Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni vastuvõtmine

Õigusakt

Väljaandja:	Lasva Vallavolikogu
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	algtekst
Avaldamismärge:	KO 2007, 169, 2018

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni vastuvõtmine

Vastu võetud 18.09.2007 nr 8

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 p 7 ja «Haldusmenetluse seaduse» § 64 lg 1 alusel.

LASVA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2006–2016

I SISSEJUHATUS

Arengukava eesmärk

Lasva valla arengukava on Lasva valla tegevuse aluseks. Arengukavas määratakse ära valla lühi- ja pikaajalised eesmärgid ja esitatakse tegevusplaan nende eesmärkide saavutamiseks. Arengukava koostamine on demokraatlik, avalik protsess. Arengukava on kokkulepe, mille koostamisel osalevad võimalikult paljud kogukonna liikmed kas isiklikult või nende esindajate kaudu. Lasva valla arengukava aastateks 2006-2016 ning visioon on kohalikku elu suunav töövahend, mis väljendab valla elanike, huvigruppide ja organisatsioonide soovi, tahet ja võimalusi kujundada oma tulevikku meie vallas. Lepitakse kokku, milline peab olema kodukant tulevikus, milliseid võimalusi saab kasutada eesmärgi saavutamiseks, kuidas on kõige tulemuslikum kasutada piiratud ressursse. Lasva valla arengukava eesmärk on valla kui omavalitsusüksuse ja tema varade säilitamise ja funktsioonide edasiarendamine vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja tema parandustest tulenevatest põhimõtetest, mis reguleerivad riigi ja omavalitsuse kohustusi vallaelanike ees. Need põhimõtted Lasva vallas on järgmised:

kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine;
igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas;
seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises ja seda just osalusdemokraatia ja kolmanda sektori kaasamise kaudu;
vastutus oma ülesannete täitmise eest;
tegevuse avalikkus;
avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel.

Lasva valla arendustegevuse ülesanne on soodsa elukeskkonna loomine kultuuri ja hariduse kättesaadavuse kaudu, tehnilise infrastruktuuri korrastamise kaudu eelduste loomine majanduse arenguks, samas silmas pidades säästlikku loodusressursside kasutamise

Arengukava on aluseks:

Valla eelarve koostamisele.

Investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast.

Laenude võtmisele

Planeeringute koostamisel ja läbiviimisel

Arengukavas on põhitähelepanu pööratud kohaliku identiteedi tugevdamisele, tugevate külgede ja võimaluste ärakasutamisele, et aidata kaasa parema tuleviku ühisele realiseerimisele.

Arengukava on ka vahend suhtlemiseks ja läbirääkimisteks koostööpartneritega väljaspool omavalitsust.

Ajalooline taust

Praegune Lasva valla territoorium on põhiliselt välja kujunenud Eesti Vabariigi vanemal perioodil eksisteerinud Lasva valla ja Pindi valla liitumisel. 1934. a andmetel kuulus Lasva vald, mille pindala oli 36 km², 975 elanikku, 181 talundit 3695 ha maaga Vastseliina kihelkonda. Pindi vald, mille pindala oli 61 km² 1169 elanikku, 192 talundit 4285 ha maaga kuulus Rõuge kihelkonda, mis asus keset Vastseliina kihelkonda. Peale nimetatud valdade on praeguse Lasva valla territooriumil veel endiste Timo valla, Erastvere valla, Võru valla, Aleksandri valla ja Leevi valla maad. Seoses Lepassaare sovhoosi tükeldamise ja reorganiseerimisega 1976. a eraldati Lasva külanõukogu piiridest Loosi ja Tabina küla ja arvati Vastseliina külanõukogu piiridesse ja on praegu Vastseliina valla koosseisus. Praegune Lasva valla piir peaks jääma samaks ka planeeritava haldusreformi käigus, samas oleme avatud koostöö- ja ühinemisküsimustes läbirääkimisteks naabervaldadega.

Visioon- Lasva vald aastal 2016

Koduvallas on arenemisvõimeline ja sõbralik elukeskkond.

Põhieesmärgid:

Elamumajanduse arengu intensiivistamine

Avalike teenuste kättesaadavuse parandamine (s.h. hajaasustusega piirkondades)

Ettevõtluse arengu soodustamine ja toetamine

Külakogukondade tugevdamine (külavanemate aktiviseerimine, ühise „meie tunde» tekitamine)

Noorsootöö eesmärgipärane korraldamine (noortejuhi leidmine, mitmekesisema huvihariduse pakkumine (s.h. hajaasustusega piirkondades)

Valla loodusressursi otstarbekas kasutamine (miljööväärtuslike alade kaitsmine, olemasoleva keskkonna parem propageerimine)

II ASUKOHT

Asend ja territoorium

Lasva vald paikneb Võru maakonna kirdeosas suhteliselt lähedal Võru linnale. Valda läbivad Võru–Obinitsa, Pindi - Verijärve ja Võru–Räpina maantee ning Valga–Piusa raudtee. Valla piirinaabriteks on Võru vald, Vastseliina vald ja Põlvamaa Laheda, Orava ning Veriora vald. Loodus on valla piires vahelduv ning seega on piirkond sobiv nii põllumajanduse kui turismiga tegelemiseks. Sooküla – Kütioru piirkonnale on iseloomulik tugevasti liigestatud reljeef ning kogu valla ulatuses on levinud vahelduv pinnakate. Arvesse võttes reljeefsuse omapära, võib valda vaadelda Eesti maketina. See annab suurepärase võimaluse õpperadade kujundamiseks ning selle turuniðði väljakujundamiseks on alustatud juba eeltöid.

III DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON

Tabel 1 Elanike arvud on esitatud 31. detsembri seisuga jooksva aasta suhtes

Aasta Elanike arv

1992   1936
1993   1924
1994   1934
1995   1935
1996   1925
1997   1966
1998   1925
1999   1912
2000   1899
2001   1866
2002   1853
2003   1857
2004   1829
2005   1829
2006   1807
2007   1810 seisuga 01.09.2007

Lasva valla 37-st külast suuremad on Kääpa küla 318 elanikuga, Lasva küla 317 elanikuga, Otsa 141 elanikuga. Valla pindala on 172 km². Rahvastiku tihedus 10,9 in/km²

Valla rahvastiku püsimajäämiseks tuleb säilitada ja juurde meelitada eelkõige aktiivseid tööealisi elanikke ning noori peresid, pakkudes neile töö- ja elamisvõimalusi ning vaba aja veetmise ja enesearendamise võimalusi.

Külad	Elanikke külades seisuga
	10.02.2006	01.09.2007	Pindal km²	in/km²
KOV täpsusega	1	1
Andsumäe	7	7	3.2	2.2
Hellekunnu	14	17	4,3	4,0
Husari	15	15	2,3	6,5
Kaku	6	6	3,7	1,6
Kannu	33	33	4,4	7,5
Kõrgessaare	30	28	7,6	3,7
Kääpa	318	309	11,2	27,6
Kühmamäe	46	52	3,3	15,8
Lasva	317	321	8,7	36,9
Lauga	9	9	1,1	8,2
Lehemetsa	19	25	5,8	4,3
Listaku	36	29	6,3	4,6
Madala	40	39	9,2	4,2
Mõrgi	20	21	7,1	2,9
Mäessaare	7	7	1,7	4,1
Noodasküla	22	25	5,3	4,7
Nõnova	31	31	4,1	7,6
Oleski	20	19	4,3	4,4
Otsa	141	150	8,8	17,0
Paidra	47	43	6,0	7,2
Peraküla	34	27	1,7	15,9
Pikakannu	18	15	3,8	3,9
Pikasilla	24	20	1,9	10,5
Pille	68	68	4,8	14,2
Pindi	65	64	15,2	4,2
Puusepa	88	85	5,5	15,4
Pässä	85	81	2,4	33,8
Rusima	11	10	1,3	7,7
Saaremaa	6	6	1,4	4,3
Sooküla	53	51	2,2	23,2
Tammsaare	23	26	1,2	21,7
Tiri	12	12	4,8	2,5
Tohkri	12	12	3,1	3,9
Tsolgo	76	88	6,2	14,2
Tüütsmäe	16	17	1,4	12,1
Villa	20	18	1,2	15,0
Voki-Tamme	29	23	5,4	4,3
vald	1819	1810	171,9	10,53

Lasva valla üldpindala on 17 218 ha, sh haritavat maad 7006 ha, looduslikku rohumaad 1382 ha ja metsamaad 6535 ha, vee all 230 ha, hoonete all 24 ha.

IV LOODUSLIKUD RESSURSID

Maareform

31.12.2005 seisuga oli riigi maakatastrisse registreeritud 1673 katastriüksust pindalaga 14302.4 ha ( 83,1% ).
31.09.2007 seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 1733 katastriüksust pindalaga 14826,83 ha ( 86,1% )

Tabel 3 Registreeritud maa jaotub:

	31.12.2005	01.09.2007
Tagastatav maa	7478 ha	7591,51
Ostueesõigusega erastatav	2904 ha	4174,24
Vaba põllumajandusmaa erastamine	814 ha	Sh 622,9
Vaba metsamaa erastamine	175 ha	Sh 170,7
Riigimaa	2792 ha	3050,89
Munitsipaalmaa	3,7 ha	10,19

Munitsipaalmaad (hektarites):

Pikakannu Põhikool 3,5
Vallamaja 0,212
Biotiigi Pille küla 0,8
Tiikide Kääpa 3,6
Biotiigi Pässä 1,57
Kuivati Sooküla 0,51
Lumise garaaž 0,0996
Uue Kimalase korteriomand 3432/1368 mo 1,3688
Kuusiku lasteaia majandusharu 1352/5416 mo 1,2352
Kastani Otsa korteriomand 430/3429 mo 0,4754

Maade tagastamine- erastamine on planeeritud lõpetada 2006 aastal.

