Teksti suurus:

Kõrgharidusstandard

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2008
Avaldamismärge:

Kõrgharidusstandard

Vastu võetud 13.08.2002 nr 258
RT I 2002, 70, 426
jõustumine 19.08.2002

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
17. 12. 2002 nr 393 ( RT I 2002, 105, 626 ) 1. 01. 2003
5. 09. 2003 nr 230 ( RT I 2003, 61, 403 ) 15. 09. 2003
23.08.2004 nr 276 ( RT I 2004, 63, 446 ) 1.09.2004
25.10.2004 nr 312 ( RT I 2004, 72, 509) 29.10.2004
16.08.2007 nr 207 (RT I 2007, 50, 346) 1.09.2007

Määrus kehtestatakse « Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 7 alusel.

 

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§1. Määruse ülesanne ja reguleerimisala

(1)  Kõrgharidusstandardiga kehtestatakse kõrgharidustasemel toimuvale õppele ühtsed nõuded, mis määravad õppevaldkonnad ja -suunad, õppe eesmärgid ja saavutatavad õpitulemused ning õppe kogumahu, sealhulgas eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise põhimõtted ning õppekavale ja õppejõududele esitatavad üld- ja erinõuded.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

 (2) Kõrgharidusstandard kehtib kõrgharidustaseme kõikidele astmetele ja õppevormidele, olenemata õppeasutuse õiguslikust seisundist.

(3) Arstiõppele, loomaarstiõppele, proviisoriõppele, hambaarstiõppele, ämmaemandaõppele, õeõppele, arhitektiõppele ja ehitusinseneriõppele ning õpetajakoolitusele kohaldatakse kõrgharidusstandardi sätteid Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud raamnõuetest tulenevate erisustega.

[RT I 2004, 72, 509 – jõust. 29.10.2004]

(4) Kõrgharidusstandard on kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste koolituslubade väljaandmise ja nende õppekavade akrediteerimise üks alusdokumente.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

 

2. peatükk

ÕPPEKAVA

 

§2. Mõisted

 

1) õppekava – õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpitulemused, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused. Õppekava võib näha ette spetsialiseerumise ühele erialale (peaerialale) või mitmele erialale (pea- ja kõrvaleriala(de)le);

2) õpitulemused (õpiväljundid) – õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpitulemuste saavutamist miinimumi ületaval tasemel diferentseerib hindamine. Kõrgharidustaseme õppe lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kirjeldatud käesoleva määruse lisas „Kõrgharidustaseme astmete õpitulemused”. Kui õppekava näeb ette spetsialiseerumise ühele või mitmele erialale, kirjeldavad õpitulemused peaerialal saavutatavaid õpitulemusi;

3) moodul – õppekava sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud õppeainete kogumiks või koosneb ühest õppeainest. Mooduli mahu ainepunktides määrab õppeasutus, arvestades  mooduli mahu määramisel eesmärki luua eeldused üliõpilaste mobiilsuse toetamiseks ning eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamiseks;

4) peaeriala – spetsialiseerumine, mille tulemusel üliõpilane omandab õppeastmele vastavad teadmised, oskused ja hoiakud ning mis on eelduseks kindlal erialal tööle asumiseks ning õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel. Peaeriala moodustab vähemalt 50 protsenti (sealhulgas lõpetamise nõudeks olev eksam või töö) üliõpilasele õppekavaga määratud õppe mahust;

5) kõrvaleriala – spetsialiseerumine peaerialaga samal või teisel õppesuunal, mille tulemusel üliõpilane omandab lisaks peaerialale täiendavaid teadmisi ja oskusi kõrvalerialal  tööle asumiseks ning õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel. Kõrvaleriala moodustab vähemalt 30 ainepunkti või Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel vähemalt 45 ainepunkti õppekavas määratud õppe mahust või juhul, kui kõrvaleriala omandatakse mitme õppeastme läbimise jooksul, vähemalt 30 ainepunkti või Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel vähemalt 45 ainepunkti õppekavades määratud õppe mahust.

