Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 “Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad” muutmine

Vastu võetud 21.08.2007 nr 53

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 18 lõike 3 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrust nr 62 «Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad» (RTL 2004, 75, 1228; 2006, 39, 669) muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvate poollooduslike koosluste, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal või asuvad määruse lisas 5 toodud kaartidel¹ märgitud projektialal hooldamiseks antavad toetuse määrad on:

1)	Natura 2000 võrgustiku alal asuva puisniidu hooldamine	3600 kr/ha;
2)	puisniidu, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, hooldamine	3100 kr/ha;
3)	Natura 2000 alal asuva rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, LKS § 69 punktis 1 nimetatud linnualal asuva poldri niidu hooldamine	2800kr/ha;
4)	rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, mis ei asu Natura 2000 alal, hooldamine	2300kr/ha.»;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvate poollooduslike koosluste taastamiseks antavad toetuse määrad on:

1)	niidu või loopealse puhastamine hõredast võsast (liituvusega 0,2–0,4), kui võsa on:
	a) kuni 1,5 m kõrgune	2800 kr/ha;
	b) üle 1,5 m kõrgune	3900 kr/ha;
2)	niidu või loopealse puhastamine keskmise tihedusega võsast (liituvusega 0,5–0,7), kui võsa on:
	a) kuni 1,5 m kõrgune	3600 kr/ha;
	b) üle 1,5 m kõrgune	5300 kr/ha;
3)	niidu või loopealse puhastamine tihedast võsast (liituvusega 0,8–1), kui võsa on:
	a) kuni 1,5 m kõrgune	5000 kr/ha;
	b) üle 1,5 m kõrgune	6800 kr/ha;
4)	puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamine puistu grupilise struktuuri taastamise eesmärgil:
	a) 1 kuni 2 liituvusastme võrra	2500 kr/ha;
	b) 3 kuni 4 liituvusastme võrra	3900 kr/ha;
5)	poollooduslikel kooslustel loomade selle korra kohaseks karjatamiseks vajalike tarade ehitamine iga viie aasta järel	15 kr/m;
6)	rannaniidu või lamminiidu tihedast pilliroost puhastamine, ebatasase või mätastunud lamminiidu, soostunud niidu või sooniidu niitmine koos kuni 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast puhastamisega	3600kr/ha.»;

3) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Taotleja esitab Riiklikule Looduskaitsekeskusele (edaspidi korraldaja) määruse lisas 1 esitatud vormi kohase taotluse jooksva aasta 17. septembriks ning täidab võimaluse korral internetiaadressil http://niidud.envir.ee asuva andmevormi.»;

4) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:

« 13) rannaniidu või lamminiidu puhastamisel tihedast pilliroost tuleb pilliroogu niita korduvalt või peale niitmist karjatada loomi. Niitmise ja karjatamise tulemusena ei tohi pilliroog olla kõrgem kui 0,5 m;»;

5) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt:

« 15) niitude või loopealsete võsast või tihedast pilliroost puhastamisel ning puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamisel puistu grupilise struktuuri taastamise eesmärgil tuleb raiutud võsa või eemaldatud pilliroog koristada, põletada või peenestada;»;

6) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kontrollimise tulemusi, toetuseks määratud rahasumma suurust ja alade eelisjärjestust arvestades otsustab korraldaja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt jooksva aasta 24. septembriks.»;

7) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Juhul kui toetuse taotleja on avaldanud, et ei taotle analoogilise tegevuse eest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antavaid pindalapõhiseid toetusi, koostatakse alade eelisjärjestus järgmiselt:
1) maaüksused, kus vastavalt keskkonnaregistri (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse Eesti looduse infosüsteemi) andmetele on registreeritud rohunepi mängupaik;
2) maaüksused, millest vastavalt keskkonnaregistri andmetele jääb suur-konnakotka või väike-konnakotka pesitsemispaik kuni 2 km kaugusele;
3) maaüksused, kus vastavalt keskkonnaregistri andmetele on registreeritud harivesiliku, mudakonna, rohe-kärnkonna või kõre kudemisveekogu või kus on apteegikaani elupaik;
4) ülejäänud maaüksused, eelistades kõrgema ja keskmise looduskaitseväärtusega alasid madala looduskaitseväärtusega aladele.»;

8) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

« (3¹) Juhul kui toetuse taotleja on avaldanud, et taotleb sama maaüksuse suhtes Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antavaid pindalapõhiseid toetusi, teavitatakse täiendava toetuse taotlemisest ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise makseagentuuri. Alade eelisjärjestamisel kasutatakse eelmises sättes nimetatud tingimusi ja käesoleva sätte alusel tekkinud alade järjekord paigutatakse taotluste üldjärjestuses pärast eelmise lõike alusel tekkinud järjestust.»;

9) määruse lisad 1–4 asendatakse käeoleva määruse lisadega;

10) määrust täiendatakse lisaga 5;

11) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega 1 järgmises sõnastuses:

«¹ Kaartidega saab tutvuda Riiklikus Looduskaitsekeskuses ja Keskkonnaministeeriumis.».

§ 2. Määruse rakendamine

Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud toetuse saamise taotluse esitajale annab korraldaja vajadusel taotluse täiendamiseks kuni 10 päevase tähtaja. Sellisel juhul pikeneb määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tähtaeg 15 päeva võrra selles korraldaja regioonis, kus enne käesoleva määruse jõustumist taotlusi esitati.

Minister Jaanus TAMKIVI

Kantsler Annika UUDELEPP

Keskkonnaministri 21. augusti 2007. a määruse nr 53 «Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 «Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad» muutmine» lisa 1

LOODUSHOIUTOETUSE TAOTLUS

1. Taotleja:

Füüsiline isik

Nimi:

Isikukood:

Arvelduskonto:

Pank:

2. Taotleja aadress:

Elukoht

Maakond:

Vald/linn:

Küla/alev:

Tänav/maja:

Postiindeks:

Telefon:

E-post:

3. Hooldatava maatüki asukoht:

Kaitstav loodusobjekt:

Katastritunnus:

Maaüksuse nimi:

Kariloomade arv:

4. Taotlen loodushoiutoetust järgmiste poollooduslike koosluste hooldamiseks ja/või taastamiseks:

Loodushoiutöö	Pindala jätkuvalt riigimaal, ha	Pindala kasutamiseks antud riigimaal, ha	Pindala eramaal, ha	Töö maksumus, kr
1
2
3
KOKKU:

5. Lisad:	1)	maatüki asukoha plaan;
	2)	maa kasutusõigust tõendavad dokumendid, kui toetuse saaja ei ole selle kinnistu omanik.

«KINNITAN, et hooldatava maatüki osas:
1) on/ei ole looduskaitseseaduse § 61 kohaselt taotletud rändel olevate lindude tekitatud kahjude hüvitamist;
2) on/ei ole taotletud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antavaid pindalapõhiseid toetusi (poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, ühtne pindalatoetus, täiendav otstoetus, ebasoodsamate piirkondade toetus, põllumajanduslik keskkonnatoetus, Natura 2000 toetus põllumajandusmaale, kaitsemetsa rajamise toetus, energiavõsa rajamise toetus, Natura 2000 toetus erametsamaale).»

Allkiri ..............................

Kuupäev ...........................

LOODUSHOIUTOETUSE TAOTLUS

1. Taotleja:

Ärinimi:

Esindaja nimi:

Äriregistrikood:

Arvelduskonto:

Pank:

2. Taotleja aadress:

Aadress

Maakond:

Vald/linn:

Küla/alev:

Tänav/maja:

Postiindeks:

Telefon:

E-post:

3. Hooldatava maatüki asukoht:

Kaitstav loodusobjekt:

Katastritunnus:

Maaüksuse nimi:

Kariloomade arv:

4. Taotlen loodushoiutoetust järgmiste poollooduslike koosluste hooldamiseks ja/või taastamiseks:

Loodushoiutöö	Pindala jätkuvalt riigimaal, ha	Pindala kasutamiseks antud riigimaal, ha	Pindala eramaal, ha	Töö maksumus, kr
1
2
3
KOKKU:

5. Lisad:	1)	maatüki asukoha plaan;
	2)	maa kasutusõigust tõendavad dokumendid, kui toetuse saaja ei ole selle kinnistu omanik.

