Teksti suurus:

Liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:02.11.2007
Avaldamismärge:RT I 2007, 55, 368

Liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 26.09.2007

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 12. oktoobri 2007. a otsusega nr 178

I. Liikluskindlustuse seaduses (RT I 2001, 43, 238; 2006, 21, 163) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 4. Kindlustamisele kuuluv sõiduk ja sõiduki põhiasukoht

(1) Leping tuleb sõlmida mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi sõiduk) suhtes, mis on registreeritud või mis kuulub registreerimisele liiklusseaduses sätestatud liiklusregistris (edaspidi liiklusregister).

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule käsitatakse sõidukina, mille suhtes tuleb sõlmida leping, ka:
1) trammi, trolli ja nende haagiseid;
2) teisaldatava riikliku registreerimismärgiga sõidukit;
3) Eesti kaitsejõudude sõidukit, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 ei sätestata teisiti;
4) Eestis väljastatud transiitnumbrimärgiga sõidukit;
5) välisriigis, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik), põhiasukohta omavat ja teeliikluses osalevat sõidukit, mille kohta ei ole väljastatud Eestis kehtivat rohelist kaarti.

(3) Lepingute sõlmimine Eesti kaitsejõudude, Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja politseiasutuse valduses olevate sõidukite suhtes ei ole kohustuslik, kui sõiduki registreerimistunnistusele on sõiduki omaniku kohale märgitud «kaitsejõud» või mõni eelnimetatud asutus. Eelnimetatud vabastus kindlustuskohustusest kehtib üksnes Eestis. Kui sõidukiga sõidetakse väljapoole Eesti territooriumi, tuleb sõiduki suhtes sõlmida leping.

(4) Teises lepinguriigis põhiasukohta omav sõiduk kuulub kindlustamisele vastava riigi õigusaktide alusel. Eelnimetatud sõiduki suhtes sõlmitud leping täidab kohustusliku liikluskindlustuse nõude Eestis, kui see vastab põhiasukohariigis kohustusliku liikluskindlustuse suhtes kehtivatele nõuetele.

(5) Sõiduki põhiasukoht on käesoleva seaduse tähenduses riik, kus sõiduk on alaliselt või ajutiselt registreeritud, või kui registreerimist ei nõuta, siis riik, kus on sõidukit valdava isiku alaline elu- või asukoht. Kui liiklusõnnetus põhjustati sõidukiga, millel ei ole registreerimismärki või mis kannab sõiduki juurde mittekuuluvat registreerimismärki, siis peetakse sõiduki põhiasukohaks riiki, kus õnnetusjuhtum toimus.»

§ 2. Paragrahvi 6:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Liikluskahju kannatanu suhtes täidab Garantiifond liikluskahju tekitanud isiku kindlustusandja kohustusi, kui kindlustusjuhtum põhjustati:
1) tundmatuks jäänud sõidukiga;
2) sõidukiga, mille suhtes kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli leping käesolevat seadust rikkudes sõlmimata;
3) käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud sõidukiga, kui sellise sõiduki suhtes ei olnud lepingut kooskõlas käesoleva seadusega sõlmitud.»;

2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Garantiifond on kohustatud hüvitama teise lepinguriigi hüvitusorgani nõudel viimase poolt kannatanule hüvitatud kahju, mis põhjustati teisest lepinguriigist Eestisse toimetatava või toimetatud sõidukiga, tingimusel et sõiduki Eestisse toimetamise algusest ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks möödunud rohkem kui 30 päeva. Nimetatud 30-päevane tähtaeg hakkab kulgema sõidukile transiitnumbrimärgi väljastamise hetkest. Kui sõidukile transiitnumbrimärki ei väljastata, hakkab 30-päevane tähtaeg kulgema alates hetkest, mil müüja on ostja või tema esindaja ees sõiduki üleandmise kohustuse täitnud.»;

3) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõude esitab Garantiifond isikule, kes oli liiklusregistri andmete alusel sõiduki omanik ajal, kui sõiduki suhtes oli leping käesolevat seadust rikkudes sõlmimata.»;

4) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Kui sõiduki suhtes on leping käesolevat seadust rikkudes sõlmimata, saadab Garantiifond liiklusregistrisse kantud sõiduki omanikule viivitamata sellekohase teate.»

