HALDUSÕIGUSAvalik teenistus

Teksti suurus:

Palgaseadus (lühend - PalS)

Palgaseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.10.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2008
Avaldamismärge:

Palgaseadus

Vastu võetud 26.01.1994
RT I 1994, 11, 154
jõustumine 01.03.1994

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.01.1995RT I 1995, 12, 12001.01.1995
18.02.1999RT I 1999, 29, 39701.04.1999
26.01.2000RT I 2000, 10, 5925.02.2000
09.05.2000RT I 2000, 40, 24801.07.2000
04.04.2001RT I 2001, 42, 23301.01.2002
16.05.2001RT I 2001, 50, 28711.06.2001
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 62, 37701.10.2002
11.12.2002RT I 2002, 111, 66201.01.2003
24.12.2002RT III 2003, 2, 1624.12.2002
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.01.2004
29.09.2004RT I 2004, 71, 50429.10.2004
04.05.2005RT I 2005, 29, 21305.06.2005
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
13.12.2006RT I 2007, 2, 601.02.2007
20.09.2007RT I 2007, 54, 36221.10.2007

24.12.2002. a (avaldatud 13.01.2003 – RT III 2003, 2, 16 ) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsuse resolutsioon on alljärgnev:

Tunnistada palgaseaduse § 8 lg 31 kehtetuks osas, millega nähakse ette riigi vähemusotsustusõigusega äriühingu nõukogu liikmete, kes ei ole riigi esindajad, ja juhatuse liikmete palgaandmete avalikustamine.

Tunnistada palgaseaduse § 8 lg 32 kehtetuks osas, millega nähakse ette riigi vähemusotsustusõigusega äriühingu nõukogu liikmetele, kes ei ole riigi esindajad, ja juhatuse liikmetele makstavate tasude avalikustamine.

I. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Palgaseaduse eesmärk ja rakendusala

 (1) Palgaseadus määrab kindlaks töölepingu alusel töötavate isikute töötasustamise ning neile töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvituste maksmise õigusliku korralduse.

 (2) Palgaseaduse rakendamise erisused majandusharudes (tegevusaladel) määratakse kindlaks seadustega või Vabariigi Valitsuse määrustega.

 (3) Avalikele teenistujatele laieneb käesolev seadus niivõrd, kuivõrd avalikku teenistust reguleeriva või muu seadusega ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 2. Mõisted

 (1) Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.

 (2) Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk.

 (3) Seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel maksab tööandja töötajale peale põhipalga lisatasu või juurdemakseid.

 (4) Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.

 (5) Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine.

 (6) Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

 (7) Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 3. Palgatingimuste mõiste ja kindlaksmääramine

 (1) Palgatingimustena käsitatakse käesolevas seaduses palgamäära, lisatasu ja juurdemakset summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud. Palgatingimustena käsitatakse ka palga arvutamise viisi ning maksmise korda.

 (2) Töötaja palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus.
[RT I 2005, 29, 213 - jõust. 05.06.2005]

§ 4. Palgatingimuste muutmine
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

 (1) Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel.

 (2) Palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste, kollektiivlepingu või töölepingu muutumisel on tööandja kohustatud muutma töötajate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.

 (3) [Kehtetu – RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 5. Palga seadusevastane vähendamine või suurendamine

  Keelatud on palka suurendada või vähendada olenevalt töötaja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtumisest kaitseväeteenistuskohustusse. Keelatud on palka vähendada olenevalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest.

§ 51. Võrdse tasustamise põhimõte

 (1) Keelatud on kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi.

 (2) Tööandja on töötaja nõudmisel kohustatud tõendama, et ta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtet järginud ja eeliste andmine on tingitud soost sõltumatutest objektiivsetest asjaoludest. Töötajal on õigus nõuda selgitusi palga arvutamise aluste kohta.

 (3) Töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse ebavõrdse tasustamise kestust, ulatust ja laadi.

 (4) Tööandja on kohustatud teavitama töötajat tööle võtmisel võrdse tasustamise õiguslikust regulatsioonist.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 6. Palga arvutamine ja maksmine rahas
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

 (1) Töötajale arvutatakse ja makstakse palka rahas.

