Teksti suurus:

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli põhimäärus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.09.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.02.2009
Avaldamismärge:RT I 2007, 50, 344

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli põhimäärus

Vastu võetud 09.08.2007 nr 205

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 2 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Õppeasutuse liik ja haldusala

(1) Lääne-Viru Rakenduskõrgkool (edaspidi kõrgkool) on Lääne-Virumaa Kutsekõrgkooli baasil moodustatud rakenduskõrgkool, kes tegutseb «Rakenduskõrgkooli seaduse», «Kutseõppeasutuse seaduse», teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel.

(2) Kõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§ 2. Kõrgkooli asukoht

(1) Kõrgkool asub Lääne-Virumaal. Kõrgkooli postiaadress on Mõdriku, Pajusti sjk, Lääne-Virumaa 46609.

(2) Kõrgkooli üks struktuuriüksus asub Rakveres.

§ 3. Pitsat, arveldusarve ja eelarve

Kõrgkoolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, arveldusarve ja oma eelarve.

2. peatükk
KÕRGKOOLI EESMÄRGID JA ÜLESANDED

§ 4. Tegevuse eesmärk

Kõrgkooli tegevuse eesmärk on olla nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud ajakohase õpikeskkonnaga majandus-, juhtimis-, ettevõtlus-, teenindus- ja sotsiaalalast koolitust pakkuv õppeasutus, kes ühtlasi aitab tõsta elanikkonna ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkust ja võimaldab elukestvat õpet.

§ 5. Tegevusvaldkond ja õppekava tüüp

Kõrgkooli tegevusvaldkonnad on:
1) spetsialistide ettevalmistamine rakenduskõrgharidusõppe õppekavade ja keskhariduse baasil kutseõppe (edaspidi kutseõpe) õppekavade ning Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel tervise ja heaolu, sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse, loodus- ja täppisteaduste ning teeninduse õppevaldkondades;
2) rakendusuuringute läbiviimine ja arendustegevus õpetatavatel erialadel;
3) taseme- ja täienduskoolituse korraldamine.

§ 6. Kõrgkooli ülesanded

Kõrgkooli ülesanded on:
1) sellise õppe- ja töökorralduse tagamine, mis võimaldab üliõpilastel ja õpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;
2) kõrgkooli liikmeskonnale soodsate tingimuste loomine õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides;
3) ühistegevuse arendamine tööandjatega, töövõtjate ühendustega ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega;
4) kõrgkooli õppekavade koostamine ja arendamine ning õppemetoodilise töö korraldamine, täienduskoolituse õppekavade koostamine;
5) ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine ning nende väljaandmise toetamine;
6) kõrgkooli ainelise baasi pidev parendamine, lähtudes arengukavast ja õppekavadest;
7) üldsuse informeerimine oma tegevusest;
8) õppe- ning teadus- ja arendusasutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega koostöölepingute sõlmimine vastavalt kõrgkooli õppetegevuse eesmärkidele;
9) kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õppejõududena või õpetajatena (edaspidi õppejõud);
10) põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamine käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras;
11) erialase, karjääri-, psühholoogilise ja kutsenõustamisteenuse pakkumine regioonis;
12) suhete arendamine Eesti ja välisriikide õppeasutuste, teiste asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega ning vastavalt vastastikusele kokkuleppele üliõpilaste, õpilaste ja õppejõudude vahetamine;
13) rahvusvahelistes ja riigisisestes projektides osalemine õppetegevuse arendamiseks ning rakendusuuringute läbiviimiseks;
14) põhitegevusest tulenevate konverentside, seminaride ja muude ürituste korraldamine;
15) osalemine Eesti sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamises;
16) kõrgkooli asukohaks oleva mõisakompleksi kui turismiobjekti ja kultuuriväärtuse säilitamine, edasiarendamine ning tutvustamine.