5) lõige 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kindlustusandja on kohustatud sõlmima lepingud, väljastama poliisid ning käsitlema liikluskahjud Garantiifondi infosüsteemi kasutades.»

§ 4. Paragrahvi 8:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Liikluskindlustuse leping sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(2) Lepingus peavad olema märgitud vähemalt võlaõigusseaduse § 428 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud andmed. Samuti tuleb lepingus viidata kindlustusvõtja õigusele esitada kaebus kindlustusandja tegevuse peale käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud korras.»;

2) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Kindlustusvõtja, kindlustatu või kannatanu kahjuks käesolevas seaduses sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.»

§ 5. Paragrahvi 9:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tavaleping sõlmitakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1–4 sätestatud sõiduki suhtes. Kui käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud isik väljendab kindlustushuvi, on kindlustusandja kohustatud sõlmima tavalepingu vaatamata sellele, kas käesolev seadus nõuab sõiduki suhtes lepingu sõlmimist või mitte.»;

2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidukile võib tavalepingu sõlmida teisest lepinguriigist Eestisse toimetatava või toimetatud sõiduki suhtes enne selle liiklusregistris registreerimist, tingimusel et sõiduki Eestisse toimetamise algusest ei ole möödunud rohkem kui 30 päeva. Nimetatud 30-päevase tähtaja kulgemise algust arvestatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 11 sätestatud korras.»;

3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale poliisi vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud roheline kaart, mis väljastatakse vähemalt kirjalikus vormis.»;

4) lõikes 3 asendatakse sõnad «Eestis, liikmesriigis, lepinguriigis» sõnaga «lepinguriigis».

§ 6. Paragrahvi 10:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Roheline kaart on sellele märgitud välisriikides kehtiv liikluskindlustuse tavalepingu poliis.

(2) Kindlustusandja väljastab rohelise kaardi vastavalt Rohelise Kaardi Büroode Nõukogu (Council of Bureaux’) ja Garantiifondi kehtestatud korrale ning sellele ei kohaldata võlaõigusseaduse § 434 lõikes 2 sätestatut.»;

2) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Rohelise kaardi väljastamise õigus on Garantiifondi liikmel kooskõlas Rohelise Kaardi Büroode Nõukogu põhikirja ja otsustega ning Garantiifondi sõlmitud lepingutega.»

§ 8. Paragrahvi 12:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Piirikindlustusleping sõlmitakse välisriigis, välja arvatud lepinguriigis, põhiasukohta omava sõiduki suhtes ja liiklusregistris registreeritud sõiduki suhtes, millel puudub Eestis kehtiv leping.»;

2) lõikes 3 asendatakse sõnad «liikmes- või lepinguriigis» sõnadega «ka teises lepinguriigis».

§ 9. Paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tavaleping on tähtajatu, välja arvatud käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud sõiduki suhtes sõlmitud tavaleping, mis kehtib üksnes selle alusel väljastatud poliisile märgitud ajal.»

§ 10. Paragrahvi 151 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Paragrahvi 19:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Leping muudetakse maksevabaks, kui kindlustusvõtja esitab kindlustusandjale sellekohase taotluse ning kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kinnituse lepingu maksevabaks muutmise kohta. Nii kindlustusvõtja lepingu maksevabaks muutmise taotlus kui ka kindlustusandja vastav kinnitus peavad olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.»;

2) täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

« (31) Maksevaba periood lõpeb, kui kindlustusvõtjale väljastatakse tema taotlusel uus poliis.

(32) Leping muutub poliisi kehtimise lõppemisel maksevabaks, kui pooled ei ole kokku leppinud, et enne eelneva poliisi kehtivuse lõppemist väljastab kindlustusandja järgneva poliisi.»;

3) lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;

4) lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (14) Piirikindlustuslepingut ning käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud sõiduki suhtes sõlmitud lepingut maksevabaks muuta ei saa.»