 (2) [Kehtetu – RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 7. Soodsamate palgatingimuste kehtestamine

  Kollektiivlepingus või töölepingus võib töötajale ette näha seaduses kehtestatuga võrreldes soodsamad palgatingimused.

§ 8. Andmete avaldamine töötaja palga kohta

 (1) Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta.

 (2) Palga maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta.

 (3) Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingimuste kohta.

 (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud keeld ei kehti, kui andmeid nõuab kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus, Maksu- ja Tolliamet, Riigikontroll, Statistikaamet või Tööinspektsioon, samuti korruptsioonivastases seaduses ja teistes seadustes ettenähtud juhtudel.

 (32) [Kehtetu – RT I 2004, 71, 504 - jõust. 29.10.2004]

 (4) Tööandjal on õigus avaldada töötajate rühmade (mitte vähem kui viis töötajat) palgaandmeid.
[RT I 2004, 71, 504 - jõust. 29.10.2004]

II. peatükk PALGAMÄÄRADE JA PALGASÜSTEEMIDE KEHTESTAMINE 

§ 9. Palgamäärade kehtestamine ettevõttes, asutuses

  Tööandja kehtestab palgamäärad vastavalt tööde erinevusele ja töötingimustele, lähtudes tööandja ja töötajate vahel sõlmitud kollektiivlepingust.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 10. Töötaja palgamäära kindlaksmääramine

 (1) Töötaja palgamäär määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel.

 (2) Palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 11. Palgasüsteemide kehtestamine
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

 (1) Tööandja kehtestab palgasüsteemid (tehtud töö eest tasu arvutamise viisid), arvestades sõlmitud kollektiivlepinguid.

 (2) [Kehtetu – RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

III. peatükk TÖÖTASUSTAMINE ERITINGIMUSTES 

§ 12. Lisatöö tasustamine

  Kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud töö ajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses.

§ 13. Tasustamine töö eest, milles töölepingus ei ole kokku lepitud

  Kui töötaja teeb kokkuleppel tööandjaga tööd, mida tööleping ette ei näe, ja töötaja on vabastatud selleks ajaks oma töölepingujärgsete tööülesannete täitmisest, makstakse talle selle töö eest tasu poolte kokkuleppel.

§ 14. Ületunnitöö tasustamine

 (1) Ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega määratakse kindlaks poolte kokkuleppel.

 (2) Ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast.

§ 15. Puhkepäevadel töötamise hüvitamine

 (1) Töötaja graafikuväline töötamine temale ettenähtud puhkepäevadel hüvitatakse poolte kokkuleppel kas rahas või vaba aja andmisega.

 (2) Puhkepäeval töötamise hüvitamisel rahas makstakse töötajale puhkepäeval tööl oldud aja eest lisatasu vähemalt 50% tema palga määrast.

 (3) Puhkepäeval töötamise hüvitamisel vaba aja andmisega tasutakse puhkepäeval tehtud töö eest nagu tavalisel tööpäeval tehtud töö eest.

§ 16. Riigipühal tehtud töö tasustamine

 (1) Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt.

 (2) Kui vahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb riigipühajärgsel päeval, tasustatakse tööd sellises vahetuses nagu riigipühal.

 (3) Töötaja soovil võib tööandja hüvitada riigipühal graafikuvälist töötamist vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses. Sel juhul tasustatakse riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval.

§ 17. Lisatasu õhtuse ja öötöö eest

  Töö eest õhtusel ajal (kella 18-st kuni 22-ni) või öösel (kella 22-st kuni 6-ni) makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% ja öösel väiksem kui 20% töötaja tunnipalga määrast.

§ 18. Tasustamine tööülesannete täitmata jätmise korral
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

 (1) Kui töötaja ei täida tööülesannet oma süül, makstakse talle tasu vastavalt tehtud tööle. Ajapalgalisel töötajal, kes ei tööta normeeritud tööülesannete alusel, ei vähendata ajapalgamäära tööülesande täitmata jätmise eest tingimusel, et ta on täitnud tööaja normi.

 (2) Kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär.