3. peatükk
REKTOR JA REKTORAAT

§ 7. Rektori pädevus

Kõrgkooli juhib ja esindab rektor. Rektor vastutab kõrgkooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§ 8. Rektori ülesanded

Rektor:
1) teostab oma pädevuse piires kõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
2) esindab kõrgkooli «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega antud volituste ulatuses;
3) võib volitada prorektorit või teisi kõrgkooli töötajaid tegema kõrgkooli nimel tehinguid talle põhimäärusega antud volituste piires;
4) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli sisekorda ja asjaajamist reguleerivad eeskirjad;
5) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused;
6) hoolitseb õppe- ja arendustegevuse otstarbeka korraldamise eest;
7) tagab kõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
8) kinnitab kõrgkooli eelarve ja tagab selle täitmise;
9) käsutab kõrgkooli eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning põhimäärusega antud volituste ulatuses;
10) on aruandekohustuslik kõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu) ning haridus- ja teadusministri ees ning vastutab õigusaktidest tulenevate andmete Haridus- ja Teadusministeeriumile esitamise eest;
11) esitab nõukogu otsusel haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks kõrgkooli õppekavad;
12) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
13) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõudude ja teadustöötajate vabadele ametikohtadele;
14) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kõrgkooli töötajatega, kinnitab nende ametijuhendid, nimetab ametisse prorektorid;
15) juhatab nõukogu tegevust;
16) tagab nõukogu otsuste täitmise;
17) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
18) täidab teisi «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse.

§ 9. Rektori õigusaktid

Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 10. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

(1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 7 lõike 1 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Haridus- ja teadusminister kinnitab valimistulemused ning sõlmib rektoriga töölepingu, muudab seda ja lõpetab selle.

(2) Rektori töökohustustest vabanemise järel on tal õigus asuda samas kõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist.

(3) Rektoril on õigus töölepingu tähtaegsel lõppemisel taotleda erialase kvalifikatsiooni taastamiseks hüvitist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

(4) Rektori ametitunnus on rektori ametiraha, mille statuudi kinnitab nõukogu.

§ 11. Rektorile umbusalduse avaldamine

(1) Nõukogul on õigus rektorile umbusaldust avaldada, kui rektor süüliselt rikub seadust või põhimäärust, ei tule toime oma töökohustustega või ei suuda tagada kõrgkooli ülesannete täitmist.

(2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt ühe kolmandiku nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega.

(3) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku rektori tööleping lõpetada.

§ 12. Rektoraat

(1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, kelle koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit kõrgkooli põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel.

(2) Kõrgkooli prorektorid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi ning asendavad rektorit vastavalt temalt saadud volitustele.

(3) Prorektori ametikohale nimetatud kõrgkooli töötaja tööleping peatatakse tema prorektoriks oleku ajaks ning prorektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale. Töölepingu tähtaegsel lõppemisel on tal õigus taotleda erialase kvalifikatsiooni taastamiseks hüvitist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Prorektori tööleping lõpeb, kui uus, ametisse astunud rektor nimetab ametisse uue prorektori.

4. peatükk
NÕUKOGU JA NÕUNIKE KOGU

§ 13. Nõukogu pädevus ja koosseis

(1) Kõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

(2) Nõukogusse kuuluvad rektor, kes on nõukogu esimees, prorektor(id), õppetoolide juhatajad, üks õppejõudude esindaja igast õppetoolist ja üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust.

