Käibemaksuseadus [terviktekst]
Vastu võetud 10.12.2003
RT I 2003, 82, 554
jõustunud vastavalt §-le 50.
Terviktekst paberkandjal
KÄIBEMAKSUSEADUS1
Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
21.04.2004 (RT I 2004, 41, 278) 1.06.2004
6.05.2004 (RT I 2004, 43, 299) 20.05.2004, muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt 2004. aasta 1. maist
12.05.2004 (RT I 2004, 45, 315) 27.05.2004
20.10.2004 (RT I 2004, 75, 523) jõust. tagasiulatuvalt 2004. aasta 1. maist
8.12.2004 (RT I 2004, 89, 603) 1.01.2005
9.02.2005 (RT I 2005, 13, 63) 1.05.2005
12.10.2005 (RT I 2005, 57, 451) 18.11.2005
7.12. 2005 (RT I 2005, 68, 528) 1.01.2006, osaliselt 1.01.2007, osa muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt 1.11.2005 ja nende jõustumiseaeg on 23.12.2005
15.11.2006 (RT I 2006, 55, 405) 1.01.2007
8.02.2007 (RT I 2007, 17, 83) 1.03.2007, paragrahvi 50 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. juulist
8.02.2007 (RT I 2007, 17, 83) 1.01.2008
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Maksu objekt
(1) Käibemaksu objekt on:
1) käive, välja arvatud maksuvaba
käive, mille tekkimise koht on Eesti;
2) kauba import Eestisse (§ 6), välja
arvatud maksuvaba import (§ 17);
3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise
koht ei ole Eesti (§ 10 lõige 5), välja arvatud maksuvaba käive;
4) käesoleva
seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale
väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu;
5) kauba ühendusesisene
soetamine (§ 8), välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine (§ 18).
(2) Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevatel erijuhtudel.
§ 2. Mõisted
(1) Käesolevas seaduses kasutatakse riikide ja
territooriumidega seotud mõisteid järgmises tähenduses:
1) Eesti on Eesti
Vabariigi jurisdiktsioonile alluv territoorium;
2) Euroopa Ühendus (edaspidi
ühendus) on territoorium, mis koosneb käesoleva lõike punktis 3
määratletud liikmesriikide territooriumidest;
3) liikmesriik on ühenduse
liikmesriigi territoorium vastavalt EÜ Nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ
kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise
kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.06.1977, lk
1–40) (edaspidi kuues direktiiv) artikli 3 lõigetele 2–4;
4) välisriik
on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, välja arvatud
Eesti;
5) ühenduseväline riik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv
territoorium, mida ei käsitata liikmesriigina käesoleva lõike punkti 3
tähenduses.
(2) Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast kuuenda direktiivi lisas D sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi.
(3) Käesolevas seaduses kasutatakse kauba ja teenuse mõisteid
järgmises tähenduses:
1) kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning
jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa
seaduse (RT I 2002, 35, 216; 2003, 13, 64; 78, 523) tähenduses, hoonestusõigust
ja tehnovõrku või -rajatist asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509;
2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95;
78, 523) tähenduses, ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse
(RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171;
42, 234; 94, 582; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 51, 355; 78,
523) tähenduses ja korteriomandit ning korterihoonestusõigust
korteriomandiseaduse (RT I 2000, 92, 601; 2001, 93, 565; 2002, 47, 297; 99, 579)
tähenduses. Kaup on ka kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade
funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga või standardteabega
andmekandja;
2) paigaldatav või kokkupandav kaup on kaup, mis võõrandatakse
ja paigaldatakse või pannakse kokku võõrandaja poolt või tema eest teises
liikmesriigis ja mille paigaldamise või kokkupanemise maksumus ületab
5 protsenti tehingu maksustatavast väärtusest;
3) teenus on ettevõtluse
korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis
käesoleva lõike punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest
hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka
elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele
spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja.
(4) Elektrooniliselt osutatav teenus käesoleva seaduse
tähenduses on:
1) veebikeskkonna võõrandamine;
2) veebi
administreerimine;
3) programmi ja seadme kaughooldus;
4) elektrooniliselt
edastatava tarkvara võõrandamine ja uuendamine;
5) elektrooniliselt edastatav
pilt, tekst ja informatsioon ning elektroonilise andmebaasi kasutamise
võimaldamine;
6) elektrooniliselt edastatav muusika, film ja mäng, sealhulgas
hasartmäng;
7) elektrooniliselt edastatav poliitiline, kultuuri-, spordi- ja
teadusalane ning meelelahutuslik ülekanne;
8) elektrooniline kaugõpe ning
muud eelnimetatud teenustega sarnanevad teenused.
Kui teenuse osutaja ja teenuse saaja suhtlevad elektroonilisel teel, ei loeta teenust seetõttu elektrooniliselt osutatavaks teenuseks.
(5) Võõrandamine on kauba valduse üleandmine koos kauba juhusliku hävimise riisikoga ja õigusega kasutada kaupa ning sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna, sõltumata kauba asjaõiguslikust staatusest. Võõrandamine käesoleva seaduse tähenduses on ka kauba üleandmine komisjonilepingu alusel ning kauba üleandmine niisuguse tehingu alusel, milles on sätestatud kauba omandiõiguse üleminek kauba lepingujärgsele kasutajale lepingu lõppemise korral.
(6) Omatarve on kauba andmine ja teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse ja ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutamine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. Kauba kasutamist eelnimetatud juhtudel käsitatakse omatarbena, kui maksukohustuslane on selle kauba sisendkäibemaksu oma käibemaksust maha arvanud.
(7) Uus transpordivahend käesoleva seaduse tähenduses on:
1)
veesõiduk pikkusega üle 7,5 meetri, mis on võõrandatud enne kolme kuu möödumist
esmasest kasutusele võtmisest või mis on sõitnud alla 100 tunni, välja arvatud
käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 3 nimetatud merelaev;
2) õhusõiduk
stardimassiga üle 1550 kilogrammi, mis on võõrandatud enne kolme kuu möödumist
esmasest kasutusele võtmisest või mis on lennanud alla 40 tunni, välja arvatud
käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 4 nimetatud õhusõiduk;
3) maismaa
mootorsõiduk mootorimahuga üle 48 kuupsentimeetri või mootori võimsusega üle 7,2
kilovati, mis on võõrandatud enne kuue kuu möödumist esmasest kasutusele
võtmisest või millega on sõidetud alla 6000 kilomeetri;
(8) Kolmnurktehing on kauba võõrandamise tehing kolme eri
liikmesriigi maksukohustuslase vahel, mille puhul on täidetud kõik järgmised
tingimused:
1) esimese liikmesriigi maksukohustuslane (edaspidi võõrandaja
kolmnurktehingus) võõrandab kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele
(edaspidi edasimüüja kolmnurktehingus), kes seejärel võõrandab kauba
kolmanda liikmesriigi maksukohustuslasele (edaspidi soetaja
kolmnurktehingus);
2) kaup toimetatakse esimesest liikmesriigist
kolmandasse liikmesriiki soetajale kolmnurktehingus;
3) edasimüüja
kolmnurktehingus ei ole kolmandas liikmesriigis registreeritud
maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
4) soetaja
kolmnurktehingus maksab käibemaksu kauba kolmnurktehinguga soetamiselt.
(9) Kaugmüük on kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule.
(10) Investeeringukuld käesoleva seaduse tähenduses on kullakang või kullatahvel, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 995 tuhandikku kaaluosa, ning pärast 1800. aastat münditud ja ametliku maksevahendina käibel olev või käibel olnud kuldmünt, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 900 tuhandikku kaaluosa ja mida ei müüda numismaatilisel eesmärgil.
(11) Vahendamisteenuse osutamine on maksukohustuslase
tegutsemine teise isiku nimel ja arvel. Teise isiku nimel ja arvel tegutsemiseks
peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused:
1) vahendaja ja kauba
võõrandaja või soetaja või teenuse osutaja või saaja on kauba või teenuse
vahendamiseks sõlminud lepingu;
2) kauba võõrandamise või teenuse osutamise
eest vastutab kauba võõrandaja või teenuse osutaja;
3) kaup võõrandatakse või
teenus osutatakse kauba võõrandaja või teenuse osutaja kehtestatud või
heakskiidetud hinnaga ja tema kauba või teenuse saajale kehtestatud
tingimustel;
4) vahendaja käibena kajastatakse vahendaja raamatupidamises
üksnes vahendustasu;
5) kauba või teenuse saajale arve väljastamise korral
väljastab selle kauba võõrandaja või teenuse osutaja või muu isik, sealhulgas
vahendaja, kauba võõrandaja või teenuse osutaja nimel.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 3. Maksukohustuslane ja maksukohustus
(1) Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt.
(2) Piiratud kohustustega käibemaksukohustuslane (edaspidi piiratud maksukohustuslane) on isik, välja arvatud ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena (§ 21). Teise liikmesriigi piiratud maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, kes on selles liikmesriigis käibemaksuga maksustamiseks registreeritud ning kelle maksukohustused vastavad piiratud maksukohustuslase maksukohustustele.
(3) Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast.
(4) Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu käesoleva
seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures
käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud käibe puhul peab ta
maksma käibemaksu:
1) oma maksustamisele kuuluvalt käibelt (edaspidi
maksustatav käive);
2) käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 loetletud
teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei
ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena;
3) Eestis paigaldatava või
kokkupandava kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi
isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena;
4) kauba
soetamiselt soetajana kolmnurktehingus;
5) käesoleva lõike punktides 2–4
nimetamata kauba soetamiselt või teenuse saamiselt ettevõtlusega tegelevalt
välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning
kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega
Eestis.
(5) Piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud toimingutelt ning käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 loetletud toimingutelt.
(6) Käibemaksu peab maksma ka:
1) võlgnik ühenduse
tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2913/92/EMÜ)
tähenduses;
2) maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille
kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud
käibemaksusumma;
3) maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena
registreerimata isik, välja arvatud käesoleva seaduse § 39 lõigetes 1 ja 2
nimetatud isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist;
4)
maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes
soetab aktsiisikauba alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (RT I 2003, 2,
17; 48, 345) tähenduses teisest liikmesriigist, välja arvatud füüsiline isik,
kes soetab aktsiisikauba isiklikuks otstarbeks;
5) kauba omanik tema poolt
kauba maksuladustamise (§ 441) lõpetamisel ilma kauba võõrandamiseta.
Sätet ei kohaldata, kui isik oli kauba omanik ka kauba maksulattu paigutamisel,
välja arvatud kauba importimisele või kauba ühendusesisesele soetamisele
järgnenud kauba maksulattu paigutamisel, ning kaupa ei ole maksuladustamise ajal
võõrandatud.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
2.
peatükk
MAKSUSTATAVAD TEHINGUD JA TOIMINGUD
§ 4. Käive
(1) Käive on:
1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine
ettevõtluse käigus;
2) kauba või teenuse omatarve;
3) kauba toimetamine
teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks (§ 7 lõike
1 punkt 3).
(2) Käivet ei teki:
1) ettevõtte või selle osa üleandmisest
võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523) tähenduses,
kui ettevõtet või selle osa kasutatakse üksnes maksustatava käibe
teostamiseks;
2) kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle
võõrandamiseta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud
juhul;
3) riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse (RT I 1995,
22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30,
409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93,
565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69) tähenduses ning riigi-, valla- või
linnavara erastamisest;
4) äriühingute, mittetulundusühingute või
sihtasutuste ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmisest
teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele;
5) ühe
maksukohustuslasena registreeritud isikute omavahelisest tehingust, kui tehingu
tulemusena kauba või teenuse saanud isik kasutab selle täielikult oma
maksustatava käibe teostamiseks;
6) ettevõtluse huvides kauba tasuta
üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei
ületa 150 krooni, üleandmisest reklaami eesmärgil;
7) kauba vahetamise või
remontimise teenuse osutamisest garantiitähtaja jooksul kauba ühendusevälise
riigi tootjale või ühendusevälise riigi müüjale.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 5. Kauba eksport
(1) Kauba eksport on:
1) ühenduse kauba võõrandamine koos
selle toimetamisega väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta
kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt;
2)
imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril
oleva ühendusevälise kauba taasväljavedu ühenduse tolliterritooriumilt
reekspordi tollikäitlusviisiga;
3) peatamissüsteemiga seestöötlemise
tolliprotseduuril või tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuril oleva
ühendusevälise kauba taasväljavedu ühenduse tolliterritooriumilt või toimetamine
ühendusevälisesse riiki suunduvale vee- või õhusõidukile kaasavõetava varuna või
tarbevaruna reekspordi tollikäitlusviisiga;
4) välistöötlemise
tolliprotseduuriga ühenduse tolliterritooriumilt väljaveetud kauba võõrandamine
ja selle suhtes tolliprotseduuri lõpetamine;
5) kauba võõrandamine koos selle
toimetamisega kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt
ühendusevälisesse riiki, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa.
(2) Kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule
temaga koos liikuvas pagasis ühendusevälisesse riiki toimetamiseks võib samuti
käsitada kauba ekspordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1)
füüsilise isiku elukoht on ühendusevälises riigis;
2) isikule samal kuupäeval
samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos
käibemaksuga ületab 2500 krooni;
3) ostja viib kauba avamata pakendis
ühendusest välja hiljemalt kauba võõrandamise kuule järgneva kolmanda kuu
lõpuks;
4) maksukohustuslasel on tolli kinnitusega dokument ostja poolt kauba
ühendusest väljaviimise kohta.
(4) Kauba ekspordina käsitatakse ka kauba võõrandamist ühendusevälisesse riiki suunduvale reisijale reisijate liikluseks avatud rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonis asuvas müügipunktis.
(5) Kauba eksporti tõendatakse kauba ühendusest väljatoimetamist ja kauba võõrandamist tõendavate dokumentidega. Maksuhalduril on õigus nõuda kauba eksporti tõendavaid lisadokumente.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 6. Kauba import
(1) Kauba import on:
1) ühendusevälise kauba vabasse
ringlusse lubamise tolliprotseduurile, imporditollimaksudest osalise vabastusega
ajutise impordi tolliprotseduurile, tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise
tolliprotseduurile või tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduurile
suunamine;
2) välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamine vabasse
ringlusse lubamise tolliprotseduurile;
3) muud juhud, millega kaasneb
tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses.
(2) Ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise
tolliprotseduurile suunamist ei käsitata kauba impordina, kui sellele:
1)
eelnes kauba suunamine imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi
tolliprotseduurile, tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile või
tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduurile;
2) vahetult järgneb kauba
toimetamine ühendusevälisesse riiki, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa, ja
kaup on kuni selle Eestist väljatoimetamiseni tolli järelevalve all.
(3) Kauba import toimub Eestis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tolliprotseduurile suunamine toimub Eestis.