 (3) [Kehtetu – RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 19. Tasustamine praagi korral

 (1) Praagiks loetakse töö või toodang, mis ei vasta tööandja poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele. Täielik praak on töö või toodang, mis ei kõlba üldse kasutamiseks ettenähtud otstarbel ja mida pole võimalik või majanduslikult otstarbekas kasutamiskõlblikuks muuta. Osaline praak on töö või toodang, mida mõningate mööndustega on võimalik ettenähtud otstarbel kasutada või mida on võimalik ja otstarbekas täiendava töötlusega kasutamiskõlblikuks muuta.

 (2) Praaki põhjustada võivate asjaolude ilmnemisel, samuti praagi tekkimisel on töötaja kohustatud sellest viivitamatult teatama tööandjale või tema esindajale. Selle kohustuse täitmata jätmise korral loetakse praak tekkinuks töötaja süül.

 (3) Kui töötaja teatas käesoleva paragrahvi 2.lõikes nimetatud asjaoludest tööandjale või tema esindajale, too aga andis korralduse tööd jätkata, tasutakse töötajale edasise praagi eest nagu kvaliteetse toodangu (töö) eest.

 (4) Töötaja süül tehtud täieliku praagi eest tasu ei maksta. Töötaja süül tehtud osalise praagi eest makstakse tasu alandatud määral, sõltuvalt töö tulemuse kõlblikkuse astmest.

 (5) Kui töötamisel praagi tekkimises vastavalt käesoleva paragrahvi 2. ja 3.lõikes kirjeldatud juhtudel pole süüdi töötaja, makstakse talle tasu selle töö tegemiseks ettenähtud aja eest vähemalt töölepingus kokkulepitud palgamäära ulatuses.

§ 20. Tasustamine tööseisaku aja eest

 (1) Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta.

 (2) Kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast.

§ 21. Palga säilitamine alatiseks üleviimisel teisele, vähemtasustatavale tööle või ümberpaigutamisel teisele töötamiskohale

  Töötaja alatiseks üleviimisel teisele, vähemtasustatavale tööle või ümberpaigutamisel teisele töötamiskohale tööandja algatusel, kui selle tõttu väheneb töötaja palk temast mitteolenevatel põhjustel, säilitatakse töötajale keskmine palk ühe kuu jooksul, arvates üleviimise või ümberpaigutamise päevast.

§ 22. Tasustamine ajutise üleviimise korral teisele tööle tootmishädavajaduse tõttu

  Töötaja ajutise üleviimise korral teisele tööle tootmishädavajaduse tõttu makstakse töötajale palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 23. Tasustamine ajutise üleviimise korral teisele tööle tööseisaku tõttu

 (1) Töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse teisel tööl palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl, kui ta täidab tööülesandeid ettenähtud mahus.

 (2) Töötajale, kes ei täida teisel tööl tööülesandeid ettenähtud mahus temast mitteoleneval põhjusel, makstakse palka töö järgi, kuid mitte vähem kokkulepitud palgamäärast endisel tööl.

 (3) Töötajale, kes on süüdi tööseisaku tekkimises või kes ei täida tööülesandeid ettenähtud mahus, makstakse teisel tööl palka töö järgi.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 231. Maanteeveo mootorsõiduki juhi palga arvutamise ja maksmise eritingimused

  Mootorsõidukijuhi palga arvestamisel ja maksmisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.04.2006, lk 1–14), artikli 10 nõuetest.
[RT I 2007, 54, 362 - jõust. 21.10.2007]

IV. peatükk TAGATISED JA HÜVITUSED 

§ 24. Tagatis lapse toitmise vaheaegade kasutamiseks

  Lapse toitmiseks töötajale seadusega ettenähtud vaheaegade eest säilitatakse töötajale keskmine palk riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud korras.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 241. Tagatised rasedale sünnituseelseks läbivaatuseks

  Rasedale, kellele tööandja on kohustatud andma arsti otsuses näidatud vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, säilitatakse töötaja keskmine palk.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 242. Tagatised ajutise töövõimetuse korral

  Tööandja on kohustatud jätkama palga maksmist töötaja ajutise töövõimetuse korral ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) § 51 lõikes 1 sätestatud juhtudel töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse esimesel päeval, kui see on kokku lepitud kollektiivlepingus.
[RT I 2002, 62, 377 - jõust. 01.10.2002]

§ 25. Tervisekontrollile suunatud töötaja tagatised

  Töötajale, kes seoses oma tööga on kohustatud läbima tervisekontrolli, säilitab tööandja tervisekontrolli läbiviimise aja eest töötaja keskmise palga.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 26. Tagatised taseme- ja tööalase koolituse puhul

 (1) Tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale säilitab tööandja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054) § 8 5.lõikele keskmise palga 10 päevaks ja maksab ülejäänud õppepuhkuse päevade eest palka vähemalt kehtiva palga alammäära ulatuses.