§ 14. Nõukogu ülesanded

Nõukogu:
1) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid käesoleva põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
2) võtab vastu kõrgkooli arengukava ja esitab selle haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks;
3) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
5) võib avaldada rektorile umbusaldust;
6) kinnitab õppekorralduseeskirja;
7) kinnitab õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelmiste õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
8) kinnitab kõrgkoolis korraldatava täiendusõppe vormid ja läbiviimise korra;
9) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja;
10) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra;
11) kinnitab eelarve täitmise aruande;
12) otsustab õppetöö üldküsimusi;
13) kinnitab lõputööde kaitsmise komisjonide esimehed ja liikmed õppeprorektori poolt esitatud ettepanekute alusel;
14) kuulab ära rektori, prorektorite ja õppetoolide juhatajate tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud kõrgkooli arengut, sealhulgas õppekavade arendamist puudutavates küsimustes;
15) otsustab kõrgkooli liikmesuse rahvusvahelistes organisatsioonides;
16) kehtestab kõrgkooli sümbolid ja nende kasutamise korra, kooskõlastades need eelnevalt Riigikantseleiga;
17) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
18) kehtestab iga aasta 1. septembriks õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra;
19) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused, korra ja määra;
20) kinnitab õppeteenustasude määrad;
21) kinnitab riigieelarveväliste õppijate piirmäära;
22) nimetab vajadusel õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
23) kehtestab õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes;
24) kiidab heaks õppekavad ja nende muudatused;
25) lahendab teisi küsimusi, mis «Rakenduskõrgkooli seaduse», põhimääruse ja teiste õigusaktide kohaselt kuuluvad tema pädevusse.

§ 15. Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus

(1) Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised iga kolmanda aasta juunis. Nõukogusse valitud liikme volitused algavad valimiste aasta 1. septembril ja kestavad kolm aastat, välja arvatud üliõpilasesinduse esindajate volitused. Üliõpilasesinduse esindajate volitused kehtivad valimiste aasta 1. septembrist kuni valimistele järgneva aasta 31. augustini, kui üliõpilaskonna põhikiri ei sätesta teisiti.

(2) Õppejõudude esindajaks võivad nõukogusse kandideerida ning õppejõudude esindajate kandidaate võivad nõukogusse esitada ja valida kõrgkooli korralised õppejõud ja erakorralised õppejõud, kes töötavad kõrgkoolis vähemalt 51%-lise koormusega ja kellega on sõlmitud tööleping vähemalt kolmeks aastaks.

(3) Üliõpilasesinduse esindajad nõukogusse valib üliõpilaskond. Üliõpilasesindus korraldab kord aastas nõukogusse esindajate leidmiseks kõrgkoolisisese avaliku konkursi. Kõigil kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastel on õigus kandideerida üliõpilasesinduse esindajaks nõukogusse.

(4) Õppejõudude esindajate nõukogusse valimised korraldab rektor, kes kinnitab valimise ja hääletamise korra.

(5) Nõukogu liikme kõrgkoolist eemalviibimisel kauem kui üks semester või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel. Üliõpilasesinduse esindaja asendusliikme nimetab üliõpilasesindus üliõpilaskonna põhikirjas sätestatud korras.

§ 16. Nõukogu töökord

(1) Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu kinnitatud ajakava alusel.

(2) Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul aga nõukogu vanim liige. Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori, rektorit asendava nõukogu vanima liikme või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

(3) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled nõukogu liikmed. Nõutud kvoorumi puudumise korral kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.

(4) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord.

(5) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 14 punktides 1, 2, 5, 9 ja 11 sätestatud juhtudel on vajalik vähemalt kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

(6) Nõukogu istungeid protokollib rektori määratud isik.

(7) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.

§ 17. Nõunike kogu

Nõunike kogu on kõrgkooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, kes moodustatakse «Rakenduskõrgkooli seadusega» sätestatud tingimustel ja korras.

5. peatükk
STRUKTUUR

§ 18. Struktuur

(1) Kõrgkooli struktuur jaguneb õppe-, arendus- ja haldusstruktuuriks.

(2) Kõrgkooli õppe-, arendus- ja haldusstruktuuri üksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

(3) Struktuuriüksuse eesmärk on täita kõrgkooli ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse ning kodukorra alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

(4) Struktuuriüksuste juhid nimetab ametisse rektor.

(5) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees.

§ 19. Haldusstruktuur

Kõrgkooli haldusstruktuuri moodustavad arendus- ja õppestruktuuri toetavad üksused, kelle põhitegevus on arendus- ja õppetööd toetav ning kes tegutsevad rektori kinnitatud põhimääruste alusel.

