Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 19.11.2007 Avaldamismärge: RT I 2007, 58, 380 Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus Vastu võetud 24.10.2007 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 31. oktoobri 2007. a otsusega nr 191 § 1. Väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2005, 59, 464) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 2. Väärtpaber (1) Väärtpaber käesoleva seaduse tähenduses, ka selle kohta dokumenti väljastamata, on järgmine vähemalt ühepoolse tahteavalduse alusel üleantav varaline õigus või kohustus või leping: 1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus; 2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, mis ei ole rahaturuinstrument; 3) märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid; 4) investeerimisfondi osak; 5) rahaturuinstrument; 6) tuletisväärtpaber või tuletisleping; 7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus. (2) Rahaturuinstrument käesoleva seaduse tähenduses on madala krediidiriskiga emitendi poolt välja lastud, tagamata, üleantav ja likviidne võlakohustus tähtajaga kuni üks aasta, millega kaubeldakse rahaturul, sealhulgas eelnimetatud tunnustele vastav riigi võlakohustus, kommertspaber, hoiusetunnistus ja krediidiasutuse garanteeritud veksel. (3) Tuletisväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber, mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt: 1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast; 2) intressimäärast; 3) väärtpaberiindeksist, muust finantsindeksist või finantsnäitajast, sealhulgas inflatsioonimäärast, prahihinnast, saastekvoodist või muust ametlikust majandusstatistikast; 4) valuutavahetuskurssidest; 5) krediidi- ja muudest riskidest, sealhulgas klimaatilistest muutujatest; 6) kauba, sealhulgas väärismetalli börsi- või turuhinnast. (4) Vahetusväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on: 1) vahetusvõlakiri äriseadustiku §-s 241 sätestatud tähenduses; 2) vahetusvõlakiri, mida võib vahetada üksnes emitendi tütarettevõtja aktsia vastu – asendusvõlakiri; 3) optsioonivõlakiri (ostutähega võlakiri), mis koosneb lunastatavast võlakirjast ja emiteeritavate aktsiate omandamise õigusest (ostutäht). (5) Kapitaliväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud väärtpaber; 2) igasugune vabalt kaubeldav märkimisõigus, vahetus- või tuletisväärtpaber, mis annab õiguse omandada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud väärtpabereid vahetamise teel või muu õiguse teostamisega, kui emiteeritava väärtpaberi emitent on ise väärtpaberi alusvaraks olevate väärtpaberite emitent või kuulub tema konsolideerimisgruppi. (6) Mittekapitaliväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on igasugune muu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata väärtpaber. (7) Kestvalt või korduvalt emiteeritavad väärtpaberid käesoleva seaduse tähenduses on sama liiki väärtpaberid, mida emiteeritakse kas kestvalt või 12-kuulise perioodi jooksul vähemalt kahes eraldi emissioonis. (8) Väärtpaberiteks käesoleva seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit. (9) Tuletisväärtpaberid ja tuletislepingud on tuletisinstrumendid. (10) Tuletisleping käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust sätestav leping: 1) mis on lepingupoole nõusolekul ülevõetav või ülevõetamatu kolmanda isiku poolt; 2) mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaoludest. (11) Käesolevas seaduse III ja IV osas hõlmab väärtpaberi mõiste üksnes järgmisi tuletislepinguid: 1) optsioonileping, futuurleping, vahetusleping ja intressimääraleping ning muu väärtpaberi, valuuta, intressimäära, tulususe, tuletisväärtpaberi, tuletislepingu, finantsindeksi või finantsnäitajaga seotud tuletisleping, mida võib täita natuuras, rahas või valikuõiguse alusel rahas või mille puhul saab natuuras täitmise asendada täitmisega rahas; 2) optsioonileping, futuurleping, vahetusleping, intressimääraleping ning muu kaubaga seotud tuletisväärtpaber ja -leping, mida peab täitma rahas, valikuõiguse alusel rahas või mille täitmise saab asendada täitmisega rahas; 3) reguleeritud väärtpaberiturule või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi kauplemiseks võetud optsioonileping, futuurleping, vahetusleping ja muu kaubaga seotud tuletisleping, mida on võimalik tegelikult täita; 4) optsioonileping, futuurleping, vahetusleping, tärminleping ja muu kaubaga seotud tuletisleping, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 3 ja mida ei ole loodud ärilisel eesmärgil, kuid millel on tuletisinstrumentide tunnuseid, muu hulgas seetõttu, et seda täidetakse arveldussüsteemi vahendusel või selle suhtes rakendatakse regulaarselt lisatagatise nõuet; 5) tuletisinstrument krediidiriski üleandmiseks; 6) hinnavaheleping; 7) optsioonileping, futuurleping, vahetusleping, intressimääraleping ja klimaatiliste muutujate, prahihindade, saastekvootide, inflatsioonimäärade või muu ametliku majandusstatistikaga seotud tuletisleping, mida peab täitma rahas, valikuõiguse alusel rahas või mille saab asendada täitmisega rahas, samuti muu vara, õiguse, kohustuse, indeksi ja käesolevas paragrahvis nimetamata asjaoludega seotud tuletisleping, millel on tuletisinstrumendi tunnuseid, muu hulgas see, et seda täidetakse arveldussüsteemi vahendusel või selle suhtes rakendatakse regulaarselt lisatagatise nõuet, või mis on kauplemiseks võetud reguleeritud väärtpaberiturule või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi. (12) Täpsemad tuletisinstrumentide tunnused on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.09.2006, lk 1–25), artiklites 38 ja 39.»; 2) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 3. Reguleeritud väärtpaberiturg Reguleeritud väärtpaberiturg (edaspidi reguleeritud turg) käesoleva seaduse tähenduses on Eestis või muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) korraldatav või juhitav ning lepinguriigi poolt järelevalvatav organisatsiooniliste, õiguslike ja tehniliste lahenduste mitmepoolne süsteem, mis on moodustatud sinna kauplemiseks võetud väärtpaberitega pideva ja korrapärase kauplemise võimaldamise eesmärgil ja milles ühetaolistel tingimustel viiakse kokku erinevate isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid, mille kokkuviimise tulemuseks on leping.»; 3) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 4. Väärtpaberituru osaline Väärtpaberituru osaline on emitent, pakkuja, investor, klient ja väärtpaberituru kutseline osaline.»; 4) paragrahvi 5 senine tekst loetakse § 5 lõikeks 1; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Käesoleva seaduse 20. peatüki tähenduses peetakse aktsiaid esindavate hoidmistunnistuste emitendiks selliste hoidmistunnistuste emiteerimise aluseks olevate aktsiate emitenti.»; 6) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 8) lepinguriigi väikeettevõtja või füüsiline isik, kes on selles lepinguriigis registreeritud kutselise investorina.»; 7) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: « § 61. Turutegija Turutegija käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on väärtpaberiturul alaliselt valmis väärtpaberiga oma arvel kauplema oma ostu- ja müügipakkumuses määratud hinnaga.»; 8) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: « 21) fondivalitseja;»; 9) seadust täiendatakse §-ga 72 järgmises sõnastuses: « § 72. Korraldatud teave Korraldatud teave käesoleva seaduse tähenduses on kogu teave, mille emitent või muu isik, kes on emitendi nõusolekuta taotlenud väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmist, on kohustatud avalikustama vastavalt käesoleva seaduse 20. peatüki või §-de 1887 ja 1889 sätetele või nende alusel kehtestatud õigusaktide sätetele.»; 10) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: « § 81. Konsolideerimisgrupp (1) Konsolideerimisgrupi käesoleva seaduse tähenduses moodustavad: 1) emaettevõtja koos tütarettevõtja või tütarettevõtjatega; 2) emaettevõtja koos tütarettevõtja või tütarettevõtjatega ning emaettevõtja või tema tütarettevõtjatega seotud ettevõtjad käesoleva seaduse § 82 lõike 2 punktis 1 nimetatud osaluse tähenduses; 3) äriühingud või muud juriidilised isikud, kes on ühtse juhtimise all vastavalt sõlmitud lepingule või asutamislepingu või põhikirja sätetele või kelle juhtimis- või järelevalveorganite koosseisu enamuse moodustavad konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamiseni samad isikud. (2) Emaettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes käesoleva seaduse § 10 kohaselt kontrollib vähemalt ühte äriühingut või muud juriidilist isikut (tütarettevõtja). Emaettevõtja tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses sama emaettevõtja tütarettevõtjatena.»; 11) seadust täiendatakse §-ga 82 järgmises sõnastuses: « § 82. Kontrollsuhe ja märkimisväärne seos (1) Käesoleva seaduse III osas ja 14.–181. peatükis tähendab kontrollsuhe käesoleva seaduse §-s 81 sätestatud emaettevõtja ja tütarettevõtja suhet. (2) Käesoleva seaduse III osas ja 14.–181. peatükis tähendab märkimisväärne seos olukorda, kus vähemalt kaks isikut on seotud: 1) osaluse kaudu, kus äriühingus või muus juriidilises isikus omatakse vähemalt 20 protsenti aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega määratud häältest; 2) kontrollsuhte kaudu käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses. (3) Märkimisväärse seosena käsitatakse ka olukorda, kus vähemalt kaks isikut on kontrollsuhte kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud.»; 12) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: « 4) isik omab äriühingu üle valitsevat mõju või kontrolli või tal on võimalus seda teostada.»; 13) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 rakendamisel loetakse isikule kuuluvateks kontrollitava äriühingu hääleõigused, samuti õigus nimetada ja tagasi kutsuda nõukogu või juhatuse liikmete enamikku ning isiku või tema kontrollitava äriühingu arvel ja enda nimel tegutseva kolmanda isiku omatavaid vastavaid hääleõigusi ning õigust nimetada ja tagasi kutsuda nõukogu või juhatuse liikmete enamikku.»; 14) paragrahvi 10 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) hääled, mis kuuluvad kolmandale isikule, kellega isikul on sõlmitud kokkulepe, mis kohustab pooli kooskõlastatud hääletamise teel rakendama kestvat ühtset poliitikat vastava äriühingu juhtimisel;»; 15) paragrahvi 10 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) kolmandale isikule kuuluvad ja selle kolmanda isikuga sõlmitud ning vastusoorituse eest häälte ajutist loovutamist isikule sätestava kirjaliku lepingu alusel teostatavad hääleõigused;»; 16) paragrahvi 10 lõike 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 9) hääleõigus, mis on esindatud emitendi poolt emiteeritud aktsiatega, mida isikul on õigus omandada tema poolt otseselt või kaudselt hoitavate väärtpaberite alusel üksnes omal algatusel ja siduva kokkuleppe põhjal vastavalt selle suhtes kohaldatavale õigusele;»; 17) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: « 11) hääleõigused, mis on esindatud aktsiatega, mis on isiku kasuks koormatud rendiga;»; 18) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: « 12) hääleõigused, mida isik võib aktsionäride spetsiifiliste juhiste puudumise korral teostada oma parima äranägemise kohaselt talle antud volituse alusel.»; 19) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: « (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 9 nimetatud väärtpaberitena käsitatakse käesoleva seaduse § 2 lõigetes 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpabereid. Nimetatud väärtpaberi hoidjal peab olema tähtpäeva saabudes kas tingimusteta õigus omandada alusvaraks olevaid aktsiaid või õigus valida, kas omandada nimetatud aktsiaid või mitte.»; 20) paragrahvi 14 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: « 5) tuletislepingud.»; 21) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Pakkumise kohta käivat reklaami võib avalikustada pärast prospekti registreerimist. Enne pakkumise teate avalikustamist avaldatavas reklaamis märgitakse pakkumise teate plaanitav avalikustamise päev ja selle investorile kättesaadavaks tegemise viis või koht.»; 22) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Investeerimisühing käesoleva seaduse tähenduses on aktsiaselts, kelle püsivaks tegevuseks on ühe või mitme investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele või ka ühe või mitme investeerimistegevuse teostamine kutsetegevusena. Investeerimisühing on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tähenduses.»; 23) paragrahvi 40 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 43. Investeerimisteenused ja -tegevused (1) Investeerimisteenused ja -tegevused (edaspidi investeerimisteenused) käesoleva seaduse tähenduses on: 1) väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine; 2) väärtpaberiga seotud korralduse täitmine kliendi nimel või arvel; 3) väärtpaberitega kauplemine oma arvel; 4) väärtpaberiportfelli valitsemine; 5) investeerimisnõustamine; 6) väärtpaberi garanteerimine või väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerimine; 7) väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamine; 8) mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamine, kus ühetaolistel tingimustel viiakse kokku erinevate isikute väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid, mille kokkuviimise tulemuseks on lepingu sõlmimine (edaspidi mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamine). (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud investeerimisteenuse sisu on teo tegemine lepingu sõlmimiseks või lepingu sõlmimine kliendi nimel või arvel eesmärgiga omandada või võõrandada väärtpabereid. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud investeerimisteenuse sisu on oma kapitali arvel tehingu tegemine väärtpaberiga. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud investeerimisteenuse sisu on väärtpaberitest moodustatud portfelli valitsemine kliendi antud volituse alusel ja iga kliendi puhul eraldi. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud investeerimisteenuse sisu on kliendile väärtpaberiga seotud tehingu kohta isikliku soovituse andmine. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isiklik soovitus on isikule kui investorile või investori esindajale antud soovitus. Investori esindajale antud soovitust peetakse investorile antud soovituseks. Soovitus ei ole isiklik, kui see on mõeldud üksnes avalikustamiseks või infokanali abil avalikkusele teatavaks või kättesaadavaks tegemiseks.»; 26) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 44. Investeerimiskõrvalteenused Investeerimiskõrvalteenused käesoleva seaduse tähenduses on: 1) väärtpaberite hoidmine ja haldamine kliendi jaoks ning nendega seotud tegevused, sealhulgas väärtpaberi ülekande- ja pandikorralduste, samuti muude finantstagatiste koormamisega seotud korralduste klientidelt vastuvõtmine, edastamine ja täitmine; 2) investorile väärtpaberitehingu tegemiseks krediidi või laenu andmine tingimusel, et krediidi- või laenuandja ise on seotud nimetatud tehinguga; 3) äriühingu nõustamine kapitali struktuuri, ettevõtlussektori strateegia või ka muus seesuguses küsimuses ning äriühingute ühinemise ja osaluse omandamisega seotud nõustamine ning nendega seotud teenused; 4) välisvaluuta vahetusega seotud teenused, kui need on seotud investeerimisteenuste osutamisega; 5) investeerimis- ja finantsanalüüsi või muu üldise soovituse koostamine või andmine seoses väärtpaberitehingutega; 6) väärtpaberi pakkumise või emiteerimise garanteerimisega seotud teenused; 7) muude investeerimis- ning investeerimiskõrvalteenuste osutamine seoses käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktis 2, 3, 4 või 7 nimetatud tuletisinstrumendiga, kui väärtpaberid on seotud investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste osutamisega.»; 27) paragrahv 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 45. Investeerimisteenuste osutamine Investeerimisteenuseid võib püsiva tegevusena osutada üksnes: 1) investeerimisühing, välisriigi investeerimisühingu filiaal ja piiriüleselt välisriigi investeerimisühing käesoleva seaduse kohaselt; 2) krediidiasutus, välisriigi krediidiasutuse filiaal ja piiriüleselt välisriigi krediidiasutus käesoleva seaduse ja krediidiasutuste seaduse kohaselt; 3) fondivalitseja, välisriigi fondivalitseja filiaal ja piiriüleselt välisriigi fondivalitseja käesoleva seaduse ja investeerimisfondide seaduse kohaselt; 4) reguleeritud turu korraldaja käesoleva seaduse kohaselt.»; 28) paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 46. Investeerimisühingu klient (1) Investeerimisühingu klient käesoleva seaduse III osa tähenduses on iga isik, kellele investeerimisühing osutab investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust. Investeerimisühingu potentsiaalse kliendina käsitatakse isikut (edaspidi potentsiaalne klient), kellele soovitakse investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust osutada või pakkuda, kuid kellega ei ole veel lepingulistesse suhetesse asutud. (2) Investeerimisühingu asjatundlik klient on käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud isik, turul kauba ja kaubatuletisväärtpaberiga kaupleja või äriühing, kes vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest: 1) tema bilansimaht on võrdne 20 miljoni euroga või sellest suurem; 2) tema netokäive on võrdne 40 miljoni euroga või sellest suurem; 3) tema omakapital on võrdne 2 miljoni euroga või sellest suurem. (3) Isikut, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tingimustele, käsitatakse investeerimisühingu tavakliendina. (4) Asjatundlik klient võib taotleda enda käsitamist tavakliendina, kui tema hinnangul ei ole ta ise võimeline teenuste ja tehingutega seotud riske piisavalt hindama või juhtima. Sellisel juhul ei eeldata tema puhul asjatundliku kliendiga võrdset kõrget teadlikkust väärtpaberiturust. (5) Asjatundliku kliendi käsitamiseks tavakliendina kas kliendi või investeerimisühingu algatusel sõlmib investeerimisühing kliendiga kirjaliku lepingu, kus tuleb sätestada, milliste teenuste, tehingute või väärtpaberite suhtes asjatundlikku klienti tavakliendina käsitatakse. (6) Tavaklient võib taotleda enda käsitamist asjatundliku kliendina, kui tema hinnangul on tal piisavad kogemused, teadmised ja asjatundlikkus ise investeerimisotsuste tegemiseks ja nendega seotud riskide adekvaatseks hindamiseks. Investeerimisühing on kohustatud eelnimetatud asjaolusid hindama ning hindamisel peab investeerimisühing võtma arvesse kavandatud tehingute või teenuste laadi. (7) Investeerimisühing võib kliendi asjatundlikkust, kogemusi ja teadmisi hinnata krediidiasutuste ja teiste finantsjärelevalve alla kuuluvate finantseerimisasutuste juhtidele esitatavate nõuete alusel. Väikeettevõtja puhul hinnatakse vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule tehingute tegemiseks vajalikku esindusõigust omavat isikut. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud hindamise käigus peab olema täidetud vähemalt kaks käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud tingimustest. (9) Investeerimisühing on kohustatud võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed tagamaks, et enne tavakliendi asjatundliku kliendina käsitamise otsustamist vastaks tavaklient käesoleva paragrahvi lõigetes 6–8 nimetatud tingimustele ning tavaklienti võib asjatundliku kliendina käsitada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) klient peab investeerimisühingule kirjalikult kinnitama, et ta soovib asjatundliku kliendina kohtlemist kas üldiselt või seoses konkreetse investeerimisteenuse või tehinguga või tehingu või teenuse liigiga; 2) investeerimisühing peab kliendile andma kirjalikus vormis selgituse õiguste kohta, millest klient asjatundliku kliendina käsitamise korral ilma võib jääda; 3) klient peab kirjalikult kinnitama, et ta on teadlik õigustest, mille ta kaotab asjatundliku kliendina käsitamise tagajärjel. (10) Kui klienti käsitatakse juba asjatundliku kliendina käesoleva paragrahvi lõigetes 6–9 nimetatud tunnuste ja korraga samaväärsete tunnuste ja korra alusel, ei mõjuta käesoleva paragrahvi lõigetest 6–9 tulenev kord kliendi suhteid investeerimisühinguga. (11) Investeerimisühing on kohustatud kehtestama klientide käsitamiseks kirjalikud protseduurireeglid. (12) Asjatundlik klient on kohustatud investeerimisühingut teavitama muutustest, mis võivad mõjutada tema käsitamist asjatundliku kliendina. Kui investeerimisühingule saab teatavaks, et asjatundliku kliendina käsitatav klient ei vasta enam käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele, peab investeerimisühing kliendile kohaldama tavakliendi sätteid vastavalt muutunud asjaoludele. (13) Investeerimisühingul on õigus nii omal algatusel kui ka kliendi taotlusel kohelda tavakliendina või asjatundliku kliendina klienti, keda võiks käsitleda võrdse vastaspoolena vastavalt käesoleva seaduse §-s 461 sätestatule. (14) Käesolevas paragrahvis sätestatud vorminõuete järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust.»; 29) seadust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses: « § 461. Tehing võrdse vastaspoolega (1) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks tegevusluba omaval investeerimisühingul on õigus teha tehinguid võrdse vastaspoolega ja osutada talle investeerimiskõrvalteenuseid, mis on seotud nimetatud tehingutega, kohaldamata käesoleva seaduse § 85 punkte 5–7 ja 9 ning § 86–875, 89 ja 891, välja arvatud turukuritarvitust keelavad sätted. (2) Võrdne vastaspool käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 ning § 47 lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud isik. (3) Investeerimisühing võib asjatundliku kliendi nõusolekul teda käsitleda võrdse vastaspoolena. Sellisel juhul selgitab investeerimisühing enne investeerimisühingu poolt asjatundliku kliendi võrdse vastaspoolena käsitlemist talle põhjalikult sellise seisundi muutumise tagajärgi. (4) Võrdsel vastaspoolel on õigus investeerimisühingult nõuda enda muud liiki kliendina kohtlemist üldiselt või konkreetse tehingu suhtes. Sellisel juhul investeerimisühingu ja kliendi suhtes käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata. (5) Kui võrdne vastaspool taotleb käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt enda kohtlemist muud liiki kliendina, kelle suhetele investeerimisühinguga kohaldatakse käesoleva seaduse § 85 punktides 5–7 ja 9 ning §-des 86–876, 89 ja 891 sätestatut, kuid kes ei taotle selgesõnaliselt enda kohtlemist tavakliendina, ja investeerimisühing nõustub selle taotlusega, kohtleb investeerimisühing seda võrdset vastaspoolt asjatundliku kliendina. (6) Kui võrdne vastaspool taotleb enda kohtlemist tavakliendina, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse §-s 46 sätestatut.»; 30) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 47. Käesoleva osa kohaldamine (1) Käesoleva seaduse III osa ei kohaldata: 1) lepinguriigi tegevusluba omava kindlustusandja suhtes; 2) isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust üksnes samasse kontserni kuuluvale isikule; 3) isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust juhuti muu kutsetegevuse hulgas, kui kutsetegevust reguleerivad õigusaktid ja selle ameti eetikakoodeks ei välista investeerimisteenuse osutamist; 4) isiku suhtes, kes tegeleb üksnes oma arvel kauplemisega, välja arvatud juhul, kui ta on turutegija või kaupleb oma arvel väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi korrapäraselt ja sagedasti, võimaldades selleks kolmandatele isikutele juurdepääsu tehingute tegemiseks; 5) Tagatisfondi või muu isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust, mis seisneb üksnes töötajate osalusega pensioni- või kompensatsioonisüsteemi valitsemises; 6) isiku suhtes, kes osutab investeerimisteenust, mis seisneb üksnes töötajate osalusega pensioni- või kompensatsioonisüsteemi valitsemises ja investeerimisteenuse osutamises üksnes samasse kontserni kuuluvale isikule; 7) Eesti Panga ja muu lepinguriigi keskpanga, samuti Rahandusministeeriumi ja muu lepinguriigi avalik-õiguslikust või muust seda laadi isikust või asutustest selle riigi võlgade haldaja suhtes; 8) investeerimisfondi, sealhulgas pensionifondi, ning sellise fondi depositooriumi suhtes ja fondivalitseja suhtes seoses investeerimisfondi valitsemisega, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti; 9) isiku suhtes, kes kaupleb oma nimel väärtpaberitega või osutab klientidele investeerimisteenust käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktis 7 nimetatud kaupade tuletisinstrumentidega seoses oma põhitegevusalaga, tingimusel, et selline isik ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille põhitegevusalaks on investeerimisteenuse osutamine käesoleva seaduse mõistes või krediidiasutuste seaduse §-s 6 sätestatud finantsteenuse osutamine või muu seesuguse teenuse osutamine, samuti et tema poolt osutatud teenust peetakse kõrvaltegevuseks konsolideerimisgrupi põhitegevuse suhtes ning seda teenust osutatakse üksnes kliendile, kellega tekib esmane lepinguline suhe või muu õigussuhe sellise põhitegevusega seotud tehingu kaudu; 10) isiku suhtes, kes pakub investeerimisnõustamist sellise kutsetegevuse käigus, mida ei reguleerita käesoleva seadusega tingimusel, et sellist nõustamist ei tasustata eraldi; 11) isiku suhtes, kelle peamine äritegevus seisneb oma arvel kaupade või kaupade tuletisinstrumentidega kauplemises; 12) isiku suhtes, kes kaupleb oma arvel finantsfutuuride, -optsioonide või muude tuletisväärtpaberite turgudel ning rahaturgudel üksnes tuletisväärtpaberite turgudel tehtud investeeringute kindlustamiseks või teeb tehinguid nimetatud turgudel osalejate arvel või kujundab neile hindu ja kelle tehingute täitmise tagavad samadel turgudel arveldust korraldavad isikud; 13) pensionifondi osakute pakkumise ning seoses nendega tehtavate tehingute ja toimingute suhtes. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 11 ei kohaldata, kui oma nimel kaupade või ka kaupade tuletisinstrumentidega kauplev isik moodustab osa konsolideerimisgrupist, mille põhitegevusala on muu investeerimisteenuse osutamine või krediidiasutuste seaduse §-s 6 sätestatud finantsteenuse osutamine. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 sätestatud isikule ja isikule, kes ainsa investeerimisteenusena osutab investeerimisnõustamise teenust või edastab klientide korraldusi väärtpaberite omandamiseks või võõrandamiseks ja kellel puudub sellise investeerimisteenuse osutamisel õigus kliendi raha või väärtpabereid omandada ja vallata, kohaldatakse käesoleva seaduse § 93 lõike 1 punktis 1 sätestatud aktsiakapitali nõuet. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 sätestatud isikule kohaldatakse käesoleva seaduse § 64, 65, 651, 69, 70, 701 ja 2361. (5) Käesolevas osas investeerimisühingute ja investeerimisteenuste osutamise suhtes sätestatut kohaldatakse krediidiasutustele, fondivalitsejatele ning välisriigi krediidiasutuste ja fondivalitsejate filiaalidele niivõrd, kuivõrd käesolevast seadusest, krediidiasutuste seadusest või investeerimisfondide seadusest ei tulene teisiti.»; 31) paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 49. Tegevusloa ulatus (1) Tegevusluba antakse ühe või mitme investeerimisteenuse osutamiseks. Tegevusluba võib hõlmata ühte või mitut investeerimiskõrvalteenust. Üksnes investeerimiskõrvalteenuste osutamiseks investeerimisühingule tegevusluba eraldi ei anta. (2) Investeerimisühing võib osutada üksnes neid investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuseid, mille kohta talle on antud tegevusluba. Tegevusloas nimetamata investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamiseks peab investeerimisühing taotlema vastava täiendava tegevusloa.»; 32) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 50. Krediidiasutuse ja fondivalitseja tegevusload (1) Krediidiasutuse tegevusluba omav äriühing ei pea investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamiseks eraldi tegevusluba taotlema. (2) Fondivalitseja tegevusluba omav äriühing ei pea käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning § 44 punktis 1 sätestatud teenuse osutamiseks käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt eraldi tegevusluba taotlema.»; 33) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Inspektsioon võib tegevusloa andmisel kehtestada taotlejale soodsamaid kõrvaltingimusi, millega lubatakse põhjendatuse korral taotlejal osaliselt kõrvale kalduda tegevusloa saamise aluseks olevatest asjaoludest, või määrata käesoleva seaduse §-s 551 sätestatud tähtajast pikema tähtaja, mille jooksul peab taotleja viima ennast tegevusloa saamise aluseks olevate nõuetega kooskõlla.»; 34) paragrahvi 51 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse liik või liigid, mille kohta otsus tehakse;»; 35) paragrahv 53 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 53. Tegevusloa taotlus (1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi käesolevas jaos taotleja) juhatuse liikmed vastava taotluse. (2) Taotlus koosneb kirjalikust avaldusest ja käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud lisadest. (3) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata inspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul.»; 36) paragrahvi 54 lõike 1 punktid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « 4) käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud andmed taotlejas olulist osalust omavate aktsionäride ja muude isikute kohta, samuti käesoleva seaduse § 55 lõikes 7 sätestatud andmed seotuse kohta lepinguriigis tegevusluba omava investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isikuga; 5) andmed taotleja juhtide kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, ning muud juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;»; 37) paragrahvi 54 lõike 1 punktis 9, § 93 lõike 2 punktis 2, § 941 pealkirjas ja tekstis ning § 106 lõikes 1 asendatakse sõna «neto-omavahendid» sõnaga «omavahendid» vastavas käändes; 38) paragrahvi 54 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 12) raamatupidamise sise-eeskiri ja käesoleva seaduse §-s 82 nimetatud sise-eeskirjad või nende projektid;»; 39) paragrahvi 54 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: « 15) tõend inspektsioonile menetlustasu maksmise kohta.»; 40) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Taotleja või investeerimisühingu juht on nõukogu liige ja juhatuse liige. Juhina võib inspektsioon käsitada taotleja või investeerimisühingu töötajat ja muud isikut, kes iseseisvalt võtab vastu juhtimisotsuseid taotleja või investeerimisühingu arengu või äritegevuse suhtes.»; 41) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Täiendava tegevusloa taotlemisel esitab investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 9, 10, 12, 13 ja 15 nimetatud andmed ja dokumendid.»; 42) paragrahvi 55 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 43) paragrahvi 55 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (7) Inspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi väärtpaberituru- või finantsjärelevalve asutusega, kui: 1) taotleja on lepinguriigis tegevusluba omava krediidiasutuse, investeerimisühingu, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku tütarettevõtja; 2) taotleja on lepinguriigis tegevusluba omava krediidiasutuse, investeerimisühingu, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja tütarettevõtja; 3) taotlejat kontrollib isik või isikud, kes kontrollivad teises lepinguriigis tegevusluba omavat investeerimisühingut, krediidiasutust, kindlustusandjat või muud finantsjärelevalve alla kuuluvat isikut.»; 44) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: « (8) Inspektsioon konsulteerib teiste lepinguriikide väärtpaberituru- või finantsjärelevalve asutustega taotleja ning temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilise isiku oluliste osaluste omajate ja juhtide maine, kogemuse ning sobivuse hindamiseks. Inspektsioon edastab sellise konsultatsiooni käigus üksnes olulised andmed taotleja ja temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilise isiku oluliste osaluste omajate ja juhtide maine, kogemuse ning sobivuse kohta, mis on vajalikud teistele lepinguriigi tegevusloa andmisega seotud väärtpaberituru- või finantsjärelevalve asutustele.»; 45) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses: « § 551. Tegevusloa andmine (1) Inspektsioon annab tegevusloa, kui taotleja on esitanud kõik õigusaktidega nõutud andmed, kui ei esine tegevusloa andmisest keeldumise aluseid ja tegevusloa lõppemise aluseid ning kui on kõrvaldatud inspektsiooni taotlejale väljendatud kahtlus, et taotleja ei vasta kõigile käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatele nõuetele. (2) Kui inspektsioonil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et taotleja ei vasta kõigile käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, on taotleja kohustatud kahtluse kõrvaldamise eesmärgil esitama inspektsioonile teavet omal initsiatiivil. Inspektsioon on kohustatud eelnevalt täpsustama, millist teavet ja andmeid ta kahtluse kõrvaldamiseks vajab. (3) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul tegevusloa taotluse saamisest arvates. (4) Otsuse täiendava tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon ühe kuu jooksul pärast inspektsioonile vastava taotluse ja kõigi nõutavate andmete ning dokumentide laekumist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul täiendava tegevusloa taotluse saamisest arvates. (5) Tegevusluba omav investeerimisühing teatab inspektsioonile viivitamata olulistest muutustest tegevusloa andmise otsuse aluseks olnud taotleja poolt inspektsioonile esitatud asjaoludes nendest teadasaamisel.»; 46) paragrahvi 56 punktis 4 ja § 118 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna «siseaudiitor» sõnadega «siseauditi funktsiooni teostaja» vastavas käändes; 47) paragrahvi 56 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 6) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab investeerimisühingu üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või riigi, mille õigusnorme kohaldatakse taotleja suhtes või temaga märkimisväärselt seotud teise isiku suhtes, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad investeerimisühingu üle tõhusa järelevalve teostamist.»; 48) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguse täielik või osaline äravõtmine. Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks täielikult või üksikute investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste kaupa, piiritledes õigused, mis tegevusloa omanik tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaotab.»; 49) paragrahvi 58 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) investeerimisühing ei ole alustanud tegevust või investeerimisühingu asutajad on oma tegevusega näidanud, et investeerimisühing ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates või investeerimisühing ei ole tegelenud investeerimisteenuse osutamisega kuue järjestikuse kuu jooksul;»; 50) paragrahvi 58 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) ilmnevad käesoleva seaduse § 56 punktis 4 või 6 sätestatud asjaolud;»; 51) paragrahvi 58 lõike 2 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 13) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on investeerimisühing rikkunud lepinguriigi õigusaktis sätestatud tingimusi;»; 52) paragrahvi 581 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Investeerimisühingu ärinime või asukoha aadressi muutumise korral teeb inspektsioon otsuse käesoleva seaduse § 551 lõikes 3 nimetatud tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta.»; 53) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Loa taotlemisele ja taotluse läbivaatamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53, 55 ja 551 tegevusloa ja taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.»; 54) paragrahvi 62 lõikes 3 asendatakse sõna «asutatud» sõnaga «registreeritud»; 55) paragrahvi 64 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Investeerimisühing, kes soovib osutada oma tegevusloas sätestatud investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenust teises lepinguriigis ning selleks asutada filiaali nimetatud teise lepinguriigi territooriumil, teavitab oma kavatsusest inspektsiooni ning esitab inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) lepinguriigi nimi, kus investeerimisühing soovib asutada filiaali; 2) filiaali äriplaan, mis peab sisaldama andmeid kõigi lepinguriigis osutada kavandatavate investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste kohta ning kirjeldama filiaali organisatsioonilist ülesehitust ja seda, kas filiaal kavatseb kasutada investeerimisagente, ning agendi olemasolu korral tema isikuandmed; 3) filiaali aadress; 4) filiaali juhtide nimed.»; 56) paragrahvi 64 lõikes 2 asendatakse sõnad «ametliku tõlkega» sõnadega «notari või vandetõlgi kinnitatud tõlkega»; 57) paragrahvi 64 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise kohta või sellest keeldumise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alustel kahe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon investeerimisühingule viivitamata teatavaks.»; 58) paragrahvi 64 lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:»; 59) paragrahvi 64 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: « 4) investeerimisühing soovib osutada üksnes investeerimiskõrvalteenuseid.»; 60) paragrahvi 64 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (7) Investeerimisühing võib lepinguriigis filiaali asutada vastavalt teise lepinguriigi õigusaktides sätestatule. (8) Muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides teavitab investeerimisühing inspektsiooni võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist või vahetult pärast selle toimumist. Inspektsioon teatab sellest muudatusest ka vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.»; 61) paragrahvi 64 lõike 10 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus on inspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusakti rikkumisest investeerimisühingu poolt.»; 62) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: « (12) Kui investeerimisühing soovib kasutada teises lepinguriigis asutatud investeerimisagenti, loetakse investeerimisagendi kasutamine võrdseks filiaali asutamisega ja kohaldatakse käesolevas seaduses filiaali asutamist ja tegevust reguleerivaid sätteid.»; 63) paragrahv 65 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 65. Piiriüleste investeerimisteenuste osutamine (1) Investeerimisühing, kes soovib välisriigis osutada tegevusloas sätestatud ulatuses investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenust selleks filiaali asutamata, peab teavitama inspektsiooni seesuguse piiriülese investeerimisteenuse osutamise kavatsusest ning esitama inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) selle riigi nimi, kus kavatsetakse investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenust osutada; 2) äriplaan koos kavandatava investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuse kirjeldusega. (2) Kui investeerimisühing kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, siis esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave koos notari või vandetõlgi kinnitatud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest. (3) Kui investeerimisühing kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid teises lepinguriigis, teeb inspektsioon otsuse nimetatud teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta. Otsuse teabe edastamise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon viivitamata investeerimisühingule teatavaks. Kui inspektsioon teeb otsuse teabe edastamise kohta, edastatakse teave vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele ühe kuu jooksul selle investeerimisühingult saamisest arvates. (4) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe edastamisest keeldumise kohta, kui: 1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 2) investeerimisühing soovib osutada üksnes investeerimiskõrvalteenuseid. (5) Investeerimisühing võib alustada piiriüleste teenuste osutamist vastavalt teise lepinguriigi õigusaktides sätestatule. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisest teavitab investeerimisühing inspektsiooni vähemalt üks kuu enne muudatuse jõustumist. Inspektsioon teatab sellest muudatusest vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. (7) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata investeerimisühingul piiriüleste teenuste osutamise lepinguriigis, kui: 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alus teabe edastamisest keeldumise kohta; 2) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus on inspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusakti rikkumisest investeerimisühingu poolt. (8) Inspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ettekirjutuse investeerimisühingule viivitamata kätte. Investeerimisühing on kohustatud hiljemalt inspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama piiriüleste teenuste osutamise selles lepinguriigis. (9) Kui investeerimisühing kavatseb kasutada investeerimisagenti selle lepinguriigi territooriumil, kus ta kavatseb oma teenuseid osutada, edastab ta inspektsioonile investeerimisagendi isikuandmed. Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse vastava taotluse alusel esitab inspektsioon mõistliku aja jooksul nimetatud teabe selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.»; 64) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses: « § 651. Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamise teenuse piiriülene osutamine (1) Piiriüleselt mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamise teenust osutada kavatsev investeerimisühing teavitab inspektsiooni, missuguses välisriigis ta kavatseb piiriüleselt mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamise teenust osutada. (2) Inspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele ühe kuu jooksul nimetatud teabe saamisest arvates ning teavitab sellest viivitamata investeerimisühingut. Investeerimisühing võib alustada mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamise teenuse piiriülest osutamist vastavalt teise lepinguriigi õigusaktides sätestatule. (3) Investeerimisühing edastab inspektsioonile olemasolu korral ka Eestis asutatud mitmepoolses kauplemissüsteemis osalejate ja kaugliikmete andmed. Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse vastava taotluse alusel esitab inspektsioon sellekohase teabe mõistliku aja jooksul nimetatud järelevalveasutusele. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud investeerimisteenuse piiriülesele osutamisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 65 sätestatut.»; 65) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Loa taotlemisele, taotluse läbivaatamisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53, § 55 lõigetes 1–41, §-des 551, 56 ja 58 tegevusloa ning taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.»; 66) paragrahv 69 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 69. Lepinguriigi investeerimisühingu filiaal Eestis (1) Lepinguriigi investeerimisühing, kes soovib Eestis asutada filiaali, teavitab sellest oma lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust ning esitab talle järgmised andmed ja dokumendid: 1) filiaali äriplaan, mis peab sisaldama andmeid kõigi osutada kavandatavate investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste kohta, filiaali organisatsioonilist ülesehitust ja seda, kas filiaal kavatseb kasutada investeerimisagente, ning agendi olemasolu korral tema isikuandmed; 2) filiaali aadress; 3) filiaali juhtide nimed; 4) lepinguriigis rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos notari või vandetõlgi kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada inglise keeles. (3) Inspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. (4) Lepinguriigi investeerimisühing võib filiaali asutada ja alustada tegevust pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate saamist või kahe kuu möödumisel päevast, kui inspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid. (5) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse inspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamise kohta. (6) Lepinguriigi investeerimisühingu filiaal peab täitma Eesti territooriumil osutatud teenuste osas käesoleva seaduse § 85 punktides 1–12, §-des 86–876, 881–8812, 891, 90 ja 91 sätestatud ning nende täpsustamiseks kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.»; 67) paragrahv 70 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 70. Piiriüleste investeerimisteenuste osutamine Eestis (1) Piiriülene investeerimisteenus käesoleva paragrahvi tähenduses on investeerimis- või investeerimiskõrvalteenus, mida osutab isik, kes ise või kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis. (2) Lepinguriigis registreeritud investeerimisühing võib alustada piiriüleste investeerimisteenuste osutamist Eestis pärast seda, kui inspektsioon on saanud käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud andmeid sisaldava teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt. Käesolevas lõikes nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid tuleb esitada koos notari või vandetõlgi kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada inglise keeles. (3) Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamise piiriülest teenust võib Eestis hakata osutama pärast seda, kui inspektsioon on saanud vastava teate selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt. (4) Inspektsioon võib esitada taotluse lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele Eestis piiriüleseid investeerimisteenuseid osutava vastava lepinguriigi investeerimisühingu investeerimisagentide isikuandmete saamiseks, samuti selle investeerimisühingu mitmepoolse kauplemissüsteemi liikmete ja osalejate andmete saamiseks. (5) Inspektsioonil on õigus avalikustada Eestis piiriüleseid investeerimisteenuseid osutava lepinguriigi investeerimisühingu investeerimisagentide isikuandmed.»; 68) seadust täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses: « § 701. Kolmanda riigi isiku piiriüleste investeerimisteenuste osutamine Eestis (1) Kolmandas riigis tegutseva väärtpaberibörsi liige võib inspektsiooni loal (edaspidi käesolevas paragrahvis piiriüleste teenuste osutamise luba) osutada piiriüleseid investeerimisteenuseid Eestis elavatele või asuvatele isikutele Eestis asuva väärtpaberibörsi vahendusel. Kolmanda riigi väärtpaberibörsi liikme suhtes ei kohaldata piiriüleste investeerimisteenuste osutamisel käesoleva seaduse § 70 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. (2) Piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemiseks esitab kolmanda riigi väärtpaberibörsi liige inspektsioonile avalduse järgmiste andmete ja dokumentidega: 1) isiku nimi ja aadress; 2) isikule väljastatud tegevusloa ulatus ning tegevusloa väljastanud asutuse andmed; 3) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1 ja 3–5 sätestatud andmed ja dokumendid; 4) isiku kahe viimase majandusaasta aruanded; 5) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 11 nimetatud tingimustele vastav äriplaan, milles näidatakse kõik isiku poolt Eestis osutatavad teenused. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi väärtpaberibörsi liikmel esitada inspektsioonile päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse: 1) nõusolek isiku poolt piiriüleste teenuste osutamiseks Eestis; 2) kinnitus selle kohta, et isikul on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas hea tavaga; 3) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse kohta ning päritoluriigis tema klientide suhtes rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos notari või vandetõlgi kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada inglise keeles. (5) Loa taotlemisele, taotluse läbivaatamisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 55, 551, 56 ja 58 tegevusloa ning taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. (6) Lisaks käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud alustel keeldumisele võib inspektsioon keelduda piiriüleste teenuste osutamise loa andmisest, kui kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi koostööks inspektsiooniga. (7) Inspektsioon võib tunnistada piiriüleste teenuste osutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 58 või käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud asjaolud. (8) Kolmanda riigi isik, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemisel esitatud äriplaanis, taotleb inspektsioonilt piiriüleste teenuste osutamise loa muutmist. (9) Piiriüleste teenuste osutamise loa muutmiseks esitab kolmanda riigi isik inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid. (10) Piiriüleste teenuste osutamise loa muutmise taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 55–56 sätestatut.»; 69) seaduse 9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «9. peatükk INVESTEERIMISÜHINGU KONTROLLILE, JUHTIMISELE JA ORGANISATSIOONILISELE ÜLESEHITUSELE ESITATAVAD NÕUDED»; 70) paragrahv 71 tunnistatakse kehtetuks; 71) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 72. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded Investeerimisühingus võib olulist osalust omada igaüks (edaspidi käesoleva seaduse §-des 72–78 isik), kes on laitmatu ärialase mainega ning võimeline tagama investeerimisühingu kindla ja usaldusväärse juhtimise ning kelle märkimisväärne seos teise isikuga ei takista investeerimisühingu üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist ja riigi, mille õigusnorme tema või temaga märkimisväärselt seotud teise isiku suhtes kohaldatakse, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine ei takista investeerimisühingu üle tõhusa järelevalve teostamist, sealhulgas inspektsioonil teabe saamist nimetatud riigist.»; 72) paragrahvi 74 lõike 1 punkti 3 teisest lausest jäetakse välja sõna «auditeeritud»; 73) paragrahvi 74 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi fondivalitseja, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisfond või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada inspektsioonile kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isikul on tegevusluba ja vastava finantsjärelevalve asutuse teadmisel täidab ta tema suhtes kehtivaid nõudeid.»; 74) paragrahvi 78 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Investeerimisühing esitab koos majandusaasta aruandega inspektsioonile andmed aktsionäride kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli investeerimisühingus oluline osalus, näidates seejuures ära aktsionärile kuuluva osaluse suuruse.»; 75) seadust täiendatakse §-ga 781 järgmises sõnastuses: « § 781. Investeerimisühingu asukoht ja tegevuskoht Eesti äriregistrisse kantud investeerimisühingu asukoht ja peamine tegevuskoht peab asuma Eestis.»; 76) paragrahv 79 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 79. Investeerimisühingu juhid (1) Investeerimisühingu juhiks võib valida või määrata üksnes isikuid, kellel on investeerimisühingu juhtimiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu maine. (2) Investeerimisühingu juhatuses on vähemalt kaks liiget. (3) Investeerimisühingu juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus ja investeerimisühingu juhtimiseks vajalik töökogemus. (4) Investeerimisühingu juhiks ei või olla isik: 1) kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või äriühingule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 2) kelle tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud; 3) pankrotivõlgnik ega isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja; 4) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. (5) Investeerimisühingu juhid ning töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja pädevusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes investeerimisühingu ning selle klientide huvidest. (6) Investeerimisühingu juhid peavad tagama, et investeerimisühingu organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja raporteerimise protseduurid, mis on investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed. (7) Investeerimisühingu juhid on kohustatud enda kursis hoidmiseks või kurssi viimiseks regulaarselt läbi vaatama käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktide täitmiseks kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid, hindama seejuures nende tulemuslikkust ning võtma tarvitusele asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.»; 77) paragrahv 80 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 80. Juhtidest ja audiitorist teavitamine (1) Investeerimisühingu juhi valimisel või määramisel peab valitav või määratav isik investeerimisühingule esitama: 1) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud andmed; 2) kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud investeerimisühingu juhtimist välistavad asjaolud. (2) Investeerimisühing on kohustatud juhtide ning audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist inspektsiooni teavitama 10 päeva jooksul vastava otsuse tegemisest või avalduse saamisest arvates. (3) Juhi valimise või määramise korral peab investeerimisühing esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja kinnituse ning audiitori valimise või määramise korral tema nime ja audiitori kinnituse, et audiitori suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla investeerimisühingu audiitor.»; 78) paragrahvi 81 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) investeerimisühingu juhi tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline investeerimisühingut usaldusväärselt ja kindlalt juhtima.»; 79) seadust täiendatakse §-ga 811 järgmises sõnastuses: « § 811. Üldised organisatsioonilised nõuded (1) Investeerimisühing on kohustatud: 1) kehtestama otsuste tegemise korra ning looma organisatsioonilise struktuuri, millega määratakse kindlaks aruandluskord ning jaotatakse töö- või ametiülesanded ja -kohustused; 2) tagama, et iga tegevisik oleks teadlik nõuetest, mida ta peab oma kohustuste kohaseks täitmiseks järgima; 3) rakendama töö- või ametiülesannete täitmiseks piisavate oskuste, teadmiste ja kompetentsiga töötajad; 4) looma, rakendama ja säilitama investeerimisühingu sisese aruandluse ja teabevahetuse investeerimisühingu kõigil vajalikel tasanditel; 5) säilitama korrastatult andmeid oma äritegevuse kohta ja sise-eeskirjade ning muude organisatsiooni juhtimist käsitlevate otsustuste kohta; 6) tagama, et mitme ülesande täitmine ei ole tegevisikule mis tahes konkreetse ülesande usaldusväärse, ausa ja professionaalse täitmise takistuseks ega muutu selleks. (2) Investeerimisühing peab arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmisel oma äritegevuse, sealhulgas osutatavate investeerimisteenuste ja investeerimistegevuse iseloomu, ulatust ning keerukust. (3) Investeerimisühing peab kehtestama, rakendama ja säilitama eeskirjad ja süsteemid, mis tagavad teabe turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse, võttes arvesse sellise teabe olemust ja sisu. (4) Investeerimisühing peab kehtestama, rakendama ja säilitama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada investeerimisteenuste osutamise järjepidevus ja korrapärasus. Nimetatud meetmete eesmärk on tagada oluliste andmete ja ülesannete säilitamine ning investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse jätkamine investeerimisühingu tegevuses tekkivate toimimishäirete korral või kui see ei ole võimalik, siis andmete ja ülesannete võimalikult kiire taastamine ning investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse taasjätkamine. (5) Investeerimisühing peab jälgima ja hindama regulaarselt käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 kohaselt kehtestatud ning rakendatud protseduuride ja süsteemide asjakohasust ning tulemuslikkust. Puuduste ilmnemisel peab investeerimisühing need kõrvaldama. (6) Investeerimisühingu juhtidele tuleb esitada regulaarselt, kuid mitte harvem kui üks kord aastas, kirjalikke aruandeid käesoleva seaduse §-des 83–832 sätestatud valdkondade kohta. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud aruandest peab selguma, kas puuduste esinemise korral aruandes käsitletud valdkonnas on võetud asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks. (8) Tegevisik on käesoleva seaduse tähenduses: 1) investeerimisühingu juht ja tema investeerimisagent; 2) investeerimisühingu investeerimisagendi juht; 3) investeerimisühingu ja tema investeerimisagendi töötaja, kes on seotud investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste osutamise või investeerimistegevuse teostamisega; 4) füüsiline isik, kes osaleb investeerimisühingu poolt investeerimisteenuse osutamises ja kelle teenuseid investeerimisühing või tema investeerimisagent kasutab ja kontrollib; 5) füüsiline isik, kes investeerimisteenusega seotud tegevuse edasiandmise lepingu alusel osutab investeerimisühingule või tema investeerimisagendile vastavaid teenuseid.»; 80) paragrahv 82 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 82. Sise-eeskirjad (1) Investeerimisühingus peavad olema kehtestatud ja rakendatud investeerimisühingu ning tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi käesolevas, 10. ja 11. peatükis sise-eeskirjad), mis tagavad investeerimisühingu tegevust reguleerivate õigusaktide ja investeerimisühingu juhtorganite otsuste täitmise. (2) Investeerimisühingu kehtestatud ja rakendatud sise-eeskirjad peavad tagama investeerimisteenuste õigus- ja korrapärase osutamise. Investeerimisühing hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning korrigeerib sise-eeskirju nii, et oleks tagatud klientide huvide parim kaitse. (3) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks: 1) investeerimisühingu sisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded; 2) investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamise kord, sealhulgas kava investeerimisteenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks; 3) töötajate valikukriteeriumid, töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe investeerimisühingu nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel; 4) andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord; 5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad.»; 81) seadust täiendatakse §-ga 821 järgmises sõnastuses: « § 821. Riskide juhtimine (1) Investeerimisühing on kohustatud: 1) sise-eeskirjadega kehtestama, rakendama ja säilitama enda tegevusega, rakendatavate protsessidega ja süsteemidega seotud riskide kindlakstegemiseks riskijuhtimise poliitika ja teostamise korra, samuti määrama selles investeerimisühingu riskitaluvuse taseme vastavas valdkonnas; 2) sise-eeskirjadega kehtestama ja rakendama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada investeerimisteenuste osutamise järjepidevus äritegevuse katkemise riski maandamiseks; 3) lähtuvalt määratud riskitaluvuse tasemest juhtima enda tegevusega, rakendatavate protsessidega ja süsteemidega seotud riske. (2) Investeerimisühing on kohustatud kontrollima: 1) riskijuhtimise poliitika ja teostamise korra asjakohasust ning tulemuslikkust; 2) investeerimisühingu ja tema tegevisikute tegevuse vastavust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kehtestatud ja rakendatud poliitikale ja korrale; 3) käesolevas paragrahvis sätestatud poliitika, teostamise korra, protsesside ja süsteemide ning nende rakendamises esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust, sealhulgas tegevisiku poolt poliitika, teostamise korra, protsesside või süsteemi eiramise või muul viisil täitmata jätmise puhuks võetud meetmete asjakohasust ning tulemuslikkust. (3) Kui see on investeerimisühingu äritegevuse, sealhulgas osutatavate investeerimisteenuste ja investeerimistegevuse iseloomust, ulatusest ja keerukusest tulenevalt asjakohane ning proportsionaalne, peab investeerimisühingul olema sõltumatu riskijuhtimise teostaja, kes täidab järgmisi ülesandeid: 1) käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud poliitika ja teostamise korra rakendamine; 2) juhtide nõustamine ja neile aruannete esitamine vastavalt käesoleva seaduse § 811 lõikele 6. (4) Kui investeerimisühingul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sõltumatut riskijuhtimise teostajat määratud, peab investeerimisühing suutma tõendada, et käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt kehtestatud poliitika ja teostamise kord vastavad käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ning neid rakendatakse pidevalt ja tulemuslikult.»; 82) seadust täiendatakse §-ga 822 järgmises sõnastuses: « § 822. Kapitali adekvaatsuse tagamine (1) Investeerimisühingu kõik olulised riskid, sealhulgas riskid, mida ei ole nimetatud käesoleva seaduse § 103 lõikes 2, peavad olema igal ajahetkel adekvaatselt kaetud omavahenditega. (2) Investeerimisühingus peavad olema sise-eeskirjadega kehtestatud usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ning neile vastavad protseduurid, et jätkuvalt säilitada adekvaatset omavahendite taset, struktuuri ja jaotust erinevate struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes investeerimisühingu võetud riskide või potentsiaalsete riskide tasemest. (3) Nimetatud strateegiaid ja protseduure tuleb regulaarselt ajakohastada, et tagada nende jätkuv proportsionaalsus investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.»; 83) seadust täiendatakse §-ga 823 järgmises sõnastuses: « § 823. Investeerimisühingu juhi, töötaja ja muu seotud isiku isiklik tehing (1) Investeerimisühing peab sise-eeskirjadega määrama temaga seotud isikute isiklike väärtpaberitehingute tegemise korra ja tagama klientide huvide kaitse ning turu õigus- ja korrapärase toimimise. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seotud isikuteks on tegevisik ning tema abikaasa, ülalpeetav laps, võõraslaps, kasulaps ning isik, kellel on tehingu tegemise päevaks olnud tegevisikuga ühine majapidamine vähemalt ühe aasta jooksul (edaspidi käesolevas paragrahvis lähedane). (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikliku tehingu tegemine on tegevisiku poolt või tema jaoks väärtpaberiga tehingu tegemine, kui: 1) tegevisik tehingu tegemisel tegutseb väljaspool oma tavapäraseid tööülesandeid või ametivolitusi; 2) tehing tehti tegevisiku või tema lähedase arvel; 3) tehing tehti isiku arvel, kellel on tegevisikuga märkimisväärne seos; 4) tehing tehti isiku arvel, kellel on tegevisikuga selline lepinguline õigussuhe, kus tegevisikul on tehingu tegemise tulemusega seoses muud olulised huvid kui kauplemise eest saadav teenus- või vahendustasu. (4) Investeerimisühing on kohustatud kehtestama sise-eeskirjadega korra, mille eesmärk on järgmiste tehingute vältimine juhul, kui vastava tegevusega on seotud mõni tegevisik, kelle puhul võib tekkida huvide konflikt või kellel on juurdepääs siseteabele või klientidega seonduvale konfidentsiaalsele teabele: 1) isikliku tehingu tegemine, kui see on käesoleva seaduse § 1886 kohaselt keelatud või tehinguga kaasneb konfidentsiaalse teabe väärkasutamine või tehing on käesoleva seadusega vastuolus või võib käesolevas seaduses sätestatud nõuetega vastuollu sattuda; 2) kui isikliku tehingu tegemisega kaasneb kolmandale isikule väärtpaberitehingu tegemiseks soovituse andmine, mis ei ole seotud tegevisiku tavapärase tööülesande täitmise või investeerimisteenuse osutamisega, ning kui sellisele tegevusele kohalduks käesoleva seaduse § 825 lõike 5 punktis 1 ja § 875 lõikes 6 sätestatu; 3) võttes arvesse käesoleva seaduse § 1886 lõike 1 punktis 2 sätestatut, kui tegevisik avalikustab tavapärase tööülesande täitmise või investeerimisteenuse osutamisega mitteseotud tegevuse käigus informatsiooni kolmandale isikule ning tegevisik teab või võib mõistlikult eeldada, et selle tulemusena kolmas isik sõlmib väärtpaberitehingu, mille suhtes kohalduks käesoleva seaduse § 825 lõike 4 punktis 1 ja § 875 lõikes 6 sätestatu, või annab kolmandale isikule sellise tehingu sõlmimiseks soovituse või ajendab teda selleks. (5) Investeerimisühing on kohustatud asjakohaste meetmetega tagama, et: 1) iga tegevisik oleks teadlik käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korrast ja seal sisalduvatest piirangutest ning avalikustamise kohustusest isiklike tehingute tegemisel; 2) kehtiks süsteem, mille alusel investeerimisühingut teavitataks viivitamata tegevisiku poolt tehtud isiklikust tehingust või mis võimaldab investeerimisühingul ise nimetatud tehingu kindlaks teha. Investeerimisteenusega seotud tegevuse edasiandmisel kolmandale isikule peab investeerimisühing tagama, et nimetatud kolmas isik säilitab vastavate tegevisikute tehtud isiklike tehingute andmed ja esitab need viivitamata investeerimisühingule viimase nõudmisel; 3) säilitatakse kõik andmed isiklike tehingute toimumise, sealhulgas nende lubamise ja keelamise kohta. Nimetatud andmete kohta tuleb pidada eraldi registrit. (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata järgmiste isiklike tehingute puhul: 1) isiklikud tehingud, mis on tehtud väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise raames, kui tehingule ei eelne sellega seonduvat teabevahetust investeerimisühingu ja tegevisiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse; 2) isiklikud tehingud investeerimisfondide seaduses sätestatud eurofondide aktsiate või osakutega või muude investeerimisfondide aktsiate või osakutega juhul, kui inspektsioon või teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus teostab investeerimisfondi üle järelevalvet ja investeerimisfondile kohaldatakse eurofondiga samaväärsed riskide hajutamise nõuded varade investeerimise suhtes ning tegevisik ja mis tahes muu isik, kelle arvel tehing tehakse, ei ole nimetatud investeerimisfondi juhtimisega seotud.»; 84) seadust täiendatakse §-ga 824 järgmises sõnastuses: « § 824. Huvide konflikti maandamine ja vältimine (1) Investeerimisühing kehtestab ja rakendab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et määrata, maandada või vältida investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuse osutamisel investeerimisühingu sisest huvide konflikti, investeerimisühinguga kontrollsuhet omava isiku huvide konflikti, investeerimisühingu ja kliendi ning klientide omavaheliste huvide konflikte ja nende kahjulikku mõju klientide huvidele. Nimetatud meetmed peavad võtma arvesse investeerimisühingu suurust ja struktuuri ning äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust. Investeerimisühing määrab nimetatud korra sise-eeskirjadega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud meetmed peavad hõlmama investeerimisühingu sisese huvide konflikti puhul vähemalt tegevisikuid ning juhul, kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, peab ta lisaks võtma arvesse ka kõiki asjaolusid, millest investeerimisühing on või peaks olema teadlik ja millest võib tekkida selle konsolideerimisgrupi teiste liikmete struktuurist või äritegevusest tulenev huvide konflikt. (3) Investeerimisühing peab investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste osutamisest tulenevate kliendi huvisid kahjustada võivate huvide konfliktide liikide kindlaksmääramisel miinimumnõuetena arvesse võtma seda, kas tegevisik või investeerimisühinguga kontrollsuhtes olev isik on tulenevalt investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste osutamisest või muul põhjusel järgmises olukorras: 1) on tõenäoline, et investeerimisühing või vastav isik saab kliendi arvel rahalist kasu või väldib rahalist kahju; 2) investeerimisühingu või vastava isiku huvid kliendile osutatud teenuse või kliendi nimel tehtud tehingu tulemuse osas erinevad kliendi huvidest; 3) investeerimisühingul või vastaval isikul on rahaline või muu motiiv eelistada kliendi huvidele mõne teise kliendi või klientide rühma huve; 4) investeerimisühing või vastav isik on tegev kliendiga samas ärivaldkonnas; 5) investeerimisühing või vastav isik saab muult isikult kui klient hüve seoses kliendile osutatava teenusega raha, kauba või teenuse näol, mis ei ole selle teenuse eest tavapäraselt makstav vahendus- või teenustasu ja mis ei ole lubatud käesoleva seaduse § 852 kohaselt. (4) Investeerimisühing teavitab enne investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamist klienti huvide konfliktide üldisest laadist või ka allikast, kui investeerimisühingu poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed konkreetsel juhul ei taga kliendi huvide kahjustamise ohu vältimist. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtestatud huvide konflikti vältimise korraga määratakse: 1) investeerimisühingu või tema nimel osutatava iga konkreetse investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenusega seotud asjaolud, millest tuleneb või võib tuleneda huvide konflikt või mis toovad kaasa olulise riski kahjustada ühe või enama kliendi huve; 2) täpsustatud reeglid, mida tuleb järgida, ja protsessid ning meetmed, mida tuleb rakendada huvide konfliktide lahendamiseks. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud reeglid ja meetmed peavad tagama, et isikud, kes on seotud äritegevusega, millega kaasneb käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud huvide konflikt, teostavad äritegevust sellisel viisil, mis on investeerimisühingu klientide huvide kahjustamise riski võimalikult maksimaalselt maandav. Kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, peavad nimetatud reeglid ja meetmed võtma arvesse selle konsolideerimisgrupi suurust ja tegevuse ulatust. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud reeglid ja meetmed peavad hõlmama järgnevast loetelust seda osa, mis on investeerimisühingu nõutava sõltumatuse taseme tagamiseks vajalik ja asjakohane: 1) protseduurid, millega välditakse või kontrollitakse teabevahetust tegevisikute vahel, kes on seotud sellise tegevusega, millega kaasneb huvide konflikti risk, kui nimetatud teabe vahetamine võib kahjustada tema klientide huve; 2) eraldi kontroll isikute üle, kelle põhiülesannete hulka kuulub selliste klientide nimel tegutsemine või nendele teenuste osutamine, kelle huvid võivad konflikti sattuda või kes muul moel esindavad erinevaid huve, mis võivad konflikti sattuda, sealhulgas investeerimisühingu huvidega; 3) mis tahes otsese seose kõrvaldamine erinevate tegevustega tegelevate tegevisikute tasustamise või nende loodud tulude vahel, kui nimetatud tegevustega seoses võib tekkida huvide konflikt; 4) protseduurid, millega takistatakse või piiratakse mis tahes isikut avaldamast ebakohast mõju sellele, mis viisil tegevisik investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust osutab või teostab; 5) protseduurid, millega takistatakse või kontrollitakse tegevisiku samaaegset või järjestikust tegutsemist eraldiseisvate investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste osutamisel või teostamisel, kui selline tegutsemine võib kahjustada huvide konfliktide nõuetekohast juhtimist. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kliendi teavitamine peab toimuma püsival andmekandjal ja piisava üksikasjalikkusega võttes sealjuures arvesse kliendi liiki. (9) Püsiv andmekandja on mis tahes vahend, mis võimaldab kliendil säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik hilisemaks kasutamiseks juurde pääseda aja jooksul, mis on teabe sisu ja olulisusega vastavuses ning mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada. (10) Investeerimisühing on kohustatud sellist liiki investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste kohta, mis on osutatud või teostatud investeerimisühingu kaudu ja mille puhul on tekkinud või võib tekkida huvide konflikt ning millega kaasneb oluline risk ühe või enama kliendi huve kahjustada, registrit pidama ja regulaarselt seda ajakohastama.»; 85) seadust täiendatakse §-ga 825 järgmises sõnastuses: « § 825. Täiendavad organisatsioonilised nõuded investeerimisanalüüse koostavale ja levitavale investeerimisühingule (1) Investeerimisanalüüs käesoleva seaduse tähenduses on teatud teabekanalile või avalikkusele mõeldud analüüs või muu teave väärtpaberite praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta, kus soovitatakse või pakutakse välja investeerimisstrateegia seoses väärtpaberiga või selle emitendiga järgmistel tingimustel: 1) teavet nimetatakse investeerimisanalüüsiks või kirjeldatakse seda sarnasel viisil või esitletakse muul kujul objektiivse või sõltumatu selgitusena; 2) kui investeerimisühing on andnud teatud soovituse kliendile, ei kujuta see teave endast investeerimisnõustamist käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punkti 5 tähenduses. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud investeerimisanalüüs on käesoleva seaduse §-s 18818 sätestatud investeerimissoovituse liik. (3) Investeerimisanalüüsile rakendatakse lisaks käesoleva seaduse §-des 18818–18827 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ja käesoleva seaduse §-s 824 sätestatust ei tulene teisiti. (4) Investeerimisanalüüside korraldamisel või nende koostamisel, mida kavatsetakse levitada investeerimisühingu klientidele või avalikkusele, peab investeerimisühing tagama käesoleva seaduse § 824 lõigetes 7 ja 8 sätestatud meetmete ja korra rakendamise investeerimisanalüüse koostavate isikute (edaspidi finantsanalüütik) või muude seotud isikute suhtes, kelle kohustused või ärihuvid võivad sattuda vastuollu nende isikute huvidega, kellele investeerimisanalüüsi levitatakse. (5) Investeerimisühing, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 4, peab rakendama korda, mille eesmärk on tagada järgmiste tingimuste täitmine: 1) teades investeerimisanalüüsi tõenäolist ajastust või sisu, mis ei ole avalikkusele ega klientidele kättesaadav ja mida ei saa avalikkusele või klientidele kättesaadavast teabest kergesti järeldada, ei tohi finantsanalüütikud ja muud seotud isikud teha isiklikke tehinguid ega kaubelda ühegi teise isiku, sealhulgas investeerimisühingu nimel selliste väärtpaberitega, mille kohta investeerimisanalüüs on tehtud, või nendega seotud väärtpaberitega, kuni investeerimisanalüüsi saajatel on olnud piisavalt võimalust selle alusel tegutseda; 2) investeerimisanalüüside koostamisega seotud isikud ei tohi teha isiklikke tehinguid väärtpaberitega, mille kohta investeerimisanalüüs on tehtud, või nendega seotud väärtpaberitega, kui see on vastuolus antud kehtivate soovitustega, välja arvatud erandlikel asjaoludel ja investeerimisühingu vastavuskontrolli funktsiooni täitva isiku eelneval nõusolekul; 3) investeerimisanalüüside koostamisega seotud isikud ei tohi võtta vastu rahalisi või mitterahalisi hüvesid isikutelt, kellel on investeerimisanalüüsi sisuga seoses olulised huvid; 4) investeerimisanalüüside koostamisega seotud isikud ei tohi lubada emitentidele analüüsi tulemusi, mis on tegelikkusest soodsamad; 5) emitentidel ja muudel isikutel, välja arvatud finantsanalüütikutel, ei ole lubatud enne investeerimisanalüüsi avaldamist tutvuda investeerimisanalüüside projektidega analüüsis esitatud faktiliste andmete täpsuse kontrollimiseks või mis tahes muul eesmärgil, välja arvatud investeerimisühingu juriidiliste kohustuste täitmise kontrollimiseks, kui projekt hõlmab soovitusi või hinnasihti. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatut ei kohaldata juhul, kui finantsanalüütik või muu seotud isik teeb tehinguid heauskselt ja tavapärase turutegemise käigus tegutseva turutegijana või täites kliendi omaalgatuslikku korraldust. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 käsitatakse seotud väärtpaberina sellist väärtpaberit, mille hinda mõjutab oluliselt teise väärtpaberi hind või selle hinna muutused, mille kohta investeerimisanalüüs on koostatud, ja mis hõlmab selle teise väärtpaberiga seotud tuletisinstrumente. (8) Kui investeerimisühing levitab kolmanda isiku koostatud investeerimisanalüüse avalikkusele või oma klientidele, on ta vabastatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuete täitmisest, kui täidetud on järgmised kriteeriumid: 1) investeerimisanalüüse koostav isik ei kuulu investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi; 2) investeerimisühing ei muuda oluliselt investeerimisanalüüsis esitatud soovitusi; 3) investeerimisühing ei esita investeerimisanalüüsi selliselt, nagu oleks see tema koostatud; 4) investeerimisühing kontrollib, et analüüsi koostaja suhtes kohaldatakse selle koostamisega seoses nõudeid, mis on samaväärsed käesolevas seaduses sätestatud nõuetega, või et analüüsi koostaja on kehtestanud eeskirjad, millega sellised nõuded on ette nähtud.»; 86) seadust täiendatakse §-ga 826 järgmises sõnastuses: « § 826. Investeerimisteenusega seotud tegevuse edasiandmine (1) Investeerimisühingul on oma kohustuste paremaks täitmiseks õigus investeerimisteenusega seotud tegevusi edasi anda kolmandale isikule (edaspidi käesolevas paragrahvis edasiandmine). (2) Investeerimisühing kehtestab sise-eeskirjadega edasiandmise korra ning edasiandmine peab vastama järgmistele tingimustele: 1) see ei tohi kahjustada investeerimisühingu klientide ega investeerimisühingu huve; 2) see ei tohi takistada investeerimisühingu tegevust ega investeerimisühingu üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist; 3) investeerimisühingu juhid ei tohi edasiandmisel delegeerida oma vastutust; 4) investeerimisühingu suhted klientidega ja kohustused klientide ees ei tohi edasiandmise tõttu muutuda; 5) kolmandal isikul, kellele tegevused edasi antakse, on vajalik kvalifikatsioon ja ta on võimeline võetud kohustusi täitma ning investeerimisühingul on õigus kontrollida selle kolmanda isiku investeerimisteenuse osutamisega seotud tegevust; 6) edasiandmine ei tohi kahjustada tingimusi, millele investeerimisühing peab käesoleva seaduse kohaselt vastama tegevusloa saamiseks ja tegevusloa saamise tingimustele vastavusse jäämiseks; 7) edasiandmine ei tohi tühistada ega muuta mis tahes muid tingimusi, mille alusel investeerimisühingule tegevusluba anti; 8) on täidetud muud käesolevast seadusest tulenevad ja selle alusel kehtestatud nõuded. (3) Investeerimisühing jääb olulise tööülesande või mis tahes muu investeerimisteenusega seotud tegevuse edasiandmise korral täielikult vastutavaks edasiantud tööülesande täitmise või tegevuse vastavuse eest käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatele nõuetele. (4) Oluline tööülesanne või tegevus on selline tegevus, mille puudulik täitmine või täitmata jätmine kahjustaks oluliselt investeerimisühingu vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, selle alusel antud õigusaktide nõuetele või tegevusloa saamise tingimustele ja sellega kaasnevatele kohustustele või kahjustaks oluliselt investeerimisühingu finantstulemust, usaldusväärsust või osutatavate investeerimisteenuste usaldusväärsust või nende osutamise järjepidevust. (5) Oluliseks tööülesandeks ega tegevuseks ei peeta muu hulgas järgmisi tegevusi: 1) investeerimisühingule osutatavad nõustamisteenused ja muud teenused, mis ei moodusta osa investeerimisühingu investeerimisalasest äritegevusest, sealhulgas investeerimisühingu õigusalane nõustamine, investeerimisühingu personali koolitamine, arvete saatmine ja käitlemine ning ühingu ruumide ja töötajate turvamine; 2) standardiseeritud teenuste ostmine, sealhulgas turu- ja hinnateabeteenuse ostmine. (6) Investeerimisühing peab tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolsusega mis tahes oluliste tööülesannete või investeerimisteenustega seotud tegevuste edasiandmise lepingute sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel. (7) Edasiandmiseks peab investeerimisühing rakendama meetmeid, et tagada järgmiste tingimuste täitmine: 1) edasiantud teenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) on usaldusväärseks ja professionaalseks ülesannete täitmiseks, teenuste osutamiseks või tegevuse teostamiseks piisavate oskustega ja tal on selleks õigusaktidega nõutavad load ning ta suudab toime tulla edasiantava töö mahuga; 2) teenuseosutaja osutab teenuseid tulemuslikult ning investeerimisühing on kindlaks määranud teenuseosutaja tegevusstandardi hindamise metoodika ja mõõdab teenuseosutaja tegevust selle alusel; 3) teenuseosutaja kontrollib talle edasiantud teenuse osutamist piisavalt ja juhib tegevusega seotud riske adekvaatselt; 4) investeerimisühing rakendab vajalikud meetmed edasiantud tegevuse nõuetekohaseks täitmiseks, kui teenuseosutaja ei täida ülesandeid nõuetekohaselt; 5) investeerimisühing on asjatundlik teostamaks tulemuslikku järelevalvet edasiantud teenuse osutamise üle ja teenuseosutajaga seotud riskide juhtimiseks ning investeerimisühing teostab nimetatud järelevalvet ja juhib nimetatud riske; 6) teenuseosutaja teavitab investeerimisühingut asjaolust, mis võib oluliselt mõjutada tema võimet täita edasiantud ülesandeid nõuetekohaselt ja tulemuslikult; 7) investeerimisühingul on õigus vajaduse korral edasiandmise leping lõpetada mõistliku etteteatamistähtajaga, kahjustamata sealjuures oma klientidele teenuste osutamise järjepidevust ja kvaliteeti; 8) teenuseosutaja teeb seoses teenuse osutamisega vajaduse korral koostööd inspektsiooniga või muu riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega; 9) investeerimisühingul, tema audiitoril ja inspektsioonil või muu riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusel on juurdepääs edasiantud tegevusega seotud andmetele ja teenuseosutaja äriruumidele ning inspektsioonil või muu riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusel on võimalik nimetatud juurdepääsuõigust kasutada; 10) teenuseosutaja kaitseb kõikvõimalikku investeerimisühingu ja tema klientidega seonduvat konfidentsiaalset teavet; 11) investeerimisühing ja teenuseosutaja rakendavad õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada investeerimisteenuste osutamise järjepidevus ja korrapärasus, sealjuures arvestades edasi antud tegevuse olemust, kehtestavad, rakendavad ja säilitavad talitluspidevusplaani, milles nähakse ette varuprotsesside ja -süsteemide perioodiline testimine. (8) Konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale tegevuse edasiandmise korral võib investeerimisühing käesoleva paragrahvi nõuete täitmisel võtta arvesse seda, mis määral investeerimisühing teenuseosutajat kontrollib või saab tema tegevust mõjutada. (9) Kui investeerimisühing soovib tavaklientidele osutatava väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse edasi anda kolmanda riigi teenuseosutajale, peab investeerimisühing lisaks käesolevas paragrahvis esitatud nõuetele edasiandmiseks tagama järgmiste tingimuste täitmise: 1) teenuseosutajal on tema päritoluriigi poolt antud vastav tegevusluba või ta on registreeritud edasiantava tegevuse osutamiseks ja tema usaldatavusnormatiivide täitmise üle teostatakse piisavat järelevalvet; 2) inspektsiooni ja teenuseosutaja üle järelevalvet teostava kolmanda riigi asutuse vahel on sõlmitud koostööleping. (10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tingimusi ei ole täidetud, võib investeerimisühing investeerimisteenuste osutamise kolmanda riigi teenuseosutajale edasi anda vaid juhul, kui investeerimisühing teavitab eelnevalt inspektsiooni edasiandmise kavast ja sõlmitavast lepingust ning inspektsioon ei esita teatise saamise järel 30 päeva jooksul edasiandmisele vastuväiteid. (11) Inspektsioon avaldab oma veebilehel nimekirja kolmandate riikide järelevalveasutustest, kellega tal on teenuseosutaja üle piisava järelevalve teostamist võimaldav koostööleping. (12) Inspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, millega nõutakse konkreetsele isikule investeerimisteenusega seotud tegevuse edasiandmise lõpetamist või kõigi investeerimisühingu poolt kolmandate isikutega sõlmitud tegevuste edasiandmise lepingute lõpetamist. (13) Inspektsioon võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud ettekirjutuse, kui: 1) kolmandal isikul puudub investeerimisühingu tegevuste tegemiseks vajalik kvalifikatsioon; 2) rikutakse investeerimisühingu klientide õigustatud huve või on sellise rikkumise oht; 3) kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusel, kes teostab järelevalvet kolmanda riigi isiku üle, ei ole õiguslikku alust või võimalusi inspektsiooniga koostöö tegemiseks; 4) kolmas isik, kellele investeerimisühingu tegevused on edasi antud, ei vasta nõuetele, mis on vajalikud talle üleantud tegevuste täitmiseks; 5) rikutakse käesolevas paragrahvis nimetatud muid tingimusi. (14) Inspektsioon avaldab juhendi, milles on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel teenuse edasiandmise lubatavuse põhimõtted, kus esitatakse näited juhtudest, mille korral inspektsioon ei esita edasiandmisele vastuväiteid. Juhendis selgitatakse, miks nimetatud juhtudel ei kahjusta edasiandmine investeerimisühingu võimet täita käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi.»; 87) seadust täiendatakse §-ga 827 järgmises sõnastuses: « § 827. Kliendi kaebuste lahendamine Investeerimisühing peab sise-eeskirjadega kehtestama toimiva ja läbipaistva korra tavaklientidelt ja potentsiaalsetelt tavaklientidelt saadud kaebuste mõistlikuks ja kiireks lahendamiseks, samuti registreerima ja säilitama kaebused ning andmed nende lahendamiseks rakendatud meetmete kohta.»; 88) seadust täiendatakse §-ga 828 järgmises sõnastuses: « § 828. Klientidele teabe esitamise üldtingimused ja teabe edastamise vorm (1) Kui investeerimisühing on käesoleva seaduse alusel kohustatud esitama teabe püsival andmekandjal, tuleb teave esitada paberkandjal, välja arvatud juhul, kui: 1) teabe esitamine muul andmekandjal on asjakohane, arvestades investeerimisühingu ja kliendi vahelise äritegevuse ning investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamise konteksti; 2) klient on ise valinud teabe esitamise paberkandjast erineval andmekandjal. (2) Teabe esitamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis peetakse sobivaks, kui investeerimisühingul on võimalik eeldada, et kliendil on pidev juurdepääs Internetile. Investeerimisühing saab eeldada, et kliendil on pidev juurdepääs Internetile, kui klient annab enne investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste osutamist või vastava lepingu sõlmimise ajal investeerimisühingule oma e-posti aadressi. (3) Kui investeerimisühing esitab käesoleva seaduse § 874 lõikes 7 sätestatud kliendile teabe veebilehel ja teave on suunatud avalikkusele, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) teabe esitamine veebilehel on kooskõlas kliendi ja investeerimisühingu vahelise äritegevuse ning investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamisega; 2) klient annab nõusoleku vastava teabe esitamiseks üksnes veebilehel; 3) klienti teavitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veebilehe aadressist; 4) teave on ajakohastatud; 5) teave nii varasemate kui ka kehtivate kliendi korralduste parima täitmise reeglite kohta on kliendile tutvumiseks pidevalt kättesaadav veebilehel sellise ajavahemiku jooksul, mida kliendil võib mõistlikult eeldades nendega tutvumiseks vaja minna.»; 89) paragrahv 83 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 83. Sisekontrolli süsteem Investeerimisühingus peab toimima piisav sisekontrolli süsteem, mille eesmärk on tagada tema tegevuse vastavus kehtivatele eeskirjadele ja vastuvõetud otsustele investeerimisühingu kõigil juhtimis- ja tegevustasanditel. Sisekontrolli süsteemi kuulub vähemalt vastavuskontrolli funktsioon ja olemasolul siseauditi funktsioon.»; 90) seadust täiendatakse §-ga 831 järgmises sõnastuses: « § 831. Vastavuskontrolli funktsioon (1) Investeerimisühing peab kehtestama ja rakendama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed sõltumatu vastavuskontrolli teostamiseks seoses investeerimistegevuse ja investeerimisteenuste osutamisega. (2) Sõltumatu vastavuskontrolli teostamiseks peab investeerimisühing sise-eeskirjadega kehtestama tegevuspõhimõtted ja reeglid käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks seoses investeerimistegevusega ja investeerimisteenuste osutamisega. Nimetatud tegevuspõhimõtete ja eeskirjade kehtestamisel tuleb arvestada investeerimisühingu äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning osutatavate investeerimisteenuste laadi ja ulatust. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuspõhimõtted ja reeglid peavad inspektsioonil võimaldama efektiivselt täita käesolevas seaduses sätestatud järelevalve ülesandeid. (4) Investeerimisühing peab ette nägema vastavuskontrolli funktsiooni, mida peab pidevalt ja tulemuslikult teostama sõltumatu vastavuskontrolli teostaja, kes: 1) teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja eeskirjade ning investeerimisühingu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning hindab neid regulaarselt; 2) nõustab investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse eest vastutavaid tegevisikuid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes; 3) esitab käesoleva seaduse § 811 lõike 6 kohaselt aruandeid. (5) Investeerimisühingu juhatus peab tagama vastavuskontrolli teostajale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused ning juurdepääsu kogu vastavuskontrolli funktsiooni teostamiseks vajalikule teabele, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet investeerimisühingu juhtidelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. (6) Vastavuskontrolli teostaja peab talle investeerimisühingu kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, edastama investeerimisühingu juhtidele ning inspektsioonile. (7) Vastavuskontrolli teostaja ei tohi tegeleda teenuste osutamisega ega tegevusega, mille üle ta järelevalvet teostab, ning tema tasustamise alused ja kord ei tohi ohustada tema objektiivsust. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kohustusi ei pea järgima, kui investeerimisühing suudab tõendada, et arvestades tema äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning investeerimisteenuste ja investeerimistegevuse iseloomu ja ulatust, ei ole nimetatud kohustus proportsionaalne ning et investeerimisühingu vastavuskontrolli ülesannete täitmine on ka ilma vastavat kohustust täitmata tegelikkuses tulemuslik.»; 91) seadust täiendatakse §-ga 832 järgmises sõnastuses: « § 832. Siseauditi funktsioon (1) Investeerimisühing peab kehtestama ja rakendama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed sõltumatu siseauditi teostamiseks, kui see on vajalik ja proportsionaalne, arvestades investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Investeerimisühing määrab sise-eeskirjadega siseauditi funktsiooni teostamise korra. (2) Siseauditi funktsiooni teostaja ja temaga sõlmitava lepingu tingimused määrab investeerimisühingu nõukogu. (3) Siseauditi funktsiooni teostaja peamine ülesanne on: 1) kehtestada ning rakendada siseauditi kava investeerimisühingu protsesside ja süsteemide, sealhulgas sisekontrolli süsteemi asjakohasuse ja tulemuslikkuse uurimiseks ning hindamiseks; 2) esitada soovitusi, mis tuginevad käesoleva lõike punkti 1 kohaselt tehtud töö tulemusele, ning kontrollima nende soovituste täitmist; 3) esitada investeerimisühingu juhtidele aruandeid vastavalt käesoleva seaduse § 811 lõikele 6. (4) Investeerimisühingu juhatus peab tagama siseauditi funktsiooni teostajale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet investeerimisühingu juhtidelt ning õiguse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. (5) Siseauditi funktsiooni teostaja on kohustatud talle investeerimisühingu kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, edastama investeerimisühingu juhtidele ning inspektsioonile.»; 92) paragrahvi 84 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (1) Käesolevas peatükis investeerimisühingule kehtestatud nõudeid kohaldatakse ka välisriigis registreeritud investeerimisühingutele, kes osutavad investeerimisteenuseid isikutele, kelle elu- või asukoht on Eestis, kui lepinguriigis registreeritud investeerimisühingu suhtes ei ole käesolevas seaduses sätestatud teisiti. (2) Käesolevas peatükis investeerimisühingule kehtestatud nõudeid ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välisriigis registreeritud investeerimisühingutele, kes osutavad investeerimisteenuseid üksnes välisriigis ja kelle investeerimisteenuseid ei pakuta isikutele Eestis.»; 93) paragrahv 85 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 85. Investeerimisühingu üldised kohustused Investeerimisühing on investeerimisteenuse ja investeerimiskõrvalteenuse osutamisel kohustatud: 1) osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega, lähtudes eelkõige oma kliendi parimatest huvidest; 2) arvestama oma tegevuses väärtpaberituru usaldusväärse ja korrapärase toimimisega; 3) järgima käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut ning oma sise-eeskirju; 4) määrama kliendi kogemuse väärtpaberiturul tegutsemiseks ja teadlikkuse finantsturust ning kavandatavast investeerimisteenusest, võttes kliendi liigitamisel aluseks käesoleva seaduse §-des 46 ja 461 sätestatu; 5) teavitama klienti piisavalt investeerimisteenuse olemusest ja sellega seonduvatest riskidest; 6) hindama kliendi sobivust ja asjakohasust tarbida soovitavat investeerimisteenust; 7) täitma kliendi korralduse parimal viisil ja käitlema kliendi korraldust vastavalt käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule; 8) hoidma ja kaitsma kliendi raha ja väärtpabereid, mis on antud investeerimisühingule hoiule või tema käsutusse; 9) andma kliendile regulaarselt teavet investeerimisteenuse osutamisest; 10) registreerima ja säilitama investeerimisteenuse osutamisel kogutud ja käesoleva seadusega ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 1287/2006 registreerimiseks ning säilitamiseks nõutud andmeid; 11) lahendama kliendi kaebuse seoses investeerimisteenuse osutamisega võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt; 12) tagama oma tegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu; 13) rakendama tõhusaid organisatsioonilisi ning haldusmeetmeid huvide konflikti ärahoidmiseks seoses investeerimissoovituste, sealhulgas investeerimisanalüüside koostamise ja levitamisega ning avalikustama need oma veebilehel; 14) avaldama igas kvartalis oma veebilehel antud väärtpaberite omandamise, võõrandamise ja hoidmise soovituste ning muude seda laadi investeerimissoovituste eraldi osakaalu kõikides samal perioodil antud investeerimissoovitustes ning selliste emitentide osakaalu igas eeltoodud investeerimissoovituse kategoorias, kellele investeerimisühing on viimase 12 kuu jooksul olulisel määral osutanud käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 6 ja 7 ning § 44 punktides 3–6 nimetatud investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust (edaspidi investeerimispangandusteenus).»; 94) seadust täiendatakse §-ga 851 järgmises sõnastuses: « § 851. Investeerimisteenuse osutamine teise investeerimisühingu vahendusel Investeerimisühing võib tugineda teise investeerimisühingu poolt kliendile teenuse või tehinguga seoses antud soovitusele ja nõuandele, kui teine investeerimisühing on volitanud investeerimisühingut osutama investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust kliendile või kliendi nimel. Teabe õigsuse, täpsuse ja täielikkuse eest ning soovituse ja nõuande asjakohasuse ning õigsuse eest vastutab kliendi ees kliendile teabe edastanud investeerimisühing, välja arvatud teise investeerimisühingu poolt talle edastatud teabe õigsuse ja täpsuse eest ning soovituse ja nõuande asjakohasuse ning õigsuse eest.»; 95) seadust täiendatakse §-ga 852 järgmises sõnastuses: « § 852. Investeerimisteenuse eest tasumine (1) Investeerimisühing ei või kliendile osutada investeerimisteenust selliselt, et ta investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamisel annab või saab rahalist või mitterahalist tasu: 1) mitte otse kliendilt endalt või tema esindajalt; 2) mis ei ole vältimatult vajalik investeerimisteenuse osutamiseks; 3) mis oma olemuselt või funktsioonidest tulenevalt tekitab investeerimisühingu ja kliendi vahel huvide konflikti. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on investeerimisühingul õigus kliendile investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamisega seoses kolmandale isikule või tema esindajale anda tasu või temalt saada tasu, kui: 1) investeerimisühing avaldab kliendile enne vastava investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse pakkumist arusaadavalt, õigesti, täpselt ja täielikult tasu olemasolu, olemuse ja summa või konkreetse summa puudumisel tasu arvutamise metoodika; 2) selline tasu parandab kliendile osutatava teenuse kvaliteeti ning ei kahjusta kliendi huve. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasudena ei käsitata tasusid, mis võimaldavad investeerimisteenuseid osutada või on vajalikud investeerimisteenuste osutamiseks, eelkõige väärtpaberite hoidmise või haldamisega seotud tasud, arveldus- ja ülekandetasud, reguleeritud turuga seotud tasud, järelevalvetasud, riigilõivud, juriidilised tasud ja muud nimetatutega sarnased tasud, mis tulenevalt nende olemusest ei tekita kliendi ja investeerimisühingu vahelist huvide konflikti investeerimisteenuste ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval osutamisel. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud teabe võib kliendile avaldada kokkuvõtliku ülevaatena. Investeerimisühing on kohustatud kliendi nõudmisel avaldama ka tasu täpsemad üksikasjad.»; 96) seadust täiendatakse §-ga 853 järgmises sõnastuses: « § 853. Tavakliendi põhileping (1) Investeerimisühing peab tavakliendiga talle investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamisel, välja arvatud investeerimisnõustamise korral, sõlmima kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis lepingu (edaspidi tavakliendi põhileping). Tavakliendi põhilepingus sätestatakse investeerimisühingu ja kliendi vaheliste suhete põhialused, investeerimisühingu ja kliendi vahelise suhtlemise kord ning kliendi ja investeerimisühingu vaheliste tehingute ja toimingute tegemise üldised tingimused. Tavakliendi põhilepingus võib osapoolte õigused ja kohustused esitada viidetena muudele dokumentidele või õigusaktide sätetele. (2) Tavakliendi põhileping peab olema sõlmitud ka sel juhul, kui asjatundlikku klienti või võrdset vastaspoolt käsitletakse tavakliendina. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust.»; 97) paragrahv 86 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 86. Kliendi teavitamine (1) Investeerimisühingu kliendil on õigus tutvuda kõikide kohustuslikule avalikustamisele kuuluvate andmetega ja investeerimisühing on kohustatud kliendi nõudmisel need temale esitama. (2) Investeerimisühingu poolt kliendile ja potentsiaalsele kliendile avaldatav teave peab olema arusaadav, õigeaegne, täpne ja täielik. (3) Teave pakutava investeerimisteenuse ja sellega seotud väärtpaberi olemuse ning riskide kohta tuleb esitada kujul, mis võimaldab kliendil ja potentsiaalsel kliendil teha igakülgselt kaalutud investeerimisotsuse, seejuures ei ole lubatud rõhutada investeerimisteenusest või väärtpaberist saadavat võimalikku kasu, kui samaaegselt ei viidata selgelt selle investeerimisteenusega või väärtpaberiga seotud riskidele. Teabe esitamisel tuleb võimaldada kliendile ja potentsiaalsele kliendile piisavalt aega sellega tutvumiseks. (4) Investeerimisühing esitab vastava teabe püsival andmekandjal. (5) Investeerimisühing on kohustatud kliendi või potentsiaalse kliendi nõudmisel andma talle teavet: 1) investeerimisühingus olulist osalust omavate aktsionäride (juriidilise isiku puhul vähemalt ärinimi ja registrikood selle olemasolul, füüsilise isiku puhul vähemalt ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg) ja nende osaluse suuruse kohta investeerimisühingu aktsiakapitalis; 2) investeerimisühingu juriidilise vormi, organisatsioonilise ülesehituse ja majandusaasta aruande kättesaadavuse kohta; 3) investeerimisühingu juhtide kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, hariduse kirjeldus, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielik loetelu); 4) investeerimisühingu juhatuse liikmete ülesannete kohta investeerimisühingus; 5) osutatavate investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste kohta.»; 98) paragrahv 87 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 87. Teavitamine teenuste osutamisel Teenuste osutamisel on investeerimisühing kohustatud: 1) teavitama klienti ja potentsiaalset klienti tema kuulumisest teatud liiki klientide hulka ning nõudma oma kliendilt ja potentsiaalselt kliendilt teavet nende investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenustega seotud teadmiste või kogemuste ning nende teenustega seotud eesmärkide ja asjaolude kohta; 2) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile kogu asjakohase teabe kavatsetavate tehingute ning nendega seotud riskide kohta, arvestades kliendi ja potentsiaalse kliendi huvisid ja asjatundlikkust ning kavatsetavate tehingute liiki ja mahtu, seejuures varjamata ning vähendamata teabe olulisi koostisosi, kinnitusi ja hoiatusi; 3) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamisega seotud väärtpaberite ja kavandatud investeerimisstrateegia kohta, sealhulgas juhiseid ja hoiatusi seoses riskidega; 4) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe korralduste täitmise kohtadest; 5) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe teenusega seotud kulust ja tasudest; 6) teavitama klienti ja potentsiaalset klienti kohaldatavast investori kaitse skeemist; 7) teavitama klienti olukorrast, kus kliendi tehingukorralduse alusel tehtud tehingu teiseks pooleks on ta ise, kui investeerimisühing ja klient ei ole kirjalikult ja selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti; 8) andma kliendi nõudmisel, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, teavet väärtpaberiportfelli valitsemisel kliendi varadega tehtud tehingute, vara väärtuse, väärtpaberiportfelli koosseisu ja muude teenuse osutamisega seotud asjaolude kohta.»; 99) seadust täiendatakse §-ga 871 järgmises sõnastuses: « § 871. Investeerimisteenuse sobivuse ja asjakohasuse hindamine (1) Investeerimisühing peab enne investeerimisteenuse osutamist hindama vastava teenuse ja väärtpaberi sobivust ja asjakohasust kliendile ja potentsiaalsele kliendile. (2) Investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise puhul kliendile ja potentsiaalsele kliendile sobiva investeerimisteenuse ja väärtpaberi soovitamiseks peab investeerimisühing omandama enne teenuse osutamist vajalikku teavet isiku teadmiste ja kogemuste kohta seoses konkreetse teenuse liigiga ja väärtpaberiga ning isiku rahalise olukorra ja investeerimiseesmärkide kohta. Teave on investeerimisühingule vajalik selleks, et mõista kliendi liigitusest tulenevaid erisusi ja et investeerimisühingul oleks osutatava investeerimisteenuse olemust ja ulatust piisavalt arvesse võttes mõistlik alus arvata, et konkreetne tehing, mille kohta antakse soovitus või mis sõlmitakse väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise raames, vastab järgmistele kriteeriumidele: 1) kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused, mõistmaks tehinguga või tema väärtpaberiportfelli valitsemisega kaasnevaid riske; 2) kliendi finantsiline võimekus vastab tehinguga seotud investeerimiseesmärkidele ja investeerimisriskidele; 3) tehing vastab kliendi investeerimiseesmärkidele. (3) Muude investeerimisteenuste kui investeerimisnõustamine ja väärtpaberiportfelli valitsemine osutamise korral on investeerimisühing kohustatud asjakohasuse hindamiseks tegema kindlaks, kas kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused mõistmaks pakutava või kliendi poolt nõutava toote või investeerimisteenusega kaasnevaid riske. Selle hindamiseks palub investeerimisühing kliendil ja potentsiaalsel kliendil esitada andmed oma teadmiste ja kogemuste kohta investeerimisvaldkonnas, mis on seotud pakutava või nõutava konkreetse investeerimisteenuse liigiga. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatu kohaselt peab investeerimisühingu poolt saadav teave kliendi või potentsiaalse kliendi teadmiste ja kogemuste kohta investeerimise valdkonnas hõlmama informatsiooni kliendi liigi, osutatava investeerimisteenuse olemuse ja ulatuse, kavandatava toote või tehingu liigi ning nende keerukuse ja nendega kaasnevate riskide kohta ning sisaldama järgmist: 1) nende investeerimisteenuste, tehingute ja väärtpaberite liigid, mida klient piisaval määral tunneb; 2) kliendi poolt varasemalt väärtpaberitega tehtud tehingute iseloom, maht ja sagedus ning ajavahemik, mille jooksul need on tehtud; 3) kliendi või potentsiaalse kliendi haridustase ja elukutse või vajaduse korral varasem elukutse. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatu kohaselt peab kliendi või potentsiaalse kliendi finantsvõimekuse määramiseks vajalik teave hõlmama võimaluse korral eelkõige teavet tema regulaarse sissetuleku allika ja suuruse, tema varade, sealhulgas likviidsete varade, investeeringute ja kinnisvara ning regulaarsete finantskohustuste kohta. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatu kohaselt peab kliendi või potentsiaalse kliendi investeerimiseesmärkide määramiseks vajalik teave hõlmama võimaluse korral eelkõige teavet selle kohta, milline on tema investeeringu soovitav kestus ning teavet tema eelistuste kohta riskitaluvuse, riskiprofiili ja investeeringu eesmärgiga seoses. (7) Asjatundlikule kliendile investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse pakkumise puhul on investeerimisühingul õigus eeldada, et kliendil on nende toodete, tehingute ja teenustega seoses, mille puhul ta on asjatundlikuks kliendiks liigitatud, käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud vajalik teadmiste ja kogemuste tase. (8) Kui investeerimisteenus seisneb asjatundlikule kliendile investeerimisnõustamise teenuse pakkumises, on investeerimisühingul käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel õigus eeldada, et klient on finantsiliselt võimeline kandma kõikvõimalikke investeerimisteenusega seonduvaid riske, mis on kooskõlas kliendi investeerimiseesmärkidega. (9) Muude investeerimisteenuste kui investeerimisnõustamine ja väärtpaberiportfelli valitsemine asjakohasuse hindamisel on investeerimisühingul õigus eeldada, et asjatundlikul kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused mõistmaks nende konkreetsete investeerimisteenuste või tehingute või tehingu- või tooteliikidega kaasnevaid riske, mille puhul ta on liigitatud asjatundlikuks kliendiks. (10) Investeerimisühing ei või soovitada kliendile või potentsiaalsele kliendile investeerimisteenuseid ega väärtpabereid, kui investeerimisühing ei saa investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse pakkumisel selleks kliendilt või potentsiaalselt kliendilt teavet järgmiste asjaolude kohta, mis võimaldaks investeerimisühingul soovitada kliendile või potentsiaalsele kliendile tema jaoks sobivaid investeerimisteenuseid ja väärtpabereid: 1) kliendi või potentsiaalse kliendi teadmised ja kogemused seoses konkreetse toote või teenuse liigiga; 2) kliendi või potentsiaalse kliendi finantsvõimekus; 3) kliendi või potentsiaalse kliendi investeerimiseesmärgid. (11) Investeerimisühing hoiatab klienti investeerimisteenuse või väärtpaberi sobimatusest kliendile, kui investeerimisühing leiab saadud andmete alusel, et toode või teenus ei ole kliendi jaoks asjakohane. (12) Investeerimisühing hoiatab klienti tema poolt teabe esitamata jätmise või teabe ebapiisava esitamise korral investeerimisühingu raskusest või võimatusest kindlaks teha, kas kavandatud investeerimisteenus või väärtpaber on kliendi jaoks asjakohane. (13) Investeerimisühing ei tohi julgustada klienti või potentsiaalset klienti jätta esitamata investeerimisteenuse või väärtpaberi sobivuse või asjakohasuse hindamiseks vajalik teave, samuti ei tohi investeerimisühing soodustada sellise teabe esitamata jätmist. (14) Investeerimisühingul on õigus investeerimisteenuse või väärtpaberi sobivuse või asjakohasuse hindamisel vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule tugineda oma klientide või potentsiaalsete klientide esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui investeerimisühing on teadlik või peaks olema teadlik sellest, et vastav teave on ilmselgelt aegunud, ebatäpne või mittetäielik.»; 100) seadust täiendatakse §-ga 872 järgmises sõnastuses: « § 872. Sobivuse ja asjakohasuse hindamata jätmine teatud investeerimisteenuse puhul (1) Investeerimisühing ei pea täitma käesoleva seaduse §-s 871 sätestatud kohustusi käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud investeerimisteenuse osutamisel koos investeerimiskõrvalteenuste osutamisega või ilma selleta, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: 1) investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamine on seotud rahaturuinstrumentidega, tuletisinstrumenti mittesisaldavate võlakirjadega või muude selliste võlakirjadega samaväärsete väärtpaberitega, eurofondide aktsiatega või osakutega, reguleeritud turule või samaväärsele kolmanda riigi turule kauplemiseks võetud aktsiatega ja muude vähem keerukate väärtpaberitega; 2) investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust osutatakse kliendi või potentsiaalse kliendi algatusel; 3) investeerimisühing on klienti või potentsiaalset klienti selgelt hoiatanud, et investeerimisteenuse osutamisel ei nõuta investeerimisühingult pakutava väärtpaberi, investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuse sobivuse hindamist ning kliendi huvid võivad olla vähem kaitstud. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kolmanda riigi reguleeritud turu all mõistetakse turgu, mis vastab käesoleva seaduse IV osas kehtestatud nõuetega samaväärsetele nõuetele. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud vähem keerukaks väärtpaberiks peetakse väärtpaberit, kui see vastab järgmistele tunnustele: 1) tegemist on väärtpaberiga, mis ei ole sätestatud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 3 ja 6, välja arvatud vahetusväärtpaberiga; 2) väärtpaberit on võimalik piisavalt lühikese aja jooksul võõrandada, lunastada või muul moel realiseerida turuosalistele avalikult teadaoleva turuhinnaga või väärtpaberi emitendist sõltumatute hindamissüsteemide poolt kättesaadavaks tehtud hinnaga; 3) väärtpaberiga ei kaasne kliendi jaoks ühtegi kohustust, mille väärtus ületab väärtpaberi hinda selle omandamise hetkel; 4) väärtpaberi omaduste kohta on avalikult kättesaadav põhjalik teave, millest keskmine tavaklient kergesti aru saab ja mis võimaldab tal teha nimetatud väärtpaberiga tehingu tegemise kohta igakülgselt kaalutletud otsuse.»; 101) seadust täiendatakse §-ga 873 järgmises sõnastuses: « § 873. Kliendi korralduse parim täitmine (1) Investeerimisühing kehtestab ja rakendab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed kliendi korralduse parimaks täitmiseks. Investeerimisühing määrab sise-eeskirjadega kliendi korralduste parima täitmise korra ja reeglid. (2) Investeerimisühing täidab kliendi korralduse kliendi jaoks parimal võimalikul viisil, järgides investeerimisühingus kehtivaid kliendi korralduste parima täitmise reegleid, arvestades korralduse täitmise hinda, kulusid, kiirust, täitmise ja arveldamise tõenäosust, korralduse suurust, olemust ja muid korralduse täitmisega seotud asjaolusid. Kui klient on korralduse täitmiseks andnud konkreetse juhendi, järgib investeerimisühing korralduse täitmisel üksnes kliendi juhendit. (3) Investeerimisühing on kliendi nõudmisel kohustatud kliendile tõendama, et investeerimisühing on kliendi korralduse täitnud kooskõlas investeerimisühingus kehtivate kliendi korralduste parima täitmise reeglitega. (4) Investeerimisühing on kliendi korraldusi täites kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegurite tähtsuse määramisel võtma arvesse järgmisi andmeid: 1) klienti iseloomustavad andmed, sealhulgas tema liigitus kas tavakliendiks või asjatundlikuks kliendiks; 2) kliendi korraldust iseloomustavad andmed; 3) neid väärtpabereid iseloomustavad andmed, mille suhtes korraldus on esitatud; 4) neid täitmiskohti, kuhu korralduse võib suunata, iseloomustavad andmed. (5) Täitmiskoha all mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses reguleeritud turgu, mitmepoolset kauplemissüsteemi, kliendi korralduste süsteemset täitjat, turutegijat või muud likviidsuse tagajat või kolmanda riigi vastavat isikut, kes täidab eelnimetatud isikutega samaväärseid ülesandeid või funktsioone. (6) Investeerimisühing täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustust, võttes tarvitusele kõik mõistlikud meetmed, et saavutada kliendi jaoks parim võimalik tulemus kliendi korraldust või selle konkreetset osa täites, järgides seejuures kliendi poolt selle suhtes antud konkreetseid juhendeid. (7) Kui investeerimisühing täidab tavakliendi nimel korraldust, määratakse parim võimalik tulemus kogumaksumuse alusel, mis koosneb väärtpaberi hinnast ja täitmisega seotud kuludest, mille hulka kuuluvad kõik kliendi poolt kantud korralduse täitmisega otseselt seotud kulud, sealhulgas täitmiskoha teenustasud, arveldustasud ja muud korralduse täitmisega seotud kolmandatele isikutele makstud tasud. (8) Kui korraldust saab täita mitmes võistlevas täitmiskohas, võrdleb ja hindab investeerimisühing kliendi jaoks saavutatavaid tulemusi kõigis nendes täitmiskohtades, mis on loetletud investeerimisühingu kliendi korralduste parima täitmise reeglites ja on kõlblikud vastava korralduse täitmiseks. Täitmiskohtade võrdlemisel ja hindamisel võtab investeerimisühing muu hulgas arvesse oma vahendustasud ja kulud, mis kaasnevad korralduse täitmisega igas täitmiskohas. (9) Investeerimisühingul ei ole lubatud rühmitada või struktureerida oma vahendustasusid ega nõuda nende tasumist sellisel viisil, mis põhjustaks ebavõrdse olukorra kauplemiskohtade vahel.»; 102) seadust täiendatakse §-ga 874 järgmises sõnastuses: « § 874. Kliendi korralduste parima täitmise reeglid (1) Kliendi korralduste parima täitmise reeglid sisaldavad iga väärtpaberi liigi puhul teavet seoses erinevate reguleeritud turgude ja muude täitmiskohtadega, kus investeerimisühing oma klientide korraldusi täidab, ja korralduste täitmise koha valikut määravate asjaolude kohta. (2) Investeerimisühing avaldab kliendile ja potentsiaalsele kliendile korralduste parima täitmise reeglid. Investeerimisühing teatab kliendile olulistest muudatustest kliendi korralduste parima täitmise reeglites. (3) Investeerimisühing teatab kliendile selgelt võimalusest täita kliendi korraldus väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi, kui seesugune võimalus on kliendi korralduste parima täitmise reeglites sätestatud. (4) Investeerimisühing võib kliendi korralduse võtta täitmiseks üksnes pärast kliendilt korralduste parima täitmise reeglite suhtes nõusoleku saamist. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kliendi nõusolek võib olla igakordne enne korralduse täitmisele asumist või sisalduda kliendiga sõlmitud lepingus. (6) Investeerimisühing peab vähemalt üks kord aastas üle vaatama kliendi korralduste parima täitmise reeglid ning puuduste ilmnemisel neid muutma ja ajakohastama. Lisaks vaadatakse need üle iga kord, kui leiab aset oluline muutus, mis kahjustab investeerimisühingu võimet saavutada korralduste täitmise korraga ettenähtud täitmiskohti kasutades parimaid võimalikke tulemusi klientide korralduste täitmisel. Ülevaatamisel ja selle vajaduse kindlakstegemisel hinnatakse ka seda, kui kvaliteetselt täidavad nendes reeglites sätestatud isikud oma ülesandeid. (7) Investeerimisühing esitab mõistliku aja jooksul enne teenuse osutamist tavaklientidele oma kliendi korralduste parima täitmise reeglite kohta järgmised andmed ja informatsiooni: 1) suhteline tähtsus, mida investeerimisühing vastavalt käesoleva seaduse § 873 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele omistab käesoleva seaduse § 873 lõikes 2 sätestatud teguritele, või kord, mille kohaselt investeerimisühing nimetatud tegurite suhtelise tähtsuse määrab; 2) loetelu täitmiskohtadest, millele investeerimisühing olulisel määral tugineb, täites oma kohustust võtta kõik mõistlikud meetmed, et saavutada klientide korralduste täitmisel püsivalt parimaid võimalikke tulemusi; 3) selgelt eristatav ja väljapaistev hoiatus selle kohta, et kliendilt saadud konkreetsed juhendid võivad takistada investeerimisühingut nimetatud juhendites käsitletu suhtes võtta kasutusele meetmeid, mille ta oma kliendi korralduste parima täitmise reeglites on nimetatud korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse saavutamiseks välja töötanud ja rakendanud. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teave esitatakse püsival andmekandjal või veebilehel. (9) Investeerimisühing on kohustatud, arvestades seejuures käesoleva seaduse §-des 86–872 ja 891 ning § 90 lõikes 1 sätestatut, tegutsema kooskõlas kliendi parimate huvidega korralduse kolmandale isikule täitmiseks andmisel, kui investeerimisühing osutab väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmise ja edastamise investeerimisteenust või korraldus antakse täitmiseks väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel ja tulenevalt investeerimisühingu otsusest teha väärtpaberitega tehing kliendi nimel. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatu täitmisel on investeerimisühing kohustatud kehtestama ja rakendama käesoleva paragrahvi lõigetes 12–14 sätestatud meetmeid. (11) Investeerimisühing peab võtma kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et saavutada oma klientide jaoks parim võimalik tulemus, võttes arvesse käesoleva seaduse § 873 lõikes 2 nimetatud tegureid. Nimetatud tegurite suhteline tähtsus määratakse käesoleva seaduse § 873 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide põhjal ja tavaklientide puhul käesoleva seaduse § 873 lõigetes 7 ja 8 sätestatud nõuete põhjal. (12) Investeerimisühingult ei nõuta käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud meetmete kehtestamist ja rakendamist, kui ta järgib kliendilt saadud konkreetseid juhendeid korralduse kolmandale isikule täitmiseks andmisel või täitmiseks edastamisel. (13) Kliendi korralduste parima täitmise reeglid peavad investeerimisühingul võimaldama täita käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud kohustusi. Reeglites määratakse iga väärtpaberiliigi puhul isikud, kellele korraldused täitmiseks antakse või kellele investeerimisühing korraldused täitmiseks edastab. Määratud isikutel peab olema kehtestatud korralduste täitmise kord, mis võimaldab investeerimisühingul korralduste nimetatud isikutele täitmiseks andmisel või edastamisel täita käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi. (14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9–13 sätestatut ei kohaldata, kui väärtpaberiportfelli valitsemise või korralduse vastuvõtmise ja edastamise investeerimisteenust osutav investeerimisühing ise täidab kliendilt saadud korraldusi nimetatud investeerimisteenuste osutamise puhul. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 873 sätestatut.»; 103) seadust täiendatakse §-ga 875 järgmises sõnastuses: « § 875. Kliendi korralduse käitlemine (1) Investeerimisühing kehtestab ja rakendab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed kliendi korralduse kiireks ja erapooletuks täitmiseks, võrreldes teiste klientide korralduste või investeerimisühingu enda kauplemisega. Investeerimisühing määrab seda tagava korra sise-eeskirjadega. (2) Investeerimisühing täidab klientide korraldused nende investeerimisühingu poolt täitmiseks vastuvõtmise järjekorras, kui muus osas on korraldused võrreldavad. (3) Investeerimisühing rakendab kõrgendatud hoolsust klientide huvide kahjustamise riski maandamiseks klientide korralduste koondamise ja jaotamise korral. (4) Kliendi korralduse täitmisel peab investeerimisühing täitma järgmisi tingimusi: 1) tagama, et klientide nimel täidetud korraldused registreeritaks ja jaotataks viivitamata ja täpselt; 2) täitma muus osas võrreldavaid kliendi korraldusi järjest ja viivitamata, välja arvatud juhul, kui korralduse iseloom või valitsevad turutingimused teevad selle võimatuks või kui kliendi huvid nõuavad teisiti; 3) teavitama tavaklienti viivitamata mis tahes olulistest raskusest, mis seonduvad korralduste nõuetekohase täitmisega. (5) Kui investeerimisühing vastutab täidetud korralduse ülevaatamise või selle arveldamise korraldamise eest, peab ta võtma kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et tagada täidetud korralduse arveldamise käigus saadud kliendi mis tahes väärtpaberi või kliendi raha õigeaegne ja korrektne kandmine vastava kliendi kontole. (6) Investeerimisühing ei tohi kuritarvitada täitmist ootavate kliendi korraldustega seonduvat teavet ja peab võtma kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vältida nimetatud teabe väärkasutamist oma tegevisikute poolt. (7) Investeerimisühingul on lubatud täita kliendi korraldust või oma arvel tehtavat tehingut koondatuna teise kliendi korraldusega üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) on ebatõenäoline, et korralduste ja tehingute koondamine on kahjulik mis tahes kliendi jaoks, kelle korraldus koondatakse; 2) igale kliendile, kelle korraldus koondatakse, peab olema avalikustatud, et koondamise mõju võib konkreetse korralduse puhul talle kahjulik olla; 3) investeerimisühing on kehtestanud ja rakendanud korralduste jaotamise põhimõtted, millega nähakse piisavalt täpselt ette koondatud korralduste ja tehingute õiglane jaotamine, sealhulgas see, kuidas korralduste kogus ja hind määrab jaotamise ja osalise täitmise. (8) Kui investeerimisühing koondab korralduse ühe või enama kliendi korraldustega ja koondatud korraldus täidetakse osaliselt, siis jaotab ta sellega seonduvad tehingud vastavalt oma korralduste jaotamise põhimõtetele. (9) Investeerimisühingud, kes on koondanud oma arvel tehtavaid tehinguid ühe või enama kliendi korraldustega, ei tohi jaotada sellega seonduvaid tehinguid kliendile kahjulikul viisil. (10) Kui investeerimisühing koondab kliendi korralduse oma arvel tehtava tehinguga ja koondatud korraldus täidetakse osaliselt, jaotab ta sellega seonduvad tehingud esmajärjekorras kliendile ja alles seejärel endale. (11) Kui investeerimisühing on võimeline tõendama, et ilma koondamiseta ei oleks ta saanud tehingut nii soodsatel tingimustel või üleüldse teha, võib ta oma arvel tehtava tehingu jaotada proportsionaalselt vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 sätestatud korralduste jaotamise põhimõtetele. (12) Investeerimisühing on kohustatud ühe osana käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 nimetatud korralduste jaotamise põhimõtetes kehtestama reeglid, mille eesmärk on vältida kliendi korraldustega koondatult oma arvel tehtud tehingute ümberjaotamist kliendile kahjulikul viisil. (13) Investeerimisühing on kohustatud säilitama dokumente, milles sätestatakse investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamise lepingu kohased investeerimisühingu ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel investeerimisühing kliendile seda teenust osutab, vähemalt niikaua, kuni lepinguline või muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud.»; 104) seadust täiendatakse §-ga 876 järgmises sõnastuses: « § 876. Määratud hinnaga korralduse avalikustamine (1) Kui klient ei anna teistsugust juhendit, peab investeerimisühing teistele turuosalistele viivitamata avalikustama kliendi määratud hinnaga korralduse seoses reguleeritud turule kauplemiseks võetud aktsiaga, mida valitsevatel turutingimustel kohe ei täideta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 reguleerimata osas rakendatakse teabe avalikustamisele komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikleid 31 ja 32. (3) Inspektsioonil on õigus investeerimisühing üheks või mitmeks korraks või alaliselt vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest, kui määratud hinnaga korraldus on komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklite 20 ja 33 kohaselt ja inspektsiooni hinnangul turu jaoks suuremahuline võrreldes tavalise korraldusega. (4) Määratud hinnaga korraldus on selline väärtpaberite ostmise või müümise korraldus, kus konkreetsete arvuliste näitajatega määratakse väärtpaberite maht ja hind või minimaalselt aktsepteeritav hind.»; 105) paragrahvi 88 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 88. Kliendi varade hoidmise ja kaitse üldnõuded»; 106) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: « (7) Investeerimisühing määrab sise-eeskirjadega kliendi vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtted. Investeerimisühing esitab inspektsioonile vähemalt kord aastas oma audiitori aruande nimetatud põhimõtete toimimise kohta investeerimisühingus.»; 107) seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses: « § 881. Kliendi väärtpaberite ja raha kaitse Investeerimisühing on kohustatud kliendi väärtpaberite ja rahaga seotud huvide kaitseks: 1) säilitama andmeid, pidama selliseid registreid ja raamatupidamisarvestust, mis võimaldavad tal igal ajal viivitamata eristada kliendi jaoks hoitavaid varasid teiste klientide jaoks hoitavatest varadest ja klientide varasid oma varadest; 2) säilitama andmeid, pidama registreid ja raamatupidamisarvestust sellisel viisil, mis tagab nende täpsuse ja vastavuse tegelikkuses klientide jaoks hoitavatele klientide väärtpaberitele ja rahale; 3) kontrollima regulaarselt investeerimisühingu sisese raamatupidamisarvestuse, andmete ja registrite vastavust selliseid varasid hoidvate kolmandate isikute arvestusele, andmetele ja registritele; 4) tagama, et kliendile kuuluvad väärtpaberid, mida hoitakse kolmanda isiku juures, on eristatavad investeerimisühingule kuuluvatest väärtpaberitest ja kolmandale isikule kuuluvatest väärtpaberitest kas kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses erinevatele kontodele kirjendamise või muude samaväärsete meetodite abil, millega saavutatakse sama kaitstuse tase; 5) võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kliendi raha hoitakse kontol või kontodel, mis on eristatavad neist kontodest, millel hoitakse investeerimisühingu raha; 6) rakendama vastavaid organisatsioonilisi meetmeid kliendi varade või nendega seotud õiguste kaotamise või vähenemise niisuguse riski maandamiseks, mis tuleneb varade väärkasutamisest, pettusest, haldamises esinevatest puudustest, ebakorrektsest registripidamisest või hooletusest.»; 108) seadust täiendatakse §-ga 882 järgmises sõnastuses: « § 882. Kliendi väärtpaberite hoidmine (1) Investeerimisühingul on kolmanda isiku juures avatud kontol või kontodel lubatud klientide jaoks väärtpabereid hoida tingimusel, et investeerimisühing tegutseb piisava vilumuse, ettenägelikkuse ja hoolsusega kolmanda isiku ning selliste väärtpaberite hoidmise korra valikul, määramisel ja regulaarsel kontrollimisel. Investeerimisühing peab arvestama kolmanda isiku asjatundlikkust ja mainet ning selliste väärtpaberite hoidmisega seotud mis tahes õiguslikke nõudeid ja turutavasid, mis võivad klientide õigusi kahjustada. (2) Kui jurisdiktsioonis, kus investeerimisühing soovib kliendi väärtpabereid kolmanda isiku juures hoida, kohaldatakse väärtpaberite teise isiku arvel hoidmise suhtes kõrgendatud nõudeid ja järelevalvet, ei ole investeerimisühingul lubatud väärtpabereid hoida selles jurisdiktsioonis sellise kolmanda isiku juures, kelle suhtes neid nõudeid ja järelevalvet ei kohaldata. (3) Investeerimisühingul on keelatud klientide nimel hoitavaid väärtpabereid hoida kolmanda isiku juures sellises kolmandas riigis, kus väärtpaberite teise isiku arvel hoidmine ei ole reguleeritud, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) väärtpaberite või nendega seotud investeerimisteenuste iseloom nõuab nende hoidmist sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures; 2) kui väärtpabereid hoitakse asjatundliku kliendi nimel ja asjatundlik klient annab investeerimisühingule kirjalikus vormis nõusoleku selliste väärtpaberite hoidmiseks sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures.»; 109) seadust täiendatakse §-ga 883 järgmises sõnastuses: « § 883. Kliendi raha hoidmine (1) Investeerimisühing on kliendi raha saamisel kohustatud selle viivitamata kandma ühele või enamale keskpanga või lepinguriigis või kolmandas riigis tegevusloa saanud krediidiasutuse juures avatud kontole või investeerima selle vastava rahaturufondi aktsiatesse või osakutesse juhul, kui kliendiga ei ole kokku lepitud teisiti. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud rahaturufond peab vastama investeerimisfondi seaduse nõuetele või muudele samaväärsetele lepinguriigi õigusakti nõuetele, mille kohaselt teostatakse tema üle järelevalvet, ning vastama järgmistele tingimustele: 1) fondi peamiseks investeerimiseesmärgiks peab olema oma varade väärtuse säilitamine; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud investeerimiseesmärgi saavutamiseks investeeritakse fondi vara üksnes krediidiasutuste hoiustesse või kõrgekvaliteedilistesse rahaturuinstrumentidesse, mille lunastamis- või lõpptähtajani on kuni 397 päeva ning fondi vara hulka kuuluvate väärtpaberite ja hoiuste kaalutud keskmine lõpptähtaeg on 60 päeva; 3) fondil peavad olema vahendid likviidsuse tagamiseks sama päeva või järgmise päeva arveldusteks. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel peetakse rahaturuinstrumenti kõrgekvaliteediliseks, kui vähemalt üks reitinguagentuur on seda hinnanud ning seejuures on ta sellele andnud kõrgeima krediidireitingu. Kui rahaturuinstrumenti on korraga hinnanud mitu reitinguagentuuri, peavad nad kõik sellele andma kõrgeima krediidireitingu, et pidada rahaturuinstrumenti kõrgekvaliteediliseks. Reitinguagentuurina käsitatakse krediidiasutuste seaduse § 865 lõikes 1 nimetatud reitinguagentuuri, kui ta annab rahaturuinstrumentide kohta krediidireitinguid välja regulaarselt ja asjatundlikul viisil. (4) Kui investeerimisühing ei hoia kliendi raha keskpangas, peab ta tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolsusega krediidiasutuse või rahaturufondi, kuhu vahendid paigutatakse, valikul ja nende vahendite hoidmise korra valikul ning regulaarsel kontrollimisel. Investeerimisühingud peavad arvesse võtma nimetatud krediidiasutuste või rahaturufondide või neid valitsevate fondivalitsejate asjatundlikkust ja mainet, et tagada klientide õiguste kaitse ning vältida kliendi vahendite hoidmisega seotud mis tahes õiguslikke nõudeid või turutavasid, mis võivad kliendi õigusi kahjustada. (5) Kliendil on õigus keelata oma vahendite paigutamine rahaturufondi aktsiatesse või osakutesse.»; 110) seadust täiendatakse §-ga 884 järgmises sõnastuses: « § 884. Kliendi väärtpaberite kasutamine ja käsutamine (1) Investeerimisühingul on keelatud teha väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid väärtpaberitega, mida ta hoiab kliendi jaoks, või selliseid väärtpabereid muul viisil oma arvel või investeerimisühingu mõne teise kliendi arvel kasutada või käsutada. Investeerimisühing võib nimetatud väärtpabereid kasutada üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) klient peab olema andnud väärtpaberite kindlaksmääratud tingimustel kasutamiseks eelneva nõusoleku, sealhulgas peab tavaklient nõusoleku andma kirjalikus vormis ning selline nõusolek võib sisalduda tavakliendiga sõlmitud teenuse osutamise lepingus; 2) kliendi väärtpaberite kasutamine peab piirduma nimetatud kindlaksmääratud tingimustega. (2) Investeerimisühingul on keelatud teha väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid väärtpaberitega, mida hoitakse kliendi arvel, kuid kolmanda isiku esindajakontol või muul samaväärsel kontol, samuti on keelatud muul viisil oma arvel või investeerimisühingu mõne teise kliendi arvel kasutada või käsutada kliendi väärtpabereid, mida hoitakse sellisel kontol, välja arvatud kõigil kirjeldatud juhtudel, kui lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) iga klient, kelle väärtpabereid esindajakontol või muul samaväärsel kontol koos hoitakse, peab olema andnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohase eelneva nõusoleku; 2) investeerimisühing peab rakendama vastavaid süsteeme ja kontrolli, mis tagavad, et selliselt kasutatakse ainult nende klientide väärtpabereid, kes on andnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohase eelneva nõusoleku. (3) Investeerimisühing peab registreerima nende klientide andmed, kelle juhendite kohaselt väärtpaberite kasutamine on toimunud, ning igale nõusoleku andnud kliendile kuuluvate kasutatud väärtpaberite arvu, et tagada võimaliku tekkiva kahju õiglane jaotamine. (4) Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu all mõistetakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 2 lõikes 10 sätestatut.»; 111) seadust täiendatakse §-ga 885 järgmises sõnastuses: « § 885. Kauplemisteabe avalikustamise kohustus (1) Väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi oma arvel või kliendi nimel või arvel reguleeritud turule kauplemiseks võetud aktsiatega tehinguid tegev investeerimisühing avalikustab teistele turuosalistele lihtsasti kättesaadaval viisil nimetatud tehingute mahu, hinna ja tegemise aja. Investeerimisühingul on õigus selle teabe avalikustamise eest saada teistelt turuosalistelt mõistlikku tasu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 reguleerimata osas rakendatakse teabe avalikustamisele komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikleid 27–30 ja 32–34.»; 112) seadust täiendatakse §-ga 886 järgmises sõnastuses: « § 886. Kliendi korralduste süsteemse täitja kohustuste rakendumine (1) Käesoleva seaduse §-des 887–8812 sätestatut kohaldatakse kliendi korralduste süsteemse täitja suhtes tehingute tegemisel kuni standardse turumahu suuruseni. (2) Standardsed turumahud on määratud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 lisa II tabelis 3. (3) Kliendi korralduste süsteemne täitja (edaspidi süsteemne täitja) on investeerimisühing, kes regulaarselt ja korrapäraselt täidab kliendi korraldusi väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi, tehes oma arvel tehingu kliendiga. (4) Hinnanoteering käesoleva seaduse §-de 887–8812 tähenduses on süsteemse täitja tehtud siduv pakkumus teatud koguse aktsiate ostmiseks või müümiseks.»; 113) seadust täiendatakse §-ga 887 järgmises sõnastuses: « § 887. Süsteemse täitja hinnanoteeringu avaldamise kohustus (1) Süsteemne täitja avalikustab oma hinnanoteeringu reguleeritud turule kauplemiseks võetud aktsia kohta, millel on likviidne turg ja mille osas investeerimisühing on süsteemne täitja. (2) Süsteemne täitja avalikustab aktsia hinnanoteeringu kliendi taotlusel, kui nimetatud aktsial puudub likviidne turg.»; 114) seadust täiendatakse §-ga 888 järgmises sõnastuses: « § 888. Hinnanoteeringu avaldamise viis (1) Süsteemne täitja avaldab korrapäraselt ja pidevalt oma hinnanoteeringu tavapärasel kauplemisajal. (2) Süsteemsel täitjal on õigus avalikustamise eest saada mõistlikku tasu. (3) Süsteemsel täitjal on õigus läbipaistvatel alustel ja ühetaolisel viisil oma sisereeglitest lähtudes otsustada, kellel on juurdepääs tema hinnanoteeringule. Süsteemne täitja peab ühte liiki kliente kohtlema ühetaoliselt. (4) Süsteemsel täitjal on õigus igal ajal keelduda kolmandale isikule juurdepääsu võimaldamisest hinnanoteeringule, kui kolmas isik ei ole piisavalt maksejõuline, või muudel seda laadi ärilistel kaalutlustel.»; 115) seadust täiendatakse §-ga 889 järgmises sõnastuses: « § 889. Hinnanoteeringu sisu (1) Süsteemsel täitjal on õigus määrata aktsiate arv, mille omandamise või võõrandamise puhul tema hinnanoteering rakendub. (2) Aktsia hinnanoteering sisaldab investeerimisühingule täitmiseks kohustuslikku hinda tehingute suuruste puhul, mis ei ole suuremad selle aktsialiigi standardsest turumahust. Aktsia hind peab kajastama selle aktsia suhtes turul kehtivaid tingimusi. (3) Aktsialiigid moodustatakse ja rühmitatakse vastava aktsia turul täidetud korralduste aritmeetilise keskmise väärtuse alusel. Iga aktsialiigi standardne turumaht tähendab sellesse aktsialiiki kuuluvate aktsiate turul täidetud korralduste aritmeetilist keskmist väärtust. (4) Iga aktsia turg koosneb kõigist Euroopa Liidus seoses selle aktsiaga täidetud korraldustest, välja arvatud nimetatud aktsia turu tavalise tehingu suurusega võrreldes suuremahulised korraldused. (5) Inspektsioon otsustab vähemalt kord aastas, millisesse aktsialiiki kuulub iga tema järelevalve all oleval turul kaubeldav aktsia. Nimetatud otsuse teeb inspektsioon käesoleva seaduse § 91 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 alusel määratud aktsia likviidsuse põhjal, mis määratakse turul täidetud korralduste aritmeetilise keskmise väärtuse alusel. Inspektsioon avaldab selle teabe oma veebilehel.»; 116) seadust täiendatakse §-ga 8810 järgmises sõnastuses: « § 8810. Hinnanoteeringu muutmine (1) Süsteemsel täitjal on õigus oma hinnanoteeringut muuta enne sellele nõustumuse saamist. (2) Süsteemsel täitjal on õigus erandlike turutingimuste korral oma hinnanoteering tagasi võtta enne sellele nõustumuse saamist.»; 117) seadust täiendatakse §-ga 8811 järgmises sõnastuses: « § 8811. Hinnanoteeringuga seotud korralduse täitmine (1) Süsteemne täitja täidab oma kliendi korralduse aktsia suhtes oma hinnanoteeringus sätestatud hinnaga, mis kehtis korralduse vastuvõtmise ajal. (2) Süsteemne täitja lähtub käesoleva paragrahvi lõike 1 täitmisel tavakliendi suhtes ka käesoleva seaduse §-des 873 ja 874 sätestatust. (3) Süsteemsel täitjal on õigus täita asjatundliku kliendi korraldus oma hinnanoteeringust parema hinnaga, kui täidetud on järgmised tingimused: 1) hind jääb turutingimuste lähedasse avalikustatud vahemikku; 2) korraldus on mahult tavakliendi või -investori tavapärasest tehingumahust suurem. (4) Süsteemsel täitjal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 3 nõudeid järgimata täita asjatundliku kliendi korraldus oma hinnanoteeringus sätestatud hinnast erineva hinnaga, kui: 1) korraldus on osa erinevate väärtpaberitega tehtavast tehingust; 2) turuhind ei ole korralduse tingimus. (5) Kui süsteemne täitja, kes avaldab üksnes ühe hinnanoteeringu või kelle kõrgeima hinnanoteeringu maht on standardsest turumahust madalam, saab kliendilt korralduse, mis on suurem kui nimetatud hinnanoteering, kuid samas väiksem nimetatud standardsest turumahust, võib täita korralduse ka hinnanoteeringu mahtu ületavas osas, kuid hinnanoteeringus kajastatud hinnaga, välja arvatud juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatu ei luba käituda teisiti. (6) Mitut hinnanoteeringut avaldava süsteemse täitja poolt hinnanoteeringute vahele jääva kliendi korralduse saamisel on sellel süsteemsel täitjal õigus täita korraldus ühes hinnanoteeringus kajastatud hinnaga, järgides käesoleva seaduse §-des 875 ja 876 sätestatut, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 ei lubata käituda teisiti. (7) Kliendiga seonduvate riskide maandamiseks on süsteemsel täitjal õigus ühetaoliselt piirata tema hinnanoteeringute alusel ühe kliendiga tehtavate tehingute arvu. (8) Süsteemsel täitjal on õigus ühetaoliselt piirata tema hinnanoteeringute alusel erinevate klientidega üheaegselt tehtavate tehingute arvu, kui klientide korralduste arv või maht erineb oluliselt tavapärasest. Süsteemne täitja järgib eelmises lauses nimetatud õiguse teostamisel käesoleva seaduse §-des 875 ja 876 sätestatut.»; 118) seadust täiendatakse §-ga 8812 järgmises sõnastuses: « § 8812. Inspektsiooni tegevus seoses hinnanoteeringuga Inspektsioon teostab järelevalvet: 1) investeerimisühingu poolt korrapäraselt käesoleva seaduse §-s 887 sätestatud hinnanoteeringu avaldamise üle ja nimetatud hinnanoteeringu viivitamatu muutmise vastavuse üle valitsevatele turutingimustele; 2) investeerimisühingu poolt § 8811 lõike 3 nõuete täitmise üle.»; 119) seadust täiendatakse §-ga 8813 järgmises sõnastuses: « § 8813. Nõuded isiklikule soovitusele Käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5 ja 6 nimetatud isiklik soovitus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) olema käesoleva seaduse § 43 lõikes 6 nimetatud isikule sobiv või põhinema selle isikuga seotud asjaoludel; 2) sisaldama soovitust konkreetse väärtpaberi ostmiseks, müümiseks, märkimiseks, vahetamiseks, hoidmiseks, lunastamiseks või tagamiseks või väärtpaberist tulenevate nimetatud õiguste realiseerimiseks või realiseerimata jätmiseks.»; 120) paragrahvi 89 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 121) seadust täiendatakse §-ga 891 järgmises sõnastuses: « § 891. Kliendile teenuse osutamise kohta esitatavad aruanded (1) Investeerimisühing esitab kliendile selge ja asjakohase aruande kliendile osutatud teenuste kohta. Aruanne sisaldab kliendi jaoks tehtud tehingute ja osutatud teenustega seotud kulusid. (2) Investeerimisühing esitab kliendile aruande vähemalt väärtpaberite korralduse täitmise ja väärtpaberiportfelli valitsemise toimingute kohta ning kliendi raha ja väärtpaberite hoidmise kohta.»; 122) paragrahv 90 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 90. Registreerimis- ja säilitamiskohustus (1) Investeerimisühing ning välisriigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaal registreerivad osutatavate teenuste ja tehingute andmed, samuti kliendi ja investeerimisühingu omavahelise suhtluse ning säilitavad need andmed. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed peavad võimaldama inspektsioonil hinnata investeerimisühingu ning välisriigi investeerimisühingu filiaali tegevuse vastavust käesolevale seadusele, samuti määrata investeerimisühingu ning välisriigi investeerimisühingu filiaali ja kliendi õigused ning kohustused. (3) Andmeid säilitatakse püsival andmekandjal selliselt, et need on inspektsioonile hilisemaks kasutamiseks kättesaadavad, ning sellises vormis ja sellisel viisil, et täidetud oleksid järgmised tingimused: 1) inspektsioonil peab olema võimalik andmetele vabalt ligi pääseda ja taastada iga tehingu menetlemise kõik peamised etapid; 2) inspektsioonil peab olema võimalik lihtsalt kindlaks teha mis tahes muudatused ja andmete sisu enne muudatusi; 3) andmeid ei tohi olla võimalik muul moel muuta. (4) Investeerimisühing ja välisriigi investeerimisühingu filiaal säilitavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmeid muutumatuna ja inspektsioonile kättesaadavana vähemalt viie aasta jooksul, kui inspektsioon käesoleva paragrahvi alusel ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Investeerimisühing ja välisriigi investeerimisühingu filiaal säilitavad dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased investeerimisühingu ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel ühing kliendile teenust osutab, vähemalt nii kaua, kuni lepinguline või muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud, kui käesolevas seaduses ja muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega. (5) Inspektsioonil on õigus investeerimisühingult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete säilitamist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodist pikema tähtaja vältel, kui on väärtpaberi või tehingu iseloomu puhul õigustatud ning kui see on vajalik selleks, et inspektsioonil oleks võimalik teostada järelevalvet käesoleva seaduse alusel. (6) Inspektsioonil on õigus nõuda, et pärast investeerimisühingule antud tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 4 nõutud viieaastase tähtaja möödumiseni. (7) Täpsem andmete registreerimise kord ning registreerimisele kuuluvate andmete loetelu on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklites 7 ja 8. (8) Inspektsioon koostab loendi andmetest, mille säilitamist investeerimisühingutelt nõutakse.»; 123) paragrahv 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 91. Tehinguaruandlus (1) Investeerimisühing ja lepinguriigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaal teavitavad inspektsiooni igast enda tehtud tehingust väärtpaberiga, mis on võetud Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud turul kauplemisele. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka kolmanda riigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaalile. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi käesolevas paragrahvis teavitaja) teavitab inspektsiooni igast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingust (edaspidi käesolevas peatükis tehing) hiljemalt tehingu tegemisele järgneval tööpäeval. (3) Teavitajal on õigus inspektsioonile teavitus esitada ise, esindaja kaudu, tehingu tegemise võimaldanud reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi kaudu või inspektsiooni poolt aktsepteeritud väärtpaberiarveldussüsteemi või teavitussüsteemi kaudu. (4) Teavitus sisaldab üksikasjalikke andmeid ostetud ja müüdud väärtpaberite nimetuste, arvu ja koguse, tehingute kuupäevade, kellaaegade ja hindade kohta ning andmeid tehinguga seotud investeerimisühingute identifitseerimiseks. (5) Inspektsioon rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberi suhtes likviidsuse alusel kõige kohasema turu üle järelevalvet teostav lepinguriigi pädev järelevalveasutus saaks käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt inspektsiooni vastavatest andmetest teavitada. (6) Inspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt lepinguriigi investeerimisühingu filiaalilt saadud andmed vastava lepinguriigi pädevale järelevalveasutusele. Kui nimetatud pädev järelevalveasutus kogub ise andmeid lepinguriigi investeerimisühingult ja seetõttu alaliselt neid andmeid ei soovi, siis on inspektsioonil õigus lepinguriigi investeerimisühingu filiaal vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest. (7) Inspektsioon võib tehingust teavitamise tehnilise korraldamise täies ulatuses või osaliselt edasi anda kolmandale isikule tingimusel, et sellega ei kahjustata konkurentsi ning on tagatud väärtpaberituru korra- ja õiguspärane toimimine. Teavitaja on kohustatud rakendama komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 12 lõike 1 põhimõtete alusel inspektsiooni kindlaksmääratud tehnilist lahendit tehingutest teavitamiseks. (8) Rahandusminister kehtestab määrusega tehingutest teavitamise, lubatud andmekandjate ja ülekandmisviiside ning tehingute täitmise kohta esitatud andmete korrigeerimise täpsema metoodika ja tehnilise korra. Nimetatud määruses sätestatud ulatuses võib erisuste rakendamise otsustada inspektsioon.»; 124) paragrahv 92 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 92. Nõuete täpsustamine Rahandusminister kehtestab määrusega täpsema korra ja metoodika: 1) käesoleva seaduse §-de 86 ja 87 täitmiseks, sealhulgas teabe esitamisele ja selgusele, õigsusele, täpsusele ja täielikkusele, klientide liigitusega seonduvale teabele, investeerimisühingu ja tema teenuste kohta esitatavale teabele, teabele väärtpaberite, tasude ja kulude kohta, teabele seoses kliendi raha ja väärtpaberite hoidmise ja kaitsmisega ning teabe esitamise kanalitele ja vormile esitatavad nõuded, arvestades sealjuures investeerimisfondide seaduses teabe avalikustamise kohta sätestatut; 2) käesoleva seaduse § 891 täitmiseks, määrates sealhulgas kliendi korralduse täitmise reeglid, väärtpaberiportfelli valitsemise toimingute ning kliendi raha ja väärtpaberite hoidmise ja kaitse kohta esitatavate aruannete vormile ja sisule esitatavad nõuded.»; 125) paragrahvi 93 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Investeerimisühingu aktsiakapital peab olema vähemalt: 1) 50 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud teenuseid; 2) 125 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 või 7 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuseid; 3) 730 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud teenuseid.»; 126) paragrahvi 93 lõikes 3 asendatakse tekstiosa «punktis 4» tekstiosaga «punktis 3»; 127) paragrahvi 94 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Investeerimisühing on oma usaldusväärsuse tagamiseks ning investeerimisteenuste osutamisega seotud riskide vähendamiseks kohustatud pidevalt järgima usaldatavusnormatiive, millega määratakse: 1) omavahendite minimaalsuurus; 2) kapitali adekvaatsus; 3) riskide kontsentreerumise piirmäärad.»; 128) paragrahvi 94 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 129) paragrahvi 96 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Investeerimisühingu omavahendid koosnevad esimese, teise ja kolmanda taseme omavahenditest, millest tehakse järgmised mahaarvamised: 1) olulised osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded ja muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu; 2) olulisest osalusest väiksemad osalused krediidi- ja finantseerimisasutustes ja allutatud nõuded ning muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu, kui kõikide selliste osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide kogusumma on suurem kui 10 protsenti investeerimisühingu omavahenditest enne mahaarvamisi; 3) osalused kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ja kindlustusvaldusettevõtjates, kui osalused on suuremad kui 20 protsenti nimetatud äriühingu aktsia- või osakapitalist või häälte arvust, ning kindlustustegevuse seaduse §-s 68 sätestatud tingimustele vastavad allutatud nõuded, määramata tähtajaga väärtpaberid või muudest instrumentidest tulenevad nõuded, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud kindlustusandjate, edasikindlustusandjate ja kindlustusvaldusettevõtjate omavahendite koosseisu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mahaarvamised võib investeerimisühing jätta inspektsiooni eelneval loal tegemata, kui: 1) osalused, allutatud nõuded ja muud instrumendid teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates on omandatud ajutiselt finantsabitehingu raames selle äriühingu tegevuse ümberkorraldamise või tervendamise eesmärgil; 2) osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates on omandatud kauplemise eesmärgil ja investeerimisühing arvestab kauplemisportfelli riske kapitali adekvaatsuse arvutamisel; 3) osalused ja muud investeeringud kapitali iseloomuga instrumentidesse on sellistes krediidiasutustes, finantseerimisasutustes, kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ja kindlustusvaldusettevõtjates, mille üle teostatakse koos investeerimisühinguga konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet finantskonglomeraadi üle kindlustustegevuse seaduse tähenduses. (3) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest ning nõuete täitmisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest. (4) Kolmanda taseme omavahendeid võib arvata investeerimisühingu omavahendite koosseisu ainult kapitali adekvaatsuse arvutamisel. (5) Kui investeerimisühing kasutab kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski sisereitingute meetodeid, kohaldatakse talle omavahendite suhtes krediidiasutuste seaduse § 75 lõigetes 2–5 sätestatut.»; 130) paragrahvi 98 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Investeerimisühing on kohustatud viivitamata pärast kasumi arvamist esimese taseme omavahendite koosseisu esitama inspektsioonile järgmised dokumendid: 1) investeerimisühingu kinnitus omavahendite koosseisu arvatud kasumi suuruse ja sellest kõikide võimalike maksude ja prognoositavate dividendide mahaarvamise kohta; 2) audiitori märkusteta järeldusotsus lõppenud majandusaasta raamatupidamisaruannete kohta juhul, kui omavahendite koosseisu on arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud eelmiste aastate jaotamata auditeeritud kasumi arvele kantud lõppenud majandusaasta kasum; 3) audiitori aruanne selle kohta, et finantsinformatsiooni ülevaatamisel ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitavad sellele, et kasumiaruandes esitatud andmed ei kajasta õigesti ja õiglaselt ülevaadatud perioodi kasumit kooskõlas kasutatava raamatupidamistavaga juhul, kui omavahendite koosseisu on arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud käesoleva majandusaasta kasum.»; 131) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: « (51) Kui audiitori järeldusotsus on märkustega, on investeerimisühing kohustatud eelnevalt taotlema inspektsioonilt loa kasumi arvamiseks esimese taseme omavahendite koosseisu ja esitama inspektsioonile põhjendatud arvamuse esimese taseme omavahendite koosseisu arvatava kasumi suuruse kohta. Inspektsioon lähtub loa andmisel audiitori märkuste sisust ja märkustes toodud puuduste mõjust esimese taseme omavahendite koosseisu arvatavale kasumile.»; 132) paragrahvi 98 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 133) paragrahv 99 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 99. Teise taseme omavahendid (1) Teise taseme omavahendid on: 1) allutatud kohustused käesoleva seaduse § 991 tähenduses; 2) eelisaktsiad, välja arvatud oma aktsiatena käsitatavad eelisaktsiad; 3) põhivara ümberhindluse reserv; 4) määramata tähtajaga väärtpaberid ja muud instrumendid, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 992 sätestatud tingimustele; 5) muud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kohustused ning kapitali iseloomuga muud instrumendid. (2) Kui investeerimisühing kasutab kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski sisereitingute meetodeid, siis kohaldatakse selle investeerimisühingu teise taseme omavahendite suhtes krediidiasutuste seaduse § 74 lõikes 2 sätestatut. (3) Teise taseme omavahenditena võetakse arvesse vaid selliseid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud instrumente, mis on rahalise sissemaksena antud täielikult üle investeerimisühingu käsutusse. (4) Investeerimisühing on kohustatud eelnevalt taotlema inspektsioonilt loa käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud instrumendi arvamiseks teise taseme omavahendite koosseisu, esitades inspektsioonile vajalikud dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga. (5) Inspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa, kui vastava instrumendi kohta on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) selle sisu ja kajastamist käsitletakse investeerimisühingu raamatupidamise sise-eeskirjas; 2) investeerimisühingu audiitor kontrollib seda; 3) instrumentide kogusumma on kindlaks määranud investeerimisühingu juhatus; 4) investeerimisühing saab kohustust või instrumenti vabalt kasutada tavapäraste äririskide katmiseks enne kasumi või kahjumi kindlaksmääramist.»; 134) paragrahvi 992 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punktis 4 nimetatud määramata tähtajaga väärtpabereid ja muid instrumente võib arvata teise taseme omavahendite koosseisu, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:»; 135) paragrahvi 100 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 136) paragrahvi 100 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (7) Investeerimisühing on kohustatud inspektsiooni teavitama kolmanda taseme omavahendite koosseisu kuuluvate allutatud kohustuste ja nendega seotud intressi tasumisest, kui investeerimisühingu omavahendid on väiksemad kui 120 protsenti käesoleva seaduse § 103 lõikes 2 sätestatud omavahendite suurusest.»; 137) paragrahv 101 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 101. Investeerimisühingu kauplemisportfell (1) Investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid, mis on tekkinud järgmistest instrumentidest: 1) väärtpaberid, kaubad ja tuletisväärtpaberid, mis on soetatud kauplemise eesmärgil kasumi teenimiseks tegelike ning oodatavate ostu- ja müügihindade erinevustelt või muudelt hinna ja intressimäärade kõikumistelt lühiajalise perioodi jooksul; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud instrumentidega seotud riskide maandamiseks võetud kohustused ja soetatud instrumendid; 3) instrumendid, mis on oma olemuselt sarnased käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud instrumentidega. (2) Kauplemisportfelli kuuluv riskipositsioon peab olema vaba kõikidest kauplemist piiravatest klauslitest või kauplemisportfelliga seotud risk peab olema täielikult maandatav. (3) Investeerimisühing peab suutma inspektsioonile riskipositsiooni või kauplemisportfelli juhtimise kirjalike strateegiate, poliitikate ja protseduuride alusel tõendada, et kauplemisportfelli arvatava riskipositsiooni hoidmise eesmärk on kauplemine. (4) Investeerimisühing võib inspektsiooni eelneval loal arvata kauplemisportfelli koosseisu pöördrepotehingutest ning väärtpaberite ja kaupade laenuks võtmisest tulenevad riskipositsioonid. (5) Inspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa, kui vastavate riskipositsioonide puhul on täidetud käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 4 või 3 ja 4 toodud tingimused: 1) riskipositsioone hinnatakse igapäevaselt turuhinnas; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tehinguid käsitlev leping annab investeerimisühingule õiguse oma nõuet teise poole nõudega kohe ja eraldi tahteavalduseta tasaarvestada, kui teine pool ei täida oma kohustusi; 3) tasaarvestamise õigust sätestav leping on sõlmitud mõlema poole peamise ja püsiva majandus- või kutsetegevuse käigus; 4) tasaarvestamise õigust sätestavat lepingut kasutatakse ainult aktsepteeritud ja sobivatel eesmärkidel ning välistatakse näilikud tehingud.»; 138) paragrahvi 102 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 sätestatud piirmäärasid ületavaid teise ja kolmanda taseme omavahendeid ei tohi arvata omavahendite koosseisu kapitali adekvaatsuse arvutamisel.»; 139) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: « (71) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud piirmäärasid rakendatakse enne käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud mahaarvamiste tegemist.»; 140) paragrahvi 102 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirmäärasid ületavaid teise taseme omavahendeid ei tohi arvestada omavahendite minimaalsuuruse ja riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel.»; 141) paragrahv 103 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 103. Kapitali adekvaatsus (1) Kapitali adekvaatsus väljendab investeerimisühingu omavahendite suuruse vastavust investeerimisühingu kauplemisportfellist ning kogu äritegevusest tulenevatele riskidele. (2) Investeerimisühingu omavahendid peavad igal ajahetkel olema võrdsed järgmiste näitajate summaga või selle summa ületama: 1) krediidiriski kapitalinõue; 2) kauplemisportfelli positsiooniriski kapitalinõue; 3) kauplemisportfelli ülekande- ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõue; 4) valuutariski kapitalinõue; 5) kaubariski kapitalinõue; 6) operatsiooniriski kapitalinõue; 7) riskikontsentratsiooni piirmäära ületavatelt summadelt nõutavad omavahendid. (3) Kapitalinõuete arvutamise meetodite suhtes kohaldatakse investeerimisühingutele krediidiasutuste seaduse 7. peatüki 2. jaos sätestatut. (4) Rahandusminister kehtestab määrusega krediidiriski, kauplemisportfelli positsiooniriski, kauplemisportfelli ülekande- ja vastaspoole krediidiriski, valuutariski, kaubariski, operatsiooniriski ning riskikontsentratsiooni piirmäärasid ületavate riskipositsioonide kapitalinõuete arvutamise nõuded ja metoodika.»; 142) seadust täiendatakse §-ga 1031 järgmises sõnastuses: « § 1031. Erandid kapitalinõuete täitmisel (1) Investeerimisühingu vastava kirjaliku taotluse alusel on inspektsioonil õigus vabastada investeerimisühing kohustusest arvutada käesoleva seaduse § 103 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud riskide katmiseks nõutavaid omavahendeid, kui: 1) investeerimisühingu kauplemisportfelli väärtus ei ületa rohkem kui viie järjestikuse tööpäeva jooksul 5 protsenti tema koguvara ja bilansiväliste kohustuste kogusummast; 2) investeerimisühingu kauplemisportfelli väärtus ei ületa rohkem kui viie järjestikuse tööpäeva jooksul 15 miljonit eurot; 3) investeerimisühingu kauplemisportfelli väärtus ei ületa ühelgi ajahetkel 20 miljonit eurot ega 6 protsenti koguvara ja bilansiväliste kohustuste kogusummast. (2) Inspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vabastuseks loa, kui investeerimisühingu kauplemisportfelli väärtus ei ületa käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud näitajaid või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud näitajat. (3) Investeerimisühing, kellele on antud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vabastus, arvutab vastavate riskipositsioonide suhtes käesoleva seaduse § 103 lõike 2 punktis 1 nimetatud kapitalinõuet. (4) Investeerimisühingu vastava kirjaliku taotluse alusel on inspektsioonil õigus vabastada investeerimisühing kohustusest arvutada käesoleva seaduse § 103 lõike 2 punktis 6 nimetatud riski katmiseks nõutavaid omavahendeid, kui: 1) investeerimisühing ei osuta käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 3–6 nimetatud investeerimisteenuseid; 2) investeerimisühing osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 nimetatud investeerimisteenust üksnes väärtpaberiga seotud korralduste täitmiseks kliendi nimel või arvel või juurdepääsu saamiseks väärtpaberite arveldussüsteemile või reguleeritud turule, tegutsedes seejuures arveldusagendina või kliendi korraldust täites; 3) investeerimisühing ei hoia klientide raha ega väärtpabereid, kaupleb väärtpaberitega üksnes oma arvel, ei osuta investeerimisteenuseid konsolideerimisgruppi mittekuuluvatele isikutele ning tehingute täitmise eest vastutavaks ja täitmist tagavaks isikuks on väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja. (5) Inspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud vabastuseks loa, kui investeerimisühingu omavahendid on igal ajahetkel võrdsed järgmiste näitajatega või neist suuremad: 1) käesoleva seaduse § 103 lõike 2 punktides 1–5 ja 7 sätestatud riskide katmiseks nõutav kapitalinõuete summa; 2) käesoleva seaduse §-s 941 sätestatud omavahendite minimaalsuurus.»; 143) paragrahv 105 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 105. Riskide kontsentratsiooni piirmäärad (1) Riskide kontsentratsioon on investeerimisühingu riskipositsiooni suhe investeerimisühingu omavahenditesse. Riskide kontsentratsiooni arvutatakse iga kliendi või omavahel seotud isikute kohta eraldi. Riskide kontsentratsioon on suur, kui see ületab 10 protsenti. (2) Investeerimisühingu riskipositsioon käesoleva paragrahvi ja § 1051 tähenduses on nõuete, tuletisväärtpaberite, bilansiväliste kohustuste ja teiste äriühingute aktsia- või osakapitalis omandatud osaluste summa. (3) Riskide kontsentratsiooni piirmäärade arvutamisel ei võeta arvesse järgmisi riskipositsioone: 1) valuutatehingutest tulenevaid nõudeid, mis tekivad tavapäraste arvelduste käigus 48 tunni jooksul pärast makse teostamist; 2) väärtpaberite ostust või müügist tulenevaid nõudeid, mis tekivad tavapärastel turutingimustel toimuvate arvelduste korral viie tööpäeva jooksul makse teostamisest või väärtpaberite üleandmisest arvates, olenevalt sellest, kumb sooritus leiab aset varem; 3) vastavalt käesoleva seaduse §-le 96 omavahendite arvutamisel maha arvatud riskipositsioone. (4) Omavahel seotud isikuteks käesoleva paragrahvi tähenduses peetakse: 1) kahte või enamat isikut, kes kujutavad endast investeerimisühingule või selle konsolideerimisgrupile ühist riski, kuna neist üks omab kas otseselt või kaudselt kontrolli teise või teiste tegevuse üle; 2) kahte või enamat isikut, kelle vahel ei ole käesoleva lõike punktis 1 nimetatud seost, kuid kes kujutavad endast investeerimisühingule või tema konsolideerimisgrupile ühist riski omavahelise seotuse tõttu, nii et neist ühe finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäoliselt makseraskused ka teisel või kõigil teistel. (5) Investeerimisühing peab rakendama piisavaid meetmeid omavahel seotud isikute nõuete kogusumma väljaselgitamiseks. (6) Investeerimisühingu riskide kontsentratsioon ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ei või ühelgi juhul ületada 25 protsenti investeerimisühingu omavahenditest. (7) Kui klient või omavahel seotud isikud on investeerimisühingu emaettevõtja, tütar- või sidusettevõtjad või investeerimisühingu emaettevõtja tütarettevõtja, siis nende riskide kontsentratsioon ei või ületada 20 protsenti. (8) Investeerimisühingu suurte riskide kontsentratsiooni kogusumma käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses ei tohi olla suurem kui 800 protsenti. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud piirmäärad ei kehti lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse konsolideeritud järelevalve alla kuuluva ema- ja tütarettevõtja suhtes. (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6–8 nimetatud riskide kontsentratsiooni piirmäärade arvutamisel võib teha mahaarvamisi. (11) Rahandusminister kehtestab määrusega riskide kontsentratsiooni arvutamisel tehtavad mahaarvamised ja riskide kontsentratsiooni piirmäärade arvutamise nõuded ja metoodika.»; 144) seadust täiendatakse §-ga 1051 järgmises sõnastuses: « § 1051. Erandid riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel (1) Kolmanda isiku garantiiga tagatud riskipositsiooni võib käsitleda riskipositsioonina garantiiandja vastu. Riskipositsiooni ja selle tagatiseks oleva garantii valuutade erinevuse, tähtaegade mittevastavuse ja osalise garantii puhul kohaldatakse krediidiasutuste seaduse 7. peatüki 2. jao 1. jaotise 4. alljaotises sätestatud korda. (2) Investeerimisühingu vastava kirjaliku taotluse alusel on inspektsioonil õigus vabastada investeerimisühingu või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu klient käesoleva seaduse § 85 lõikes 4 sätestatud seotuse kriteeriumist, kui konkreetsetel asjaoludel ei puutu seotuse kriteerium riskide kontsentreerumise seisukohalt asjasse. (3) Investeerimisühing võib ületada käesoleva seaduse § 105 lõigetes 6–8 sätestatud piirmäärasid, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) piirmäärasid ületatakse täielikult kauplemisportfelli riskipositsioonide arvel; 2) investeerimisühing ei ole saanud vabastust kapitalinõuete arvutamisest vastavalt käesoleva seaduse § 103 lõikele 3; 3) piirmäärasid ületavatelt riskipositsioonidelt arvutatakse täiendavaid kapitalinõudeid. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele vastav piirmäärade ületamine on kestnud alla 10 päeva, ei tohi kauplemisportfelli puhul kliendi või omavahel seotud isikute riskipositsioon ületada 500 protsenti investeerimisühingu omavahenditest. (5) Kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavaid piirmäärasid üle 10 päeva ületanud riskipositsioonide summa ei tohi ületada 600 protsenti investeerimisühingu omavahenditest. (6) Investeerimisühing on kohustatud inspektsiooni iga kolme kuu järel teavitama kõikidest juhtumitest, mille puhul on ületatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavaid piirmäärasid. Investeerimisühing esitab inspektsioonile piirmäära ületanud riskipositsiooni summa ja vastava kliendi nime või nimetuse.»; 145) paragrahvi 106 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) Investeerimisühing ei pea kinni käesoleva seaduse § 105 lõigetes 6, 7 ja 8 sätestatud piirangutest või ei täida käesoleva seaduse § 94 lõikes 1, § 103 lõikes 2 või § 104 lõikes 2 sätestatud usaldatavusnormatiivi.»; 146) paragrahvi 106 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Investeerimisühingu emaettevõtja peab viivitamata teavitama inspektsiooni ning esitama omapoolse selgituse, kui investeerimisühingu konsolideerimisgrupp ei järgi käesoleva seaduse § 105 lõigetes 6–8 sätestatud piiranguid.»; 147) seadust täiendatakse §-ga 1061 järgmises sõnastuses: « § 1061. Loamenetluse tähtajad usaldatavusnormatiivide arvutamisel Inspektsioon teeb otsuse käesoleva seaduse § 96 lõikes 3, § 98 lõigetes 51 ja 7, § 99 lõikes 4, § 100 lõikes 3, § 101 lõikes 4 ning § 1031 lõigetes 1 ja 4 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest arvates.»; 148) seaduse 12. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «INVESTEERIMISÜHINGU USALDATAVUSNÕUETE, RISKIJUHTIMISE JA RAAMATUPIDAMISEGA SEOTUD TEABE AVALIKUSTAMINE NING ARUANDLUS»; 149) paragrahvi 109 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: «(1) Käesolevas seaduses sätestatud investeerimisteenuseid osutav investeerimisühing esitab inspektsioonile käesoleva seaduse § 941 lõikes 7, § 103 lõikes 4 ja § 108 lõikes 4 nimetatud aruandeid järgmiselt: 1) üks kord kuus 10 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud teenuste osutamiseks; 2) üks kord kvartalis 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5, 7 või 8 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks. (2) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitab inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanded üks kord kvartalis ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.»; 150) paragrahvi 110 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «punktides 4–7» tekstiosaga «punktides 3–8»; 151) seadust täiendatakse §-ga 1101 järgmises sõnastuses: « § 1101. Riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta avalikustatav teave (1) Investeerimisühing peab avalikustama riskijuhtimise ja kapitali adekvaatsuse arvutamise põhimõtete kohta järgmise teabe: 1) riskijuhtimise strateegia ja protsessid oluliste riskide kaupa; 2) käesoleva seaduse 11. peatüki kohaldamise ulatus investeerimisühingus ja tema konsolideerimisgrupis; 3) esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite arvutamise põhimõtted; 4) käesoleva seaduse §-s 822 sätestatud protsessi põhimõtted ja metoodika; 5) kapitalinõuete arvutamisel kasutatavad meetodid. (2) Investeerimisühing peab avalikustama järgmised andmed omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta: 1) esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite suurus komponentide kaupa; 2) kapitalinõuete suurus riskide kaupa. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave avalikustatakse ja esitatakse inspektsioonile vähemalt kord aastas koos majandusaasta aruandega käesoleva seaduse §-s 109 sätestatud tähtajal. Kui majandusaasta kestel on toimunud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avalikustamisele kuuluvas teabes olulisi muutusi, avalikustatakse need muutused koos vastava aruandeperioodi vahearuandega käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud viisil ja tähtajal. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmed avalikustatakse ja esitatakse inspektsioonile koos majandusaasta aruandega ja vahearuannetega käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud viisil ja tähtaegadel. (5) Rahandusminister kehtestab määrusega täpsemad nõuded investeerimisühingu riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta avalikustatavatele andmetele ja nende avalikustamise metoodika.»; 152) paragrahvi 113 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Audiitor on kohustatud viivitamata kirjalikult inspektsiooni teavitama investeerimisühinguga märkimisväärses seoses oleva isiku auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolu.»; 153) seaduse III osa täiendatakse 131. peatükiga järgmises sõnastuses: «131. peatükk INVESTEERIMISAGENT § 1191. Investeerimisagendi kasutamine (1) Investeerimisagent on volituse alusel tegutsev investeerimisühingu esindaja, keda investeerimisühing võib kasutada enda osutatavate investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste reklaamimiseks, tutvustamiseks ja müügiedendustegevuseks, klientide väärtpaberiga seotud korralduste vastuvõtmiseks ja edastamiseks, sealhulgas investeerimisteenusega seotud juhendite edastamiseks, väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamiseks ning väärtpaberitega ja investeerimisühingu pakutavate teenustega seotud nõustamiseks. Investeerimisagent võib nimetatud tegevust teostada ka kõrvaltegevusena. (2) Investeerimisühing määrab sise-eeskirjadega investeerimisagentide kasutamise korra. (3) Investeerimisagent võib esindada vaid ühte investeerimisühingut. (4) Investeerimisühingu poolt investeerimisagendi kasutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 826 lõigetes 2 ja 3 ning lõike 7 punktis 7 sätestatut. (5) Käesolevas peatükis investeerimisagendi kohta sätestatut ei kohaldata investeerimisühingu suhtes juhul, kui investeerimisühing ise osutab samaväärset teenust kui investeerimisagent. § 1192. Investeerimisagentide nimekiri (1) Investeerimisagendina võib tegutseda üksnes investeerimisagentide nimekirja (edaspidi nimekiri) kantud investeerimisagent ning investeerimisühing võib kasutada üksnes nimekirja kantud investeerimisagendi teenust. (2) Investeerimisagendi kannab nimekirja ja kustutab nimekirjast investeerimisühing, keda ta esindab, või seaduses sätestatud juhtudel inspektsioon. Investeerimisühing kannab nimekirja ka lepinguriigis asutatud investeerimisagendi, kui selle lepinguriigi õigusaktidega ei lubata lepinguriigi investeerimisühingul kasutada investeerimisagente. (3) Nimekiri avalikustatakse inspektsiooni veebilehel. § 1193. Investeerimisagendile esitatavad nõuded (1) Füüsilisest isikust investeerimisagendil ja äriühingust investeerimisagendi juhatuse liikmel peab olema laitmatu eri- ja ärialane maine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikuna ei või tegutseda isik: 1) kelle tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või äriühingule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 2) kellel on ärikeeld; 3) kelle tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud; 4) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud füüsilisel isikul peab olema piisav investeerimis- ja muu finantsteenuse osutamisega seotud töö kogemus ja piisav investeerimisalane väljaõpe. (4) Investeerimisühing, keda investeerimisagent esindab, on kohustatud investeerimisagendi nõudmisel pakkuma talle investeerimisalast väljaõpet. § 1194. Investeerimisagendi nimekirja kandmine (1) Isik kantakse nimekirja tema taotluse alusel. (2) Otsuse nimekirja kandmise või sellest keeldumise kohta teeb taotluse saanud investeerimisühing 14 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Investeerimisühing kannab taotleja nimekirja viivitamata vastava otsuse tegemise järel. (3) Nimekirja ei kanta isikut, kes ei vasta käesolevas seaduses investeerimisagendile kehtestatud nõuetele. (4) Füüsilisest isikust investeerimisagendi kohta kantakse nimekirja tema ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed ning investeerimisühingu nimi, keda ta esindab. (5) Juriidilisest isikust investeerimisagendi kohta kantakse nimekirja tema ärinimi, registrikood, aadress, esindatava investeerimisühingu nimi ning investeerimisühingu tegevusele kaasaaitamise eest vastutava juhatuse liikme ees- ja perekonnanimi. (6) Nimekirja tehtud kannete õigsuse eest vastutab kande teinud investeerimisühing. § 1195. Investeerimisagendi nimekirjast kustutamine (1) Investeerimisühing, keda investeerimisagent esindab, kustutab investeerimisagendi viivitamata nimekirjast oma esindajana, kui: 1) investeerimisagent taotleb enda nimekirjast kustutamist; 2) juriidilisest isikust investeerimisagent lõpeb või füüsilisest isikust investeerimisagent sureb; 3) esindussuhe investeerimisagendi ja investeerimisühingu vahel lõpeb; 4) investeerimisagent ei vasta käesolevas seaduses investeerimisagendile esitatud nõuetele; 5) investeerimisagendi juhatuse liige ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 6) investeerimisagent on rikkunud käesolevas seaduses sätestatut või investeerimisühingu klientide huvid ei ole piisavalt kaitstud; 7) mõne käesolevas lõikes nimetatud asjaolu ilmnemisel nõuab inspektsioon investeerimisagendi nimekirjast kustutamist. (2) Inspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel kustutada investeerimisagent nimekirjast. § 1196. Investeerimisagendi erikohustused (1) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kliendi teavitamise kohustuste täitmisele peab investeerimisagent kliendiga või potentsiaalse kliendiga kontakteerumisel avaldama esindatava investeerimisühingu nime ja tema volituse mahu. (2) Investeerimisagendil ei ole õigust vastu võtta ega hoida kliendi poolt investeerimisühingule üleantavat raha ja väärtpaberit, kui investeerimisagent ei ole ise investeerimisühing või krediidiasutus.»; 154) paragrahvi 120 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (2) Tegevusluba tuleb taotleda iga turu korraldamiseks eraldi. Mitmepoolse kauplemissüsteemi tegevusluba saab taotleda koos turu tegevusloaga või pärast turu tegevusloa saamist. (3) Igal turul võib olla ainult üks turu korraldaja (edaspidi käesolevas osas korraldaja). Korraldaja ei saa korraldada üksnes mitmepoolset kauplemissüsteemi.»; 155) paragrahvi 120 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Korraldajal ei ole õigust tegeleda tegevusaladega, mis ei ole seotud turu ja mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamisega või mis seavad ohtu turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korrapärase ning usaldusväärse toimimise või tema korraldajana tegutsemise.»; 156) paragrahvi 121 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (1) Korraldaja tegevusloa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2 ja 3, § 51 lõikes 1, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3, §-s 52, § 53 lõikes 3, § 54 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 55, 551, 57 ja 581 sätestatut. (2) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi käesolevas peatükis taotleja) juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–10, 12 ja 15 nimetatud andmed ja dokumendid ning käesoleva seaduse §-s 127 nimetatud reglemendi projekti ja taotleja äriplaani järgmise kolme aasta kohta (edaspidi käesolevas peatükis taotlus).»; 157) paragrahvi 122 lõike 1 punktid 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) taotleja ei suuda tulenevalt oma organisatsioonilisest ülesehitusest, õiguslikest ja tehnilistest lahenditest ning vara ja omakapitali ebapiisavusest täita käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega korraldajale, turule või mitmepoolsele kauplemissüsteemile kehtestatud nõudeid; 4) taotleja muud tegevusalad seavad ohtu turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korra- või õiguspärase toimimise või korraldajana tegutsemise; 5) inspektsiooni hinnangul ei ole taotleja nõukogu ja juhatuse liikmetel piisavalt turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamiseks vajalikke teadmisi või nad ei ole võimelised korraldama turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korra- ja õiguspärast toimimist, samuti kui taotleja juhil ei ole oma kohustuste täitmiseks vajalikku haridust, teadmisi, kogemusi või laitmatut mainet;»; 158) paragrahvi 122 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: « 9) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab korraldaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või riigi, mille õigusnorme kohaldatakse taotleja suhtes või temaga märkimisväärselt seotud teise isiku suhtes, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad korraldaja üle tõhusa järelevalve teostamist.»; 159) paragrahv 123 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 123. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine (1) Korraldaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. (2) Inspektsioonil on õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui: 1) korratus turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis võib põhjustada ohu riigi majandusele tervikuna või riigi avalikule korrale; 2) korraldaja seab oma tegevuse või tegevusetusega ohtu turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korra- või õiguspärase toimimise; 3) korraldaja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele; 4) korraldaja ei suuda oma pädevuse piires tagada turuga või mitmepoolse kauplemissüsteemiga seotud investorite huvide kaitset; 5) korraldaja suhtes esineb käesoleva seaduse § 122 lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumise alus; 6) korraldaja on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut või korraldaja tegevus ei vasta headele äritavadele; 7) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on korraldaja rikkunud lepinguriigi õigusaktis sätestatud tingimusi; 8) korraldaja ei ole täies ulatuses või tähtaegselt täitnud inspektsiooni tehtud ettekirjutust; 9) korraldaja on oma tegevuse või tegevusetuse tõttu kaotanud usalduse; 10) ilmneb, et korraldaja on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises riigis, kus ta peamiselt tegutseb, korraldaja tegevusele kehtestatud rangematest nõuetest; 11) korraldaja ei ole alustanud tegevust või ei ole tegelenud turu korraldamisega järjestikuse kuue kuu jooksul või korraldaja asutajad on oma tegevusega näidanud, et korraldaja ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates; 12) korraldaja ei ole alustanud turu korraldamist kuue kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates.»; 160) seadust täiendatakse §-ga 1231 järgmises sõnastuses: « § 1231. Oluline osalus korraldajas (1) Korraldajas olulist osalust omandavale, suurendavale, vähendavale, võõrandavale ja omavale isikule ning korraldajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 72–78 investeerimisühingu suhtes sätestatut. (2) Korraldaja avalikustab oma veebilehel selged, õiged ja täpsed andmed aktsionäride kohta, kellel möödunud majandusaasta lõpu seisuga oli korraldajas oluline osalus. Korraldaja muudab andmeid viivitamata pärast nende muutumisest teada saamist.»; 161) paragrahvi 124 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Korraldaja poolt turu korraldamiseks kasutatav infotehnoloogiline süsteem või muu tehingute tegemist vahendav ja andmeid salvestav süsteem peab olema töökindel ning usaldusväärne ja vähendama tegevusriske turul ning sellel osalejate suhtes ja tagama turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamise järjepidevuse ja korrapärasuse, sealhulgas tehingute võimalikult kiire, ohutu ja tõrgeteta tegemise.»; 162) paragrahvi 124 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 163) seadust täiendatakse §-ga 1241 järgmises sõnastuses: « § 1241. Juhile esitatavad nõuded (1) Korraldaja juhiks võib valida või määrata üksnes isikuid, kellel on korraldaja juhtimiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu maine. (2) Korraldaja juht on nõukogu ja juhatuse liige. Korraldaja juhina võib inspektsioon käsitada korraldaja töötajat ja muud isikut, kes iseseisvalt võtab vastu juhtimisotsuseid korraldaja arengu või äritegevuse suhtes. Nimetatud juhul on inspektsioon kohustatud korraldajat esimesel võimalusel sellest teavitama. (3) Korraldaja juhatuses on vähemalt kaks liiget. (4) Korraldaja juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus ja korraldaja juhtimiseks vajalik töökogemus. (5) Korraldaja juhiks ei või olla isik: 1) kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või äriühingule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 2) kelle tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud; 3) kellel on ärikeeld; 4) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. (6) Korraldaja juhid ning töötajad on kohustatud tegutsema ootuspärase ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele. (7) Korraldaja juhid peavad tagama, et korraldaja organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning et kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ning riskidest raporteerimise protseduurid, mis on korraldaja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed. (8) Korraldaja juhid on kohustatud hoidma ennast kursis käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktide täitmiseks kehtestatud eeskirjade ja muude protseduurireeglitega. Korraldaja juhid peavad nimetatud eeskirju ja protseduurireegleid regulaarselt läbi vaatama, hindama nende tulemuslikkust ning võtma tarvitusele asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.»; 164) seadust täiendatakse §-ga 1242 järgmises sõnastuses: « § 1242. Juhtidest ja audiitorist teavitamine (1) Korraldaja juhi valimisel või määramisel peab valitav või määratav isik korraldajale esitama: 1) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud andmed; 2) kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla korraldaja juht. (2) Korraldaja on kohustatud juhtide ning audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist inspektsiooni teavitama 10 päeva jooksul vastava otsuse tegemisest või avalduse saamisest arvates. Juhi valimise või määramise korral peab korraldaja esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja kinnituse ning audiitori puhul tema nime ja audiitori kinnituse, et audiitori suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla korraldaja audiitor.»; 165) seadust täiendatakse §-ga 1243 järgmises sõnastuses: « § 1243. Juhi tagasikutsumine (1) Inspektsiooni ettekirjutusega võib korraldajalt nõuda juhi tagasikutsumist, kui: 1) juht ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 2) seoses tema valimise või määramisega on esitatud eksitavaid, mittetäielikke või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või dokumente; 3) juhi tegevus korraldaja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama korraldaja juhtimist selliselt, et tema klientide ja võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud. (2) Kui korraldaja ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on inspektsioonil õigus nõuda juhi tagasikutsumist kohtu poolt.»; 166) seadust täiendatakse §-ga 1244 järgmises sõnastuses: « § 1244. Sise-eeskirjad (1) Korraldajas peavad olema kehtestatud ja rakendatud tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi käesolevas peatükis sise-eeskirjad), mis tagavad korraldaja tegevust reguleerivate õigusaktide, korraldaja turu reglemendi ja korraldaja juhtorganite otsuste täitmise. (2) Korraldaja kehtestatud ja rakendatud sise-eeskirjad peavad tagama korraldaja ning turu õigus- ja korrapärase tegevuse. Korraldaja hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning korrigeerib sise-eeskirju nii, et oleks tagatud turu parim õigus- ja korrapärane toimimine. (3) Korraldajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 82 lõikes 3, §-des 823, 824, 826, 83–832 ja 88 ning nimetatud sätete alusel kehtestatud õigusaktides investeerimisühingu suhtes sätestatut. (4) Käesoleva seaduse §-s 823 sätestatut kohaldatakse turu korraldajale vaid selliste tehingute korral, mille objektiks on turu korraldaja poolt korraldataval turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele võetud väärtpaberid.»; 167) paragrahvidest 1231–125 moodustatakse 141. peatükk ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: «141. peatükk TURU KORRALDAJA KONTROLLILE, JUHTIMISELE JA ORGANISATSIOONILISELE ÜLESEHITUSELE ESITATAVAD NÕUDED»; 168) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, teostab turu ja sellel turul tehtavate tehingute ja muude toimingute üle järelevalvet inspektsioon, kui korraldaja asukohana on registrisse kantud Eesti.»; 169) paragrahvi 127 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) turule lubamise ja osaleja turult eemaldamise ning otse- ja kaugliikmena tegutsemise alused, tingimused ja kord;»; 170) paragrahvi 127 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 7) tehingu võimalikult kiire, ohutu ja tõrgeteta tegemine turul, tehingust teatamine, tehingu täitmiseks vajaliku teabe edastamine, väärtpaberi hinnanoteeringu ja muude selliste andmete avalikustamine;»; 171) paragrahvi 132 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Igal Eesti või teise lepinguriigi investeerimisühingul, krediidiasutusel või muul välisriigis registreeritud isikul, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks, ning kui selle välisriigis registreeritud isiku suhtes kehtivad usaldatavusnormatiivid vastavad vähemalt sama rangetele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse õigusaktides, on õigus osaleda turul juhul, kui: 1) tal on organisatsiooniline ülesehitus ja piisavad oskused turul osalemiseks ning finantsvahendid turul tehtud tehingute kiireks ja tõrgeteta täitmiseks; 2) tema üle teostab järelevalvet Eesti või välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus.»; 172) paragrahvi 132 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 173) paragrahvi 1322 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 1322. Kauplemisprospekti avalikustamine väärtpaberite turul kauplemiseks võtmisel»; 174) seadust täiendatakse §-ga 1325 järgmises sõnastuses: « § 1325. Väärtpaberite turule kauplemiseks võtmine (1) Korraldaja võimaldab turul kaubelda üksnes selliste väärtpaberitega, mille turule kauplamiseks võtmist taotlev emitent või muu isik kohustub täitma reglementi ja maksma korraldajale tema poolt kehtestatud teenustasu. Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpaberite turule kauplemiseks võtmise tingimuseks on nende vaba võõrandatavus. (2) Tuletisinstrumentide turule kauplemiseks võtmisel peab tuletisinstrumentide olemus võimaldama nende korrapärast ja õiget hinnastamist ning nendega tehtud tehingute kiiret ja tõrgeteta täitmist. (3) Täpsemad nõuded ja kriteeriumid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberite turul kauplemiseks võtmiseks on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklites 35–37.»; 175) paragrahv 134 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 134. Turul osaleja õigused ja kohustused (1) Turul osaleja on kohustatud: 1) täitma reglementi; 2) korraldama korraldajale õigusakti või reglemendi alusel nõutud ulatuses õige, täpse ja täieliku teabe andmise õigusaktis ja reglemendis sätestatud kohustuste täitmiseks; 3) andma korraldaja poolt nõutud või reglemendis sätestatud ulatuses teavet väljaspool turgu sellel turul kaubeldavate väärtpaberitega oma arvel või kolmanda isiku arvel tehtud tehingutest; 4) järgima ausa ja õiglase kauplemise põhimõtteid ning turul kehtivaid häid tavasid. (2) Turul osalejad ei ole kohustatud omavaheliste turul pakkumuste ja tehingute tegemisel, välja arvatud juhul, kui neid tehakse kliendi nimel või arvel, rakendama üksteise suhtes käesoleva seaduse § 85 punktides 1, 5–7 ja 9 ning §-des 86–876, 89 ja 891 sätestatut. Käesoleva lõike esimest lauset ei kohaldata vastavalt käesoleva seaduse 21. peatükis sätestatule turukuritarvituse keelamise korra suhtes. (3) Korraldaja teavitab inspektsiooni vähemalt üks kord aastas või inspektsiooni nõudmisel turul osalejatest.»; 176) seadust täiendatakse §-ga 1341 järgmises sõnastuses: « § 1341. Turul osalemine kohalolekuta turu asukohas Turul osaleda soovivad teise lepinguriigi investeerimisühing ja krediidiasutus võivad turul osaleda kohalolekuta turu asukohas (kaugliikmena) ning käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut järgimata, kui turu reglement ei nõua füüsilist kohalolekut turul tehingute tegemiseks.»; 177) seadust täiendatakse §-ga 1342 järgmises sõnastuses: « § 1342. Eesti turule juurdepääs teises lepinguriigis (1) Teises lepinguriigis Eesti turule juurdepääsu võimaldamist kavandav korraldaja esitab inspektsioonile lepinguriigi nime, kus juurdepääsu võimaldada kavatsetakse ja olemasolul turul osalejate ja kaugliikmete andmed. (2) Kui korraldaja kavatseb võimaldada Eesti turule juurdepääsu teises lepinguriigis, teeb inspektsioon otsuse nimetatud teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise kohta ning teavitab sellest vastavat lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe saamisest arvates. Otsuse teabe edastamise kohta teeb inspektsioon viivitamata korraldajale teatavaks. (3) Korraldaja võib alustada oma tegevust teises lepinguriigis vastavalt selle lepinguriigi õigusaktides sätestatule. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse taotluse alusel esitab inspektsioon mõistliku aja jooksul nimetatud järelevalveasutusele Eestis asutatud turul osalejate ja kaugliikmete andmed.»; 178) seadust täiendatakse §-ga 1343 järgmises sõnastuses: « § 1343. Lepinguriigi turule juurdepääs Eestis (1) Lepinguriigis registreeritud korraldaja võib Eestis võimaldada juurdepääsu enda korraldatavale turule pärast oma lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse teavitamist. (2) Inspektsioon võib lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele esitada taotluse Eestis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigi korraldaja korraldatava turu liikmete ja osaliste andmete saamiseks. (3) Inspektsioonil on õigus teatada lepinguriigi korraldaja poolt Eestis toime pandud õigusrikkumisest selle korraldaja üle järelevalve teostajale.»; 179) paragrahvi 135 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « § 135. Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi kohustused (1) Turul kaubeldava väärtpaberi emitent on kohustatud täitma käesoleva seaduse § 134 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut, välja arvatud juhul, kui turul kaubeldakse väärtpaberiga selle emitendi nõusolekuta.»; 180) paragrahvi 135 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 181) paragrahvi 1351 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 182) paragrahv 136 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 136. Kauplemise peatamine ja lõpetamine (1) Korraldajal on õigus peatada või lõpetada väärtpaberitega tehingute tegemine turul: 1) kui väärtpaberi emitent on rikkunud korraldaja suhtes õigusakti või reglemendi alusel tekkinud kohustust; 2) kui kaubeldav väärtpaber ei vasta reglemendi nõuetele; 3) investorite huvide kaitseks; 4) turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muul reglemendis sätestatud alusel. (2) Korraldajal on õigus lõpetada väärtpaberitega tehingute tegemine turul nende väärtpaberite emitendi või väärtpaberite turule kauplemiseks võtmist taotlenud isiku avalduse alusel, kui emitent või see isik on korraldaja suhtes nõuetekohaselt täitnud kõik õigusaktide ja reglemendi alusel tekkinud kohustused. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud väärtpaberitega tehingute tegemise peatamine või lõpetamine ei tohi põhjustada investoritele olulist kahju või oluliselt kahjustada turu korrapärast toimimist. (4) Korraldaja teavitab viivitamata inspektsiooni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud peatamisest või lõpetamisest ja avaldab sellekohase teabe ka oma veebilehel. (5) Investorite huvide kaitseks, turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muu olulise õiguse kaitseks või ohu vältimiseks on inspektsioonil õigus teha korraldajale ettekirjutus või kiiret reageerimist nõudvatel juhtudel anda korraldajale korraldus: 1) väärtpaberitega tehingute tegemise peatamiseks turul kuni 10 järjestikuseks päevaks iga kord, kui on rikutud või on alust arvata, et rikutakse käesolevas seaduses kauplemisele või korraldatud teabe edastamisele või avalikustamisele sätestatud nõudeid; 2) väärtpaberitega tehingute tegemise lõpetamiseks turul; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud peatamise või lõpetamise otsuse muutmiseks. (6) Inspektsioonil on õigus nõuda teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt selles lepinguriigis tegutseval turul väärtpaberitega tehingute tegemise peatamist, kui see on vajalik Eesti investorite huvide kaitseks, turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muu olulise õiguse kaitseks või ohu vältimiseks ning kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud asjaolusid. (7) Inspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud korraldaja poolt kauplemise peatamisest või lõpetamisest, lõikes 5 nimetatud peatamise või lõpetamise ettekirjutusest või korraldusest ja lõikes 6 nimetatud inspektsiooni nõudest lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutusi ning avaldab vastava teabe oma veebilehel.»; 183) paragrahv 137 tunnistatakse kehtetuks; 184) paragrahvi 138 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Korraldaja säilitab registrisse kantud andmeid vähemalt viis aastat nende registreerimisest arvates.»; 185) paragrahvi 138 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 186) seadust täiendatakse §-ga 1381 järgmises sõnastuses: « § 1381. Arveldussüsteemi vaba valik (1) Korraldajal on õigus turu õigus- ja korrapäraseks toimimiseks vabalt valida Eesti või teise lepinguriigi väärtpaberiarveldussüsteem juhul, kui see vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimusele. (2) Turul osalejal on õigus valida arveldussüsteem turul väärtpaberitega tehtud tehingute arveldamiseks, kui: 1) turu ja soovitava arveldussüsteemi vahel on piisav õiguslik, tehniline ja organisatsiooniline side, mis võimaldab turul tehingute võimalikult kiiret, ohutut ja tõrgeteta tegemist; 2) inspektsioon on andnud nõusoleku turu arveldussüsteemist erineva süsteemi kasutamiseks. (3) Inspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud nõusoleku, kui talle esitatud tõendite alusel on kõrvaldatud kõik inspektsiooni kahtlused, et arveldussüsteemi kasutamine kahjustab või võib kahjustada turu õigus- ja korrapärast toimimist.»; 187) paragrahvi 140 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Turul osaleja pankrotihaldur, väärtpaberite turule kauplemiseks võtmist taotlenud isiku pankrotihaldur ja turul kaubeldava väärtpaberi emitendi pankrotihaldur jätkavad reglemendi täitmist kuni osaleja, taotleja või emitendi lõpetamiseni.»; 188) paragrahv 142 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 142. Teabe edastamise kohustus (1) Korraldajale edastatav teave peab olema õige, selge, täpne ja täielik. Teave edastatakse korraldajale viivitamata, kui käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides või reglemendis ei sätestata teistsugust tähtaega. (2) Turul kaubeldava väärtpaberi emitent, kes on turul kauplemiseks selle turu korraldajale andnud nõusoleku, on kohustatud korraldama tema suhtes kehtiva reglemendi kehtivuse ajal korraldaja teavitamise selle väärtpaberi emitendi korraldatud teabest. (3) Kui käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1, 2, 3, 6 või 7 nimetatud väärtpaber on võetud kauplemisele reguleeritud turul, võib selle väärtpaberi emitendi nõusolekuta samaaegselt võtta kauplemisele ka teisel reguleeritud turul, järgides väärtpaberite avaliku pakkumise ja prospekti registreerimise nõudeid. Teise turu korraldaja teatab viivitamata väärtpaberite emitendile asjaolust, et tema väärtpaberitega kaubeldakse ka teisel turul. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teisel reguleeritud turul kauplemiseks võtmisel ei kohaldata väärtpaberite emitendi suhtes käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 135 lõikes 1 sätestatud kohustusi anda teavet vahetult sellele teisele turule. (5) Korraldajal on õigus reglemendis sätestada täiendavad andmed või täpsustada andmeid, mida turul kaubeldava väärtpaberi emitent peab edastama korraldajale. (6) Turul osalejad edastavad viivitamata korraldajale vajalikku teavet käesoleva seaduse §-des 144–1442 ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks.»; 189) paragrahv 144 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 144. Korraldaja õigused kauplemisteabe avalikustamisel (1) Korraldajal on õigus kauplemisteabe, sealhulgas kauplemiseelse ja kauplemisjärgse teabe avalikustamise ja kauplemisteabe avalikustamise süsteemi kasutamise eest saada mõistlikku tasu. (2) Korraldajal on ühetaolisel alusel õigus anda kauplemisteabe avalikustamise süsteemi kasutada investeerimisühingule käesoleva seaduse §-des 876, 885 ja 887 sätestatud kauplemisteabe avalikustamiseks. (3) Erandite tegemise täpsem kord kauplemisteabe avalikustamise tingimuste suhtes, lähtudes turu kauplemissüsteemist, korralduste tüüpidest ja suurustest ning tehingute tüüpidest ja suurustest, on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklis 18.»; 190) seadust täiendatakse §-ga 1441 järgmises sõnastuses: « § 1441. Kauplemiseelse teabe avalikustamine (1) Korraldaja on kohustatud tagama teabe pideva kättesaadavuse turul kaubeldavate väärtpaberite kohta, sealhulgas teabe väärtpaberite pakkumuste hinna, pakkumuste tegemise aja, mahtude ja arvu kohta. (2) Täpsemad nõuded avalikustatavale kauplemiseelsele teabele, sealhulgas pakkumuste arvule ja mahule, ostu- ja müügipakkumuste vahemikule ning turutegija pakkumustele ja kauplemishuvi sügavusele, on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklites 17 ja 18.»; 191) seadust täiendatakse §-ga 1442 järgmises sõnastuses: « § 1442. Kauplemisjärgse teabe avalikustamine (1) Korraldaja on kohustatud tagama pideva teabe kättesaadavuse turul kaubeldavate väärtpaberite kohta, sealhulgas teabe tehingute hinna, viimaste hindade, hinnamuutuse, madalaima ja kõrgeima hinna, tehingu tegemise aja, mahtude ja arvu kohta. Kauplemisteave tehtud tehingu kohta tuleb avalikustada viivitamata pärast tehingu tegemist. (2) Täpsemad nõuded avalikustatavale kauplemisjärgsele teabele, selle ulatusele ja sisule on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklites 27 ja 28.»; 192) paragrahvi 145 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 193) paragrahv 146 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 146. Ajutine vabastamine teabe edastamise ja avalikustamise kohustusest (1) Käesolevas seaduses sätestatud teabe korraldajale edastamise ja avalikustamise kohustuse võib korraldaja nõusolekul jätta tema poolt määratud tähtaja jooksul täitmata turu reglemendis sätestatud alustel ja korras. Korraldaja võib nõusoleku anda, kui sellega on eelnevalt nõustunud inspektsioon. (2) Korraldaja avalikustab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmise oma veebilehel. (3) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada korraldajat taganema käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud nõusolekust, kui inspektsioon leiab, arvestades turu või emitendi seisundit ja investorite õigusi, et korraldaja nõusolek ei ole põhjendatud. (4) Täpsemad nõuded ajutisele vabastamisele teabe edastamise ja avalikustamise kohustusest ning avalikustamisele mittekuuluvate tehingute tunnused on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklis 28.»; 194) paragrahv 147 tunnistatakse kehtetuks; 195) paragrahvi 148 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 148. Korraldaja järelevalve teostamise õigused ja kohustused»; 196) paragrahvi 148 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Korraldaja teostab turul järelevalvet turule kauplemiseks võetud väärtpaberi emitendi poolt avaldamisele kuuluva teabe avaldamise üle ning selle ajakohasuse, õigsuse, täpsuse ja täielikkuse üle mõistlikkuse piires ning turul kaubeldava väärtpaberi vastavuse üle reglemendi sätetele, väärtpaberi hinna kujunemise, tehingute tegemise ja täitmise üle, et avastada ning vähendada turukuritarvitusi ja teisi õigusrikkumisi ning mittevastavust reglemendile.»; 197) paragrahvi 148 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: « (5) Korraldaja kehtestab ja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid sõltumatu järelevalve teostamiseks, arvestades oma äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning osutatavate teenuste iseloomu ja ulatust. Järelevalve teostaja ei tegele järelevalve sõltumatust mõjutavate või mõjutada võivate tegevustega. (6) Korraldaja juhatus tagab järelevalve teostajale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused.»; 198) paragrahvi 149 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Korraldaja teatab avastatud olulisest õigusrikkumisest ja turukuritarvituse mõistlikust kahtlusest viivitamata inspektsioonile.»; 199) paragrahvi 159 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 200) seaduse IV osa täiendatakse 181. peatükiga järgmises sõnastuses: «181. peatükk MITMEPOOLNE KAUPLEMISSÜSTEEM § 1631. Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamine (1) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 8 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks tegevusluba omav investeerimisühing ja käesoleva seaduse § 120 lõikes 1 nimetatud tegevusluba omav reguleeritud turu korraldaja peavad kehtestama mitmepoolse kauplemissüsteemi korra- ja õiguspärase tegevuse tagamiseks vastava reglemendi. (2) Reglemendis määratakse mitmepoolses kauplemissüsteemis osalemise õiguse ja väärtpaberi kauplemisele võtmise tüüptingimused. (3) Reglement kehtib ning seda muudetakse ja rakendatakse ühetaoliselt ning samadel alustel kõigi mitmepoolses kauplemissüsteemis osalejate, samuti osalemist taotlejate, kaubeldavate väärtpaberite emitentide ja väärtpaberite mitmepoolsesse kauplemissüsteemi kauplemisele võtmist taotlejate suhtes. (4) Mitmepoolse kauplemissüsteemi reglemendi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 127–130 sätestatut, välja arvatud garantiifondiga seonduvat. (5) Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja teavitab süsteemis osaleda soovivaid isikuid §-s 134 sätestatud kohustustest ja õigustest ning reglemendis sätestatud kohustustest süsteemis tehtud tehingute täitmisel. (6) Ühel mitmepoolsel kauplemissüsteemil on üks korraldaja. § 1632. Teabe esitamine mitmepoolsele kauplemissüsteemile ja kauplemisteabe avalikustamine (1) Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 144 lõigetes 1 ja 3 ning §-des 1441, 1442 ja 146 sätestatut. Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja ei pea kauplemisteavet iseseisvalt avaldama, kui mitmepoolse kauplemissüsteemi kauplemisteave on avaldatud reguleeritud turu vahendusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt avaldatud teave peab võimaldama selle kasutajatel kujundada investeerimisalaseid seisukohti, arvestades kauplemissüsteemis osaleja iseloomu ja kaubeldava väärtpaberi liiki. (3) Emitent ei ole kohustatud täitma siseteabe ja muu korraldatud teabe avalikustamise nõudeid mitmepoolsele kauplemissüsteemile või selle korraldajale, kui süsteemis kaubeldakse emitendi nõusolekuta tema emiteeritud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1, 2, 3, 6 või 7 nimetatud ja reguleeritud turule kauplemiseks võetud väärtpaberiga. § 1633. Kauplemine mitmepoolses kauplemissüsteemis (1) Mitmepoolses kauplemissüsteemis on õigus osaleda üksnes käesoleva seaduse § 132 lõikes 1 nimetatud isikul ning tema suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 134 sätestatut. (2) Mitmepoolses kauplemissüsteemis osalejad ei ole kohustatud omavaheliste turul pakkumuste ja tehingute tegemisel, välja arvatud juhul, kui neid tehakse kliendi nimel või arvel, rakendama üksteise suhtes käesoleva seaduse § 85 punktides 1, 5–7 ja 9 ning §-des 86–876, 89 ja 891 sätestatut. Käesoleva lõike esimest lauset ei kohaldata vastavalt käesoleva seaduse 21. peatükis sätestatule turukuritarvituse keelamise korra suhtes. (3) Mitmepoolsele kauplemissüsteemile kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 136 ja 1381 sätestatut. § 1634. Järelevalve mitmepoolses kauplemissüsteemis toimuva üle Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 148 ja 149 sätestatut.»; 201) paragrahvi 164 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Ülevõtmispakkumisele, mis tehakse hääleõiguse omandamiseks Eestis registreeritud aktsiaseltsis (edaspidi Eesti sihtemitent) ning mille kõikide või teatud liiki aktsiatega kaubeldakse Eesti turul, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut. (2) Ülevõtmispakkumisele, mis tehakse hääleõiguse omandamiseks Eesti sihtemitendis, mille ühegi aktsiaga ei kaubelda Eesti turul, kohaldatakse üksnes käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud või muudes õigusaktides sihtemitendi töötajate teavitamise, kontrollitava äriühingu ja hääleõiguse kuuluvuse, käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusliku ülevõtmispakkumise erandi, kaitsemeetmete ning muu äriühinguõiguse kohta sätestatut. (3) Ülevõtmispakkumisele, mis tehakse hääleõiguse omandamiseks mõnes teises lepinguriigis registreeritud äriühingus (edaspidi lepinguriigi sihtemitent), kohaldatakse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ülevõtmispakkumise kohta sätestatut, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) ülevõtmispakkumine hääleõiguse omandamiseks tehakse üksnes Eesti turul kaubeldavate hääleõigust andvate aktsiate suhtes; 2) ülevõtmispakkumine hääleõiguse omandamiseks tehakse samaaegselt nii Eesti kui ka mõne teise lepinguriigi turul kaubeldavate hääleõigust andvate aktsiate suhtes, kui aktsiad võeti turule kauplemisele esmakordselt Eestis või need võeti kauplemisele üheaegselt nii Eesti kui ka mõne teise lepinguriigi turul ja sihtemitent on otsustanud valida ülevõtmispakkumise pädevaks järelevalveasutuseks inspektsiooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel kohaldatakse üksnes käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ülevõtmispakkumise kooskõlastamise, menetluse, õiglase ostuhinna määratlemise, avalikustamise ja ülevõtmispakkumise kohta koostatud prospekti (edaspidi ülevõtmispakkumisprospekt) sisu kohta sätestatut. Muul puhul kohaldatakse lepinguriigi sihtemitendi suhtes tema asukohariigi õigust. (5) Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata investeerimisfondina asutatud aktsiaseltsile investeerimisfondide seaduse § 1 tähenduses ning teises lepinguriigis registreeritud investeerimisfondile. (6) Käesolevas peatükis tähendab aktsia käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 7 nimetatud väärtpaberit, samuti muud üleantavat õigust hääletamiseks aktsionäride üldkoosolekul.»; 202) paragrahvi 165 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Ülevõtmispakkumine käesoleva seaduse tähenduses on avalik pakkumine sihtemitendi aktsionäridele (edaspidi sihtisikud) nendelt aktsiate omandamiseks raha või turul kaubeldavate väärtpaberite eest. (2) Sihtemitendi avalik pakkumine oma aktsionäridele sihtemitendi aktsiate omandamiseks ei ole ülevõtmispakkumine. (3) Ülevõtmispakkumise raames tehtud pakkumusele nõustumuse andmise tähtaeg on 28–42 päeva, millest tulenevalt määrab ülevõtja ülevõtmispakkumise kehtivuse tähtaja (edaspidi ülevõtmistähtaeg). Ülevõtmistähtaega arvestatakse ülevõtmispakkumisprospekti avalikustamisest arvates.»; 203) paragrahv 166 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 166. Ülevõtmispakkumise tegemise kohustus (1) Sihtemitendi üle valitseva mõju otse või kooskõlastatult tegutsevate isikutega koos saanud isik on kohustatud 20 päeva jooksul valitseva mõju saamisest arvates tegema ülevõtmispakkumise sihtemitendi kõigi aktsiate suhtes. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata, kui enne valitseva mõju saamist tehti käesolevas peatükis sätestatud ülevõtmispakkumine.»; 204) paragrahvi 169 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Kui ülevõtjale kohaldub ülevõtmispakkumise korral samaaegselt Eesti õigusega kolmanda riigi õigus ja selle kohaselt ei nõuta ülevõtmispakkumise tegemist kõigile sihtisikutele, võib inspektsioon ülevõtja taotluse alusel lubada sihtisikutena mitte arvestada isikuid, kelle elukoht või asukoht on selles riigis.»; 205) paragrahvi 170 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 206) paragrahvi 171 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Ülevõtmispakkumise avalikustamisest kuni ülevõtmispakkumise tulemuse avalikustamiseni ei või sihtemitendi juhatus või nõukogu (edaspidi sihtemitendi juhtorgan) teha toiminguid, mis võivad põhjustada ülevõtmispakkumise nurjumise, välja arvatud juhul, kui sihtemitendi aktsionäride üldkoosolek annab nõusoleku selliste toimingute kaitsemeetmetena (edaspidi kaitsemeetmed) kasutamiseks. Kaitsemeetmed on muu hulgas väärtpaberite emiteerimised, mis võivad ülevõtjal kestvalt takistada kontrolli saavutamist sihtemitendis. Kaitsemeetmeid ei või kasutada kauem, kui see on põhjendatud. Sihtemitendi juhtorganil on õigus kutsuda teisi isikuid võistlevate ülevõtmispakkumiste tegemisele, mida ei käsitata kaitsemeetme kasutamisena.»; 207) paragrahvi 171 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: « (4) Sihtemitendi aktsionäride üldkoosoleku nõusolek peab olema ka nende juhtorgani otsuste kohta, mis tehti enne ülevõtmispakkumise avalikustamist ja mis väljuvad sihtemitendi igapäevase majandustegevuse raamidest ning mille täitmine võib põhjustada kaitsemeetmete kasutamise. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud sihtemitendi aktsionäride üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.»; 208) seadust täiendatakse §-ga 1711 järgmises sõnastuses: « § 1711. Piirangute kohaldamise ja eriõiguste kasutamise keeld (1) Ülevõtmispakkumise tähtaja jooksul ei kohaldata ülevõtja suhtes põhikirjakohaseid, sihtemitendi ja aktsionäride vahelistes või aktsionäride omavahelistes lepingutes sätestatud aktsiate võõrandamise piiranguid. (2) Sihtemitendi põhikirjas sätestatud hääleõigust käsitlevad piirangud või kokkulepped ei kehti ja eelisaktsia ei anna hääleõigust ülevõtmispakkumise tähtajal toimuval aktsionäride üldkoosolekul, kus tehakse otsus § 171 lõigete 3 ja 4 kohaste kaitsemeetmete kasutamise suhtes. (3) Kui ülevõtja on pärast ülevõtmispakkumist omandanud vähemalt 75 protsenti sihtemitendi hääleõigust esindavast aktsiakapitalist, ei kehti hääleõigust käsitlevad kokkulepped ega sihtemitendi põhikirjas sätestatud aktsionäride eriõigused nõukogu liikmete valimisel ja tagasikutsumisel ning eelisaktsia ei anna hääleõigust ülevõtja poolt kokku kutsutud esimesel üldkoosolekul, kus on kavas põhikirja muutmine või otsuse tegemine nõukogu koosseisu suhtes. Ülevõtjal on õigus kokku kutsuda üldkoosolek, mille toimumisest peab ette teatama vähemalt kaks nädalat.»; 209) paragrahvi 174 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: « (3) Kohustusliku ülevõtmispakkumise raames ülevõtmispakkumise esemeks oleva aktsia eest tasutavaks õiglaseks hinnaks peetakse kõrgeimat hinda, mida ülevõtja või temaga kooskõlastatult tegutsevad isikud on pakkumisele eelnenud kuue kuu jooksul selle aktsia eest maksnud. (4) Kui ülevõtja või temaga kooskõlastatult tegutsevad isikud omandavad aktsiaid pärast ülevõtmispakkumise avalikustamist ja enne ülevõtmispakkumise tulemuse avalikustamist ostuhinnast kõrgema hinnaga, peetakse õiglaseks hinnaks kõrgeimat hinda, mis nad selle ajavahemiku jooksul aktsia eest on maksnud.»; 210) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Teiste lepinguriikide pädevate järelevalveasutuste poolt kooskõlastatud ülevõtmispakkumise prospekti alusel on õigus teha ülevõtmispakkumine Eestis, kui teises lepinguriigis registreeritud sihtemitendi ülevõtmispakkumise esemeks olev aktsia on võetud Eesti turul kauplemisele.»; 211) paragrahvi 178 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Pärast ülevõtmistähtaja möödumist avalikustab ülevõtja ülevõtmispakkumise tulemused vastava turu korraldaja veebilehel.»; 212) seadust täiendatakse §-ga 1821 järgmises sõnastuses: « § 1821. Aktsiate ülevõtmine pärast ülevõtmispakkumist (1) Kui ülevõtja on omandanud vähemalt 9/10 sihtemitendi hääleõigust esindavast aktsiakapitalist ülevõtmispakkumise tulemusena, siis võib tema taotlusel sihtemitendi aktsionäride üldkoosolek otsustada ülejäänud sihtisikutele kuuluvate aktsiate ülevõtmise õiglase hüvitise eest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülejäänud sihtisikutele kuuluvate aktsiate ülevõtmise otsuse võib sihtemitendi üldkoosolek teha kuni kolme kuu jooksul arvates ülevõtmistähtaja lõppemisest. Üldkoosoleku otsus ülejäänud sihtisikutele kuuluvate aktsiate ülevõtmise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 9/10 aktsiatega esindatud häältest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib õiglast hüvitist maksta rahas või turul kaubeldavates likviidsetes väärtpaberites ning sellisel juhul ei või hüvitis olla väiksem ülevõtmispakkumise ostuhinnast.»; 213) seadust täiendatakse §-ga 1822 järgmises sõnastuses: « § 1822. Ülevõtmispakkumise tähtaja pikenemine sihtisikute suhtes Nende sihtisikute suhtes, kes ei teinud ülevõtmispakkumise raames ülevõtjale pakkumust aktsiate võõrandamiseks, pikeneb ülevõtmistähtaeg kolme kuuni ülevõtmispakkumise tulemuste avalikustamisest arvates, kui ülevõtja aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 sihtemitendi hääleõigust esindavast aktsiakapitalist ning sihtemitendi üldkoosolek ei ole teinud käesoleva seaduse §-s 1821 sätestatud ülevõtmise otsust.»; 214) paragrahvi 183 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: « 3) kohustusliku ülevõtmispakkumise esemeks oleva aktsia õiglase ostuhinna muutmise tunnused, mille alusel on inspektsioonil õigus teha ülevõtjale ettepanek varem avalikustatud ostuhinna muutmiseks.»; 215) seaduse 20. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «20. peatükk KORRALDATUD TEAVE»; 216) paragrahv 184 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 184. Peatüki kohaldamine (1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse Eesti või muu lepinguriigi turul kauplemisele võetud väärtpaberite, välja arvatud rahaturuinstrumentidele, emitendiga seotud korraldatud teabe avalikustamisele, kui selle emitendi päritolulepinguriigiks on Eesti. (2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata Eestis registreeritud avatud investeerimisfondide osakutele või investeerimisfondide osakutele või aktsiatele, mida käsitatakse välisriigi õigusaktide kohaselt avatud investeerimisfondina.»; 217) seadust täiendatakse §-ga 1841 järgmises sõnastuses: « § 1841. Aktsionär (1) Aktsionär käesoleva peatüki tähenduses on isik, kes hoiab otseselt või kaudselt: 1) emitendi aktsiaid oma nimel ning arvel; 2) emitendi aktsiaid oma nimel ning kolmanda isiku arvel; 3) emitendi aktsiate hoidmistunnistusi. (2) Hoidmistunnistuse hoidja on selle hoidmistunnistusega esindatud ja selle alusvaraks oleva aktsia hoidja.»; 218) seadust täiendatakse §-ga 1842 järgmises sõnastuses: « § 1842. Võlaväärtpaber Võlaväärtpaber käesoleva peatüki tähenduses on võlakiri või muu väärtpaberina kaubeldav võlakohustus, välja arvatud vahetusväärtpaber ja muu väärtpaber, mis on aktsiaga samaväärne või mis vahetamise või temaga esindatud õiguste teostamise tulemusena annab aktsia või aktsiaga samaväärse väärtpaberi omandamise õiguse.»; 219) seadust täiendatakse §-ga 1843 järgmises sõnastuses: « § 1843. Elektroonilised vahendid Elektroonilised vahendid käesoleva peatüki tähenduses on elektroonilised seadmed andmete töötlemiseks, salvestamiseks ja edastamiseks kaabli, raadioside, optiliste tehnoloogiate või muude elektromagnetiliste tehnoloogiate abil.»; 220) seadust täiendatakse §-ga 1844 järgmises sõnastuses: « § 1844. Päritolulepinguriik (1) Kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti, on päritolulepinguriigiks käesoleva peatüki tähenduses aktsiate või alla 1000-eurose nimiväärtusega võlaväärtpaberite emitendi puhul üks järgmistest riikidest: 1) lepinguriik, kus on emitendi registreeritud asukoht, kui see emitent on asutatud lepinguriigis; 2) lepinguriik, kus emitent on kohustatud avalikustama teavet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89) (edaspidi prospektidirektiiv) artiklile 10, kui see emitent on asutatud kolmandas riigis. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata emitendi puhul on päritolulepinguriigiks emitendi poolt valitud lepinguriik, kus on selle emitendi registreeritud asukoht või kus on selle emitendi väärtpaberid turul kauplemisele võetud. Emitent võib päritolulepinguriigiks valida üksnes ühe lepinguriigi ning tema valik kehtib vähemalt kolm aastat, välja arvatud juhul, kui tema väärtpaberid ei ole enam ühelgi lepinguriigi turul kaubeldavad. (3) Kui emitent valib käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt päritolulepinguriigi, avalikustab ta selle valiku kohta teabe käesoleva seaduse §-s 1846 sätestatu kohaselt. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka muus valuutas kui eurodes nomineeritud võlaväärtpaberite puhul.»; 221) seadust täiendatakse §-ga 1845 järgmises sõnastuses: « § 1845. Vastuvõtjalepinguriik Vastuvõtjalepinguriik käesoleva peatüki tähenduses on lepinguriik, kus vastava emitendi väärtpaberid on turul kauplemisele võetud ja mis ei ole päritolulepinguriik.»; 222) seadust täiendatakse §-ga 1846 järgmises sõnastuses: « § 1846. Korraldatud teabe avalikustamine (1) Emitent või isik, kes on emitendi nõusolekuta taotlenud väärtpaberite turul kauplemisele võtmist, on kohustatud avalikustama korraldatud teabe käesolevas peatükis sätestatud tingimustel. (2) Emitent või isik, kes on emitendi nõusolekuta taotlenud väärtpaberite turul kauplemisele võtmist, avalikustab korraldatud teabe kujul, mis võimaldab sellele kiiresti juurde pääseda ühetaolisel moel, ja teeb selle teabe kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud süsteemis. Emitent või isik, kes on emitendi nõusolekuta taotlenud väärtpaberite turul kauplemisele võtmist, ei või investoritelt nõuda mis tahes tasu teabe andmise eest. (3) Emitent on kohustatud korraldatud teabe avalikustamiseks kasutama meediakanaleid, mille puhul võib eeldada, et need edastavad teavet tegelikult ja tõhusalt avalikkusele üle Euroopa Liidu. Korraldatud teabe levitamine peab toimuma üheaegselt võimalikult laiale avalikkusele. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut kohaldatakse ka emitendi suhtes, kelle väärtpaberid ei ole päritolulepinguriigi reguleeritud turul kauplemisele võetud ning kelle vastuvõtjalepinguriik on üksnes Eesti. (5) Inspektsioon haldab korraldatud teabe tsentraalset salvestamise süsteemi või määrab seda süsteemi haldava isiku. (6) Korraldatud teave esitatakse meediakanalitele muutmata täistekstina. (7) Käesoleva seaduse §-des 18410–18412 sätestatud aruande ja teadaande puhul arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõue täidetuks ka juhul, kui korraldatud teabega seotud teade esitatakse meediakanalitele, märkides ära, millisel veebilehel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ametlikult kindlaksmääratud tsentraalsele salvestamise süsteemile on vastavad dokumendid kättesaadavad. (8) Korraldatud teave esitatakse meediakanalitele viisil, millega tagatakse teate turvalisus ning andmekaitse ja vähendatakse teabe kuritarvituse ohtu ning võimaldatakse piisava selgusega määrata korraldatud teabe allikas. Korraldatud teabe kättesaamise turvalisuse tagamiseks tuleb kõrvaldada selle edastamisel tekkinud mis tahes tõrked või häired võimalikult kiiresti. Emitent ei vastuta süsteemivigade ja võimalike puuduste eest meediakanalites, millele korraldatud teave on edastatud. (9) Korraldatud teave edastatakse meediakanalitele viisil, mis selgelt näitab, et tegemist on korraldatud teabega, samuti peavad olema märgitud teabe väljastaja või vastav emitent (edaspidi väljastaja), korraldatud teabe teema ning kellaaeg ja kuupäev, millal väljastaja teabe edastas. Väljastaja peab inspektsiooni nõudmisel teatama seoses korraldatud teabe edastamise ja avalikustamisega järgmised andmed: 1) teabe meediakanalile edastanud isiku nimi; 2) turvalisuse kinnitamise (valideerimise) andmed; 3) teabe meediakanalile edastamise kellaaeg ja kuupäev; 4) millise infokanali või -vahendi kaudu teave edastati; 5) väljastaja poolt korraldatud teabele seatud mis tahes keeluga seotud andmed. (10) Inspektsioon võib anda juhendeid, et lihtsustada korraldatud teabe ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (ELT L 96, 12.04.2003, lk 16–25) ja prospektidirektiivi alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt avaldatava teabe avalikustamist eesmärgiga luua elektrooniline teabevõrk inspektsiooni, reguleeritud turu korraldaja ja äriregistri vahel ning lepinguriikide vaheline elektrooniline teabevõrk.»; 223) seadust täiendatakse §-ga 1847 järgmises sõnastuses: « § 1847. Päritolulepinguriigi kontroll (1) Korraldatud teabe avaldamisel peab emitent või isik, kes on emitendi nõusolekuta taotlenud väärtpaberite turul kauplemisele võtmist, esitama sama teabe samaaegselt ka inspektsioonile, välja arvatud juhul, kui teave on avalikustatud vastavalt käesoleva seaduse §-des 186, 1887 või 1889 sätestatule. Inspektsioon võib avaldada talle esitatud teabe oma veebilehel. (2) Käesoleva seaduse § 185 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teabe esitamisel emitendile peab aktsionär või muu kohustatud isik selle teabe esitama ka inspektsioonile. (3) Kui emitent kavatseb muuta oma asutamislepingut, asutamisotsust või põhikirja, edastab ta viivitamata, kuid mitte hiljem kui üldkoosoleku kokkukutsumise või muudatust hääletava üldkoosoleku toimumise päeval muudatuste eelnõu inspektsioonile ning turgudele, kus tema väärtpaberid on kauplemisele võetud.»; 224) seadust täiendatakse §-ga 1848 järgmises sõnastuses: « § 1848. Keel (1) Kui väärtpaberid on kauplemisele võetud üksnes Eesti kui päritolulepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave eesti või inglise keeles. (2) Kui väärtpaberid on kauplemisele võetud Eesti kui päritolulepinguriigi ja ka ühe või mitme vastuvõtjalepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave eesti või inglise keeles ning vastavalt emitendi valikule kas vastuvõtjalepinguriikide poolt aktsepteeritud keeles või inglise keeles. (3) Kui väärtpaberid on kauplemisele võetud ühe või mitme vastuvõtjalepinguriigi turule, kuid mitte Eesti kui päritolulepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave vastavalt emitendi valikule kas vastuvõtjalepinguriikide poolt aktsepteeritud keeles või inglise keeles ning eesti või inglise keeles. (4) Kui väärtpaberid on kauplemisele võetud Eesti kui vastuvõtjalepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave vastavalt emitendi valikule kas eesti või inglise keeles. (5) Kui väärtpaberid on turule kauplemisele võetud emitendi nõusolekuta, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud kohustusi emitendi asemel isikule, kes on emitendi nõusolekuta taotlenud väärtpaberite turule kauplemisele võtmist. (6) Käesoleva seaduse § 185 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teave edastatakse emitendile eesti või inglise keeles. (7) Kui vähemalt 50 000-eurose nimiväärtusega väärtpaberid või emiteerimise päeval 50 000 eurole vastanud nimiväärtusega võlaväärtpaberid on kauplemisele võetud ühe või mitme lepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave emitendi või isiku, kes on ilma emitendi nõusolekuta taotlenud väärtpaberite turul kauplemisele võtmist, valikul kas päritolu- ja vastuvõtjalepinguriikide poolt aktsepteeritud keeles või inglise keeles.»; 225) seadust täiendatakse §-ga 1849 järgmises sõnastuses: « § 1849. Kolmandates riikides asuvad emitendid (1) Inspektsioonil on õigus vabastada emitent, kelle registreeritud asukoht on kolmandas riigis, käesoleva seaduse §-des 18410–18412, 186, 187 ning 1873–1877 sätestatud nõuete täitmisest tingimusel, et selle kolmanda riigi õigusaktid sätestavad emitendile samaväärsed nõuded või et emitent järgib teabe avalikustamisel sellise kolmanda riigi nõudeid, mis on inspektsiooni hinnangul samaväärsed. Teave, mis avaldatakse kolmanda riigi samaväärsete nõuete alusel, tuleb esitada inspektsioonile vastavalt käesoleva seaduse §-s 1847 sätestatule ning avalikustada vastavalt käesolevas peatükis ja selle alusel antud õigusaktides sätestatule. (2) Käesoleva seaduse § 18410 lõikes 5 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, mille kohaselt majandusaasta tegevusaruanne peab selle riigi õigusaktide kohaselt sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) õiglane, tasakaalustatud ning igakülgset analüüsi sisaldav ülevaade emitendi majandustegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist koos kirjeldusega sellega seotud peamiste riskide ja võimalike kahtluste kohta, võttes eelkõige arvesse tema majandustegevuse ulatust ja keerukust; 2) teave mis tahes oluliste sündmuste kohta, mis toimuvad pärast majandusaasta lõppu; 3) teave emitendi tegevuse võimalike arengusuundade kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 osutatud analüüs peab sisaldama konkreetse majandustegevusega seotud peamisi finantsilisi ja vajaduse korral ka muid näitajaid, mis võimaldaksid mõista emitendi arengut, tema tegevuse tulemust ja finantsseisundit. (4) Käesoleva seaduse § 18411 lõikes 3 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui lisaks tegevuse vahearuandele on selle riigi õigusaktide kohaselt nõutav esitada lühendatud raamatupidamisaruanne ning tegevuse vahearuanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) vastava ajavahemiku tegevuse ülevaade; 2) emitendi tegevuse võimalikud arengusuunad majandusaasta ülejäänud kuue kuu jooksul; 3) aktsiaemitendi puhul olulisemad tehingud seotud osapooltega juhul, kui seda informatsiooni ei ole varem avalikustatud. (5) Käesoleva seaduse § 18410 lõikes 2 ning § 18411 lõikes 7 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitendi vastav isik vastutab selle riigi õigusaktide kohaselt aasta ja poolaasta finantsteabe eest, eelkõige: 1) raamatupidamisaruande kohaldatavale aruandluse korrale või raamatupidamise standarditele vastavuse eest; 2) tegevusaruandes sisalduva juhtkonna ülevaate õigsuse eest. (6) Käesoleva seaduse §-s 18412 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitent peab selle riigi õigusaktide kohaselt avaldama kvartali finantsaruandeid. (7) Käesoleva seaduse § 18410 lõike 3 esimeses lauses sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui selle riigi õigusaktide kohaselt ei nõuta soolo baasil aruannete esitamist emaettevõtja poolt, kuid emitent, kelle registreeritud asukoht on selles välisriigis, peab konsolideeritud aruannetes esitama vähemalt järgmise teabe: 1) aktsiate emitentide kohta dividendide arvutamine ja dividendide maksmise võime; 2) võimaluse korral nõuded kõikide emitentide miinimumkapitali ja likviidsuse kohta. (8) Samaväärsuse nõude täitmiseks peab emitent esitama inspektsiooni nõudmisel täiendavad auditeeritud andmed, mis sisaldavad teavet emitendi kui eraldi ettevõtja soolo baasil aruannete kohta ning mis käsitlevad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teabe üksikasju. Esitatavad andmed võib koostada kolmanda riigi raamatupidamise standardite kohaselt. (9) Käesoleva seaduse § 18410 lõike 3 teises lauses sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on selles kolmandas riigis, ei ole selle kolmanda riigi õigusaktide kohaselt kohustatud esitama konsolideeritud aruannet, kuid peab oma soolo baasil aruanded koostama Euroopa Liidus kohaldatavate ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) artikli 3 kohaselt tunnustatud rahvusvaheliste raamatupidamise standardite või nendega samaväärsete kolmanda riigi raamatupidamise standardite kohaselt. Kui selline finantsteave ei ole nimetatud standarditega kooskõlas, tuleb finantsteave esitada samaväärsuse nõude täitmiseks korrigeeritud raamatupidamisaruandena ning lisaks peab soolo baasil koostatud aruandeid olema auditeerinud sõltumatu audiitor. (10) Käesoleva seaduse §-s 186 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui ajavahemik, mille jooksul selles kolmandas riigis registreeritud asukohaga emitenti on selle kolmanda riigi õigusaktide kohaselt kohustatud teavitama olulistest osalustest ja mille jooksul ta peab need olulised osalused avalikustama, ei ole pikem kui seitse kauplemispäeva. (11) Emitendi teavitamiseks kehtestatud tähtaeg ja edasine emitendipoolne avalikustamise tähtaeg võivad erineda käesoleva seaduse § 185 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 186 kehtestatud tähtaegadest ning otsuse vastava erineva tähtaja kohta võib emitendi taotluse alusel teha inspektsioon. Teave selliste otsuste kohta tuleb avalikustada inspektsiooni veebilehel. (12) Käesoleva seaduse §-s 187 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on selles kolmandas riigis, peab selle kolmanda riigi õigusaktide kohaselt täitma järgmised tingimused: 1) kui emitendil on lubatud omada kuni 5 protsenti oma aktsiatega esindatud hääleõigustest, peab ta sellise piirmäärani jõudmisel või selle ületamisel nimetatud informatsiooni avalikustama; 2) kui emitendil on lubatud omada 5–10 protsenti oma aktsiatega esindatud hääleõigustest, peab ta 5 protsendini või vastava maksimummäärani jõudmisel või selle ületamisel nimetatud informatsiooni avalikustama; 3) kui emitendil on lubatud omada üle 10 protsendi oma aktsiatega esindatud hääleõigustest, peab ta 5-protsendilise või 10-protsendilise piirmäärani jõudmisel või selle ületamisel nimetatud informatsiooni avalikustama. Samaväärsuse nõude kindlaksmääramisel ei pea arvestama teavitamiskohustust suurema kui 10-protsendilise piirmäära ületamisel. (13) Käesoleva seaduse §-s 1875 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on selles kolmandas riigis, peab selle riigi õigusaktide kohaselt avalikustama hääleõiguste koguarvu ja oma- või aktsiakapitali suuruse 30 kalendripäeva jooksul pärast selle koguarvu või kapitali suuruse muutumist. (14) Käesoleva seaduse § 1876 lõike 3 punktis 1 ja § 1877 lõike 3 punktis 1 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on selles kolmandas riigis, peab selle riigi õigusaktide kohaselt esitama teabe vähemalt koosoleku toimumiskoha, -aja ja päevakorra kohta. (15) Käesoleva seaduse § 1871 lõigetes 6 ja 7 sõltumatuse kohta sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui käesoleva seaduse § 1871 lõikes 9 nimetatud fondivalitseja või investeerimisühing peab selle riigi õigusaktide kohaselt täitma järgmised tingimused: 1) fondivalitsejal või investeerimisühingul peab olema võimalik kõigil juhtudel kasutada vabalt ja emaettevõtjast sõltumatult tema poolt valitsetavate varadega esindatud hääleõigusi; 2) fondivalitseja või investeerimisühing peab huvide konflikti korral jätma arvestamata emaettevõtja või emaettevõtja poolt kontrollitava muu ettevõtja huvid. (16) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud samaväärsuse nõude täitmiseks peab emaettevõtja täitma käesoleva seaduse § 1871 lõike 11 punktis 1 ning lõigetes 12 ja 13 sätestatud teatamisnõudeid. Lisaks peab emaettevõtja esitama õiendi või kinnituse tema vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud tingimustele iga nimetatud fondivalitseja või investeerimisühingu suhtes.»; 226) paragrahvidest 184–1849 moodustatakse seaduse 20. peatüki 1. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: «1. jagu Üldsätted»; 227) seaduse 20. peatükki täiendatakse 2. jaoga järgmises sõnastuses: «2. jagu Perioodiline teave § 18410. Majandusaasta aruande avalikustamine (1) Emitent on kohustatud nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates avalikustama oma majandusaasta aruande ning korraldama, et see majandusaasta aruanne on avalikult kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul. (2) Majandusaasta aruanne peab koosnema auditeeritud raamatupidamisaruandest, tegevusaruandest ja juhtkonna deklaratsioonist. (3) Kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid vastavalt seitsmenda nõukogu direktiivi 83/349, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb raamatupidamise ühendaruandeid (EÜT L 193, 18.07.1983, lk 1–17) (edaspidi seitsmes direktiiv), ülevõtmisel kehtestatud õigusaktidele, peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud auditeeritud raamatupidamisaruanne koosnema konsolideeritud aruannetest, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002, ning aruannetest emaettevõtja kohta, mis on kooskõlas selle lepinguriigi õigusega, kus on emaettevõtja registreeritud asukoht. Kui emitent ei ole kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, peab nimetatud auditeeritud raamatupidamisaruanne koosnema aruannetest, mis on kooskõlas selle lepinguriigi õigusega, kus on emitendi registreeritud asukoht. (4) Majandusaasta aruande osaks olev raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud vastavalt neljanda nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (EÜT L 222, 14.08.1978, lk 11–31) (edaspidi neljas direktiiv), artiklite 51 ja 51a ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide sätetele või juhul, kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, vastavalt seitsmenda direktiivi artikli 37 ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide sätetele. Audiitori järeldusotsusele peavad alla kirjutama auditi läbi viinud isikud. (5) Tegevusaruanne peab olema koostatud vastavalt neljanda direktiivi artikli 46 ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide sätetele ning juhul, kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, vastavalt seitsmenda direktiivi artikli 36 ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide sätetele. (6) Juhtkonna deklaratsioonis peavad emitendi tegevuse eest vastutavad isikud, kelle nimed ja ülesanded on selgelt välja toodud, deklareerima ja kinnitama, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud raamatupidamisaruanne õige ja õiglase ülevaate emitendi ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja kasumist või kahjumist ning tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate emitendi ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust. § 18411. Poolaastaaruande avalikustamine (1) Aktsiate või võlaväärtpaberite emitent on kohustatud majandusaasta esimese kuue kuu kohta viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul nimetatud perioodi lõppemisest arvates avalikustama poolaastaaruande ning korraldama, et see poolaastaaruanne on avalikult kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul. (2) Poolaastaaruanne peab koosnema lühendatud raamatupidamisaruandest, tegevuse vahearuandest ja juhtkonna deklaratsioonist. (3) Tegevuse vahearuanne peab kajastama vähemalt majandusaasta esimese kuue kuu jooksul toimunud olulisi sündmusi ja nende mõju lühendatud raamatupidamisaruandele ning sisaldama majandusaasta järelejäänud kuue kuu peamiste riskide ja ebaselguste kirjeldust. Aktsiate emitendi (edaspidi käesolevas peatükis aktsiaemitent) tegevuse vahearuanne peab kajastama ka olulise tähtsusega tehinguid seotud osapooltega. (4) Kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lühendatud raamatupidamisaruanne olema koostatud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamise standarditega, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikliga 6 ettenähtud menetluse kohaselt ning mida kohaldatakse raamatupidamise vahearuandlusele. Kui emitent ei ole kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, peab lühendatud raamatupidamisaruanne koosnema lühendatud bilansist, lühendatud kasumiaruandest ning neid selgitavatest lisadest. Lühendatud bilansi ja lühendatud kasumiaruande koostamisel peab emitent järgima samu arvestus- ja avalikustatava teabe valiku põhimõtteid kui majandusaasta aruande koostamisel. (5) Lühendatud bilansis ja lühendatud kasumiaruandes näidatakse emitendi viimase aasta raamatupidamisaruande kõiki kirjeid ja vahesummasid. Lisatakse ka täiendavaid eelarvekirjeid, kui nende väljajätmisel ei annaks poolaasta raamatupidamisaruanne emitendi varadest, kohustustest, finantsseisundist ning kasumist või kahjumist õiget ja õiglast ülevaadet. Peale selle lisatakse järgmised võrdlusandmed: 1) jooksva majandusaasta esimese kuue kuu bilanss ja vahetult eelnenud majandusaasta võrdlev bilanss; 2) jooksva majandusaasta esimese kuue kuu kumulatiivne kasumiaruanne võrdlusandmetega eelmise majandusaasta võrreldava ajavahemiku kohta. (6) Selgitavad lisad peavad sisaldama piisavalt teavet, et tagada lühendatud poolaastaaruande võrreldavus majandusaasta aruandega. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud aktsiaemitendid esitavad tegevuse vahearuannetes teabe vähemalt järgmiste seotud osapooltega toimunud olulise tähtsusega tehingute ja tehingumuudatuste kohta: 1) jooksva majandusaasta esimese kuue kuu jooksul seotud osapooltega toimunud tehingud, mis on oluliselt mõjutanud ettevõtte finantsseisundit või tegevuse tulemusi nimetatud ajavahemikul; 2) mis tahes muutused viimases aastaaruandes kirjeldatud tehingutes seotud osapooltega, mis võisid oluliselt mõjutada ettevõtte finantsseisundit või jooksva majandusaasta kuue esimese kuu tegevuse tulemusi. (8) Kui poolaastaaruanne on auditeeritud, tuleb audiitori järeldusotsus või audiitorite koostatud ülevaade esitada täies mahus. Kui poolaastaaruanne on auditeerimata või audiitorite poolt üle vaatamata, peab emitent oma aruandes seda deklareerima. (9) Kui aktsiaemitent ei ole kohustatud koostama konsolideeritud aruannet, peab ta avalikustama vähemalt neljanda direktiivi artikli 43 lõikes 7b nimetatud tehingud seotud osapooltega. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtkonna deklaratsioonis peavad emitendi tegevuse eest vastutavad isikud, kelle nimed ja funktsioonid on selgelt välja toodud, deklareerima ja kinnitama, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud lühendatud raamatupidamisaruanne õige ja õiglase ülevaate emitendi või konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja kasumist või kahjumist vastavalt lõike 3 sätetele ning tegevuse vahearuanne annab õige ja õiglase ülevaate käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud teabest. § 18412. Vaheteadaannete avalikustamine (1) Aktsiaemitent on kohustatud majandusaasta esimese kuuekuulise perioodi kestel ning teise kuuekuulise perioodi kestel vastava tähtaja jooksul, mis algab kümme nädalat pärast vastava kuuekuulise perioodi algust ja lõpeb kuus nädalat enne vastava kuuekuulise perioodi lõppu, avalikustama juhtkonna vaheteadaande. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtkonna vaheteadaanne sisaldab selgitust vastava perioodi jooksul toimunud oluliste sündmuste ja tehingute kohta ning nende mõju kohta emitendi ja tema kontrollitavate ettevõtjate finantsseisundile ning emitendi ja tema kontrollitavate ettevõtjate finantsseisundi ja tulemuste üldist kirjeldust vastaval perioodil. (3) Vaheteadaanne peab sisaldama informatsiooni vastava kuuekuulise perioodi algusest kuni vaheteadaande avalikustamise päevani. § 18413. Perioodilise teabe avalikustamise erandid (1) Käesoleva seaduse §-des 18410–18412 sätestatut ei kohaldata järgmistele emitentidele: 1) riik, riigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus, rahvusvaheline organisatsioon või muu rahvusvaheline avalik-õiguslik institutsioon, mille liikmeks on vähemalt üks lepinguriik, Euroopa Keskpank või lepinguriigi keskpank, olenemata sellest, kas nad emiteerivad aktsiaid või teisi väärtpabereid; 2) emitent, kes emiteerib üksnes võlaväärtpabereid, mis on võetud turule kauplemisele ja mille nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot või võrdne emiteerimise päeval vähemalt 50 000 euroga juhul, kui need on nomineeritud teises valuutas. (2) Käesoleva seaduse §-s 18411 sätestatut ei kohaldata krediidiasutustele, kelle aktsiad ei ole turul kauplemisele võetud ja kes on kestvalt või korduvalt emiteerinud üksnes võlaväärtpabereid käesoleva seaduse § 1842 tähenduses, tingimusel, et kõikide selliste võlaväärtpaberite nimiväärtus kokku jääb alla 100 000 000 euro ning et see krediidiasutus ei ole avaldanud prospektidirektiivi ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide kohaselt koostatud prospekti. Kestvalt või korduvalt emiteeritud võlaväärtpaberid käesoleva lõike tähenduses on käesoleva seaduse § 2 lõikes 7 nimetatud väärtpaberid. (3) Käesoleva seaduse §-s 18411 sätestatut ei kohaldata emitentidele, kes on asutatud enne 2003. aasta 31. detsembrit ning kes emiteerivad turule üksnes Eesti Vabariigi või Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt antud tingimusteta ja tagasivõtmatu garantiiga võlaväärtpabereid. (4) Käesoleva seaduse §-s 18412 sätestatut ei kohaldata emitentidele, kes vastavalt õigusaktidele, turul kehtivatele reeglitele või omal initsiatiivil avalikustavad kvartaalseid finantsaruandeid.»; 228) paragrahvidest 185–1877 moodustatakse seaduse 20. peatüki 3. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: «3. jagu Igakordne teave»; 229) paragrahvidest 185–1871 moodustatakse seaduse 20. peatüki 3. jao 1. jaotis ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: «1. jaotis Osalustega seotud teave»; 230) paragrahv 185 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 185. Teatamiskohustus (1) Igaüks, kes vastavalt käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatule kas otseselt või kaudselt, isiklikult või koos kooskõlastatult tegutsevate isikutega omandab või suurendab aktsiaemitendis talle kuuluvate häälte arvu kuni 5, 10, 15, 20, 25 või 50 protsendini või 1/3 või 2/3-ni kõigist nimetatud emitendi emiteeritud aktsiatega esindatud häältest või üle nimetatud määrade, peab talle kuuluvate häälte arvust teatama sellele emitendile viivitamata, kuid mitte hiljem kui nelja kauplemispäeva jooksul. (2) Igaüks, kellele kuuluvate häälte arv langeb alla mõne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määra, peab iga kord sellest ja talle aktsiaemitendis kuuluvate häälte arvust teatama sellele emitendile viivitamata, kuid mitte hiljem kui nelja kauplemispäeva jooksul. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teatamiskohustust kohaldatakse ka juhul, kui isikule aktsiaemitendis kuuluvate häälte arv jõuab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrani, ületab seda või langeb alla nimetatud määra käesoleva seaduse § 1875 kohaselt avalikustatud hääleõiguste jaotust muutva sündmuse tõttu. Kui emitendi registreeritud asukoht on kolmandas riigis, kohaldatakse teatamiskohustust samaväärsete sündmuste korral. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaeg algab kauplemispäevast, mis järgneb sellele päevale, kui isik sai teada või pidi teada saama osaluse omandamisest, suurenemisest, vähenemisest või hääleõiguse teostamise võimalusest, või kauplemispäevast, mis järgneb sellele päevale, kui isik sai teada käesoleva seaduse § 1875 kohaselt avalikustatud häälte jaotust muutvast sündmusest. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hääleõigused arvutatakse kõikide ühte liiki aktsiate põhjal, millega on hääleõigused esindatud, isegi kui nende hääleõiguste teostamine on peatatud. (6) Inspektsioonil on õigus põhjendatud kahtluseks käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustuse rikkumise suhtes pidada olukorda, kus inspektsioonil on tekkinud esialgne kahtlus, et isik on rikkunud käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustust, ja välisriigis registreeritud isik või asutus keeldub põhjendamatult inspektsioonile andmast teavet sellele välisriigi isikule aktsiaseltsis kuuluvate või talle kuuluda võivate häälte kohta. (7) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2, käesoleva seaduse § 186 ning § 187 lõike 1 kohaldamisel lähtutakse Eesti kauplemispäevade kalendrist. Inspektsioon avaldab oma veebilehel Eestis asuvate või tegutsevate erinevate turgude kauplemispäevade kalendri. Kauplemispäev käesoleva seaduse tähenduses on määratud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 2 lõikega 5 ja artikliga 4. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) hääleõiguste jagunemine vastavalt kujunenud olukorrale; 2) võimaluse korral teave nende kontrollitavate äriühingute kohta, kelle kaudu selliste hääleõigustega seotud väärtpabereid faktiliselt hoitakse; 3) vastava piirmäära saavutamise või ületamise kuupäev; 4) andmed aktsionäri kohta, kaasa arvatud juhul, kui aktsionäril ei ole käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 sätestatud tingimuste alusel hääleõiguse teostamise õigust, ja isiku kohta, kellel on õigus teostada hääleõigust selle aktsionäri eest. (9) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 kohaldamisel on teatamiskohustus igal aktsionäril või käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud isikul. Käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 4 sätestatud juhul täidavad teatamiskohustust kõik kokkuleppe osapooled ühiselt. (10) Kui aktsionär väljastab käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 12 sätestatud juhul volituse üheks aktsionäride koosolekuks, võib teate esitada ühekordse teatena volituse andmise hetkel, märkides teates selgelt, milliseks kujuneb hääleõigustega seotud olukord, kui volitatu ei saa enam hääleõigust kasutada iseenda äranägemisel. Kui volitatu saab käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 12 sätestatud juhul ühe või mitu volitust üheks aktsionäride koosolekuks, võib teate esitada ühekordse teatena volituste saamise hetkel, märkides teates selgelt, milliseks kujuneb hääleõigustega seotud olukord, kui volitatu ei saa enam hääleõigusi kasutada iseenda äranägemisel. (11) Kui teatamiskohustus on rohkem kui ühel isikul, võib esitada ühise ühekordse teate. Ühise ühekordse teate kasutamine ei vabasta mitte ühtegi isikut tema enda teatega seotud kohustuste täitmisest. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaldamisel loetakse, et aktsionär või käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud isik sai omandamisest, võõrandamisest või hääleõiguste kasutamise võimalusest teada hiljemalt kahe kauplemispäeva möödumisel tehingu tegemisest. (13) Käesolevas paragrahvis sätestatud teavitamiskohustuste kohaldamisel käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 9 sätestatud väärtpaberitega seoses summeerib väärtpaberite hoidja kõik sama emitendi poolt emiteeritud alusvaraks olevate aktsiatega seotud väärtpaberid käesoleva seaduse § 10 lõike 5 tähenduses ja teatab neist vastavalt. (14) Käesoleva paragrahvi lõike 13 kohaselt nõutav teade peab sisaldama järgmist teavet: 1) hääleõiguste jagunemine vastavalt kujunenud olukorrale; 2) võimaluse korral teave nende kontrollitavate äriühingute kohta, kelle kaudu selliste hääleõigustega seotud väärtpabereid faktiliselt hoitakse; 3) vastava piirmäära saavutamise või ületamise kuupäev; 4) kui väärtpaberi kasutamiseks on määratud kindel ajavahemik, siis aktsiate omandamise või omandamise võimaluse tekkimise aeg; 5) väärtpaberi lunastus-, kasutamis- või aegumistähtaeg; 6) andmed väärtpaberi hoidja kohta; 7) alusvaraks olevaid aktsiaid emiteerinud emitendi nimi. (15) Käesoleva paragrahvi lõike 14 punkti 1 kohaldamisel arvutatakse hääleõiguste protsent hääleõiguste koguarvust ja aktsia- või osakapitali suurusest, mis on vastavalt käesoleva seaduse §-le 1875 viimati avaldatud. Teatamistähtaeg on sama, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3. Teade saadetakse alusvaraks oleva aktsia emitendile ja inspektsioonile. Kui väärtpaber on seotud mitme alusvaraks oleva aktsiaga, teatatakse eraldi igale alusvaraks oleva aktsia emitendile.»; 231) paragrahvi 1851 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Inspektsiooni või aktsiaemitendi nõudmisel on käesoleva seaduse § 185 lõike 1, 2 või 3 alusel häälte arvust teatanud isik kohustatud vastavalt inspektsioonile või emitendile tõendama talle otseselt või kaudselt kuuluvate häälte arvu, osaluse suuruse, omandamise, omamise või võõrandamise.»; 232) paragrahvi 186 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Emitent korraldab käesoleva seaduse § 185 alusel saadud teabe avalikustamise viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme kauplemispäeva jooksul selle teate kättesaamisest arvates, välja arvatud juhul, kui nimetatud teabe avaldab inspektsioon vastavalt käesoleva seaduse § 1846 sätetele kolme kauplemispäeva jooksul selle teate kättesaamisest arvates.»; 233) paragrahv 187 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 187. Muud juhud Aktsiaemitent, kes ise või kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb oma nimel, kuid emitendi arvel, omandab või võõrandab oma aktsiaid, mille tagajärjel tema aktsiate osakaal hääleõigustest on 5 või 10 protsenti, ületab seda või langeb alla selle, on kohustatud avalikustama selle osakaalu viivitamata, kuid mitte hiljem kui nelja kauplemispäeva jooksul nende omandamisest või võõrandamisest arvates. Oma aktsiate osakaal arvutatakse, lähtudes kõigist emitendi poolt emiteeritud aktsiatega esindatud hääleõigustest.»; 234) seadust täiendatakse §-ga 1871 järgmises sõnastuses: « § 1871. Erandid (1) Käesoleva seaduse § 185 lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata: 1) aktsiatele, mis omandatakse üksnes arveldamiseks tavalise lühikese arveldustsükli raames; 2) aktsiatele, mis kuuluvad aktsiate hoidmise teenust osutavale isikule selle teenuse osutamise pädevuse piires tingimusel, et nimetatud teenusepakkuja võib nende aktsiatega esindatud hääleõigusi teostada üksnes kirjalikult või elektrooniliste vahendite kaudu saadud juhendite alusel; 3) turutegija poolt turutegemise pädevuse raames omandatud või võõrandatud 5-protsendilisele osalusele juhul, kui turutegija ei sekku emitendi juhtimisse ega avalda emitendile mõju selle turutegija poolt omatavate aktsiate ostmiseks või nende aktsiate hinna tagamiseks; 4) hääleõiguste suhtes, mis on esindatud krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvate aktsiatega tingimusel, et nimetatud hääleõigused ei ületa 5 protsenti kõigist emitendi poolt emiteeritud aktsiatega esindatud hääleõigustest ning krediidiasutus või investeerimisühing tagab, et nimetatud hääleõigusi ei teostata ega kasutata emitendi juhtimisse sekkumiseks. (2) Tavalise lühikese arveldustsükli maksimaalne pikkus on kolm tehingule järgnevat kauplemispäeva. (3) Krediidiasutus või investeerimisühing, kes soovib kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud vabastust, teatab hiljemalt nelja kauplemispäeva jooksul inspektsioonile, et ta tegutseb või kavatseb tegutseda teatava emitendi suhtes turutegijana. Kui krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab oma tegutsemise turutegijana vastava emitendi suhtes, teavitab ta viivitamata sellest inspektsiooni. (4) Inspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel saadud teabe viivitamata emitendi päritolulepinguriigi vastavale järelevalveasutusele. (5) Turutegemise eesmärgil hoitavate väärtpaberite kindlaksmääramise jaoks ei ole turutegija kohustatud hoidma vastavaid väärtpabereid eraldi kontol ning ta võib vastavad väärtpaberid määrata kindlaks mis tahes muul kontrollitaval viisil. (6) Investeerimisfondide seaduses sätestatud eurofondi fondivalitseja või teise lepinguriigi eurofondi fondivalitseja emaettevõtja ei ole kohustatud summeerima käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud osalusi nende osalustega, mida fondivalitseja ise valitseb eeldusel, et ta teostab oma hääleõigust emaettevõtjast sõltumatult. Käesoleva lõike esimest lauset ei kohaldata juhul, kui emaettevõtja või emaettevõtja poolt kontrollitav isik on investeerinud selle fondivalitseja valitsetavatesse osalustesse ja fondivalitseja võib nende osalustega esindatud hääleõigusi teostada üksnes emaettevõtja või emaettevõtja kontrollitava ettevõtja otseste või kaudsete juhendite alusel. (7) Eesti või lepinguriigi investeerimisühingu emaettevõtja ei ole kohustatud summeerima käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud osalusi nende osalustega, mida see investeerimisühing valitseb iga kliendi suhtes eraldi käesoleva seaduse § 43 lõike 4 tähenduses järgmistel tingimustel: 1) investeerimisühingul on tegevusluba väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamiseks; 2) investeerimisühing võib nende aktsiatega esindatud hääleõigusi teostada üksnes kirjalikult või elektrooniliste vahendite kaudu antud juhendite alusel või investeerimisühing tagab, rakendades seejuures vajalikke ja asjakohaseid meetmeid, et väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutatakse eraldiseisvalt igasugustest teistest investeerimisfondide valitsemisega seotud samaväärsetest teenustest; 3) investeerimisühing teostab oma hääleõigust emaettevõtjast sõltumatult. (8) Käesoleva paragrahvi lõiget 7 ei kohaldata juhul, kui emaettevõtja või emaettevõtja kontrollitav ettevõtja on investeerinud selle investeerimisühingu valitsetavatesse osalustesse ja investeerimisühing võib nende osalustega esindatud hääleõigusi teostada üksnes emaettevõtja või emaettevõtja kontrollitava ettevõtja otseste või kaudsete juhendite alusel. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud erandit kohustusest summeerida osalused emaettevõtja osalustega kohaldatakse ka ettevõtjate suhtes, kelle asukoht on kolmandas riigis, kuid kellel peaks olema samaväärne tegevusluba väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamiseks või eurofondide valitsemiseks vastavalt Euroopa Ühenduse õigusaktidele, kui nende asukoht või peamine tegevuskoht oleks lepinguriigis, tingimusel, et nad järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud samaväärseid sõltumatuse nõudeid nagu fondivalitsejad või investeerimisühingud. (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud erandi kohaldamiseks peab fondivalitseja või investeerimisühingu emaettevõtja vastama järgmistele tingimustele: 1) ta ei sekku otseste või kaudsete juhendite andmise teel ega muul viisil sellele fondivalitsejale või investeerimisühingule kuuluvate hääleõiguste teostamisse; 2) fondivalitsejal või investeerimisühingul peab olema võimalik teostada vabalt ja emaettevõtjast sõltumatult tema valitsetavate varadega esindatud hääleõigusi. (11) Kui emaettevõtja soovib käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud erandit kasutada, peab ta viivitamata esitama inspektsioonile järgmise teabe: 1) fondivalitsejate ja investeerimisühingute nimed, märkides võimaluse korral nende üle järelevalvet teostavad järelevalveasutused, viitamata seejuures vastavatele emitentidele; 2) õiend või kinnitus emaettevõtja vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud tingimustele iga nimetatud fondivalitseja või investeerimisühingu suhtes. (12) Emaettevõtja peab jooksvalt uuendama käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud nimekirja. (13) Kui emaettevõtja kavatseb kasutada käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud erandit ainult käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 9 nimetatud väärtpaberite suhtes, on ta kohustatud teatama inspektsioonile üksnes käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 sätestatud nimekirja. (14) Otsesed juhendid käesoleva paragrahvi lõike 10 punkti 1 tähenduses on emaettevõtja või emaettevõtja kontrollitava ettevõtja poolt fondivalitsejale või investeerimisühingule antavad mis tahes juhendid hääleõiguse igakordse teostamise korral. (15) Kaudsed juhendid käesoleva paragrahvi lõike 10 punkti 1 tähenduses on emaettevõtja või emaettevõtja kontrollitava ettevõtja poolt antavad üldised või igakordsed mis tahes vormis juhendid, mis emaettevõtja või emaettevõtja kontrollitava ettevõtja teatud ärihuvide teenimise eesmärgil piiravad juhendis kindlaksmääratud ulatuses fondivalitsejal või investeerimisühingul hääleõiguse teostamist. (16) Käesoleva seaduse § 185 lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata aktsiatele, mis on antud Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetele või nende liikmete poolt seoses rahandusasutuste funktsioonide täitmisega, kaasa arvatud aktsiatele, mis on antud nimetatud liikmetele või nende poolt pandi-, tagasiostu või muu sarnase kokkuleppe alusel rahapoliitika eesmärkidel või maksesüsteemi siseselt, tingimusel, et nimetatud kokkulepped on lühiajalised ning et nimetatud aktsiatega esindatud hääleõigusi ei teostata. (17) Käesoleva seaduse § 185 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teatamiskohustust ei kohaldata isikule juhul, kui teatamiskohustuse täidab selle isiku emaettevõtja.»; 235) seaduse 20. peatüki 3. jagu täiendatakse 2. jaotisega järgmises sõnastuses: «2. jaotis Teave väärtpaberiomanikele § 1872. Kolmandates riikides avalikustatud teave Emitent peab tagama, et temaga või tema poolt emiteeritud väärtpaberitega seotud kolmandas riigis avalikustatud teave, millel võib olla tähtsus Euroopa Majanduspiirkonna avalikkuse jaoks, avalikustatakse vastavalt käesolevas peatükis ja selle alusel antud õigusaktides sätestatule isegi juhul, kui nimetatud teave ei ole korraldatud teave. § 1873. Väärtpaberitest tulenevate õiguste muutmine (1) Aktsiaemitent peab viivitamata avalikustama kõik muudatused erinevate aktsialiikidega esindatud õigustes, sealhulgas muudatused õigustes, mis on esindatud emitendi enda poolt emiteeritud tuletisväärtpaberitega, mis annavad õiguse omandada või võõrandada selle emitendi aktsiaid. (2) Muu väärtpaberi kui aktsia emitent peab viivitamata avalikustama kõik muudatused selliste väärtpaberite omanike õigustes, sealhulgas muudatused nende väärtpaberite tingimustes, mis võivad kaudselt mõjutada väärtpaberite omanike õigusi. § 1874. Võlakohustuse emiteerimine (1) Emitent peab viivitamata avalikustama teabe uute võlakohustuste emiteerimise kohta, eelkõige teabe nendega seotud mis tahes garantii või tagatise kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata rahvusvahelistele organisatsioonidele või muudele rahvusvahelistele avalik-õiguslikele institutsioonidele, mille liikmete hulgas on vähemalt üks lepinguriik, ning Eesti Vabariigi ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt emiteeritud väärtpaberitele. § 1875. Hääleõiguste jaotust muutev sündmus Emitent on kohustatud viivitamata avalikustama muudatused hääleõiguste koguarvus ja kapitali suuruses. § 1876. Aktsiaemitendile esitatavad erinõuded (1) Aktsiaemitent peab kõiki aktsionäre võrdsetel asjaoludel võrdselt kohtlema. (2) Aktsiaemitent peab tagama andmete õigsuse, täpsuse ja täielikkuse ning et kõik võimalused ja kogu teave, mida aktsionärid vajavad oma õiguste teostamiseks, oleksid kättesaadavad Eestis. Aktsionäridele peab olema tagatud võimalus teostada oma õigusi volituse andmise teel niivõrd, kuivõrd peetakse sealjuures kinni emitendi päritoluriigi õigusaktidest. (3) Aktsiaemitent: 1) peab andma teavet üldkoosoleku toimumiskoha, -aja ja päevakorra, samuti aktsiate ja hääleõiguste koguarvu kohta ning aktsionäride õiguste kohta üldkoosolekul osalemiseks; 2) teeb kättesaadavaks igale isikule, kellel on õigus üldkoosolekul hääletada, koos üldkoosoleku teatega või nimetatud isiku nõudel pärast üldkoosoleku kokkukutsumist, hääletamisvolituse vormi kirjalikul kujul või elektrooniliste vahendite abil; 3) määrab krediidi- või finantseerimisasutuse oma makseagendiks, kelle kaudu saavad aktsionärid teostada oma varalisi õigusi; 4) avaldab või saadab laiali teateid dividendide jaotuse ja maksmise kohta ning uute aktsiate emiteerimise kohta, sealhulgas teavitab igasugustest kokkulepetest või toimingutest seoses aktsiate jagamise, märkimise, tühistamise või vahetamisega. (4) Aktsiaemitent võib aktsionäridele edastada teavet elektrooniliste vahendite abil kõikide järgmiste tingimuste täitmise korral: 1) vastav otsus on vastu võetud aktsionäride üldkoosolekul; 2) elektrooniliste vahendite kasutamine ei sõltu aktsionäri või käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 sätestatud isikute juurdepääsust sellistele vahenditele nende isikute elu- või asukohas; 3) kasutusele on võetud identifitseerimisvahendid, mis tagavad teabe tegeliku ja tõhusa edastamise aktsionäridele või isikutele, kellel on õigus hääleõigusi teostada või hääleõiguste teostamiseks korraldusi anda; 4) aktsionäridele või käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktides 3–5, 8 ja 11 sätestatud isikutele on saadetud kirjalik teade anda nõusolek teabe elektrooniliste vahendite abil edastamiseks, kusjuures kirjale mõistliku aja jooksul vastamata jätmist peetakse nõusoleku andmiseks. Nimetatud isikud võivad nõusoleku andmisest sõltumata edaspidi nõuda teabe edastamist kirjalikult; 5) teabe elektrooniliste vahendite abil edastamise kulude jaotamise määrab emitent, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise nõudest. § 1877. Võlaväärtpaberite emitendile esitatavad erinõuded (1) Võlaväärtpaberite emitent peab kõiki samu õigusi andvate võlaväärtpaberite omanikke võlaväärtpaberitega esindatud õiguste osas võrdselt kohtlema. (2) Võlaväärtpaberite emitent peab tagama andmete õigsuse, täpsuse ja täielikkuse ning et kõik võimalused ja kogu teave, mida võlaväärtpaberiomanikud vajavad oma õiguste teostamiseks, oleksid avalikult kättesaadavad Eestis. Võlaväärtpaberiomanikele peab olema tagatud võimalus teostada oma õigusi volituse andmise teel niivõrd, kuivõrd peetakse sealjuures kinni emitendi päritoluriigi õigusaktidest. (3) Võlaväärtpaberite emitent: 1) peab avaldama või saatma laiali teate võlaväärtpaberiomanike üldkoosoleku toimumiskoha, -aja ja päevakorra ning intressimaksete kohta, mis tahes asendamise, vahetamise, märkimise või tühistamise õiguse teostamise ja tagasimakse kohta ning nimetatud võlaväärtpaberite omanike vastavate osalemisõiguste kohta; 2) teeb kättesaadavaks igale isikule, kellel on õigus võlaväärtpaberite omanike üldkoosolekul hääletada, koos üldkoosoleku teatega või nimetatud isiku nõudel pärast üldkoosoleku kokkukutsumist, hääletamisvolituse vormi kirjalikul või kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul või elektrooniliste vahendite abil; 3) määrab krediidi- või finantseerimisasutuse oma makseagendiks, kelle kaudu saavad võlaväärtpaberite omanikud teostada oma varalisi õigusi. (4) Kui võlaväärtpaberiomanike üldkoosolekule kutsutakse üksnes vähemalt 50 000-eurose või emiteerimise päeval vähemalt 50 000 eurole vastanud nimiväärtusega võlaväärtpaberite omanikud, võib emitent korraldada koosoleku ükskõik millises lepinguriigis tingimusel, et võlaväärtpaberiomanikele on selles lepinguriigis tagatud kõikide vahendite ja teabe kättesaadavus, mis on vajalik nende õiguste teostamiseks. (5) Emitent võib võlaväärtpaberite omanikele edastada teavet elektrooniliste vahendite abil kõikide järgmiste tingimuste täitmise korral: 1) vastav otsus on vastu võetud võlaväärtpaberiomanike üldkoosolekul; 2) elektrooniliste vahendite kasutamine ei sõltu võlaväärtpaberiomaniku või tema esindaja juurdepääsust sellistele vahenditele nende isikute elu- või asukohas; 3) kasutusele on võetud identifitseerimisvahendid, mis tagavad teabe tegeliku ja tõhusa edastamise võlaväärtpaberiomanikele; 4) võlaväärtpaberiomanikele on saadetud kirjalik teade anda nõusolek teabe elektrooniliste vahendite abil edastamiseks, kusjuures kirjale mõistliku aja jooksul vastamata jätmist peetakse nõusoleku andmiseks. Nimetatud isikud võivad nõusoleku andmisest sõltumata edaspidi nõuda teabe edastamist kirjalikult; 5) teabe elektroonilisel teel edastamise kulude jaotamise määrab emitent, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise nõudest. (6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse ka juhul, kui võlaväärtpaberiomanike üldkoosoleku toimumise kohaks on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 valitud Eesti. (7) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata Eesti Vabariigi ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt emiteeritud väärtpaberitele.»; 236) paragrahv 188 tunnistatakse kehtetuks; 237) paragrahvi 1881 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaber käesoleva peatüki tähenduses on tuletisinstrument käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 6 tähenduses, mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsinstrumendiga.»; 238) paragrahvi 1883 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevas peatükis ja käesoleva seaduse §-des 23717, 23722, 23727, 23730, 23737 ja 23742 sätestatut sellise finantsinstrumendi suhtes ning sellise finantsinstrumendiga seoses, mis on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi turul või mille kohta on esitatud taotlus Eesti või muu lepinguriigi turul kauplemisele võtmiseks sõltumata sellest, kas vastav tehing, ettepanek või muu toiming tehakse sellisel turul või sellise turu üle järelevalvet teostavas lepinguriigis.»; 239) paragrahvi 18812 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) insaiderite nimekirja kantud isiku nimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg;»; 240) paragrahvi 217 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Süsteemi korraldaja tegevusloa (edaspidi käesolevas osas tegevusluba) suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2 ja 3, § 51 lõigetes 1 ja 3, §-s 52, § 53 lõikes 3, § 55 lõigetes 1–41, § 551 lõikes 3 ja §-s 57 sätestatut.»; 241) paragrahvi 221 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemi liikmeks võib olla: 1) iga Eesti või teise lepinguriigi investeerimisühing, krediidiasutus või muu välisriigis registreeritud isik, kellel on vastav tegevusluba ja kelle suhtes kehtivad usaldatavusnormatiivid vastavad vähemalt niisama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Ühenduse õigusaktides, ning kelle üle teostab järelevalvet vastava välisriigi väärtpaberiturujärelevalve või muu finantsjärelevalve asutus; 2) valitsusasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi poolt asutatud sihtasutus; 3) välisriigi süsteemi korraldaja, väärtpaberite registri pidaja ja keskpank.»; 242) paragrahvi 221 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: « (21) Arveldussüsteemi liikmeks saamise tingimused ja arveldussüsteemi kasutamise tingimused peavad olema käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ühetaolised. (22) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatu ei piira arveldussüsteemi korraldaja õigust keelduda õigustatud ärilistel põhjustel arveldussüsteemi liikme soovitud teenuse osutamisest.»; 243) paragrahvi 230 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 230. Inspektsiooni õigused ja ülesanded järelevalve teostamisel»; 244) paragrahvi 230 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: « (4) Kõikides lepinguriikides informatsiooni tegeliku, tõhusa ja ühetaolise kättesaadavuse huvides jälgib inspektsioon informatsiooni edastamist ja avalikustamist käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 nimetatud emitentide poolt, samuti nende emitentide aktsionäride või isikute poolt, kellele loetakse kuuluvaks emitendi väärtpaberitest tulenevad hääleõigused vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikele 3. Inspektsioonil on õigus avalikustada, et nimetatud isikud ei täida oma kohustusi. (5) Inspektsioon jälgib ja hindab pidevalt, kas investeerimisühingus rakendatavad eeskirjad, protseduurid, strateegiad, juhtimise korraldus ja aruandlussüsteem ning sisekontrollisüsteemid tagavad riskide usaldusväärse juhtimise ja kõikide võetud riskide piisava katmise omavahenditega. Nimetatud hinnang antakse vähemalt kord aastas.»; 245) paragrahvi 2301 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) kõiki investeerimisühinguid, mille registrisse kantud asukoht on Eesti (edaspidi Eesti investeerimisühing);»; 246) seadust täiendatakse §-ga 2302 järgmises sõnastuses: « § 2302. Järelevalve turu korraldaja üle Inspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab: 1) kõiki turu korraldajaid, kelle registrisse kantud asukoht on Eesti (edaspidi Eesti turu korraldaja); 2) Eesti turu korraldajate välisriikides paiknevaid tütarettevõtjaid korraldaja kaudu, kui välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole kokku lepitud teisiti; 3) lepinguriikide turu korraldajate piiriülese teenuse osutamist käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.»; 247) seadust täiendatakse §-ga 2303 järgmises sõnastuses: « § 2303. Inspektsiooni õigused teabe saamisel (1) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada tasuta teavet, dokumente ja selgitusi füüsiliselt ja juriidiliselt isikult, samuti valitsusasutustest ja järelevalveorganitest ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on inspektsioonil õigus teha väärtpaberituru seaduse §-des 2371–23744 sätestatud rikkumiste põhjendatud kahtluse korral tõe tuvastamiseks tasuta kirjalikus või elektroonses vormis järelepärimine elektroonilise side seaduse § 112 lõikes 1 sätestatud andmete saamiseks sideettevõtjalt sidevõrgu kasutaja kohta. (3) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus otse ja viivitamata saada krediidiasutustelt ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajalt teavet väärtpaberituru kutseliste osaliste, emitentide, investorite ja insaiderite pangakontode ja väärtpaberikontode käivete ja saldode kohta. Inspektsioonil on õigus põhjendatud kahtluse korral, et tegu on õigusrikkumisega, esitada kohtule motiveeritud avaldus kontode kasutamise piiramiseks. (4) Inspektsioonil on õigus esitada päring teabe saamiseks otse Eesti turu korraldaja lepinguriigi kaugliikmele, teavitades sellisest teabenõudest lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. (5) Vajaduse korral võib inspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks inspektsiooni määratud ajal inspektsiooni ametiruumidesse. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 esimeses lauses nimetatud isikutel ei ole õigust edastada teavet käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud inspektsiooni järelepärimise kohta oma klientidele või isikutele, keda järelepärimine puudutas. (7) Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel on lepinguriigi turu korraldaja turu kaugliikmeks olev Eestis registreeritud isik kohustatud andma andmeid selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele, kui nimetatud asutus on sellest teavitanud inspektsiooni. (8) Vajaduse korral võib inspektsioon teha korralduse, milles ta määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1, 3 või 5 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.»; 248) paragrahv 231 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 231. Teabe saamine ja kontode kasutamise peatamine (1) Käesoleva seaduse § 2303 lõikes 2 sätestatud päringute tegemisel kohustub inspektsioon järgima jälitustegevuse seaduse §-s 5 sätestatud jälitustegevuse põhimõtteid ning täitma jälitustegevuse seaduse §-s 8 sätestatud jälitusasutuste kohustusi, arvestades käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud inspektsiooni järelevalvetegevuse erisustega. (2) Käesoleva seaduse § 2303 lõikes 2 sätestatud päringute tegemiseks peab korralduse andma inspektsiooni juhatuse liige vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 221 lõikele 1. (3) Inspektsioon ei ole kohustatud käesoleva seaduse § 2303 lõigetes 1–3 sätestatud teavet esimesena küsima selle esmaselt allikalt. (4) Loa andmise käesoleva seaduse § 2303 lõikes 2 sätestatud päringute tegemiseks otsustab kohus halduskohtumenetluse seadustiku § 29 kohaselt. (5) Pärast käesoleva seaduse § 2303 lõikes 3 nimetatud avalduse saamist vaatab kohus asja ühe tööpäeva jooksul läbi ja otsustab kontode arestimise.»; 249) seadust täiendatakse §-ga 2316 järgmises sõnastuses: « § 2316. Inspektsiooni õigused korraldatud teabe avalikustamisel Inspektsioonil on õigus pärast emitendi seisukoha ärakuulamist avalikustada korraldatud teavet ja muud teavet, kui emitent, teda kontrollivad isikud või isikud, keda emitent kontrollib, rikuvad oma kohustusi selle teabe avalikustamisel.»; 250) paragrahvi 232 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus kohapeal kontrollida väärtpaberituru kutselist osalist ja sellist emitenti, kelle poolt emiteeritud väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul või kelle väärtpabereid pakutakse avalikult või on avalikult pakutud viimase viie aasta jooksul. Lisaks on inspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus korraldada investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu, samuti välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali asukohas kohapealset kontrolli.»; 251) paragrahvi 232 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) see on lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse vastava taotluse alusel vajalik.»; 252) paragrahvi 232 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) siseneda kõikidesse ruumidesse ja võtta oma valdusse andmeid;»; 253) paragrahvi 234 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) kui järelevalve tulemusel on avastatud seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktide rikkumisi;»; 254) paragrahvi 234 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Inspektsioonil on käesoleva seaduse § 103 lõikes 2 sätestatu kohaselt õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seadusega või rahandusministri määrusega kehtestatust kõrgemat kapitali adekvaatsuse taset, kui investeerimisühingu kõik riskid ei ole piisavalt kaetud omavahenditega või riskijuhtimine ei ole korraldatud vastavalt käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele.»; 255) paragrahvi 235 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: « 31) nõuda käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 nimetatud emitendilt, selle emitendi juhtidelt, aktsionäridelt ja isikutelt, kellele kuuluvad emitendi väärtpaberitest tulenevad hääleõigused vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikele 3, korraldatud teabe või muu teabe ja dokumentide avalikustamist inspektsiooni poolt määratud vahendite abil ning inspektsiooni poolt määratud tähtaja jooksul;»; 256) paragrahvi 235 punkt 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 71) nõuda investeerimisühingult või reguleeritud turu korraldajalt kauplemise peatamist või lõpetamist;»; 257) paragrahvi 235 punktid 74 ja 75 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « 74) nõuda turu korraldajalt, investeerimisühingult ja emitendilt välisriigi õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist; 75) keelata lepinguriigi turu korraldajal ja investeerimisühingul Eestis või Eesti turu korraldajal ja investeerimisühingul lepinguriigis tegutsemine või piiriülese teenuse osutamine;»; 258) paragrahv 2361 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 2361. Järelevalve välisriigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi investeerimisühingu ning turu korraldaja üle (1) Inspektsioon võib nõuda välisriigi investeerimisühingult, kelle filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid, mis on vajalikud statistika kogumise eesmärgil, kuid mitte suuremas mahus, kui seda esitavad Eesti investeerimisühingud. Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seaduse § 85 punktides 1–12, §-des 86–876, 881–888, 891, 90 ja 91 sätestatud ning nende täpsustamiseks kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuse täitmist või täitmise takistuste kõrvaldamist seoses filiaali poolt Eesti territooriumi piires osutatud investeerimisteenusega. (2) Investeerimisühing, kelle filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis investeerimisteenuseid ja kelle tegevusloa on välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis tegutseda ega teenuseid osutada. (3) Kui kolmanda riigi investeerimisühing või tema Eesti äriregistrisse kantud filiaal rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib inspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks. (4) Inspektsioon võib lepinguriigi investeerimisühingult või reguleeritud turu korraldajalt, kes on Eestis registreerinud filiaali, või lepinguriigi investeerimisühingult või turu korraldajalt, kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda nende suhtes rakendatavates seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepinguriigi investeerimisühing või turu korraldaja jätkab nende suhtes rakendatavates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, teavitab inspektsioon sellest lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. (6) Kui lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt kasutusele võetud abinõud ei ole piisavad, võib inspektsioon oma ettekirjutusega võtta kasutusele käesolevas seaduses sätestatud meetmed rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega lepinguriigi investeerimisühingul või turu korraldajal Eestis tegutsemise, teavitades sellest eelnevalt lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. (7) Inspektsioon teatab rakendatud meetmetest välisriigi investeerimisühingule. Inspektsiooni rakendatud meetmete kohta võib esitada kaebuse välisriigi investeerimisühingu filiaali kaudu selle asukoha järgsele kohtule. (8) Erandjuhtudel võib inspektsioon investorite või avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada lepinguriigi investeerimisühingu ja turu korraldaja suhtes õigusaktides sätestatud meetmeid ilma nendest eelnevalt lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitamata. (9) Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõike 6 või 8 alusel rakendatud meetme viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ning lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. (10) Inspektsioonil on õigus lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt nõuda korrapärast koostööd, kui selle lepinguriigi turu korraldaja turu toimingud on Eesti väärtpaberituru toimimise ja investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega. Inspektsioon alustab korrapärast koostööd lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega, kui Eesti turu korraldaja turu toimingud on selle lepinguriigi väärtpaberituru toimimise ja sealse investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega.»; 259) paragrahvi 2364 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Kui emitent, kelle väärtpaberitega kaubeldakse Eesti kui vastuvõtjalepinguriigi reguleeritud turul, aktsionär, muu väärtpaberi omanik või isik, kellele loetakse kuuluvaks emitendi väärtpaberitest tulenevad hääleõigused vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikele 3, rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid, teavitab inspektsioon sellest emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.»; 260) paragrahvi 237 lõiget 1 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: « 41) turutegijate kohta; 42) investeerimisagentide kohta;»; 261) paragrahvi 237 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 7) käesoleva lõike punktides 3, 5 ja 6 nimetatud juriidiliste isikute nõukogu ja juhatuse liikmete kohta;»; 262) seaduse 25. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «25. peatükk VASTUTUS § 2371. Prospekti registreerimise nõude rikkumine (1) Väärtpaberite avalikul pakkumisel, reguleeritud turul kauplemisele võtmisel või börsil noteerimisel avaliku pakkumise, kauplemis- või noteerimisprospekti inspektsioonis või muus pädevas väärtpaberiturujärelevalve asutuses eelnevalt registreerimata jätmise eest või väärtpaberite ilma prospektita pakkumise eest, kui prospekti avalikustamine oli nõutav, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 2372. Prospekti avalikustamise nõude rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-des 15 ja 1322 sätestatud avaliku pakkumise, kauplemis- või noteerimisprospekti avalikustamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 2373. Pakkumise väljakuulutamise ja peatamise korra rikkumine (1) Pakkuja poolt väärtpaberite pakkumise väljakuulutamise või peatamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 2374. Investorite teavitamise kohustuse rikkumine (1) Pakkuja poolt väärtpaberite pakkumise käigus võimalikele investoritele prospektis või muul viisil ebaõige või ebatäpse teabe andmise, samuti võimalike investorite võrdsetel alustel teavitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 2375. Reklaami nõuete rikkumine (1) Pakkuja poolt väärtpaberite pakkumise kohta enne pakkumise väljakuulutamist reklaami avalikustamise või pakkumise kohta eksitava reklaami avalikustamise või prospektis kajastamata teabe reklaamis esitamise või pakkumise kohta käiva reklaami materjali enne avalikustamist inspektsioonile edastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 2376. Väärtpaberite tagasiostmise kohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud väärtpaberite tagasiostmise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 2377. Prospektilisa koostamise nõuete rikkumine (1) Pakkuja poolt pakkumise perioodil prospektis esitatud teabes toimuvate muudatuste kohta, mis mõjutavad või võivad mõjutada väärtpaberite hinda, või muu olulise teabe prospektilisas kajastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 2378. Aruande, teabe, selgituse ja muu dokumendi esitamata jätmine (1) Aruande, teabe, selgituse või muu dokumendi inspektsioonile esitamata jätmise, esitamisest keeldumise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõige või puuduliku teabe esitamise või aruannete avalikustamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 2379. Kliendi varade hoidmise ja kaitse nõude rikkumine Investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu investeerimisteenuse osutaja poolt kliendi varade hoidmise või kaitsega seotud kohustuste täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23710. Sise-eeskirjade kohaldamise rikkumine Investeerimisühingu, krediidiasutuse, fondivalitseja, kes osutab investeerimisteenuseid, või reguleeritud turu korraldaja poolt käesolevas seaduses sätestatud sise-eeskirjade kehtestamata või rakendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23711. Tasu saamise nõuete rikkumine Investeerimisühingu, krediidiasutuse ja fondivalitseja, kes osutab investeerimisteenuseid, poolt käesoleva seaduse § 852 tähenduses investeerimisteenuse mitteõiguspäraselt osutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23712. Krediidiasutuse ja fondivalitseja teavitamiskohustuse rikkumine (1) Krediidiasutuse poolt investeerimisteenuste osutamisel käesoleva seaduse §-des 86–871, 874, 881 ja 891 sätestatud teabe esitamata jätmise või ebaõige esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. (2) Fondivalitseja poolt investeerimisteenuste osutamisel käesoleva seaduse §-des 86–871 ja 891 sätestatud teabe esitamata jätmise või ebaõige esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23713. Investeerimisühingu teavitamiskohustuse rikkumine Investeerimisühingu poolt käesoleva seaduse §-des 86–871, 874, 881 ja 891 sätestatud teabe esitamata jätmise või ebaõige esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23714. Määratud hinnaga korralduse avalikustamise nõuete rikkumine Investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt käesoleva seaduse §-s 876 sätestatud määratud hinnaga korralduse avalikustamata jätmise, viivitusega avalikustamise või ebaõige avalikustamise eest, kui inspektsioon ei olnud seda investeerimisühingut või krediidiasutust vabastanud avalikustamise kohustuse täitmisest, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23715. Andmete registreerimise ja säilitamise nõude rikkumine Investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu investeerimisteenuse osutaja poolt investeerimisteenuse osutamisel andmete registreerimise ja säilitamise või reguleeritud turu korraldaja poolt reguleeritud turul tehtud tehingute registreerimise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23716. Väärtpaberitehingutest teavitamise nõude rikkumine Investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu investeerimisteenuse osutaja poolt käesolevas seaduses sätestatud väärtpaberitehingutest teavitamise kohustuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23717. Reglemendi nõuete rikkumine Reguleeritud turu korraldaja poolt turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi osas või investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt mitmepoolse kauplemissüsteemi osas reglemendi nõuete rikkumise või reglemendi muudatuste inspektsiooniga kooskõlastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23718. Reglemendi ühetaolise rakendamise nõuete rikkumine Reguleeritud turu korraldaja poolt turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi osas või investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt mitmepoolse kauplemissüsteemi osas reglemendi mitteühetaolise rakendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23719. Kauplemisteabe avalikustamise nõuete rikkumine Reguleeritud turu korraldaja poolt turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi osas või investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt mitmepoolse kauplemissüsteemi osas kauplemisteabe avalikustamata jätmise, viivitusega avalikustamise või ebaõige avalikustamise eest, kui inspektsioon ei olnud seda reguleeritud turu korraldajat, investeerimisühingut või krediidiasutust vabastanud avalikustamise kohustuse täitmisest, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23720. Reglemendi avalikustamise nõude rikkumine Reguleeritud turu korraldaja poolt reglemendi avalikustamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23721. Turul osalejale ja turul kaubeldava väärtpaberi emitendile esitatavate nõuete rikkumine (1) Turul osaleja või turul kaubeldava väärtpaberi emitendi poolt käesolevas seaduses või käesoleva seaduse alusel kehtestatud reglemendis sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23722. Avalikustamisele mittekuuluva teabe hoidmise nõuete rikkumine (1) Reguleeritud turu korraldaja organi liikme või töötaja poolt avalikustamisele mittekuuluva teabe hoidmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23723. Insaideri poolt andmete esitamise kohustuse rikkumine (1) Insaideri poolt emitendi väärtpaberite omandamise või võõrandamise või sellega seotud asjaolude kohta inspektsioonile viimase nõudmisel andmete esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23724. Emitendi teavitamiskohustuste rikkumine Emitendi poolt käesoleva seaduse §-s 1874 või 1875 sätestatud teabe esitamata jätmise või ebaõige esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23725. Ülevõtmispakkumise nõuete rikkumine (1) Ülevõtja poolt ülevõtmispakkumise raames samaliigiliste aktsiate omanike ebavõrdse kohtlemise või ülevõtja või sihtemitendi poolt sihtisikutele ülevõtmispakkumise kaalumiseks olulise, õige, täpse, täieliku või ühesuguse teabe andmata jätmise või eksitava, ebaõige või ebatäpse teabe andmise või eri sihtisikutele erisuguse teabe andmise või sihtisikutel ülevõtmispakkumise kaalumise takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23726. Ülevõtmispakkumise reeglite rikkumine (1) Ülevõtja, juriidilisest isikust ülevõtja nõukogu liikme, juhatuse liikme või neid asendava organi liikme, sihtemitendi, selle sihtemitendi nõukogu liikme või juhatuse liikme, nimetatutega kooskõlastatult tegutseva isiku või sihtemitendi aktsionäri poolt ülevõtmispakkumise reeglite või sihtemitendi aktsiate ülevõtmispakkumist reguleerivate sätete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23727. Usaldatavusnõuete rikkumine Investeerimisühingu poolt käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud usaldatavusnormatiivide rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23728. Investeerimisühingus ja korraldajas olulise osaluse omandamise korra rikkumine (1) Käesoleva seaduse kohaselt inspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse vastaselt investeerimisühingus või reguleeritud turu korraldajas osaluse omandamise, selle võõrandamise või investeerimisühingu või reguleeritud turu korraldaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti inspektsiooni ettekirjutuse vastaselt investeerimisühingus või reguleeritud turu korraldajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23729. Ühingu juhtimise nõuete rikkumine (1) Reguleeritud turul kaubeldava väärtpaberi emitendi osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise, selle läbiviimise, seal hääletamise ja hääleõiguse piiramise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23730. Tehingutest teavitamise nõuete rikkumine (1) Juhi ja juhi lähedase poolt emitendile oma arvel selle emitendi aktsiatega, tuletisväärtpaberitega või tuletisväärtpaberitega seotud finantsinstrumentidega tehtud tehingutest käesolevas seaduses sätestatud teavitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud seotud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23731. Häälte arvust teatamise kohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 või 2 sätestatud häälte arvust teatamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23732. Majandusaasta aruande avaldamata jätmine Emitendi poolt majandusaasta aruande avaldamata jätmise või mittenõuetekohase avaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23733. Poolaastaaruande avaldamata jätmine Aktsiate või võlaväärtpaberite emitendi poolt poolaastaaruande avaldamata jätmise või mittenõuetekohase avaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23734. Juhtkonna vaheteadaande avaldamata jätmine Aktsiate emitendi poolt juhtkonna vaheteadaande avaldamata jätmise või mittenõuetekohase avaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23735. Võrdse kohtlemise nõuete rikkumine Emitendi poolt käesoleva seaduse §-s 1876 või 1877 sätestatud võrdse kohtlemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23736. Huvide konfliktide avalikustamise nõuete rikkumine Käesolevas seaduses sätestatud huvide konfliktide avalikustamise nõuete rikkumise eest või käesoleva seaduse § 824 lõikes 10 nimetatud registri pidamata jätmise, registrisse andmete kandmata jätmise või registrisse ebaõigete andmete kandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23737. Huvide konfliktide maandamise nõuete rikkumine Investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu investeerimisteenuse osutaja poolt investeerimisteenuste osutamisel või investeerimissoovituste koostamise või levitamisega seoses tekkida võivate huvide konfliktide ärahoidmiseks meetmete kehtestamata või rakendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23738. Investeerimissoovituse koostamise ja levitamise nõuete rikkumine (1) Koostaja või levitaja poolt käesolevas seaduses sätestatud investeerimissoovituse koostamise ja levitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23739. Insaiderite nimekirja pidamise nõuete rikkumine (1) Insaiderite nimekirja puudumise, ennetähtaegse hävitamise, samuti insaiderite nimekirjas ebaõige või ebatäpse teabe esitamise või käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis nõutud teabe puudumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23740. Siseteabe avalikustamise nõuete rikkumine Finantsinstrumendi emitendi poolt otseselt emitenti puudutava siseteabe viivitamata avalikustamise kohustuse täitmata jätmise eest, ebaõige või eksitava teabe avalikustamise eest või siseteabe esmase avalikustamise eest selleks mitte ettenähtud kanali vahendusel – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23741. Siseteabe väärkasutamine (1) Siseteabe väärkasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23742. Turukuritarvituse kahtlusest teavitamata jätmine Investeerimisteenust püsiva tegevusena osutava isiku või reguleeritud turu korraldaja poolt inspektsioonile turukuritarvituse kahtlusest või selle sisust teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23743. Turumanipulatsiooni sooritamine (1) Turumanipulatsiooni toimepanemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23744. Järelevalvesaladuse rikkumine ja tegevuse takistamine Investeerimisühingu, krediidiasutuse, Eesti väärtpaberite keskregistri ja telekommunikatsiooniteenuse osutaja poolt käesoleva seaduse § 2303 lõikes 2 sätestatud inspektsiooni järelepärimisest oma kliendile või isikule, keda järelepärimine puudutas, teatamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. § 23745. Menetlusosalise ja tunnistaja ilmumata jätmine Menetlusosalise või tunnistaja poolt haldusmenetluses inspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. § 23746. Menetluse lõpetamise täiendav alus Inspektsioonile turukuritarvitusest või selle kahtlusest enne turukuritarvituse toimumist või viivitamata pärast seda esimesena kirjalikult teatanud isiku suhtes võib lõpetada käesolevas seaduses sätestatud turukuritarvituse kohta algatatud väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. § 23747. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 2371–23744 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva seaduse §-des 2371–23744 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.»; 263) seadust täiendatakse §-ga 2651 järgmises sõnastuses: « § 2651. Üleminekusätted usaldatavusnõuete arvutamisel pärast 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooni jõustumist (1) Enne 2008. aasta 30. juunit seoses usaldatavusnormatiivide arvutamisega antud inspektsiooni load jäävad kehtima ulatuses, mis ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega. (2) Kuni 2008. aasta 30. juunini võib investeerimisühing kohaldada riskiga kaalutud varade arvutamisel õigusnorme, mis kehtisid enne 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooni jõustumist. (3) Kuni 2010. aasta 31. detsembrini ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid investeerimisühingutele, kelle põhitegevuseks on käesoleva seaduse § 2 lõikes 11 nimetatud väärtpaberitega kauplemine või nendega seotud muude investeerimisteenuste osutamine. (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata osas kohaldatakse investeerimisühingutele kapitalinõuete ja omavahendite arvutamisel krediidiasutuste seaduse §-des 1411–1414 kehtestatud üleminekusätteid.»; 264) seadust täiendatakse §-ga 2652 järgmises sõnastuses: « § 2652. Tegevuslubade kehtivus pärast 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooni jõustumist (1) 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooni jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omav investeerimisühing, krediidiasutus või fondivalitseja peab esitama hiljemalt kuue kuu jooksul 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest arvates inspektsioonile teate, milliseid käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 ja §-s 44 nimetatud investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuseid ta osutab. (2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate esitamist võib investeerimisühing, krediidiasutus või fondivalitseja osutada vaid selles teates nimetatud investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuseid, välja arvatud juhul, kui talle on antud õigus nimetatud teenuste osutamiseks.»; 265) seadust täiendatakse §-ga 2653 järgmises sõnastuses: « § 2653. Investeerimisteenuste osutamisega seotud tegevuse kooskõlla viimine 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooniga (1) Investeerimisühing, krediidiasutus, reguleeritud turu korraldaja ja fondivalitseja on kohustatud viima oma tegevuse kooskõlla 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooni (edaspidi käesolevas paragrahvis käesolev redaktsioon) nõuetega käesoleva redaktsiooni jõustumise ajaks. (2) Investeerimisühing, krediidiasutus ja turu korraldaja peavad oma tegevuse, mis on samaväärne mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamisega, viima käesoleva redaktsiooni nõuetega kooskõlla käesoleva redaktsiooni jõustumise ajaks. (3) Investeerimisühing, krediidiasutus ja fondivalitseja peavad oma tegevuse, mis on samaväärne investeerimisnõustamisega, viima käesoleva redaktsiooni nõuetega kooskõlla käesoleva redaktsiooni jõustumise ajaks. (4) Kui turu korraldaja tegeles mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamisega samaväärse tegevusega enne käesoleva redaktsiooni jõustumist, annab inspektsioon talle tegevusloa mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamiseks enne 2008. aasta 31. juulit esitatud vastava taotluse alusel ilma täiendava tegevusloa taotlemise korda rakendamata juhul, kui turu korraldaja tegevus on kooskõlas käesoleva redaktsiooni nõuetega. (5) Kui investeerimisühing, krediidiasutus ja fondivalitseja tegelesid investeerimisnõustamisega samaväärse tegevusega enne käesoleva redaktsiooni jõustumist, annab inspektsioon neile tegevusloa investeerimisnõustamisega tegelemiseks enne 2008. aasta 31. juulit esitatud vastava taotluse alusel ilma täiendava tegevusloa taotlemise korda rakendamata juhul, kui investeerimisühingu, krediidiasutuse ja fondivalitseja tegevus on kooskõlas käesoleva redaktsiooni nõuetega. (6) Käesoleva seaduse § 134 lõikes 3 sätestatut ei kohaldata nende turul osalejate ja kaugliikmete suhtes, kes olid turu liikmeteks enne käesoleva redaktsiooni jõustumist. (7) Kui investeerimisühing, krediidiasutus ja fondivalitseja on enne käesoleva redaktsiooni jõustumist kliendid vastavalt hindamismeetoditele, mis tuginevad kliendi asjatundlikkusele, kogemustele ja teadmistele, liigitanud asjatundlikeks klientideks, siis kehtib selline liigitus ka pärast käesoleva redaktsiooni jõustumist. Nimetatud investeerimisühing, krediidiasutus ja fondivalitseja peavad kliente teavitama tavakliendi, asjatundliku kliendi või võrdse vastaspoolena käsitamise eeldustest, samuti võimalustest oma liigitust muuta.»; 266) seadust täiendatakse §-ga 2654 järgmises sõnastuses: « § 2654. Korraldatud teabega seotud tegevuse kooskõlla viimine 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooniga (1) Kahe kuu jooksul 2007. aasta 24. oktoobril vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest arvates on isik kohustatud vastavalt käesoleva seaduse § 185 lõigetes 1 ja 2 sätestatule teatama emitendile talle kuuluvate häälte arvu nimetatud tähtpäeval, välja arvatud juhul, kui ta on samaväärse teate esitanud juba varem. Emitent korraldab nimetatud teabe avalikustamise kolme kuu jooksul käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtpäevast arvates. (2) Majandusaastal, mis algas 2006. aastal, ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 9 nimetatud emitendid kohustatud järgima käesoleva seaduse § 18411 lõikes 3 sätestatud kohustust avalikustada raamatupidamisaruandeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002. (3) Emitent, kelle registreeritud asukoht on kolmandas riigis ning kelle päritolulepinguriik vastavalt käesoleva seaduse §-le 1844 on Eesti, ei ole kohustatud 2007. aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval majandusaastal koostama käesoleva seaduse §-des 18410 ja 18411 nimetatud raamatupidamisaruandeid nimetatud paragrahvide kohaselt, kui see emitent koostab oma aruanded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 9 nimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite kohaselt. (4) Emitent, kelle päritolulepinguriik vastavalt käesoleva seaduse §-le 1844 on Eesti, ei ole kümne aasta jooksul alates 2005. aasta 1. jaanuarist kohustatud järgima käesoleva seaduse §-s 18411 sätestatut võlaväärtpaberite osas, mis on võetud kauplemisele lepinguriigi reguleeritud turule enne 2005. aasta 1. jaanuari, ning juhul, kui päritolulepinguriik oli otsustanud kohaldada selle emitendi suhtes nimetatud võlaväärtpaberite kauplemisele võtmise hetkel prospektidirektiivi artikli 27 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud erandit.»; 267) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/26/EÜ krediidiasutusi käsitlevate direktiivide 77/780/EMÜ ja 89/646/EMÜ, kahjukindlustust käsitlevate direktiivide 73/239/EMÜ ja 92/49/EMÜ, elukindlustust käsitlevate direktiivide 79/267/EMÜ ja 92/96/EMÜ, investeerimisühinguid käsitleva direktiivi 93/22/EMÜ ning siirdväärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud fonde (ühisinvesteerimisfonde) käsitleva direktiivi 85/611/EMÜ muutmise kohta, et tugevdada järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise üle (EÜT L 168, 18.07.1995, lk 7–13), viimati muudetud direktiiviga 2002/83/EÜ (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1–51); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–50); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/64/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ ja 93/22/EMÜ kolmandate riikidega toimuva teabevahetuse osas (EÜT L 290, 17.11.2000, lk 27–28), viimati muudetud direktiiviga 2002/83/EÜ (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1–51); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 035, 11.02.2003, lk 1–27); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (ELT L 96, 12.04.2003, lk 16–25); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89); komisjoni direktiiv 2003/124/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses siseteabe määratluse ja avalikustamisega ning turuga manipuleerimise määratlusega (ELT L 339, 24.12.2003, lk 70–72); komisjoni direktiiv 2003/125/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses investeerimissoovituste erapooletu esitamise ja huvide konflikti avalikustamisega (ELT L 339, 24.12.2003, lk 73–77); komisjoni direktiiv 2004/72/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamise kohta (ELT L 162, 30.04.2004, lk 70–75); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.04.2004, lk 12–23); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.04.2004, lk 1–44), viimati muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ (ELT L 247, 21.09.2007, lk 1–16); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57), viimati muudetud direktiiviga 2004/109/EÜ (ELT L 69, 9.03.2007, lk 27–36); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), viimati muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ (ELT L 247, 21.09.2007, lk 1–16); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 201–255); komisjoni direktiiv 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.09.2006, lk 26–58); komisjoni direktiiv 2007/14/EÜ, milles sätestatakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 69, 9.03.2007, lk 27–36).» § 2. Audiitortegevuse seaduse (RT I 1999, 24, 360; 2003, 23, 133) § 38 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: « 6) Finantsinspektsioonile tema ülesannete täitmiseks.» § 3. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (RT I 2000, 57, 373; 2007, 12, 66) § 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Registripidaja ei võta tasu kohtulahendi või uurimisorgani määruse alusel tehtud kannete või väljavõtete eest.» § 4. Finantsinspektsiooni seaduses (RT I 2001, 48, 267; 2007, 44, 316) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 221 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: « 4) väärtpaberitega kauplemise peatamiseks või lõpetamiseks vastavalt väärtpaberituru seaduses sätestatule.»; 2) paragrahv 454 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 454. Täiendava tegevusloa taotlemine Krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja või fondivalitseja poolt täiendava tegevusloa taotlemisel tasutakse menetlustasu 500 eurot.»; 3) paragrahv 458 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 458. Reglemendi muudatuste kooskõlastamise taotlemine Reguleeritud väärtpaberituru reglemendi muudatuste ja mitmepoolse kauplemissüsteemi reglemendi muudatuste kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 250 eurot.»; 4) paragrahvi 46 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike (edaspidi lepinguriik): 1) igast kehtivat tegevusluba omava Eestis registreeritud reguleeritud väärtpaberituru korraldaja poolt korraldatavast reguleeritud väärtpaberiturust, mis vastab väärtpaberituru seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ja koostab neist nimekirja (edaspidi käesolevas paragrahvis turunimekiri); 2) igast muudatusest turunimekirjas; 3) väärtpaberituru seaduse täitmise üle finantsjärelevalvet teostavatest asutustest ja isikutest ning nende ülesannetest ja õigustest teha koostööd välisriigi finantsjärelevalve asutustega, seaduse alusel sõlmitud kokkulepetest ja nende tingimustest, millega volitatakse kolmandat isikut alaliselt täitma väärtpaberituru seaduses sätestatud järelevalve ülesannet.»; 5) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: « (6) Euroopa Komisjoni nõudmisel peatab Inspektsioon kuni kolmeks kuuks otsuse tegemise finantsasutuste tegevusloa taotluse või finantsasutuses olulise osaluse omandamise menetluses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule juhul, kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud asjaolu.»; 6) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Inspektsioon teeb oma ülesannete täitmiseks ja teabe vahetamiseks koostööd välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning välisriikide muude pädevate asutuste või isikutega, sealhulgas välisriigis likvideerimis- ja pankrotimenetluse või sarnase menetluse rakendajatega, hoiuste tagamise ja investori kaitse skeemide korraldajatega, välisriigi emitendi ja finantsasutuse raamatupidamise ja aruandluse õigsuse üle järelevalvet teostavate isikutega ning välisriigi finantsasutust auditeeriva audiitori üle järelevalvet teostavate isikutega.»; 7) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Isikuandmete edastamisel välisriiki kohaldatakse isikuandmete kaitse seaduse §-s 28 sätestatut.»; 8) paragrahvi 47 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö käigus saadud teavet võib avaldada käesoleva seaduse § 54 lõike 4 punktides 1–10 sätestatud juhtudel, kui välisriigi finantsjärelevalve asutuse, välisriigi muu pädeva asutuse või isikuga on sõlmitud vastav kokkulepe.»; 9) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega ning muude käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koostöösubjektidega teabe vahetamise täpsem kord on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.09.2006, lk 1–25), artiklis 15.»; 10) paragrahvi 471 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Eestis filiaali kaudu tegutseva välisriigi finantsasutuse üle järelevalvet teostaval lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ja Inspektsiooniga sõlmitud vastava kokkuleppe korral kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel on õigus pärast Inspektsiooni teavitamist viia läbi finantsjärelevalveks vajaliku teabe kontrollimiseks filiaali kohapealne kontroll, välja arvatud Inspektsiooni keeldumise korral käesoleva seaduse § 47 lõikes 9 sätestatud alusel.»; 11) paragrahvi 471 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: « (5) Inspektsioon teavitab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kui tal on põhjendatud kahtlus, et tema järelevalve alla mittekuuluv isik on teise lepinguriigi territooriumil rikkunud käesolevas seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusakti. (6) Inspektsioon algatab järelevalvemenetluse teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt niisuguse teabe saamisel, mis viitab, et finantsjärelevalve subjekt on rikkunud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusakti. Inspektsioon teavitab teabe esitanud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust järelevalvemenetluse tulemusest ning võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest.»; 12) paragrahvi 54 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga töötajatele ning Rahandusministeeriumi teenistujatele, kui see on vajalik nende tööülesannete täitmiseks tingimusel, et nad on seaduse alusel kohustatud hoidma ametisaladust;». § 5. Investeerimisfondide seaduses (RT I 2004, 36, 251; 2006, 56, 417) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning § 8 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 või 5 sätestatud investeerimisteenuse või § 44 punktis 1 sätestatud investeerimiskõrvalteenuse osutamiseks tegevusluba omavale fondivalitsejale kohaldatakse lisaks käesolevale seadusele väärtpaberituru seaduse VI osa ning nende sätete täpsustamiseks väärtpaberituru seaduse VI osa alusel kehtestatud õigusakte.»; 2) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « 1) väärtpaberiportfelli valitsemine väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 4 tähenduses; 2) investeerimisnõustamine väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 5 tähenduses;»; 3) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Fondivalitseja taotleb tegevusloa fondi valitsemiseks või tegevusloa fondi valitsemiseks koos õigusega osutada ühte või mitut järgmistest teenustest: 1) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 1 nimetatud teenus; 2) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 2 nimetatud teenus; 3) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 3 nimetatud teenus; 4) kogumispensionide seaduse § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud kohustusliku pensionifondi valitsemine; 5) kogumispensionide seaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud vabatahtliku pensionifondi valitsemine.»; 4) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud sise-eeskirjad või nende projekt ning käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud teenuse osutamiseks ka väärtpaberituru seaduses sätestatud sise-eeskirjad või nende projekt;»; 5) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 7) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 5 nimetatud fondivalitseja sise-eeskirjad ei ole fondivalitseja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;»; 6) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Piiriüleste teenuste osutamise loa muutmise taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 16–18 sätestatut.»; 7) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: « (6) Fondivalitseja juhid peavad tagama, et fondivalitseja organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja raporteerimise protseduurid, mis on fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed.»; 8) paragrahv 57 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 57. Fondivalitseja sise-eeskirjad (1) Fondivalitseja kehtestab juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad, mis peavad tagama fondivalitseja ning selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavuse õigusaktidele ja fondivalitseja juhtorganite otsustele, samuti fondi vara investeerimise vastavalt fondi tingimustele või põhikirjale ning investeerimisteenuste õigus- ja korrapärase osutamise. (2) Fondivalitseja peab hindama regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning korrigeerima sise-eeskirju nii, et oleks tagatud fondi aktsionäride ja osakuomanike ning muude klientide huvide parim kaitse. (3) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks: 1) fondivalitseja sisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded; 2) töötajate valikukriteeriumid, töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramisel, fondi arvel väärtpaberitega kauplemisel, fondivalitsejale kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning riskide hindamisel; 3) fondivalitseja huvide ning fondivalitseja juhtide ja töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise kord, sealhulgas huvide konfliktide vältimise kord konsolideerimisgrupi sees, kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgruppi; 4) andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord; 5) investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamise kord, sealhulgas kava investeerimisteenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks ning ajaliselt määratud ja määramata piirangud tehingute tegemisel; 6) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad.»; 9) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Fondivalitsejale, kes osutab investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuseid, kohaldatakse lisaks väärtpaberituru seaduse §-des 83 ja 831 sätestatut.»; 10) paragrahv 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 71. Fondivalitseja kohustused investeerimisteenuste osutamisel (1) Fondivalitseja võib väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel kliendi vara investeerida enda valitsetavasse fondi üksnes ulatuses, milles klient on fondivalitsejale kirjalikult vastava õiguse andnud. (2) Fondivalitsejale, kes osutab investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuseid, kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-des 811, 821, 823, 824, 826, 827, 828, § 85 punktides 1–12, §-des 852, 853, 86, 87, 871, 88, 8813, 891 ja 90 ning käesoleva seaduse VI osas sätestatut ning nende sätete täpsustamiseks kehtestatud õigusakte.»; 11) paragrahvi 74 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa «punktis 5» tekstiosaga «lõike 1 punktis 4»; 12) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse tekstiosa «§ 13 lõike 1 punktis 2» tekstiosaga «§ 13 lõike 1 punktis 4»; 13) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule võib kinnise fondi osakuid tagasi võtta puhasväärtuse alusel, mis on määratud kindlaks osakute tagasivõtmise päeva seisuga.»; 14) paragrahvi 228 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) konkreetsele kliendile fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 või § 44 punktis 6 nimetatud teenuse osutamisel.»; 15) paragrahvi 243 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: « (31) Kohustusliku pensionifondi kohta avaldatav reklaam ei tohi sisaldada fondiväliste hüvede pakkumisi ega olla muul viisil seotud selliste pakkumistega, mis võivad mõjutada isikuid, kellele selline reklaam on suunatud või kelleni see jõuab, tegema pensionifondi valikul otsust lähtuvalt nendest fondivälistest hüvedest.»; 16) paragrahvi 2541 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riskikapitalifond on fond, mille tingimuste või põhikirja kohaselt investeeritakse vähemalt 60% fondi varast reguleeritud turul mittekaubeldavatesse aktsiatesse või osadesse, võlaväärtpaberitesse või teiste riskikapitalifondide aktsiatesse või osakutesse ning mille osakuid või aktsiaid pakutakse üksnes kutselisele investorile väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 tähenduses või isikule, kes vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest:»; 17) paragrahvi 280 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad «täisühingu ega usaldusühingu osanik» sõnadega «täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik». § 6. Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2007, 24, 127) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenust osutavale krediidiasutusele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 69 lõikes 6, §-des 811–821, 823–826, 828 ning 83–832, peatükkides 10., 131. ja 181. ja VI osas ning nende rakendamiseks kehtestatud õigusaktides sätestatut. Krediidiasutusele ei kohaldata väärtpaberituru seaduse § 883 lõikes 1 sätestatut juhul, kui ta hoiustab ise kliendi raha, ning § 881 punktis 5 sätestatut.»; 2) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Tegevusluba annab õiguse osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 sätestatud investeerimisteenuseid ja väärtpaberituru seaduse §-s 44 sätestatud investeerimiskõrvalteenuseid tegevusloas sätestatud ulatuses.»; 3) paragrahvi 131 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 7) tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid või nende projektid vastavalt käesoleva seaduse §-s 63 ning väärtpaberituru seaduses sise-eeskirjade suhtes sätestatud nõuetele, kui käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud äriplaanis kavandatakse investeerimisteenuste osutamist;»; 4) paragrahvi 131 lõike 1 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 17) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud hoiuste tagamise osafondi ühekordne osamakse ning investorikaitse osafondi ühekordne osamakse, kui käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud äriplaanis kavandatakse investeerimisteenuste osutamist.»; 5) paragrahvi 191 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Nimetatud sätteid kohaldatakse ka teises lepinguriigis Eesti krediidiasutuse poolt investeerimisteenuste osutamisele.»; 6) paragrahvi 742 lõikes 1 asendatakse tekstiosa «Käesoleva seaduse § 74 lõike 2 punktis 3 nimetatud» tekstiosaga «Käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktis 4 nimetatud»; 7) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Krediidiasutus, kes tegeleb investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamisega, on kohustatud lisaks järgima väärtpaberituru seaduse §-s 827 sätestatut.» § 7. Raamatupidamise seaduses (RT I 2002, 102, 600; 2006, 61, 456) tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses: « § 241. Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi tegevusaruanne Lisaks käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud nõuete järgimisele näidatakse äriühingu, kelle poolt emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, tegevusaruandes ära: 1) aktsia- või osakapitali struktuur, sealhulgas väärtpaberid, millega ei ole lubatud kaubelda lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul, ja võimaluse korral andmed väärtpaberite eri liikide ja iga väärtpaberiliigiga seotud õiguste ja kohustuste kohta ning andmed nende protsentuaalse osakaalu kohta äriühingu aktsia- või osakapitalis; 2) kõik põhikirjakohased väärtpaberite võõrandamise piirangud, sealhulgas väärtpaberiomandi piirangud või vajadus saada nõusolek äriühingult või teistelt väärtpaberiomanikelt; 3) kõik äriühingule teada olevad äriühingu ja aktsionäride vahelistes või aktsionäride omavahelistes lepingutes sätestatud väärtpaberite võõrandamise piirangud; 4) oluline osalus vastavalt väärtpaberituru seaduse §-s 9 sätestatule; 5) spetsiifilisi kontrolliõigusi andvate väärtpaberite omanikud ja nende õiguste kirjeldus; 6) kontrollisüsteem töötajate osalusskeemi korral, kui töötajad ei teosta oma kontrolliõigusi otse; 7) kõik hääleõigust käsitlevad piirangud või kokkulepped ja eelisaktsia hääleõiguse olemasolu, sealhulgas hääleõiguse piiramine teatud protsentuaalse osaluse või häälte arvuga, hääleõiguse kasutamisele seatavad tähtajad või süsteemid, mille korral väärtpaberitega seotud rahalised õigused ja väärtpaberite omamine on koostöös äriühinguga teineteisest lahutatud; 8) äriühingu juhatuse liikmete valimise, määramise, tagasiastumise ja tagasikutsumise sätted ja reeglistik, mis on kehtestatud õigusaktidega; 9) äriühingu põhikirja muutmise sätted ja reeglistik, mis on kehtestatud õigusaktidega; 10) äriühingu juhatuse liikmete volitused, sealhulgas volitused aktsiaid emiteerimida ja tagasi osta; 11) äriühingu ja selle juhatuse või töötajate vahelised kokkulepped, milles sätestatakse hüvitised seoses väärtpaberituru seaduse 19. peatükis sätestatud ülevõtmisega; 12) kõik olulised kokkulepped, milles äriühing on osapooleks ja mis jõustuvad, muutuvad või lõpevad, kui ülevõtmispakkumise tulemusena vastavalt väärtpaberituru seaduse 19. peatükis sätestatule saavutab äriühingu üle valitseva mõju teine isik, ja selliste kokkulepete mõju, välja arvatud juhul, kui nende olemuse tõttu tekiks nende avaldamisest äriühingule tõsine kahju.»; 2) seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses: « § 311. Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi konsolideerimisgrupi tegevusaruanne Lisaks käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud nõuete järgimisele kohaldatakse äriühingu, kelle poolt emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, konsolideerimisgrupi tegevusaruandele käesoleva seaduse §-s 241 sätestatut.» § 8. Reklaamiseaduse (RT I 1997, 52, 835; 2005, 20, 126) § 15 lõikes 1 asendatakse tekstiosa «§ 5» tekstiosaga «§ 6». § 9. Tagatisfondi seaduses (RT I 2002, 23, 131; 2007, 15, 76) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 52 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) osafondi vara väärtus on suurem kui 2 000 000 eurot;»; 2) paragrahvi 54 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa «punktides 1–3» tekstiosaga «lõike 1 punktides 1 ja 2»; 3) paragrahvi 54 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa «punktis 5» tekstiosaga «lõike 1 punktis 4». § 10. Äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 2006, 61, 456) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3632 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3634 lõike 2 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 3638 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Riigikogu aseesimees Kristiina OJULAND