(4) Eestis toimuv kauba import on ka ühenduse tollistaatusega kauba toimetamine Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 7. Kauba ühendusesisene käive
(1) Kauba ühendusesisene käive on:
1) kauba võõrandamine
teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos
selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki, välja arvatud käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel;
2) aktsiisikauba või uue
transpordivahendi võõrandamine teise liikmesriigi isikule koos selle
toimetamisega Eestist teise liikmesriiki;
3) kauba toimetamine Eestist teise
liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks, sealhulgas äriühingu ja tema
teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha vaheline kauba üleandmine, välja
arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.
(2) Kauba ühendusesisese käibena ei käsitata:
1) kauba
ajutist toimetamist Eestist teise liikmesriiki seal teenuse osutamiseks,
sealhulgas vallasasja teise liikmesriiki toimetamist üürile, rendile või
kasutusvaldusse andmiseks;
2) kauba ajutist toimetamist Eestist teise
liikmesriiki kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku
vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
3)
vallasasja toimetamist Eestist teise liikmesriiki tööks vallasasjaga, sealhulgas
remontimiseks, hindamiseks, töötlemiseks või kokkupanemiseks (edaspidi töö
vallasasjaga), kui vallasasi toimetatakse pärast vastava teenuse osutamist
vallasasja teise liikmesriiki saatnud maksukohustuslasele Eestisse tagasi;
4)
teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamist;
5)
kauba kaugmüüki Eestist teise liikmesriiki;
6) kauba, sealhulgas pardal
tarbitava ja kaasamüüdava kauba toimetamist käesoleva seaduse § 15 lõike 3
punktis 3 või 4 nimetatud vee- või õhusõidukile;
7) kauba toimetamist Eestist
teise liikmesriiki selle ühendusest väljatoimetamiseks, kui kauba ekspordi
tolliprotseduuri alustati Eestis ja kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu
jooksul, arvates kauba teise liikmesriiki toimetamisest;
8) kauba
võõrandamist soetajale kolmnurktehingus;
9) võrgu kaudu edastatava maagaasi
või elektrienergia toimetamist Eestist teise liikmesriiki;
10) kauba
toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui see kaup oli toimetatud Eestisse
ajutiselt kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku
vabastusega ajutise impordi tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
11)
vallasasja toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui see vallasasi oli
toimetatud Eestisse ajutiselt tööks vallasasjaga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tehingu või toimingu aluse äralangemise korral käsitatakse tehingut kauba ühendusesisese käibena vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ning kauba ühendusesisene käive loetakse tekkinuks aluse äralangemise päeval.
(4) Kauba ühendusesisest käivet tõendatakse kauba võõrandamist ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 8. Kauba ühendusesisene soetamine
(1) Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
(2) Kauba ühendusesisene soetamine on ka ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
(3) Kauba ühendusesisese soetamisena ei käsitata:
1) kauba
ajutist toimetamist Eestisse teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja
toimetamist Eestisse üürile või rendile andmiseks või võtmiseks;
2) kauba
ajutist toimetamist Eestisse kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab
imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri
rakendamise eesmärkidele;
3) vallasasja ajutist toimetamist Eestisse tööks
vallasasjaga, välja arvatud juhul, kui vallasasi toimetatakse Eestisse selle
ühendusest väljatoimetamise eesmärgil;
4) Eestis paigaldatava või
kokkupandava kauba soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslaselt;
5) kauba
toimetamist Eestisse kaugmüügiks;
6) kauba, välja arvatud uue
transpordivahendi soetamist füüsilise isiku poolt isiklikuks otstarbeks;
7)
kauba soetamist maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt alla käesoleva
seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud piirmäära;
8) kasutatud kauba,
originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme soetamist teise
liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes rakendab käesoleva seaduse §-s 41
sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda oma maksukohustuse
arvestamisel teises liikmesriigis;
9) kauba soetamist soetaja poolt
kolmnurktehingus;
10) võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektrienergia
toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse;
11) kauba toimetamist teisest
liikmesriigist Eestisse selle ühendusest väljatoimetamiseks, kui kauba ekspordi
tolliprotseduuri alustatakse teises liikmesriigis ja kaup toimetatakse
ühendusest välja kahe kuu jooksul, arvates kauba Eestisse toimetamisest;
12)
kauba toimetamist Eestisse, kui see kaup oli toimetatud teise liikmesriiki
ajutiselt kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku
vabastusega ajutise impordi tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
13)
vallasasja toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse, kui vallasasi oli
Eestist toimetatud teise liikmesriiki ajutiselt tööks vallasasjaga.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud toimingu aluste äralangemise korral käsitatakse toimingut kauba ühendusesisese soetamisena vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ning kaup loetakse ühendusesiseselt soetatuks aluse äralangemise päeval.
(5) Kauba ühendusesisene soetamine on ka kauba soetamine teise
liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel
oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse
võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui
maksukohustuslane tõendab, et:
1) käibemaks kauba ühendusesiseselt
soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või
2) ta
oli edasimüüja kolmnurktehingus.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
3.
peatükk
MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 9. Kauba käibe tekkimise koht
(1) Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui:
1) kaup
toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis,
eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki
Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi
maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul;
2) Eestis maksukohustuslasena
registreeritud ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik teostab kaugmüüki
Eesti isikule, kes ei ole maksukohustuslane ega piiratud
maksukohustuslane;
3) ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik võõrandab
paigaldatava või kokkupandava kauba ning paigaldab või paneb selle kokku Eestis
või see kaup paigaldatakse või pannakse Eestis kokku tema eest;
4) kaup,
sealhulgas pardal tarbitav ja kaasamüüdav kaup, võõrandatakse vee- või
õhusõiduki pardal, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile;
5) Eestis
asuvale Eesti maksukohustuslasest edasimüüjale võõrandatakse võrgu kaudu
maagaasi või elektrienergiat;
6) võrgu kaudu edastatav maagaas või
elektrienergia võõrandatakse kauba soetajale, kes kasutab seda kaupa Eestis. Kui
kauba soetaja jätab kogu kauba või osa sellest kasutamata, käsitatakse
kasutamata jäänud kaupa Eestis kasutatud kaubana, kui selle soetaja asukoht või
püsiv tegevuskoht, mille tarbeks on kaup võõrandatud, on Eestis. Sätet ei
kohaldata käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul.
(2) Kauba käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui
maksukohustuslane:
1) on registreeritud maksukohustuslasena teises
liikmesriigis ja teostab kaugmüüki selle teise liikmesriigi isikule, kes ei ole
teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane;
2)
võõrandab kauba ja paigaldab või paneb selle kokku teises liikmesriigis;
3)
võõrandab võrgu kaudu edastatavat maagaasi või elektrienergiat teise
liikmesriigi edasimüüjale või muule isikule, kes Eestis seda kaupa ei kasuta.
(3) Edasimüüja on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 punkti 3 tähenduses ettevõtlusega tegelev isik, kes soetatud maagaasi või elektrienergia peamiselt võõrandab ja kellel on nende kaupade oma tarbeks kasutamine väikese osatähtsusega.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 10. Teenuse käibe tekkimise koht
(1) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui:
1) teenus on
seotud Eestis asuva kinnisasjaga, sealhulgas ehitamine, hindamine või hooldamine
või kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks või korraldamiseks
osutatav teenus ning majutusteenus;
2) osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-,
spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust, mille hulka arvatakse ka
asjaomase ürituse korraldamine;
3) tehakse tööd Eestis asuva vallasasjaga,
välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 8 nimetatud juhul;
4)
Eestis osutatakse kaubaveoteenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud
transpordivahendi vedu, või reisijateveo teenust, kaasa arvatud reisijate
isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist
kauba või reisijate vedu. Sätet ei kohaldata käesoleva lõike punktis 5,
käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 12 ja 13 ning lõike 5 punktis 5
sätestatud juhul;
5) kauba Eestist teise liikmesriiki veo teenust, sellise
kaubaveo korraldamise teenust või sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid
osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega
piiratud maksukohustuslasena registreeritud;
6) Eestis osutatakse kaubaveoga
seotud kõrvalteenust, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 ja käesoleva
paragrahvi lõike 2 punktides 12 ja 13 nimetatud kaubaveo kõrvalteenust;
7)
vahendatakse tehingut või muud toimingut, mille käibe tekkimise koht on Eesti,
ning vahendamisteenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis
maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud.
(2) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui Eestis
registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele osutatakse
järgmisi teenuseid:
1) intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise
õiguse üleandmine;
2) reklaamiteenus;
3) konsultatsiooni-,
raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või
infoteenus;
4) finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või
kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus;
5)
tööjõu kasutada andmine;
6) vallasasja, välja arvatud transpordivahendi
üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine;
7) elektroonilise side teenus,
kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine;
8) [kehtetu – RT I 2005, 68,
528 – jõust. 1.01.2006]
9) elektrooniliselt osutatav teenus;
10)
vahendamisteenus;
11) töö teises liikmesriigis asuva vallasasjaga, kui
vallasasi toimetatakse pärast teenuse osutamist sellest liikmesriigist
välja;
12) kauba ühest liikmesriigist teise veo teenus, kaasa arvatud kauba
vedu Eestisse või Eestist, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise
kaubaveoga seotud kõrvalteenused;
13) kaubaveoteenus, mida osutatakse Eestis,
kui see moodustab osa veost, mis algab või lõpeb teises liikmesriigis, sellise
kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud
kõrvalteenused;
14) maagaasi või elektrienergia võrguühendusele ligipääsu
võimaldamine või maagaasi ja elektrienergia edastamine võrgu kaudu ning nendega
otseselt seotud teenused;
15) tasu eest käesoleva lõike punktides 1–10, 14 ja
16 nimetatud teenusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra
talumine;
16) välisõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud
heitkoguste ühiku võõrandamine.
(3) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti ka juhul, kui ühendusevälise riigi maksukohustuslane, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud, osutab Eesti füüsilisele isikule isiklikuks kasutamiseks elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 nimetamata teenuse ning transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmise puhul on teenuse käibe tekkimise koht Eesti, kui teenust osutatakse Eestis asuva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu.
(5) Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui
maksukohustuslane osutab järgmisi teenuseid:
1) välisriigis asuva
kinnisasjaga seotud teenus, sealhulgas ehitamine, hindamine või hooldamine või
kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks või korraldamiseks
osutatav teenus ning majutusteenus;
2) välisriigis osutatav kultuuri-,
kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenus, mille hulka
arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine;
3) töö välisriigis asuva
vallasasjaga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 11 nimetatud
juhul;
4) väljaspool Eestit osutatav kaubaveoteenus, kaasa arvatud kaubaveoga
seotud transpordivahendi vedu ja sellise veo korraldamine, ning sellise
kaubaveoga seotud kõrvalteenused; väljaspool Eestit osutatav reisijateveo
teenus, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi
vedu ja sellise veo korraldamine. Sätet ei kohaldata kauba ühest liikmesriigist
teise veo teenusele, sellise veo korraldamisele ega sellise kaubaveoga seotud
kõrvalteenustele;
5) kauba teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool
Eestit ühest liikmesriigist teise veo teenus ning sellise kaubaveo korraldamise
teenus, kui teenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis
maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud;
6)
[kehtetu – RT
I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
7) käesoleva paragrahvi lõike 2
punktides 1–10 ja 12–16 nimetatud teenus, mida osutatakse teise liikmesriigi
maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või käesoleva paragrahvi
lõike 2 punktides 1–9 ja 14–16 nimetatud teenus ja selle teenuse
vahendamisteenus, mida osutatakse ühendusevälise riigi isikule;
8) töö Eestis
asuva vallasasjaga, kui vallasasi toimetatakse pärast teenuse osutamist Eestist
välja ja teenus osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud
maksukohustuslasele;
9) vahendamisteenus, mida osutatakse isikule, kes ei ole
üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena
registreeritud, kui vahendatakse tehingut või toimingut, mille käibe tekkimise
koht ei ole Eesti.
(6) Transpordivahend käesoleva paragrahvi tähenduses on sõiduk, lennuk, laev või muu transpordivahend, mille Euroopa Ühenduste Nõukogu määruses nr 2658/87/EMÜ kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri koodi (edaspidi KN kood) esimesed kaks numbrit on 86, 87, 88 või 89.
(7) Kaubaveoga seotud kõrvalteenused on kauba laadimine, lossimine, käitlemine ja ladustamine veo raames, samuti kindlustamine, kaubaga seonduvate dokumentide vormistamine ja hankimine ning tolliformaalsuste teostamine.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 11. Käibe tekkimise, kauba importimise, teenuse saamise ja kauba ühendusesisese soetamise aeg
(1) Käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil
esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist:
1) kauba ostjale lähetamine
või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
2) kauba või teenuse eest
osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik
maksmine;
3) omatarbe puhul kauba andmine või teenuse osutamine
maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või
kontrollorgani liikmele ning teenuse kasutamine või ettevõtluses kasutatava vara
hulka kuuluva kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase või tema töötaja,
teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega
mitteseotud otstarbel.
(2) Ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeva, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 ja § 8 lõikes 4 sätestatud juhtudel.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt on käibe tekkimise ajaks kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine või maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest makse laekumisena.
(4) Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade võõrandamisel regulaarselt loetakse kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud.
(5) Kui mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguist oli tehtud enne maksukohustuslase kohustuste tekkimist (§ 24), peab maksukohustuslane arvestama tehingu maksustatavalt väärtuselt käibemaksu vaid juhul, kui kaup lähetati ostjale või tehti talle kättesaadavaks või teenus osutati eelnimetatud kohustuste kehtimise ajal.
(6) Kauba importimisel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel on käibe tekkimise ajaks päev, mil kaup vabastatakse ühenduse tolliseadustiku tähenduses, käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhtudel tollivõla tekkimise päev ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhul päev, mil kaup toimetati Eestisse.
(7) Sellise korduskasutuspakendi, millele on pakendiseaduse alusel määratud tagatisraha ja mis ei ole arvatud kauba maksustatava väärtuse hulka ning mis on maksukohustuslasest tootjale kalendriaasta jooksul tagastamata, käive loetakse tekkinuks 31. detsembril. Käibe suurus võrdub kalendriaasta jooksul tagastamata korduskasutuspakendite tagatisraha summaga.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 12. Käibe, kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatav väärtus
(1) Käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis kauba ostja, teenuse saaja või kolmas isik tasub kauba soetamise või teenuse saamise eest kauba müüjale või teenuse osutajale. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 ja 10–13 nimetatud juhtudel. Kauba võõrandamisel makstavat intressi ei arvata kauba käibe maksustatava väärtuse hulka. Samuti ei arvata maksustatava väärtuse hulka Eestis või välisriigis makstavat käibemaksu.