§ 20. Õppe- ja arendusstruktuur

(1) Kõrgkooli õppestruktuuri moodustavad õppetööd teostavad õppetoolid ja muud õppetööd korraldavad struktuuriüksused. Kõrgkooli õppestruktuur töötab rektori poolt kinnitatud põhimääruse alusel. Õppetool on ühe või mitme lähedase õppekava või õppeaine õpetamist ja arendamist korraldav üksus, mis ühendab samas valdkonnas õppe- ja arendustööga tegelevaid õppejõude, õppijaid ning teisi õppetooli tegevuse valdkonda kuuluvaid töötajaid.

(2) Kõrgkooli arendusstruktuuri moodustavad arendustööd teostavad õppetoolid, täiendus- ja ümberõppekeskus ning muud tugiüksused, kes tegutsevad rektori kinnitatud põhimääruse alusel.

6. peatükk
ÕPPEKORRALDUS

§ 21. Õppekava

(1) Kõrgkoolis toimub õppetöö:
1) rakenduskõrghariduse valdkonnas Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusele nr 258 «Kõrgharidusstandard» vastavate rakenduskõrgharidusõppe ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel;
2) kutsehariduse valdkonnas «Kutseõppeasutuse seaduse», Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruse nr 90 «Kutseharidusstandard» ja kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud kutseõppe õppekavade alusel.

(2) Õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused.

(3) Õppekava ja selle muudatused kiidab heaks nõukogu ning kinnitab haridus- ja teadusminister.

§ 22. Üliõpilaste ja õpilaste kõrgkooli vastuvõtmine ja kõrgkoolist väljaarvamine

(1) Üliõpilased võetakse kõrgkooli vastu ja arvatakse kõrgkoolist välja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 11 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(2) Kutseõppe õppekavale võetakse õpilasi vastu ja arvatakse kõrgkoolist välja «Kutseõppeasutuse seaduse» §-des 14 ja 22 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 23. Õppekorralduse alus

Kõrgkooli õppekorralduse alus on õppekorralduse eeskiri, milles sätestatakse õppetöö korralduse üldnõuded.

§ 24. Kõrgkooli lõpetamine ja lõpudokumendid

(1) Kui üliõpilane on täitnud kõrgharidusõppe õppekava täies mahus, antakse lõpetajale diplom koos akadeemilise õiendiga ja õigusaktides sätestatud tingimustel ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

(2) Kui õpilane on täitnud kutseõppe õppekava täies mahus, antakse lõpetajale lõputunnistus ja hinneteleht õppekava täitmise kohta vastavalt «Kutseõppeasutuse seadusele» Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

(3) Kõrgkooli poolt väljaantud lõpudokumendid kantakse riiklikku registrisse «Eesti Hariduse Infosüsteem» «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja «Kutseõppeasutuse seaduse» alusel kehtestatud ulatuses ja korras.

7. peatükk
LIIKMESKOND

§ 25. Liikmeskond

Kõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased ja õpilased.

§ 26. Töötajad

Kõrgkooli töötajad on kõrgkoolis töölepingu ja käsunduslepingu alusel töötavad isikud, sealhulgas õppejõud ja teadustöötajad.

§ 27. Õppejõud

(1) Kõrgkooli õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Ülikooliseaduse» ja «Rakenduskõrgkooli seadusega» õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid.

(2) Korraliste õppejõudude ametikohad nähakse ette kõrgkooli koosseisus ja need täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 23 lõike 5 alusel haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud korras. Erakorraline õppejõud võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks.

(3) Kutseõppe õppekavade pedagoogide vabad ametikohad täidetakse arvestades «Kutseõppeasutuse seaduse» §-s 30 sätestatut.

(4) Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor õppeprorektori ettepanekul igaks õppeaastaks.

(5) Rektoril on õigus sõlmida õppe- ja arendustööd tegevate isikutega käsunduslepinguid ning anda külalisõppejõu nimetus. Külalisõppejõul on kõrgkooli teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused.

(6) Kõrgkooli õppejõud viib läbi õppetööd, rakendusuuringutega seotud ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus ning täidab administratiivseid ülesandeid vastavalt ametijuhendile.

§ 28. Teadustöötajad

(1) Teadustöötajate ametikohtadele kohaldatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses» kehtestatud nõudeid.

(2) Teadustöötajate koosseisu kinnitab rektor õppeprorektori ettepanekul.

§ 29. Teised töötajad

(1) Mittepedagoogilise personali ülesanne on kooli häireteta töö tagamine, vara korrashoid ja tugiteenuste pakkumine.

(2) Teiste töötajate ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ja ametijuhendis ning need on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

§ 30. Töötajate õigused ja kohustused

(1) Kõrgkooli töötajal on:
1) õigus osaleda erialaseks tööks vajalikel täienduskoolitustel;
2) õigus kasutada õppeks, rakendusuuringuteks ja arendustegevuseks tasuta kõrgkooli raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
3) kohustus kasutada kõrgkooli kasutuses olevat riigivara heaperemehelikult;
4) muud õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kõrgkooli sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist.

(2) Kõrgkooli korralisel õppejõul on lisaks lõikes 1 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus taotleda viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks, kusjuures talle säilitatakse palk.

§ 31. Üliõpilased ja õpilased

(1) Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud kõrgkooli rakenduskõrgharidus- või magistriõppesse.

(2) Õpilased on isikud, kes on võetud õppima kutseõppe õppekavale.

§ 32. Üliõpilaste ja õpilaste õigused ja kohustused

Üliõpilasel ja õpilasel on:
1) õigus saada kõrgkoolilt õppekorraldusalast informatsiooni;
2) õigus õppekava sulgemisel või kõrgkooli tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
3) õigus valida oma õpingukavasse kuni 10% ulatuses aineid teistest õppekavadest;
4) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
5) kohustus järgida seaduste, kõrgkooli põhimääruse, õppe- ja sisekorraeeskirja ning muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest;
6) kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning hüvitada tema poolt nimetatud varale tekitatud kahju;
7) õigus ja kohustus hoida kõrgkooli mainet;
8) õigus osaleda õppetöös;
9) õigus tasuta kasutada õppetegevuseks kõrgkooli auditooriume, laboratooriume, praktikumiruume, arvutiklasse, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras;
10) üliõpilasel on õigus valida oma esindajaid ja olla valitud kõrgkooli üliõpilasesindusse, õpilasel õpilasesindusse;
11) üliõpilasel on õigus esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
12) õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
13) õigus saada üks kord akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
14) õigus saada üliõpilaspilet vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 24 lõike 1 punktile 9 või õpilaspilet vastavalt «Kutseõppeasutuse seaduse» § 14 lõikele 6 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;
15) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» kehtestatud tingimustel ja korras;
16) üliõpilasel on õigus osaleda üliõpilasesinduse esindaja kaudu, õpilasel sõnaõigusega õpilasesinduse kaudu nõukogu tegevuses;
17) kasutada muid «Rakenduskõrgkooli seaduse», «Kutseõppeasutuse seaduse», põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele ja õpilastele kehtestatud õigusi.

8. peatükk
ÕPILAS- JA ÜLIÕPILASKOND

§ 33. Õpilaskond ja õpilasesindus

(1) Kõrgkooli õpilased moodustavad õpilaskonna. Õpilaskond on institutsioon, kes teostab oma organite kaudu õpilaste õigust omavalitsusele – otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest.

(2) Õpilaskonna ülesanne on esindada ja kaitsta õpilaste õigusi ning huve ja korraldada õpilaselu.