Paremad põllumaad asuvad Kääpa ja Lasva piirkonnas, kus põllud on tasased ja moodustavad suuremaid massiive. Võrreldes varasemaga on nüüdseks kasutusele võetud ka väiksemad maatükid.

Maavarad

Maavaradest leidub valla territooriumil liiva, kruusa, savi ja turvast. Olulist tähtsust on seni omandanud turba, liiva ja kruusa kaevandamine.
Vaieldamatuks ressursiks on põhjavesi. Valla territooriumil on 27 puurkaevu.

Valla territooriumil asuvad järgmised maardlad:

KARJAMÄE maardla asub Lasva valla lõunaosas, Haanja Looduspargis asuval eramaal. Maardla materjal koosneb keskmiselt 69,7% ulatuses liivafraktsioonist, 20,4% ulatuses kruusast ning 9,9% ulatuses savi- ja tolmuosakestest. Maardla 5,3 hektari suurusel alal on pealpool põhjavee taset aktiivne tarbevaru 366 tuh. m³ ja selle all aktiivne reservvaru 114 tuh. m³.

KAKU maardla asub Lasva valla kaguosas, Võrust 9 km ida pool. Maardla liivakivi koosneb 82–95% ulatuses kvartsiteradest. Päevakivi on 1–4%, raske fraktsiooni mineraale 0,08–0,9%. Kaku liivamaardla tehnoloogiline liiv on kõlbulik värvilise klaasi valmistamiseks ja kasutamiseks vormiliivana. Liivamaardla tarbevaru 8,7 hektari suurusel alal 584 tuhat m³, reservvaru 996 tuhat m³. Täiendavalt on taotletud Kaku karjääri kõrvale uue liivakarjääri avamist.

TILSIPALO maardla asub Lasva valla lääneosas, Kääpa asulast 2,5 km põhja poole. Liiv ei sisalda orgaanilisi lisandeid. Peensusmooduli põhjal tuleb liiv lugeda peenteraliseks, mida sobib kasutada ehitusliivana, betoonisegudes ja teekatete rajamiseks. Liiva aktiivne reservvaru 43,9 ha suurusel alal on 9131 tuhat m³, sealhulgas allpool veetaset 4214 tuhat m³.

PINDI turbaraba asub Lasva valla kirdeosas, mille suurus on 176,9 ha turbavaruga 190 tuhat tonni.

V KULTUUR

Lasva vallas on keskne rahvamaja asukohaga Lasval. Tsolgo rahvamaja on antud 2013 aastani rendile MTÜ Tsolgo Arendusühingule. Viimane on kultuuritöö eestvedajaks Tsolgo kandis. Suveperioodi üritused toimuvad Kütioru Tsõõriplatsil, Kääpa laululaval, Lasva kõlakojas ja Palo mäel, Tsolgo vabaõhulaval. Kontsertpaigana on kasutust leidnud ka Pindi kirik.

Toimuvad pikaajalise traditsiooniga üritused. Neid viivad läbi valla toetusel seltsid, seltsingud ja Lasva rahvamaja. Alates 1999.a. toimuvad valla laulu -ja tantsupidu Kääpa laululaval, Rahvapidu Kütiorus, Lasva Järvepidu Lasva järve ääres, Palo Turniir Lasva parkmetsas. Hilisema üritusena on liitunud Lasva järve Tulemuusika , Tsolgo Külateatrite päev ja Tsolgo Pikkjärve veepidu.

Üritustest korraldatakse rahvamajas perepäevi, näitusi, kodukandipäevi, eakate ühisüritusi kevadel ja jõulude ajal, noortediskosid ja rahvakalendri tähtpäevadega seonduvaid üritusi.

Vallas tegutseb 3 raamatukogu ja üks raamatukogu laenutuspunkt.

Nii Kääpa kui ka Pikakannu koolides on oma raamatukogu. Kõikides raamatukogudes on loodud interneti püsiühendused. Kokku on lugejaid 660 ja teavikuid ca 35 000.

Lasva Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 322, mis moodustab 17,6% valla elanikkonnast.

1999. a 10. detsembrist on avatud Avalik Internetipunkt kolme arvutiga, mille kasutusvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega.

Kääpa Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 225, mis moodustab 12,3% valla elanikkonnast.
Raamatukogu asub Kääpa Sotsiaalkeskuses, maja esimesel korrusel.
Samas on ka avatud Avalik Internetipunkt kahe arvutiga, mille kasutamisvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega.

Tsolgo Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 142, mis moodustab 7,7% valla elanikkonnast.
Raamatukogu asub Tsolgo külas algkooli ruumides. Samas on ka avatud Avalik Internetipunkt kahe arvutiga, mille kasutamisvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega.

Tabel 4 Kultuur

Probleemid	Lühiajalised eesmärgid	Pikaajalised eesmärgid
Lasva raamatukogu ruum soojustamata, mööbel vana ja lagunenud	Maja välisfassaad soojustatud	mööbel vahetatud
Vähene huvi kultuuriürituste ning ühise tegevuse vastu, omaalgatuste puudumine	Lasva vallas on aktiivsed kultuuri- ja sporditöö eestvedajad	Lasva valla noortele on valminud oma Huvikeskus
Puudub valla infovoldik	Valla kohta koostatud infovoldikud ja muud valda tutvustavad materjalid	Regulaarselt on täiendatud ja välja antud valla esitusmaterjale
Lasva rahvamaja ruumid osaliselt remontimata, sisustus ja aparatuur vajab uuendamist	Sisustatud kaasaegse sisutuse ja aparatuuriga	Lasva rahvamaja kõik ruumid renoveeritud
Lasva vabaõhuväljak kaasajastamata	Vabaõhuväljak ja parkmets kaasajastatud, laiendatud ning heakorrastatud
Lasva Käsitööseltsi ja Lasva tervisespordi Seltsi ruumid kütteperioodil külmad	Lasva rahvamaja keskküttesüsteemi on ühendatud nn seltsimaja
Vallas on välja arendamata piirkondade turismiobjektide infrastruktuur ja puhkeotstarbelised rajatised	Puhkeala parkla ja järve rannas ujumissillad ehitatud ning rannapiirkond laiendatud; pumbamaja kunstihooneks ümber ehitatud, välikäimlad ehitatud; matka ja suusarajad riigimetsa rajatud; infomajakene ehitatud; infopunkt loodud.	Kurepallo rajatud suusarada on valgustatud, valla erinevatesse piirkondadesse on täiendavalt rajatud turismi arengut soodustav infrastruktuur ning puhkeotstarbelised rajatised
Tsolgo rahvamaja ja koolimaja renoveerimata	Tsolgo rahvamaja ja koolimaja renoveeritud
Tsolgo muuseumi omandiküsimus lahendamata	Omandiküsimus lahendatud	Muuseumivara eksponeerimiseks vajalikud ruumid leitud ja renoveeritud
Lasva raamatukogu Otsa laenutuspunkti väike pind ja amortiseerunud inventar.	Lasva raamatukogu Otsa laenutuspunkti pinda on laiendatud kõrvalasuva korteri baasil ja inventar on uuendatud
Kütioru Tsõõriplatsil parkimise korraldamine	Tsõõriplatsile on rajatud parkla
Kütioru Tsõõriplatsi taastamine lõpetamata	Tsõõriplatsi taastamine lõpetatud
Kääpa parkmets korrastamata		Kääpa parkmets rajatud
Sooküla piirkonnas puuduvad kooskäimise ruumid	Ruumid on olemas kooskäimiseks	Ruumid on renoveeritud
Välised spordiplatsid (-väljakud) puuduvad või on halvas olukorras	Olemasolevad välised spordiplatsid on renoveeritud	Külakeskustesse on rajatud täiendavad sportimise ja vabaajaveetmise platsid
Kääpal puuduvad kultuuritegevuse läbiviimiseks vajalikud ruumid	Kääpa kooli aula on kohandatud ka piirkonna kultuuriürituste läbiviimiseks
Puudub ajalootalletamise süsteemsus	Raamatukogudes toimub kantide ajaloo kogumine ja talletamine
Turismiobjektid on viidastamata	Kõik turismiobjektid on varustatud infotahvlitega
Puudulik kultuuriturism	Areneb kultuuriturism (viidamajandus korrastatud sh. külasildid)
Pindi kirik on halvas ehituslikus korras (varisemisohtlik), Kirikuhoonel puudub küttesüsteem, tuletõrje- ning vargaalarmid surnuaed koos uue osaga väljakujundamata	Teostatud uus surnuaia planeering ja heakorrastustööd, alustatud on Pindi kiriku renoveerimist	Pindi kirik on remonditud ja kujundatud sealhulgas riikliku piirkondliku tähtsusega kontsertpaigaks
Liiklus ja terviseedendamise seisukohalt puudulikud võimalused jalgrattaga sõitmiseks	I etapp Võru – Kääpa jalgrattatee valminud	Jalgrattarada kulgeb Otsa- Lasva- Kääpa- Võru: kokku 18 kilomeetrit
Korruselamiste väljanägemine halb, suured küttekaod	Vald nõustab korterelamute elanikke ühistute loomisel	Valla korrusmajades toimunud (korteriühistud) renoveerimistööd välisfassaadide ja katuste osas.
Külavanemate vähene aktiivsus, vähene omaalgatus	Toimuvad koolitused (rahastamisvõimalused jms.) ja toetussüsteem külavanematele	Külaliikumine hoogustunud
Puudub kohalik infojagamise punkt	Töötab I-punkt Kääpal ja Lasval, Otsal, Lasval ja Tsolgos raamatukogude baasil
Vähesed võimalused süsteemse teabe jagamiseks vallakodanikele	Koostatud infovoldikud, pidevalt arendatakse edasi teabejagamise süsteemi Ajalehes avaldatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse otsuseid ja määrusi
Kääpa vana koolimaja väikese kasutusega ja ehituslikult halb olukord	Koolimaja kasutusvaldkond laienenud, teostatud hädavajalikud remondid	Koolimaja kapitaalselt remonditud ja pidevas kasutuses