«KINNITAN, et hooldatava maatüki osas:
1) on/ei ole looduskaitseseaduse § 61 kohaselt taotletud rändel olevate lindude tekitatud kahjude hüvitamist;
2) on/ei ole taotletud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antavaid pindalapõhiseid toetusi (poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, ühtne pindalatoetus, täiendav otstoetus, ebasoodsamate piirkondade toetus, põllumajanduslik keskkonnatoetus, Natura 2000 toetus põllumajandusmaale, kaitsemetsa rajamise toetus, energiavõsa rajamise toetus, Natura 2000 toetus erametsamaale).»

Allkiri ..............................

Kuupäev ...........................

Keskkonnaministri 21. augusti 2007. a määruse nr 53 «Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 «Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad» muutmine» lisa 2

LOODUSHOIUTOETUSE LEPING nr ................

................................................,	............................... 200.... a
Lähtudes «Looduskaitseseaduse» (edaspidi LKS) §-st 17, mis näeb ette kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalike tööde tegemise, ja tulenevalt LKS § 18 lõikest 1, mille järgi poolloodusliku koosluse säilimiseks kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud tööde toetamiseks makstakse loodushoiutoetust, on
Riiklik Looduskaitsekeskus (edaspidi korraldaja), keda
põhimääruse alusel esindab /direktor	________________________________________ , ja
maaomanik/maakasutaja	________________________________________
	ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontakttelefon

(______________________) ____________________________________________
registreerimisnumber	aadress
_______________________________________       arvelduskonto number ja panga nimetus	(edaspidi valdaja), sõlminud
järgmise lepingu (edaspidi leping): 1. Hooldatav maatükk 1.1. Hooldatav maatükk paikneb
_____________________________________________________________________
kaitseala, hoiuala või püsielupaiga nimetus
_____________________________________________________ ning kannab nimetust
maakond, vald, küla
____________________________, katastriüksuse tunnus ________________________
Loodushoiutöödeks kasutatava ala (edaspidi maatükk) pindala on ______________ ha ning selle piirid on määratud lepingu lahutamatu lisaga.

1.2. Valdaja kinnitab, et:
1.2.1. tal on õigus maatükki lepingus kirjeldatud loodushoiutöö tegemiseks kasutada ning et ta ei tegutse omaniku nimel volikirja või käsundi alusel;
1.2.2. kui ta ei ole maatüki (ainu)omanik, on ta kokku leppinud maatüki omaniku või omanikega loodushoiutöö käigus tekkivate viljade (nt heina vms) omandiõiguses või tulu kuuluvuses;
1.2.3. ta on omaniku(e)ga kokku leppinud tingimuses, et kinnistu võõrandamisel kohustub omanik enne võõrandamislepingu sõlmimist informeerima uut omanikku maatükil tehtavast loodushoiutööst;
1.2.4. ta on teadlik, et aastal, mil «Looduskaitseseaduse» § 61 alusel hüvitatakse kahju, mille maatükile on tekitanud rändel viibivad linnud, loodushoiutoetust ei maksta ning et samal aastal analoogilise tegevuse eest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antavate pindalapõhiste toetuste taotlemisest teavitab korraldaja ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise makseagentuuri ja paigutab antud maatüki määruse § 7 lõike 3¹ kohaselt koostatavasse eelisjärjestusse.

1.3. Kui valdaja on maatüki omanik, kohustub ta enne võõrandamislepingu sõlmimist informeerima uut omanikku käesolevast lepingust.

