Teksti suurus:

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni vastuvõtmine

Väljaandja:Lasva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2007, 169, 2018

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni vastuvõtmine

Vastu võetud 18.09.2007 nr 8

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 p 7 ja «Haldusmenetluse seaduse» § 64 lg 1 alusel.

LASVA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2006–2016

I SISSEJUHATUS

Arengukava eesmärk

Lasva valla arengukava on Lasva valla tegevuse aluseks. Arengukavas määratakse ära valla lühi- ja pikaajalised eesmärgid ja esitatakse tegevusplaan nende eesmärkide saavutamiseks. Arengukava koostamine on demokraatlik, avalik protsess. Arengukava on kokkulepe, mille koostamisel osalevad võimalikult paljud kogukonna liikmed kas isiklikult või nende esindajate kaudu. Lasva valla arengukava aastateks 2006-2016 ning visioon on kohalikku elu suunav töövahend, mis väljendab valla elanike, huvigruppide ja organisatsioonide soovi, tahet ja võimalusi kujundada oma tulevikku meie vallas. Lepitakse kokku, milline peab olema kodukant tulevikus, milliseid võimalusi saab kasutada eesmärgi saavutamiseks, kuidas on kõige tulemuslikum kasutada piiratud ressursse. Lasva valla arengukava eesmärk on valla kui omavalitsusüksuse ja tema varade säilitamise ja funktsioonide edasiarendamine vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja tema parandustest tulenevatest põhimõtetest, mis reguleerivad riigi ja omavalitsuse kohustusi vallaelanike ees. Need põhimõtted Lasva vallas on järgmised:

kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine;
igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas;
seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises ja seda just osalusdemokraatia ja kolmanda sektori kaasamise kaudu;
vastutus oma ülesannete täitmise eest;
tegevuse avalikkus;
avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel.

Lasva valla arendustegevuse ülesanne on soodsa elukeskkonna loomine kultuuri ja hariduse kättesaadavuse kaudu, tehnilise infrastruktuuri korrastamise kaudu eelduste loomine majanduse arenguks, samas silmas pidades säästlikku loodusressursside kasutamise

Arengukava on aluseks:

Valla eelarve koostamisele.

Investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast.

Laenude võtmisele

Planeeringute koostamisel ja läbiviimisel

Arengukavas on põhitähelepanu pööratud kohaliku identiteedi tugevdamisele, tugevate külgede ja võimaluste ärakasutamisele, et aidata kaasa parema tuleviku ühisele realiseerimisele.

Arengukava on ka vahend suhtlemiseks ja läbirääkimisteks koostööpartneritega väljaspool omavalitsust.

Ajalooline taust

Praegune Lasva valla territoorium on põhiliselt välja kujunenud Eesti Vabariigi vanemal perioodil eksisteerinud Lasva valla ja Pindi valla liitumisel. 1934. a andmetel kuulus Lasva vald, mille pindala oli 36 km2, 975 elanikku, 181 talundit 3695 ha maaga Vastseliina kihelkonda. Pindi vald, mille pindala oli 61 km2 1169 elanikku, 192 talundit 4285 ha maaga kuulus Rõuge kihelkonda, mis asus keset Vastseliina kihelkonda. Peale nimetatud valdade on praeguse Lasva valla territooriumil veel endiste Timo valla, Erastvere valla, Võru valla, Aleksandri valla ja Leevi valla maad. Seoses Lepassaare sovhoosi tükeldamise ja reorganiseerimisega 1976. a eraldati Lasva külanõukogu piiridest Loosi ja Tabina küla ja arvati Vastseliina külanõukogu piiridesse ja on praegu Vastseliina valla koosseisus. Praegune Lasva valla piir peaks jääma samaks ka planeeritava haldusreformi käigus, samas oleme avatud koostöö- ja ühinemisküsimustes läbirääkimisteks naabervaldadega.

Visioon- Lasva vald aastal 2016

Koduvallas on arenemisvõimeline ja sõbralik elukeskkond.

Põhieesmärgid:

Elamumajanduse arengu intensiivistamine

Avalike teenuste kättesaadavuse parandamine (s.h. hajaasustusega piirkondades)

Ettevõtluse arengu soodustamine ja toetamine

Külakogukondade tugevdamine (külavanemate aktiviseerimine, ühise „meie tunde» tekitamine)

Noorsootöö eesmärgipärane korraldamine (noortejuhi leidmine, mitmekesisema huvihariduse pakkumine (s.h. hajaasustusega piirkondades)

Valla loodusressursi otstarbekas kasutamine (miljööväärtuslike alade kaitsmine, olemasoleva keskkonna parem propageerimine)

II ASUKOHT

Asend ja territoorium

Lasva vald paikneb Võru maakonna kirdeosas suhteliselt lähedal Võru linnale. Valda läbivad Võru–Obinitsa, Pindi - Verijärve ja Võru–Räpina maantee ning Valga–Piusa raudtee. Valla piirinaabriteks on Võru vald, Vastseliina vald ja Põlvamaa Laheda, Orava ning Veriora vald. Loodus on valla piires vahelduv ning seega on piirkond sobiv nii põllumajanduse kui turismiga tegelemiseks. Sooküla – Kütioru piirkonnale on iseloomulik tugevasti liigestatud reljeef ning kogu valla ulatuses on levinud vahelduv pinnakate. Arvesse võttes reljeefsuse omapära, võib valda vaadelda Eesti maketina. See annab suurepärase võimaluse õpperadade kujundamiseks ning selle turuniðði väljakujundamiseks on alustatud juba eeltöid.

III DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON

Tabel 1 Elanike arvud on esitatud 31. detsembri seisuga jooksva aasta suhtes

Aasta  Elanike arv

1992   1936
1993   1924
1994   1934
1995   1935
1996   1925
1997   1966
1998   1925
1999   1912
2000   1899
2001   1866
2002   1853
2003   1857
2004   1829
2005   1829
2006   1807
2007   1810 seisuga 01.09.2007

Lasva valla 37-st külast suuremad on Kääpa küla 318 elanikuga, Lasva küla 317 elanikuga, Otsa 141 elanikuga. Valla pindala on 172 km2. Rahvastiku tihedus 10,9 in/km2

Valla rahvastiku püsimajäämiseks tuleb säilitada ja juurde meelitada eelkõige aktiivseid tööealisi elanikke ning noori peresid, pakkudes neile töö- ja elamisvõimalusi ning vaba aja veetmise ja enesearendamise võimalusi.

Külad

Elanikke külades seisuga

   
 

10.02.2006

01.09.2007

Pindal km2

in/km2

KOV täpsusega

1

1

   

Andsumäe

7

7

3.2

2.2

Hellekunnu

14

17

4,3

4,0

Husari

15

15

2,3

6,5

Kaku

6

6

3,7

1,6

Kannu

33

33

4,4

7,5

Kõrgessaare

30

28

7,6

3,7

Kääpa

318

309

11,2

27,6

Kühmamäe

46

52

3,3

15,8

Lasva

317

321

8,7

36,9

Lauga

9

9

1,1

8,2

Lehemetsa

19

25

5,8

4,3

Listaku

36

29

6,3

4,6

Madala

40

39

9,2

4,2

Mõrgi

20

21

7,1

2,9

Mäessaare

7

7

1,7

4,1

Noodasküla

22

25

5,3

4,7

Nõnova

31

31

4,1

7,6

Oleski

20

19

4,3

4,4

Otsa

141

150

8,8

17,0

Paidra

47

43

6,0

7,2

Peraküla

34

27

1,7

15,9

Pikakannu

18

15

3,8

3,9

Pikasilla

24

20

1,9

10,5

Pille

68

68

4,8

14,2

Pindi

65

64

15,2

4,2

Puusepa

88

85

5,5

15,4

Pässä

85

81

2,4

33,8

Rusima

11

10

1,3

7,7

Saaremaa

6

6

1,4

4,3

Sooküla

53

51

2,2

23,2

Tammsaare

23

26

1,2

21,7

Tiri

12

12

4,8

2,5

Tohkri

12

12

3,1

3,9

Tsolgo

76

88

6,2

14,2

Tüütsmäe

16

17

1,4

12,1

Villa

20

18

1,2

15,0

Voki-Tamme

29

23

5,4

4,3

vald

1819

1810

171,9

10,53

Lasva valla üldpindala on 17 218 ha, sh haritavat maad 7006 ha, looduslikku rohumaad 1382 ha ja metsamaad 6535 ha, vee all 230 ha, hoonete all 24 ha.

IV LOODUSLIKUD RESSURSID

Maareform

31.12.2005 seisuga oli riigi maakatastrisse registreeritud 1673 katastriüksust pindalaga 14302.4 ha ( 83,1% ).
31.09.2007 seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 1733 katastriüksust pindalaga 14826,83 ha ( 86,1% )

Tabel 3 Registreeritud maa jaotub:

 

31.12.2005

01.09.2007

Tagastatav maa

7478 ha

7591,51

Ostueesõigusega erastatav

2904 ha

4174,24

Vaba põllumajandusmaa erastamine

814 ha

Sh 622,9

Vaba metsamaa erastamine

175 ha

Sh 170,7

Riigimaa

2792 ha

3050,89

Munitsipaalmaa

3,7 ha

10,19

Munitsipaalmaad (hektarites):

Pikakannu Põhikool 3,5
Vallamaja 0,212
Biotiigi Pille küla 0,8
Tiikide Kääpa 3,6
Biotiigi Pässä 1,57
Kuivati Sooküla 0,51
Lumise garaaž 0,0996
Uue Kimalase korteriomand 3432/1368 mo 1,3688
Kuusiku lasteaia majandusharu 1352/5416 mo 1,2352
Kastani Otsa korteriomand 430/3429 mo 0,4754

Maade tagastamine- erastamine on planeeritud lõpetada 2006 aastal.