Seltsitegevus:

Lasva vallas on registreeritud 10 mittetulundusühingut ja 8 seltsingut:

Tabel 5 Mittetulundusühingud ja seltsingud

Nimetus	Alates aastast	Põhitegevus	Tehtust
MTÜ Kääpa M klubi	1997	Kääpa piirkonna külaelu edendamine ja ühisürituste korraldamine	Külapäev, jaanitulu, Kääpa kõlakoja ja tantsupõranda remont
MTÜ Lasva Käsitööselts	1995	Täiskasvanu koolitus kodukultuuri ja ilumeele arendamine	Portselanimaal, Jõulumaa, lastelaagrid
MTÜ Lasva Tervisespordi Selts	1999	Lasva valla elanikele tervisespordiürituste korraldamine	Sõpruskohtumised sõprusvalla Vaala vallaga Soomest. Spordiüritused vallasiseselt, osavõtud maakonna ja vabariigi tasandil. Uute spordirajatiste ehitamine. 2005 tervisespordirada metsas
MTÜ Betenhofi Selts	2000	Pindi küla ajaloo uurimine, kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu kiirendamine
MTÜ Ühing Pikakannu kooli areng	2000	Pikakannu Kooli säilitamine	Ühised üritused, Infotuba
MTÜ Tsolgo Arendusühing	2003	Piirkonnas soodsa elu- ja töökeskkonna loomine	Arengukava; Ühisüritused, huvitegevus Tsolgo rahvamaja ja Tsolgo koolimaja renoveerimine
Pässä Külaselts	2003	Kohaliku(küla) elu korraldamine ja edendamine	Arengukava 2003-2008, iga- aastased külapäevad, uue pargi rajamine, bussipaviljoni ehitamine
Kütioru Puhkepiirkonna Selts 28.09.	2005	Lasva valda Kütiorgu puhke ja spordipiirkonna kujundamine	Piirkonna heakorra talgud
MTÜ Nõnova Perelastekodu		Vanemlike hoolitsuseta lastele kodu rajamine	Maja nullkorruse ja I korruse osaline ehitus
MTÜ Kütioru Avatud Ateljee		Maakunsti ja maaturismi arendamine Kütiorus	Maakunstirajale kunstiobjektide rajamine, kunstifestivali korraldamine
S E L T S I N G U D
Lasva külaseltsing	2002	Lasva küla kui vallakeskuse kauniks muutmine, turismi edendamine, kodukandipäevade korraldamine	Arengukava Kodukandipäevade korraldamine, Lasva jõuluvalguse ürituse korraldamine
Kütioru Tsõõriplatsi seltsing	2002	Kütioru Tsõõriplatsi ajaloolise väärtuse säilitamine ja taastamine	Tantsupõrand, kaitsetara, WC, pinkide ehitus, rahvalikud üritused
Pindi Külaseltsing	2003	Küla arendamine, vaba aja veetmine	2004. laulupeo tule vastuvõtt
Lasva naisrühma seltsing	2003	Tutvustada ja arendada rahvakultuuri vallas ja maakonnas	Talvised tantsulaagrid ja uued rahvuslikus stiilis rahvariided
Kannu külaseltsing	2003	Ühiste ürituste korraldamine ja kõigist külaelanikest hoolimine	Jaanipeod
Tsolgo Pikkjärve seltsing		Ühisürituste korraldamine, Pikkjärve kaitse	Pikkjärv veepidu, Pikkjärve ralli
Seltsing «Paidra ja Pindi loodushoid»	2004	Pindi Kärnjärve, Paidra järve ja Võhandu keskjooksu ning selle ümbruse loodushoid ja kaitse	Ühised heakorratalgud

VI HARIDUS

Lasva vallas toimub laste kasvatamine ja hariduse andmine ühes lasteaias ja kahes põhikoolis. Lisaks ostab vald sisse lasteaiateenust, haridus ja- huviharidusteenust Võru linnalt ja teistelt OV-delt.

Lasva lasteaaia kolm rühma töötavad kolmes eri külades asuvates hoonetes - Lasva kortermajas, Kääpa sotsiaalkeskuse majas ja Kääpa koolimajas. Lasteaiarühmad töötavad liitrühmadena

Uue lasteaia ehituseks planeeritud maal, asukohaga Lasva küla Pargi maaüksus, on teostatud detailplaneering 2,8840 ha suurusel alal.

Lasva vallas on kaks põhikooli - Kääpa ja Pikakannu.

Pikakannul on haridust antud alates 1870, praeguses hoones alates 1939 aastast. Samas majas on õpilaste toitlustamiseks söökla. Maja üldine seisukord hea. ( 1999 vahetatud katus, 2004 vahetatud aknad). Koolis õpib 01.09.2007. a. seisuga 47 last, nendest Lasva valla elanike registris 36 last.

Kääpa Põhikool töötab 2002 aastal valminud uues koolihoones ja renoveeritud (1939.a koolimajaks ehitatud maja) kompleksis. Koolihoones asub ka spordisaal. Kääpa Põhikoolis õpib 01.09.2007.a. seisuga 136 last, nendest Lasva valla elanike registris 117 last.

Tabel 6 Haridusasutuste probleemid ja eesmärgid

Probleemid	Lühiajalised eesmärgid	Pikaajalised eesmärgid
Pikakannu kooli pedagoogilise kaadri riigieelarvest eraldatav palgafond ei rahulda vajadusi	Vallaeelarvest täiendavate vahendite suunamine palgafondi täiustamiseks. Valmib hariduse arengukava	Hariduselu juhtimise aluseks on hariduse arengukava.
Lasva lasteaia ruumid ei rahulda valla vajadusi	Lasva küla Pargi lasteaed ehitatud	Kääpa külas on kaasaegne ja lastesõbralik lasteaed,
Laste õpetamine liitklassides	Hariduskorralduslikud muudatused läbi viidud ning tagatud on hea õpetamise kvaliteet	Tagatud on kvaliteetse hariduse andmine kõigile lastele, rakendatud on vajalikud tugisüsteemid laste õpetamisel ja kasvatamisel
Kääpa kooliaula ei täida oma funktsiooni	Kooliaula renoveeritud ja samas kasutatakse teda kultuuriürituste läbiviimise paigana kogukonnas
Koolide materiaalne baas vana ja vajab täiendamist	Koolide materiaalne baas täiendatud ja uuendatud
Infotehnoloogiavahendid vananenud ja mittetäielikud	Koolide infotehnoloogiline park uuendatud ja kaasajastatud

VII TERVISHOID

Tervishoiualast tööd vallas koordineerib sotsiaalosakond koos perearstiga. Esimese etapi arstiabi korraldab Lasva perearst. Erialase teise etapi arstiabi saamiseks suunab perearst haige erialaarstide konsultatsioonidele. Perearsti praksises asub ka apteek.

Ravikindlustusega hõlmamata inimeste esmast arstiabi korraldab vastavalt lepingule perearst. Erialaarstide juurde suunab perearst kooskõlastades otsuse sotsiaalosakonnaga, kes väljastab garantiikirja.

Tabel 7 Tervishoiuga seotud probleemid ja eesmärgid

Probleemid	Lühiajalised eesmärgid	Pikaajalised eesmärgid
Elanikkonna vähene haigusteadlikkus ja ebapiisav huvi tervislike eluviiside vastu	Inimesi on informeeritud ja teadvustatud terviseriskidest ja tervist mõjuvatest teguritest raamatukogudes avatakse tervisenurgad; perearst koostöös terviseõpetuse õpetajate ning maakonna tervisetoaga koostavad soovitusliku loengute nimekirja; korraldada ettevõtjate infopäev, mille raames viiakse läbi töötajate tervisekontroll	Inimeste tervisenäitajad on paranenud
Terviseedenduslik liikumine on vähe arenenud	Koostöös perearsti ja seltsidega on arendatud terviseliikumist	Eelarves ette näha toetussummad piirkondlike rahvaspordiga tegelemist võimaldavate rajatiste ja vahendite loomiseks ja muretsemiseks
Puudub koordineeritud ja süsteemne spordi- ja terviseedenduse valdkonna asjaajamine	Spordijuhi tööle rakendamine, kelle ülesandeks on valda esindavate võistkondade väljaviimine erinevate tasandite võistlustele, vallasiseste võistluste ja tervisespordiürituste korraldamine	Toimib süsteemne terviseedenduse- ja sporditöö juhtimine, mille kaudu on tagatud inimeste elukvaliteedi tõus
Puuduvad sobilikud ruumid perearstikeskusel, ning -võimalused füsioteraapia protseduuride teostamiseks	Rajatud perearstikeskus füsioteraapiaprotseduuride teostamise võimalustega	Toimib kõigi võimalustega süsteemne inimeste tervise eest hoolitsemise programm
Piirkondades puuduvad ühiskasutuseks ettenähtud saunad	Piirkondlike üldkasutatavate olmetingimuste viimine sanitaarnõuetele vastavaks
Vähene terviseliikumine	Valla eelarves ette näha toetussummad konkreetsete spordi- ja terviseürituste korraldamiseks	Võimaluste laienemine ja Inimeste aktiivsuse suurenemine on suurendanud terviseliikumist

VIII SOTSIAALHOOLEKANNE

Lasva valla sotsiaalosakonnas töötab osakonna juhataja, sotsiaaltööspetsialist ja täiskasvanute hoolekande spetsialist. Koduhooldusteenuseid osutavad avahooldustöötajad ja lepingulised töötajad. Osakonnale allub Kääpa Sotsiaalkeskus iseseisva hoolekandeasutusena.

