Tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus
Vastu võetud 11.10.2007
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 17. oktoobri 2007. a otsusega nr 182 |
I. Tarbijakaitseseaduses (RT I 2004, 13, 86; 2005, 71, 547) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 2 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« 3) kaup – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või
õigus;
4) teenus – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil
turustatav hüve, mis ei ole kaup;».
§ 2. Paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
« (9) Käesoleva seaduse §-des 5–7 sätestatut kohaldatakse vallasasjana pakutavale kaubale.»
§ 3. Paragrahvi 8 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Paragrahvi 9:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kauba ja teenuse ohutuse tagamise nõuded, tootja ja kaupleja sellealased kohustused ning vastutus on sätestatud toote ja teenuse ohutuse seaduses ning teistes õigusaktides.»;
2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 10. Kauba ja teenuse garantii
Kauba või teenuse pakkumisel on lubatud kasutada mis tahes vormis või sõnaühendis sõna «garantii» või muud samatähenduslikku sõna vaid siis, kui selle tähendus vastab võlaõigusseaduses müügigarantii või töövõtugarantii kohta või ehitusseaduses ehitise garantii kohta sätestatule.»
§ 6. Paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse vallasasjana pakutavale kaubale.»
§ 7. Seaduse 3. peatüki 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«2. jagu
Kaupleja ja tarbija vahelise tehinguga seotud
kauplemisvõte».
§ 8. Paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 12. Kauplemisvõte
(1) Kauplemisvõte käesoleva seaduse tähenduses on kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale.
(2) Käesolevas jaos kauplemisvõtte kohta sätestatu ei mõjuta eraõigust reguleerivate õigusaktide kohaldamist. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumine ei too iseenesest kaasa tehingu tühisust.
(3) Käesolevas jaos kauplemisvõtte kohta sätestatu ei mõjuta nende
õigusaktide kohaldamist, millega on kehtestatud eelkõige:
1)
tervisekaitse- või ohutusnõuded kaubale või teenusele või kauba või
teenuse pakkumisele ja turustamisele;
2) väärismetalltoodete
väärismetalli proovi tõendamise ja märkimise nõuded;
3)
ettevõtja asutamistingimused, teatud tegevusaladel tegutsemiseks
vajalike lubade andmise või registreerimise kord, samuti kutsealadele
esitatavad nõuded.»
§ 9. Seadust täiendatakse §-dega 121–125 järgmises sõnastuses:
« § 121. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keeld
(1) Kauba või teenuse pakkumine ja müük või muul viisil turustamine tarbijale peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kauba või teenuse pakkumine peab olema kavandatud ja teostatud nii, et tarbijale oleks selge pakkumise äriline eesmärk.
(2) Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui ka pärast kauba või teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal.
§ 122. Ebaaus kauplemisvõte
(1) Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse (edaspidi kaupleja ametialane hoolsus) nõuetega ja seoses mingi kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist, kelleni see kaup või teenus jõuab või kellele see on suunatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskmise tarbijana käsitatakse piisavalt teavet omavat ja mõistlikult tähelepanelikku ning ettevaatlikku tarbijat, arvestades sotsiaalseid, kultuurilisi ja keelelisi tegureid. Kui kauplemisvõte on suunatud teatud tarbijarühmale, on keskmiseks tarbijaks selle tarbijarühma keskmine liige.
(3) Kauplemisvõtet, mis tõenäoliselt moonutab oluliselt ainult selliste tarbijarühmade majanduskäitumist, kes oma vaimse või füüsilise puude, vanuse või kergeusklikkuse tõttu on kauplemisvõtte või sellega seonduva kauba või teenuse suhtes eriti vastuvõtlikud moel, mille ettenägemist võib kauplejalt õigustatult eeldada, hinnatakse, lähtudes kauplemisvõtte mõjust kõnealuse tarbijarühma keskmisele liikmele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata reklaami üldisele ja õiguspärasele tavale esitada liialdavaid väiteid või väiteid, mida ei tule võtta sõna-sõnalt.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaupleja ametialase hoolsuse puhul lähtutakse sellisest oskuste ja hoolsuse tasemest, mille kasutamist tarbijate suhtes võib kauplejalt mõistlikult eeldada ja mis on vastavuses heade kaubandustavade ning hea usu põhimõttega.