2. Valdaja kohustused

2.1. Valdaja võtab endale kohustuse teha maatükil järgmisi loodushoiutöid (lepingu sõlmimisel mittevajalik tekstist välja jätta, vajaduse korral teksti täiendada):
x) hooldama maatükil asuvat puisniitu, kusjuures alustama niitmist pärast 1. juulit, riisuma ja ära vedama heina, tagama puistu ja põõsastiku hõreduse (liituvuse 0,2–0,5), niitmisjärgsel loomade karjatamisel mitte ületama karjatamiskoormust 0,5 lü/ha;
x) hooldama maatükil asuvat lamminiitu või soostunud niitu või sooniitu, kusjuures alustama niitmist pärast 1. juulit, niitma keskelt lahku või servast serva meetodil, riisuma ja ära vedama heina;
x) hooldama maatükil asuvat lamminiitu loomade karjatamisega, kusjuures karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,2–1,0 lü/ha;
x) hooldama maatükil asuvat aruniitu, niites keskelt lahku või servast serva meetodil, riisuma ja ära vedama heina;
x) hooldama maatükil asuvat aruniitu loomade karjatamisega, kusjuures karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,2–1,2 lü/ha;
x) hooldama maatükil asuvat loopealset loomade karjatamisega, kusjuures karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,2–1,0 lü/ha või niitma rohtu lamminiidule kehtestatud nõuete kohaselt, hoidma põõsastikku hõredana (liituvusega 0–0,4) ning rohustu madalmurusena;
x) hooldama maatükil asuvat rannaniitu loomade karjatamisega, kusjuures karjatamiskoormus jääb vahemiku 0,4–1,3 lü/ha või niitma rohtu lamminiidule kehtestatud nõuete kohaselt. Karjatamise tulemusena peab vähemalt pool alast, kus loomi karjatati, olema madalmurune;
x) puhastama rannaniidu tihedast pilliroost, selleks niitma pilliroogu korduvalt või peale niitmist karjatama seal loomi, mille tulemusena ei tohi pilliroog olla kõrgem kui 0,5 m;
x) puhastama luhaniidu tihedast pilliroost, selleks niitma pilliroogu korduvalt või peale niitmist karjatama seal loomi, mille tulemusena ei tohi pilliroog olla kõrgem kui 0,5 m;
x) hooldama maatükil asuvat puiskarjamaad, tagama seejuures puistu liituvuse vähemalt 0,2, karjatama loomi koormusega 0,3–1,0 lü/ha, vajaduse korral hõrendama puistut ja põõsastikku;
x) hooldama maatükil asuvat ebatasast või mätastunud lamminiitu, soostunud niitu või sooniitu, puhastades seda kuni 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast, kusjuures raiutud võsa võib jätta koristamata;
x) puhastama maatükil asuva niidu kuni 1,5 meetri või üle 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast, mille liituvus on 0,2–0,4;
x) puhastama maatükil asuva niidu kuni 1,5 meetri kõrgusest või üle 1,5 meetri kõrgusest keskmise tihedusega võsast, mille liituvus on 0,5–0,7;
x) puhastama maatükil asuva niidu kuni 1,5 meetri või üle 1,5 meetri kõrgusest tihedast võsast, mille liituvus on 0,8–1,0;
x) koristama, põletama või peenestama raiutud võsa või eemaldama jäägid niitude tihedast pilliroost puhastamise või loopealsete võsast puhastamise või puisniidul puistu grupilise struktuuri taastamise või puiskarjamaal puude liituvuse vähendamise korral;
x) mitte vähendama puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvust korraga rohkem kui 4 astme võrra;
x) rajama võrkaia või okastraataia või elektritara või kohalikust materjalist tara pikkusega … meetrit;
x) mitte kasutama kasvuregulaatoreid;
x) mitte kündma ja külvama;
x) mitte rajama kuivendussüsteeme;
x) mitte kasutama pestitsiide või väetisi (sh meliorante) lepingu kehtivuse ajal ega aasta kestel pärast selle lõppemist;
x) mitte kasutama lindude peletamise vahendeid.

2.2. Loodushoiutööde tulemusena peab olema tagatud:

__________________________________________________________________

__________________________________________________________________

2.3. Loodushoiutööde tegemisel kohustub valdaja arvestama looduskaitseseaduse, kaitse-eeskirja, metsaseaduse ja teiste õigusaktide nõudeid.

2.4. Valdaja kohustub lõpetama loodushoiutööd hiljemalt _________________, seejärel teavitama sellest korraldajat ja koos korraldajaga koostama loodushoiutööde lõpetamise akti.