Lastega seotud probleemide lahendamiseks on moodustatud laste hoolekande komisjon, on hea side koolidega, toimib maakonnasisene sotsiaalvõrgustik.

Puuetega inimeste tarbeks on loodud võimalused (ka ratastooliga liikumiseks) Kääpa Sotsiaalkeskuses

01.01.2006 aasta seisuga oli Lasva vallas 1829 elanikku, 01.09.2007 on vallas 1810 elanikku

Tabel: Vallaelanike ealine koosseis

Vanuserühm	Arv	Osatähtsuse %
39095	291	16
15-18	115	6
19-64	1106	61
65+	298	16
	1810

Pakutavad sotsiaalteenused:

Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks.

Koduteenused – teenused, mis aitavad abivajajal toime tulla tema kodustes tingimustes. Selleks on võetud tööle avahooldustöötajad.

Eluasemeteenus – vallal on 12 sotsiaalkorterit, mida saab välja üürida või anda ajutiseks kasutamiseks isikule või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ja võimelised endale või perekonnale eluaset tagama (tuleb tagada elamispind ka vanglast ja lastekodust naasvatele isikutele).

Hooldamine perekonnas – isiku hooldamine kirjaliku lepingu alusel sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.

Hooldamine hoolekandeasutuses – seal viibivatele isikutele tagatakse ööpäevringselt nende eale ja seisundile vastav hooldus. Lasva vallas on olemas Kääpa Sotsiaalkeskus, mis on eakatele ja puuetega isikutele elamiseks ning hooldamiseks loodud asutus.

Transporditeenus – kõigil abivajajatel on võimalik soodsatel tingimustel kasutada invabussi või muud valla transporti.

Toetatud elamise teenus – tööealistele psüühilise erivajadusega isikutele pakutav majutusteenus koos igapäeva elu toetamisega

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – pikaajaliste töötute aktiviseerimine ja abistamine nende isikliku vastutuse tõstmiseks enda ja oma pereliikmete toimetuleku eest.

Lastehoiuteenus

Eraldatavad sotsiaaltoetused:

Toimetulekutoetus – vastavalt riigi poolt kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise korrale;

Riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused – makstakse toimetulekutoetuste vahendite piisavuse korral ja on põhiliselt ette nähtud paljulapselistele peredele, puuetega inimestele, üksielavatele eakatele jt riskigruppidele ;

Hooldajatoetus- vahendid on ette nähtud puuetega inimeste sotsiaalhoolekande kulude katmiseks. Hooldajatoetuseks eraldatud vahendid on Lasva vallas korraldatud koduhooldusteenus st. avahooldus ja makstakse tasu individuaalhoolduse puhul.

Kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused – makstakse isiku avalduse alusel tervise ja eluasemega seotud kulude kompenseerimiseks, laste koolitoiduraha, töövihikute ja teiste õppimisega seotud kulude katmiseks ja muudel erakorralistel juhtudel. Samuti antakse toetust sünni ja surma puhul, seoses kooli lõpetamisega, kooliaasta algusega nn aabitsatoetus esimesse klassi astujatele ning asendushooldusel olnud lastele elluastumistoetust.

Tabel 8 Sotsiaalprobleemid

Probleemid	Lühiajalised eesmärgid	Pikaajalised eesmärgid
pikaajalistest töötutest abivajajate suur hulk	Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse abil on suurendatud hõivatust	Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse abil on suurendatud hõivatust
abivajajate vähesed toimetulekuoskused ning abivajaja isiku ja pere vähene vastutus oma toimetuleku eest	Preventiivne töö isiku enda vastutuse suurendamisele nii enda kui ka oma perekonnaliikmete toimetuleku ees. Soodustatakse tugi- ja eneseabigruppide teket.	Preventiivne töö isiku enda vastutuse suurendamisele nii enda kui ka oma perekonnaliikmete toimetuleku ees. Tuleb soodustada tugi- ja eneseabigruppide teket
ebapiisav informatsiooni avalikustamine sotsiaalteenuste ja –toetuste kohta	Sotsiaalteenuste alane info avalikustatakse valla ajalehes, valla kodulehel, eraldi infolehtedes ja voldikutena.	Vallakodanikud on teadlikud vallas pakutavatest sotsiaalteenustest ja -toetustest ning oma õigustest ja kohustustest
Kääpa Sotsiaalkeskuses ei ole piisavalt ruumi voodihaigetele klientidele	Sotsiaalkeskuses on tagatud kohad voodihaigetele klientidele	Sotsiaalkeskus pakub üldhooldekodu teenuse kõrval ka ajutise päevahoolduse, turvakodu ja pansionaadi teenust
Kääpa Sotsiaalkeskus pakub vähe teenuseid majast ja vallast välja	On koostatud Kääpa Sotsiaalkeskuse arengukava ja infovoldik teenuste kohta	Kääpa Sotsiaalkeskuses pakutakse mitmekülgset sotsiaalvaldkonna teenust kõigile soovijatele
Kääpa Sotsiaalkeskuses elavad eakad on passiivsed, mistõttu paljudel on negatiivne ellusuhtumine ja alanenud toimetulekuvõime	Tööle on võetud tegevusjuhendaja, eakad on positiivsema ellu-suhtumisega, aktiivsemad ning toimetulevamad	Tegevusjuhendaja pakub igapäevaelu toetamise teenust kodudes elavatele psüühikahäiretega inimestele.
Kääpa Sotsiaalkeskuses on lõpetamata energiasäästu programm, välisseinte soojustamine	Kääpa Sotsiaalkeskuse välisseinad soojustatud. Tualettruumid ja vesivarustus renoveeritud	Kääpa sotsiaalkeskuse energiakulud on viidud miinimumini
Sotsiaalkorterite seisukord on halb	Sotsiaalkorterid on kohandatud ühise eluruumina kasutamiseks ja vastavad sanitaarnõuetele. Üks korter on kohandatud ratastooliga inimese tarbeks.	Valminud on ühetoaliste sotsiaalkorteritega sotsiaalmaja
Eakate vajadused ei ole kaetud avahoolduse ja sotsiaalkeskuse võimalustega.	Kääpa Sotsiaalkeskuse tegevus on avalik.	Käivitunud on eakate peres hooldamise e. perevanadekodu teenus.
Traditsioonilise perekonna mudeli väärtustamine	Peredele korraldatakse ühisüritusi nii kultuuri, spordi kui ka tervise valdkonnas.	Lasva valla perekond on tugev, elu põhiväärtusi hindav
Puudulikult väljaarendatud ratastooliga liikumise võimalused	Lasva vallamajja, rahvamajadesse ja raamatukogudesse on võimalik pääseda ratastooliga	Kõigisse Lasva valla avalikesse hoonetesse ja kohtadesse on tagatud juurdepääs ratastooliga, sotsiaalkeskusesse on paigaldatud lift
Vähesed võimalused teenuse pakkumise osas erivajadustega inimestele	On võimalik pakkuda tugiisiku ja isikliku abistaja teenust	Erivajadustega inimestel on võimalik kasutada kõiki vallas pakutavaid sotsiaalteenuseid
Puudub võimalus kriisiolukorda sattunud laste ja perede paigutamiseks	Pakutakse varjupaiga teenust kriisiolukorda sattunud lastele ja peredele	Valla asuvas pereabikeskuses osutatakse komplektset teenust kriisiolukorda sattunud lastele ja peredele
Puudub alternatiivne lastehoiu võimalus	Pakutakse päevahoiu teenust	Kõigil lastel on võimalik vanemate hõivatuse korral viibida turvalises ja arendavas keskkonnas

IX INFOTEHNOLOOGIA

Internetiühendusega on tänaseks päevaks kaetud enamus tihedamalt asustatud aladest Lasva vallas. On üksikuid piirkondi, kuhu ühendus siiski ei jõua – Otsa, Pindi, Nõnova, Peraküla, kuid tegevus käib jätkuvalt selles suunas, et ka nende piirkondade elanikele saaks loodud võimalus interneti kasutamiseks.

Hetkel on internetiühendusega kindlustatud kõik Lasva valla allasutused – raamatukogud, koolid, lasteaiad ja rahvamajad. Kõige halvemas seisus on Lasva Raamatukogu Otsa laenutuspunkt, kus muude tehniliste võimaluste puudumise tõttu tuleb kasutada RDSL ühendust kiirusega 256 kbps. Teistes asutustes jääb internetiühenduse kiirus 1-2Mbps vahemikku. Otsa laenutuspunkt on hetkel ka kõige kehvemini varustatud arvutustehnikaga, mistõttu hetkel seal raamatuid elektrooniliselt ei laenutata. Arvutipark asutustes on viimase viie aasta jooksul peaaegu täielikult välja vahetatud, ent siiski pole me jõudnud välja tasemeni, kus kõikide arvutid oleks enam-vähem võrdsel tasemel.