(3) Kauba tasuta võõrandamise või kauba ühendusesisese käibena käsitatava kauba teise liikmesriiki toimetamise korral on maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind või kauba harilik väärtus, kui see on madalam kui soetusmaksumus või omahind.
(31) Kauba tasuta ühendusesisese soetamise korral on maksustatav väärtus kauba võõrandajapoolne kauba soetusmaksumus või omahind või kauba harilik väärtus, kui see on soetusmaksumusest või omahinnast madalam.
(4) Kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral on maksustatav väärtus kauba müügihind ning muud summad, mis tuleb kauba ostjal või kolmandal isikul seoses kauba soetamisega maksta kauba müüjale. Kui eelnimetatud müügihind koos muude summadega on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind, siis on kauba maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral, kui kauba harilik väärtus on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind, on maksustatav väärtus kauba harilik väärtus.
(5) Teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga osutamise korral on maksustatav väärtus teenuse müügihind ning muud summad, mis tuleb teenuse saajal või kolmandal isikul seoses teenuse saamisega maksta teenuse osutajale. Kui müügihind koos muude summadega on madalam kui teenuse ostuhind või selle puudumisel omahind ilma käibemaksuta, siis on teenuse maksustatav väärtus teenuse ostuhind või selle puudumisel omahind. Teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga osutamise korral, kui teenuse harilik väärtus on madalam kui teenuse ostuhind või selle puudumisel omahind, on maksustatav väärtus teenuse harilik väärtus.
(6) Omatarbe korral on maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind või teenuse omahind, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul.
(7) Kui omatarbe moodustab tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse § 48 lõike 8 alusel arvutatud erisoodustuse hind.
(8) Maksustatav väärtus ei sisalda ostjale võimaldatavat hinnasoodustust, kui soodustust kohaldatakse kauba müümise või teenuse osutamise ajal ning ärilisel eesmärgil.
(9) Maksustatav väärtus ei sisalda kauba ostjalt või teenuse saajalt tema nimel ja arvel tehtud kulude katteks tagasimaksena saadud summasid, mis on raamatupidamises kajastatud vahekontol. Kulude summa peab olema tõendatav. Maksukohustuslane ei või maha arvata kauba ostja või teenuse saaja nimel ja arvel tehtud kuludes sisalduvat sisendkäibemaksu.
(10) Faktooringuteenuse maksustatav väärtus on lepingutasu ja arvete käitlemise tasu.
(11) Kauba käibe maksustatava väärtuse hulka ei arvata käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud korduskasutuspakendi maksumust juhul, kui maksukohustuslasest tootja ei võõranda korduskasutuspakendit.
(12) Kauba maksustatava väärtuse hulka ei arvata pakendiseaduse alusel pakendile määratud tagatisraha.
(13) Kauba maksuladustamise lõpetamisel ilma kauba võõrandamiseta (§ 3 lõige 6 punkt 5) on käibe maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või omahind või kauba harilik väärtus, kui see on soetusmaksumusest või omahinnast madalam. Maksustatav väärtus võib vastava kauba maksulattu paigutamisel laoarvestusse kantud väärtusest väiksem olla ainult põhjendatud juhtudel.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 13. Imporditava kauba maksustatav väärtus
(1) Imporditava kauba maksustatava väärtuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 käsitletud juhtudel, moodustavad ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud (edaspidi impordimaksud) ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil.
(2) Esimene sihtkoht Eesti territooriumil on kaubaveo saatedokumendile või muule dokumendile, mille alusel kaupa imporditakse, märgitud koht. Kui seda ei ole märgitud, siis loetakse esimeseks sihtkohaks veose esimene laadimiskoht Eesti territooriumil. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muud kulud tuleb arvata maksustatava väärtuse hulka ka siis, kui need tulenevad kauba vedamisest muusse ühenduse territooriumil asuvasse sihtkohta ja see koht on käibe tekkimise ajal teada.
(3) Kui reisija on importinud kaupa üle tollimaksuvaba väärtuselise piirmäära, moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud. Ostuhinna tõendab reisija maksedokumentide alusel. Kui need puuduvad või toll kahtleb põhjendatult, et deklareeritud väärtus ei vasta tegelikult makstud summale, määrab toll kauba tolliväärtuse teisi ühenduse tolliseadustikus nimetatud tolliväärtuse määramise meetodeid kasutades.
(4) Kui tolliterritooriumile toimetatud kaup on imporditud pärast sellele muu tollikäitlusviisi määramist, ei või imporditava kauba maksustatav väärtus olla väiksem, kui oleks olnud selle kauba maksustatav väärtus tolliterritooriumile toimetamisele vahetult järgnenud importimisel. Kui pärast muu tollikäitlusviisi määramist kauba importimisel deklareeritakse väiksem maksustatav väärtus, määrab toll kauba tolliväärtuse ühenduse tolliseadustiku artiklites 30 ja 31 nimetatud tolliväärtuse määramise meetodeid kasutades.
(5) Välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba importimisel moodustavad maksustatava väärtuse töötlemisel lisandunud väärtus ning kõik kauba väärtusele lisandunud laadimis-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud koos kõigi impordimaksudega. Standardvahetussüsteemi kasutamise korral määratakse asendustoote maksustatav väärtus käesoleva paragrahvi lõike 1 sätteid kohaldades, kusjuures see ei või olla väiksem kui väljaveetava kauba maksustatav väärtus.
(6) Kauba toimetamisel Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa (§ 6 lõige 4), kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel käesoleva seaduse § 12 sätteid.
(7) Käesoleva seadusega kehtestatavat maksu ei arvata imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 14. Eksporditava kauba maksustatav väärtus
(1) Ekspordi korral kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel käesoleva seaduse § 12 sätteid, kuid kauba harilikust väärtusest kõrgema hinnaga võõrandamise korral loetakse kauba maksustatavaks väärtuseks kauba harilik väärtus.
(2) Peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduuriga Eestisse sissetoodud kauba taasväljaveol ei arvata töötlemiseks sissetoodud kauba väärtust maksustatava väärtuse hulka, eelnenud väljaveo korral määratakse ekvivalentkaubast valmistatud kompensatsioonitoote maksustatav väärtus käesoleva seaduse § 12 sätteid kohaldades.
§ 15. Käibemaksumäärad
(1) Käibemaksumäär on 18 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel.
(2) Käibemaksumäär on 5 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste
maksustatavast väärtusest:
1) raamat ja õppevahendina kasutatav töövihik,
välja arvatud käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 6 nimetatud
õppevahend;
2) sotsiaalministri
määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim, rasestumisvastane vahend,
sanitaar- ja hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud
meditsiiniseade ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise
abivahendi kasutada andmine puudega isikule;
3) [kehtetu – RT I 2007, 17,
83 – jõust. 1.03.2007]
4) ohtlike jäätmete käitlemine;
5) matusetarve
või -teenus;
6) etenduse või kontserdi korraldamine riigi-, munitsipaal- või
eraetendusasutuse või rahvusooperi poolt tingimusel, et riigi-, valla- või
linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustavad
etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10
protsenti;
7) füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks, elamu- või
korteriühistule, kirikule või kogudusele, haiglat pidavale isikule, riigi-,
valla- või linnaeelarvest finantseeritavale juriidilisele isikule või asutusele
oma tarbeks müüdav soojusenergia ning füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks
müüdav kütteturvas, brikett, kivisüsi või küttepuit;
8) majutus või majutus
koos hommikusöögiga, välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup või
teenus;
9) perioodiline väljaanne, välja arvatud peamiselt reklaami või
erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga
väljaanne.
(3) Käibemaksumäär on null protsenti järgmiste kaupade
maksustatavast väärtusest:
1) eksporditav kaup, välja arvatud juhul, kui
käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba;
2) kaup,
mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise
liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. Sätet ei
kohaldata, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba
või kui puudub kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või aktsiisikauba,
soetaja või oma kauba teise liikmesriiki toimetaja kehtiv teises liikmesriigis
maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise
number;
3) rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud
ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav merelaev, ja sellise
merelaeva varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale
kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühenduse vetes sõitval
merelaeval kaasamüüdav kaup;
4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava
lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed, varuosad, kütus
ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja
arvatud ühendusesisesel lennul õhusõidukis kaasamüüdav kaup;
5) kaup, mis
võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki diplomaatilisele esindajale,
konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul) ning erimissiooni ja
Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või
esindusele, diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele, erimissioonile
ning ühenduse institutsioonile;
6) teise liikmesriiki, mis on Põhja-Atlandi
Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriik, võõrandatav ja
toimetatav kaup mis tahes muu NATO liikmesriigi relvajõudude või nendega kaasas
oleva tsiviilkoosseisu tarbeks või toitlustamiseks, kui need relvajõud osalevad
ühises kaitsetegevuses;
7) vabatsoonis või vabalaos olev ühenduseväline kaup
(ühenduse tolliseadustiku tähenduses), kui seda kaupa ei ole suunatud ühelegi
tolliprotseduurile ning seda ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui
tollieeskirjades ettenähtud juhtudel;
8) vabatsooni või vabalattu paigutatud
või muu ühenduseväline kaup, mis on suunatud tolliladustamise
tolliprotseduurile, peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile,
transiidi tolliprotseduurile või imporditollimaksudest täieliku vabastusega
ajutise impordi tolliprotseduurile, või ajutiselt ladustatud ühenduseväline kaup
tingimusel, et seda kaupa ei ole viidud tollijärelevalve alt ebaseaduslikult
välja ja ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud
juhtudel;
9) ekspordi eesmärgil vabatsooni või vabalattu toimetatav ühenduse
kaup ja vabatsoonis või vabalaos olev ühenduse kaup, mis eksporditakse 15 päeva
jooksul vabatsooni või vabalattu toimetamisest;
10) Eesti Pangale võõrandatav
kuld;
11) kuuenda direktiivi lisas J nimetatud kaup, kui see suunatakse
viivitamata maksuladustamisele või on maksuladustatud (§ 441) ja
tehinguga ei kaasne kauba maksuladustamise lõpetamine.
(4) Käibemaksumäär on null protsenti järgmiste teenuste
maksustatavast väärtusest:
1) teenus, mille käibe tekkimise koht ei ole
Eesti, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle teenuse
käive maksuvaba;
2) rahvusvahelise reisi ajal laeval või õhusõidukil
reisijale osutatav reisiks vajalik teenus;
3) rahvusvahelistes vetes sõitva
laeva teenindamisega otseselt seotud sadamateenus;
4) peamiselt
rahvusvahelistel lendudel lendava õhusõiduki teenindamisega otseselt seotud
navigatsiooniteenus ja lennuväljateenus;
5) [kehtetu – RT I 2005, 68,
528 – jõust. 1.01.2006]
6) rahvusvahelistes vetes sõitva merelaeva, välja
arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõiduks kasutatav laev, või
peamiselt rahvusvahelisi lende teostava lennuettevõtja kasutatava õhusõiduki
remontimine, hooldamine, prahtimine, rendile või kasutusvaldusse andmine või
sellisel merelaeval või õhusõidukil kasutatava seadme remontimine, hooldamine,
rendile või kasutusvaldusse andmine;
7) vahendamisteenus, kui vahendatakse
tehingut, mille käive tekib ühendusevälises riigis, või käesoleva paragrahvi
lõike 3 punktides 1, 3–6 ja 10 nimetatud kaupa või käesoleva lõike punktides
2–4, 6, 9, 10, 12 ja 14 sätestatud teenust;
8) välistransiidi
tolliprotseduuril oleva kauba veoteenus, sellise kaubaveo korraldamise teenus
ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui see vedu moodustab osa veost,
mis algab või lõpeb ühendusevälises riigis;
9) kauba eksportimiseks osutatav
kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud
kõrvalteenused;
10) kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo
korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui nimetatud
teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka;
11)
kauba vedu Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise
liikmesriiki;
12) töö vallasasjaga, mis on selle teenuse osutamiseks
toimetatud Eestisse ja pärast teenuse osutamist ühendusest välja;
13)
käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud reisijateveo teenus, kaasa
arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu ja sellise
veo korraldamine, kui Eestis osutatav reisijateveo teenus on rahvusvahelise
reisi osa;
14) teenus, mida osutatakse välisriigis asuvale käesoleva
paragrahvi lõike 3 punktis 5 või 6 nimetatud isikule, esindusele, asutusele,
erimissioonile, ühenduse institutsioonile või relvajõule.
(5) Nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatava teenuse osutamist tõendatakse teenuse osutamise kohta sõlmitud lepinguga, tellimiskirjaga, arvega või teenuse osutamist tõendava muu dokumendiga. Maksuhalduril on õigus nõuda teenuse osutamist tõendavaid lisadokumente.
(51) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 ning lõike 4 punktis 14 nimetatud juhtudel on nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatavat käivet tõendav dokument Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 31/96 aktsiisivabastustõendi kohta (EÜT L 8, 11.01.96, lk 11–15) kehtestatud käibemaksu- ja aktsiisivabastustõend.
(6) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1
sätestatust, kohaldatakse nullprotsendilise käibemaksumäära asemel
maksuvabastust järgmistel juhtudel:
1) pärast ühenduse tolliseadustiku
tähenduses eksportimist Eestisse tagasitoodud kauba asemel sellega sarnase kauba
eksportimisel, kui asendatav kaup toodi Eestisse tagasi maksuvabalt käesoleva
seaduse § 17 lõike 2 alusel;
2) Eestisse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel
nullprotsendilise käibemaksumääraga või käesoleva seaduse § 17 alusel
maksuvabalt imporditud kauba eksportimisel.
(61) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatust, kohaldatakse nullprotsendise käibemaksumäära asemel maksuvabastust teenusele, mille käibe tekkimise koht on teine liikmesriik, kui maksukohustuslane kasutab teenuse osutamisel oma teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise numbrit.
(7) Alates 2007. aasta 1. juulist on füüsilisele isikule, elamu- või korteriühistule, kirikule või kogudusele, haiglat pidavale isikule või riigi-, valla- või linnaeelarvest finantseeritavale juriidilisele isikule või asutusele oma tarbeks müüdava soojusenergia ning füüsilisele isikule müüdava kütteturba, briketi, kivisöe või küttepuidu käibemaksumäär 18 protsenti.