2.5. Valdaja ei või lepingust tulenevaid kohustusi üle anda kolmandatele isikutele (v.a perekonnaliikmed) ilma korraldaja kirjaliku nõusolekuta.

2.6. Valdaja kohustub teavitama korraldajat oma kontaktandmete, elukoha või pangarekvisiitide muutumisest hiljemalt ühe nädala jooksul muudatuste toimumisest arvates.

2.7. Valdaja kohustub kohe teavitama korraldajat kõikidest asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada loodushoiutööde eesmärgi saavutamist, samuti lepingu kohaselt hooldataval maal rändel viibivate lindude tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamisest vastavalt looduskaitseseaduse §-le 61.

2.8. Valdaja teeb loodushoiutööd omal vastutusel ja tagab loodushoiutöödel enda ja teiste inimeste, samuti karjatatavate loomade ohutuse ja karjatatavate loomade nõuetekohased pidamistingimused.

2.9. Valdaja kohustub järgima loodushoiutööde tegemisel korraldaja juhiseid ja soovitusi, samuti kehtestatud kaitse-eeskirju.

3. Korraldaja kohustused

3.1. Korraldaja kohustub tasuma valdajale loodushoiutööde tegemise eest kokku _____________ krooni loodushoiutööde lõppemise akti koostamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks.

3.2. Korraldaja kohustub valdaja nõudmisel andma juhiseid hooldustööde tegemiseks.

3.3. Kui valdaja informeerib korraldajat loodushoiutööde lõppemisest, kohustub korraldaja kuu aja jooksul koos valdajaga maatüki üle vaatama ja koostama loodushoiutööde lõppemise kohta akti, milles märgitakse tehtud tööde maht ja korraldaja hinnang, kas loodushoiutööd on nõuetekohaselt tehtud. Kui ilmnenud puuduste kõrvaldamine on 15 päeva kestel võimalik, annab korraldaja valdajale võimaluse puudused kõrvaldada.

4. Loodushoiutoetuse maksmata jätmine

4.1. Korraldajal on õigus loodushoiutoetuse maksmisest keelduda, taganeda lepingust ning sõlmida kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva maatüki loodushoiutööde tegemiseks uus leping teise isikuga juhul, kui valdaja ei täida oma kohustusi, loodushoiutööde tulemus ei vasta lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele, valdaja ei võimalda tutvuda lepingu alusel tehtavaga, viibida kinnisasjal või hoones ning samuti juhul, kui pärast lepingu sõlmimist ilmneb, et valdaja on esitanud valeandmeid ning tegelikult tal ei ole õigust toetusele.

4.2. Kui valdaja teeb loodushoiutööd kokkulepitust väiksemas mahus või halvema kvaliteediga, kuid korraldaja ei pea vajalikuks rakendada lepingu punkti 4.1, makstakse loodushoiutoetust proportsionaalselt loodushoiutööde tulemusele. Juhul kui tegemist on alaga, millelt ei ole pärast niitmist hein koristatud, vähendatakse niitmise eest makstavat toetust 60% võrra toetuse määrast.

4.3. Kui korraldaja taganeb lepingust punkti 4.1 alusel, kohustub valdaja tasuma riigi tuludesse korraldaja nimetatud arvelduskontole leppetrahvi, mille suurus on 10% lepingujärgsest summast.

5. Vääramatu jõud

5.1. Pool ei vastuta lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise või nende osalise või täieliku täitmata jäämise eest, kui lepingu täitmise teevad võimatuks vääramatud asjaolud (force majeure) nagu näiteks tulekahju, loodusõnnetus ja muud sarnased pooltest sõltumatud põhjused, mis tulevad ilmsiks pärast lepingu sõlmimist.

5.2. Poolel lasub kohustus teatada kohe teisele poolele vääramatu jõu ilmnemisest ja lakkamisest ning võtta tarvitusele kõik abinõud selle mõju vältimiseks, kõrvaldamiseks või leevendamiseks.

5.3. Kui maatükil lepinguga kavandatud hooldustööd jäävad lepingu kehtivusajal tegemata vääramatu jõu tõttu, makstakse valdajale tasu proportsionaalselt tegelikult tehtud loodushoiutööde mahule, arvestades lepingu punktis 4.2 esitatud tingimust.