Tabel 9 Probleemid infotehnoloogias ja perspektiivsed lahendused

Probleemid	Lühiajalised eesmärgid	Pikaajalised eesmärgid
interneti leviala kaardil on veel küllaltki olulistes kohtades valgeid laike	Maakondlike projektidega liitumine on võimaldanud interneti leviala suurendamist	Areneva WIMAX tehnoloogia kasutuselevõtt on taganud juurdepääsu kõigile klientidele
Vallaasutuste arvutipark on vananemas ja nõuab peagi väljavahetamist	Arvutipark on osaliselt välja vahetatud	On kasutusele võetud arvutite rendisüsteem
Vallaasutuste arvutipargi arvutite toide on koos tarbimissüsteemis eraldada teistest tarbijatest	Järk- järguliselt on teostatud arvutite toite viimine eraldi tarbimissüsteemidesse	Vallaasutuste arvutipargi arvutite toide on eraldatud muust tarbimissüsteemist
Puudub süsteemsus ja otstarbekus arvutivõrkude lahendustes		Kasutusele võetud arvutiterminalid
Kõigile soovijatele pole tagatud interneti kasutuse võimalus kodus	Laienenud on interneti püsiühenduse kättesaamise võimalused kodudes Kaardistatud olemasolev olukord ja vajadused	Interneti püsiühenduse kasutamise võimalus on tagatud kõigile soovijatele

X KESKKONNAHOID JA HEAKORD

Jäätmemajandus

Valla territooriumil jäätmeid ei ladustata.

Lähim prügila asub Räpol. Olmejäätmete kogumise ja transportimisega tegelevad firmad. Ohtlike jäätmete kogumiseks asub Lasval ohtlike jäätmete kogumise konteiner.

Alates aastast 2009, kui suletakse Räpo prügila, hakatakse maakonna jäätmeid ladustama Kagu-Eesti Jäätmekeskuse prügilasse.

HEAKORD

Heakorrastus on oluline nii meeldiva elukeskkonna tagamiseks, kui üheks eelduseks valla külastatavuse suurendamiseks ja turisminduse arendamiseks.

Korraldatavad heakorrakonkursid on innustanud paljusid inimesi korrastama oma kodu ja selle ümbrust. Vallas on mitmeid kauneid kodusid, mis on pälvinud tunnustamist nii maakonna kui ka riigi tasemel. Kahjuks leidub kodusid, mille ümbrused on korratud ja mõne kohta võib öelda isegi räpased.

Heakorrastatud suplus- ja suvituskohaks kohandatud Lasva järve kallas on meeldiv ajaviitekoht paljudele inimestele. Lasva küla keskele rajatavast pargist on üle poole korrastatud ja pargipuud istutatud. Pargi serva on suur kiik. Parkmetsa all on väike lõkkeplats koos kõlakojaga ning kaks võrkpalliväljakut ja püstkoda lõkkeasemega.

Lasva külas on ohtlike jäätmete vastuvõtu punkt. Toimuvad ohtlike jäätmete kogumise ringid. Suuremates keskustes prügiveo lepingud AS Ragn-Sells.

Tabel 10 Heakord

Probleemid	Lühiajalised eesmärgid	Pikaajalised eesmärgid
Kodude, tootmishoonete ja muude avalike kohtade paigad heakorrastamata	Lasva vallas on saavutatud oluline paremus heakorrastamise alal	Lasva vald on igati heakorrastatud piirkond
Veekogud ja nende ümbrused on räämas, võsastunud	veekogud on puhtad ja liigirikkad, rajatud ja korras on avalikud supluskohad	Veekogud ja nende ümbrused on võsast puhtaks raiutud, puhastatud ja hooldatud
Väärtuslike maastike avalikustamise, kasutamise, ja eksponeerimise süsteem puudulik	Väärtuslike maastike kasutuses ja hoolduses on saavutatud teadlikkuse tõus, tegevuses on rakendatud süsteemset lähenemist.	Väärtuslike maastike kasutus on reguleeritud, vaated on avatud, matkarajad on korras, võrgustatud
teeäärte ja metsade risustatus, prügi mahapanek juhuslikes kohtades.	Inimeste teadlikkus suurenenud, avalikesse kohtadesse paigaldatud prügikastid
elanike vähene keskkonnateadlikkus	Korraldatud on koolitusi, seminare jms inimeste teadlikkuse tõstmiseks	Inimeste keskkonnateadlikkus on kasvanud
Paljudel majapidamistel puuduvad prügiveo lepingud	Elanike teadlikkus jäätmemajandusest on kasvanud	Koostatud on jäätmevaldajate register, Inimeste teadlikkus on kasvanud ja prügiveoks on sõlmitud lepingud
Lasva valla jäätmeveo teenuse osutaja leidmine	Jäätmemajandus korraldatud, teenuse pakkuja leitud

XI TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

Teed

Tehnilise infrastruktuuri kvaliteet on oluline vallas kvaliteetse elu tagamiseks.

Valla territooriumil on riigimaanteid ca 100 km, sellest 30 km mustkattega ja 70 km kruuskattega. Vallasiseseid teid on määratud 99 km, mis on põhiliselt katteta teed ning vajaksid kõik kapitaalremonti.

Tabel 11 Teed

Probleemid	Lühiajalised eesmärgid	Pikaajalised eesmärgid
Suure kasutatavusega Lasva Kuustemäe ja Kääpa koolitee ei kannata transpordikoormust välja ja on tolmutekitaja külarahvale	Viiakse läbi projekteerimine, Kääpa koolimaja ja Lasva – Kuustemäe teed on viidud mustkatte alla
Vallateed vajavad pidevat hooldust ja remonti	Vallateede äärde on tehtud kraavid, võsad on raiutud, käib teede pindamine	Vallateede korrashoiuks on välja töötatud süsteemne tegevuskava ja teed on korras
Kõvakattega teed on auklikud	Tsolgo korruselamuteni ja Kapa tee asfalt on parandatud	Juurde on rajatud kõvakattega teid
Vallal puudub oma karjäär teetäite võtmiseks		Vallas on avatud karjäär täitematerjali võtmiseks
Metsa väljaveod lõhuvad valla teid	On välja töötatud süsteem , tagamaks teede korrashoiu ja metsa väljaveojärgse remondi
Suure liiklustihedusega maanteed, mis läbivad külasid on ohtlikud	Maanteede külasid läbivatele lõikudele on üles pandud kiiruspiirangut tähistavad märgid
Puudub kergliikluse infrastruktuur (kõnni ja jalgrattateed) koos valgustusega	Üldplaneeringuga on planeeritud kergliiklus-infrastruktuur. Maanteeametile on esitatud ettepanekud tööde teostamiseks	Kergliikluse infrastruktuur välja ehitatud

Veemajandus

Kokku on Lasva valla territooriumil 27 puurkaevu. Neist veekasutusloaga puurkaeve, kus tarbimine on üle 5 m³ ööpäevas on 8. Väikeelamutes ja väiketaludes kasutatakse valdavalt salvkaeve.

Lasva vallas kasutatakse Kesk-Devoni (D2) veekogumi põhjavett, ülejäänud põhjavee kogumid lasuvad sügavamal ja vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega.

Lasva vallas tarbitav põhjavesi, millest enamuse moodustab Kesk-Devoni põhjaveekogumi vesi, vastab üldiselt kehtivatele normidele. Vee käitleja peab tagama nõuetele vastava vee kvaliteedi ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti.

Tabel 12 Veemajandus

Probleemid	Lühiajalised eesmärgid	Pikaajalised eesmärgid
Põhjavees kõrge raua- ja väävlivesiniku sisaldus. Joogivee kõrge rauasisaldus on peamiseks elanikke häirivaks teguriks põhjustades vee kollakat värvust, hägusust, ebameeldivat maitset ning roostekihti sadestumist torustikesse	Paigaldatud veepuhastusseadmed olulistesse puurkaevudesse veekvaliteedi tagamiseks	Kõik puurkaevud, kus vesi ei vasta kõigile veekvaliteedi normidele, on varustatud veepuhastusseadmetega ja tagatud on nende häireteta töö
Olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja amortiseerunud	Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid normaalse süsteemi toimimiseks rekonstrueeritud	Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid on lõplikult rekonstrueeritud
Puhastamata või ebapiisavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse	Loodusesse juhitav puhastatud heitvesi vastab üldistele normidele	Loodusesse juhitav puhastatud heitvesi vastab kõikidele normidele
Inimeste keskkonnateadlikkus on puudulik	Nii elanikud kui ka ettevõtjad elavad ja tegutsevad keskkonnsõbralikult ning kehtivate seaduste järgi	Nii elanikud kui ka ettevõtjad elavad ja tegutsevad keskkonnsõbralikult ning kehtivate seaduste järgi
Erinevatest põhjustest tingituna puudub paljudel elanikel kvaliteetne joogivesi ja tarbevesi	Lasva vald osaleb Võru maakonna hajaasustuse veeprogrammis. Elanikele on tagatud joogivee kättesaadavus	Elanikele on tagatud kvaliteetse joogivee kättesaadavus

Side

Eesti Telefonil puudub konkreetne ajaline plaan Lasva vallas asuvate ( Otsa, Kääpa, Tsolgo ja Lasva ATJ tehniliste lahendite väljatöötamiseks. Olemasolevat telefonsidet võib hinnata rahuldavaks.