§ 16. Maksuvaba käive
(1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste sotsiaalset laadi
kaupade ja teenuste käivet:
1) universaalne postiteenus postiseaduse (RT I
2001, 64, 367; 2002, 61, 375; 63, 387) tähenduses ja riikliku
pensionikindlustuse seadusega (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336 ja 338; 61,
375; 2003, 20, 116; 48, 343) ettenähtud korras riiklike pensionide, abirahade,
toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksmine;
2) tervishoiuteenus
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61,
375; 62, 377; 110, 661; 2003, 26, 157 ja 160) tähenduses ning sotsiaalministri
määrusega kinnitatud nimekirjas nimetatud inimorgan või -kude, inimveri või
inimverest valmistatud verepreparaat ja rinnapiim;
21) hambatehniku poolt kutsealases tegevuses osutatav teenus ning hambaarsti või hambatehniku poolt võõrandatav hambaprotees;
[RT I 2007, 17, 83 – jõust. 1.03.2007]
3) teenus, mida mittetulundusühing tasuta või liikmemaksu eest
osutab oma liikmele, ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus,
mida mittetulundusühing osutab füüsilisele
isikule;
4) sotsiaalhoolekande seaduse § 10 punktides 1, 11,
3, 4, 5, 51 ja 6 nimetatud sotsiaalteenus ja § 10 punktis
21 nimetatud riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatav
sotsiaalteenus;
[RT I 2006, 55,
405 – jõust. 1.01.2007]
5) laste ja noorukite kaitsega seotud turvakoduteenus;
6)
alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitus, sealhulgas õppevahend,
mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega
seotud eraõppetunni andmine ja muu koolitus, välja arvatud ärilistel eesmärkidel
antav muu koolitus;
7) haige, vigastatu või puudega inimese vedu selleks
kohandatud sõidukiga, mis vastab liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531;
90, 521; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend; 78, 522) alusel
kehtestatud nõuetele;
8) teenus, mida sõltumatu isikuteühendus osutab oma
liikmele, kui on täidetud järgmised tingimused: teenuse saaja käive on 90
protsendi ulatuses maksuvaba või tema tegevus ei kuulu käibemaksuga
maksustamisele; teenus on otseselt vajalik liikme põhitegevuseks ning teenuse
eest makstav tasu ei ületa teenuse osutamiseks tehtud kulutusi.
(2) Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade ja
teenuste käivet:
1) kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja
kindlustusvahendusteenus;
2) kinnisasja või selle osa üürile, rendile või
kasutusvaldusse andmine ning eluruumi hooldusteenuse osutamine eluruumi
omanikule, samuti maamaksu- ja hoonekindlustuskulud, mida teenuse saajalt nõuab
eluruumi üürileandja või hooldusteenuse osutaja. Majutusteenuse osutamisele ning
sõidukite parkimismaja või parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud seadme või
masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele maksuvabastust ei
kohaldata;
3) kinnisasi või selle osa. Maksuvabastust ei kohaldata
kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseaduse tähenduses või ehitise
osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega
kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa
ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat
taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei
asu ehitist. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega
seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa
soetusmaksumust enne parendamist;
4) Eesti Vabariigi kehtiv postimaksevahend,
kui seda müüakse nimiväärtuses;
5) krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1
punktides 1–8 ja 10 nimetatud finantsteenus ning sellega seotud
läbirääkimisteenus, välja arvatud faktooring, ja investeerimisfondide seaduses
sätestatud fondi valitsemine avalike investeerimisfondide puhul, sealhulgas
pensionifondide puhul;
6) väärtpaber;
7) hasartmängu, sealhulgas loterii
korraldamine ja loteriipilet;
8) investeeringukuld, investeeringukulla
võõrandamise või võõrandamislepingu sõlmimisega seotud teenus või nende käibega
seotud teenus, mida osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent;
9)
kaup, mille soetamisel puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, välja
arvatud juhul, kui kaup on soetatud enne soetaja maksukohustuslasena
registreerimist või kui kauba soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud
osaliselt.
(3) Enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem
sellest maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust (edaspidi
maksuhaldur) kirjalikult teavitanud maksukohustuslane lisab käibemaksu
järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele:
1) kinnisasja või
selle osa, välja arvatud eluruumi, üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine
ning eluruumi hooldusteenuse osutamine eluruumi omanikule;
2) kinnisasi või
selle osa, välja arvatud eluruum;
3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5
ja 6 nimetatud teenus, välja arvatud juhul, kui teenus osutatakse teise
liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele;
4)
investeeringukuld, mille teisele maksukohustuslasele võõrandab
maksukohustuslane, kes oma ettevõtluse käigus teostab tavaliselt tööstusliku
toorainena kasutatava kulla käivet, või maksukohustuslane, kes toodab
investeeringukulda või muudab muul otstarbel kasutatavat kulda
investeeringukullaks, või sellise käibega seotud teenus, mida osutab teise isiku
nimel ja arvel tegutsev agent.
(4) Kui maksukohustuslane lisab kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele käibemaksu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, maksustatakse sellist käivet esimesest maksustamisperioodist alates vähemalt kahe aasta jooksul.
(5) Käibemaksuga ei maksustata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaupade ja teenuste käivet, mis on käsitatavad elektrooniliselt osutatava teenuse käibena.
§ 17. Maksuvaba import
(1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade importi:
1)
kaup, mille käive on maksuvaba (§ 16);
2) Eesti Panga imporditav kuld;
3)
rahatähed ja mündid;
4) maksumärk;
5) võrgu kaudu imporditav maagaas ja
elektrienergia;
6) viivitamata maksuladustamisele suunatav kaup tingimusel,
et imporditava kauba saajaks on maksulaopidaja.
(2) EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 918/83, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (EÜT L 105, 23.04.1983, lk 1–37) 1. peatükis nimetatud kaupade ja ühenduse tolliseadustiku 6. jaotises nimetatud tollisoodustusega kaupade importi ei maksustata käibemaksuga tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel. Ühenduse tolliseadustiku 6. jaotise 2. peatükis nimetatud tollisoodustusega kaupade importi ei maksustata käibemaksuga juhul, kui kauba on reimportinud selle kauba eksportinud isik. Nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga ka käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud impordi puhul, kui see on kooskõlas tollimaksuvabastuse kohaldamise nõuetega.
(21) Käibemaksuga ei maksustata kauba importi
ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamisel,
kui on täidetud järgmised tingimused:
1) kauba importija on Eesti
maksukohustuslane;
2) kaup toimetatakse pärast importi samas seisundis
viivitamata teise liikmesriiki teise liikmesriigi maksukohustuslasele või
piiratud maksukohustuslasele;
3) teise liikmesriiki kauba toimetamisest tekib
kauba ühendusesisene käive;
4) kauba importija tõendab importimisel kavatsust
toimetada kaup teise liikmesriiki seal registreeritud maksukohustuslasele või
piiratud maksukohustuslasele ning pärast toimetamist esitab tollile kauba
ühendusesisest käivet tõendavad dokumendid;
5) käesolevas lõikes sätestatud
tingimuste mittetäitmisel tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks on
esitatud tagatis. Tagatis esitatakse ja vabastatakse, seda kasutatakse ning
selle suurus arvutatakse tollieeskirjades sätestatud korras.
(3) Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade
importi:
1) raamat, perioodiline väljaanne või muu teavik, mis on saadetud
raamatukogule, teadus-, arendus- või õppeasutusele;
2) konfiskeeritud
võltsitud rõivad ja jalatsid, mis antakse seaduse alusel üle riigi või kohaliku
omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 18. Kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine
Käibemaksuga ei maksustata:
1) kauba, mille käive on
maksuvaba (§ 16), ühendusesisest soetamist;
2) kauba, mille import on
maksuvaba (§ 17), ühendusesisest soetamist;
3) kauba ühendusesisest soetamist
välisriigi maksukohustuslase poolt, kui on täidetud käesoleva seaduse § 35
lõikes 1 sätestatud käibemaksu tagastamise tingimused;
4) kauba
ühendusesisest soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslase poolt
kolmnurktehingu puhul;
5) kauba ühendusesisest soetamist, kui kaup suunatakse
viivitamata maksuladustamisele (§ 441).
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
4.
peatükk
MAKSUKOHUSTUSLASE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 19. Maksukohustuslasena registreerimise kohustus
(1) Kui isiku, välja arvatud ettevõtlusega tegeleva välisriigi isiku, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute, välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida (edaspidi registreerimiskohustus). Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive.
(2) Kui maksukohustuslase andmed on registrist kustutatud käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud avalduse alusel ja kui registrist kustutamise päevale järgnevast päevast arvates isiku tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ületab veel samal kalendriaastal 250 000 krooni, tekib tal uuesti registreerimiskohustus nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise päevast.
(3) Kui ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tekib maksustatav käive, mille tekkimise koht on Eesti, kuid mida maksukohustuslase ega piiratud maksukohustuslase poolt kauba soetamisel või teenuse saamisel Eestis ei maksustata, tekib tal registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise päevast. Registreerimiskohustust ei teki Eesti isikule teostatava kaugmüügi korral ega juhul, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive. Registreerimiskohustust ei teki ühendusevälise riigi maksukohustuslasel elektrooniliselt osutatavate teenuste osutamisel juhul, kui ta on registreeritud teises liikmesriigis elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorra alusel (§ 43).
(4) Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab kaugmüüki Eesti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük) ja kaugmüügi käibe maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 550 000 krooni, tekib tal registreerimiskohustus nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast.
(5) Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab aktsiisikauba kaugmüüki Eesti füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks, tekib tal registreerimiskohustus aktsiisikauba kaugmüügi käibe tekkimise päevast.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 20. Maksukohustuslasena registreerimine
(1) Registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks.
(2) Isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks ka siis, kui tal ei ole registreerimiskohustust veel tekkinud.
(3) Maksuhaldur registreerib isiku maksukohustuslasena, kandes tema andmed kolme tööpäeva jooksul, arvates avalduse saamisest, maksukohustuslaste registrisse (edaspidi registreerimine) registreerimiskohustuse tekkimise kuupäeva seisuga.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud avalduse põhjal registreerib maksuhaldur isiku maksukohustuslasena asjakohase avalduse saamisest alates kolme tööpäeva jooksul kas avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva seisuga.
(41) Isik peab registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust.
(5) Maksuhaldur teeb registreerimist käsitleva otsuse isikule teatavaks hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.
(6) Ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, võib end maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud. Ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, tuleb end maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud. Sätet ei kohaldata käesoleva seaduse § 43 lõikes 11 nimetatud juhul.
(7) Registreerimise avalduse esitamisel peab füüsiline isik, samuti juriidilise isiku või riigi-, valla- või linnaasutuse esindaja esitama isikut tõendava dokumendi. Volitatud esindaja peab koos isikut tõendava dokumendiga esitama ka volitust tõendava dokumendi.
(8) Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik kaugmüügi korras võõrandab kauba Eesti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük) ja soovib, et enne registreerimiskohustuse tekkimist maksustataks tema kaugmüük Eestis ning et ta saaks end maksukohustuslasena registreerida käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, peab ta esitama oma asukohariigi pädeva ametiasutuse kirjaliku kinnituse, et see ametiasutus on registreerimisest teadlik.
(9) Kui maksukohustuslane teostab kaugmüüki teise liikmesriigi isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük) ja soovib, et enne vastavas liikmesriigis kehtestatud kaugmüügi piirmäära ületamist maksustataks tema kaugmüüki selles liikmesriigis ning et ta saaks end registreerida selle liikmesriigi maksukohustuslasena, peab ta oma soovist maksuhaldurit kirjalikult teavitama 30 päeva enne maksukohustuse üleminekut teise liikmesriiki. Maksuhaldur väljastab kirjaliku kinnituse, et on teadlik isiku soovist hakata teises liikmesriigis teostatava kaugmüügi eest maksu maksma selles teises liikmesriigis.
(10) Kui maksuhalduril on andmeid, et isikul on tekkinud registreerimiskohustus, kuid ta ei ole registreerimisavaldust tähtaegselt esitanud, registreerib maksuhaldur isiku omal algatusel registreerimiskohustuse tekkimise päeva seisuga. Maksuhaldur teeb isikule tema registreerimist käsitleva otsuse teatavaks kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.
(11) Kui maksuhaldur tuvastab pärast maksukohustuslase registreerimist, et avaldus on esitatud ettenähtust hiljem ning isik oleks pidanud hakkama täitma maksukohustuslase kohustusi (§ 24) enne maksuhalduri otsuses nimetatud kuupäeva, tunnistab maksuhaldur oma esialgse otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks, teeb uue otsuse ning registreerib maksukohustuslase selle päeva seisuga, mil registreerimiskohustus tekkis. Maksuhaldur teeb isikule tema registreerimist käsitleva otsuse teatavaks kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 21. Piiratud maksukohustuslasena registreerimine
(1) Eesti isikul ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval välisriigi isikul, kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 1–11 ja 14–16 nimetatud teenust, tekib piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus selle teenuse saamise päevast. Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule.
(2) Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade (§ 8), välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 160 000 krooni, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus nimetatud piirmäära ületamise päevast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud juhul. Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule.
(21) Kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, soetab ühendusesiseselt kaupa Eestis, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus kauba ühendusesisese soetamise päevast. Sätet ei kohaldata kauba ühendusesisesel maksuvabal soetamisel (§ 18).
(3) Piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks.
(4) Isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks enne käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud registreerimiskohustuse tekkimist.
(5) Piiratud maksukohustuslase registreerimisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud maksukohustuslase registreerimise sätteid.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 22. Maksukohustuslasena registrist kustutamine
(1) Kui isik on registreeritud maksukohustuslasena ja tema tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ei ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.
(2) Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik, kes kaugmüügi korras võõrandab kauba Eesti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük), registreeriti maksukohustuslasena käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel enne registreerimiskohustuse tekkimist ja ta on olnud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks aastat ning tema tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt ka alanud kalendriaastal käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 või 2 sätestatud piirmäära, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks.
(3) Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta.
(31) Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist.
(4) Kui maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase maksukohustuslaste registrist.
(5) Maksukohustuslane kustutatakse maksukohustuslasena registrist maksuhalduri juhi otsuse alusel. Enne maksukohustuslasena registrist kustutamise otsustamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel, kontrollib maksuhaldur vajaduse korral tema majandustegevust. Maksukohustuslane loetakse registrist kustutatuks otsuses nimetatud kuupäeva seisuga.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 23. Piiratud maksukohustuslasena registrist kustutamine
(1) Kui piiratud maksukohustuslane registreeritakse maksukohustuslasena käesoleva seaduse § 20 kohaselt, kustutatakse ta registrist piiratud maksukohustuslasena.
(2) Kui isik on olnud piiratud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks aastat ja tema poolt ühendusesiseselt soetatud kauba väärtus ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt ka alanud kalendriaastal käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud piirmäära, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks piiratud maksukohustuslasena.
(3) Kui piiratud maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud, kustutab maksuhaldur ta registrist piiratud maksukohustuslasena.
