Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Valuuta ostu-müügi aruande kehtestamine

Vastu võetud 19.09.2006 nr 8
RTL 2006, 71, 1304
jõustumine 01.01.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Riikliku statistika seaduse» § 3 lõike 3 ja «Eesti Panga seaduse» § 2 lõike 8 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse nõuded valuuta ostu-müügi aruande sisule, koostamise metoodikale ja esitamise korrale.

§ 2.  Määruse kohaldamine

  Määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele ning välisriigi krediidiasutuste filiaalidele (edaspidi krediidiasutus).

§ 3.  Kasutatud mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruses nr 9 «Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine» toodud tähenduses.
[RTL 2007, 76, 1318 - jõust. 01.01.2008]

§ 4.  Aruannete koostamine

  Krediidiasutus on kohustatud koostama valuuta ostu-müügi aruannet vastavalt määruse lisale «Valuuta ostu-müügi aruanne».

§ 5.  Aruandeperiood ja tähtajad

  (1) Valuuta ostu-müügi aruande aruandeperioodiks on kuu.

  (2) Aruanne esitatakse kuulõpu seisuga.

  (3) Aruanne esitatakse 3. pangapäevaks peale aruandeperioodi lõppu.

  (4) Eesti Panga nõudmisel peab krediidiasutus esitama käesolevat aruannet ka sagedamini.

§ 6.  Aruannete esitamine

  (1) Valuuta ostu-müügi aruanne esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat».

  (2) Valuuta ostu-müügi aruande koodiks on 40.

  (3) Aruandevaldkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.

§ 7.  Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine

  (1) Valuuta ostu-müügi aruandes näidatakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile.

  (2) Valuutakood näidatakse suurtähtedega.

§ 8.  Rakendussätted

  Esimene määruse lisa kohane valuuta ostu-müügi aruanne koostatakse 2007. a jaanuarikuu kohta ning esitatakse Eesti Pangale määruse §-s 5 nimetatud tähtajaks.

§ 9.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Eesti Panga presidendi 10. veebruari 2004. a määrus nr 5 «Valuuta ostu-müügi aruanne» (RTL 2004, 17, 275) tunnistatakse kehtetuks.

§ 10.  Jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.

Eesti Panga presidendi 19. septembri 2006. a määruse nr 8 «Valuuta ostu-müügi aruande kehtestamine» lisa (1.10.2007 määruse nr 13 sõnastuses) [RTL 2007, 76, 1318 – jõust. 1.01.2008]

VALUUTA OSTU-MÜÜGI ARUANNE

1. Aruande valdkond

Kõik aruandeperioodil teostatud valuuta spot- ja tuletistehingud, kus üheks tehinguvaluutaks on Eesti kroon ning mille väärtuspäev kuulub aruande perioodi. Aruandes kajastatakse tehingud, kus mõlema osapoole soov tehingu sooritamiseks on selgelt väljendatud. Seega ei kajastata aruandes automaatseid konverteerimisi, kus kliendi nõusolek tehinguks on passiivne (nt Eesti kroonides tehtud laenu tagasimaksete konverteerimine, kui lepingu kohaselt oli laen antud mingis muus valuutas). Samuti ei kajastata aruandes konverteerimisi, mis on seotud sularaha väljavõtu tehingutega pangaautomaadist välismaal. Aruandes ei näidata ka konverteerimisi, mis tulenevad kaardimaksetest välismaal.

2. Üldnõuded andmete summeerimisele

Ühe reana tuleb näidata nende tehingute summa, mille identifikaatorid langevad kokku.

3. Aruanderea struktuur
  1) tehingu tüüp
  2) tehingu liik
  3) vahend
  4) valuuta kood
  5) residentsus
  6) klient
  7) lepinguline tähtaeg
  8) vahetustehingu tüüp
  9) tehingu käive Eesti kroonides
  10) tehingu käive välisvaluutas
  1) Tehingu tüübi identifikaatorid

Ost	1
Müük	2

Tehingu tüüpi 1 «Ost» kasutatakse siis, kui spot-tehingu tulemusena annab krediidiasutus välja Eesti kroone ja saab vastu välisvaluutat; tuletistehingu puhul tekib nõue välisvaluutas.

Tehingu tüüpi 2 «Müük» kasutatakse siis, kui spot-tehingu tulemusena annab krediidiasutus välja välisvaluutat ja saab vastu Eesti kroone; tuletistehingu puhul tekib kohustus välisvaluutas.

Ostu ja müüki vaadatakse aruandva krediidiasutuse seisukohalt.
  2) Valuuta ostu-müügi tehingu liigi identifikaatorid

Forward	1
Vahetustehing	3
Muu	8
Spot	9

Reisitšeki ost-müük kajastatakse käesolevas aruandes spot-tehinguna.

Tuletisvahetustehingute puhul jagatakse tehing kaheks pooleks ning tehingu erinevaid pooli kajastatakse käesolevas aruandes eraldi, vastavalt tehingu poole väärtuspäevale.
  3) Vahend

Sularaha	1
Arveraha	2

Sularahatehinguna käsitletakse ka sellist tehingut, milles vaid üks tehingu pool on seotud sularahaga.
  4) Valuuta koodSiin näidatakse välisvaluuta, milles tehing tehti või nõue/kohustus tekkis.
  5) Kliendi residentsuse identifikaatorid

Resident	1
Mitteresident	2
Määramata	11

Siin näidatakse tehingu teise poole residentsus. Kliendi residentsuse identifikaator võib olla 11 (määramata) ainult sularahatehingu puhul.
  6) Kliendi identifikaatorid

Keskvalitsus	1
Kohalik omavalitsus	2
Riiklik sotsiaalkindlustusfond	13
Kindlustusandja ja pensionifond	4
Muu finantseerimisasutus	5
Krediidiasutus	6
Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing	7
Muu äriühing	8
Mittetulundusühing	9
Eraisik	10
Keskpank	12
Määramata	11

Kliendi identifikaator võib olla 11 (määramata) ainult sularahatehingu puhul.
[RTL 2007, 76, 1318 - jõust. 01.01.2008]
  7) Lepinguline tähtaeg

1 kuni 5 pangapäeva	27
5 kuni 10 pangapäeva	19
10 pangapäeva kuni 1 kuu	20
1 kuni 2 kuud	12
2 kuni 3 kuud	13
3 kuni 6 kuud	4
6 kuni 12 kuud	5
1 kuni 2 aastat	6
2 kuni 3 aastat	7
3 kuni 5 aastat	8
5 kuni 10 aastat	9
Üle 10 aasta	10

Lepinguline tähtaeg määratakse ainult tuletistehingute puhul vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetustehingu puhul on nii algatava kui lõpetava tehingu kajastamisel lepinguliseks tähtajaks algatava vahetustehingu ja lõpetava vahetustehingu vaheline ajavahemik. Ülejäänud tehinguliikide puhul märgitakse lepinguliseks tähtajaks 0.
  8) Vahetustehingu tüüp

Algatav tehing	1
Lõpetav tehing	2

Vahetustehingu tüüp määratakse ainult tehinguliigi 3 (vahetustehing) puhul. Ülejäänud tehinguliikide puhul märgitakse tüübiks 0.

Algatav tehing on tehing, mis toimus tuletistehingu algatamiseks (spot-leg).

Lõpetav tehing on tehing, mis toimus tuletistehingu lõpetamiseks (forward-leg).
  9) Tehingu käive Eesti kroonidesSiin näidatakse tehingu käive Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.
  10) Tehingu käive välisvaluutasSiin näidatakse tehingu käive välisvaluutas ümardatuna täisühikuteni.