§ 12. Paragrahvi 20:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 20. Lepingu lõppemine»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Leping lõpeb:
1) sõiduki registrist kustutamisel, välja arvatud ajutisel registrist kustutamisel;
2) kui sõiduk väljub omaniku valdusest ebaseaduslikult ja kindlustusvõtja esitab kindlustusandjale selle kohta politseiametniku väljastatud asjakohase tõendi;
3) lepingu ülesütlemisel;
4) lepingust taganemisel;
5) käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud juhul teise kindlustusandjaga sõlmitud lepingu jõustumisest;
6) käesoleva seaduse § 9 lõikes 11 sätestatud juhul arvates hetkest, mil ostja poolt sõiduki vastuvõtmisest möödub 30 päeva ja sõidukit ei ole Eesti liiklusregistris arvele võetud;
7) lepingu alusel väljastatud poliisi kehtivuse lõppedes – käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud sõiduki suhtes sõlmitud tavalepingu ja piirikindlustuslepingu puhul;
8) transiitnumbrimärgi kehtivuse lõppedes – käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 4 nimetatud sõiduki suhtes sõlmitud lepingu puhul;
9) muul seaduses sätestatud alusel.»;

3) lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 13. Paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 21. Lepingu sõlmimine teise kindlustusandjaga

(1) Kindlustusvõtja võib sõlmida sama sõiduki suhtes lepingu teise kindlustusandjaga igal ajal.

(2) Teise kindlustusandjaga sõlmitud leping jõustub, kui lõpeb selle sõlmimise ajal kehtinud lepingu alusel väljastatud poliisi kehtivus. Kui eelneva kindlustusandjaga sõlmitud leping oli uue lepingu sõlmimise ajaks muudetud maksevabaks, jõustub uus leping sõlmimise hetkest.»

§ 14. Paragrahvi 23:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 23. Lepingu üleminek»;

2) lõike 1 lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses:

«Lepingu üleminekule ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s 524 sätestatut.»;

3) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Sõiduki omandi mis tahes alusel üleminekust teavitatakse kindlustusandjat vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kusjuures eeldatakse, et teavitamiskohustus lasub sõiduki omandajal. Omandaja vabaneb teavitamiskohustusest üksnes juhul, kui kohustuse on täitnud võõrandaja. Teavitamiskohustus tuleb täita hiljemalt viie päeva jooksul sõiduki omandi üleminekust arvates.»

§ 15. Paragrahvi 24 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Teises lepinguriigis põhiasukohta omava või teise lepinguriigi kaudu Eestisse siseneva sõiduki, mille põhiasukoht ei ole lepinguriik, kontrollimine ainuüksi sõidukil kehtiva kindlustuskaitse olemasolu kindlakstegemise eesmärgil ei ole lubatud. Nimetatud keeld kehtib nii sõiduki riiki sisenemisel kui ka riigist väljumisel.

(4) Piiriületuskohas, mis ei piirne lepinguriigiga, on Eesti territooriumile sisenevatel sõidukitel, mille põhiasukoht ei ole lepinguriik, kehtiva kindlustuskaitse olemasolu kontrollimine kohustuslik. Piirivalve tõkestab piirivalveseaduse § 4 lõike 1 punkti 2 alusel eelnimetatud sõidukite edasisõidu, kui nende suhtes kehtiv kindlustuskaitse puudub.»

§ 16. Paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 25. Lepingu kontrollimine

Kehtiva lepingu ja poliisi olemasolu kontrollimise õigus on politseil, kes teavitab Garantiifondi viivitamatult kõigist juhtudest, mil liikluses osalenud sõidukil puudus kehtiv leping ja poliis. Kehtiva lepingu ja poliisi olemasolu kontrollimisel peab politsei teistes lepinguriikides põhiasukohta omavate või nende riikide kaudu Eestisse sisenenud sõidukite, mille põhiasukoht ei ole lepinguriik, kontrollimisel arvestama käesoleva seaduse § 24 lõike 3 esimesest lausest tulenevat piirangut.»

§ 17. Paragrahvi 27 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 27. Kahju hüvitamine olenemata vastutusest

(1) Jalakäijale ja jalgratturile kindlustusjuhtumi toimumise tõttu tekitatud kahju hüvitatakse ka juhul, kui sõidukijuht ei ole vastutav tekitatud kahju eest. Jalakäijana käsitatakse liiklusseaduse § 7 lõikes 2 loetletud isikuid.»