(4) Piiratud maksukohustuslane kustutatakse piiratud maksukohustuslasena registrist maksuhalduri juhi otsuse alusel. Enne registrist kustutamise otsustamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, kontrollib maksuhaldur vajaduse korral tema tegevust. Piiratud maksukohustuslane loetakse registrist kustutatuks otsuses nimetatud kuupäeva seisuga.
§ 24. Maksukohustuslase õigused ja kohustused
(1) Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka Eestis maksukohustuslasena registreeritud välisriigi isikule, kelle käive tekib Eestis.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 25. Piiratud maksukohustuslase õigused ja kohustused
(1) Piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast arvates peab isik täitma piiratud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma vastavalt käesoleva seaduse § 29 lõikes 12 sätestatule, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § 36 lõikes 3 sätestatu kohaselt. Piiratud maksukohustuslane peab esitama käibedeklaratsioone vastavalt käesoleva seaduse §-s 27 sätestatule üksnes juhul, kui ta on maksustamisperioodil teinud § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid. Piiratud maksukohustuslasel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.
(2) Piiratud maksukohustuslane, kes registreeriti käesoleva seaduse § 21 lõike 1 alusel välisriigi maksukohustuslaselt käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud teenuse saamisel, ei ole kohustatud maksma käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt, välja arvatud aktsiisikauba või uue transpordivahendi ühendusesisene soetamine, kui kalendriaasta jooksul soetatud kaupade maksustatav väärtus ei ületa 160 000 krooni. Nimetatud piirmäära ületamise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul peab piiratud maksukohustuslane teavitama maksuhaldurit kirjalikult kauba ühendusesisese soetamise piirmäära ületamisest.
(3) Piiratud maksukohustuslane, kes käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei maksa käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt, ei tohi kasutada oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit teisest liikmesriigist kauba soetamisel. Kui piiratud maksukohustuslane kasutab teisest liikmesriigist kauba soetamisel oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit, on ta kohustatud täitma kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusi.
§ 26. Maksukohustuslaste registreerimine ühe maksukohustuslasena
(1) Maksukohustuslaste ühise taotluse alusel registreerib
maksuhaldur ühe maksukohustuslasena emaettevõtja ja tütarettevõtjad
äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355;
24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34,
185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375;
63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78,
523) tähenduses. Ühe maksukohustuslasena registreeritakse ühise taotluse alusel
ka maksukohustuslased, kelle puhul esineb üks järgmistest asjaoludest:
1)
samale isikule kuulub vähemalt 50 protsenti iga ühe maksukohustuslasena
registreeritava aktsiaseltsi aktsiatest või osa-, täis- või usaldusühingu
osalusest;
2) samale isikule kuulub vähemalt 50 protsenti iga ühe
maksukohustuslasena registreeritava aktsiaseltsi aktsiatega või osaühingu
osadega või täis- või usaldusühingu sissemaksetega määratud häältest.
(2) Maksukohustuslasena registreerimata isikud registreerib maksuhaldur enne nende ühe maksukohustuslasena registreerimist eraldi maksukohustuslastena käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud korras.
(3) Maksuhaldur tunnistab maksukohustuslaste ühe
maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks:
1) kui maksuhalduril on
andmeid, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid enam ei esine –
nende lõppemise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga;
2) ühe
maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste ühise taotluse alusel –
selle saamise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga.
(5) Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise päevast alates loetakse maksukohustuslased taas registreerituks eraldi maksukohustuslastena.
(6) Ühe maksukohustuslasena registreeritud isikud esitavad käibedeklaratsiooni eraldi, kuid vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt. Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise korral vastutavad maksukohustuslased solidaarselt käibemaksuvõla eest, mis on tekkinud ajal, mil nad olid registreeritud ühe maksukohustuslasena.
(7) Enammakstud käibemaksu arvestust peetakse kõigi ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste kohta eraldi. Enammakstud käibemaks tagastatakse vastavalt ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste esitatud käibedeklaratsioonidele.
§ 27. Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioon
(1) Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(2) Käibedeklaratsiooni on kohustatud esitama:
1)
maksukohustuslane;
2) piiratud maksukohustuslane, kes on maksustamisperioodil
teinud käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid;
3) käesoleva
seaduse § 3 lõike 6 punktis 2 nimetatud isik tehingu puhul, mille kohta ta on
esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma.
(3) [Kehtetu – RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
(4) Maksuhalduri juht võib oma otsusega kehtestada maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel talle kalendrikuust pikema maksustamisperioodi, mis algab kalendrikuu või esimese maksustamisperioodi esimesel päeval ja lõpeb mõne sellele järgneva kalendrikuu viimasel päeval. Ka sellisel juhul esitatakse maksuhaldurile käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.
(5) Kui maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane muudab eelmise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsiooni andmeid, on ta kohustatud selle maksustamisperioodi kohta esitama maksuhaldurile uue, muudetud andmetega käibedeklaratsiooni.
§ 28. Kauba ühendusesisese käibe aruanne
(1) Maksukohustuslane, kellel on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive või kes on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus, on kohustatud esitama kauba ühendusesisese käibe aruande.
(2) Kauba ühendusesisese käibe aruanne esitatakse maksuhaldurile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks.
(3) Kui maksukohustuslane muudab eelmise kvartali kohta esitatud kauba ühendusesisese käibe aruande andmeid, on ta kohustatud vastava kvartali kohta esitama maksuhaldurile kauba ühendusesisese käibe muutmise aruande.
(5) Maksukohustuslane, kes on teise liikmesriigi isikule võõrandanud uue transpordivahendi, mis toimetatakse teise liikmesriiki, peab lisama kauba ühendusesisese käibe aruandele selle transpordivahendi müümisel väljastatud arve koopia.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 29. Käibemaksusumma arvutamine
(1) Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.
(2) Arvestatud käibemaks on maksukohustuslase tehtud käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingute või toimingute maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. Arvestatud käibemaksu hulka ei arvata tollieeskirjade kohaselt tasutud käibemaksu.
[RT I 2007, 17, 83 – jõust. 1.01.2008]
(3) Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt:
1) teiselt
maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv
käibemaks;
[Punkti 2 rakendatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. novembrist]
2) imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv
käibemaks;
3) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis
registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht
on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks;
4) ühendusesiseselt
soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga
soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab käesoleva
seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud
käibemaks.
(4) Kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse maha ainult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu eristada ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksust, määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel maksuhalduri juhi otsusega, lähtudes kauba või teenuse tegelikust kasutusest. Sõiduauto, selle tarbeks soetatud mootorikütuse ja sõiduautoga otseselt seotud kulude sisendkäibemaks arvatakse maha, sõltumata selle ettevõtluses kasutamise osatähtsusest, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja puhul.
(5) Maksukohustuslasel, kes on enne tema maksukohustuslasena registreerimise päeva soetanud kaupu, välja arvatud põhivara, nende võõrandamiseks või võõrandatavate kaupade tootmiseks, on õigus maha arvata nende kaupade sisendkäibemaks maksustamisperioodil, mil need kaubad maksustatava käibena võõrandati. Enne isiku maksukohustuslasena registreerimist soetatud põhivara sisendkäibemaks on õigus maha arvata, võttes arvesse käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 sätestatut, üksnes juhul, kui isik ei ole seda põhivara kasutanud enne maksukohustuslasena registreerimist.
(6) Maksukohustuslasel on õigus käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud kauba ekspordi korral vähendada oma maksukohustust § 5 lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmise maksustamisperioodil tolli kinnitusega dokumendil märgitud käibemaksusumma võrra, kui kauba võõrandamise maksustamisperioodi eest käibedeklaratsiooni esitamise ajal ei olnud täidetud kõik tingimused, mille kohaselt kauba võõrandamist käsitatakse kauba ekspordina.
(7) Kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta.
(8) Kui kauba käive on toimunud, kuid leping, mille kohaselt kauba omandiõigus läheb kauba lepingujärgsele kasutajale üle lepingu lõppemisel, katkestatakse ning maksukohustuslasena registreerimata ostja tagastab kauba, võib müüja korrigeerida kauba tagastamise maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ostjale tagastatud käibemaksusumma võrra.
(9) Kui müüjale on ostjalt raha laekunud, kuid kaupa ei ole võõrandatud või teenust osutatud, võib müüja jätta sellelt kaubalt või teenuselt käibemaksu arvestamata juhul, kui ta on summa ostjale tagastanud.
(10) Registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Sätet ei rakendata põhivara suhtes.
(11) [Kehtetu – RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
(12) Piiratud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 nimetatud toimingutelt arvestatud käibemaks.
(13) Käibemaksusumma arvestamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 11 kohaselt määratud päeval kehtivast maksumäärast. Kui kauba impordi või kauba ühendusesesisese soetamise puhul on käibemaksusumma arvestamiseks vajalikud andmed väljendatud välisvaluutas, määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse tolliseadustiku sätete kohaselt. Kui muu tehingu puhul on käibemaksu arvestamiseks vajalikud andmed väljendatud välisvaluutas, kohaldatakse käesoleva seaduse § 11 kohaselt määratud päeval kehtivat Eesti Panga määratud Eesti krooni vahetuskurssi.
§ 30. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud
(1) Arvestatud käibemaksust ei arvata maha külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata töölähetuses töötajate majutamiseks kasutatud teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamisel.
§ 31. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused
(1) Teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.
(2) Kauba ühendusesisese soetamise, paigaldatava või kokkupandava kauba soetamise, kolmnurktehingu tingimustel kauba soetamise (§ 3 lõike 4 punkt 4) või ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult kauba muu soetamise korral, millelt maksukohustuslane peab seaduse järgi arvestama käibemaksu, arvatakse sisendkäibemaks maha arve alusel.
(3) Ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult teenuse saamise korral, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt arvestama käibemaksu, arvatakse sisendkäibemaks maha arve alusel.
[Lõiget 4 rakendatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. novembrist]
(4) Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha tollideklaratsiooni alusel. Kui kaup imporditakse ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa, arvatakse sisendkäibemaks maha ettevõtlusega tegelevalt ühendusevälise riigi isikult saadud arve ja imporditud kauba andmetega tollideklaratsiooni vormi (§ 38 lõige 2) alusel.
[Lõiget 41 rakendatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. novembrist]
(41) Kui kauba importimisel tasumisele kuulunud käibemaksu summa tasutakse tolli järelkontrolli tulemusena tehtud otsuse alusel, arvatakse sisendkäibemaks maha tolli otsuse alusel.
(5) [Kehtetu – RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
[Lõiget 6 rakendatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. novembrist]
(6) Kui kauba importinud maksukohustuslane tasub käibemaksu tolliagentuuri kaudu, on tal õigus sisendkäibemaks maha arvata pärast seda, kui toll on kauba vabastanud ja maksukohustuslane on saanud tolliagentuurilt kinnitatud tollideklaratsiooni.
[Lõiget 7 rakendatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. novembrist]
(7) Tolliagentuur ei või käsitada teise isiku eest tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu oma ettevõtluseks imporditud kaubalt tasutud või tasumisele kuuluva käibemaksuna.
[Lõiget 8 rakendatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. novembrist]
(8) Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, millal toll on kauba vabastanud. Muudel juhtudel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, millal kaup või teenus on käesoleva seaduse § 11 kohaselt soetatud või saadud.
(9) Soetatud kauba või saadud teenuse ja selle kohta väljastatud arve saamisel eri maksustamisperioodidel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kauba võõrandajal või teenuse osutajal tekkis käive käesoleva seaduse § 11 kohaselt. Kui maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni esitamise ajaks ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevat arvet saadud, arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil arve saadakse.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 32. Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine
(1) Kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha osaliselt. Osalisel mahaarvamisel lähtutakse maksukohustuslase Eestis ja välisriigis kalendriaasta jooksul tekkinud käibe, mille sisendkäibemaks on käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel mahaarvatav, ning kogu tema Eestis ja välisriigis tekkinud käibe suhtest (edaspidi maksustatava käibe ja kogu käibe suhe). Maksustatava käibe ja kogu käibe suhe ümardatakse ülespoole sajandikeni ehk täisprotsendini.
(2) Maksustatava käibe ja kogu käibe suhte arvutamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist, kaasa arvatud juhul, kui maksukohustuslane on käesoleva seaduse § 16 lõike 3 kohaselt kauba maksustatavale väärtusele käibemaksu lisanud. Samuti ei võeta arvesse juhuslikku käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 5 ja 6 nimetatud teenuste osutamist.
(3) Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise korral on maksukohustuslasel lubatud tema põhjendatud taotluse alusel maksuhalduri juhilt saadud kirjalikul loal muuta kalendriaasta kestel käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 käsitletud maksustatava käibe ja kogu käibe suhet juhul, kui jooksva kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe tegelik suhe sellest oluliselt erineb.
(4) Ettevõtluse tarbeks põhivara, sealhulgas kinnisasja soetamisel ja selle tarbeks kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutava sisendkäibemaksu võib maksukohustuslane maha arvata põhivara või selle tarbeks kauba soetamise või teenuse saamise kuul, lähtudes põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise prognoositavast osatähtsusest põhivara soetamise aastal. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara soetamise aastast alates sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul. Sisendkäibemaksu korrigeerimist tehakse ainult nende põhivara tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste puhul, mis suurendavad põhivara soetusmaksumust, ning ainult nende kinnisasja tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste puhul, mis tõstavad kinnisasja raamatupidamislikku väärtust.
(41) Sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul kümme kalendriaastat ning muu põhivara ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul viis kalendriaastat. Esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemik põhivara soetamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni. Põhivara tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse puhul loetakse esimeseks kalendriaastaks ajavahemikku põhivara tarbeks kauba soetamise või teenuse saamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni.
(42) Sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
(5) Põhivara võõrandamisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu põhivara võõrandamise kuul. Sisendkäibemaksu korrigeerimist ei tule teha ettevõtluses kasutatava kinnisasja võõrandamise korral krediidi- või finantseerimisasutusele, kui kinnisasja võõrandanud isik on lepingu alusel võtnud selle kinnisasja samal maksustamisperioodil krediidi- või finantseerimisasutuselt kasutusse ja jätkab selle kasutamist ettevõtluses vähemalt kümne aasta täitumiseni kinnisasja oma ettevõtluses kasutamise algusest.
(7) Investeeringukulla maksuvaba käivet teostaval
maksukohustuslasel on lubatud maha arvata:
1) käesoleva seaduse § 16 lõike 3
punktis 4 nimetatud õigust kasutanud maksukohustuslaselt investeeringukulla
ostmisel makstud sisendkäibemaks;
2) tema imporditud, ühendusesiseselt
soetatud või teiselt maksukohustuslaselt soetatud investeeringukullana
mittekasutatavalt kullalt makstud sisendkäibemaks, kui ta muudab selle kulla
investeeringukullaks;
3) kulla vormi, massi või kullasisalduse muutmisega
seotud teenuse saamisel makstud sisendkäibemaks.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 33. Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise meetodid
(1) Sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud juhul on maksukohustuslasel samal kalendriaastal lubatud kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit.