Tabel 13 Side

Probleemid	Lühiajalised eesmärgid	Pikaajalised eesmärgid
Osadel sidepakkujatel, (näiteks TELE2-el ei ole Lasva valda täielikult katvat leviala)	Vald on kaetud täies mahus mobiilsidevõrguga	Kohalikud kaabelvõrgul sidekeskused on kaasajastatud
Interneti levik valla territooriumil ei kata kõigi vajadusi	Täiendavate süsteemide ehitusega on kaetud kõigi vajadused	Tagatud on kvaliteetse ja kiire internetiside levik

Elekter

Praegust elektrienergiaga varustamist võib lugeda rahuldavaks. Valla territooriumil on mõned talud, kus puudub elekter

Tabel 14 Elekter

Probleemid	Lühiajalised eesmärgid	Pikaajalised eesmärgid
Osal tarbijatel pinge madal või ei ole tagatud soovitud pinge	Koostöös Eesti Energiaga välja selgitatud elektrikvaliteedi puuduse all kannatavad tarbijad Likvideeritud puudused elektrikvaliteedi osas	Likvideeritud puudused elektrikvaliteedi osas
Vallas asuvad elektrita majapidamised	Elekter on tagatud igasse majapidamisse
Trasside all kasvavad puud, mis ilmastikuolude tõttu tekitavad elektrikatkestusi	Trasside alused on puudest puhastatud

XII ETTEVÕTTLUS JA INFRASTRUKTUUR

Suhteliselt linnalähedane piirkond on soodustanud ettevõtluse arengut Lasva vallas. Rakendust on leidnud enamus tootmishooneid. Samuti areneb tõusvas joones elamuehitus.

Tabel 15 Suuremad tööandjad Lasva vallas

AS Kapa Puit	puidu töötlemine, mööbli valmistamine
Lasva Liimpuidu AS	puidu töötlemine, mööblidetailide valmistamine
OÜ Taivi	puidu töötlemine
AS Jumek	mööbli valmistamine
OÜ Kuustemäe	loomakasvatus, piimatootmine
OÜ Stellarpuu	palkhoonete ehitamine
PW Detail OÜ	pehmemööbli tootmine
Jaaniraotu talu	palkmajade ehitus

Tabel 16 Tegutsevad kauplused Lasva vallas

Lasval	2
Kääpa	1
Paidra	1
Tsolgos	1
Sookülas	1

Muud ettevõtted

Eesti Post, Lasva Perearstikeskus, apteek.

Vallaasutused: Kääpa ja Pikakannu kool, Lasva lasteaed, Kääpa-, Tsolgo- ja Lasva Rahvaraamatukogu, Kääpa Sotsiaalkeskus, Lasva Rahvamaja.

Põllumajandus

Arvesse võttes Lasva valla reljeefi on piirkonniti sobivad põllumajanduse tegevusvaldkonnad erinevad. Parimad maad põllukultuuride kasvatamiseks asuvad Kääpa, Lasva, Tsolgo ning Otsa piirkonnas kus põllud on tasased ja moodustavad suuri massiive. Kasutusele on võetud enamus haritavast maast, talunike ja maaomanike vahel on sõlmitud rohkelt kokkuleppeid maade kasutamiseks. Looduslike tingimuste poolest on meil võimalik tegelda taimekasvatuse (teravili, raps, kartul, kultuurheinamaa), veise-, sea- ja lambakasvatusega. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata alternatiivpõllumajanduse (marja-, seene-, kala- jne kasvatuse) arendamisele, mahepõllumajandusele ning põllumajandussaaduste töötlemisele.

Tabel 16 Probleemid põllumajanduses

Probleemid	Lühiajalised eesmärgid	Pikaajalised eesmärgid
Omavalitsuse, ettevõtjate ja MTÜ- de vaheline koostöö on nõrk	Töösse on rakendunud süsteem koostöö tegemise osas	Toimib süsteemne koostöö
Kvaliteetse tööjõu puudus ja tööjõupuudus üldse	Käivitunud on töötute taas tööletoomise koolitused, ümber ja täiendõppesüsteem	Hoogustunud elamuehitus on toonud valda rahvast juurde ja süsteemselt töötab ümber- ja täiendkoolituse süsteem
Puudulik ettevõtjate tunnustamine	Välja on töötatud ettevõtjate tunnustamise süsteem	Ettevõtjate tunnustamise süsteem on toimimas ja koostöö valla ja ettevõtjate vahel olemas
Puudulik infosüsteem ettevõtlusest valla koduleheküljel	Internetis olemas info kõigi Lasva vallas tegutsevate ettevõtet, nende tegevusvaldkondade ja vabade töökohtade kohta	Koostöös ettevõtjatega toimib süsteemne info avaldamine koduleheküljel
Põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamine	Toimub alternatiivse maaettevõtluse ning (mahe) põllumajandusliku tootmise ja töötlemise toetamine (koolitused, info rahastamisvõimalustest)	Põllumajandus on tugev majandusharu
Valla poolt ei ole rakendatud ettevõtluse arendamise ja toetamise süsteemi	Välja on töötatud ettevõtluse arendamise ja toetamise süsteem	Juurde on tekkinud uusi ettevõtteid
Puuduvad naistele sobivad töökohad	Ettevõtluses laiendatud naistele sobivate töökohtade arvu.	Vallas on naistööjõu kasutamisele spetsialiseerunud ettevõtteid

Turism

Omavalitsuse tegevus vallaplaneerimises, kultuuri valdkonnas ning turvalisuse tagamisel mõjutavad ettevõtluses kõige enam turismi. Samas on turism üks kiiremini arenevaid majandusharusid maailmas.

Turismi seisukohalt omavad olulist tähtsust alljärgnevad Lasva valla paigad:

Tsolgo järvestik

Karsna järve ääres 13,5 m kõrgune hiidkadakas, millel ümbermõõtu 1,3 meetrit. Lindude rände ajal on Lauga järvel sageli suuremal hulgal luiki.

Lasva, Tsolgo ja Kütioru matkarajad

Võru–Räpna ja Tsolgo–Paidra maantee ristumiskohast mõnesaja meetri kaugusel asuv Paidra järv

Tõutsimäe Külatähetorn. Torn kõrgusega 18 meetrit, väike muuseumküün (õppeklass), päikesaekellad

Haanja kõrgustik Noodasküla kandis

Kütiorg ja Noodasjärv. Mööda oru põhja voolab Iskna jõgi, mis ühendab sealseid väikseid paisjärvi, andes jõudu ka seal asuvatele veskitele. Kuigi praegu kasutatakse mugavamat ja kallimat energiaallikat – elektrit, ootab sealne jõgi oma energiaga taas oma aega.

Kütioru Avatud Ateljee ja sealses piirkonnas asetsev Maakunstipark, kuhu alates 1999. aastast on rajatud maakunsti rada koos kunstiteoste vabaõhu kollektsiooniga, mida pidevalt täiendavad nii Eesti kui välismaa kunstnikud.

Tammetsõõri ohvrikivi ja seitsme 180–300-aasta vanuse tammega ning Ilmamäe ohvriallikaga.

Võhandu jõe valgala oma mitmekesisusega.

Tabel 18 Turismiga seonduvad probleemid

Probleemid	Lühiajalised eesmärgid	Pikaajalised eesmärgid
Puuduvad tegutsevad turismitalud	On alustatud turismitalude võrgustiku loomist Lasva valda	Töötavad tegutsevad turismitalud, toimib võrgustik
Puuduvad majutus- ja toitlustuskohad	On loodud elementaarsed majutus ja toitlustuskohad valda	Toimivad turismitalude, majutus ja toitlustusettevõtjate võrgustik
Puudulik turismiinfo esitlus (puuduvad infovoldikud, I-punkt.	Koostöös maavalitsuse, OVL ja turismiettevõtjatega on paranenud Lasva kohta käiva turismiinfo kättesaadavust Eestis ja väljaspool Eestit.	I-punk Lasva külas on väljaehitatud
Turismiteema valdkond vähe välja arendatud	Mitmekesistatud turismiatraktsioone – korraldada erinevaid (nt atraktiivseid ja ajaloolisi üritusi)	Ettevõtjate poolt on laiendatud turismi propageerivaid valdkondi
Külalistele orienteeritud ürituste vähesus	On soodustatud aktiivsete puhkusevõimaluste ja rahvusvaheliselt kandvate kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist.	Toimivad aktiivsed puhkusevõimalused ja rahvusvaheliselt kandvad kultuuri- ja spordisündmused
Puuduvad võimalused turismihooaja pikendamiseks	On leitud võimalusi turismihooaja pikendamiseks – laiendatud õppe-, konverentsi-, spordi-, ajaloo-, pärandi-, kooliturismi jms	Võimalused turismihooaja pikendamiseks – laiendatud õppe-, konverentsi-, spordi-, ajaloo-, pärandi-, kooliturismi jms on vallas toimimas

Muinsuskaitse

Kogu muinsuskaitselise tegevuse üldine eesmärk on säilitada ja parandada Lasva valla ajalooliselt tähtsaid paiku. See on oluline nüanss, et Lasva vald oleks veelgi ligitõmbavam turismiobjekt, puhkekeskus ja samal ajal ka meeldiv elukeskkond.