 

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

§3. Auditoorne töö, praktiline töö ja iseseisev töö

(1) Õpe toimub auditoorse töö, praktilise töö ja iseseisva töö vormis.

(2) Auditoorne töö on õppe eesmärgi saavutamine loengu, seminari, kollokviumi või muus õppeasutuse määratud vormis.

(3) Praktiline töö on õppe eesmärgi saavutamine õpitud teadmiste ja oskuste töös rakendamise kaudu. Praktiline töö toimub õppekeskkonnas praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või muus õppeasutuse määratud vormis. Käesoleva määruse tähenduses on praktika töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktiline töö.

(4) Iseseisev töö on üliõpilase iseseisev tegevus õppe eesmärgi saavutamiseks.

§4. Õppekavas määratud õppe maht

Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel on ühe õppeaasta maht 60 ainepunkti.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

§5. Õppekavale esitatavad üldnõuded

(1) Õppekavas määratud õppeainete sisu erineb sama õppeasutuse teises õppekavas määratud õppeainete sisust vähemalt kolmandiku kogumahu võrra nii ühe kui ka kõigi kõrgharidusastmete lõikes.

(2) Vähemalt 50 protsenti õppekavas määratud õppe mahust õpetavad vähemalt 51-protsendilise koormusega selles õppeasutuses või ühisõppekavade või õppeasutuste vahelise lepinguga seotud õppeasutustes töötavad õppejõud.

(3) Auditoorse töö maht moodustab õppeaine mahust mitte rohkem kui 50 protsenti.

§6. Õppekava registreerimine

Õppekava kantakse riiklikku registrisse «Eesti Hariduse Infosüsteem» haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

[RT I 2004, 63, 446 - jõust. 1. 09. 2004]

 

3. peatükk

BAKALAUREUSEÕPE

 

§7. Bakalaureuseõpe

(1) Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.

(2) Bakalaureuseõppes moodustab bakalaureuseeksam või bakalaureusetöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 3 ainepunkti, Euroopa ainepunktisüsteemi  rakendamisel vähemalt 5 ainepunkti.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

 (3) Bakalaureuseõpe toimub ülikoolis.

§8. Bakalaureuseõppe alustamine

Bakalaureuseõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

[RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003]

§9. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht

Bakalaureuseõppe nominaalkestus on 3 kuni 4 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120 kuni 160 ainepunkti. Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel on õppekavas määratud õppe maht 180 kuni 240 ainepunkti.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

§10. Õppejõududele esitatavad üldnõuded

Vähemalt 50 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad vastavas õppevaldkonnas teadus- ja arendustööl aktiivsed doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õppejõud või kunstialadel rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud.

§11. Bakalaureuseõppe lõpetamine

(1) Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureuseeksami sooritamise või bakalaureusetöö kaitsmisega.

(2) Bakalaureuseõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja bakalaureusekraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja isiku taotlusel tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi ( diploma supplement).

(3) Bakalaureuseõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

[RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003]

4. peatükk

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE

 

§12. Rakenduskõrgharidusõpe

(1) Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused.

(2) Rakenduskõrgharidusõppe õppekaval võib kuni kahe kolmandiku kogumahu ulatuses olla ühine osa keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekavaga.

(3) Praktiline töö moodustab õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 30 protsenti. Töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktika moodustab praktilisest tööst vähemalt 50 protsenti. Kui praktiline töö ületab õppekavas määratud õppe mahust rohkem kui 30 protsenti, võib töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktika moodustada praktilisest tööst vähem kui 50 protsenti, kuid mitte vähem kui 15 protsenti õppekavas määratud õppe mahust.

(4) Rakenduskõrgharidusõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 3 ainepunkti, Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel vähemalt 5 ainepunkti.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

(5) Rakenduskõrgharidusõpe toimub rakenduskõrgkoolis, ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses või keskhariduse baasil tegutsevas kutseõppeasutuses.

[RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003]

§13. Rakenduskõrgharidusõppe alustamine

Rakenduskõrgharidusõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

[RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003]

§14. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht

Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on 3 kuni 4 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120 kuni 160 ainepunkti. Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel on õppekavas määratud õppe maht 180 kuni 240 ainepunkti.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

§15. Õppejõududele esitatavad nõuded

(1) 100 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad kõrgharidusega või vastava kvalifikatsiooniga õppejõud, kusjuures 75 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad magistrikraadi või vastava kvalifikatsiooniga õppejõud.

(2) Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt kõrgharidus või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus.

(3) Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis võivad rakenduskõrgharidusõppe õppekava praktilisi erialaaineid õpetada keskharidusega erialaspetsialistid, kellel on vähemalt 3-aastane erialase töö kogemus.

§16. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetamine

(1) Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega.

(2) Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikule annab õppeasutus diplomi õppekava täitmise kohta, akadeemilise õiendi ja tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement ).

(3) Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

[RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003]

5. peatükk

MAGISTRIÕPE

 

§17. Magistriõpe

(1) Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi.

(2) Magistriõpe koosneb magistriõpingutest ja teadus-, arendus- või kutsealasest loometööst.

(3) Magistriõppes moodustab magistrieksam või magistritöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 10 ainepunkti, Euroopa ainepunktisüsteemi  rakendamisel vähemalt 15 ainepunkti.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

(4) Magistriõpe toimub ülikoolis ja rakenduskõrgkoolis.

[RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003]

§18. Magistriõppe alustamine

(1) Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon.

(2) Rakenduskõrgkoolis on magistriõppes alustamise tingimus lisaks lõikes 1 nimetatud nõudele vähemalt üheaastane töökogemus magistriõppe õppekavale vastaval õppesuunal. Rakenduskõrgkooli nõukogul on õigus kehtestada magistriõppe alustamise tingimusena pikema töökogemuse nõue tulenevalt õppesuuna eripärast.

[RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003]

§19. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht

(1) Magistriõppe nominaalkestus on 1 kuni 2 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 40 kuni 80 ainepunkti. Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel on õppekavas määratud õppe maht 60 kuni 120 ainepunkti.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

 (2) Nii bakalaureuseõppe ja magistriõppe kui ka rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku on vähemalt 5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 200 ainepunkti. Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel on õppekavas määratud õppe maht 300 ainepunkti.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

§20. Õppejõududele esitatavad nõuded

Vähemalt 75 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad vastavas õppevaldkonnas teadus- ja arendustööl aktiivsed doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õppejõud või kunstialadel rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud.

§21. Magistriõppe lõpetamine

(1) Magistriõpe lõpeb magistritöö kaitsmise või magistrieksami sooritamisega.

(2) Magistriõppe lõpetanud isikule annab õppeasutus diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi ( diploma supplement).

(3) Magistriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

[RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003]

6. peatükk
[kehtetu - RT I 2004, 72, 509 – jõust. 29.10.2004]

 

7. peatükk

DOKTORIÕPE

 

§27. Doktoriõpe

(1) Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused.

(2) Doktoriõpe koosneb doktoriõpingutest ja ulatuslikust teadus-, arendus- või kutsealasest loometööst.

(3) Doktoriõppes moodustab teadus-, arendus- või kutsealane loometöö (sh doktoritöö) õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 70 protsenti. Doktoritöö on iseseisev teaduslik uurimus, milles on esitatud vastava teadusvaldkonna olulise probleemi uudne lahendus, või loometöö.

(4) Doktoriõpe toimub ülikoolis.