(3) Õpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, õpilaste õigused, kohustused ja vastutus ning töökord. Õpilaskonna põhikirja eelnõu valmistab ette õpilasesindus, kes avalikustab põhikirja eelnõu vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmist. Igal õpilasel on õigus avaldada õpilaskonna põhikirja eelnõu kohta arvamust. Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja muudab õpilaskond vähemalt kahe kolmandiku kohalolijate häälteenamusega ning kinnitab nõukogu.

(4) Õpilaskonna esindusorgan on õpilasesindus. Õpilaste esindajad valib õpilasesindus, kui õpilaskonna põhikiri ei sätesta teisiti.

(5) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Õpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel õppekavade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Õpilasesinduse valimise kord sätestatakse õpilaskonna põhikirjas.

(6) Kooli eelarves nähakse ette vahendid, mida õpilasesindus kasutab iseseisvalt rektori antud volituse alusel. Ettepanekud õpilaskonna rahastamiseks kooli eelarvest esitab õpilasesindus.

§ 34. Üliõpilaskond ja üliõpilasesindus

(1) Kõrgkooli üliõpilased moodustavad üliõpilaskonna. Üliõpilaskond on institutsioon, kes teostab oma organite kaudu üliõpilaste õigust omavalitsusele – otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest.

(2) Üliõpilaskonna ülesanne on esindada ja kaitsta üliõpilaste õigusi ning huve ja korraldada üliõpilaselu.

(3) Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, üliõpilaste õigused, kohustused ja vastutus ning töökord. Üliõpilaskonna põhikirja eelnõu valmistab ette üliõpilasesindus, kes avalikustab põhikirja eelnõu vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmist. Igal üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja eelnõu kohta arvamust. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu ja muudab üliõpilaskond vähemalt kahe kolmandiku kohalolijate häälteenamusega ning kinnitab nõukogu.

(4) Üliõpilaskonna esindusorgan on üliõpilasesindus. Üliõpilasesindus nimetab üliõpilaste esindajad nõukogusse ja teistesse kõrgkooli otsustus- ja nõuandvatesse kogudesse, kui üliõpilaskonna põhikiri ei sätesta teisiti.

(5) Üliõpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastel. Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel õppekavade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas.

(6) Kõrgkooli eelarves nähakse ette vahendid, mida üliõpilasesindus iseseisvalt kasutab seadusest ja üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks üliõpilasesinduse poolt kinnitatud korras. Ettepanekud üliõpilaskonna rahastamiseks kõrgkooli eelarvest esitab üliõpilasesindus.

9. peatükk
VARA JA FINANTSEERIMINE

§ 35. Vara

Kõrgkool valdab, kasutab ja käsutab «Rakenduskõrgkooli seadusest» ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kõrgkooli kasutusse antud riigivara «Riigivaraseadusega» sätestatud korras.

§ 36. Finantseerimine

(1) Kõrgkooli finantseeritakse riigieelarvest (sealhulgas riikliku koolitustellimuse ulatuses), laekumistest sihtasutustelt, kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud vahenditest ja muudest vahenditest.

(2) Kõrgkooli rakendusuuringute ja arendustegevuse finantseerimine toimub vastavalt «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele».

(3) Kõrgkoolil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevalt tasulisi teenuseid täiendus- ja tasemeõppes, sealhulgas eksternõppes, rakendusuuringute läbiviimisel ja lepingulistes arendustöödes, nõustamises ning kirjastamistegevuses, liikmeskonna osutatud teenuste turustamisel ning üliõpilastele ja õpilastele majutusteenuse osutamisel. Teenustasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.

§ 37. Aruandlus

Kõrgkool peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 38. Kontroll

Kõrgkooli majandustegevust ning kõrgkooli kasutusse antud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.

§ 39. Järelevalve

Kõrgkooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium seaduses sätestatud korras.

10. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 40. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 3. septembril 2007. a.

Peaminister Andrus ANSIP

Haridus- ja teadusminister Tõnis LUKAS

Riigisekretär Heiki LOOT

/otsingu_soovitused.json