(6) Kaupleja ametialase hoolsuse nõuetele vastavuse hindamisel võib kasutada tema majandus- või kutsetegevuses järgitavaid käitumiskoodekseid. Käitumiskoodeks on teatud majandus- või kutsetegevuses kaupleja käitumist kirjeldav õigusaktiga kehtestamata reeglistik või kokkulepe, mida sellega liitunud kaupleja kohustub järgima. Käitumiskoodeksi koostaja, sealhulgas kaupleja või kauplejate grupp, võib ette näha käitumiskoodeksit järgima kohustunud kauplejate tegevuse kontrollimise ja nende tegevusega seonduvate kaebuste lahendamise.
(7) Tarbija majanduskäitumise oluliseks moonutamiseks peetakse kauplemisvõtte kasutamist, millega tunduvalt vähendatakse tarbija võimalust teha teadlik valik ja sellega mõjutatakse tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tehinguotsus on tarbija otsus, kas tehing teha või sellest loobuda, samuti millistel tingimustel tehing teha, muu hulgas: kas ja millistel tingimustel osta, kas ostu eest tasuda täies ulatuses või osadena, kas kaup või teenus endale jätta või sellest loobuda või kasutada lepingujärgseid õigusi kauba või teenuse suhtes.
(9) Eelkõige on ebaaus tarbijat eksitav või tema suhtes agressiivne kauplemisvõte.
§ 123. Eksitav kauplemisvõte
(1) Eksitav kauplemisvõte on nii eksitav tegevus kui ka tegevusetus.
(2) Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on
ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt
petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb
keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid ühe või mitme alljärgneva
asjaolu kohta:
1) kauba või teenuse olemasolu või olemus;
2)
kauba või teenuse peamised omadused;
3) kaupleja kohustuste
ulatus, kauplemisvõtte kasutamise ajend ja müügiprotsessi laad ning mis
tahes avaldus või sümbol, mis seondub otsese või kaudse sponsorlusega
või kaupleja, kauba või teenuse tunnustamisega;
4) hind või
hinna arvutamise alused või konkreetse hinnaeelise olemasolu;
5)
hoolduse, varuosade, asendamise või parandamise vajadus;
6)
kauplejana tegutsevat isikut või tema esindajat kirjeldavad tunnused ja
õigused, sealhulgas kaupleja nimi ja juriidiline vorm, tema vara,
kvalifikatsioon, staatus, tunnustamine, kuuluvus või seotus ja õigused
tööstus-, kaubandus- või intellektuaalsele omandile või saadud autasud
ja tunnustused;
7) tarbija õigused, kaasa arvatud õigus nõuda asja
asendamist või saada hüvitist vastavalt võlaõigusseadusele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kauba või teenuse
peamised omadused on muu hulgas:
1) kättesaadavus;
2) tulenev
kasu;
3) kaasnevad riskid;
4) teostus, koostis ja juurdekuuluvad
lisandid;
5) valmistamise või varumise viis ja aeg;
6)
kasutusotstarve ja -viis;
7) kogus;
8) kirjeldus ja päritolu;
9)
kasutamisest oodatavad tulemused;
10) kauba või teenuse
kontrollimiste või katsetuste tulemused ja olulised tunnused;
11)
kättetoimetamise tingimused;
12) müügijärgne teenindamine ja
võimalike kaebuste lahendamise kord.
(4) Kauplemisvõte on eksitav ka siis, kui selle mõjul konkreetses
olukorras, arvestades kauplemisvõtte kõiki asjaolusid, teeb või
tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei
oleks teinud, ja kui kauplemisvõttega seondub:
1) kauba või
teenuse turundusviis, sealhulgas võrdlev reklaam, mis tekitab segadust
seoses konkurendi kaupade või teenuste, kaubamärkide, ärinimede või
muude eristatavate tunnustega;
2) käitumiskoodeksis sisalduva
kohustuse täitmata jätmine koodeksit järgima kohustunud kaupleja poolt,
kui kaupleja viitab oma seotusele käitumiskoodeksiga.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatut ei peeta eksitavaks kauplemisvõtteks, kui käitumiskoodeksis sisalduv kohustus ei ole täpselt järgitav, vaid on pürgimuslik ja selle täitmist ei ole võimalik kindlaks teha.