§28. Doktoriõppe alustamine

Doktoriõppe alustamise tingimus on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

§29. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht

Doktoriõppe nominaalkestus on 3 kuni 4 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120 kuni 160 ainepunkti. Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel on õppekavas määratud õppe maht 180 kuni 240 ainepunkti.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

§30. Õppejõududele esitatavad nõuded

100 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad vastavas õppevaldkonnas teadus- ja arendustööl aktiivsed doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õppejõud või kunstialadel rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud.

§31. Doktoriõppe lõpetamine

(1) Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmisega.

(2) Doktoriõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja doktorikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).

(3) [kehtetu - RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003]

[RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003]

8. peatükk

ÕPPEVALDKONDADE JA ÕPPESUUNDADE NIMISTU

 

§32. Õppevaldkonnad

Õppevaldkonnad on järgmised:
1) haridus;
2) humanitaaria ja kunst;
3) sotsiaalteadused, ärindus ja õigus;
4) loodus- ja täppisteadused;
5) tehnika, tootmine ja ehitus;
6) põllumajandus;
7) tervis ja heaolu;
8) teenindus.

§33. Õppesuunad

(1) Õppesuund hariduse õppevaldkonnas on õpetajakoolitus ja kasvatusteadused.

(2) Õppesuunad humanitaaria ja kunsti õppevaldkonnas on järgmised:
1) kunstid;
2) humanitaaria.

(3) Õppesuunad sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkonnas on järgmised:
1) sotsiaal- ja käitumisteadused;
2) ajakirjandus ja infolevi;
3) ärindus ja haldus;
4) õigus.

(4) Õppesuunad loodus- ja täppisteaduste õppevaldkonnas on järgmised:
1) bioteadused;
2) füüsikalised loodusteadused;
3) matemaatika ja statistika;
4) arvutiteadused.

(5) Õppesuunad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas on järgmised:
1) tehnikaalad;
2) tootmine ja töötlemine;
3) arhitektuur ja ehitus.

(6) Õppesuunad põllumajanduse õppevaldkonnas on järgmised:
1) põllumajandus, metsandus ja kalandus;
2) veterinaaria.

(7) Õppesuunad tervise ja heaolu õppevaldkonnas on järgmised:
1) tervis;
2) sotsiaalteenused.

(8) Õppesuunad teeninduse õppevaldkonnas on järgmised:
1) isikuteenindus;
2) transporditeenused;
3) keskkonnakaitse;
4) turvamine.

[RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003]

 

81 . peatükk

EELNEVA ÕPITULEMUSE JA ERIALASE TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE PÕHIMÕTTED [RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

 

§ 331. Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise üldpõhimõtted

(1) Õppeasutus kehtestab vastavalt „Ülikooliseaduse” § 14 lõike 3 punktile 41  või „Rakenduskõrgkooli seaduse” § 9 lõike 4 punktile 51 üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra.

 

(2) Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise tingimuste ja korra kehtestamisel ning selle alusel taotluse esitamisel, taotluse hindamisel, arvestamise otsuse tegemisel ning selle vaidlustamisel lähtutakse „Haldusmenetluse seaduses” ja käesolevas määruses toodud põhimõtetest ning õigusaktides ettenähtud ja õppeasutuses kehtestatud kvaliteedinõuetest.

 

(3) Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamist võib lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras rakendada:

1) õppeasutuse kehtestatud vastuvõtutingimuste täitmiseks;

2) õppekava täitmisel eelnevalt omandatud ainepunktide ülekandmiseks;

3) eelneva õpitulemuse või erialase töökogemuse arvestamisena ainepunktideks.