Paremad põllumaad asuvad Kääpa ja Lasva piirkonnas, kus põllud on tasased ja moodustavad suuremaid massiive. Võrreldes varasemaga on nüüdseks kasutusele võetud ka väiksemad maatükid.

Maavarad

Maavaradest leidub valla territooriumil liiva, kruusa, savi ja turvast. Olulist tähtsust on seni omandanud turba, liiva ja kruusa kaevandamine.
Vaieldamatuks ressursiks on põhjavesi. Valla territooriumil on 27 puurkaevu.

Valla territooriumil asuvad järgmised maardlad:

KARJAMÄE maardla asub Lasva valla lõunaosas, Haanja Looduspargis asuval eramaal. Maardla materjal koosneb keskmiselt 69,7% ulatuses liivafraktsioonist, 20,4% ulatuses kruusast ning 9,9% ulatuses savi- ja tolmuosakestest. Maardla 5,3 hektari suurusel alal on pealpool põhjavee taset aktiivne tarbevaru 366 tuh. m3 ja selle all aktiivne reservvaru 114 tuh. m3.

KAKU maardla asub Lasva valla kaguosas, Võrust 9 km ida pool. Maardla liivakivi koosneb 82–95% ulatuses kvartsiteradest. Päevakivi on 1–4%, raske fraktsiooni mineraale 0,08–0,9%. Kaku liivamaardla tehnoloogiline liiv on kõlbulik värvilise klaasi valmistamiseks ja kasutamiseks vormiliivana. Liivamaardla tarbevaru 8,7 hektari suurusel alal 584 tuhat m3, reservvaru 996 tuhat m3. Täiendavalt on taotletud Kaku karjääri kõrvale uue liivakarjääri avamist.

TILSIPALO maardla asub Lasva valla lääneosas, Kääpa asulast 2,5 km põhja poole. Liiv ei sisalda orgaanilisi lisandeid. Peensusmooduli põhjal tuleb liiv lugeda peenteraliseks, mida sobib kasutada ehitusliivana, betoonisegudes ja teekatete rajamiseks. Liiva aktiivne reservvaru 43,9 ha suurusel alal on 9131 tuhat m3, sealhulgas allpool veetaset 4214 tuhat m3.

PINDI turbaraba asub Lasva valla kirdeosas, mille suurus on 176,9 ha turbavaruga 190 tuhat tonni.

V KULTUUR

Lasva vallas on keskne rahvamaja asukohaga Lasval. Tsolgo rahvamaja on antud 2013 aastani rendile MTÜ Tsolgo Arendusühingule. Viimane on kultuuritöö eestvedajaks Tsolgo kandis. Suveperioodi üritused toimuvad Kütioru Tsõõriplatsil, Kääpa laululaval, Lasva kõlakojas ja Palo mäel, Tsolgo vabaõhulaval. Kontsertpaigana on kasutust leidnud ka Pindi kirik.

Toimuvad pikaajalise traditsiooniga üritused. Neid viivad läbi valla toetusel seltsid, seltsingud ja Lasva rahvamaja. Alates 1999.a. toimuvad valla laulu -ja tantsupidu Kääpa laululaval, Rahvapidu Kütiorus, Lasva Järvepidu Lasva järve ääres, Palo Turniir Lasva parkmetsas. Hilisema üritusena on liitunud Lasva järve Tulemuusika , Tsolgo Külateatrite päev ja Tsolgo Pikkjärve veepidu.

Üritustest korraldatakse rahvamajas perepäevi, näitusi, kodukandipäevi, eakate ühisüritusi kevadel ja jõulude ajal, noortediskosid ja rahvakalendri tähtpäevadega seonduvaid üritusi.

Vallas tegutseb 3 raamatukogu ja üks raamatukogu laenutuspunkt.

Nii Kääpa kui ka Pikakannu koolides on oma raamatukogu. Kõikides raamatukogudes on loodud interneti püsiühendused. Kokku on lugejaid 660 ja teavikuid ca 35 000.

Lasva Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 322, mis moodustab 17,6% valla elanikkonnast.

1999. a 10. detsembrist on avatud Avalik Internetipunkt kolme arvutiga, mille kasutusvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega.

Kääpa Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 225, mis moodustab 12,3% valla elanikkonnast.
Raamatukogu asub Kääpa Sotsiaalkeskuses, maja esimesel korrusel.
Samas on ka avatud Avalik Internetipunkt kahe arvutiga, mille kasutamisvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega.

Tsolgo Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 142, mis moodustab 7,7% valla elanikkonnast.
Raamatukogu asub Tsolgo külas algkooli ruumides. Samas on ka avatud Avalik Internetipunkt kahe arvutiga, mille kasutamisvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega.

Tabel 4 Kultuur

Probleemid

Lühiajalised eesmärgid

Pikaajalised eesmärgid

Lasva raamatukogu ruum soojustamata, mööbel vana ja lagunenud

Maja välisfassaad soojustatud

mööbel vahetatud

Vähene huvi kultuuriürituste ning ühise tegevuse vastu, omaalgatuste puudumine

Lasva vallas on aktiivsed kultuuri- ja sporditöö eestvedajad

Lasva valla noortele on valminud oma Huvikeskus

Puudub valla infovoldik

Valla kohta koostatud infovoldikud ja muud valda tutvustavad materjalid

Regulaarselt on täiendatud ja välja antud valla esitusmaterjale

Lasva rahvamaja ruumid osaliselt remontimata, sisustus ja aparatuur vajab uuendamist

Sisustatud kaasaegse sisutuse ja aparatuuriga

Lasva rahvamaja kõik ruumid renoveeritud

Lasva vabaõhuväljak kaasajastamata

Vabaõhuväljak ja parkmets kaasajastatud, laiendatud ning heakorrastatud

 

Lasva Käsitööseltsi ja Lasva tervisespordi Seltsi ruumid kütteperioodil külmad

Lasva rahvamaja keskküttesüsteemi on ühendatud nn seltsimaja

 

Vallas on välja arendamata piirkondade turismiobjektide infrastruktuur ja puhkeotstarbelised rajatised

Puhkeala parkla ja järve rannas ujumissillad ehitatud ning rannapiirkond laiendatud; pumbamaja kunstihooneks ümber ehitatud, välikäimlad ehitatud; matka ja suusarajad riigimetsa rajatud; infomajakene ehitatud; infopunkt loodud.

Kurepallo rajatud suusarada on valgustatud, valla erinevatesse piirkondadesse on täiendavalt rajatud turismi arengut soodustav infrastruktuur ning puhkeotstarbelised rajatised

Tsolgo rahvamaja ja koolimaja renoveerimata

Tsolgo rahvamaja ja koolimaja renoveeritud

 

Tsolgo muuseumi omandiküsimus lahendamata

Omandiküsimus lahendatud

Muuseumivara eksponeerimiseks vajalikud ruumid leitud ja renoveeritud

Lasva raamatukogu Otsa laenutuspunkti väike pind ja amortiseerunud inventar.

Lasva raamatukogu Otsa laenutuspunkti pinda on laiendatud kõrvalasuva korteri baasil ja inventar on uuendatud

 

Kütioru Tsõõriplatsil parkimise korraldamine

Tsõõriplatsile on rajatud parkla

 

Kütioru Tsõõriplatsi taastamine lõpetamata

Tsõõriplatsi taastamine lõpetatud

 

Kääpa parkmets korrastamata

 

Kääpa parkmets rajatud

Sooküla piirkonnas puuduvad kooskäimise ruumid

Ruumid on olemas kooskäimiseks

Ruumid on renoveeritud

Välised spordiplatsid (-väljakud) puuduvad või on halvas olukorras

Olemasolevad välised spordiplatsid on renoveeritud

Külakeskustesse on rajatud täiendavad sportimise ja vabaajaveetmise platsid

Kääpal puuduvad kultuuritegevuse läbiviimiseks vajalikud ruumid

Kääpa kooli aula on kohandatud ka piirkonna kultuuriürituste läbiviimiseks

 

Puudub ajalootalletamise süsteemsus

Raamatukogudes toimub kantide ajaloo kogumine ja talletamine

 

Turismiobjektid on viidastamata

Kõik turismiobjektid on varustatud infotahvlitega

 

Puudulik kultuuriturism

Areneb kultuuriturism (viidamajandus korrastatud sh. külasildid)

 

Pindi kirik on halvas ehituslikus korras (varisemisohtlik), Kirikuhoonel puudub küttesüsteem, tuletõrje- ning vargaalarmid surnuaed koos uue osaga väljakujundamata

Teostatud uus surnuaia planeering ja heakorrastustööd, alustatud on Pindi kiriku renoveerimist

Pindi kirik on remonditud ja kujundatud sealhulgas riikliku piirkondliku tähtsusega kontsertpaigaks

Liiklus ja terviseedendamise seisukohalt puudulikud võimalused jalgrattaga sõitmiseks

I etapp Võru – Kääpa jalgrattatee valminud

Jalgrattarada kulgeb Otsa- Lasva- Kääpa- Võru: kokku 18 kilomeetrit

Korruselamiste väljanägemine halb, suured küttekaod

Vald nõustab korterelamute elanikke ühistute loomisel

Valla korrusmajades toimunud (korteriühistud) renoveerimistööd välisfassaadide ja katuste osas.