§ 18. Paragrahvi 29 lõike 5 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna «kuus» sõnaga «kaksteist» vastavas käändes.

§ 19. Paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Sotsiaalminister kehtestab kindlustusjuhtumiga seotud mittevaralise kahju hindamise korra, mille alusel jaotatakse kantud mittevaraline kahju raskusastmete kaupa. Seejuures liigitatakse esimesse raskusastmesse kahju, mida käesoleva seaduse alusel ei hüvitata, ja viimasesse raskusastmesse kahju, mille puhul makstakse välja kogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa.»

§ 20. Paragrahvi 38 lõikes 4 asendatakse sõnad «Garantiifondi andmebaasi» sõnadega «liikluskindlustuse registrile».

§ 21. Paragrahvi 43 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kindlustusandja määrab igasse lepinguriiki, välja arvatud Eesti, oma esindaja (edaspidi nõuete käsitleja), kelle ülesanne on vastavas lepinguriigis elu- või asukohta omavale kannatanule tekitatud liikluskahju käsitlemine ning hüvitamine, kui:
1) kahju on tekitatud lepinguriigis, mis ei ole kannatanu elu- või asukohariik;
2) kahju on tekitatud riigis, mis ei ole lepinguriik, kuid mille Rohelise Kaardi Büroode Nõukogu liikmega on Garantiifondil vastav leping.»

§ 22. Paragrahvi 44:

1) lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) tundmatuks jäänud sõiduki poolt teisele sõidukile tekitatud kahju;»;

2) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 sätestatust hüvitatakse tundmatuks jäänud sõidukiga tekitatud sõidukikahju juhul, kui samas kindlustusjuhtumis tekitati kannatanule tõsine isikukahju või põhjustati kannatanu surm. Isikukahju loetakse tõsiseks juhul, kui kannatanul tekib mis tahes ulatuses õigus käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamisele. Sõidukile tekitatud kahju hüvitamisel kohaldatakse 500 euro suurust kannatanu omavastutust.»

§ 23. Paragrahvi 45:

1) lõiked 4 ja 41 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kannatanule hüvitise väljamaksmisel tuleb hüvitis üle kanda hüvitamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval või asjakohase pangaarve numbri saamisele järgneval tööpäeval, kui see ei ole hüvitamise otsuse tegemise ajal teada. Hüvitamisega viivitamise korral maksab hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja hüvitise taotlejale viivist võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud ulatuses.

(41) Kui kindlustusjuhtumi põhjustanud isiku kindlustusandja või tema nõuete käsitleja ei ole teinud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud tähtaja jooksul põhjendatud hüvitisepakkumist või kannatanu nõudele vastanud, maksab ta kannatanule kindlustusandja pakutud või kohtus määratud hüvitise summalt viivist võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud ulatuses.»;

2) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 24. Paragrahvi 46 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kindlustusandja on kohustatud kindlustushüvitist taotlevale isikule ja kindlustusvõtjale esitama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuses tuleb esitada otsuse lähteandmed ja põhjendus, samuti peab otsuses sisalduma viide selle tegemise õiguslikule alusele.»

§ 25. Paragrahvi 48:

1) lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

« 3) lepinguriigi vastava hüvitusorgani vastu, kui liikluskahju tekitati liiklusregistris registreeritud sõidukiga ajal, mil sõidukit toimetati Eestist teise lepinguriiki, tingimusel et sõidukile transiitnumbrimärgi väljastamisest või sõiduki müüja poolt ostjale või tema esindajale üleandmisest ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks möödunud rohkem kui 30 päeva;
4) sõiduki omaniku vastu, kui liikluskahju tekitati sõidukiga, mille suhtes ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 4 lõikega 3 lepingut sõlmitud.»;

2) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres;».

§ 26. Paragrahv 49 tunnistatakse kehtetuks.

§ 27. Paragrahvi 491:

1) lõikes 2 asendatakse sõna «liikmesriigis» sõnaga «lepinguriigis»;

2) lõike 7 punktis 2 asendatakse sõnad «liikmes- või lepinguriigis» sõnaga «lepinguriigis».