 

(4) Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse hindamist ning arvestamist ei kohaldata käesoleva määruse § 11 lõikes 1, § 16 lõikes 1 ning § 21 lõikes 1 nimetatud lõpetamise nõuete täitmisele.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

 

 

§ 332. Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise eesmärk

Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise eesmärk on:

1) suurendada isikute, sealhulgas erivajadusega isikute hariduslikku ja tööalast mobiilsust ning avardada võimalusi elukestvaks õppeks;

2) võimaldada haridustasemetest koosnevas haridussüsteemis õppimise (formaalharidus), muu organiseeritud õppetegevuse (mitteformaalne haridus) ja erialase töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames õppimise (informaalne haridus) tulemusi lugeda samaväärseks käesoleva määruse § 331 lõike 3 punktis 1 nimetatud vastuvõtutingimuste täitmise või õppekava läbimisel saavutatavate õpitulemustega;

3) õppeasutusel paindlikult reageerida tööturul toimuvatele muudatustele ning tööjõuvajaduse muutumisele.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

 

 

§ 333. Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse tõendamise põhimõtted

(1) Eelnevaid õpitulemusi tõendatakse vastava diplomi, tunnistuse või muu haridust tõendava dokumendiga.

 

(2) Erialase töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud õppimist tõendatakse viitega valminud töödele ja nende esitlusega, näidiste mapi, kutsetunnistuse, töölepingu või ametisse nimetamise käskkirja koopia või muude dokumentaalsete tõenditega. Töökogemuse tõendamisel lisatakse taotlusele erialase töökogemuse kirjeldus ning enesehinnang.

 

(3) Õppeasutuse nõukogul on lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule õigus kehtestada tõendamisele täiendavaid nõudeid.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

 

 

§ 334. Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse hindamise ning arvestamise põhimõtted

(1) Õppeasutusel on õigus vajadusel isiku eelneva õpitulemuse või erialase töökogemuse hindamiseks anda isikule praktilisi ülesandeid, vestelda isikuga või hinnata isiku teadmisi ja oskusi muul viisil.

 

(2) Õppeasutus:

1) teavitab üliõpilasi eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamiseks kehtestatud tingimustest ja korrast, sealhulgas tähtaegadest ja hindamisega seotud kuludest, mida kannab üliõpilane, ning tulemuste vaidlustamise võimalustest;

2) tagab eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise taotlejale vajaliku informatsiooni ning juhendamis- ja nõustamisteenuse kättesaadavuse;

3) tagab eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise protseduuri ühetaolisuse ja hindamist läbiviivate isikute kompetentsuse ja erapooletuse tulemuse suhtes;

4) loob võimalused hindajate osalemiseks täienduskoolituses ning koostöövõrgustikus;

5) korraldab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamiseks tugisüsteemide, sealhulgas nõustamissüsteemi ja hindajate koostöövõrgustiku loomist.

 

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

 

9. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

 

§34. Üleminek

(1) Enne määruse jõustumist Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekavad viiakse määrusega vastavusse 1. septembriks 2002. a.

(2) Paragrahvidega 10, 15, 20, 25 ja 30 kehtestatud nõudeid õppejõudude kohta kohaldatakse alates õppejõudude valimistest, mis toimuvad pärast 1. septembrit 2002. a. Kuni järgmiste õppejõudude valimisteni kohaldatakse bakalaureuse-, magistri-, doktori-, arsti-, hambaarsti-, proviisori- ja loomaarstiõppe õppekavadele Vabariigi Valitsuse 13. juuni 2000. a määruse nr 190 «Kõrgharidusstandard» (RT I 2000, 47, 296; 87, 575) § 10 lõikega 2, § 15 lõikega 4, § 20 lõikega 3, §-dega 25 ja 30, arhitekti- ja ehitusinseneriõppe õppekavadele §-ga 35 ning rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele § 40 lõikega 3 või § 45 lõikega 3 kehtestatud vastavasisulisi nõudeid.

(3) Kuni 1. septembrini 2003. a võib praktiline töö moodustada rakenduskõrgharidusõppe õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 20 protsenti.

(4) Määruse jõustumisel kohaldatakse õppekava akrediteerimisel määruse sätteid nende akrediteerimistoimingute suhtes, mida sooritatakse pärast määruse jõustumist.