(6) Eksitavaks peetakse kauplemisvõtet ka siis, kui sellest konkreetses olukorras kõiki kauplemisvõtte asjaolusid ning sidevahendiga seotud piiranguid arvestades ei selgu oluline teave, mida keskmine tarbija vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks, kui sellega on varjatud olulist teavet või esitatud teavet ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult, ebaõigel ajal või kui ei ole mainitud kauplemisvõtte ärilist eesmärki, kui viimane ei selgu juba kontekstist ning selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
(7) Kui teabe edastamiseks kasutatav sidevahend seab ruumilised või ajalised piirangud, võib selle kaudu edastada ainult osa olulisest teabest tingimusel, et kaupleja teeb edastamata jäänud teabe tarbijale kättesaadavaks muul viisil.
(8) Alljärgnevaid kauplemisvõtteid peetakse alati eksitavaks ja on
keelatud:
1) tõele mittevastav väide, et kaupleja on
käitumiskoodeksiga liitunud;
2) tõele mittevastav väide, et
käitumiskoodeksi on heaks kiitnud avalik-õiguslik või muu institutsioon;
3)
usaldus-, kvaliteedi- või nendega võrdväärse märgi kasutamine ilma
sellekohase loata;
4) tõele mittevastav väide, et kaupleja, tema
kauplemisvõtte või tema pakutava kauba või teenuse on heaks kiitnud,
kinnitanud või lubanud avalik-õiguslik või eraõiguslik institutsioon,
või samasisulise väite esitamine heakskiiduks, kinnitamiseks või loa
saamiseks vajalikele tingimustele vastamata;
5) ostukutse kauba või
teenuse ostmiseks kindlaksmääratud hinnaga, kui kaupleja jätab seejuures
avaldamata oma põhjendatud kahtluse, et ta ei ole suuteline sellise
hinnaga seda kaupa või teenust või sellega võrdväärset kaupa või teenust
pakkuma või korraldama selle tarnimist teise kaupleja poolt ajavahemikus
ja kogustes, mis on mõistlikud seda kaupa või teenust, selle
reklaamimise ulatust ja pakutud hinda arvestades (peibutusreklaam);
6)
ostukutse kauba või teenuse ostmiseks kindlaksmääratud hinnaga ja
seejärel reklaamitud kauba või teenuse näitamisest keeldumine või
defektse näidise demonstreerimine või kõnealuse kauba või teenuse
tellimuse vastuvõtmisest või mõistliku aja jooksul tarnimisest
keeldumine teistsuguse kauba või teenuse müügi edendamise eesmärgil
(peibutusmüük);
7) tõele mittevastav väide, et kaup või
teenus on saadaval ainult väga piiratud aja jooksul või teatud
tingimustel saadaval väga piiratud aja jooksul, et mõjutada tarbijat
kohe otsustama ja jätta ta ilma piisavast võimalusest või ajast, mis on
vajalik teadliku valiku tegemiseks;
8) tarbijale, kellega kaupleja on
enne tehingu tegemist suhelnud võõrkeeles, müügijärgse teenuse osutamise
lubamine, teavitamata tarbijat, et sellise teenuse kasutamine on
võimalik ainult mõnes teises keeles;
9) tõele mittevastav
väide või muul moel tõele mittevastava mulje loomine, et kauba või
teenuse müük on õiguspärane;
10) tarbijale
õigusaktidega antud õiguste esitamine kaupleja pakkumise eripärana;
11)
reklaamiga mitteseostatavate tekstide edastamine meedias eesmärgiga
kauba või teenuse müüki edendada, kui kaupleja on edastamise eest
maksnud, kuid ei anna sellest tarbijale teada teksti sisu või selgelt
äratuntava kujutise või heli kaudu (reklaamtekst);
12)
oluliselt ebatäpne väide sellise riski olemuse ja ulatuse kohta, mis
ohustab tarbija või tema perekonna turvalisust, kui tarbija kaupa või
teenust ei osta;
13) teise tootja tootega sarnase toote müügi
edendamine viisil, mis tahtlikult eksitab tarbijat, pannes ta uskuma, et
toote on valmistanud nimetatud teine tootja;
14) niisuguse
müügiskeemi loomine, kasutamine ja arendamine, milles osalemisel tarbija
tasub võimaluse eest saada hüvitist tulenevalt peamiselt teiste
tarbijate süsteemi kaasamisest, mitte kaupade või teenuste müügist või
tarbimisest (püramiidmüügiskeem);
15) tõele
mittevastav väide, et kaupleja kavatseb kauplemise lõpetada või
tegevuskohta vahetada;
16) väide, et kaup või teenus aitab
õnnemängudes võita;
17) tõele mittevastav väide, et
kaup või teenus ravib haigusi, talitlushäireid või väärarendeid;
18)
ebatäpsete andmete edastamine turutingimuste või kauba või teenuse
turult leidmise võimaluste kohta, et mõjutada tarbijat kaupa või teenust
omandama tavapärasest ebasoodsamatel tingimustel;
19) auhinna
lubamine ilma kirjeldatud auhindu või mõistlikke samaväärseid auhindu
välja andmata;
20) kauba või teenuse kirjeldamine sõnadega
«prii», «tasuta» või muu samalaadse väljendiga, kui tarbija peab tasuma
muude kulude eest, kui pakkumisele reageerimise ja kauba kättesaamise
või kohaletoimetamisega seotud vältimatud kulud;
21)
turundusmaterjalidesse arve või maksmisele viitava samalaadse dokumendi
lisamine, mis jätab tarbijale vale mulje, et ta on turustatava kauba või
teenuse juba tellinud;
22) tõele mittevastav väide või muul moel vale
mulje loomine, et kaupleja ei tegutse oma majandus- või kutsetegevusega
seotud eesmärgil, või tõele mittevastavalt enda esitlemine tarbijana;
23)
tõele mittevastava mulje loomine, et kauba või teenusega seotud
müügijärgsed teenused on lisaks Eestile kättesaadavad ka teistes
liikmesriikides.
§ 124. Oluline teave ostukutsel
(1) Ostukutse on kaupleja edastatud kommertsteadaanne, milles on selle edastamise vahendile kohasel viisil esitatud kauba või teenuse omadused ja hind ning seega võimaldatud tarbijal ostu sooritada.
(2) Käesoleva seaduse § 123 lõikes 6 nimetatud
oluline teave on ostukutse puhul järgmine teave, kui see ei selgu juba
kontekstist:
1) kauba või teenuse peamised omadused ulatuses, mis on
kohane sellele kaubale või teenusele ja teabe edastamiseks kasutatavale
sidevahendile;
2) kaupleja tegevuskoha aadress ja nimi või ärinimi
ning vajaduse korral selle kaupleja aadress ja nimi või ärinimi, kelle
huvides ta tegutseb;
3) kauba või teenuse hind koos maksudega või
hinna arvutamise alused, kui kauba või teenuse olemusest tulenevalt ei
ole võimalik hinda eelnevalt välja arvutada;
4) hinna sisse
arvestamata veo-, posti- või kättetoimetamiskulud või teave, et selliste
kulude tasumine on nõutav, kui neid kulusid ei ole võimalik eelnevalt
välja arvutada;
5) kauba või teenuse eest tasumise kord;
6)
kauba kättetoimetamise või tellimuse täitmise ja kaebuste lahendamise
kord, kui see erineb kaupleja ametialase hoolsuse nõuetest;
7)
viide vastava õiguse olemasolule tehingu puhul, millest on võimalik
taganeda või mida on võimalik üles öelda.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabele on ostukutse puhul oluliseks teabeks ka selline teave, mille esitamise nõue kauba või teenuse turustamisel või reklaamimisel on kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktiga.
§ 125. Agressiivne kauplemisvõte
(1) Kauplemisvõte on agressiivne, kui sellega konkreetses olukorras, arvestades kõiki selle asjaolusid, ahistamise, sunni, sealhulgas füüsilise jõu kasutamise, või liigse mõjutamise kaudu oluliselt kahjustatakse või tõenäoliselt kahjustatakse keskmise tarbija valikuvabadust või mõjutatakse tema käitumist kauba või teenuse suhtes ning selle mõjul tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei teeks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liigne mõjutamine on kaupleja tugevama positsiooni ärakasutamine tarbijale surve avaldamiseks viisil, mis oluliselt piirab tarbija võimalust teha teadlik valik. Tarbijale surve avaldamine võib toimuda ka füüsilist jõudu kasutamata või ähvarduseta seda kasutada.
(3) Kauplemisvõtte puhul ahistamise, sunni või liigse mõjutamise
kindlaksmääramisel võetakse arvesse järgmised asjaolud:
1)
kauplemisvõtte ajastus, koht, olemus ja kestus;
2) ähvardav või
solvav käitumine või selline keelekasutus;
3) tarbija
otsustusvõimet vähendava tõsise õnnetusjuhtumi või eriliste asjaolude
teadlik ärakasutamine, et mõjutada tarbija otsust kauba või teenuse
suhtes;
4) kaupleja poolt pealesunnitud koormav või
ebaproportsionaalne lepinguväline takistus, kui tarbija soovib kasutada
lepingulisi õigusi, kaasa arvatud õigust lepingust taganeda või vahetada
kaupa, teenust või kauplejat;
5) ähvardus rakendada meetmeid,
mis õiguslikult ei ole võimalikud.
(4) Alljärgnevaid kauplemisvõtteid peetakse alati agressiivseks ja on
keelatud:
1) mulje loomine, et tarbija ei saa enne lepingu sõlmimist
lahkuda;
2) tarbija külastamine tema kodus, eirates tarbija palvet
lahkuda või mitte tagasi tulla, välja arvatud lepingulise kohustuse
täitmiseks õigusaktidega sätestatud tingimustel ja ulatuses;
3)
järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, faksi,
e-posti või muu sidevahendi abil, välja arvatud lepingulise kohustuse
täitmiseks õigusaktidega sätestatud tingimustel ja ulatuses;
4)
kindlustuspoliisi alusel nõuet esitada soovivalt tarbijalt selliste
dokumentide nõudmine, mida nõude põhjendatuse seisukohast ei saa
mõistlikkuse põhimõtte kohaselt pidada asjakohasteks, või järjepidev
asjasse puutuvatele kirjadele vastamata jätmine, et panna tarbija
loobuma oma lepingujärgsete õiguste kasutamisest;
5)
reklaamis sisalduv lastele suunatud otsene pöördumine, millega neid
kutsutakse üles ostma reklaamitud kaupa või teenust või veenma vanemaid
või teisi täiskasvanuid seda tegema;
6) kohese või hilisema
tasu nõudmine tarbijale kaupleja poolt kättetoimetatud kauba või
osutatud teenuse eest, mida tarbija ei ole tellinud, või sellise kauba
tagastamise või hoidmise nõudmine, välja arvatud juhul, kui kaup on
võlaõigusseaduse § 99 lõike 3 kohaselt tarnitud asenduskaup (tellimata
kauba müük);
7) tarbijale antud sõnaselge teadaanne, et
kauba või teenuse ostmata jätmine ohustab kaupleja tööd või sissetulekut;
8)
tõele mittevastava mulje loomine, et tarbija on juba võitnud, võidab või
pärast teatud tegevust võidab auhinna või saab muud samaväärset kasu,
kui tegelikult auhind või muu samaväärne kasu puudub või kui auhinna või
muu samaväärse kasu kättesaamine eeldab tarbijalt rahamaksmist või muud
kulutusega seotud tegevust.»
§ 10. Paragrahvi 17 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 8) nõuda maakohtu kaudu tarbijate kollektiivseid huve ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste ja ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelamist ning tarbija õigusi rikkuva muu tegevuse lõpetamist.»
§ 11. Paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Komisjonil on õigus kaebuse menetlemine lõpetada, kui:
1)
kaebuse läbivaatamisel selgub, et selle lahendamine ei kuulu komisjoni
pädevusse;
2) kaebuse lahendamine esitatud tõendite alusel ei
ole võimalik, kuna nõuab põhjalikku uurimist ja tunnistajate
ärakuulamist;
3) vaidlevad pooled saavutavad kokkuleppe enne
komisjoni istungit, istungil või istungite vahelisel ajal;
4)
tarbija loobub kaebusest.»
§ 12. Paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Tarbijakaitseameti peadirektor või tema volitatud isik võib teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt ebaausa kauplemisvõtte kasutamise lõpetamist, või kui kauplemisvõtet ei ole veel kasutatud, kuid seda kavatsetakse teha, nõuda selle kasutamisest hoidumist.»
§ 13. Paragrahvid 43 ja 44 tunnistatakse kehtetuks.
§ 14. Seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:
« § 471. Ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelu rikkumine
(1) Kaupleja poolt ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelu rikkumise
eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse
rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»
§ 15. Paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 48. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 45–471 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 45–47 sätestatud väärtegude kohtuväline
menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) Tervisekaitseinspektsioon;
3)
valla- või linnavalitsus.
(3) Käesoleva seaduse §-s 471 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.»
§ 16. Seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
«1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.06.2005, lk 22–39).»
II. § 17. Võlaõigusseaduse muutmine
Võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2005, 61, 473) § 99 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Tarbija vaikimist või tegevusetust ei loeta tarbija nõustumuseks.»
III. § 18. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 12. detsembril.
Riigikogu esimees Ene ERGMA |