(2) Proportsionaalse mahaarvamise puhul rakendatakse maksustatava käibe ja kogu käibe suhet kogu sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Maksustatava käibe ja kogu käibe suhe määratakse maksukohustuslase eelmise kalendriaasta käibe põhjal. Tulemust korrigeeritakse kalendriaasta lõpul, lähtudes selle kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest. Kui ettevõtlus on kestnud alla ühe kalendriaasta, määrab maksustatava käibe ja kogu käibe suhte maksuhalduri juht oma otsusega maksukohustuslase taotluse alusel tema esimese kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe prognoositava suhte põhjal.
(3) Otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodi puhul arvatakse arvestatud käibemaksust maha maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks. Maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha ei arvata. Nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks arvatakse maha vastavalt maksustatava käibe ja kogu käibe suhtele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. Maksukohustuslane peab raamatupidamises eraldi kajastama maksustatavat ja maksuvaba käivet ning nende tarbeks soetatud kaupu ja saadud teenuseid, samuti kaupu ja teenuseid, mis on soetatud või saadud nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks.
(4) Kui maksukohustuslasel on mõnes tegevusvaldkonnas üksnes maksuvaba või üksnes maksustatav käive ja mõnes tegevusvaldkonnas nii maksustatav kui maksuvaba käive, võib maksukohustuslane maksuhalduri juhi kirjalikul loal selle tegevusvaldkonna nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu maha arvata, lähtudes maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest samas tegevusvaldkonnas. Muus osas rakendatakse sellisel juhul käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.
§ 34. Sisendkäibemaksu tagastamine maksukohustuslasele
(1) Kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibemaksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(2) Maksuhaldur võib seoses tagastusnõude kontrollimisega
pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90
kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude
rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui:
1)
maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või
2)
tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või
välisriigi maksuhaldurile.
(3) Tagastusnõude täitmise tähtaega võib korraga pikendada kuni 30 kalendripäeva. Kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise kohta teeb maksuhaldur hiljemalt viis kalendripäeva enne tagastusnõude täitmise tähtaja lõppemist.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 35. Sisendkäibemaksu tagastamine muudel juhtudel
(1) Välisriigi maksukohustuslase kirjaliku taotluse alusel ning
rahandusministri määrusega kehtestatud korras tagastatakse välisriigi
maksukohustuslasele tema ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasi,
importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks,
kui:
1) ta on kohustatud oma asukohariigis maksma käibemaksu
ettevõtjana;
2) tal puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb
ettevõtlusega Eestis;
3) tagastatava käibemaksu summa kalendriaastas on
vähemalt 400 krooni või vähemalt 3000 krooni juhul, kui taotlus esitatakse
perioodi kohta, mis on pikem kui kolm kuud, kuid lühem kui kalendriaasta;
4)
Eesti maksukohustuslasel on õigus samadel tingimustel kauba importimisel,
soetamisel või teenuse saamisel tasutud sisendkäibemaks käesoleva seaduse
kohaselt oma arvestatud käibemaksust maha arvata.
(2) Kui isik on ühendusevälise riigi maksukohustuslane,
tagastatakse Eestis isikule tema ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud
kinnisasi, importimisel või soetamisel või teenuse saamisel tasutud käibemaks,
kui lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud nõuetele
on täidetud järgmised tingimused:
1) välisriigi maksukohustuslase
asukohariigis on Eesti residendil käibemaksu tagasisaamise õigus;
2)
tagastatava käibemaksu summa kalendriaastas on vähemalt 5000 krooni.
(3) Elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorda rakendava ühendusevälise riigi maksukohustuslase, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena, kirjaliku taotluse alusel tagastatakse rahandusministri määrusega kehtestatud korras ühendusevälise riigi maksukohustuslasele tema ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasi, importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks.
(4) Tagastatav käibemaks kantakse rahandusministri määrusega kehtestatud vormis esitatud taotluses nimetatud pangakontole.
(5) Vabariigi Valitsusel on õigus määrusega kehtestada nende vallasasjade ja teenuste nimekiri, mille soetamisel või saamisel tasutud käibemaksu ei tagastata ühendusevälise riigi maksukohustuslasele ka siis, kui käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuded on täidetud.
(6) Eestis kauba soetamisel või importimisel tasutud sisendkäibemaks tagastatakse isikule, kes ekspordib selle kauba humanitaarabi korras, kui selle kauba eksport on tõendatud käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud dokumentidega. Humanitaarabi on rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigi valitsusele, välisriigi kohalikule omavalitsusele või välisriigi valitsusvälisele organisatsioonile antav tagastamatu abi, mis on ette nähtud puuduse leevendamiseks.
(7) Isikule, kes võõrandab uue transpordivahendi, mis toimetatakse teise liikmesriiki, ning kellel ei ole käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud õigust sisendkäibemaks maha arvata, tagastatakse uue transpordivahendi soetamisel tasutud käibemaks pärast uue transpordivahendi toimetamist teise liikmesriiki, kui ta tõendab, et teises liikmesriigis on selle kauba ühendusesiseselt soetamiselt käibemaks makstud. Käibemaksu ei tagastata rohkem, kui uue transpordivahendi müügihinnalt arvutatud käibemaksu ulatuses.
(8) Isikule, kellel puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning kes ei saa taotleda käibemaksu tagastamist käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, tagastatakse kauba importimisel tasutud käibemaks, kui ta tõendab, et teises liikmesriigis on selle kauba ühendusesiseselt soetamiselt käibemaks makstud.
(9) Maksukohustuslasele, kes annab transpordivahendi, välja arvatud sõiduauto, üürile, rendile või kasutusvaldusse ühendusevälise riigi isikule, tagastatakse tema taotluse alusel sellelt teenuselt tasutud käibemaks, kui ta tõendab, et transpordivahendit kasutati ühendusevälises riigis ning sellelt teenuselt makstakse käibemaksu ka ühendusevälises riigis.
(12) Elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorda rakendavale ühendusevälisele maksukohustuslasele (§ 43 lõige 1) tema ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasi, importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaksu tagastamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 36. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase kohustused arvestuse pidamisel
(1) Maksukohustuslane on kohustatud:
1) säilitama
kronoloogilises järjestuses tema poolt või tema eest (§ 37 lõige 1) väljastatud
arvete koopiad ning soetatud kaupade ja saadud teenuste arved seitsme aasta
jooksul nende väljastamise või saamise päevast arvates. Arvel olev informatsioon
tuleb säilitada algsel kujul. Kauba importimist tõendavad tollideklaratsioonid
tuleb säilitada seitsme aasta jooksul, arvates tolliformaalsustele järgneva
kalendriaasta algusest;
2) pidama maksustatava ja maksuvaba käibe, arvestatud
käibemaksu ning teiselt registreeritud maksukohustuslaselt saadud maksustatava
käibe või ettevõtluses kasutatava käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud kauba
või teenuse eest tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu ning käesoleva seaduse § 3
lõike 4 punktides 2–5 nimetatud saadud teenuse või soetatud kauba maksustatavalt
väärtuselt arvestatud sisendkäibemaksu ja imporditud kauba eest tasutud või
tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu igapäevast arvestust rahandusministri
määrusega kehtestatud korras;
3) pidama arvestust teise liikmesriiki tema
poolt või tema eest toimetatud kaupade kohta, mida ei käsitata kauba
ühendusesisese käibena käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel;
4) pidama
arvestust teisest liikmesriigist Eestisse temale toimetatud käesoleva seaduse §
8 lõike 3 punktis 3 nimetatud vallasasjade kohta nende identifitseerimist
võimaldava täpsusega;
5) pidama käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud
korduskasutuspakendiga seotud tehingute arvestust ning säilitama
korduskasutuspakendit puudutavat dokumentatsiooni vähemalt seitse aastat.
(2) Maksukohustuslasena registreeritud investeeringukulla müüja on kohustatud pidama arvestust kõigi investeeringukullaga seotud tehingute ja investeeringukulla ostjate kohta ning säilitama iga tehingut käsitleva dokumentatsiooni viie aasta jooksul, alates tehingu toimumise päevast.
(3) Piiratud maksukohustuslane on kohustatud:
1) säilitama
kronoloogilises järjestuses käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 2–5
nimetatud soetatud kaupade ja saadud teenuste arved seitsme aasta jooksul,
arvates nende väljastamise või saamise päevast. Arvel olev informatsioon tuleb
säilitada algsel kujul;
2) pidama käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 2
ja 5 ning § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud saadud teenuse ning soetatud ja
imporditud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud käibemaksu kohta
igapäevast arvestust rahandusministri määrusega kehtestatud korras;
3) pidama
arvestust teise liikmesriiki tema poolt või tema eest toimetatud kaupade kohta,
mida ei käsitata kauba ühendusesisese käibena käesoleva seaduse § 7 lõike 2
alusel;
4) pidama arvestust teisest liikmesriigist Eestisse temale toimetatud
käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktis 3 nimetatud vallasasjade kohta nende
identifitseerimist võimaldava täpsusega.
(4) Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane võib valida arvete säilitamise koha tingimusel, et ta teeb arved või arvetel säilitatava informatsiooni maksuhaldurile viimase soovil viivitamatult kättesaadavaks. Kui arvete säilitamise koht on väljaspool Eestit, on maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurit arvete säilitamise kohast teavitama.
(5) Maksustatava ja maksuvaba käibe, arvestatud käibemaksu ning teiselt registreeritud maksukohustuslaselt saadud maksustatava käibe või ettevõtluses kasutatava käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud kauba või teenuse eest tasutava sisendkäibemaksu ning § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud saadud teenuse või soetatud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud või imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu kohta igapäevase arvestuse pidamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 37. Arved
(1) Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
(2) Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast.
(3) Käesoleva paragrahvi nõuetele vastavat arvet ei pea väljastama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks, välja arvatud kaugmüügi, uue transpordivahendi võõrandamise ja ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise korral. Arvet ei pea väljastama ka käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 või 2 sätestatud kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel, kui vastavat käivet ei maksustata käibemaksuga.
(4) Dokumenti, sealhulgas kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellele arvele, käsitatakse arvena.
(5) Kauba soetaja või teenuse saaja võib väljastada arve maksukohustuslase poolt talle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta, kui poolte vahel on enne käibe toimumist sõlmitud kirjalik kokkulepe selles, et kauba soetaja või teenuse saaja väljastab arve ning maksukohustuslane aktsepteerib seda. Kokkulepe peab sisaldama arvete maksukohustuslasepoolse aktsepteerimise korda.
(6) Arve võib väljastada paberil või kauba soetaja või teenuse saaja nõusolekul elektrooniliselt.
(7) Arvele tuleb märkida:
1) arve järjekorranumber ja
väljastamise kuupäev;
2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena
registreerimise number;
3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja
aadress;
4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena
registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse
saamisel;
5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
6) kauba kogus või
teenuse maht;
7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või
sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise
kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise
kuupäevast;
8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui
see pole hinna sisse arvatud;
9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa
koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
10)
tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.
Käibemaksusumma märgitakse kroonides.
(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 loetletule tuleb
arvele märkida:
1) nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe või
maksuvaba käibe puhul viide selle käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale
käesoleva seaduse § 15 lõike 3 või 4 vastavale punktile või § 16 vastavale
lõikele ja punktile või kuuenda direktiivi artikli 13 või 15 vastavale punktile,
artikli 8 lõike 1 punktile c, artikli 26b lõikele B või artikli 28c lõikele E,
kauba ühendusesisese käibe puhul artikli 28c lõikele A ning kauba veo korral
Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki artikli 28c
lõikele C. Viidet maksumäära aluseks olevale sättele ei tule arvele märkida
kauba ekspordi puhul ning viidet maksumäära aluseks olevale direktiivi sättele
ei tule arvele märkida teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole
Eesti;
2) kauba soetajal või teenuse saajal lasuva maksukohustuse puhul viide
selle aluseks olevale kuuenda direktiivi artiklile 21;
3) ühendusevälise
riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise (§ 5 lõige 2)
puhul viide käesoleva seaduse § 5 lõikele 2 või kuuenda direktiivi artikli 15
lõikele 2;
4) uue transpordivahendi ühendusesisesel võõrandamisel andmed, mis
tõendavad, et võõrandatav kaup on uus transpordivahend, ja viide käesoleva
seaduse § 15 lõike 3 punktile 2 või kuuenda direktiivi artikli 28c lõike A
alalõikele b;
5) kolmnurktehingu puhul kauba soetaja maksukohustuslasena
registreerimise number ja viide kuuenda direktiivi artikli 28c lõike E
alalõikele 3;
6) reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 40)
rakendamise puhul viide käesoleva seaduse §-le 40 või kuuenda direktiivi
artiklile 26;
7) kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja
antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 41) või avalikul
enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja
antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 42) kohaldamisel viide
käesoleva seaduse §-le 41 või 42 või vastavalt kuuenda direktiivi artiklile 26a
või artikli 26a lõikele C;
8) kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik on
määranud maksuesindaja (§ 20), siis selle maksuesindaja maksukohustuslasena
registreerimise number, nimi ja aadress ning viide käesoleva seaduse § 20
lõikele 6 või kuuenda direktiivi artikli 21 lõikele 2.
(81) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud viite võib asendada muu selge ja üheselt mõistetava märkega.
[RT I 2007, 17, 83 – jõust. 1.03.2007]
(9) Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei
ületa 1000 krooni ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
1) reisijateveo
teenuse osutamisel;
2) parkimisautomaadi, automaattankla ja muude
samalaadsete aparaatide väljatrükitava arve korral.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhtudel
märgitakse arvele vähemalt järgmised andmed:
1) arve väljastamise
kuupäev;
2) maksukohustuslase nimi, maksukohustuslasena registreerimise
number;
3) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
4) maksustatav
summa;
5) tasumisele kuuluv käibemaksusumma.
(11) Maksukohustuslane, kellele väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 10 loetletud nõuetele vastav arve, on kohustatud sellele arvele märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri.
§ 38. Käibemaksu tasumine ja käibemaksu laekumine
(1) Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates.
(2) Kauba importimisel makstakse käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korras. Kauba importimisel käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhul esitab isik andmed kauba importimise kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korras.