[RT I 2003, 61, 403 – jõust 15.09.2003]

(5) Õppeasutused viivad „Ülikooliseaduse” § 14 lõike 3 punkti 41 ja „Rakenduskõrgkooli seaduse” § 9 lõike 4 punkti 51 alusel kehtestatud üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korrad käesoleva määruse peatükiga 81 „Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise põhimõtted” kooskõlla hiljemalt 1. jaanuariks 2008. a.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

 

 

(6) Õppeasutused viivad oma õppekavad käesoleva määruse §-ga 2, § 7 lõikega 2, § 12 lõikega 4 ja § 17 lõikega 3 kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2009. a.

 

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

 

§35. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§36. Kõrgharidustaseme astmete õpitulemuste rakendamise arvestamine õppekava akrediteerimisel

Määruse lisas „Kõrgharidustaseme astmete õpitulemused” kirjeldatud õpitulemuste rakendamist õppeasutuses ei hinnata õppekava akrediteerimisel juhul, kui õppeasutus on taotluse selle õppekava akrediteerimiseks esitanud enne 1. septembrit 2009. a.

 

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]


1 [kehtetu – RT I 2004, 72, 509 – jõust. 29.10.2004]

 

 

 

 

Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a

määruse nr 258 „Kõrgharidusstandard”

lisa

(Kehtestatud Vabariigi Valitsuse

16. augusti 2007. a määrusega nr 207)

 

Kõrgharidustaseme astmete õpitulemused

 

1. Bakalaureusekraadi saamiseks peab üliõpilane:

-         omama süsteemset ülevaadet õppesuuna põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest;

-         oskama ära tunda interdistsiplinaarseid seoseid;

-         mõistma õppesuuna erinevate erialade rakendusalasid;

-         tundma eriala teoreetilisi koolkondi, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme;

-         oskama sõnastada erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi;

-         oskama kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada;

-         oskama eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid tehnoloogiaid ning meetodeid, muu hulgas olema valmis osalema meeskonnatöös ja seda juhtima;

-         valdama tööks vajalikke suhtlusoskusi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid;

-         olema oma õppekeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles võimeline erialaga seonduvaid probleeme suuliselt ja kirjalikult selgitama ning erialastes aruteludes osalema;

-         olema valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse;

-         oskama teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes hinnata teadmiste rolli ning oma erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnas;

-         olema suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama, õpinguid jätkama ning ennast pidevalt iseseisvalt erialaselt ja tööalaselt täiendama.

 

2. Rakenduskõrgharidusõppe diplomi saamiseks peab üliõpilane:

-         omama süsteemset ülevaadet eriala põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest;

-         oskama ära tunda interdistsiplinaarseid seoseid erinevate erialade rakendusalades;

-         tundma eriala aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi;

-         oskama sõnastada erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi;

-         oskama kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada;

-         oskama eriala ülesannete lahendamisel etteantud raamides valida ja kasutada sobivaid meetodeid ja tehnoloogiad ning etteantud informatsiooni põhjal modelleerida ja/või hinnata võimalikke tagajärgi;

-         näitama initsiatiivi projektide algatamisel ning vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi nende elluviimisel;

-         valdama tööks vajalikke suhtlusoskusi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid;

-         olema oma õppekeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles võimeline erialaga seonduvaid probleeme suuliselt ja kirjalikult selgitama ning erialastes aruteludes osalema;

-         olema valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse;

-         oskama ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvestades hinnata erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnale;

-         olema suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama, olles valmis tegutsema oma kutsealal spetsialisti ülesannetes või ettevõtjana;

-         olema suuteline ennast pidevalt iseseisvalt erialaselt ja tööalaselt täiendama.