§ 28. Paragrahvi 51 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Liikluskahju hüvitamise piirmäär (edaspidi kindlustussumma) ühe kindlustusjuhtumi kohta on Eestis tekkinud liikluskahju puhul varakahju korral üks miljon eurot ja isikukahju korral viis miljonit eurot.

(2) Kindlustusandja peab kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud liikluskahju hüvitama lõikes 1 sätestatud kindlustussummade piires, olenemata kannatanute arvust, kusjuures kohaldamisele kuulub kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kehtinud kindlustussumma. Kui kindlustusjuhtumi toimumise tõttu on kahju põhjustatud rohkem kui ühele kannatanule ja kannatanute poolt kindlustusandjale esitatud kahjunõuete kogusumma või kindlustusandja poolt hinnatud esialgne kahjusumma ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustussummasid, siis hüvitatakse kannatanutele kahju proportsionaalselt vastavalt iga kannatanu kahju suurusele.

(3) Kui Eestis tekitab kahju sõiduk, mille suhtes on Eestis kehtiva kindlustuslepingu sõlminud välisriigi kindlustusandja, kes ei ole Garantiifondi liige, ja eelnimetatud kindlustusandja asukohariigis on kindlustussummad suuremad kui Eestis, kohaldatakse nimetatud asukohariigi kindlustussummasid.»

§ 29. Paragrahvi 58 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Komisjoni otsus jõustub poole suhtes 10. päeval, arvates otsuse sellele poolele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 30. päeval, arvates selle avalikustamisest käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras. Otsus ei jõustu, kui pool esitab nimetatud tähtaja jooksul kohtule samas asjas nõude teise poole vastu. Ärakirja kohtule esitatud nõudest saadab selle esitanud pool Garantiifondile.»

§ 30. Paragrahvi 59 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui komisjon teeb otsuse täielikult kindlustusandja kahjuks, tasub komisjoni kulud kindlustusandja. Kui komisjon teeb otsuse osaliselt kindlustusandja kahjuks, tasub kindlustusandja komisjoni kulud proportsionaalselt vastavalt komisjoni otsusele. Muude otsuste puhul kannab komisjoni kulud Garantiifond.»

§ 31. Paragrahvi 60:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Garantiifond on Rohelise Kaardi Büroode Nõukogu liige, rohelise kaardi büroo Eestis ning tegutseb teabekeskusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ning nõukogu direktiivide 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 181, 20.07.2000, lk 65–74) artikli 5 tähenduses.»;

2) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 32. Paragrahvi 61:

1) lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa «§-des 49 ja 491» tekstiosaga «§-s 491»;

2) lõigetes 5 ja 6 asendatakse sõna «andmebaasi» sõnadega «liikluskindlustuse registrit».

§ 33. Paragrahv 66 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 66. Liikluskindlustuse register

(1) Liikluskindlustuse register (edaspidi register) on andmekogu, mille pidamise eesmärk on Garantiifondi ja tema liikmete käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalike andmete olemasolu ja kättesaadavuse tagamine.

(2) Registri vastutav ja volitatud töötleja on Garantiifond.

(3) Registrit peetakse kooskõlas andmekogude kaitset ja isikuandmete kaitset tagavate seadustega, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

(4) Kindlustuskaitset kajastavate registriandmete õigsust eeldatakse.

(5) Register peab sisaldama liikluskindlustuse lepingu osapooltele, kindlustusjuhtumis kannatanutele ja teistele asjassepuutuvatele isikutele vajalikke andmeid kindlustuslepingute sõlmimiseks ja liikluskahjude hüvitamiseks.

(6) Registris sisalduvaid andmeid peab saama kasutada liikluskindlustusalase statistika koostamisel ja analüüsimisel, samuti kahjuennetuse ja liiklusohutusega seotud uuringuteks.

(7) Garantiifondi liikmed ja käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 sätestatud teise riigi kindlustusandja esindajad on kohustatud esitama registrile andmeid ja neid töötlema registri vastutava töötleja poolt kehtestatud korras. Registri vastutav töötleja on kohustatud tagama käeolevas lõikes sätestatud isikutele juurdepääsu registri andmetele reaalajas.