(21)
Maksukohustuslane võib maksuhaldurit eelnevalt kirjalikult teavitades kauba
impordilt arvestatavat käibemaksu deklareerida käibedeklaratsioonis juhul, kui
on täidetud järgmised tingimused:
1) maksukohustuslane on olnud
registreeritud järjestikku vähemalt 12 kuud enne sellise
tollideklaratsiooni esitamist, mille alusel imporditavalt kaubalt arvestatud
käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareeritakse (edaspidi käesolevas lõikes
tollideklaratsioon);
2) maksukohustuslase tollideklaratsiooni
esitamisele eelneva 12 kuu kogukäibest on nullprotsendise käibemaksumääraga
maksustatav käive moodustanud vähemalt 50 protsenti;
3)
maksukohustuslane on 12 kuu jooksul enne tollideklaratsiooni esitamist
esitanud maksudeklaratsioone üksnes elektrooniliselt;
4) maksukohustuslasel
ei ole tollideklaratsiooni esitamise ajaks tähtaegselt esitamata
maksudeklaratsioone;
5) maksukohustuslasel ei olnud enne esimese
tollideklaratsiooni esitamist 12 kuu jooksul ega järgmiste
tollideklaratsioonide esitamise ajal maksuvõlga.
[RT I 2007, 17, 83 – jõust. 1.01.2008]
(22) Põhivara importimise korral ei pea maksukohustuslane vastama käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1–3 nimetatud tingimustele. Kui maksukohustuslane ei vasta nimetatud tingimustele, peab ta maksuhaldurile esitama viimase nõudmisel tagatise.
[RT I 2007, 17, 83 – jõust. 1.01.2008]
(23) Maksuhaldur kontrollib maksukohustuslase vastamist käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tingimustele ja teavitab iga kuu 25-ndal kuupäeval maksukohustuslast, kes on maksuhaldurit käesoleva paragrahvi lõike 21 kohaselt kirjalikult teavitanud, kirjalikult tema tingimustele vastamisest. Maksuhaldur teavitab maksukohustuslast tagatise nõudest kirjalikult viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 21 kohase kirjaliku teate saamisest arvates.
[RT I 2007, 17, 83 – jõust. 1.01.2008]
(3) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 2 nimetatud isikul tuleb tasuda käibemaks arve või muu müügidokumendi väljastamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.
(4) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 3 nimetatud isik tasub rahandusministri kehtestatud korra kohaselt käibemaksu tollile teisest liikmesriigist soetatud uue transpordivahendi registreerimise päevaks või mitteregistreeritava uue transpordivahendi puhul kümne kalendripäeva jooksul, arvates transpordivahendi Eestisse toimetamise päevast.
(5) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 4 nimetatud isik tasub käibemaksu alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisi maksmise korra kohaselt.
(51) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 5 nimetatud isik esitab andmed kauba kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korra kohaselt, arvestades vajalike erisustega.
(6) Käibemaks laekub riigieelarvesse.
5.
peatükk
MAKSUSTAMISE ERISÄTTED
§ 39. Välisesindusele, diplomaadile, ühenduse institutsioonile ja välisriigi relvajõududele kohaldatavad maksusoodustused
(1) Käibemaksuga ei maksustata Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul) ning erimissiooni ja Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele, välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile ning ühenduse institutsioonile, samuti nimetatud esinduse, asutuse ja erimissiooni haldustöötajale, välja arvatud ühenduse institutsiooni haldustöötaja, vajaliku kauba importi. Sellise kauba, välja arvatud toiduainete soetamisel ning teenuse saamisel Eestis tagastatakse nendelt tasutud käibemaks käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel juhul, kui kaupade ja teenuste kogumaksumus koos käibemaksuga on arve kohaselt vähemalt 1000 krooni. Kommunaalmaksete, sideteenuste ja kütuse puhul vedelkütuse seaduse tähenduses tagastatakse käibemaks ka väiksema summa korral. Ühenduse institutsioonile tagastatakse ka toiduainete soetamiselt tasutud käibemaks.
(2) Käibemaksuga ei maksustata NATO liikmesriigi, välja arvatud Eesti relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ning nende liikmetele vajaliku kauba importi, kui nimetatud relvajõud osalevad ühises kaitsetegevuses. Sellise kauba ning teenuse saamisel Eestis tagastatakse nendelt tasutud käibemaks käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel. Muu välisriigi relvajõududele ja tsiviilkoosseisule ning nende liikmetele, rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile ning rahvusvahelisele sõjalisele õppeasutusele kohaldatakse käesolevas lõikes nimetatud maksusoodustusi juhul, kui see on ette nähtud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni ja institutsiooni või lõikes 2 nimetatud relvajõudude ja tsiviilkoosseisu ning nende liikmete, peakorteri ja õppeasutuse vajadusteks imporditava kauba käibemaksust vabastamise kord ja tingimused ning käibemaksu tagastamise kord ja tingimused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Eestis soetatud kauba eest tasutud käibemaksu tagastamiseks esitatava taotluse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni, institutsiooni või füüsilise isiku õigust taotleda käibemaksuvabastust või käibemaksu tagastamist kinnitab välisministri poolt volitatud ametnik.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud relvajõudude ja tsiviilkoosseisu ning nende liikmete, peakorteri ja õppeasutuse õigust taotleda käibemaksuvabastust või käibemaksu tagastamist kinnitab kaitseminister.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 40. Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord
(1) Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda kohaldatakse juhul, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisijale, sealhulgas juriidilisele isikule või asutusele, reisiga otseselt seotud teenust (edaspidi reisiteenus) ning kasutab reisiteenuse osutamisel ettevõtlusega tegelevalt Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud teenust.
(2) Erikorda ei pea kohaldama, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisiteenust teisele Eesti või välisriigi maksukohustuslasele edasiosutamiseks.
(3) Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse käibe tekkimise koht on Eesti. Reisiteenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti juhul, kui reisiteenuse osutamisel kasutatud teiselt maksukohustuslaselt või ettevõtlusega tegelevalt isikult saadud teenust osutab see teine isik ühendusevälises riigis. Kui osa reisiteenusest osutatakse ühendusevälises riigis, ei loeta Eestit käibe tekkimise kohaks üksnes ühendusevälises riigis osutatud teenusega seotud reisiteenuse osas.
(4) Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse maksustatav väärtus on reisiteenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma ja maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt või ettevõtlusega tegelevatelt isikutelt vahetult teenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse vahe, mida vähendatakse selles sisalduva käibemaksu võrra.
(5) Maksukohustuslase põhjendatud kirjaliku taotluse alusel võib maksuhaldur anda maksukohustuslasele loa kasutada reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamisel teenuse osutamisele eelnenud kalendriaasta keskmist marginaali. Marginaal on maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt reisiteenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse ja teenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma suhe. Maksukohustuslane, kes kasutab reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamisel maksuhalduri loal eelmise kalendriaasta keskmist marginaali, on kohustatud seda marginaali kasutama kuni kalendriaasta lõpuni ning korrigeerima reisiteenuse maksustatavat väärtust kalendriaasta lõpul kogu kalendriaasta ulatuses, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt arvutatud reisiteenuse maksustatavast väärtusest.
(6) Erikorda rakendaval maksukohustuslasel ei ole õigust käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 alusel arvestatud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu, mille ta on vahetult reisiteenuse saaja teenindamiseks kauba soetamisel või teenuse saamisel maksnud teisele maksukohustuslasele.
(7) Maksukohustuslane käsitab reisiteenuse saajale erikorra alusel osutatavaid teenuseid ja võõrandatavaid kaupu ühtse reisiteenusena.
(8) Erikorda rakendav maksukohustuslane ei märgi erikorra alusel maksustatava reisiteenuse eest väljastatavale arvele kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud ega käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 kohaselt arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.
(9) Maksukohustuslane, kes osutab erikorra alusel maksustatavaid reisiteenuseid ning teenuseid, millele erikorda ei kohaldata, on kohustatud pidama eraldi arvestust erikorra alusel osutatavate reisiteenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste ning muude teenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste kohta.
(10) Reisiteenus maksustatakse käibemaksumääraga null protsenti, kui reisiteenuse osutamisel kasutatakse ühendusesisese reisijateveo teenust. Kui reisiteenuse osutamisel kasutatakse ka muid teenuseid, maksustatakse reisiteenus käibemaksumääraga null protsenti ühendusesisese reisijateveo teenusega seotud osas.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§ 41. Kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikord
(1) Maksukohustuslane, kes soetab kasutatud kauba,
originaalkunstiteose või kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi tarbeks ning
ei kasuta nimetatud kaupa, võib edasimüügil järgida käesoleva paragrahvi lõikes
3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda, kui ta on soetanud selle
kauba:
1) Eesti või teise liikmesriigi isikult, kes ei ole
maksukohustuslane;
2) Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes
ei lisanud kauba võõrandamisel kauba hinnale käibemaksu ning kes ei saanud selle
kauba soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata;
3) Eesti või teise
liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes järgib kasutatud kaupa,
originaalkunstiteost ning kollektsiooni- ja antiikeset edasi müües käesolevas
paragrahvis sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda.
(2) Kasutatud kaup on kasutuses olnud vallasasi, mis on kasutatav olemasoleval kujul või pärast parandamist, välja arvatud originaalkunstiteos, kollektsiooni- ja antiikese, väärismetall ja vääriskivi. Originaalkunstiteos on kaup, mis on nimetatud kuuenda direktiivi lisa I lõikes a, kusjuures maksukohustuslane võib originaalkunstiteosena mitte käsitada kuuenda direktiivi lisa I lõike a kolmes viimases punktis nimetatud kaupu. Kollektsiooniese on filateeliakaup, mille KN kood on 9704 00 00, ja zooloogiline, botaaniline, mineraloogiline, anatoomiline, ajalooline, arheoloogiline, paleontoloogiline, etnograafiline või numismaatiline kollektsioon või selle osa, mille KN kood on 9705 00 00. Antiikese on üle 100 aasta vanune ese, mille KN kood on 9706 00 00.
(3) Kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme edasimüügi korral on käibe maksustatav väärtus kauba müügi- ja ostuhinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra.
(4) Maksukohustuslane, kes järgib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda, ei märgi väljastatavale arvele või muule müügidokumendile kauba soetamisel tasutud ega käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.
(5) Kui maksukohustuslane on maksuhaldurit sellekohaselt
teavitanud, võib ta järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud
maksustatava väärtuse arvestamise korda ka järgmiste kaupade edasimüügil:
1)
tema enda imporditud originaalkunstiteos, kollektsiooni- või antiikese;
2)
originaalkunstiteos, mille on maksukohustuslasele müünud autor või autoriõiguse
valdaja.
(6) Maksukohustuslane, kes rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimalust, peab selles lõikes nimetatud kaupade edasimüügil järgima käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda vähemalt kahe kalendriaasta jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimaluse rakendamisest.
(7) Maksukohustuslase imporditud originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme käibe puhul käsitatakse ostuhinnana käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt arvestatud maksustatavat väärtust, millele on lisatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.
(8) Maksukohustuslasel ei ole õigust arvata arvestatud käibemaksust maha käibemaksu, mille ta on tasunud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda kohaldanud maksukohustuslaselt kauba soetamisel.
(9) Maksukohustuslasel ei ole tema teostatava käibe
maksustamisel õigust arvata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud
maksustatava väärtuse arvestamise korra alusel maha käibemaksu, mille ta on
tasunud:
1) originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme
importimisel;
2) originaalkunstiteose soetamisel autorilt või autoriõiguste
valdajalt.
(10) Maksukohustuslane on kohustatud pidama käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda järgides eraldi arvestust võõrandatud kaupade soetamise ja võõrandamise kohta. Maksukohustuslasel peavad olema dokumendid, mis tõendavad kauba soetamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikult ning kauba vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele.
§ 42. Avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikord
(1) Kui kasutatud kaup, originaalkunstiteos, kollektsiooni- või antiikese müüakse avalikul enampakkumisel, on enampakkumise korraldaja käibe maksustatav väärtus kauba müügihinna ja komitendile makstava hinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra.
(2) Kauba müügihind on summa, mille ostja on tasunud enampakkumise korraldajale tema väljastatud arve või muu müügidokumendi alusel. Kauba müügihind sisaldab kauba enampakkumise hinda ja muid summasid, mille kauba ostja on enampakkumise korraldajale kohustatud seoses kauba soetamisega tasuma.
(3) Komitendile makstav hind on kauba enampakkumise hinna ja enampakkumise korraldaja poolt komitendilt lepingu alusel saadud või saadava komisjonitasu vahe.
(4) Enampakkumise korraldaja ei märgi ostjale esitatavale arvele või muule müügidokumendile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda kohaldatakse juhul, kui enampakkumise korraldaja tegutseb käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikuga sõlmitud komisjonilepingu alusel, mille kohaselt kauba avalikul enampakkumisel makstakse müügilt komisjonitasu.
(6) Enampakkumise korraldajana tegutsev maksukohustuslane, kellele on kaup toimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lepingu alusel, peab esitama komitendile aruande, milles on märgitud kauba enampakkumise hind ja tulemus, mis saadakse komitendi makstava komisjonitasu mahaarvamisel enampakkumise hinnast. Aruannet käsitatakse ühtlasi komitendi arvena enampakkumise korraldajale.
§ 43. Elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikord
(1) Elektrooniliselt osutatava teenuse puhul on võimalik rakendada käibemaksustamise erikorda (edaspidi erikord) tingimusel, et teenust osutab ühendusevälise riigi maksukohustuslane, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena (edaspidi ühenduseväline maksukohustuslane), liikmesriigi isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane.
(2) Ühenduseväline maksukohustuslane, kes on valinud erikorra rakendamise, on kohustatud erikorda kohaldama kõigile teenustele, mida ta elektrooniliselt osutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele.
(3) Kui ühenduseväline maksukohustuslane on otsustanud end erikorra alusel Eestis registreerida, on ta kohustatud maksuhaldurile elektrooniliselt teatama, millal tema tegevus maksukohustuslasena algab, lõpeb või muutub selliselt, et ta enam erikorda kasutada ei saa.
(4) Registreerimiseks esitab ühenduseväline maksukohustuslane
maksuhaldurile enda kohta elektrooniliselt järgmised kohustuslikud andmed:
1)
nimi ja aadress;
2) elektroonilise posti aadress või aadressid;
3)
veebilehekülgede aadressid;
4) oma asukohariigis maksukohustuslasena
registreerimise number selle olemasolu korral;
5) kinnitus, et ta ei ole
üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt maksuhaldurile esitatud andmed muutuvad, on ühenduseväline maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurit muutunud andmetest elektrooniliselt teavitama.
(6) Maksuhaldur annab ühendusevälisele maksukohustuslasele registreerimisnumbri ning teavitab teda sellest elektrooniliselt.
(7) Maksuhaldur kustutab ühendusevälise maksukohustuslase
registrist, kui:
1) ühenduseväline maksukohustuslane on teatanud, et ta enam
ei osuta elektroonilist teenust või
2) on ilmnenud, et ühendusevälise
maksukohustuslase maksustatav tegevus on lõppenud või ta ei vasta enam erikorra
kasutamise tingimustele, või
3) ühenduseväline maksukohustuslane on korduvalt
jätnud erikorra kasutamiseks kehtestatud nõuded täitmata.
(8) Ühenduseväline maksukohustuslane on kohustatud elektrooniliselt esitama maksuhaldurile iga kvartali kohta elektrooniliselt osutatavate teenuste käibedeklaratsiooni. Elektrooniliselt osutatavate teenuste käibedeklaratsioon esitatakse kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Ühenduseväline maksukohustuslane on kohustatud tasumisele kuuluva käibemaksusumma tasuma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Elektrooniliselt osutatavate teenuste käibedeklaratsioonis esitatavate andmete loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(9) Ühenduseväline maksukohustuslane ei või ühenduses kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud käibemaksu oma tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksuna maha arvata, kuid tal on õigus see vastavalt liikmesriigilt tagasi küsida (§ 35).
(10) Ühenduseväline maksukohustuslane on kohustatud pidama arvestust erikorra raames tehtud tehingute kohta piisava põhjalikkusega, et võimaldada teenuse saaja asukohaliikmesriigi maksuhalduril kindlaks teha käibedeklaratsiooni kantud andmete õigsust. Maksuhalduri või teenuse saaja asukohaliikmesriigi maksuhalduri nõudmisel tuleb andmed teha elektrooniliselt kättesaadavaks. Andmeid tuleb säilitada kümme aastat, arvates aasta lõpust, millal tehing toimus.
(11) Ühenduseväline maksukohustuslane, kes on valinud erikorra kasutamise, ei saa endale määrata maksuesindajat.
§ 44. Füüsilisest isikust ettevõtja käibemaksuga maksustamise erikord
(1) Füüsilisest isikust ettevõtja võib käsitada oma käibe tekkimise ajana päeva, mil tehti § 11 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud toiming. Oma valikust peab füüsilisest isikust ettevõtja kirjalikult teavitama maksuhaldurit enda registreerimisel maksukohustuslasena või valiku rakendamisele eelneval maksustamisperioodil või varem ja märkima kirjalikus teatises maksustamisperioodi, millest alates ta hakkab valikut rakendama.
(2) Kui valikut rakendav füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab kauba tasuta, on käibe tekkimise ajaks päev, mil kaup ostjale lähetatakse või kättesaadavaks tehakse.
(3) Valikut rakendaval füüsilisest isikust ettevõtjal tekib õigus soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks pärast kauba või teenuse eest osalist või täielikku tasumist maha arvata kauba või teenuse eest tasutud osas.
(4) Kui füüsilisest isikust ettevõtjast sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe maksustamisperioodi jooksul tasutud, on käibe tekkimise ajaks kolmanda maksustamisperioodi esimene päev.
(5) Füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus valikust loobuda, teavitades sellest kirjalikult maksuhaldurit käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud üldtingimuste rakendamisele eelneval maksustamisperioodil või varem.
§ 441. Maksuladustamine
(1) Maksuladustamine on kuuenda direktiivi lisas J nimetatud ühenduse kauba paigutamine maksuhalduri heakskiidetud kohta käibemaksusoodustuse kohaldamiseks. Maksuladu on koht, kus toimub maksuladustamine.
(2) Maksulaopidajal peab olema tagatis maksuladustatud kaubalt tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. Tagatis esitatakse ja vabastatakse, seda kasutatakse ning selle suurus arvutatakse tollieeskirjades tollilao tagatise kohta sätestatud korras, arvestades maksulao erisusi.
(3) Maksulao pidamiseks on vaja maksuhalduri luba. Maksuladu pidada sooviv isik esitab kirjaliku taotluse, milles on maksulao pidamise loa saamiseks vajalik informatsioon.
(4) Maksuhaldur väljastab maksulao pidamise loa, kui on
täidetud järgmised tingimused:
1) taotleja raamatupidamine võimaldab
maksuhalduril taotleja tegevust kontrollida;
2) taotlejal on kauba liikumise
kohta täpne arvepidamine;
3) taotlejal ei ole maksuvõlga;
4) taotleja on
maksuhaldurile esitanud tõesed andmed;
5) taotlus on majanduslikult
põhjendatud.
(5) Maksuhaldur võib keelduda maksulao pidamise loa väljastamisest, kui taotlejat on taotluse esitamise päevale eelnenud kuue kuu jooksul karistatud maksukorralduse seaduse §-s 152, 154 või 156 sätestatud väärteo eest või kui ta on toime pannud karistusseadustiku §-des 386–390 sätestatud kuriteo, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.
(6) Maksulaopidaja peab maksuladustatud kaupade kohta maksuhalduri poolt heakskiidetud vormis laoarvestust. Kaup kantakse laoarvestusse kohe, kui asjaomane isik on toonud kauba maksulattu. Laoarvestus peab võimaldama maksuhalduril kaupa identifitseerida ning kajastama kaubaga tehtud tehinguid ja kauba liikumist.
(7) Kaup on maksuladustatud, kui kaup on kantud laoarvestusse. Maksuladustamine lõpeb, kui kaup kantakse laoarvestusest välja.
(8) Kui töötlemise tulemusena kaup ei kuulu enam kuuenda direktiivi lisas J loetletud kaupade loetellu, tuleb selle kauba maksuladustamine viivitamata lõpetada.
(9) Maksuladustatud kaupa saab ühest maksulaost teise toimetada maksuladustamist katkestamata. Lähtemaksulao pidaja vastutab maksukohustuse täitmise eest seni, kuni kaup võetakse teises maksulaos arvele. Kui kaup toimetatakse maksuladustamiseks ettenähtud kohast välja ebaseaduslikult, vastutab käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 5 sätestatud maksukohustuse täitmise eest laopidaja solidaarselt isikuga, kes on kauba välja toimetanud.
(10) Maksulaost kadunud kaupa käsitatakse maksuladustamiseks ettenähtud kohast ebaseaduslikult väljaviidud kaubana. Pakendamata vedeliku ja puistematerjali mõõtetulemuse võrdlemisel kauba kohta käivate andmetega võib maksuhaldur võtta arvesse mõõteprotsessi mõõtemääramatust. Mõõtemääramatust ületava kauba puudujäägi puhul peab laopidaja maksuhaldurile tõendama, et puudujääk on tekkinud ettenägematu olukorra, loodusliku protsessi või kauba iseärasuste tõttu.
(11) Maksuhaldur võib peatada maksulao pidamise loa kehtivuse
kuni kaheks kalendrikuuks ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude
kõrvaldamiseks, maksuhalduri nõuete täitmiseks või kauba maksulaost
väljatoimetamiseks tähtaja, kui:
1) laopidajat on loa kehtivuse peatamise
päevale eelnenud kuue kuu jooksul karistatud maksukorralduse seaduse §-s 152,
154 või 156 sätestatud väärteo eest või kui ta on toime pannud
karistusseadustiku §-des 386–390 sätestatud kuriteo;
2) laopidajal on
maksuvõlg;
3) loa taotlemisel on esitatud valeandmeid;
4) maksulao tegevus
ei ole maksulao pidamise nõuetega kooskõlas;
5) maksulao tagatise nõuded ei
ole täidetud.
(12) Maksulao pidamise luba tunnistatakse kehtetuks laopidaja
kirjaliku taotluse alusel või maksuhalduri algatusel. Maksuhaldur võib loa
kehtetuks tunnistada, kui:
1) loa kehtivus oli enne kehtetuks tunnistamist
peatatud käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud põhjusel;
2)
laopidaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud asjaolusid, mis olid loa
kehtivuse peatamise aluseks.
(13) Maksulao nõuded, maksulao pidamise loa väljastamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise, maksuladustamisel oleva kauba hoidmise ja vedamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
6.
peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 45. Enne seaduse jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva käibe maksustamine
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse ka enne selle jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva käibe maksustamisel, kui käive on tekkinud käesoleva seaduse kehtimise ajal.
(2) Käive loetakse tekkinuks ajal, mis tuleneb kuni käesoleva
seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseadusest (RT I 2001, 64, 368; 88, 531;
102, 669; 2002, 11, 60; 30, 177; 44, 284; 62, 377; 84, 493; 90, 521; 110, 658;
2003, 18, 104; 48, 344), järgmistel juhtudel:
1) käibe tekkimisel käesoleva
seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse kohaselt enne käesoleva seaduse
jõustumist, kuid käesolevast seadusest tulenevana käesoleva seaduse jõustumisel
või hiljem;
2) käibe tekkimisel käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud
käibemaksuseaduse kohaselt käesoleva seaduse jõustumisel või hiljem, kuid
käesolevast seadusest tulenevana enne käesoleva seaduse jõustumist. Mõlemal
juhul täidab maksukohustuslane käibemaksuga seotud kohustusi vastavalt
käibemaksuseadusele, mis kehtis kuni käesoleva seaduse jõustumiseni.
§ 46. Seaduse rakendamine
(1) Käesoleva seaduse jõustumisest alates käsitatakse maksukohustuslasena isikut, kes on maksukohustuslasena registreeritud kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse alusel ega ole registrist kustutatud. Käesoleva seaduse jõustumisest alates käsitatakse ühe maksukohustuslasena maksukohustuslasi, kes on ühe maksukohustuslasena registreeritud kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse alusel ning kelle ühe maksukohustuslasena registreerimise otsust ei ole kehtetuks tunnistatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud esitama käibedeklaratsiooni ning tasuma käibemaksu käesoleva seaduse jõustumisele eelnenud maksustamisperioodi eest enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud käibemaksuseaduses ettenähtud korras.
(3) Käibemaksuga ei maksustata ehitise ja selle aluse maa võõrandamist enne nende esmast kasutuselevõttu juhul, kui ehitamist on alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist, ning krundi, millel ei asu ehitist, võõrandamist juhul, kui maatükk on soetatud enne käesoleva seaduse jõustumist (§ 16 lõike 2 punkt 3).
(4) Maksukohustuslasel, kes enne 2004. aasta 1. jaanuari on maksuhaldurit kirjalikult teavitanud oma soovist, et maksustataks tema eluruumi käivet või eluruumi üürile andmise teenuse ning tema kui eluruumi üürileandja poolt teenuse saajalt nõutavate maamaksu- ja hoonekindlustuskulude käivet, võidakse nimetatud käivete maksustamist jätkata kuni 2014. aasta 1. maini.
(5) Kinnisasja, mida maksukohustuslane on käesoleva seaduse jõustumisel kasutanud oma ettevõtluses vähem kui viis kalendriaastat, sisendkäibemaksu ümberarvestamise periood (§ 32) pikeneb kümne kalendriaastani alates kinnisasja kasutusele võtmisest oma ettevõtluses. Kalendriaastate arv alates kinnisasja kasutusele võtmisest oma ettevõtluses kuni seaduse jõustumiseni korrutatakse ümberarvestamise perioodi arvutamisel kahega.
(6) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse § 31 alusel maksuhalduri antud käibemaksuvabastuse ja nullprotsendilise käibemaksumäära rakendamise õigus kehtib ka juhul, kui tehing või toiming, mille kohta maksuhalduri otsus on tehtud, teostatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist. Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kaubalt või teenuselt tasutud käibemaks tagastatakse kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse § 31 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(7) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud kapitalirendilepingu alusel kauba võõrandamisele kohaldatakse kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid tingimusel, et kaup on antud kauba lepingujärgse kasutaja valdusse enne käesoleva seaduse jõustumist.
(8) Sõiduautode, mille soetamisel maksukohustuslane arvas kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse § 21 lõike 2 või veel varasema käibemaksuseaduse analoogse sätte alusel sisendkäibemaksu maha osaliselt, kasutamist ettevõtlusega mitteseotud otstarbel omatarbena ei maksustata.
(9) Kui ühendusevälise riigi isikule osutatakse teenust enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud transpordivahendi, välja arvatud sõiduauto üürile, rendile või kasutusvaldusse andmise lepingu alusel, kohaldatakse sellisele teenuse osutamisele kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid tingimusel, et transpordivahend on antud selle lepingujärgse kasutaja valdusse enne käesoleva seaduse jõustumist.
(10) Eestisse toimetatavale ühenduse kaubale või Tšehhi Vabariigis, Küprose Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis või Slovaki Vabariigis (edaspidi liituvad riigid) vabas ringluses olnud kaubale, mille eksportimisega seotud tolliformaalsused on ühenduses või liituvas riigis enne käesoleva seaduse jõustumist lõpetatud, kohaldatakse käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni kauba impordilt käibemaksu tasumiseni.
(11) Isikule, kellel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning kes ei saa taotleda käibemaksu tagastamist käesoleva seaduse § 35 lõike 1 alusel, tagastatakse käesoleva seaduse jõustumisest alates imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril oleva kauba importimisel tasutud käibemaks, kui ta tõendab, et selle kauba varasem eksportimine ühenduse liikmesriigist või liituvast riigist ei ole põhjustanud nullmäära rakendamist, käibemaksuvabastust ega käibemaksu tagastamist.
(12) Kui kaup, mis on käesoleva seaduse jõustumisel ühenduses või liituvas riigis välistöötlemise tolliprotseduuril, toimetatakse Eestisse tollijärelvalve all, kohaldatakse kaubale käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni selle kauba impordilt käibemaksu tasumiseni.
(13) Kui Eesti kaup, mis oli enne käesoleva seaduse jõustumist toimetatud ühenduse liikmesriiki või liituvasse riiki imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise põhimõtetele vastaval eesmärgil, toimetatakse Eestisse tollijärelevalve all, kohaldatakse kaubale käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni selle kauba importimiseni.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
§-d 47–49 [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 50. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub Euroopa Liiduga liitumisest alates.
(2) Käesoleva seaduse § 48 jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.
[Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. juulist]
(3)–(4) [Kehtetud – RT I 2007, 17, 83 – jõust. 1.03.2007]
(5) Käesoleva seaduse § 40 lõige 10 kehtib kuni 2007. aasta 31. detsembrini.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006]
_____________________
1 Nõukogu kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.06.1977, lk 1–40), viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136);
nõukogu kaheksas direktiiv 79/1072/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 331, 27.12.1979, lk 11–19), viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136);
nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 326, 21.11.1986, lk 40–41);
nõukogu direktiiv 2006/58/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2002/38/EÜ seoses raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuste ja teatavate elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes kohaldatava käibemaksukorra kohaldamisajaga (ELT L 174, 28.06.2006, lk 5–6);
nõukogu direktiiv 2006/98/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive maksustamise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136);
nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118), viimati muudetud direktiiviga 2006/138/EÜ (ELT L 384, 29.12.2006, lk 92–93).
[RT I 2007, 17, 83 – jõust. 1.03.2007]