 

3. Magistrikraadi saamiseks (sealhulgas bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavade lõpetamisel) peab üliõpilane:

-         omama süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi õppesuuna mõistetest, teooriatest ja uurimismeetoditest;

-         tundma eriala teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi;

-         omama süvendatud teadmisi eriala mõnes kitsamas uurimisvaldkonnas;

-         oskama ära tunda ja luua interdistsiplinaarseid seoseid;

-         oskama erialaga seotud probleeme ja/või uurimisküsimusi iseseisvalt ja loovalt ära tunda ja sõnastada ning suutma neid etteantud ajaraamides ja piiratud informatsiooni tingimustes kohaste meetoditega lahendada, kasutades selleks vajadusel teiste valdkondade teadmisi;

-         oskama eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid meetodeid ja tehnoloogiad ning modelleerida ja/või hinnata võimalikke tagajärgi;

-         oskama oma tegevust eriala probleemide ja/või uurimisküsimuste lahendamisel kriitiliselt hinnata;

-         olema valmis tööks erialast kvalifikatsiooni nõudval tegevusalal, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi;

-         olema pädevalt võimeline edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise või muul teel;

-         olema oma õppekeeles ja oma erialal olulises võõrkeeles võimeline erialaga seonduvaid probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid suuliselt ja kirjalikult esitama ja argumenteerima ning osalema nii erialaspetsialistide kui ka erialaväliste inimeste sellekohastes aruteludes;

-         olema valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse;

-         oskama tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades, olema teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist ning oskama anda põhjendatud hinnanguid oma eriala puudutavates küsimustes;

-         oskama hinnata enda ja teiste vajadust jätkuõppeks, erialaseks ja tööalaseks arenguks ning valdama iseseisvaks õppimiseks vajalikke efektiivseid meetodeid;

-         olema võimeline jätkama õpinguid või osalema uurimistegevuses, tegutsema oma ala spetsialisti ja arendajana, sealhulgas rahvusvaheliselt.

 

 

4. Doktorikraadi saamiseks peab üliõpilane:

-         omama laiapõhjalisi teadmisi ja süsteemset ülevaadet oma uurimisvaldkonnas ning sügavaid ja ajakohaseid teadmisi uurimisvaldkonna kitsamas osas;

-         mõistma olemasolevate uurimisvaldkonna siseste ja valdkondadevaheliste teadmiste ja uurimismeetodite tähendust ja ulatust, et neid vajadusel laiendada, ümber hinnata ja sõnastada;

-         oskama iseseisvalt ja kriitiliselt analüüsida, sünteesida ja hinnata uusi ja keerulisi erialaspetsiifilisi ideid ning loovalt ja teadusliku täpsusega identifitseerida ja formuleerida uurimisküsimusi;

-         valdama oma uurimisvaldkonna uurimismetoodikaid;

-         oskama iseseisvalt tegutseda keerulises, sealhulgas rahvusvahelises töö- ja õpikeskkonnas, sealhulgas uurimistöös, mis nõuab juhtimis- ja meeskonnatööoskusi, innovaatilist mõtlemist ning strateegiliste otsuste tegemise võimet;

-         oskama algatada, kavandada, rakendada ja kriitiliselt hinnata uurimis- ning arendustöid, mis viivad uute teadmiste ning protseduuriliste lahendusteni;

-         oskama anda teaduseetilisi hinnanguid, saama aru teaduse võimalustest ja piirangutest, teaduse ühiskondlikust rollist ning inimeste vastutusest teadussaavutuste kasutamisel;

-         suutma analüüsida sotsiaalseid norme ja suhteid, neile vastata ning tegutseda vajadusel nende muutmiseks;

-         olema võimeline suuliselt ja kirjalikult esitama teadussuuna ja oma uurimistööga seonduvaid probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid  nii erialaspetsialistidest auditooriumile kui ka erialaväliste inimestega suhtlemisel, argumenteerima ning osalema sellekohastes aruteludes oma õppekeeles ja oma erialal olulises võõrkeeles, sealhulgas avaldama originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes või kunstide erialadel loometöid rahvusvahelisele auditooriumile;

-         oskama identifitseerida oma vajadusi uute teadmiste või oskuste järele ning toetama teiste õppimist nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil;

-         olema pädevalt võimeline edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise või muul teel.