(8) Muudel isikutel on õigus registri andmete kasutamiseks, kui see on vajalik käesolevast seadusest või teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Nimetatud isikutele väljastatakse andmeid registri vastutava töötleja poolt kehtestatud korras.

(9) Registri vastutav töötleja peab kannatanule või tema esindajale õigustatud huvi korral tagama järgmise teabe:
1) andmed võimaliku liikluskahju põhjustanud sõiduki ja sõiduki omaniku või valdaja kohta;
2) võimalikule liikluskahju põhjustanud sõidukile väljastatud poliisi number;
3) kindlustusandja nimi ja kontaktandmed;
4) kindlustusandja nõuete käsitleja nimi ja aadress;
5) käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud sõidukite tekitatud kahju korral hüvitise maksmise eest vastutava institutsiooni nimi juhul, kui sõiduki osas puudus leping.

(10) Registri vastutav töötleja teeb käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teabe vahetamisel koostööd kannatanu asukohariigi selleks volitatud institutsiooniga. Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teabe saamine tuleb kannatanule tagada teabe taotlemisele järgneval tööpäeval. Kannatanul on selle teabe saamise õigus vähemalt seitsme aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest arvates.

(11) Registri vastutav töötleja peab tagama lepingut sõlmivale ja poliisi väljastavale kindlustusandjale või tema esindajale järgmise teabe:
1) andmed kõigi sõlmitud kindlustuslepingute ja väljastatud poliiside kohta;
2) liiklusregistri andmed sõiduki, registritunnistuse ja sellel nimetatud isikute kohta;
3) riiklike registrite andmed kindlustusvõtja või tema esindaja isikut tõendavate dokumentide kohta.

(12) Registri vastutav töötleja peab tagama nõuet käsitlevale kindlustusandjale või tema esindajale järgmise teabe:
1) andmed kindlustuslepingute ja väljastatud poliiside kohta;
2) andmed liiklusõnnetuste teadete ja kahjunõuete kohta;
3) liiklusregistri andmed kahjunõuetega seotud liiklusõnnetuste osaliste juhtimisõiguse kohta;
4) liiklusregistri andmed kahjunõuetega seotud sõidukite tehnoülevaatuste kohta;
5) muud registris leiduvad nõude käsitlemist abistavad andmed.

(13) Kindlustusvõtja taotlusel väljastab kindlustusandja või Garantiifond talle tõendi sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtumite või nende puudumise kohta. Tõend sisaldab nimetatud andmeid taotluse esitamisele eelnenud viie aasta kohta. Kindlustusandja või Garantiifond väljastab tõendi 15 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(14) Käesolevas paragrahvis nimetatud kohustuste täitmiseks on registri volitatud töötlejal õigus saada selleks vajalikke andmeid liiklusregistrist.»

§ 34. Paragrahv 661 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 661. Liikluskindlustuse lepingu ja poliisita sõiduki juhtimine

(1) Liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Politseiamet;
2) politseiprefektuur;
3) Keskkriminaalpolitsei;
4) Julgestuspolitsei.»

§ 35. Paragrahvi 671 lõikes 6 asendatakse sõna «eraldiste» sõnaga «brutoeraldiste».

§ 36. Seadust täiendatakse §-ga 681 järgmises sõnastuses:

« § 681. Kindlustussummade rakendamine

Üleminek käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kindlustussummadele toimub järgmiselt:
1) kuni 2009. aasta 10. detsembrini on kindlustussummad 1,6 miljonit krooni varakahju korral ja 5,5 miljonit krooni isikukahju korral ühe kannatanu kohta;
2) alates 2009. aasta 11. detsembrist kuni 2012. aasta 10. juunini on kindlustussummad 500 000 eurot varakahju korral ja 2 500 000 eurot isikukahju korral ühe kindlustusjuhtumi kohta;
3) käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kindlustussummad jõustuvad 2012. aasta 11. juunil.»

§ 37. Seadust täiendatakse §-ga 682 järgmises sõnastuses:

« 682. Eurodes väljendatud summad

Käesolevas seaduses eurodes väljendatud summad arvestatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga vahetuskursi alusel.»

§ 38. Seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

«1 Nõukogu direktiiv 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 103, 02.05.1972, lk 1–4);

nõukogu teine direktiiv 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 8, 11.01.1984, lk 17–20);

nõukogu kolmas direktiiv 90/232/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 129, 19.05.1990, lk 33–35);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ning nõukogu direktiivide 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 181, 20.07.2000, lk 65–74);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/14/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 72/166/EMÜ, 84/5/EMÜ, 88/357/EMÜ ja 90/232/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kohta (ELT L 149, 11.06.2005, lk 14–21).»

II. Kindlustustegevuse seaduses (RT I 2004, 90, 616; 2007, 4, 20) tehakse järgmised muudatused:

§ 39. Paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatule käsitletakse liikluskindlustuse puhul käesoleva seaduse tähenduses lepinguriigina, kus asub kindlustusrisk, ka lepinguriiki, kuhu Eestist toimetatakse või on toimetatud maismaasõiduk, tingimusel et sõiduki Eestist teise lepinguriiki toimetamise algusest ei ole möödunud rohkem kui 30 päeva. Nimetatud tähtaeg hakkab kulgema sõidukile transiitnumbrimärgi väljastamise hetkest. Kui sõidukile transiitnumbrimärki ei väljastata, hakkab 30-päevane tähtaeg kulgema alates hetkest, mil müüja on ostja või tema esindaja suhtes sõiduki üleandmise kohustuse täitnud.»

§ 40. Paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

« (71) Erinevalt käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 sätestatust ei peeta käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 ja lõikes 7 nimetatud nõuetekäsitleja tegevust Eesti kindlustusandja filiaali asutamiseks lepinguriigis, samuti ei peeta sellist tegevust kindlustusandja asutamiseks lepinguriigis.»

§ 41. Paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatule asub liikluskindlustuse puhul kindlustusrisk Eestis ka juhul, kui teisest lepinguriigist toimetatakse või on toimetatud Eestisse maismaasõiduk, tingimusel et sõiduki teisest lepinguriigist Eestisse toimetamise algusest ei ole möödunud rohkem kui 30 päeva. Nimetatud 30-päevase tähtaja kulgemise algust arvestatakse käesoleva seaduse § 30 lõikes 21 sätestatud korras.»

§ 42. Paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Erinevalt käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 sätestatust ei peeta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud esindaja tegevust lepinguriigi kindlustusandja filiaali asutamiseks Eestis, samuti ei peeta sellist tegevust kindlustusandja asutamiseks Eestis.»

§ 43. Seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmises sõnastuses:

«Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/14/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 72/166/EMÜ, 84/5/EMÜ, 88/357/EMÜ ja 90/232/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kohta (ELT L 149, 11.06.2005, lk 14–21).»

III. Liiklusseaduses (RT I 2001, 3, 6; 2007, 4, 19) tehakse järgmised muudatused:

§ 44. Paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Juht peab enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu olemasolus ja selle alusel väljastatud poliisi kehtivuses.»

§ 45. Paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 16. Sõiduki kindlustamiskohustus

(1) Sõiduk kuulub kohustuslikule kindlustamisele vastavalt liikluskindlustuse seadusele.

(2) Registrisse kantud sõiduki suhtes tehakse registritoiming või registrikanne ainult kehtiva liikluskindlustuse lepingu olemasolul. Kehtiva liikluskindlustuse lepingu olemasolu ei ole nõutav sõiduki registrist kustutamiseks ega Eesti kaitsejõudude, Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja politseiasutuse valduses olevatel sõidukitel, mille registreerimistunnistusele on sõiduki omaniku kohale märgitud «kaitsejõud» või mõni eelnimetatud asutus.»

§ 46. Paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «, kohustusliku liikluskindlustuse poliis või tõend kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta».

§ 47. Paragrahvi 65 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, notaril, kohtutäituril ja liikluskindlustuse seaduses sätestatud Garantiifondil on õigus juurde pääseda seaduskohaste ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele. Riigiga sõlmitud lepingu alusel avalikku ülesannet täitval isikul on õigus juurde pääseda andmetele, mis on talle vajalikud avalike ülesannete täitmiseks.»

Riigikogu aseesimees Kristiina OJULAND