6. Muud sätted

6.1. Leping jõustub selle allakirjutamisel ja kehtib kuni lepingukohustused on täidetud.

6.2. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega sätestatud korras.

6.3. Kõik lepingu muudatused jõustuvad, kui mõlemad pooled on nendele alla kirjutanud, või poolte kirjalikult määratud tähtpäeval.

6.4. Leping on vormistatud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb valdajale ja teine korraldajale.

7. Lepingu lisad

7.1. Kõik lepingu lisad ning lepingu muudatused ja täiendused on nende allakirjutamise hetkest alates lepingu lahutamatud osad.

7.2. Allakirjutamise hetkel on lepingu lisad:
a) maatüki asukoha plaan;
b) maatüki kasutusõigust tõendava dokumentatsiooni koopia, kui toetuse saaja ei ole selle kinnistu omanik.

8. Poolte allkirjad

..........................................	..........................................
Korraldaja	Valdaja

Keskkonnaministri 21. augusti 2007. a määruse nr 53 «Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 «Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad» muutmine» lisa 3

LOODUSHOIUTOETUSE LEPINGU ALUSEL TEHTUD TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT nr .............

Akti koostamise koht ja kuupäev: ...................................................................................

Valdaja/valdaja esindaja nimi: .........................................................................................

Korraldaja: ....................................................................................................................

Loodushoiutoetuse lepingu nr: ..............................  kuupäev: .....................................

	Sõlmitud leping			Täidetud leping
	Tehtud töö	Pindala, ha / pikkus jm	Toetuse summa lepingu järgi, kr	Pindala, ha / pikkus jm	Toetuse summa täidetud lepingu eest	Selgitus lepinguga võrreldes tekkinud erinevuste kohta
1.
2.
3.
4.
5.
	Kokku:

Tööde ülevaatamisel:
	1) puudusi ei ilmnenud
	2) esinesid järgmised puudused: ..........................................................
Puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg: .............................................................................
_____________________________________________________________________
Lepingukohaste tööde täitmise eest on toetuse kogusumma (sõnadega)
................................................................................................................................ krooni, mis kuulub väljamaksmisele.
Valdaja:				Töö vastuvõtja:
...............................				..................................
(nimi, allkiri)				(nimi, allkiri)

Keskkonnaministri 21. augusti 2007. a määruse nr 53 «Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 «Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad» muutmine» lisa 4

Koostab Riiklik Looduskaitsekeskus tööde teostamisele järgneva aasta 15. jaanuariks

Loodushoiutoetuse saamiseks sõlmitud lepingud ja tehtud kulutused

Koosluse tüüp, tehtud töö, mõõtühik

Toetuse määr kr/ha/m

Sõlmitud lepingud

Täidetud lepingud

Hulk, tk

Pindala, ha

Toetuse summa lepingu järgi, kr

Hulk, tk

Pindala, ha

Toetuse summa tehtud tööde eest, kr

Jätkuvalt riigimaa

Renditud riigimaa

Eramaa

Jätkuvalt riigimaa

Renditud riigimaa

Eramaa

Puisniidu hooldamine, ha

Rannaniidu hooldamine, ha

Rannaniidu või luhaniidu tihedast pilliroost puhastamine, ha

Loopealse hooldamine, ha

Lammi- ja sooniidu hooldamine, ha

Puiskarjamaa hooldamine, ha

Aruniidu hooldamine, ha

Linnualal asuva poldri niidu hooldamine, ha

Tarade ehitamine, m

Niidu või loopealse puhastamine kuni 1,5-m võsast, ha

hõre

keskmine

tihe

Niidu või loopealse puhastamine üle 1,5-m võsast, ha

hõre

keskmine

tihe

Ebatasase lammi- või sooniidu puhastamine kuni 1,5 m võsast, ha

hõre

Puisniidul või puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamine, ha

1–2 astet

3–4 astet

Kokku:

Tasutud käibemaks, kr

Kulud kokku, kr

Koostas:

Määruse lisa 5 on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 30.08.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-05473.

Lisa 12861021 Määruse lisa 5