Külavanemate vähene aktiivsus, vähene omaalgatus

Toimuvad koolitused (rahastamisvõimalused jms.) ja toetussüsteem külavanematele

Külaliikumine hoogustunud

Puudub kohalik infojagamise punkt

Töötab I-punkt Kääpal ja Lasval, Otsal, Lasval ja Tsolgos raamatukogude baasil

 

Vähesed võimalused süsteemse teabe jagamiseks vallakodanikele

Koostatud infovoldikud, pidevalt arendatakse edasi teabejagamise süsteemi Ajalehes avaldatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse otsuseid ja määrusi

 

Kääpa vana koolimaja väikese kasutusega ja ehituslikult halb olukord

Koolimaja kasutusvaldkond laienenud, teostatud hädavajalikud remondid

Koolimaja kapitaalselt remonditud ja pidevas kasutuses

Seltsitegevus:

Lasva vallas on registreeritud 10 mittetulundusühingut ja 8 seltsingut:

Tabel 5 Mittetulundusühingud ja seltsingud

Nimetus

Alates aastast

Põhitegevus

Tehtust

MTÜ Kääpa M klubi

1997

Kääpa piirkonna külaelu edendamine ja ühisürituste korraldamine

Külapäev, jaanitulu, Kääpa kõlakoja ja tantsupõranda remont

MTÜ Lasva Käsitööselts

1995

Täiskasvanu koolitus kodukultuuri ja ilumeele arendamine

Portselanimaal, Jõulumaa, lastelaagrid

MTÜ Lasva Tervisespordi Selts

1999

Lasva valla elanikele tervisespordiürituste korraldamine

Sõpruskohtumised sõprusvalla Vaala vallaga Soomest. Spordiüritused vallasiseselt, osavõtud maakonna ja vabariigi tasandil. Uute spordirajatiste ehitamine. 2005 tervisespordirada metsas

MTÜ Betenhofi Selts

2000

Pindi küla ajaloo uurimine, kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu kiirendamine

 

MTÜ Ühing Pikakannu kooli areng

2000

Pikakannu Kooli säilitamine

Ühised üritused, Infotuba

MTÜ Tsolgo Arendusühing

2003

Piirkonnas soodsa elu- ja töökeskkonna loomine

Arengukava; Ühisüritused, huvitegevus Tsolgo rahvamaja ja Tsolgo koolimaja renoveerimine

Pässä Külaselts

2003

Kohaliku(küla) elu korraldamine ja edendamine

Arengukava 2003-2008, iga- aastased külapäevad, uue pargi rajamine, bussipaviljoni ehitamine

Kütioru Puhkepiirkonna Selts 28.09.

2005

Lasva valda Kütiorgu puhke ja spordipiirkonna kujundamine

Piirkonna heakorra talgud

MTÜ Nõnova Perelastekodu

 

Vanemlike hoolitsuseta lastele kodu rajamine

Maja nullkorruse ja I korruse osaline ehitus

MTÜ Kütioru Avatud Ateljee

 

Maakunsti ja maaturismi arendamine Kütiorus

Maakunstirajale kunstiobjektide rajamine, kunstifestivali korraldamine

S E L T S I N G U D

     

Lasva külaseltsing

2002

Lasva küla kui vallakeskuse kauniks muutmine, turismi edendamine, kodukandipäevade korraldamine

Arengukava Kodukandipäevade korraldamine, Lasva jõuluvalguse ürituse korraldamine

Kütioru Tsõõriplatsi seltsing

2002

Kütioru Tsõõriplatsi ajaloolise väärtuse säilitamine ja taastamine

Tantsupõrand, kaitsetara, WC, pinkide ehitus, rahvalikud üritused

Pindi Külaseltsing

2003

Küla arendamine, vaba aja veetmine

2004. laulupeo tule vastuvõtt

Lasva naisrühma seltsing

2003

Tutvustada ja arendada rahvakultuuri vallas ja maakonnas

Talvised tantsulaagrid ja uued rahvuslikus stiilis rahvariided

Kannu külaseltsing

2003

Ühiste ürituste korraldamine ja kõigist külaelanikest hoolimine

Jaanipeod

Tsolgo Pikkjärve seltsing

 

Ühisürituste korraldamine, Pikkjärve kaitse

Pikkjärv veepidu, Pikkjärve ralli

Seltsing «Paidra ja Pindi loodushoid»

2004

Pindi Kärnjärve, Paidra järve ja Võhandu keskjooksu ning selle ümbruse loodushoid ja kaitse

Ühised heakorratalgud

VI HARIDUS

Lasva vallas toimub laste kasvatamine ja hariduse andmine ühes lasteaias ja kahes põhikoolis. Lisaks ostab vald sisse lasteaiateenust, haridus ja- huviharidusteenust Võru linnalt ja teistelt OV-delt.

Lasva lasteaaia kolm rühma töötavad kolmes eri külades asuvates hoonetes - Lasva kortermajas, Kääpa sotsiaalkeskuse majas ja Kääpa koolimajas. Lasteaiarühmad töötavad liitrühmadena

Uue lasteaia ehituseks planeeritud maal, asukohaga Lasva küla Pargi maaüksus, on teostatud detailplaneering 2,8840 ha suurusel alal.

Lasva vallas on kaks põhikooli - Kääpa ja Pikakannu.

Pikakannul on haridust antud alates 1870, praeguses hoones alates 1939 aastast. Samas majas on õpilaste toitlustamiseks söökla. Maja üldine seisukord hea. ( 1999 vahetatud katus, 2004 vahetatud aknad). Koolis õpib 01.09.2007. a. seisuga 47 last, nendest Lasva valla elanike registris 36 last.

Kääpa Põhikool töötab 2002 aastal valminud uues koolihoones ja renoveeritud (1939.a koolimajaks ehitatud maja) kompleksis. Koolihoones asub ka spordisaal. Kääpa Põhikoolis õpib 01.09.2007.a. seisuga 136 last, nendest Lasva valla elanike registris 117 last.

Tabel 6 Haridusasutuste probleemid ja eesmärgid

Probleemid

Lühiajalised eesmärgid

Pikaajalised eesmärgid

Pikakannu kooli pedagoogilise kaadri riigieelarvest eraldatav palgafond ei rahulda vajadusi

Vallaeelarvest täiendavate vahendite suunamine palgafondi täiustamiseks. Valmib hariduse arengukava

Hariduselu juhtimise aluseks on hariduse arengukava.

Lasva lasteaia ruumid ei rahulda valla vajadusi

Lasva küla Pargi lasteaed ehitatud

Kääpa külas on kaasaegne ja lastesõbralik lasteaed,

Laste õpetamine liitklassides

Hariduskorralduslikud muudatused läbi viidud ning tagatud on hea õpetamise kvaliteet

Tagatud on kvaliteetse hariduse andmine kõigile lastele, rakendatud on vajalikud tugisüsteemid laste õpetamisel ja kasvatamisel

Kääpa kooliaula ei täida oma funktsiooni

Kooliaula renoveeritud ja samas kasutatakse teda kultuuriürituste läbiviimise paigana kogukonnas

 

Koolide materiaalne baas vana ja vajab täiendamist

Koolide materiaalne baas täiendatud ja uuendatud

 

Infotehnoloogiavahendid vananenud ja mittetäielikud

Koolide infotehnoloogiline park uuendatud ja kaasajastatud

 

VII TERVISHOID

Tervishoiualast tööd vallas koordineerib sotsiaalosakond koos perearstiga. Esimese etapi arstiabi korraldab Lasva perearst. Erialase teise etapi arstiabi saamiseks suunab perearst haige erialaarstide konsultatsioonidele. Perearsti praksises asub ka apteek.

Ravikindlustusega hõlmamata inimeste esmast arstiabi korraldab vastavalt lepingule perearst. Erialaarstide juurde suunab perearst kooskõlastades otsuse sotsiaalosakonnaga, kes väljastab garantiikirja.

Tabel 7 Tervishoiuga seotud probleemid ja eesmärgid

Probleemid

Lühiajalised eesmärgid

Pikaajalised eesmärgid

Elanikkonna vähene haigusteadlikkus ja ebapiisav huvi tervislike eluviiside vastu

Inimesi on informeeritud ja teadvustatud terviseriskidest ja tervist mõjuvatest teguritest raamatukogudes avatakse tervisenurgad; perearst koostöös terviseõpetuse õpetajate ning maakonna tervisetoaga koostavad soovitusliku loengute nimekirja; korraldada ettevõtjate infopäev, mille raames viiakse läbi töötajate tervisekontroll

Inimeste tervisenäitajad on paranenud

Terviseedenduslik liikumine on vähe arenenud

Koostöös perearsti ja seltsidega on arendatud terviseliikumist

Eelarves ette näha toetussummad piirkondlike rahvaspordiga tegelemist võimaldavate rajatiste ja vahendite loomiseks ja muretsemiseks

Puudub koordineeritud ja süsteemne spordi- ja terviseedenduse valdkonna asjaajamine

Spordijuhi tööle rakendamine, kelle ülesandeks on valda esindavate võistkondade väljaviimine erinevate tasandite võistlustele, vallasiseste võistluste ja tervisespordiürituste korraldamine

Toimib süsteemne terviseedenduse- ja sporditöö juhtimine, mille kaudu on tagatud inimeste elukvaliteedi tõus

Puuduvad sobilikud ruumid perearstikeskusel, ning -võimalused füsioteraapia protseduuride teostamiseks

Rajatud perearstikeskus füsioteraapiaprotseduuride teostamise võimalustega

Toimib kõigi võimalustega süsteemne inimeste tervise eest hoolitsemise programm

Piirkondades puuduvad ühiskasutuseks ettenähtud saunad

Piirkondlike üldkasutatavate olmetingimuste viimine sanitaarnõuetele vastavaks

 

Vähene terviseliikumine

Valla eelarves ette näha toetussummad konkreetsete spordi- ja terviseürituste korraldamiseks

Võimaluste laienemine ja Inimeste aktiivsuse suurenemine on suurendanud terviseliikumist

VIII SOTSIAALHOOLEKANNE

Lasva valla sotsiaalosakonnas töötab osakonna juhataja, sotsiaaltööspetsialist ja täiskasvanute hoolekande spetsialist. Koduhooldusteenuseid osutavad avahooldustöötajad ja lepingulised töötajad. Osakonnale allub Kääpa Sotsiaalkeskus iseseisva hoolekandeasutusena.

Lastega seotud probleemide lahendamiseks on moodustatud laste hoolekande komisjon, on hea side koolidega, toimib maakonnasisene sotsiaalvõrgustik.

Puuetega inimeste tarbeks on loodud võimalused (ka ratastooliga liikumiseks) Kääpa Sotsiaalkeskuses

01.01.2006 aasta seisuga oli Lasva vallas 1829 elanikku, 01.09.2007 on vallas 1810 elanikku

Tabel: Vallaelanike ealine koosseis

Vanuserühm

Arv

Osatähtsuse %

39095

291

16

15-18

115

6

19-64

1106

61

65+

298

16

 

1810

 

Pakutavad sotsiaalteenused:

Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks.

Koduteenused – teenused, mis aitavad abivajajal toime tulla tema kodustes tingimustes. Selleks on võetud tööle avahooldustöötajad.

Eluasemeteenus – vallal on 12 sotsiaalkorterit, mida saab välja üürida või anda ajutiseks kasutamiseks isikule või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ja võimelised endale või perekonnale eluaset tagama (tuleb tagada elamispind ka vanglast ja lastekodust naasvatele isikutele).

Hooldamine perekonnas – isiku hooldamine kirjaliku lepingu alusel sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.

Hooldamine hoolekandeasutuses – seal viibivatele isikutele tagatakse ööpäevringselt nende eale ja seisundile vastav hooldus. Lasva vallas on olemas Kääpa Sotsiaalkeskus, mis on eakatele ja puuetega isikutele elamiseks ning hooldamiseks loodud asutus.

Transporditeenus – kõigil abivajajatel on võimalik soodsatel tingimustel kasutada invabussi või muud valla transporti.

Toetatud elamise teenus – tööealistele psüühilise erivajadusega isikutele pakutav majutusteenus koos igapäeva elu toetamisega

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – pikaajaliste töötute aktiviseerimine ja abistamine nende isikliku vastutuse tõstmiseks enda ja oma pereliikmete toimetuleku eest.

Lastehoiuteenus

Eraldatavad sotsiaaltoetused:

Toimetulekutoetus – vastavalt riigi poolt kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise korrale;

Riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused – makstakse toimetulekutoetuste vahendite piisavuse korral ja on põhiliselt ette nähtud paljulapselistele peredele, puuetega inimestele, üksielavatele eakatele jt riskigruppidele ;

Hooldajatoetus- vahendid on ette nähtud puuetega inimeste sotsiaalhoolekande kulude katmiseks. Hooldajatoetuseks eraldatud vahendid on Lasva vallas korraldatud koduhooldusteenus st. avahooldus ja makstakse tasu individuaalhoolduse puhul.

Kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused – makstakse isiku avalduse alusel tervise ja eluasemega seotud kulude kompenseerimiseks, laste koolitoiduraha, töövihikute ja teiste õppimisega seotud kulude katmiseks ja muudel erakorralistel juhtudel. Samuti antakse toetust sünni ja surma puhul, seoses kooli lõpetamisega, kooliaasta algusega nn aabitsatoetus esimesse klassi astujatele ning asendushooldusel olnud lastele elluastumistoetust.

Tabel 8 Sotsiaalprobleemid

Probleemid

Lühiajalised eesmärgid

Pikaajalised eesmärgid

pikaajalistest töötutest abivajajate suur hulk

Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse abil on suurendatud hõivatust

Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse abil on suurendatud hõivatust

abivajajate vähesed toimetulekuoskused ning abivajaja isiku ja pere vähene vastutus oma toimetuleku eest

Preventiivne töö isiku enda vastutuse suurendamisele nii enda kui ka oma perekonnaliikmete toimetuleku ees. Soodustatakse tugi- ja eneseabigruppide teket.

Preventiivne töö isiku enda vastutuse suurendamisele nii enda kui ka oma perekonnaliikmete toimetuleku ees. Tuleb soodustada tugi- ja eneseabigruppide teket

ebapiisav informatsiooni avalikustamine sotsiaalteenuste ja –toetuste kohta

Sotsiaalteenuste alane info avalikustatakse valla ajalehes, valla kodulehel, eraldi infolehtedes ja voldikutena.

Vallakodanikud on teadlikud vallas pakutavatest sotsiaalteenustest ja -toetustest ning oma õigustest ja kohustustest

Kääpa Sotsiaalkeskuses ei ole piisavalt ruumi voodihaigetele klientidele

Sotsiaalkeskuses on tagatud kohad voodihaigetele klientidele

Sotsiaalkeskus pakub üldhooldekodu teenuse kõrval ka ajutise päevahoolduse, turvakodu ja pansionaadi teenust

Kääpa Sotsiaalkeskus pakub vähe teenuseid majast ja vallast välja

On koostatud Kääpa Sotsiaalkeskuse arengukava ja infovoldik teenuste kohta

Kääpa Sotsiaalkeskuses pakutakse mitmekülgset sotsiaalvaldkonna teenust kõigile soovijatele

Kääpa Sotsiaalkeskuses elavad eakad on passiivsed, mistõttu paljudel on negatiivne ellusuhtumine ja alanenud toimetulekuvõime

Tööle on võetud tegevusjuhendaja, eakad on positiivsema ellu-suhtumisega, aktiivsemad ning toimetulevamad

Tegevusjuhendaja pakub igapäevaelu toetamise teenust kodudes elavatele psüühikahäiretega inimestele.

Kääpa Sotsiaalkeskuses on lõpetamata energiasäästu programm, välisseinte soojustamine

Kääpa Sotsiaalkeskuse välisseinad soojustatud. Tualettruumid ja vesivarustus renoveeritud

Kääpa sotsiaalkeskuse energiakulud on viidud miinimumini

Sotsiaalkorterite seisukord on halb

Sotsiaalkorterid on kohandatud ühise eluruumina kasutamiseks ja vastavad sanitaarnõuetele. Üks korter on kohandatud ratastooliga inimese tarbeks.

Valminud on ühetoaliste sotsiaalkorteritega sotsiaalmaja

Eakate vajadused ei ole kaetud avahoolduse ja sotsiaalkeskuse võimalustega.

Kääpa Sotsiaalkeskuse tegevus on avalik.

Käivitunud on eakate peres hooldamise e. perevanadekodu teenus.

Traditsioonilise perekonna mudeli väärtustamine

Peredele korraldatakse ühisüritusi nii kultuuri, spordi kui ka tervise valdkonnas.

Lasva valla perekond on tugev, elu põhiväärtusi hindav

Puudulikult väljaarendatud ratastooliga liikumise võimalused

Lasva vallamajja, rahvamajadesse ja raamatukogudesse on võimalik pääseda ratastooliga

Kõigisse Lasva valla avalikesse hoonetesse ja kohtadesse on tagatud juurdepääs ratastooliga, sotsiaalkeskusesse on paigaldatud lift

Vähesed võimalused teenuse pakkumise osas erivajadustega inimestele

On võimalik pakkuda tugiisiku ja isikliku abistaja teenust

Erivajadustega inimestel on võimalik kasutada kõiki vallas pakutavaid sotsiaalteenuseid

Puudub võimalus kriisiolukorda sattunud laste ja perede paigutamiseks

Pakutakse varjupaiga teenust kriisiolukorda sattunud lastele ja peredele

Valla asuvas pereabikeskuses osutatakse komplektset teenust kriisiolukorda sattunud lastele ja peredele

Puudub alternatiivne lastehoiu võimalus

Pakutakse päevahoiu teenust

Kõigil lastel on võimalik vanemate hõivatuse korral viibida turvalises ja arendavas keskkonnas

IX INFOTEHNOLOOGIA

Internetiühendusega on tänaseks päevaks kaetud enamus tihedamalt asustatud aladest Lasva vallas. On üksikuid piirkondi, kuhu ühendus siiski ei jõua – Otsa, Pindi, Nõnova, Peraküla, kuid tegevus käib jätkuvalt selles suunas, et ka nende piirkondade elanikele saaks loodud võimalus interneti kasutamiseks.

Hetkel on internetiühendusega kindlustatud kõik Lasva valla allasutused – raamatukogud, koolid, lasteaiad ja rahvamajad. Kõige halvemas seisus on Lasva Raamatukogu Otsa laenutuspunkt, kus muude tehniliste võimaluste puudumise tõttu tuleb kasutada RDSL ühendust kiirusega 256 kbps. Teistes asutustes jääb internetiühenduse kiirus 1-2Mbps vahemikku. Otsa laenutuspunkt on hetkel ka kõige kehvemini varustatud arvutustehnikaga, mistõttu hetkel seal raamatuid elektrooniliselt ei laenutata. Arvutipark asutustes on viimase viie aasta jooksul peaaegu täielikult välja vahetatud, ent siiski pole me jõudnud välja tasemeni, kus kõikide arvutid oleks enam-vähem võrdsel tasemel.

Tabel 9 Probleemid infotehnoloogias ja perspektiivsed lahendused

Probleemid

Lühiajalised eesmärgid

Pikaajalised eesmärgid

interneti leviala kaardil on veel küllaltki olulistes kohtades valgeid laike

Maakondlike projektidega liitumine on võimaldanud interneti leviala suurendamist

Areneva WIMAX tehnoloogia kasutuselevõtt on taganud juurdepääsu kõigile klientidele

Vallaasutuste arvutipark on vananemas ja nõuab peagi väljavahetamist

Arvutipark on osaliselt välja vahetatud

On kasutusele võetud arvutite rendisüsteem

Vallaasutuste arvutipargi arvutite toide on koos tarbimissüsteemis eraldada teistest tarbijatest

Järk- järguliselt on teostatud arvutite toite viimine eraldi tarbimissüsteemidesse

Vallaasutuste arvutipargi arvutite toide on eraldatud muust tarbimissüsteemist

Puudub süsteemsus ja otstarbekus arvutivõrkude lahendustes

 

Kasutusele võetud arvutiterminalid

Kõigile soovijatele pole tagatud interneti kasutuse võimalus kodus

Laienenud on interneti püsiühenduse kättesaamise võimalused kodudes Kaardistatud olemasolev olukord ja vajadused

Interneti püsiühenduse kasutamise võimalus on tagatud kõigile soovijatele

X KESKKONNAHOID JA HEAKORD

Jäätmemajandus

Valla territooriumil jäätmeid ei ladustata.

Lähim prügila asub Räpol. Olmejäätmete kogumise ja transportimisega tegelevad firmad. Ohtlike jäätmete kogumiseks asub Lasval ohtlike jäätmete kogumise konteiner.

Alates aastast 2009, kui suletakse Räpo prügila, hakatakse maakonna jäätmeid ladustama Kagu-Eesti Jäätmekeskuse prügilasse.

HEAKORD

Heakorrastus on oluline nii meeldiva elukeskkonna tagamiseks, kui üheks eelduseks valla külastatavuse suurendamiseks ja turisminduse arendamiseks.

Korraldatavad heakorrakonkursid on innustanud paljusid inimesi korrastama oma kodu ja selle ümbrust. Vallas on mitmeid kauneid kodusid, mis on pälvinud tunnustamist nii maakonna kui ka riigi tasemel. Kahjuks leidub kodusid, mille ümbrused on korratud ja mõne kohta võib öelda isegi räpased.

Heakorrastatud suplus- ja suvituskohaks kohandatud Lasva järve kallas on meeldiv ajaviitekoht paljudele inimestele. Lasva küla keskele rajatavast pargist on üle poole korrastatud ja pargipuud istutatud. Pargi serva on suur kiik. Parkmetsa all on väike lõkkeplats koos kõlakojaga ning kaks võrkpalliväljakut ja püstkoda lõkkeasemega.

Lasva külas on ohtlike jäätmete vastuvõtu punkt. Toimuvad ohtlike jäätmete kogumise ringid. Suuremates keskustes prügiveo lepingud AS Ragn-Sells.

Tabel 10 Heakord

Probleemid

Lühiajalised eesmärgid

Pikaajalised eesmärgid

Kodude, tootmishoonete ja muude avalike kohtade paigad heakorrastamata

Lasva vallas on saavutatud oluline paremus heakorrastamise alal

Lasva vald on igati heakorrastatud piirkond

Veekogud ja nende ümbrused on räämas, võsastunud

veekogud on puhtad ja liigirikkad, rajatud ja korras on avalikud supluskohad

Veekogud ja nende ümbrused on võsast puhtaks raiutud, puhastatud ja hooldatud

Väärtuslike maastike avalikustamise, kasutamise, ja eksponeerimise süsteem puudulik

Väärtuslike maastike kasutuses ja hoolduses on saavutatud teadlikkuse tõus, tegevuses on rakendatud süsteemset lähenemist.

Väärtuslike maastike kasutus on reguleeritud, vaated on avatud, matkarajad on korras, võrgustatud

teeäärte ja metsade risustatus, prügi mahapanek juhuslikes kohtades.

Inimeste teadlikkus suurenenud, avalikesse kohtadesse paigaldatud prügikastid

 

elanike vähene keskkonnateadlikkus

Korraldatud on koolitusi, seminare jms inimeste teadlikkuse tõstmiseks

Inimeste keskkonnateadlikkus on kasvanud

Paljudel majapidamistel puuduvad prügiveo lepingud

Elanike teadlikkus jäätmemajandusest on kasvanud

Koostatud on jäätmevaldajate register, Inimeste teadlikkus on kasvanud ja prügiveoks on sõlmitud lepingud

Lasva valla jäätmeveo teenuse osutaja leidmine

Jäätmemajandus korraldatud, teenuse pakkuja leitud

 

XI TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

Teed

Tehnilise infrastruktuuri kvaliteet on oluline vallas kvaliteetse elu tagamiseks.

Valla territooriumil on riigimaanteid ca 100 km, sellest 30 km mustkattega ja 70 km kruuskattega. Vallasiseseid teid on määratud 99 km, mis on põhiliselt katteta teed ning vajaksid kõik kapitaalremonti.

Tabel 11 Teed

Probleemid

Lühiajalised eesmärgid

Pikaajalised eesmärgid

Suure kasutatavusega Lasva Kuustemäe ja Kääpa koolitee ei kannata transpordikoormust välja ja on tolmutekitaja külarahvale

Viiakse läbi projekteerimine, Kääpa koolimaja ja Lasva – Kuustemäe teed on viidud mustkatte alla

 

Vallateed vajavad pidevat hooldust ja remonti

Vallateede äärde on tehtud kraavid, võsad on raiutud, käib teede pindamine

Vallateede korrashoiuks on välja töötatud süsteemne tegevuskava ja teed on korras

Kõvakattega teed on auklikud

Tsolgo korruselamuteni ja Kapa tee asfalt on parandatud

Juurde on rajatud kõvakattega teid

Vallal puudub oma karjäär teetäite võtmiseks

 

Vallas on avatud karjäär täitematerjali võtmiseks

Metsa väljaveod lõhuvad valla teid

On välja töötatud süsteem , tagamaks teede korrashoiu ja metsa väljaveojärgse remondi

 

Suure liiklustihedusega maanteed, mis läbivad külasid on ohtlikud

Maanteede külasid läbivatele lõikudele on üles pandud kiiruspiirangut tähistavad märgid

 

Puudub kergliikluse infrastruktuur (kõnni ja jalgrattateed) koos valgustusega

Üldplaneeringuga on planeeritud kergliiklus-infrastruktuur. Maanteeametile on esitatud ettepanekud tööde teostamiseks

Kergliikluse infrastruktuur välja ehitatud

Veemajandus

Kokku on Lasva valla territooriumil 27 puurkaevu. Neist veekasutusloaga puurkaeve, kus tarbimine on üle 5 m3 ööpäevas on 8. Väikeelamutes ja väiketaludes kasutatakse valdavalt salvkaeve.

Lasva vallas kasutatakse Kesk-Devoni (D2) veekogumi põhjavett, ülejäänud põhjavee kogumid lasuvad sügavamal ja vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega.

Lasva vallas tarbitav põhjavesi, millest enamuse moodustab Kesk-Devoni põhjaveekogumi vesi, vastab üldiselt kehtivatele normidele. Vee käitleja peab tagama nõuetele vastava vee kvaliteedi ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti.

Tabel 12 Veemajandus

Probleemid

Lühiajalised eesmärgid

Pikaajalised eesmärgid

Põhjavees kõrge raua- ja väävlivesiniku sisaldus. Joogivee kõrge rauasisaldus on peamiseks elanikke häirivaks teguriks põhjustades vee kollakat värvust, hägusust, ebameeldivat maitset ning roostekihti sadestumist torustikesse

Paigaldatud veepuhastusseadmed olulistesse puurkaevudesse veekvaliteedi tagamiseks

Kõik puurkaevud, kus vesi ei vasta kõigile veekvaliteedi normidele, on varustatud veepuhastusseadmetega ja tagatud on nende häireteta töö

Olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja amortiseerunud

Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid normaalse süsteemi toimimiseks rekonstrueeritud

Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid on lõplikult rekonstrueeritud

Puhastamata või ebapiisavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse

Loodusesse juhitav puhastatud heitvesi vastab üldistele normidele

Loodusesse juhitav puhastatud heitvesi vastab kõikidele normidele

Inimeste keskkonnateadlikkus on puudulik

Nii elanikud kui ka ettevõtjad elavad ja tegutsevad keskkonnsõbralikult ning kehtivate seaduste järgi

Nii elanikud kui ka ettevõtjad elavad ja tegutsevad keskkonnsõbralikult ning kehtivate seaduste järgi

Erinevatest põhjustest tingituna puudub paljudel elanikel kvaliteetne joogivesi ja tarbevesi

Lasva vald osaleb Võru maakonna hajaasustuse veeprogrammis. Elanikele on tagatud joogivee kättesaadavus

Elanikele on tagatud kvaliteetse joogivee kättesaadavus

Side

Eesti Telefonil puudub konkreetne ajaline plaan Lasva vallas asuvate ( Otsa, Kääpa, Tsolgo ja Lasva ATJ tehniliste lahendite väljatöötamiseks. Olemasolevat telefonsidet võib hinnata rahuldavaks.

Tabel 13 Side

Probleemid

Lühiajalised eesmärgid

Pikaajalised eesmärgid

Osadel sidepakkujatel, (näiteks TELE2-el ei ole Lasva valda täielikult katvat leviala)

Vald on kaetud täies mahus mobiilsidevõrguga

Kohalikud kaabelvõrgul sidekeskused on kaasajastatud

Interneti levik valla territooriumil ei kata kõigi vajadusi

Täiendavate süsteemide ehitusega on kaetud kõigi vajadused

Tagatud on kvaliteetse ja kiire internetiside levik

Elekter

Praegust elektrienergiaga varustamist võib lugeda rahuldavaks. Valla territooriumil on mõned talud, kus puudub elekter

Tabel 14 Elekter

Probleemid

Lühiajalised eesmärgid

Pikaajalised eesmärgid

Osal tarbijatel pinge madal või ei ole tagatud soovitud pinge

Koostöös Eesti Energiaga välja selgitatud elektrikvaliteedi puuduse all kannatavad tarbijad Likvideeritud puudused elektrikvaliteedi osas

Likvideeritud puudused elektrikvaliteedi osas

Vallas asuvad elektrita majapidamised

Elekter on tagatud igasse majapidamisse

 

Trasside all kasvavad puud, mis ilmastikuolude tõttu tekitavad elektrikatkestusi

Trasside alused on puudest puhastatud

 

XII ETTEVÕTTLUS JA INFRASTRUKTUUR

Suhteliselt linnalähedane piirkond on soodustanud ettevõtluse arengut Lasva vallas. Rakendust on leidnud enamus tootmishooneid. Samuti areneb tõusvas joones elamuehitus.

Tabel 15 Suuremad tööandjad Lasva vallas

AS Kapa Puit

puidu töötlemine, mööbli valmistamine

Lasva Liimpuidu AS

puidu töötlemine, mööblidetailide valmistamine

OÜ Taivi

puidu töötlemine

AS Jumek

mööbli valmistamine

OÜ Kuustemäe

loomakasvatus, piimatootmine

OÜ Stellarpuu

palkhoonete ehitamine

PW Detail OÜ

pehmemööbli tootmine

Jaaniraotu talu

palkmajade ehitus

Tabel 16 Tegutsevad kauplused Lasva vallas

Lasval

2

Kääpa

1

Paidra

1

Tsolgos

1

Sookülas

1

Muud ettevõtted

Eesti Post, Lasva Perearstikeskus, apteek.

Vallaasutused: Kääpa ja Pikakannu kool, Lasva lasteaed, Kääpa-, Tsolgo- ja Lasva Rahvaraamatukogu, Kääpa Sotsiaalkeskus, Lasva Rahvamaja.

Põllumajandus

Arvesse võttes Lasva valla reljeefi on piirkonniti sobivad põllumajanduse tegevusvaldkonnad erinevad. Parimad maad põllukultuuride kasvatamiseks asuvad Kääpa, Lasva, Tsolgo ning Otsa piirkonnas kus põllud on tasased ja moodustavad suuri massiive. Kasutusele on võetud enamus haritavast maast, talunike ja maaomanike vahel on sõlmitud rohkelt kokkuleppeid maade kasutamiseks. Looduslike tingimuste poolest on meil võimalik tegelda taimekasvatuse (teravili, raps, kartul, kultuurheinamaa), veise-, sea- ja lambakasvatusega. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata alternatiivpõllumajanduse (marja-, seene-, kala- jne kasvatuse) arendamisele, mahepõllumajandusele ning põllumajandussaaduste töötlemisele.

Tabel 16 Probleemid põllumajanduses

Probleemid

Lühiajalised eesmärgid

Pikaajalised eesmärgid

Omavalitsuse, ettevõtjate ja MTÜ- de vaheline koostöö on nõrk

Töösse on rakendunud süsteem koostöö tegemise osas

Toimib süsteemne koostöö

Kvaliteetse tööjõu puudus ja tööjõupuudus üldse

Käivitunud on töötute taas tööletoomise koolitused, ümber ja täiendõppesüsteem

Hoogustunud elamuehitus on toonud valda rahvast juurde ja süsteemselt töötab ümber- ja täiendkoolituse süsteem

Puudulik ettevõtjate tunnustamine

Välja on töötatud ettevõtjate tunnustamise süsteem

Ettevõtjate tunnustamise süsteem on toimimas ja koostöö valla ja ettevõtjate vahel olemas

Puudulik infosüsteem ettevõtlusest valla koduleheküljel

Internetis olemas info kõigi Lasva vallas tegutsevate ettevõtet, nende tegevusvaldkondade ja vabade töökohtade kohta

Koostöös ettevõtjatega toimib süsteemne info avaldamine koduleheküljel

Põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamine

Toimub alternatiivse maaettevõtluse ning (mahe) põllumajandusliku tootmise ja töötlemise toetamine (koolitused, info rahastamisvõimalustest)

Põllumajandus on tugev majandusharu

Valla poolt ei ole rakendatud ettevõtluse arendamise ja toetamise süsteemi

Välja on töötatud ettevõtluse arendamise ja toetamise süsteem

Juurde on tekkinud uusi ettevõtteid

Puuduvad naistele sobivad töökohad

Ettevõtluses laiendatud naistele sobivate töökohtade arvu.

Vallas on naistööjõu kasutamisele spetsialiseerunud ettevõtteid

Turism

Omavalitsuse tegevus vallaplaneerimises, kultuuri valdkonnas ning turvalisuse tagamisel mõjutavad ettevõtluses kõige enam turismi. Samas on turism üks kiiremini arenevaid majandusharusid maailmas.

Turismi seisukohalt omavad olulist tähtsust alljärgnevad Lasva valla paigad:

Tsolgo järvestik

Karsna järve ääres 13,5 m kõrgune hiidkadakas, millel ümbermõõtu 1,3 meetrit. Lindude rände ajal on Lauga järvel sageli suuremal hulgal luiki.

Lasva, Tsolgo ja Kütioru matkarajad

Võru–Räpna ja Tsolgo–Paidra maantee ristumiskohast mõnesaja meetri kaugusel asuv Paidra järv

Tõutsimäe Külatähetorn. Torn kõrgusega 18 meetrit, väike muuseumküün (õppeklass), päikesaekellad

Haanja kõrgustik Noodasküla kandis

Kütiorg ja Noodasjärv. Mööda oru põhja voolab Iskna jõgi, mis ühendab sealseid väikseid paisjärvi, andes jõudu ka seal asuvatele veskitele. Kuigi praegu kasutatakse mugavamat ja kallimat energiaallikat – elektrit, ootab sealne jõgi oma energiaga taas oma aega.

Kütioru Avatud Ateljee ja sealses piirkonnas asetsev Maakunstipark, kuhu alates 1999. aastast on rajatud maakunsti rada koos kunstiteoste vabaõhu kollektsiooniga, mida pidevalt täiendavad nii Eesti kui välismaa kunstnikud.

Tammetsõõri ohvrikivi ja seitsme 180–300-aasta vanuse tammega ning Ilmamäe ohvriallikaga.

Võhandu jõe valgala oma mitmekesisusega.

Tabel 18 Turismiga seonduvad probleemid

Probleemid

Lühiajalised eesmärgid

Pikaajalised eesmärgid

Puuduvad tegutsevad turismitalud

On alustatud turismitalude võrgustiku loomist Lasva valda

Töötavad tegutsevad turismitalud, toimib võrgustik

Puuduvad majutus- ja toitlustuskohad

On loodud elementaarsed majutus ja toitlustuskohad valda

Toimivad turismitalude, majutus ja toitlustusettevõtjate võrgustik

Puudulik turismiinfo esitlus (puuduvad infovoldikud, I-punkt.

Koostöös maavalitsuse, OVL ja turismiettevõtjatega on paranenud Lasva kohta käiva turismiinfo kättesaadavust Eestis ja väljaspool Eestit.

I-punk Lasva külas on väljaehitatud

Turismiteema valdkond vähe välja arendatud

Mitmekesistatud turismiatraktsioone – korraldada erinevaid (nt atraktiivseid ja ajaloolisi üritusi)

Ettevõtjate poolt on laiendatud turismi propageerivaid valdkondi

Külalistele orienteeritud ürituste vähesus

On soodustatud aktiivsete puhkusevõimaluste ja rahvusvaheliselt kandvate kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist.

Toimivad aktiivsed puhkusevõimalused ja rahvusvaheliselt kandvad kultuuri- ja spordisündmused

Puuduvad võimalused turismihooaja pikendamiseks

On leitud võimalusi turismihooaja pikendamiseks – laiendatud õppe-, konverentsi-, spordi-, ajaloo-, pärandi-, kooliturismi jms

Võimalused turismihooaja pikendamiseks – laiendatud õppe-, konverentsi-, spordi-, ajaloo-, pärandi-, kooliturismi jms on vallas toimimas

Muinsuskaitse

Kogu muinsuskaitselise tegevuse üldine eesmärk on säilitada ja parandada Lasva valla ajalooliselt tähtsaid paiku. See on oluline nüanss, et Lasva vald oleks veelgi ligitõmbavam turismiobjekt, puhkekeskus ja samal ajal ka meeldiv elukeskkond.

Tabel 18 Muinsuskaitse

Probleemid

Lühiajalised eesmärgid

Pikaajalised eesmärgid

Rahva teadlikkuse puudumine muinsuskaitsealasest tegevusest

Tõhustunud on muinsuskaitseliste protsesside süsteemipärane juhtimine ja korraldamine

 

Vana ja tähtsusetu minetamine, nn euroga kaasaminemine

On muutunud elanikkonna ja äriringkondade suhtumist vanade hoonete jms hooldamisse ja remonti

 

Lasva valla muinsuskaitselist või ajaloolist väärtust omavad objektid on jäänud tähelepanuta ja hoolduseta

Lasva valla muinsuskaitseobjektide restaureerimiseks otsitakse abi rahvusvahelistest programmidest (märksõnadeks on ressursisäästlik, keskkonnasõbralik, regionaalpoliitiline)

 

XIII KORRAKAITSE

Loodud on õigus ja -korrakaitse komisjon. Lasva valda teenindavale konstaablile on antud kasutada ametiruum Lasva Rahvamaja majja. Tegevust on alustanud Kaitseliit.

XIV LASVA VALLA TEGEVUSKAVA 2006-2016:

Tegevuskava hõlmab aastaid 2006 – 2016. Tegevused on rühmitatud valdkondade kaupa. Iga tegevuse järel on tabelis selle teostamise aasta juurde märgitud vajatav investeeringutesumma tuhandetes kroonides. Ristikesega (x) on märgitud summad, mis jäävad alla 100 000 krooni, summad, mis pole täpselt määratletud ja mitterahaline tegevus. Rahastamisallikate osas on riigieelarve nimetuse alla koondatud mitmesugused võimalikud investeeringutoetused. Vallaeelarve alla on arvestatud ka võimalikud laenud.

 

Tegevus

2007

2008

2009

Allikas

Planeerimine

1

Valla üldplaneeringu koostamine, KMH

140

   

Vallaeelarve

2

Valla arengukava ja sektorarengukavade koostamine

X

x

x

Vallaeelarve

3

Valla detailplaneeringute koostamine

x

x

x

Vallaeelarve
erasektor

Kultuur, sport, vabaaeg

1

Lasva rahvamaja renoveerimine( saal, elektrisüsteem, lavatehnika)

200

70
elektri osa

x

Vallaeelarve

2

Lasva Käsitööseltsi ja Tervisespordi Seltsi maja ühendamine Lasva rahvamaja küttesüsteemi

x

x

 

Vallaeelarve, Fondid, Lasva Käsitööselts

3

Lasva Vabaõhuväljaku rekonstrueerimine

x

x

x

Vallaeelarve

4

Lasva keskasula turismi-ja puhkekeskuseks kujundamine, Infopunkti- kunstigalerii väljaehitamine (ranna laiendamine, Kuustemäe-Lasva tee mustkatte alla viimine

1500
jah
parkla

3500

 

Vallaeelarve
riigieelarve
projektid (EAS)

5

Lasva valla infovoldiku väljaandmine

20

x

x

Vallaeelarve
LEADER programm

6

Valla ajaloolise materjali kogumine raamatukogudes, ja koolides

X

x

x

Vallaeelarve

7

Kõlakoja ja lauluväljaku renoveerimine ja Parkmetsa kujundamine Kääpal

X

x

x

Vallaeelarve,
riigieelarve

8

Kääpa staadioni projekteerimine ja väljaehitamine

x

x

x

Vallaeelarve,
riigieelarve

9

Tsolgo koolimaja ja rahvamaja ümbruse haljastuse korrastamine

X

x

x

Vallaeelarve,
riigieelarve (MTÜ)

10

Tsolgo Rahvamaja renoveerimine

550

x

x

Vallaeelarve,
riigieelarve (MTÜ)

11

Tsolgo koolimaja ahjude remont

x

x

 

Vallaeelarve

12

Tsolgo koolimaja remonttööd, sh eesmärgiga energiasäästlikkuse tõstmine (seinte soojustamine, akende vahetamine, vundamendi remont)

x

100

x

Vallaeelarve, Fondid
(MTÜ)

13

Kääpa vana koolimaja renoveerimine

X

x

x

Vallaeelarve,
riigieelarve

14

Kääpa laululava remont

X

x

 

M- klubi, vallaeelarve

15

Turismiobjektide varustamine infotahvlitega

X

x

x

Vallaeelarve,
Riigieelarve
LEADER programm

16

Kütioru Tsõõriplatsi taastamine

x

x

x

Vallaeelarve,
riigieelarve

17

Lasva raamatukogu Otsa laenutuspunkti laiendamine, inventari uuendamine

x

60

x

Vallaeelarve,
riigieelarve

18

Mängu ja spordiväljakute korrastamine ja väljaehitamine

X

x

x

Vallaeelarve,
riigieelarve

19

Pindi Kiriku remont ja arendus. Kalmistu korrashoid

500

500

x

Riigieelarve, koguduse eelarve, vallaeelarve

20

Sooküla külakeskuse hoone rajamine

x

x

x

Vallaeelarve,
riigieelarve

21

Jalgrattatee projekteerimine ja ehitamine Võru- Kääpa- Lasva -Otsa ( 18 km)

x

x

x

Riigieelarve

22

Noortekeskuste rajamine ja sisustamine (Lasva Otsa Kääpa)

x

x

x

Vallaeelarve,
riigieelarve

23

Kohaliku algatuse ja mittetulundussektori toetamine
Külavanemate institutsiooni tugevdamine

x

x

x

Vallaeelarve

24

Valla ajalehe «Lasva sõnumid» arendamine ja välja andmine 12X aastas

x

x

x

Vallaeelarve

25

Noorsootöö arengukava koostamine

x

x

x

Vallaeelarve

26

Harrastusvõimaluste laiendamine ning kaasajastamine

x

x

x

Vallaeelarve

27

Matka-, spordi- ja suusaradade korrastamine ja rajamine,

X j

x

x

Vallaeelarve
riigieelarve

28

Lastele ja noortele ning teistele huvigruppidele aktiivse puhkuse võimaluste loomine

x

x

x

Vallaeelarve,
riigieelarve

29

Kohaliku identiteedi hoidmisele ja kujundamisele suunatud tegevuste toetamine ja laiendamine

X

x

x

Vallaeelarve, fondid

30

Rahva ja tervisespordi osakaalu suurendamine

X

x

x

Vallaeelarve,
riigieelarve

31

Valla avalike supluskohtade väljaarendamine

X

x

x

Vallaeelarve, MTÜ-d

Sotsiaalhoolekanne

1

Sotsiaalkeskuse ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine

65

x

 

Vallaeelarve

2

Sotsiaalkorterite remont

X

x

x

Vallaeelarve,

3

Kaldteede ehitus rahvamajadele ja raamatukogudele

X ei

x

 

Vallaeelarve

4

Kääpa Sotsiaalkeskuse katuse vahetus, lae soojustamine, vihmaveesüsteemi paigaldus

400

   

Vallaeelarve ainult läbi projektitoetuse
riigieelarve

5

Kääpa Sotsiaalkeskuse välisseinte soojustamine

x

600

 

Vallaeelarve riigieelarve

6

Preventiivne töö perekonna toimetuleku tagamiseks

X

x

x

Vallaeelarve,
Riigieelarve

7

Töötute ümberõpe, koolitused, seminarid

X

x

x

Vallaeelarve,
Riigieelarve

8

Sotsiaalkeskuses osutatavate teenuste liikide laiendamine

x

x

x

Vallaeelarve,

9

Valda hõlmava avahoolduse võrgustiku laiendamine

x

x

x

Vallaeelarve,

10

Pikaajaliste töötute operatiivne rakendamine hädaabitöödel, valla heakorrastamisel ja avahoolduses

x

x

x

Vallaeelarve,

11

Kolmanda sektori kaasamine hoolekandes ja terviseprojektide läbiviimine

X

x

x

Vallaeelarve,
Riigieelarve

12

Nõnova Pereabikeskuse/Perelastekodu välja ehitamine

x

x

x

Vallaeelarve,
Riigieelarve,
MTÜ

13

Osalemine ennetavates projektides

X

x

x

Vallaeelarve,
Riigieelarve,
Fondid

14

Sotsiaalkeskusesse trepitõstuki muretsemine

 

x

 

Vallaeelarve,
Riigieelarve,
Fondid

15

Sotsiaalkeskusesse tegevusjuhendaja töölerakendamine

     

Vallaeelarve

16

Sotsiaalkeskuse majandamise üleandmine kolmandale sektorile

 

x

 

Valleelarve, Fondid, MTÜ

17

Sanitaarruumide remont

 

X

X

Vallaeelarve
fondid

Kommunaalmajandus

1

Riigi maade munitsipaalmaadeks taotlemine. Eramute ehituseks vajalike detailplaneeringute tellimine, kruntidele kommunikatsioonide väljaehitamine

 

x

x

Vallaeelarve, riigieelarve, omanikud

2

Lasva valla jäätmekava ja jäätmeregistri koostamine

x

x

 

Vallaeelarve

3

Olmeprügi kogumise korrastamine

x

x

 

Vallaeelarve

4

Tarbijateadlikkuse tõstmine
(infopäevad voldikud)

X

x

x

Vallaeelarve
riigieelarve

5

Külade haljastuse korrastamine ja heakorra arendamine (heakorra programm)

X

x

xx

Vallaeelarve
erakapital

6

Alternatiivenergia kasutuselevõtmine vallas

x

x

x

riigieelarve
erakapital

7

Võhandu jõe valgala veemajandusprojektides osalemine

X

   

Ühtekuuluvusfond vallaeelarve,
riigieelarve

8

Jäätmemajandusalane koostöö, olme ja ohtlike jäätmete regulaarne kogumine ning heakorrapäevade korraldamine

X

x

x

Vallaeelarve,

9

Uute ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste ehitamine, ÜVK elluviimine

X

4000
Kääpa

 

Fondid, vallaeelarve,
riigieelarve

10

Teede, tänavate ja platside ehitus ning rekonstrueerimine

1400

X
1400
Pässä, Kääpa

x

Vallaeelarve,
Riigieelarve

11

Tänavavalgustusvõrgu ehitamine ja rekonstrueerimine

X

x

x

Vallaeelarve,

12

Teehoiukava koostamine ja rakendamine, teede ja tänavate ning teerajatiste inventariseerimine, munitsipaliseerimine ja kinnistusse kandmine

x

x

x

Vallaeelarve

Infotehnoloogia

1

Kodulehekülje arendamine

X

x

x

Vallaeelarve

2

Avalike teenuste kättesaadavuse

parandamine: informatsiooni koondamine ja avalikustamine

X

x

x

Vallaeelarve,

3

Kõigile soovijatele koduse internetipüsiühenduse võimaluste leidmine
Olemasoleva olukorra kaardistamine

X

x

x

Omanikud, fondid, vallaeelarve

4

Infotehnoloogiliste õppe- ja töövahendite soetamine

x

x

x

Vallaeelarve

5

Avalike internetipunktide arendamine

x

x

x

Vallaeelarve

Ettevõtlus ja turism

1

Puhkealade väljaehitamine ja arendamine

X

x

x

Vallaeelarve. Riik, fondid

2

Turismi arengustrateegia koostamine

x

x

 

Vallaeelarve, Fondid

3

Investeerimisvõimaluste reklaamimine

x

x

x

Vallaeelarve

4

Elukondlikku teenindust pakkuva ettevõtluse soodustamine

X

x

x

Vallaeelarve

5

Soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine ja tutvustamine

x

x

x

Vallaeelarve

6

Valla puhkemajanduse teemaplaneeringu koostamine koostöös naaberomavalitsustega

x

x

x

Vallaeelarve

7

Valla vaatamisväärsuste korrastamine,
puhkevõimaluste tutvustamine ja reklaamimine

x

x

x

Vallaeelarve

8

Pindi kiriku , kirikupargi ning kalmistu turismiobjektidena korrastamine ning tutvustamine

x

x

x

Koguduse eelarve, Vallaeelarve

Haridus

1

Lasva lasteaia projekteerimine

1200

x

 

Vallaeelarve

2

Lasva lasteaia ehitamine

x

X

30 000

x

Vallaeelarve,
riigieelarve

3

Kooli ja kogukonna koostöö tugevdamine

x

x

x

Vallaeelarve

4

Haridusalastes vahetusprojektides osalemine

X

x

x

Vallaeelarve
fondid

5

Õpivõimaluste laiendamine ning tugisüsteemide arendamine

X

x

x

Vallaeelarve,
riigieelarve

6

Kääpa kooli renoveeritud aula sisustamine

X

X
120
valgustus

 

Vallaeelarve,
riigieelarve

7

Koostöö arendamine valla ettevõtjate ja haridusasutuste vahel

x

x

x

Vallaeelarve
erakapital

8

Pikakannu kooli kohandamine uutele vajadustele

x

x

x

Vallaeelarve,

riigieelarve

Valla juhtimine

1

Volikogu liikmete, ametnike ja spetsialistide täiendkoolitus

x

x

x

Vallaeelarve

2

Piiriülestes koostööprojektides osalemine

x

x

x

Vallaeelarve

3

Valla teabevahendite ja sümboolika arendamine

X

x

x

Vallaeelarve

4

Valla autasude väljaandmise korra arendamine

x

x

x

Vallaeelarve

5

Vallamaja remont, inventari uuendamine, uue vallamaja projekteerimine ja ehitamine

x

x

x

Vallaeelarve, fondid

XIV. VALLA EELARVE

T U L U D

   

2006

Eelarve 2007

20815

Laenude võtmine

1 300 000

0

       

30

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed

5 487 000

7 200 000

3000

Füüsilise isiku tulumaks

5 014 000

6 600 000

3030

Maamaks

473 000

600 000

32

Kaupade ja teenuste müük

1 544 000

1 800 132

320

Riigilõivud

17 000

28 000

3201

Ehitusloa väljastamise riigilõiv

10 000

25 000

3203

Kasutusloa väljastamise riigilõiv

6 000

2 000

3207

Vallasekretäri toimingutelt riigilõiv

1 000

1 000

322

Kaupade ja teenuste müük

1 437 000

1 667 132

3220

Laekumised haridusasutuste maj.tegevusest

657 000

650 132

 

Spordisaalikasutus

61 000

50 000

 

Lasteaia õppemaks

27 000

27 000

 

Lasteaia kohamaks

22 500

23 000

 

Koolitusteenused OMV

296 000

330 000

 

Töövihikud K 42 000 P 5 000

28 000

0

 

Toitlustamine L 147 360 K 50 900 P 24 240

222 500

214 400

3221

Laekumised kultuuri- ja ürituste maj.tegevusest

25 000

25 000

3224

Laekumised sotsiaalasutuste maj.tegevusest

600 000

784 000

 

Sotsiaalkeskus

596 000

780 000

 

Muud tulud vanurid

4 000

4 000

3225

Laekumised elamu-ja komm.maj.tegevusest

155 000

200 000

 

Üür ja rent

15 000

15 000

 

Vesi,kanalisatsioon

100 000

139 000

 

Soojus,küte

20 000

26 000

 

Prügi,elekter

20 000

20 000

3233

Üüri- ja renditulud

45 000

45 000

 

Üür ja rent

22 000

22 000

 

Vesi,kanalisatsioon

2 000

2 000

 

Soojus,küte

9 000

9 000

 

Prügi,elekter

12000

12 000

3238

Muu kaupade ja teenuste müük

45 000

30 000

35

Toetused ( peale punkti tehingupartneri koondkood

10 515 105

13 040 089

38

Muud tulud

50 000

54 600

382500

Üleriigilse tähtsusega maardlate kaevandamine

25 000

25 000

382510

Kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamine

10 000

10 000

382540

Laekumine vee erikasutusest

8 000

8 000

3882

Saastetasud

7 000

7 000

       

8822

Vaba jääk

1 228 553,9

1 630 655,71

9821

Kassatagavara

   
       

2081,6,8

Kohustuste vähenemine muudele residentidele

-452 000

-441 500

2081,6,9

Kohustuste vähenemine mitteresidentidele

-15 400

-15 400

 

KOKKU

19 657 258,9

23 268 576,71


K U L U D
 

2006

Eelarve 2007

1111

Valla- ja linnavolikogu

186 000

201 000

1112

Valla- ja linnavalitsus

1 545 400

1 600 600

1114

Reservfond

165 078,9

173 178,75

1330

Muud üldised teenused

7 000

150 000

1600

Muud üldised valitsusektori teenused

98 000

0

1700

Valitsussektori võla teenindamine

118 000

123 500

3600

Muu avalik kord ja julgeolek

14 300

14 300

4210

Maakorraldus

265 500

331 700

4510

Maanteetransport

1 217 000

1 966 300

4740

Üldmajanduslikud arendusprojektid

60 000

275 000

4900

Muu majandus sh.haldus

152 500

202 600

5100

Jäätmekäitlus sh.prügivedu

35 000

23 200

5200

Heitveekäitlus

63 000

241 000

5400

Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse

120 000

76 500

6300

Veevarustus

85 000

105 000

6400

Tänavavalgustus

40 000

40 000

6601

Elamu-ja kommunaalmajanduse haldamine

277 200

311 600

6602

Kalmistud

20 000

25 000

6603

Hulkuvate loomadega seotud tegevus

3 000

5 000

7210

Üldmeditsiiniteenused

9 000

11 000

7600

Muu tervishoid,ravikindlustusteenused

15 000

15 000

8101

Spordikoolid

65 000

80 000

8102

Sporditegevus (va.spordikoolid)

45 000

60 000

8105

Laste muusika- ja kunstikoolid

150 000

200 000

8106

Laste huvialamajad ja keskused

38 100

47 800

8201

Lasva raamatukogu

302 600

342 800

8201

Kääpa raamatukogu

146 200

152 000

8201

Tsolgo raamatukogu

114 000

121 500

8202

Lasva rahvamaja

811 800

734 900

8202

Tsolgo rahvamaja

92 300

398 555

8208

Kultuuriüritused

100 000

160 000

8209

Seltsitegevus

10 000

50 000

8300

Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused

8 000

6 000

8600

Muu vaba aeg,kultuur sh.haldamine

133 700

209 300

9110

Eelharidus - lasteaed

1 195 900

2 837 600

9212

Kääpa põhikool

5 528 700

5 138 204

9212

Pikakannu põhikool

2 071 300

2 354 250

9212

Teistele valdadele hariduskulud

600 000

780 000

9600

Õpilasveo eriliinid

366 500

404 084

9601

Muud hariduse abiteenused

23 180

26 704

9800

Muu haridus,sh.hariduse haldus

193 000

216 900

10121

Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse

593 000

593 000

10200

Eakate sotsiaalhoolekandeasutused

1 246 600

1 309 000

10402

Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse

315 000

300 000

10701

Riiklik toimetulekutoetus

621 000

437 000

10900

Muu sotsiaalne kaitse,sh.haldus

390 400

417 500

 

KOKKU

19 657 258,9

23 268 576,71

Määrus jõustub 01.10.2007

Volikogu esimees Heino OJAPERV

/otsingu_soovitused.json