Tabel 18 Muinsuskaitse

Probleemid	Lühiajalised eesmärgid	Pikaajalised eesmärgid
Rahva teadlikkuse puudumine muinsuskaitsealasest tegevusest	Tõhustunud on muinsuskaitseliste protsesside süsteemipärane juhtimine ja korraldamine
Vana ja tähtsusetu minetamine, nn euroga kaasaminemine	On muutunud elanikkonna ja äriringkondade suhtumist vanade hoonete jms hooldamisse ja remonti
Lasva valla muinsuskaitselist või ajaloolist väärtust omavad objektid on jäänud tähelepanuta ja hoolduseta	Lasva valla muinsuskaitseobjektide restaureerimiseks otsitakse abi rahvusvahelistest programmidest (märksõnadeks on ressursisäästlik, keskkonnasõbralik, regionaalpoliitiline)

XIII KORRAKAITSE

Loodud on õigus ja -korrakaitse komisjon. Lasva valda teenindavale konstaablile on antud kasutada ametiruum Lasva Rahvamaja majja. Tegevust on alustanud Kaitseliit.

XIV LASVA VALLA TEGEVUSKAVA 2006-2016:

Tegevuskava hõlmab aastaid 2006 – 2016. Tegevused on rühmitatud valdkondade kaupa. Iga tegevuse järel on tabelis selle teostamise aasta juurde märgitud vajatav investeeringutesumma tuhandetes kroonides. Ristikesega (x) on märgitud summad, mis jäävad alla 100 000 krooni, summad, mis pole täpselt määratletud ja mitterahaline tegevus. Rahastamisallikate osas on riigieelarve nimetuse alla koondatud mitmesugused võimalikud investeeringutoetused. Vallaeelarve alla on arvestatud ka võimalikud laenud.

	Tegevus	2007	2008	2009	Allikas
Planeerimine
1	Valla üldplaneeringu koostamine, KMH	140			Vallaeelarve
2	Valla arengukava ja sektorarengukavade koostamine	X	x	x	Vallaeelarve
3	Valla detailplaneeringute koostamine	x	x	x	Vallaeelarve erasektor
Kultuur, sport, vabaaeg
1	Lasva rahvamaja renoveerimine( saal, elektrisüsteem, lavatehnika)	200	70 elektri osa	x	Vallaeelarve
2	Lasva Käsitööseltsi ja Tervisespordi Seltsi maja ühendamine Lasva rahvamaja küttesüsteemi	x	x		Vallaeelarve, Fondid, Lasva Käsitööselts
3	Lasva Vabaõhuväljaku rekonstrueerimine	x	x	x	Vallaeelarve
4	Lasva keskasula turismi-ja puhkekeskuseks kujundamine, Infopunkti- kunstigalerii väljaehitamine (ranna laiendamine, Kuustemäe-Lasva tee mustkatte alla viimine	1500 jah parkla	3500		Vallaeelarve riigieelarve projektid (EAS)
5	Lasva valla infovoldiku väljaandmine	20	x	x	Vallaeelarve LEADER programm
6	Valla ajaloolise materjali kogumine raamatukogudes, ja koolides	X	x	x	Vallaeelarve
7	Kõlakoja ja lauluväljaku renoveerimine ja Parkmetsa kujundamine Kääpal	X	x	x	Vallaeelarve, riigieelarve
8	Kääpa staadioni projekteerimine ja väljaehitamine	x	x	x	Vallaeelarve, riigieelarve
9	Tsolgo koolimaja ja rahvamaja ümbruse haljastuse korrastamine	X	x	x	Vallaeelarve, riigieelarve (MTÜ)
10	Tsolgo Rahvamaja renoveerimine	550	x	x	Vallaeelarve, riigieelarve (MTÜ)
11	Tsolgo koolimaja ahjude remont	x	x		Vallaeelarve
12	Tsolgo koolimaja remonttööd, sh eesmärgiga energiasäästlikkuse tõstmine (seinte soojustamine, akende vahetamine, vundamendi remont)	x	100	x	Vallaeelarve, Fondid (MTÜ)
13	Kääpa vana koolimaja renoveerimine	X	x	x	Vallaeelarve, riigieelarve
14	Kääpa laululava remont	X	x		M- klubi, vallaeelarve
15	Turismiobjektide varustamine infotahvlitega	X	x	x	Vallaeelarve, Riigieelarve LEADER programm
16	Kütioru Tsõõriplatsi taastamine	x	x	x	Vallaeelarve, riigieelarve
17	Lasva raamatukogu Otsa laenutuspunkti laiendamine, inventari uuendamine	x	60	x	Vallaeelarve, riigieelarve
18	Mängu ja spordiväljakute korrastamine ja väljaehitamine	X	x	x	Vallaeelarve, riigieelarve
19	Pindi Kiriku remont ja arendus. Kalmistu korrashoid	500	500	x	Riigieelarve, koguduse eelarve, vallaeelarve
20	Sooküla külakeskuse hoone rajamine	x	x	x	Vallaeelarve, riigieelarve
21	Jalgrattatee projekteerimine ja ehitamine Võru- Kääpa- Lasva -Otsa ( 18 km)	x	x	x	Riigieelarve
22	Noortekeskuste rajamine ja sisustamine (Lasva Otsa Kääpa)	x	x	x	Vallaeelarve, riigieelarve
23	Kohaliku algatuse ja mittetulundussektori toetamine Külavanemate institutsiooni tugevdamine	x	x	x	Vallaeelarve
24	Valla ajalehe «Lasva sõnumid» arendamine ja välja andmine 12X aastas	x	x	x	Vallaeelarve
25	Noorsootöö arengukava koostamine	x	x	x	Vallaeelarve
26	Harrastusvõimaluste laiendamine ning kaasajastamine	x	x	x	Vallaeelarve
27	Matka-, spordi- ja suusaradade korrastamine ja rajamine,	X j	x	x	Vallaeelarve riigieelarve
28	Lastele ja noortele ning teistele huvigruppidele aktiivse puhkuse võimaluste loomine	x	x	x	Vallaeelarve, riigieelarve
29	Kohaliku identiteedi hoidmisele ja kujundamisele suunatud tegevuste toetamine ja laiendamine	X	x	x	Vallaeelarve, fondid
30	Rahva ja tervisespordi osakaalu suurendamine	X	x	x	Vallaeelarve, riigieelarve
31	Valla avalike supluskohtade väljaarendamine	X	x	x	Vallaeelarve, MTÜ-d
Sotsiaalhoolekanne
1	Sotsiaalkeskuse ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine	65	x		Vallaeelarve
2	Sotsiaalkorterite remont	X	x	x	Vallaeelarve,
3	Kaldteede ehitus rahvamajadele ja raamatukogudele	X ei	x		Vallaeelarve
4	Kääpa Sotsiaalkeskuse katuse vahetus, lae soojustamine, vihmaveesüsteemi paigaldus	400			Vallaeelarve ainult läbi projektitoetuse riigieelarve
5	Kääpa Sotsiaalkeskuse välisseinte soojustamine	x	600		Vallaeelarve riigieelarve
6	Preventiivne töö perekonna toimetuleku tagamiseks	X	x	x	Vallaeelarve, Riigieelarve
7	Töötute ümberõpe, koolitused, seminarid	X	x	x	Vallaeelarve, Riigieelarve
8	Sotsiaalkeskuses osutatavate teenuste liikide laiendamine	x	x	x	Vallaeelarve,
9	Valda hõlmava avahoolduse võrgustiku laiendamine	x	x	x	Vallaeelarve,
10	Pikaajaliste töötute operatiivne rakendamine hädaabitöödel, valla heakorrastamisel ja avahoolduses	x	x	x	Vallaeelarve,
11	Kolmanda sektori kaasamine hoolekandes ja terviseprojektide läbiviimine	X	x	x	Vallaeelarve, Riigieelarve
12	Nõnova Pereabikeskuse/Perelastekodu välja ehitamine	x	x	x	Vallaeelarve, Riigieelarve, MTÜ
13	Osalemine ennetavates projektides	X	x	x	Vallaeelarve, Riigieelarve, Fondid
14	Sotsiaalkeskusesse trepitõstuki muretsemine		x		Vallaeelarve, Riigieelarve, Fondid
15	Sotsiaalkeskusesse tegevusjuhendaja töölerakendamine				Vallaeelarve
16	Sotsiaalkeskuse majandamise üleandmine kolmandale sektorile		x		Valleelarve, Fondid, MTÜ
17	Sanitaarruumide remont		X	X	Vallaeelarve fondid
Kommunaalmajandus
1	Riigi maade munitsipaalmaadeks taotlemine. Eramute ehituseks vajalike detailplaneeringute tellimine, kruntidele kommunikatsioonide väljaehitamine		x	x	Vallaeelarve, riigieelarve, omanikud
2	Lasva valla jäätmekava ja jäätmeregistri koostamine	x	x		Vallaeelarve
3	Olmeprügi kogumise korrastamine	x	x		Vallaeelarve
4	Tarbijateadlikkuse tõstmine (infopäevad voldikud)	X	x	x	Vallaeelarve riigieelarve
5	Külade haljastuse korrastamine ja heakorra arendamine (heakorra programm)	X	x	xx	Vallaeelarve erakapital
6	Alternatiivenergia kasutuselevõtmine vallas	x	x	x	riigieelarve erakapital
7	Võhandu jõe valgala veemajandusprojektides osalemine	X			Ühtekuuluvusfond vallaeelarve, riigieelarve
8	Jäätmemajandusalane koostöö, olme ja ohtlike jäätmete regulaarne kogumine ning heakorrapäevade korraldamine	X	x	x	Vallaeelarve,
9	Uute ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste ehitamine, ÜVK elluviimine	X	4000 Kääpa		Fondid, vallaeelarve, riigieelarve
10	Teede, tänavate ja platside ehitus ning rekonstrueerimine	1400	X 1400 Pässä, Kääpa	x	Vallaeelarve, Riigieelarve
11	Tänavavalgustusvõrgu ehitamine ja rekonstrueerimine	X	x	x	Vallaeelarve,
12	Teehoiukava koostamine ja rakendamine, teede ja tänavate ning teerajatiste inventariseerimine, munitsipaliseerimine ja kinnistusse kandmine	x	x	x	Vallaeelarve
Infotehnoloogia
1	Kodulehekülje arendamine	X	x	x	Vallaeelarve
2	Avalike teenuste kättesaadavuse parandamine: informatsiooni koondamine ja avalikustamine	X	x	x	Vallaeelarve,
3	Kõigile soovijatele koduse internetipüsiühenduse võimaluste leidmine Olemasoleva olukorra kaardistamine	X	x	x	Omanikud, fondid, vallaeelarve
4	Infotehnoloogiliste õppe- ja töövahendite soetamine	x	x	x	Vallaeelarve
5	Avalike internetipunktide arendamine	x	x	x	Vallaeelarve
Ettevõtlus ja turism
1	Puhkealade väljaehitamine ja arendamine	X	x	x	Vallaeelarve. Riik, fondid
2	Turismi arengustrateegia koostamine	x	x		Vallaeelarve, Fondid
3	Investeerimisvõimaluste reklaamimine	x	x	x	Vallaeelarve
4	Elukondlikku teenindust pakkuva ettevõtluse soodustamine	X	x	x	Vallaeelarve
5	Soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine ja tutvustamine	x	x	x	Vallaeelarve
6	Valla puhkemajanduse teemaplaneeringu koostamine koostöös naaberomavalitsustega	x	x	x	Vallaeelarve
7	Valla vaatamisväärsuste korrastamine, puhkevõimaluste tutvustamine ja reklaamimine	x	x	x	Vallaeelarve
8	Pindi kiriku , kirikupargi ning kalmistu turismiobjektidena korrastamine ning tutvustamine	x	x	x	Koguduse eelarve, Vallaeelarve
Haridus
1	Lasva lasteaia projekteerimine	1200	x		Vallaeelarve
2	Lasva lasteaia ehitamine	x	X 30 000	x	Vallaeelarve, riigieelarve
3	Kooli ja kogukonna koostöö tugevdamine	x	x	x	Vallaeelarve
4	Haridusalastes vahetusprojektides osalemine	X	x	x	Vallaeelarve fondid
5	Õpivõimaluste laiendamine ning tugisüsteemide arendamine	X	x	x	Vallaeelarve, riigieelarve
6	Kääpa kooli renoveeritud aula sisustamine	X	X 120 valgustus		Vallaeelarve, riigieelarve
7	Koostöö arendamine valla ettevõtjate ja haridusasutuste vahel	x	x	x	Vallaeelarve erakapital
8	Pikakannu kooli kohandamine uutele vajadustele	x	x	x	Vallaeelarve, riigieelarve
Valla juhtimine
1	Volikogu liikmete, ametnike ja spetsialistide täiendkoolitus	x	x	x	Vallaeelarve
2	Piiriülestes koostööprojektides osalemine	x	x	x	Vallaeelarve
3	Valla teabevahendite ja sümboolika arendamine	X	x	x	Vallaeelarve
4	Valla autasude väljaandmise korra arendamine	x	x	x	Vallaeelarve
5	Vallamaja remont, inventari uuendamine, uue vallamaja projekteerimine ja ehitamine	x	x	x	Vallaeelarve, fondid