 (2) Tööalase koolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale säilitab tööandja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 8 6.lõikele keskmise palga vähemalt 14 päevaks aastas.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 27. Töölähetuse tagatised ja hüvitused

 (1) Töölähetusse saadetud töötajale säilitatakse töökoht ja tagatakse keskmine palk.

 (2) Töölähetusse saadetule hüvitatakse:
 1) sõidukulud töökohast lähetuskohta ja tagasi;
 2) majutuskulud lähetuspaigas;
 3) muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud ning
 4) makstakse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest.

 (3) Töölähetuse hüvituste ja päevaraha alammäärad ning maksmise tingimused määrab kindlaks Vabariigi Valitsus .

 (4) Lähetataval on õigus nõuda tööandjalt avanssi lähetuskulude katteks lähetuskulude ligikaudses suuruses. Avansi mittesaamisel võib lähetatav keelduda lähetusest.

§ 28. [Kehtetu – RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 29. Hüvitised tööraamatu andmisega ja lõpparve maksmisega viivitamise aja eest

  Tööraamatu andmisega ja lõpparve maksmisega viivitamise aja eest on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist keskmise palga ulatuses Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233) sätestatud korras.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 30. Tagatised töötajate riiklike või omavalitsuslike kohustuste täitmise ajaks

 (1) Kui riiklike või omavalitsuslike ülesannete täitmine seaduse või haldusakti kohaselt toimub tööajal, on tööandja kohustatud vabastama töötaja tööst nende kohustuste täitmise ajaks.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes ettenähtud tööst vabastamise tõttu kaotatud töötasu hüvitab töötajale vastav riigi- või kohaliku omavalitsuse organ töötaja keskmise palga ulatuses, kui seaduse või kollektiivlepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 301. Tagatis usaldusisiku ülesannete täitmise ja koolituse ajaks

  Usaldusisiku ülesannete täitmise ja koolituse aja eest säilitatakse usaldusisikule keskmine palk.
[RT I 2007, 2, 6 - jõust. 01.02.2007]

§ 302. Tagatis ametiühingu usaldusisiku ülesannete täitmise ajaks

  Ametiühingu usaldusisiku ülesannete täitmise aja eest vastavalt ametiühingute seaduse §-le 211 säilitatakse ametiühingu usaldusisikule keskmine palk.
[RT I 2007, 2, 6 - jõust. 01.02.2007]

V. peatükk PALGA ARVUTAMINE JA MAKSMINE 

§ 31. Palga maksmise kord ja tähtajad
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

 (1) Palgaarvestusaeg, palga maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks kollektiivlepingus, töösisekorra eeskirjas või töölepingus.

 (11) Palka makstakse vähemalt üks kord kuus.

 (2) Palka makstakse töötajale töökohas ja tööajal, välja arvatud, kui palk või selle osa kantakse töötaja kirjaliku avalduse alusel töötaja poolt osutatud pangakontole või kui kollektiiv- või töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Palga või selle osa ülekandmise kulud kannab tööandja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

 (3) Tööandja on kohustatud töötaja kirjaliku avalduse alusel palga või selle osa üle kandma töötaja poolt näidatud pangakontole.

 (4) [Kehtetu – RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

 (5) Palk arvutatakse kogu palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Töö eest, mille tegemine ületab palgaarvestusaja, makstakse palka võrdeliselt töö valmiduse astmega, kuid mitte vähem, kui on töölepingus kokkulepitud palgamäära alusel tööl oldud aja eest arvutatud palk.

 (6) [Kehtetu – RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 32. Lõpparve maksmise tähtaeg
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

 (1) Tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast.

 (2) [Kehtetu – RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 33. Palga maksmine palgapäeva langemise korral puhkepäevale

  Kui palgapäev langeb puhkepäevale, on tööandja kohustatud töötajale palga maksma või üle kandma töötaja pangakontole puhkepäevale eelneval tööpäeval.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 34. Arvutamata või ettenähtust vähem arvutatud palga ja hüvituse nõudmine

  Kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (RT I 1996, 3, 57; 2000, 25, 144) ettenähtud korras.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 35. Tööandja vastutus palga maksmise või ülekandmisega viivitamise eest

  Palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

VI. peatükk KINNIPIDAMISED PALGAST 

§ 36. Kinnipidamised palgast
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (1) Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada:
 1) seadusega kehtestatud makse;
 11) täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid;
 2) tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud, välja arvatud töölepingu lõpetamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-des 82 ja 85 ning § 86 punktides 1, 2, 3, 4, 9 ja 10 ettenähtud alustel;
 3) muid seadusega ettenähtud summasid.

 (2) Tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid.

 (3) Palgale sissenõude pööramise ulatuse sätestab täitemenetluse seadustik.

 (4) Palga piisamatuse korral rahuldatakse nõuded seaduses ettenähtud järjekorras.

 (5) Töölepingu lõpetamisel töötajale töölepingu seaduse §-de 82 lg.2, 84 lg.1, 87 lg.2, 90, 110 lg.3 ja 113 lg.3 või täiendavalt kollektiivlepingu alusel tööandja poolt makstavatest hüvitustest on lubatud kinni pidada seadusega kehtestatud maksud, käesoleva paragrahvi 1.lõike punktis 2 ja 2.lõikes nimetatud tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest ja tagastamata avansid.

 (6) [Kehtetu – RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 37. Töötajale ekslikult väljamakstud summade tagasinõudmine

 (1) Kui tööandja on töötajale arvutusvea tõttu maksnud palka või hüvitust ettenähtust rohkem, on tal õigus rohkem makstud summad töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja pangakontole ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu.

 (2) Muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid.

 (3) Teadvalt esitatud valeandmete või võltsitud dokumentide alusel liigselt makstud summasid on tööandjal õigus tagasi nõuda seaduses ettenähtud aja jooksul.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

VI1. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 371. Riikliku järelevalve teostamine

 (1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon. Riikliku järelevalve käigus läbiviidavale menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (2) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on tööinspektoril ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal õigus teha ettekirjutus, milles märgitakse:
 1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
 2) ettekirjutuse koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning asutuse nimetus ja aadress;
 3) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimetus, kellele ettekirjutus tehakse;
 4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja viide õiguslikule alusele;
 5) ettekirjutuse resolutsioon, milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad;
 6) viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;
 7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
 8) ettekirjutuse koostaja allkiri.

 (3) Ettekirjutus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb ettekirjutuse koostajale ja teine kohustatud subjektile. Kui on vajadus informeerida ettekirjutusest kolmandat isikut, toimetatakse talle posti teel või elektrooniliselt kätte ettekirjutuse koostaja kinnitatud ettekirjutuse ärakiri.

 (4) Ettekirjutus on tööandjale täitmiseks kohustuslik ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud järelevalveametnikul on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist märgitud tähtaja jooksul.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 372. Ettekirjutuse vaidemenetlus

 (1) Vaie ettekirjutuse peale esitatakse, vaadatakse läbi ja lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi.

 (2) Kui tööandja ei nõustu tööinspektori ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale haldusakti teatavakstegemisest arvates kümne kalendripäeva jooksul. Kui ettekirjutuse on teinud Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja, on tööandjal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni peadirektorile haldusakti teatavakstegemise päevast arvates kümne kalendripäeva jooksul.

 (3) Vaide esitamine ei vabasta kohustusest ettekirjutust täita. Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal või Tööinspektsiooni peadirektoril on õigus vaide esitaja taotlusel või omal algatusel peatada ettekirjutuse täitmine kuni vaideotsuse tegemiseni.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

VII. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 38. Vaidluste lahendamise kord

  Käesoleva seaduse kohaldamisel tööandja ja töötaja vahel tekkinud vaidlused lahendatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]

§ 39. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 40.   Vabariigi Valitsusel on õigus anda määrusi käesoleva seaduse alusel ja täitmiseks.

§ 41. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1994.aasta 1. märtsil.