Väljaandja: Teede- ja Sideminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.08.2007 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2011 Avaldamismärge: Trammi ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded ning nende tehnoseisundi kontrollimise ja registreerimise eeskirjad1 Vastu võetud 28.03.2001 nr 30 RTL 2001, 45, 641 jõustumine 12.04.2001 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 03.08.2007 - RTL 2007, 65, 1167 - 13.08.2007 Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» paragrahvi 72 lõike 1 ja paragrahvi 66 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestab nõuded trammi ja selle haagise (edaspidi koos rööbassõiduk) tehnoseisundile ja varustusele ning nende tehnoseisundi kontrollimise (edaspidi ülevaatuse) ja registreerimise eeskirja eesmärgiga tagada rööbassõiduki liiklusele ohutu tehnoseisund ning täpsustada registriandmeid. (2) Määrusega kehtestatud nõuded on aluseks esmakordselt kasutuselevõetava ja kasutuses oleva rööbassõiduki ülevaatuse teostamisel. (3) Määrus on kohustuslik kõikidele rööbassõidukeid kasutavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. § 2. Mõisted Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) eesmine udulatern on latern, mille tuli valgustab teed trammi ees udus, lume- või vihmasajus; 2) kasutuseelne ülevaatus on esmakordselt kasutusele võetava rööbassõiduki valmistaja dokumentidele ja käesoleva määruse nõuetele vastavuse kontrollimine enne kasutusele võtmist; 3) kaugtulelatern on latern, mille tuli valgustab teed kaugele trammi ette; 4) kontrollkaart on rööbassõiduki ülevaatusel koostatav dokument, millele märgitakse avastatud rikked ja puudused ning otsus korrasoleku kohta; 5) korduvülevaatus on rööbassõidukile määratud ülevaatus, kui rööbassõiduki korralisel ülevaatusel avastati olulisi rikkeid või puudusi; 6) korraline ülevaatus on perioodiline rööbassõiduki ülevaatus määrusega ette nähtud mahus ja sagedusega; 7) liigendtramm on tramm, mis koosneb kahest või enamast omavahel nurkliikuvalt ühendatud kerest, kusjuures sõitjad võivad vabalt liikuda ühest kerest teise; 8) lähitulelatern on latern, mille tuli valgustab teed trammi ees nii, et väldib vastusõitva sõiduki juhi ja teiste liiklejate pimestamist või häirimist; 9) mehhaniseeritud teenindusuks on uks, mis avaneb ja sulgub energiaallika arvel, kusjuures juht või sõitjad võivad juhtida ukse avanemist või sulgumist nii seest kui ka trammi seismise ajal väljast; 10) ohutuled on üheaegselt vilkuval reþiimil töötavad kõik suunatuled, mis t ähendab, et rööbassõiduk on ajutiselt ohtlik teistele liiklejatele; 11) piduriseadmetega seotud mõisted: – seisupidur on seade, mis kindlustab rööbassõiduki püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik; – sõidupidur on seade, mis võimaldab juhil kontrollida trammi liikumist ning tagab, sõitjaid ohustamata, koos seisupiduriga trammi sujuva pidurdamise kuni seismajäämiseni iga kiiruse, koormuse ja teekalde puhul; – ohupidur on seade, mis võimaldab juhil trammi kiiresti peatada ja seda ka sõidupiduri rikke korral; – hädapidur on seade, mis võimaldab nii juhil kui ka sõitjatel trammi kiiresti peatada; [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] 12) põhilatern on latern, milles paiknevad kaug- ja lähitulelatern. Ühildatud tulede korral võivad selles laternas paikneda ka päevatulelatern ja eesmine udulatern; 13) päevatulelatern on latern, mille tuli märgistab liikuvat trammi päeval eest; 14) rööbassõiduk on tramm või trammihaagis; 15) sihtotstarbeline rööbassõiduk on ajaloolise väärtusega või eritööde tegemiseks ettenähtud rööbassõiduk; 16) suunatuli on tuli, mille süttimine informeerib teisi liiklejaid rööbassõiduki pöörde sooritamisest, peatumisest või sõidu alustamisest; 17) sõitja muljumist vältiv süsteem on seade, mis ukse vahele jäänud takistuse toimel katkestab ukse sulgumise ja avab selle uuesti; 18) tagatuli on tuli, mis märgistab rööbassõidukit tagant. Ühildatud tulede korral võivad selles laternas olla ka teised tuled; 19) tagumine ääretuli on tuli, mis märgistab rööbassõiduki asukohta ja laiust tagant; 20) teenindusuks on uks sõitjate rööbassõidukisse sisenemiseks ja sealt väljumiseks; 21) teljekoormus on osa rööbassõiduki massist, mis telje kaudu koormab roopaid; 22) tonn on mass, mis põhjustab jõu 9,8 kN; 23) tramm on elektrikontaktliiniga ühendatud tänavarööbassõiduk haagisega või ilma; 24) trammihaagis on rööbastel liikuv sõiduk, mis on ette nähtud vedamiseks trammi haakes; 25) täismass on juhi, sõitjate ja täisvarustusega rööbassõiduki suurim mass, mida lubab valmistaja; 26) tühimass on juhi ja sõitjateta täisvarustusega rööbassõiduki mass, mille on määranud valmistaja; 27) varuaken on rööbassõiduki aken, mis võimaldab sõitjatel ohu korral lahkuda rööbassõidukist; 28) väljapääs on teenindusuks ja varuaken. 2. peatükk NÕUDED RÖÖBASSÕIDUKI TEHNOSEISUNDILE JA VARUSTUSELE 1. jagu Nõuded elektriseadmetele § 3. Elektriohutus (1) Rööbassõiduk peab vastama majandusministri poolt kinnitatud elektriseadmete elektriohutuse eeskirjale ja valmistaja nõuetele. (2) Osadel, mille talituspinge on alalisvoolu korral 60 V või vahelduvvoolu korral 25 V või kõrgem, peab olema IPXXB (Rahvusvahelise Elektrotehnika Komisjoni standardi IEC 529) kohane kaitsekate ja lisaks sellele põletust vältiv lisakaitsekate, mida ei ole võimalik tööriistadeta eemaldada. (3) Kui trammi jõuagregaat on pingestatud, peab juhi töökohal süttima hoiatav märgutuli. (4) Rööbassõidukil peab olema vähemalt kaks eraldi toimivat sisevalgustuse vooluringi, millest vähemalt üks saab toite akult. Ühe vooluringi rikke korral peab teine edasi toimima. Avariivooluringiga peavad olema ühendatud sisse- ja väljapääsukohtade valgustus ning välised ohutuled. (5) Aku vooluringis peavad olema kaitsmed. Ühtse grupikaitsme alla on lubatud ühendada tarviteid, kui nende kogu voolutugevus ei ületa 16 A. (6) Akud peavad olema paigutatud ja ventileeritud nii, et oleks välditud ohtlike gaaside kogunemine trammi või selle haagise keresse. (7) Elektriohutuse nõuete kontrollimine peab toimuma vastavalt elektriohutuse eeskirjadele ja valmistaja kasutusjuhendile. § 4. Nõuded elektriseadmetele ja juhtmetele (1) Elektrijuhtmed ja nende kimbud peavad olema isoleeritud ja kaitstud niiskuse, temperatuuri kõikumiste, läbilõikamise, abrasiivse ja hõõrdekulumise ning õlide ja teiste vedelike kahjulike mõjude eest. (2) Veomootorid, abielektrimasinad ja -seadmed, käivitus-, reguleerimis- ning kaitseaparatuur peavad olema korras ja toimima, nende töötamisel ei tohi esineda tavaolukorrast erinevaid helisid, töö peab olema ühtlane ja tõrgeteta. (3) Põhi- ja abivooluringide isolatsioon peab olema valmistaja nõuete kohane, korras ja kaitstud vigastuste eest. (4) Akud ei tohi lekkida, nende klemmid ja ventilatsiooniavad peavad olema puhtad, akud ja akude klemmid peavad olema kindlalt kinnitatud. (5) Kontrollmõõteriistad, valgus- ja helisignalisatsioon, helivõimendusseadmed ning reisijaid peatustest teavitav süsteem peavad vastama valmistaja juhendile, olema korras ja töötama häireteta. (6) Elektrikaitsmed peavad vastama valmistaja nõuetele ja olema kalibreeritud. (7) Elektriseadmete ja juhtmete kontrollimine peab toimuma vastavalt valmistaja kasutusjuhendile ning selles ettenähtud kontrollseadmetega ja vaatluse teel. 2. jagu Identifitseerimine ja varustus § 5. Valmistaja silt (1) Rööbassõiduki kerele peab olema kinnitatud silt, millele peab olema loetavalt märgitud: 1) valmistaja nimetus; 2) mudel või tüüp; 3) tehasetähis; 4) täismass; 5) iste- ja seisukohtade arv. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] (2) Valmistaja sildi kontrollimisel peab võrdlema sildil olevaid andmeid dokumentidega. § 6. Tahavaatepeegel (1) Trammil peab olema reguleeritav välimine tahavaatepeegel mõlemal küljel ja üks sisemine tahavaatepeegel. (2) Peeglist nähtava vaatevälja laius rööbassõiduki tagumise nurga juures teepinnal peab olema vähemalt: 1) vasakul küljel – 2,5 m; 2) paremal küljel – 3,5 m. (3) Peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ja peegel kindlalt kinnitatud. (4) Haagise uste jälgimiseks peab olema telekaamera ja trammis monitor. (5) Tahavaatepeegli kontrollimine peab toimuma mõõdulindi abil ja vaatluse teel. § 7. Hoiatuskell (1) Trammil peab olema toimiv hoiatuskell. (2) Heli tugevus peab olema suurem kui 100 dB(A), kuid ei tohi ületada 118 dB(A). Helitugevuse mõõtmisel peab müramõõdik asuma 2 m kaugusel hoiatuskellast, kusjuures mõõtma peab suunal, kus heli tugevus on suurim. (3) Hoiatuskella kontrollimine peab toimuma proovilülimisega. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] § 8. Kiirusemõõdik (1) Trammil peab olema kiirusemõõdik ja see peab vastama valmistaja juhendile. (2) Kiirusemõõdiku kontrollimine peab toimuma katsesõidul. § 9. Esmaabivahendid (1) Nõuded esmaabivahenditele ja nende asukoha märgistamisele ning sõidukite loetelu, millel on esmaabivahendid kohustuslikud, on kehtestatud sotsiaalministri määrustega. (2) Esmaabivahendid peavad asuma juhile kättesaadavas kohas. (3) Esmaabivahendite ja nende asukoha märgistamise kontrollimine peab toimuma vaatluse teel. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] § 10. Tulekustutusvahendid (1) Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele on kehtestatud siseministri määrusega ja nõuded nende asukoha märgistamisele on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. (2) Tulekustutusvahendid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud. (3) Tulekustutusvahendite ja nende asukoha märgistamise kontrollimine peab toimuma vaatluse teel. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] § 11. Ohutusvahendid (1) Trammil peab olema: 1) pöörmekang; 2) haakepolt; [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] 3) isoleerkepp. (2) Ohutusvahendite kontrollimine peab toimuma vaatluse teel. 3. jagu Valgustus ja valgussignalisatsioon § 12. Põhilaternad (1) Alates 1990. valmistamisaastast peab trammil ees olema vähemalt kaks parempoolseks liikluseks ette nähtud põhilaternat. Varem valmistatud trammil võib olla üks trammi pikiteljel paiknev põhilatern. (2) Põhilaterna tuled (kaug-, lähi- ja lisakaugtuled ning eesmised udutuled) peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega. (3) Trammil võib kasutada valmistaja poolt ettenähtud põhilaternaid või põhjendatud juhtudel teistele sõidukitele ettenähtud laternaid tingimusel, et need täidavad põhilaternatele esitatavaid nõudeid. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] (4) Laternas võib kasutada ainult selle ehituses ettenähtud lampi, optilist elementi ja hajutiklaasi. (5) Hajutiklaas peab olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla korrodeerunud või tuhmunud. (6) Põhilaternate kontrollimine peab toimuma vaatluse teel. § 13. Lähituled (1) Trammil peab olema kaks lähituld. Enne 1990. aastat valmistatud trammil võib olla üks trammi pikiteljel paiknev lähituli. (2) Lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega. (3) Lähituled peavad olema reguleeritud valmistaja juhendi kohaselt ja need ei tohi pimestada vastusõitvate sõidukite juhte. (4) Trammi lähitulede värvus peab olema valge või valikkollane. (5) Lähitulede kontrollimine peab toimuma esitulede kontrollseadme või ekraani abil. § 14. Kaugtuled (1) Trammil peab olema kaks kaugtuld, suurim kaugtulede arv on neli (sh lisakaugtuled). Enne 1990. a valmistatud trammidel võib olla üks trammi pikiteljel paiknev kaugtuli. (2) Kõigi kaugtulede ümberlülitumine lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlema koos kaugtuledega. (3) Kaugtulede värvus peab olema valge või valikkollane. (4) Kaugtulede sisselülitamise märgulamp on kohustuslik. (5) Kaugtulede kontrollimine peab toimuma vaatlusega või ekraani abil (asümmeetriliste tulede puhul). § 15. Eesmised udulaternad (1) Trammile on lubatud paigaldada kaks udulaternat, mille hajutiklaasil on täht «B». (2) Udulaternad peavad lülituma koos ees- ja tagaääretuledega. (3) Udutule värvus peab olema valge või kollane. (4) Udulaterna valgusava suurim kaugus trammi kere välisgabariidist on 400 mm. Laterna ülemine serv peab olema vähemalt 250 mm kõrgusel rööpa peast. (5) Udulaternad peavad olema reguleeritud nii, et need ei pimestaks vastusõitvate sõidukite juhte. (6) Eesmiste udulaternate kontrollimine peab toimuma mõõdulindi abil ja vaatluse teel. § 16. Eesmised ääretuled (1) Trammil peavad olema valmistaja juhendi kohased alumised eesmised ääretuled ja nende laternad peavad paiknema võimalikult madalal alumise külgserva lähedal. (2) Eesmiste ääretulede värvus peab olema valge. (3) Ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega. (4) Eesmiste ääretulede kontrollimine peab toimuma vaatluse teel. § 17. Tagumised ääretuled (1) Rööbassõidukil peavad olema valmistaja juhendi kohased alumised tagumised ääretuled ja nende laternad peavad asetsema võimalikult madalal alumise külgserva lähedal. (2) Tagumiste ääretulede värvus peab olema punane. (3) Ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega. (4) Tagumiste ääretulede kontrollimine peab toimuma vaatluse teel. § 18. Pidurituled (1) Rööbassõidukil peab olema kaks valmistaja juhendi kohast pidurituld kere tagaküljel. (2) Piduritule laternad peavad paiknema 250 mm kuni 1500 mm kõrgusel rööpapeast. Kui kere ehituse tõttu pole võimalik asetada laternaid eeltoodud kõrgusvahemikku, siis on lubatud erandina paigutada need kuni 2100 mm kõrgusele. (3) Pidurituled peavad süttima pidurite rakendumisel ja ei tohi põleda vilkuval või mõnel muul muutuval režiimil. (4) Lisapiduritule laternat on lubatud paigutada nii rööbassõiduki salongi kui sellest väljapoole. Salongi paigaldatud piduritule latern ei tohi pimestada juhti tahavaatepeegli kaudu või häirida teda mõnel muul viisil. Kui trammi kere ehitus ei võimalda paigutada kere pikiteljele ühte lisapiduritule laternat, võib paigutada kere tagaosale kaks kere pikitelje suhtes sümmeetriliselt paiknevat lisapiduritule laternat. (5) Lisapiduritule latern ei tohi olla ühitatud ega paikneda ühegi teise tulega ühes ja samas laternas. (6) Piduritulede värvus peab olema punane. (7) Piduritulede kontrollimine peab toimuma mõõdulindi abil ja vaatluse teel. § 19. Suunatuled (1) Rööbassõidukil peavad olema suunatuled. (2) Esimesed ja tagumised suunatule laternad peavad paiknema 250 mm kuni 1500 mm kõrgusel rööpapeast ning need peavad paiknema kere pikitelje suhtes sümmeetriliselt vähima omavahelise kaugusega 600 mm. Kere ehituse iseärasusest tingituna võib seda mõõdet vähendada kuni 400 mm-ni ja laternate paiknemise kõrgust suurendada kuni 2100 mm-ni. Esimese külgmise suunatule laterna suurim kaugus kere esinurgast on 1800 mm. Seda suurust on lubatud pikendada kuni 2500 mm-ni, kui kere ehitus ei võimalda suunatule laterna paigutamist muul viisil. (3) Kõigi suunatulede värvus peab olema merevaigukollane. (4) Suunatulede vilkumissagedus peab olema 90±40 korda minutis. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] (5) Suunatulede töö kontrolliks peab trammi armatuurlauas sünkroonselt vilkuma märgulamp. Haagisega trammil peab armatuurlauas olema eraldi haagise suunatule märgulamp. Valgussignaali võib dubleerida helisignaaliga. (6) Suunatulede kontrollimine peab toimuma stopperi ja mõõdulindi abil ning vaatluse teel. § 20. Armatuurlaua märgulambid (1) Trammil peavad olema vähemalt: 1) suunatulede märgulamp; 2) kaugtulede märgulamp; 3) ohutulede märgulamp; 4) teenindusukse märgulamp; 5) hoiatusmärgulamp, et trammi jõuagregaat on pingestatud ja järgneva juhtimisvõttega alustab tramm liikumist. (2) Armatuurlaua märgulampide kontrollimine peab toimuma proovilülimisega ja vaatluse teel. § 21. Ohutuled (1) Rööbassõidukil peavad olema ohutuled. Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled. Ohutulede arv, asukoht, vilkumissagedus ja värvus peavad vastama suunatuledele esitatud nõuetele. (2) Ohutulede töö kontrollimiseks peab trammi armatuurlauas sünkroonselt vilkuma märgulamp. (3) Ohutulesid peab olema võimalik sisse lülitada nii kontaktvõrguga ühendatud kui ka sellest lahutatud trammi või haagise korral. (4) Ohutulede kontrollimine peab toimuma stopperi abil ja vaatluse teel. 4. jagu Pidurid § 22. Nõuded piduritele (1) Pidurid peavad vastama valmistaja juhendile. Ei ole lubatud muuta pidurite ehitust ja kasutada valmistaja poolt selleks mitte ettenähtud osi või sõlmi. (2) Trammil, v.a liigendtrammil ja sihtotstarbelisel trammil, peab olema vähemalt sõidupidur ja seisupidur ning lisaks kas ohupidur või hädapidur. Liigendtrammil peab olema vähemalt sõidupidur, seisupidur ja hädapidur. (3) Trammihaagisel peab olema vähemalt seisupidur. (4) Seisupidur peab seisvat täismassini koormatud trammi või trammihaagist hoidma paigal 5% kaldega teelõigul. Seisupidur peab olema mehaanilise ajamiga, toimima vedru jõul ja olema lülitatav nii seest kui väljast. (5) Sõidupiduri ja seisupiduri juhtimissüsteemid peavad olema omavahel seotud nii, et tramm aeglustaks liikumist võimalikult ühtlaselt kuni seismajäämiseni, ohustamata sõitjaid. (6) Ühe piduri väljalangemisel peab teiste piduritega saavutama tabelis 1 toodud keskmise aeglustuse või pidurdusteekond ei tohi olla pikem tabelis 1 toodust.Tabel 1 Kiirus pidurdamise alguses km/h Keskmine aeglustus m/s2 Pidurdusteekonna pikkus m 30 0,87 40 40 0,95 65 (7) Ohupiduriga või hädapiduriga peab saavutama tabelis 2 toodud keskmise aeglustuse või pidurdusteekond ei tohi olla pikem tabelis 2 toodust.Tabel 2 Kiirus pidurdamise alguses km/h Keskmine aeglustus m/s2 Pidurdusteekonna pikkus m 30 2,04 17 40 2,29 27 (8) Piduritel, mis kasutavad pidurdamiseks trammi rattaid, peab olema liivaseade. (9) Sihtotstarbelisel rööbassõidukil, mille suurim kiirus ei ületa 40 km/h, peab olema vähemalt üks pidur, mis peab saavutama keskmise aeglustuse või pidurdusteekond ei tohi olla pikem, kui on toodud tabelis 1, kuid ta ei pea täitma lõikes 5 toodud nõuet. (10) Rööpapiduri talla ja rööpapea vahekaugus peab olema valmistaja poolt ettenähtud piirides. (11) Klotspiduri varraste reguleermuhvides ei tohi olla ülemääraseid lõtkusid. (12) Piduriklotsid peavad olema valmistaja juhendis ette nähtud materjalist ja ei tohi olla õhemad kui valmistaja juhendis on ette nähtud. (13) Pidurite kontrollimine peab toimuma aeglustusmõõturi abil või pidurdusteekonna määramisega ja vaatluse teel. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] 5. jagu Kere ja veermik § 23. Kerest väljaulatuvad osad (1) Kerest väljaulatuvatel osadel, v.a peeglid, antennid ja detailid, mis asuvad kuni 2 m kõrgusel roopapeast, ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu rööbassõiduki keret. (2) Kere detailide ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Kere detailidel, mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasipööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid. Kaitseraudade otste jäikade osade servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm. (3) Kontrollimine peab toimuma joonlaua ja šabloonide abil ning vaatluse teel. § 24. Klaasid (1) Tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 75%. Tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. (2) Tuuleklaas peab olema lamineeritud klaasist. Külgmised klaasid võivad olla karastatud klaasist. (3) Klaaside katmiseks on keelatud kasutada valgustpeegeldavaid materjale. (4) Tuuleklaasi puhasti/puhastite tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist segavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn «päikest». (5) Kontrollimine peab toimuma valguse neeldumismõõdiku abil ja vaatluse teel. § 25. Klaasipuhasti (1) Klaasipuhasti peab olema töökorras ja tegema suurimal kiirusel vähemalt 30 ning vähimal kiirusel 10 edasi-tagasikäiku minutis. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] (2) Ühel kiirusel töötav klaasipuhasti peab tegema vähemalt 30 edasi-tagasikäiku minutis. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] (3) Kontrollimine peab toimuma sekundimõõdiku abil ja vaatluse teel. § 26. Aknapesur (1) Aknapesur peab toimima. (2) Aknapesuri pesuvedeliku paagi maht peab olema vähemalt 5 liitrit. (3) Kui laternapuhasti tarbib pesuvett aknapesuri paagist, siis peab ühise pesuvedeliku paagi maht olema ühe liitri võrra suurem. (4) Kontrollimine peab toimuma vaatluse teel. § 27. Kere (1) Kere välispinna värvkattel ei tohi olla olulisi korrosiooni või muid kahjustusi. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] (2) Praod ja murded kere detailides peavad olema remonditud, viimistletud ja kaetud värviga. (3) Rööbassõidukile kantud kirjed peavad vastama keeleseaduse nõuetele ja eesti kirjakeele normile. (4) Kontrollimine peab toimuma vaatluse teel. § 28. Kere sisustus (1) Sisustuse materjalina ei tohi kasutada materjali, mille ISO 3795 nõuetele vastavalt määratud põlemiskiirus on suurem kui 100 mm/min. (2) Süttivat materjali võib rööbassõiduki sisustamisel kasutada ainult sel juhul, kui see materjal on süttimise võimaluse eest kindlalt kaitstud ja selle materjali ning mis tahes soojusallika vaheline vähim kaugus on 100 mm. Süttivaks materjaliks käesoleva lõike mõistes loetakse materjali, mis selle kasutuskoha võimalikus temperatuuris võib süttida. (3) Sisustus peab olema terve, puhas ja kõik värviga katmiseks ette nähtud pinnad korralikult värvitud. (4) Põranda ja astmelaua katted peavad olema ilma vigastusteta ja kindlalt kinnitatud. (5) Sisevalgustus, sh trepi ja ukse valgustus peab olema valmistaja juhendi kohane ja toimima. (6) Kontrollimine peab toimuma mõõdulindi abil ja vaatluse teel. § 29. Istmed (1) Iste, istme tugevus, istme kinnitused rööbassõiduki kerega ja istme reguleerimisseadmed peavad vastama valmistaja juhendile. (2) Ühele inimesele arvestatakse vähemalt 400 mm x 400 mm pinda ja 500 mm kõrgusel istmepadjast vähemalt 400 mm laiust leeni pinda. Istmekoha laiust mõõdetakse 100 mm kaugusel leenist. Leeni vähim kõrgus on 400 mm. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] (3) Istekohtade arv ei tohi olla suurem, kui seda on ette näinud valmistaja oma juhendiga. (4) Kokkupandavad istmed peavad pärast neilt tõusmist ise pöörduma kokkupandud asendisse. (5) Istmed peavad olema terved ja puhtad. (6) Kontrollimine peab toimuma mõõdulindi abil ja vaatluse teel. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] § 30. Kirjed ja märgistus (1) Vajalik informatsioon ohu korral tegutsemiseks peab olema eestikeelne. Lastega ja puuetega sõitjate kohtade siltidel peab olema sinine tagapõhi ja sellel valged kujutised või valge tagapõhi ja sellel mustad kujutised. (2) Kontrollimine peab toimuma vaatluse teel. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] § 31. Juhi vaateväli (1) Juhiistet peab olema võimalik reguleerida selliselt, et oleks tagatud juhile järgmine vaateväli: 1) püsttasapinnas juhi silmade kõrguselt ülespoole vähemalt 6° sektoris ja allapoole ¿ vähemalt 12° sektoris; 2) rõhttasapinnas ¿ mõlemale poole trammi püsttasapinda vähemalt 80° sektoris, kusjuures mõlemas sektoris kokku võib olla kuni viis nähtavust takistavat eset. Vasakpoolses sektoris paikneva takistuse suurim laius võib olla kuni 15° ja parempoolses kuni 20°. Nähtavuse takistuseks ei loeta peegleid, klaasipuhasteid ja alla 2° laiusega takistusi. Alla 5° laiusega takistused loetakse üheks takistuseks. (2) Trammi tuuleklaasi soojendi peab hoidma sõidu ajal kogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhi vaatevälja ulatuses tuuleklaasi läbipaistvana ja jääst ning udust puhtana. (3) [Kehtetu – RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] (4) Kontrollimine peab toimuma vaatluse teel. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] § 32. Istmetevaheline käik (1) Rööbassõiduki istmete vahelisest käigust peab läbi mahtuma šabloon, mille üldkõrgus on 1900 mm, alumise silindri kõrgus 900 mm ja ülemise silindri koonilise ja silindriliste osade kõrgused 500 mm. Alumise silindrilise osa läbimõõt peab olema 450 mm ja ülemise silindrilise osa läbimõõt 550 mm. (2) Ukseesisest käigust kuni vahekäiguni peab läbi mahtuma kilpšabloon, mille üldkõrgus on 1800 mm, alumise, kitsama, osa kõrgus 700 mm ja ülemise, laiema, osa kõrgus 1100 mm. Alumise osa laius peab olema 400 mm ja ülemisel – 550 mm. Šablooni paksus peab olema 100 mm. (3) Kontrollimine peab toimuma mõõdulindi abil ja vaatluse teel. § 33. Käsipuud ja kinnihoidmise rihmad (1) Käsipuud ja kinnihoidmise rihmad peavad olema vastupidavad ja kergesti haaratavad. Käsipuu ristlõike ükski mõõt ei tohi olla väiksem kui 20 mm ja suurem kui 45 mm. Uste ja istmete käsipuude ristlõike vähim mõõt võib olla 15 mm tingimusel, et mõni muu selle käsipuu ristlõike mõõt on vähemalt 25 mm. Käsipuude kaugus laest või seinast peab olema vähemalt 40 mm, uste käsipuudel vähemalt 35 mm. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] (2) Kõigi seisukohtade jaoks peab olema piisav arv käsipuid ja rihmu. Igal seisjal peab olema võimalus haarata vähemalt kahest käsipuust või rihmast. Käsipuudena või rihmadena lähevad arvesse need käsipuud ja rihmad, mis asuvad kõrguste vahemikus 800 kuni 1900 mm põrandast. Iga seisukoha kohta peab olema vähemalt üks käsipuu või rihm mitte kõrgemal kui 1500 mm põrandast. Külgseinte juures, mille ääres puuduvad istmed, peavad olema 800 kuni 1500 mm kõrgusel põrandast seinaga rööbiti käsipuud. (3) Ukseesised süvendid peavad olema ääristatud käsipuudega mõlemalt küljelt. Kaksikukse puhul on nõue täidetud, kui käsipuu asub ukseava teljel. (4) Teenindusuksel peab olema käsipuu, millest saab haarata ukse juures teel seisev sõitja, et astuda rööbassõidukisse. Käsipuu peab olema 800 mm kuni 1000 mm kõrgusel teepinnast või igast trepiastmest. Käsipuu ei tohi asetseda esimese trepiastme servast kaugemal kui 400 mm (kere sisemuse poole). (5) Kontrollimine peab toimuma mõõdulindi abil ja vaatluse teel. § 34. Väljapääsud (1) Sõltuvalt sõitjate arvust peab rööbassõidukil olema vähemalt järgmine arv teenindusuksi: 1) 23 kuni 45 sõitjat – 1; 2) 46 kuni 70 sõitjat – 2; 3) 71 kuni 100 sõitjat – 3; 4) üle 100 sõitja – 4.Kaksikuks loetakse kaheks väljapääsuks. (2) Uksed peavad asuma kere paremal küljel. Üks uks peab asuma kere esimeses pooles, teine uks või varuväljapääs tagumises pooles nii, et ukse avade kesktelgede vaheline kaugus oleks võrdne vähemalt 40% rööbassõiduki pikkusest selle pikiteljel. Kõik uksed peavad lisaks muudele avamisviisidele olema avatavad ka käsitsi. Liigendtrammil peab kere esiosas olema vähemalt kaks teenindusust ja tagaosas vähemalt üks teenindusuks. (3) Sõltuvalt sõitjate arvust peab rööbassõidukil olema vähemalt järgmine arv väljapääse: 1) 31 kuni 45 sõitjat – 5; 2) 46 kuni 60 sõitjat – 6; 3) 61 kuni 75 sõitjat – 7; 4) 76 kuni 90 sõitjat – 8; 5) üle 90 sõitja – 9. (4) Väljapääsude vähimad mõõtmed peavad olema: 1) teenindusukse ava kõrgus – 1800 mm, laius – 650 m, kaksikukse laius – 1200 mm; 2) varuakna pind – 4000 cm^2 . (5) Kontrollimine peab toimuma mõõdulindi abil ja vaatluse teel. § 35. Teenindusuks ja varuaken (1) Iga teenindusuks, kaasa arvatud kaugjuhtimisega uks, peab olema vahetult sõitja poolt suletav/avatav nii seest kui ka väljast. Avamisseade peab asuma avatava ukse läheduses. Kui uks on lukustatav väljastpoolt, peab see olema igas olukorras kergesti avatav seestpoolt. Ei ole nõutav, et seade toimiks sõidu ajal. (2) Ukse avamise/sulgemise käepide/nupp vms ei tohi asetseda tee pinnast kõrgemal kui 1800 mm. (3) Pärast ukse sulgumist ei tohi rööbassõiduki kerest jääda välja ühtegi trepiastet. (4) Mehhaniseeritud teenindusukse avamise/sulgemise abiseadmed peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) kui rööbassõiduki ustel on sõitja muljumist vältiv seade, peab see toimima, kui ukse sulgumist takistavale esemele/sõitjale mõjuv jõud on suurem kui 150 N. Lühiajaliselt lubatakse jõu suurenemist kuni 300 N. Pärast selle jõu ületamist peavad uksed uuesti avanema ja ust saab uuesti sulgeda ainult juhiruumist; 2) kui rööbassõidukil on uste kesklukustusseade, peab see hakkama toimima hiljemalt alates liikumiskiirusest 20 km/h. (5) Ohu korral kasutamiseks ettenähtud mehhaniseeritud teenindusukse avamise/sulgemise seadmed peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) kõigil ustel peavad olema täiendavad avamis-/sulgemisseadmed; 2) sõitjateruumis peab ukse avamisseade asuma uksel või sellest mitte kaugemal kui 300 mm ja mitte kõrgemal kui 1600 mm esimesest trepiastmest; 3) ukse avamise/sulgemise käepide/nupp peab olema hästi nähtav. Selgesti peab olema märgistatud ukse avamise viis; 4) peab olema ühe inimese poolt kergesti käsitsetav; 5) kõik avamise/sulgemise seadmed peavad olema kaitstud juhusliku lülitamise eest ja ühendatud juhiruumis asuva valgus- ning helisignalisatsiooniga. (6) Varuaken peab olema kergesti avatav või valmistaja poolt ettenähtud vahenditega purustatav ja peab olema vähemalt 650 mm kõrgusel, kuid mitte kõrgemal kui 1000 mm aknaalusest põrandapinnast. Varuaken võib olla 500 mm kõrgusel, kui tal on sõitja väljakukkumist vältiv kaitse ja akna ava kõrgus ei ületa 650 mm. (7) Kui rööbassõidukil on sissetõmbuv trepp, peab see vastama järgmistele nõuetele: 1) üheaegselt teenindus- või varuukse avanemisega peab trepp nihkuma kerest välja ja ukse sulgumisel tõmbuma keresse tagasi; 2) suletud ukse korral ei tohi ulatuda kerest välja rohkem kui 10 mm; 3) avatud ukse ja väljanihutatud trepi korral peavad trepi mõõtmed olema: astme sügavus vähemalt 300 mm, astme kõrgus 250 mm või väiksem ja esimese astme kõrgus tee pinnast 430 mm või väiksem; 4) sissetõmbamata trepiga trammiga või selle haagisega ei tohi olla võimalik sõitu alustada; 5) peab olema välditud trepi väljanihutamine sõidu ajal. Trepi rikke korral peab see jääma kere sisse kokkupandud asendisse, kuid see rike ei tohi segada ukse avanemist/sulgumist; 6) peab olema välditud selle ukse sulgemine, mille trepiastmel seisab üle 15 kg massiga sõitja. See nõue ei kehti uksele, mis on juhi nägemisalas; 7) trepi esiservade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 5 mm ja külgservadel vähemalt 2,5 mm; 8) väljanihutatud trepi astmed peavad taluma astme keskele paigutatud 136 kg raskust koormust ja ei tohi läbi painduda rohkem kui 10 mm 272 kg massiga koormuse toimel. (8) Kontrollimine peab toimuma mõõdulindi, joonlaua ja šablooni abil ning vaatluse teel. Sõitja käe või jala muljumise vältimise kontrollimiseks kasutatakse 300 mm pikkust ja 30 mm paksust šablooni, mille nurgad on ümardatud raadiusega 5 mm. § 36. Ukse ja väljapääsu signalisatsioon (1) Kui juhil puudub või ei ole piisavat silmsidet teenindusustega, peavad nende nähtavuse rööbassõiduki kere seest ja väljast tagama optilised vms vahendid. (2) Mehhaniseeritud teenindusuksel (v.a esiuks, mille puhul on otsene silmside) peab olema signalisaator, mis asub juhiruumis ja teatab ukse avatud olekust või sellest, et ukse sulgumisel on jäänud piida ja ukse või uste vahele 30 mm laiune või suurem vahe. (3) Paiksed sideseadmed peavad võimaldama rööbassõiduki peatuste teadustamist. (4) Kontrollimine peab toimuma vaatluse teel. § 37. Eesmine pealesõidutõke (1) Trammi kere esiosas peab olema toimiv takistusele pealesõitu vältiv tõke, mis lülitab tööle rikkepiduri ja peatab trammi. (2) Tõke peab paiknema koormatud trammi korral mitte kõrgemal kui 200 mm roopapeast ja sõidusuunas kere esiosa puutetasapinnast vähemalt 500 mm eespool. (3) Kontrollimine peab toimuma proovisõiduga ja vaatluse teel. § 38. Küljelt rööbassõiduki rataste alla jalakäijate kukkumist vältiv tõke (1) Rööbassõidukil peavad olema külgedel tõkked, mis väldivad jalakäijate kukkumist rataste alla. (2) Tõkke alumine serv peab paiknema mitte kõrgemal kui 250 mm roopapeast. (3) Kontrollimine peab toimuma mõõdulindi abil ja vaatluse teel. § 39. Veermikule esitatavad nõuded (1) Rataste elastsed elemendid peavad olema korrapärase kujuga ja ilma vigastuseta. (2) Ratta bandaažide ja kammide mõõtmed peavad vastama valmistaja poolt etteantud normidele. (3) Ratta bandaažidel ei tohi olla märgatavaid lohkusid. (4) Rattakammidel ei tohi olla murdunud kohti ja pragunenud pealekeevitusi ning ülevaltsimist. (5) Igal rattal peab olema vähemalt üks terve maandusjuhe. (6) Vedrud ning nende kinnitused peavad olema ilma vigastusteta ja kindlalt kinnitatud. (7) Vedrud peavad hoidma rööbassõidukit püstasendis. (8) Torsioonplaat peab olema kinnitatud pinguga ja selle mutter tõkestatud lõhisega. (9) Reguleeritavad keermesliited peavad olema kindlalt tõkestatud. (10) Veomootor peab olema kinnitatud ilma lõtkuta. (11) Külgmised reaktiivvardad peavad olema ilma vigastusteta ja pingutatud valmistaja nõuete kohaselt. (12) Nuutühendustes ei tohi olla ülemäärast lõtku. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] (13) Rataste poritiivad peavad olema kindlalt kinnitatud ja ilma vigastusteta. (14) Elektrijuhtmed peavad olema kindlalt kinnitatud, vigastusteta ja nõuetekohase isolatsiooniga. (15) Igal alusvankril peab olema elektriline maandusühendus rööbassõiduki kerega. (16) Liigendtrammi diagonaalvarraste vedrud peavad olema terved ja vardad reguleeritud valmistaja eeskirja kohaselt. (17) Põhi- ja avariihaakeseadmed peavad toimima ja olema valmistaja nõuete kohased. (18) Haakepuhver ja selle kinnitus peavad olema korras ja toimima. (19) Liivatusseade peab olema korras ja toimima ning puistama liiva mõlemale rööpale võrdselt. (20) Kontrollimine peab toimuma vasara, multitestri ja vajadusel megeri abil ning vaatluse teel. § 40. Katuseseadmele esitatavad nõuded (1) Vooluvõtturi torustiku elemendid peavad olema ilma vigastusteta ja sirged. (2) Vooluvõtturi liigendid peavad olema ilma lõtkudeta ja sillatud elastsete ðuntidega. (3) Vooluvõtturi mehhanism peab tagama liuguri pealispinna rõhtasendi. (4) Liuguri rõhk kontaktliini juhtmele peab olema valmistaja normi kohane. (5) Vooluvõtturi allatõmbemehhanism peab töötama sujuvalt ja takistusteta. (6) Liuguril ei tohi olla järskude servadega lohkusid. (7) Liugur peab ulatuma vähemalt 2 mm üle hoidiku serva. (8) [Kehtetu – RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] (9) Kõik seadmed ja nende katted peavad olema terved ja kinnitatud. [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] (10) Kontrollimine peab toimuma nihiku, dünamomeetri ja multimeetri või megeri abil ning vaatluse teel. 6. jagu Mõõtmed ja massid § 41. Lubatud suurim pikkus (1) Trammil – 15 m. (2) Haagisel – 15 m. (3) Haagisega trammil ja liigendtrammil – 40 m. (4) Pikkuse mõõtmisel ei arvestata järgmisi osi: 1) klaasipuhasteid ja -pesureid; 2) valgustusseadmeid; 3) tahavaatepeegleid; 4) kummipuhvreid; 5) trammi haakeseadmeid. (5) Kontrollimine peab toimuma mõõdulindi abil. § 42. Lubatud suurim laius (1) Trammil – 2,3 m. (2) Haagisel – 2,3 m. (3) Laiuse mõõtmisel ei arvestata järgmisi osi: 1) tahavaatepeegleid; 2) küljeääretule laternaid; 3) suunatule laternaid; 4) valgustusseadmeid; 5) sissetõmbuvaid treppe ja kaldteid tingimusel, et need on sõiduasendis ja ei ulatuks kere küljelt välja rohkem kui 10 mm ning kaldteede ette ja taha suunatud nurkade ümardusraadiused oleksid vähemalt 5 mm; servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm. (4) Kontrollimine peab toimuma mõõdulindi abil. § 43. Lubatud suurim kõrgus (1) Trammil – 3,85 m. (2) Haagisel – 3,85 m. (3) Kõrguse mõõtmisel ei arvestata järgmisi osi: 1) antenne; 2) tõstetud asendis vooluvõttureid (pantograafe). (4) Kontrollimine peab toimuma mõõdulindi abil. § 44. Rööbastee (1) Rööbassõiduk peab olema võimeline sõitma sirgetel ja üle 75 m raadiusega teelõikudel 1067 mm rajalaiusega rööbasteel ning 75 m ja väiksema raadiusega teelõikudel vastavalt rööbassõiduki valmistaja normidele ning rööbastee ehitusnormidele. (2) Rööbassõiduk peab olema võimeline sõitma teekõveral, mille vähim raadius plaanil on 16 m. (3) Kontrollimine peab toimuma rööbastee laiusemõõturi või mõõdulindi abil ja vaatluse teel. § 45. Vooluvõtturi kõrgus (1) Vooluvõttur peab tagama kindla ja püsiva ühenduse kontaktjuhtmega, mille suurim kõrgus on rööpapeast 6,1 m ja vähim 4,2 m, tingimusel, et juhtme riputuskõrgus muutub sujuvalt ja kalle pole üle 20%. (2) Kontrollimine peab toimuma mõõdulindi abil ja vaatluse teel. § 46. Lubatud suurim registrimass ja registriteljekoormus (1) Lubatud suurim registrimass: 1) trammil 18 000 kg; 2) haagisel 18 000 kg; 3) haagisega trammil ja liigendtrammil 44 000 kg. (2) Lubatud suurim registriteljekoormus 5300 kg. 3. peatükk RÖÖBASSÕIDUKI TEHNOSEISUNDI KONTROLLIMISE EESKIRI § 47. Eeskirja reguleerimisala (1) Eeskiri kehtestab nõuded rööbassõiduki ülevaatuse korraldamisele ja ülevaatusele esitamise tähtajad. Ülevaatuse eesmärk on rööbassõiduki liiklusele ohutu tehnoseisundi tagamine. (2) Kõik kasutuses olevad rööbassõidukid kuuluvad korralisele ülevaatusele ja esmakordselt kasutusele võetavad rööbassõidukid kasutuseelsele ülevaatusele. Ülevaatusel kontrollitakse rööbassõiduki tehnoseisundi ja varustuse vastavust käesoleva määruse nõuetele, tuvastatakse rööbassõiduki vastavus või mittevastavus nimetatud nõuetele ning määratakse rööbassõiduki järgmise ülevaatuse kuu ja aasta, mille möödumisel ei loeta rööbassõidukit kehtivatele tehnonõuetele vastavaks. § 48. Ülevaatuse korraldamine (1) Rööbassõiduki ülevaatust korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK). (2) ARK võib sõlmida äriühingutega lepinguid rööbassõidukite ülevaatuse teostamiseks. (3) Äriühing, kellega ARK sõlmib rööbassõiduki ülevaatuse teostamiseks lepingu, peab vastama järgmistele tingimustele: 1) äriühing peab olema usaldusväärne ja omama vastavaid kogemusi, tema juhatuse liikmete või teiste juhtima õigustatud isikute suhtes ei ole algatatud kriminaalmenetlust, ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid, tema vara ei kuulu sundvõõrandamisele ja tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist või pankrotimenetlust ja puuduvad muud asjaolud, mis võiksid põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise, tal ei ole võlgnevusi riiklike ega kohalike maksude, lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete osas; 2) äriühingul on §-s 57 sätestatud nõuetele vastavad ruumid ja territoorium või nende kasutamise võimalus; 3) äriühingul on §-s 58 sätestatud nõuetele vastavad seadmed, vahendid, mõõteriistad ja inventar; 4) äriühingul on §-s 59 sätestatud nõuetele vastavad töötajad; 5) äriühingul on piisavad töökultuuri ja ülevaatuse kvaliteedi tagamise võimalused. § 49. Lepingu kohustuslikud tingimused Ülevaatuse teostamiseks äriühinguga sõlmitava lepinguga määratakse: 1) äriühingule (tema ruumidele, territooriumile, seadmetele, vahenditele, mõõteriistadele, inventarile, kohustusliku infomaterjali, nõutavate eeskirjade ja normatiivdokumentide olemasolule, samuti töötajatele ning nende koolitusele ja väljaõppele) esitatavad nõuded; 2) äriühingu kohustused ülevaatuse teostamisel; 3) ülevaatuse eest tasu võtmise alused; 4) ARK-le ülevaatuse teostamise kohta esitatava aruandluse tingimused ja tähtajad; 5) lepingu lõpetamise tingimused ja alused. § 50. Ülevaatusele esitamise tähtaeg Rööbassõiduki peab korralisele ülevaatusele esitama hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest. § 51. Kasutamise piirang Ülevaatuse tulemusena määratakse rööbassõiduki vastavus või mittevastavus nõuetele ning järgmise ülevaatuse kuu ja aasta, mille möödumisel ei loeta rööbassõidukit nõuetele vastavaks ning tema kasutamine on keelatud. § 52. Ülevaatusel nõutavad dokumendid (1) Kasutuseelsel ülevaatusel peab ülevaatajale esitama rööbassõiduki valmistaja tehnilise dokumentatsiooni. (2) Korralisel ülevaatusel peab ülevaatajale esitama rööbassõiduki registreerimistunnistuse ja trammiraamatu ning korduval ülevaatusel lisaks nendele eelmise rööbassõiduki ülevaatuse kontrollkaardi (edaspidi kontrollkaart), mille vorm on toodud lisas. § 53. Ülevaatuse töömaht (1) Kasutuseelsel ülevaatusel peab kontrollima rööbassõiduki vastavust valmistaja tehnilisele dokumentatsioonile ning vastavust 2. peatükis toodud nõuetele. (2) Korralisel ülevaatlusel kontrollitakse rööbassõiduki tehnoseisundi ja varustuse vastavust 2. peatükis toodud nõuetele. (3) Korduvülevaatusel on lubatud piirduda rööbassõiduki kontrollkaardil toodud puuduste kõrvaldamise kontrollimisega. § 54. Ülevaatuse tulemuste hindamine Rööbassõiduki ülevaatuse tulemused peab ülevaataja kandma kontrollkaardile. Rikked ja puudused tuleb kontrollkaardile märkida alljärgnevalt: 1) veergu VO – «väheohtlikud»: tehniliselt lihtsamad rikked ja puudused, mis ei ohusta liiklust rikke või puuduse kõrvaldamiseks vajaliku aja jooksul. Rikked ja puudused on lihtsalt kõrvaldatavad ühe osa või sõlme vahetamise, kinnitamise või lihtsa reguleerimise teel; 2) veergu OV – «ohtlikud rikked ja puudused»: tehniliselt keerulised rikked ja puudused, mille kõrvaldamiseks on vajalikud eriseadmed ja eriettevalmistusega töötajad ning liiklus- ja keskkonnaohtlikud rikked ja puudused. Remondi kvaliteedi kontrolliks on vajalik korduvülevaatus. § 55. Otsused ja nendest tulenevad piirangud Vastavalt ülevaatusel avastatud rikete ja puuduste iseloomule, ohtlikkusele ja arvule peab ülevaataja kontrollkaardile märkima ühe alljärgnevatest otsustest: 1) «tehniliselt korras», kui rööbassõidukil ei esine rohkem kui neli väheohtlikku (VO) riket või puudust. Rööbassõiduki omanik peab kõrvaldama kontrollkaardile kantud rikked ja puudused esimesel võimalusel. Rööbassõidukit ei pea korduvülevaatusele esitama; 2) «esitada korduvülevaatusele», kui rööbassõidukil on viis või enam väheohtlikku (VO) riket või puudust ehk kas või üks ohtlik (OV) rike või puudus. Kuni rikete või puuduste kõrvaldamiseni loetakse rööbassõiduk mittevastavaks kehtivatele nõuetele, kuid erandina võib sellises tehnoseisundis rööbassõidukiga sõita rikete või puuduste kõrvaldamiseks remondikohani ning pärast rikete või puuduste kõrvaldamist korduvülevaatusele. Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart. § 56. Ülevaatuse vormistamine Rööbassõiduki korralise ülevaatuse kohta peab ülevaataja koostama kontrollkaardi ja tegema: 1) tehniliselt korras rööbassõiduki korral sissekande registreerimistunnistusele järgmise ülevaatuse kuu ja aasta ning kontrollkaardi numbri kohta, mille kinnitab allkirja ja pitseriga; 2) tehniliselt mittekorras rööbassõiduki korral sissekande «Korduv» registreerimistunnistusele koos ülevaatuse teostamise kuupäevaga, mille kinnitab allkirja ja pitseriga. § 57. Nõuded ülevaatuse töökohale (1) Rööbassõidukite ülevaatuseks kasutatava ruumi mõõtmed peavad olema vastavuses kontrollitavate rööbassõidukite mõõtmetega. (2) Rööbassõiduki ülevaatuspunkti ruumid peavad vastama «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» nõuetele ja esmased tulekustutusvahendid siseministri kehtestatud nõuetele. § 58. Nõuded ülevaatuse töökoha seadmetele (1) Ülevaatuse töökoha sisseseade peab võimaldama määrusega nõutavate kontrolloperatsioonide teostamist. (2) Kohustuslikud on järgmised seadmed, vahendid ja mõõteriistad: 1) vaatluskanal; [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] 2) esilaternate kontrollseade; 3) elektriku multimeeter; 4) meger; 5) [Kehtetu – RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] 6) mõõdulint (10 m ja 20 m); 7) mõõtjoonlaud (metallist); 8) nihik; 9) stopper; 10) vasar; 11) kang; 12) kandelamp; 13) ratta tõkiskingad. § 59. Nõuded rööbassõiduki ülevaatajale ja ülevaataja töö kvaliteedi kontroll (1) Rööbassõiduki tehnoseisundit kontrolliv isik peab omama tehnikaalast kõrg- või keskeriharidust ja piisavat elektriohutuse alast ettevalmistust. (2) Kui ülevaatajal ei ole lõikes 1 toodud haridust, siis peab ta olema töötanud trammiettevõttes tehnilisel alal vähemalt kolm aastat ja omama vajalikku elektriohutuse alast ettevalmistust [RTL 2007, 65, 1167 - jõust. 13.08.2007] (3) Ülevaataja peab olema läbinud ARK-s ettevalmistuskursuse ja sooritanud vastava arvestuse. (4) Ülevaataja peab oskama kasutada kõiki käesolevas eeskirjas toodud seadmeid ja vahendeid trammi tehnoseisundi kontrollimiseks ja sooritama praktika ülevaatuse töökohal, mille järel ARK annab temale ülevaataja tunnistuse. (5) Ülevaatajal on õigus ülevaatuse teostamisel kasutada abijõude: trammijuhti, trammielektrikut ja trammilukkseppa. (6) Ülevaataja peab osalema ARK poolt korraldatavatel täienduskursustel. (7) Ülevaataja töö kvaliteedi kontrolli teostab ARK. 4. peatükk RÖÖBASSÕIDUKI REGISTREERIMISE EESKIRI § 60. Rööbassõiduki registreerija Rööbassõidukeid registreerib nende omanik. § 61. Rööbassõiduki registreerimine (1) Registreerimisel omistatakse rööbassõidukile registreerimisnumber, mille järgi omanik peab rööbassõidukite arvestust. (2) Registreerida on lubatud ainult kasutuseelse ülevaatuse läbinud rööbassõidukit. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 62. Rakendussätted (1) Paragrahvi 3 lõike 2, § 6 lõike 4, § 8 lõike 1, § 19 lõike 5, § 24 lõike 2, § 26, § 28 lõigete 1 ja 2, § 34 lõike 2, § 35 lõigete 1, 2, 4 ja 5, § 37 ja § 38 nõuded kehtivad rööbassõidukile, mis on valmistatud 2002. aastal või hiljem. Enne 2002. aastat valmistatud rööbassõiduk peab nimetatud paragrahvide osas vastama valmistaja nõuetele. (2) Nõuded rööbassõiduki tehnoseisundile ei laiene sihtotstarbelisele rööbassõidukile, mis ei ole ette nähtud sõitjate veoks, ja üle 30 aasta vanusele rööbassõidukile. Sellise rööbassõiduki tehnoseisund peab vastama valmistaja nõuetele, mis kehtisid nende valmistamise ajal. § 63. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine Teede- ja sideministri 23. mai 2000. a määrus nr 30 «Trammi tehnojärelevalve eeskirja kehtestamine» tunnistatakse kehtetuks.   Lisa teede- ja sideministri 28. märtsi 2001. a määruse nr 30 «Trammi ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded ning nende tehnoseisundi kontrollimise ja registreerimise eeskirjad» juurde RÖÖBASSÕIDUKI ÜLEVAATUSE KONTROLLKAART NR . . .   Mark, mudel Number Tramm / haagis Valmistamisaasta Ülevaatuse liik   Kontrollitavad sõlmed ja kohad A. IDENTIFITSEEMIMINE JA VARUSTUS VO OV D. PIDURID VO OV 1. Valmistaja silt     1. Sõidupidur     2. Tahavaatepeegel     2. Seisupidur     3. Helisignaal     3. Roopapidur     4. Käsiapteek     4. Muud pidurid     5. Tulekustutusvahendid             B. VALGUSTUS JA VALGUSSIGNALISATSIOON     E. KERE     1. Lähituled     1. Kere välisosad     2. Kaugtuled     2. Klaasid     3. Eesmised udulaternad     3. Klaasipuhastid, pesurid     4. Eesmised ääretuled     4. Korrosioon ja välimus     5. Tagumised ääretuled     5. Kere sisustus     6. Pidurituled     6. Istmed     7. Suunatuled     7. Kirjed ja märgistus     8. Armatuurlaua märgulambid     8. Juhi vaateväli     9. Ohutuled     9. Käsipuud ja kinnihoidmisrihmad     C. VEERMIK     10. Väljapääsud     1. Rattad     11. Uste ja väljapääsude signalisatsioon     2. Ratta maandusjuhtmed     12. Esimene pealesõidutõke, küljetõke     3. Vedrud     F. KATUSESEADE     4. Keermesliited     1. Vooluvõttur     5. Torsioonplaat     2. Liugur     6. Veomootor     3. Piksekaitse     7. Külgmised reaktiivvardad     C. ELEKTRIOHUTUS     8. Kardaanvõllid     1. Vastavus elektriohutuse nõuetele     9. Ratta poritiib     2. Avariivooluringi toimimine     10. Elektrijuhtmed ja maandus     3. Kaitsmed     11. Haakeseadmed ja puhver     4. Kontrollmõõteriistad     12. Liivatusseade     5. Akud     Lisaselgitused (märkused)   Ülevaatuse otsus: Ülevaatuse kuupäev:     TEHNILISELT KORRAS   . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .   Järgmise ülevaatuse kuu, aasta       Ülevaatus katkestatud Teostaja allkiri ja pitser         Esitada korduvale ülevaatusele       1 Euroopa Nõukogu direktiivid 70/387/EMÜ (EÜT L 176, 10.08.1970), 74/408/EMÜ (EÜT L 221,12.08.1974), 74/483/EMÜ (EÜT L 266, 02.10.1974), 79/488/EMÜ (EÜT L 128, 26.05.1979), 95/28/EÜ (EÜT L 281, 23.11.1995), 96/37/EÜ (EÜT L 186, 25.07.1996), 96/96/EÜ (EÜT L 046, 17.02.1996), 98/90/EÜ (EÜT L 337, 12.12.1998), 99/52/EÜ (EÜT L 142, 5.6.1999, lk 26)