XIV. VALLA EELARVE

T U L U D

		2006	Eelarve 2007
20815	Laenude võtmine	1 300 000	0

30	Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed	5 487 000	7 200 000
3000	Füüsilise isiku tulumaks	5 014 000	6 600 000
3030	Maamaks	473 000	600 000
32	Kaupade ja teenuste müük	1 544 000	1 800 132
320	Riigilõivud	17 000	28 000
3201	Ehitusloa väljastamise riigilõiv	10 000	25 000
3203	Kasutusloa väljastamise riigilõiv	6 000	2 000
3207	Vallasekretäri toimingutelt riigilõiv	1 000	1 000
322	Kaupade ja teenuste müük	1 437 000	1 667 132
3220	Laekumised haridusasutuste maj.tegevusest	657 000	650 132
	Spordisaalikasutus	61 000	50 000
	Lasteaia õppemaks	27 000	27 000
	Lasteaia kohamaks	22 500	23 000
	Koolitusteenused OMV	296 000	330 000
	Töövihikud K 42 000 P 5 000	28 000	0
	Toitlustamine L 147 360 K 50 900 P 24 240	222 500	214 400
3221	Laekumised kultuuri- ja ürituste maj.tegevusest	25 000	25 000
3224	Laekumised sotsiaalasutuste maj.tegevusest	600 000	784 000
	Sotsiaalkeskus	596 000	780 000
	Muud tulud vanurid	4 000	4 000
3225	Laekumised elamu-ja komm.maj.tegevusest	155 000	200 000
	Üür ja rent	15 000	15 000
	Vesi,kanalisatsioon	100 000	139 000
	Soojus,küte	20 000	26 000
	Prügi,elekter	20 000	20 000
3233	Üüri- ja renditulud	45 000	45 000
	Üür ja rent	22 000	22 000
	Vesi,kanalisatsioon	2 000	2 000
	Soojus,küte	9 000	9 000
	Prügi,elekter	12000	12 000
3238	Muu kaupade ja teenuste müük	45 000	30 000
35	Toetused ( peale punkti tehingupartneri koondkood	10 515 105	13 040 089
38	Muud tulud	50 000	54 600
382500	Üleriigilse tähtsusega maardlate kaevandamine	25 000	25 000
382510	Kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamine	10 000	10 000
382540	Laekumine vee erikasutusest	8 000	8 000
3882	Saastetasud	7 000	7 000

8822	Vaba jääk	1 228 553,9	1 630 655,71
9821	Kassatagavara

2081,6,8	Kohustuste vähenemine muudele residentidele	-452 000	-441 500
2081,6,9	Kohustuste vähenemine mitteresidentidele	-15 400	-15 400
	KOKKU	19 657 258,9	23 268 576,71

K U L U D

		2006	Eelarve 2007
1111	Valla- ja linnavolikogu	186 000	201 000
1112	Valla- ja linnavalitsus	1 545 400	1 600 600
1114	Reservfond	165 078,9	173 178,75
1330	Muud üldised teenused	7 000	150 000
1600	Muud üldised valitsusektori teenused	98 000	0
1700	Valitsussektori võla teenindamine	118 000	123 500
3600	Muu avalik kord ja julgeolek	14 300	14 300
4210	Maakorraldus	265 500	331 700
4510	Maanteetransport	1 217 000	1 966 300
4740	Üldmajanduslikud arendusprojektid	60 000	275 000
4900	Muu majandus sh.haldus	152 500	202 600
5100	Jäätmekäitlus sh.prügivedu	35 000	23 200
5200	Heitveekäitlus	63 000	241 000
5400	Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse	120 000	76 500
6300	Veevarustus	85 000	105 000
6400	Tänavavalgustus	40 000	40 000
6601	Elamu-ja kommunaalmajanduse haldamine	277 200	311 600
6602	Kalmistud	20 000	25 000
6603	Hulkuvate loomadega seotud tegevus	3 000	5 000
7210	Üldmeditsiiniteenused	9 000	11 000
7600	Muu tervishoid,ravikindlustusteenused	15 000	15 000
8101	Spordikoolid	65 000	80 000
8102	Sporditegevus (va.spordikoolid)	45 000	60 000
8105	Laste muusika- ja kunstikoolid	150 000	200 000
8106	Laste huvialamajad ja keskused	38 100	47 800
8201	Lasva raamatukogu	302 600	342 800
8201	Kääpa raamatukogu	146 200	152 000
8201	Tsolgo raamatukogu	114 000	121 500
8202	Lasva rahvamaja	811 800	734 900
8202	Tsolgo rahvamaja	92 300	398 555
8208	Kultuuriüritused	100 000	160 000
8209	Seltsitegevus	10 000	50 000
8300	Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused	8 000	6 000
8600	Muu vaba aeg,kultuur sh.haldamine	133 700	209 300
9110	Eelharidus - lasteaed	1 195 900	2 837 600
9212	Kääpa põhikool	5 528 700	5 138 204
9212	Pikakannu põhikool	2 071 300	2 354 250
9212	Teistele valdadele hariduskulud	600 000	780 000
9600	Õpilasveo eriliinid	366 500	404 084
9601	Muud hariduse abiteenused	23 180	26 704
9800	Muu haridus,sh.hariduse haldus	193 000	216 900
10121	Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse	593 000	593 000
10200	Eakate sotsiaalhoolekandeasutused	1 246 600	1 309 000
10402	Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse	315 000	300 000
10701	Riiklik toimetulekutoetus	621 000	437 000
10900	Muu sotsiaalne kaitse,sh.haldus	390 400	417 500
	KOKKU	19 657 258,9	23 268 576,71

Määrus jõustub 01.10.2007

Volikogu esimees Heino OJAPERV

← Tagasi | Üles ↑

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni vastuvõtmine

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni vastuvõtmine

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: