Teksti suurus:

Krediidiasutuse bilansivälise aruandluse kehtestamine

Väljaandja:Eesti Panga President
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:RTL 2007, 88, 1479

Krediidiasutuse bilansivälise aruandluse kehtestamine

Vastu võetud 09.11.2007 nr 16

Määrus kehtestatakse «Krediidiasutuste seaduse» § 91 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord.

§ 2. Määruse kohaldamine

Aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus).

2. peatükk
ARUANDED, NENDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ESITAMINE

§ 3. Aruanded

Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded:
1) «Garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruanne» koodiga 241 (lisa 1);
2) «Tuletisinstrumentide lepingute aruanne» koodiga 251 (lisa 2);
3) «Investeerimisteenuste aruanne» koodiga 246 (lisa 3).

§ 4. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad

(1) Paragrahvi 3 punktides 1 ja 2 nimetatud aruannete aruandeperioodiks on kuu. Paragrahvi 3 punktis 3 nimetatud aruande aruandeperioodiks on kvartal.

(2) Paragrahvi 3 punktides 1 ja 2 nimetatud aruanded esitatakse viiendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ja punktis 3 nimetatud aruanne esitatakse viieteistkümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu.

§ 5. Aruannete esitamine

(1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensibleMarkupLanguage) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat».

(2) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.

(3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.

§ 6. Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine

(1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(2) Aruannetes määratakse kliendi riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

3. peatükk
ANDMEVAHETUSE TURVAMINE

§ 7. Andmevahetuse korraldamine

(1) Aruandekohustuslase juhtorgan määrab aruandluskohustuse täitmise eest vastutava aruandekohustuslase esindaja (edaspidi vastutav esindaja), kelle ülesandeks on tagada aruandekohustuslase võtmepaari ja aruannete esitamisel vahetatud andmete käideldavus.

(2) Aruandekohustuslane esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt viiendal päeval lõikes 1 nimetatud aruandekohustuslase juhtorgani otsuse tegemisest kinnitatud koopiad aruandekohustuslase juhtorgani otsusest vastutava esindaja määramise kohta koos koopiaga vastutava esindaja isikut tõendavast dokumendist või selle dokumendi kannetega lehekülgedest.

(3) Vastutava esindaja muutumisel või vastutava esindaja andmete muutumisel teavitab aruandekohustuslane Finantsinspektsiooni muudatustest viie pangapäeva jooksul muudatuste toimumisest või nendest teada saamisest ning esitab lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(4) Vastutav esindaja tekitab aruandekohustuslase aruannete esitamiseks vajaliku §-s 8 nimetatud võtmepaari (edaspidi võtmepaar), organiseerib selle kasutamise aruandekohustuslase aruandeid edastava töötaja (edaspidi volitatud töötaja) poolt ja edastab avaliku võtme Finantsinspektsioonile.

(5) Aruandekohustuslase edastatud avaliku võtme hoidmiseks ja §-s 9 sätestatud ülesannete täitmiseks määrab Finantsinspektsioon oma töötaja (edaspidi võtmehaldur).

(6) Aruandekohustuslase võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Finantsinspektsioonile avaldada ainult volitatud töötaja või vastutav esindaja.

(7) Aruandekohustuslane allkirjastab elektrooniliselt edastatavad andmed isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Finantsinspektsioonile.

(8) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele.

§ 8. Võtmepaar

(1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest «Digitaalallkirja seaduse» § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega.

(2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti.

(3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma aruandekohustuslase kood, sõna «aruandlus», volitatud töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev.

(4) Võtmepaare tuleb muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

(5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus.

§ 9. Võtmete vahetus

(1) Esimesel võtmete vahetamisel aruandekohustuslase vastutav esindaja ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed. Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus, volitatud töötaja isikuandmed ning sõrmejäljed ja võtmete vahetuse läbiviinud isikute andmed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja.

(2) Edaspidisel korralisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, allkirjastades need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades vastaspoole avalikku võtit.

(3) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teavitatakse vastaspoolt juhtunust viivitamatult ning tekitatakse uued võtmepaarid ja avalikud võtmed vahetatakse aruandekohustuslase vastutava esindaja ja võtmehalduri kohtumisel.

(4) Kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada.

§ 10. Isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel

(1) Finantsinspektsioon tuvastab aruande esitaja isikusamasuse igakordselt.

(2) Aruannete esitaja isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel toimub avaliku võtme ja sõrmejälje alusel.

(3) Finantsinspektsioon registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel:
1) volitatud töötaja nime;
2) volitatud töötaja sõrmejälje;
3) aruandekohustuslase nime;
4) aruande esitamise aja;
5) aruande koodi.

4. peatükk
LISADES KASUTATUD MÕISTED

§ 11. Kasutatud mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid §-des 12–16 esitatud tähenduses.

§ 12. Klientide ja instrumentide kohta kasutatud mõisted

Klientide ja instrumentide kohta kasutatakse määruses mõisteid Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruses nr 9 «Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine» toodud tähenduses.

§ 13. Garantiide ja muude sarnaste bilansiväliste tühistamatute kohustuste ja nõuete kohta kasutatud mõisted

(1) Garantiideks ja muudeks sarnasteks tühistamatuteks kohustusteks ja nõueteks loetakse bilansiväliseid kohustusi ja nõudeid, mille puhul on tegemist vastutusega kliendi või aruandva krediidiasutuse kohustuse (näiteks võlakiri) lunastamisel või kohustusega tasuda võlg juhul, kui võlgnik seda ise ei tee. Siia kuuluvad ka garantiide kinnitamine, käsk- (bill of exchange) ja lihtvekslite (promissory note) käendamine.

(2) Finantsgarantiideks (guarantees) loetakse bilansiväliseid kohustusi ja nõudeid antud või saadud finantsgarantiide näol ning finantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiive (standby letters of credit).

(3) Käskvekslite aktseptideks (bill of exchange contingencies) loetakse diskonteeritud käskvekslite kinnitamisest tulenevat võimalikku kohustustust või nõuet. Siia kuuluvad ka vekslite käendused.

(4) Teatud majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalikeks kohustusteks (certain transaction-related contingent items) loetakse bilansiväliseid kohustusi või nõudeid, mille puhul ei ole tegemist finantsgarantiiga, see tähendab garanteeritakse kliendi või aruandva krediidiasutuse mitterahalise kohustuse täitmist. Siia kuuluvad ka antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale poolele kompensatsiooni juhul, kui kohale toimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele. Sellisteks on näiteks garantiitõendid mingi pakkumise, tolliformaalsuste täitmise või muu tegevuse tagamiseks (bid bonds, customs bonds, tax bonds, performance bonds, warranties). Samuti kuuluvad siia vastavate tehingutega seotud valmisoleku akreditiivid.

(5) Regressiõigusega tehinguteks (transactions with recourse) loetakse väärtpaberite või muu vara müügi ning müügi- ja tagasiostutehinguid, mille puhul jääb aruandvale krediidiasutusele või garanteerijale laenuvõtja/väärtpaberite emiteerija maksevõimetuks muutumise risk või risk, kui väärtpaberi või muu vara väärtus langeb mõnel muul põhjusel.

(6) Dokumentaalmakseteks (documentary credits) loetakse mitmesuguseid finantsgarantii iseloomu mitte omavaid dokumentaalmakseid, näiteks dokumentaalakreditiive (documentary letters of credit).

(7) Muud garantiid ja garantiiga sarnased tehingud on muud võimalikud antud või saadud garantiid ja nendega sarnased tehingud, mis ei ole nimetatud lõigetes 2–6.

§ 14. Muude bilansiväliste tühistamatute kohustuste ja nõuete kohta kasutatud mõisted

(1) Valmisolekulaenudeks (standby facilities) loetakse aruandva krediidiasutuse tingimusteta laenuandmise kohustusi või laenusaamise nõudeid, näiteks krediidiliinid ja arvelduslaenud, kui klient või aruandev krediidiasutus seda vastavasisulise kokkuleppe alusel nõuab. Valmisolekulaenudeks ei loeta krediitkaartide krediidilimiite.

(2) Krediitkaartide krediidilimiidiks (limits of the credit cards) loetakse aruandva krediidiasutuse poolt oma klientidele väljastatud krediitkaartide (muu hulgas järelmaksukaardid) krediidilimiite.

(3) Väärtpaberite emissioonide korraldamiseks (underwriting commitments) loetakse lepinguid, millega enne väärtpaberite märkimise aja algust krediidiasutus võtab kohustuse märkida fikseeritud kuupäeval fikseeritud hinnaga fikseeritud maksimaalse koguse piires antud väärtpaberite emissioonist märkimata jäänud väärtpabereid ning mille eesmärgiks on tagada emiteeritavate väärtpaberite märkimine.

(4) Vara ostmiseks tulevikus (forward asset purchases) loetakse lepinguid, mille alusel aruandev krediidiasutus kohustub tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel ostma või müüma väärtpabereid või muud vara ning tal puudub kohustus nimetatud vara tagasi müüa või osta.

(5) Tuleviku hoiustamistehinguks (forward/forward deposits) loetakse lepinguid, mille alusel aruandev krediidiasutus või teine tehingupool kohustub tulevikus hoiustama finantsvara kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel.

(6) Osaliselt makstud väärtpaberiteks (partly-paid securities) loetakse osa väärtpaberite nimiväärtusest või ostuhinnast, mis on küll väärtpaberi emiteerija poolt märgitud, kuid krediidiasutuse või ostja poolt veel maksmata ning mis tuleb tasuda väärtpaberi emiteerija vastava nõude esitamise korral.

(7) Muud tühistamatud bilansivälised kohustused ja nõuded on kohustused ja nõuded, mis ei ole nimetatud lõigetes 1–6.

§ 15. Tühistatavate bilansiväliste kohustuste ja nõuete kohta kasutatavad mõisted

(1) Krediidiliinideks (credit lines) loetakse aruandva krediidiasutuse laenuandmise kohustust või laenusaamise nõuet (avatud krediidiliinid), mis kehtib eelnevalt kokkulepitud ajaperioodi vältel ja maksimumsumma ulatuses ning mida ei saa tühistada. Krediidiliini võib kasutada osade kaupa või korraga kogu summa ulatuses ja sealjuures saadakse/makstakse intressi ainult reaalselt kasutatud summadelt.

(2) Arvelduskrediidiks (overdrafts) loetakse kliendi käsutuses olevat laenuressurssi vastavalt «Võlaõigusseaduse» §-s 407 sätestatule (välja arvatud § 407 lõige 5).

(3) Muud tühistatavad bilansivälised kohustused ja nõuded on muud tühistatavad kohustused ja nõuded, mis ei ole nimetatud lõigetes 1 ja 2.

§ 16. Tuletisinstrumentide kohta kasutatud mõisted

(1) Valuutaga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud enam kui ühe valuutaga (muu hulgas väärismetallid – kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium – maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes) ning mis ei ole seotud aktsiate ja kaupadega. Siia kuuluvad ka erineva valuuta intressimääraga seotud tuletisinstrumendid.

(2) Intressimääraga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud ühe või mitme intressimääraga ega ole seotud aktsiate ja kaupadega. Siia kuuluvad kõik ühe valuuta intressimääraga seotud tuletisinstrumendid.

(3) Aktsiatega seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud aktsiahindade või -indeksitega ega ole ühtlasi seotud kaupadega.

(4) Kaupade ja muu alusvaraga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud kauba hindade ja -indeksitega, väärismetallidega (välja arvatud lõikes 1 nimetatud) ja muude seesugustega ning võivad ühtlasi olla seotud ka mõne muu tururiski kategooriaga.

(5) Forwardiks loetakse kohustust osta või müüa mingit vara kindlaksmääratud ajal tulevikus kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

(6) Futuuriks loetakse standardiseeritud tingimustega forwardit, millega on võimalik kaubelda börsil.

(7) Vahetuslepinguks (swap) loetakse lepingut, mille alusel tehingu partnerid vahetavad tehingu alusvarast tulenevaid makseid (näiteks valuutat, intressitulu) eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel.

(8) Kirjutatud optsiooniks (written options) loetakse kohustust müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud tähtpäeval tulevikus (või enne seda tähtpäeva) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

(9) Ostetud optsiooniks (option purchased) loetakse õigust müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud tähtpäeval tulevikus (või enne seda tähtpäeva) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

(10) Euroopa optsiooniks loetakse optsiooni, mida saab realiseerida ainult täitmistähtpäeva saabudes.

(11) Ameerika optsiooniks loetakse optsiooni, mida saab realiseerida enne täitmistähtpäeva.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 17. Määruse kehtetuks tunnistamine

Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määrus nr 13 «Krediidiasutuste bilansiväliste tehingute aruanded» (RTL 2002, 83, 1275; 2003, 122, 1961) tunnistatakse kehtetuks.

§ 18. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.

President Andres LIPSTOK

Eesti Panga presidendi 9. novembri 2007. a määruse nr 16
«Krediidiasutuse bilansivälise aruandluse kehtestamine»
lisa 1

Garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruanne

1. Aruande valdkond

Kõikide bilansiväliste kohustuste ja nõuete aruandeperioodi lõpu jäägid, mis kuuluvad bilansiväliste kohustuste ja nõuete gruppidesse «Garantiid ja muud sarnased tühistamatud kohustused ja nõuded», «Muud tühistamatud kohustused ja nõuded» ja «Tühistatavad kohustused ja nõuded».

2. Üldnõuded andmete summeerimisele

Ühe reana tuleb näidata nende garantiide, tühistatavate ja tühistamatute kohustuste või nõuete jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku.

3. Aruanderea struktuur
1) bilansivälise kirje tüüp
2) bilansivälise kirje liik
3) valuuta kood
4) riigi kood
5) klient
6) lepinguline tähtaeg
7) järelejäänud tähtaeg
8) jääk aruandeperioodi lõpus
9) majandussektor
10) kliendi kuuluvus

1) Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid

Bilansiväline kohustus 1
Bilansiväline nõue 2

2) Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid

Garantiid ja muud sarnased tühistamatud kohustused ja nõuded:  
Finantsgarantiid 1
Käskvekslite aktseptid 2
Teatud majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalikud kohustused 3
Regressiõigusega tehingud 4
Dokumentaalmaksed 5
Muud garantiid ja garantiiga sarnased tehingud 6
Muud tühistamatud kohustused ja nõuded:  
Valmisolekulaenud 8
Krediitkaartide krediidilimiidid 18
Väärtpaberite emissioonide korraldamine 9
Vara ostmine tulevikus 11
Tuleviku hoiustamistehingud 12
Osaliselt makstud väärtpaberid 13
Muud tühistamatud kohustused ja nõuded 14
Tühistatavad kohustused ja nõuded:  
Krediidiliinid 15
Arvelduskrediidid 16
Muud tühistatavad kohustused ja nõuded 17

3) Valuuta kood

Siin näidatakse bilansivälise kohustuse või nõude lepinguline valuuta. Kui lepinguline valuuta on EEK, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda bilansivälist kohustust või nõuet kajastada selles valuutas (antud juhul EUR), mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud.

4) Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

Kui tehingul on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel.

5) Kliendi identifikaatorid

Keskvalitsus 1
Kohalik omavalitsus 2
Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13
Kindlustusandja ja pensionifond 4
Muu finantseerimisasutus 5
Krediidiasutus 6
Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingud 7
Muu äriühing 8
Mittetulundusühing 9
Eraisik 10
Määramata 11
Keskpank 12

6) Lepingulise tähtaja identifikaatorid

Tähtajata 1
Nõudmiseni 2
Kuni 1 kuu 11
1 kuni 2 kuud 12
2 kuni 3 kuud 13
3 kuni 6 kuud 4
6 kuni 12 kuud 5
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 3 aastat 7
3 kuni 5 aastat 8
5 kuni 10 aastat 9
Üle 10 aasta 10

Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani.

7) Järelejäänud tähtaja identifikaatorid

Tähtajata 1
Nõudmiseni 2
Kuni 1 kuu 11
1 kuni 2 kuud 12
2 kuni 3 kuud 13
3 kuni 6 kuud 4
6 kuni 12 kuud 5
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 3 aastat 7
3 kuni 5 aastat 8
5 kuni 10 aastat 9
Üle 10 aasta 10

Siin näidatakse aruandekuupäevast bilansivälise tehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse bilansivälise tehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni.

8) Jääk

Jääk on identifikaatoritele vastava bilansivälise kohustuse või nõude jääk aruandeperioodi lõpu seisuga. Jääk näidatakse lepingulises valuutas ümardatuna täisühikuteni ja selles ulatuses, mis on aruandeperioodi lõpu seisuga veel kasutamata.

9) Majandussektori identifikaatorid

Bilansiväline kohustus ja nõue klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi.

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A
Mäetööstus B
Töötlev tööstus C
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E
Ehitus F
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G
Veondus ja laondus H
Majutus ja toitlustus I
Info ja side J
Finants- ja kindlustustegevus K
Kinnisvaraalane tegevus L
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M
Haldus- ja abitegevused N
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O
Haridus P
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R
Muud teenindavad tegevused S
Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U

Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) poolt võetud ettevõtluslaen, mis näidatakse vastavalt FIE põhitegevusalale.

10) Kliendi kuuluvuse identifikaatorid

Ei kuulu konsolideerimisgruppi 0
Kuulub konsolideerimisgruppi 1

Kui bilansivälise kirje tüübiks on «Bilansiväline kohustus», liigiks «Finantsgarantiid» ja kliendiks «Krediidiasutus», «Kindlustusandja ja pensionifond» või «Muu finantseerimisasutus», mis kuulub aruandva krediidiasutusega ühte konsolideerimisgruppi, on kliendi kuuluvuse identifikaatoriks 1. Teiste bilansiväliste kohustuste ja kõikide nõuete puhul märgitakse kliendi kuuluvuse identifikaatoriks 0 (null).

Eesti Panga presidendi 9. novembri 2007. a määruse nr 16
«Krediidiasutuse bilansivälise aruandluse kehtestamine»
lisa 2

Tuletisinstrumentide lepingute aruanne

1. Aruande valdkond

Kõik krediidiasutuse poolt sõlmitud ja aruandeperioodi lõpus kehtivad tuletisinstrumentide lepingud. Siia kuuluvad tuletisinstrumendid, mis on seotud:
a) valuutaga (nt valuutakursid, väärismetallid – kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium – maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes);
b) intressimääraga;
c) aktsiaga (nt aktsia hind, aktsia indeks);
d) kaubaga (nt kauba hind, kauba indeks);
e) muu alusvaraga (nt kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium maailmaturgudel mitte kaubeldavates ühikutes, ja ülejäänud väärismetallid).

2. Üldnõuded andmete summeerimisele

Ühe reana tuleb näidata nende tuletisinstrumentide lepingute nimiväärtuste summad ja tuletisinstrumentide jäägid, mille identifikaatorid langevad kokku.

3. Aruanderea struktuur
1) tuletisinstrumendi tüüp
2) tuletisinstrumendi liik
3) tuletisinstrumendi alusvara tüüp
4) valuuta kood
5) vahetusvaluuta kood
6) vahetusintressimäära tüüp
7) riigi kood
8) klient
9) lepinguline tähtaeg
10) järelejäänud tähtaeg
11) tehingu nimiväärtus
12) tuleviku hind
13) alusvara ISIN kood
14) vahetusvara ISIN kood
15) delta-koefitsient
16) tuletisinstrumendi jääk

1) Tuletisinstrumendi tüübi identifikaatorid

Müük tulevikus 1
Ost tulevikus 2

Tuletisinstrumendi tüübi identifikaator määratakse vastavalt aruandva krediidiasutuse tulevikukohustusele või -nõudele. Kui aruandval krediidiasutusel on lepingujärgselt tulevikus õigus nõuda/saada makset (nt intressimakset), kajastatakse see tuletisinstrumendi tüübi «Müük tulevikus» all ja vastupidi. Tuletisinstrumentide puhul, mis sisaldavad üheaegselt nii ostu kui müüki (nt valuuta-forwardid, intressi vahetuslepingud), määratakse tuletisinstrumendi tüüp aruandva krediidiasutuse enda valikul ja aruanderea ülejäänud identifikaatorite näitamisel lähtutakse tehtud valikust.

Vahetuslepingu puhul, kus aruandev krediidiasutus on kahe poole puhul vahendajaks, kuid krediidiasutusel tekivad nii kohustused kui ka nõuded, lahutatakse vahetusleping kaheks erinevaks lepinguks ja kajastatakse eraldi ridadel.

2) Tuletisinstrumendi liigi identifikaatorid

Forward 1
Futuur 2
Vahetusleping 3
Kirjutatud Euroopa optsioon 9
Ostetud Euroopa optsioon 10
Kirjutatud Ameerika optsioon 11
Ostetud Ameerika optsioon 12
Muu 8

3) Tuletisinstrumendi alusvara tüübi identifikaatorid

Valuuta  
Vahetuskurss 1
Fikseeritud 2
Ujuv 3
Intressimäär  
Fikseeritud 4
Ujuv 5
Aktsia  
Aktsia hind 6
Aktsia indeks 7
Kaup ja muu 8

Kui alusvaraks on valuuta

Tuletisinstrumentide puhul, mis on seotud ainult erinevate valuutade vahetuskursiga, määratakse alusvara tüübiks «Vahetuskurss».

Alusvara tüüpe «Fikseeritud» ja «Ujuv» kasutatakse erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingute puhul. Fikseeritud ja ujuva intressimäära määratlus alusvarana on seotud tuletisinstrumendi tüübiga. Tuletisinstrumendi tüübi «Müük tulevikus» puhul näidatakse siin «müüdava» intressimäära, s.o aruandva krediidiasutuse poolt saadava intressimakse arvutamise aluseks oleva intressimäära tüüp ja vastupidi. Valuuta millega on seotud alusvara tüübiks olev intressimäär ja intressimäära suurus, näidatakse vastavalt aruanderea neljandas veerus «Valuuta kood» ja kaheteistkümnendas veerus «Tuleviku hind».

Kui alusvaraks on intressimäär

Ühe valuuta intressimäära vahetuslepingute puhul määratakse tuletisinstrumendi alusvara tüüp, valuuta kood ja tuleviku hind sarnaselt erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingule.

4) Valuuta kood

Kui alusvaraks on valuuta

Siin näidatakse tuletisinstrumendi aluseks olev valuuta, mis vastab tuletisinstrumendi tüübile. Müügi puhul näidatakse siin müüdav valuuta ja ostu puhul ostetav valuuta. Optsioonide puhul – vastavalt valuuta, mille müügiks või ostuks optsioon välja kirjutati või osteti.

Kui alusvaraks on intressimäär, aktsia, kaup ja muu

Siin näidatakse tuletisinstrumendi lepinguline valuuta. Kui lepinguline valuuta on EEK, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda tuletisinstrumenti kajastada selles valuutas (antud juhul EUR), mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud.

5) Vahetusvaluuta kood

Kui alusvaraks on valuuta

Siin näidatakse tuletisinstrumendiga kaasnev vahetusvaluuta. Müügi puhul näidatakse siin ostetav valuuta ja ostu puhul müüdav valuuta. Optsioonide puhul vastavalt valuuta, mille ostuks või müügiks optsioon välja kirjutati või osteti.

Erinevate valuutadega seotud intressimäära vahetuslepingute puhul näidatakse siin valuuta, millega on seotud aruanderea kuuendas veerus näidatav «Vahetusintressimäära tüüp».

Kui alusvaraks on intress, aktsia, kaup ja muu

Vahetusvaluuta koodiks märgitakse XXX.

6) Vahetusintressmäära tüübi identifikaatorid

Fikseeritud 1
Ujuv 2

Kui alusvaraks on valuuta

Siin näidatakse erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingute puhul vahetusintressimäära tüüp. Tuletisinstrumendi tüübi «Müük tulevikus» puhul näidatakse siin «ostetava» intressimäära, s.o aruandva krediidiasutuse poolt makstava intressimakse arvutamise aluseks oleva intressimäära tüüp ja vastupidi. Valuuta, millega on seotud vahetusintressimäär, näidatakse aruanderea viiendas veerus «Vahetusvaluuta kood».

Teiste valuutaga seotud tuletisinstrumentide puhul märgitakse vahetusintressimäära tüübiks 0 (null).

Kui alusvaraks on intressimäär

Siin näidatakse ühe valuuta intressimäära vahetuslepingute puhul vahetusintressimäära tüüp.

Teiste intressimääraga seotud tuletisinstrumentide puhul märgitakse vahetusintressimäära tüübiks 0 (null).

Kui alusvaraks on aktsia, kaup ja muu

Vahetusintressimäära tüübiks märgitakse 0 (null).

7) Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi (tehingu teise poole) residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

8) Kliendi identifikaatorid

Keskvalitsus 1
Kohalik omavalitsus 2
Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13
Kindlustusandja ning pensionifond 4
Muu finantseerimisasutus 5
Krediidiasutus 6
Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7
Muu äriühing 8
Mittetulundusühing 9
Eraisik 10
Määramata 11
Keskpank 12

9) Lepingulise tähtaja identifikaatorid

Tähtajata 1
Nõudmiseni 2
Kuni 1 kuu 11
1 kuni 2 kuud 12
2 kuni 3 kuud 13
3 kuni 6 kuud 4
6 kuni 12 kuud 5
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 3 aastat 7
3 kuni 5 aastat 8
5 kuni 10 aastat 9
Üle 10 aasta 10

Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetuslepingute puhul on lepinguliseks tähtajaks vahetuslepingu esmase vahetustehingu ja hilisema vahetustehingu vaheline ajavahemik. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, võetakse lepingulise tähtaja määramisel aluseks ajavahemik kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni.

10) Järelejäänud tähtaja identifikaatorid

Tähtajata 1
Nõudmiseni 2
Kuni 1 kuu 11
1 kuni 2 kuud 12
2 kuni 3 kuud 13
3 kuni 6 kuud 4
6 kuni 12 kuud 5
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 3 aastat 7
3 kuni 5 aastat 8
5 kuni 10 aastat 9
Üle 10 aasta 10

Siin näidatakse aruandekuupäevast tuletisinstrumendi lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tuletisinstrumendi tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni.

11) Tehingu nimiväärtus

Kui alusvaraks on valuuta

Siin näidatakse tuletisinstrumendi aluseks oleva valuuta summa ümardatuna täisühikuteni. Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingute puhul näidatakse siin tuletisinstrumendi aluseks oleva(te) võlakirja(de), laenu või hoiuse lepinguline väärtus lepingulises valuutas ümardatuna täisühikuteni.

Väärismetallidega seotud tuletisinstrumendi nimiväärtus näidatakse aruandepäeva Londoni börsi ennelõunase kursi alusel konverteerituna EEK-desse ja ümardatakse täisühikuteni.

Kui alusvaraks on intressimäär

Siin näidatakse tuletisinstrumendi aluseks oleva(te) võlakirja(de), laenu või hoiuse lepinguline väärtus lepingulises valuutas ümardatuna täisühikuteni.

Kui alusvaraks on aktsia

Siin näidatakse tuletisinstrumendi aluseks oleva(te) aktsia(te) lepinguline väärtus (aktsia hinna puhul) või lepingus kindlaksmääratud väärtus (aktsiaindeksi puhul) lepingulises valuutas ümardatuna täisühikuteni.

Kui alusvaraks on kaup ja muu

Siin näidatakse tuletisinstrumendi aluseks oleva(te) kaupade või muude instrumentide lepinguline väärtus lepingulises valuutas ümardatuna täisühikuteni. Väärismetallidega seotud tuletisinstrumentide puhul teisendatakse nimiväärtus EEK-desse ja ümardatakse täisühikuteni.

12) Tuleviku hind

Kui alusvaraks on valuuta

Siin näidatakse valuutade vaheline lepinguline vahetuskurss lähtudes tuletisinstrumendi aluseks olevast valuutast ümardatuna viie komakohani. Valuuta vahetuskursiga seotud vahetuslepingute puhul näidatakse siin hilisema vahetustehingu vahetuskurss. Tuletisinstrumendi tüübi «Müük tulevikus» puhul näidatakse siin müüdava valuuta müügihind.

Erinevate valuutadega seotud intressimäära vahetuslepingute puhul näidatakse siin järgmise intressimäära muutmiseni fikseeritud intressimäär. Intressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ümardatuna vähemalt nelja komakohani ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100).

Kui alusvaraks on intressimäär

Siin näidatakse lepingus fikseeritud hind, millega tuletisinstrument kuulub täitmispäeval täitmisele. Intressimäära forward-lepingu (FRA) puhul on selleks lepinguline alusintressimäär, vahetuslepingu puhul järgmise intressimäära muutmiseni fikseeritud intressimäär, optsiooni puhul täitmishinnana (strike price) fikseeritud intressimäär. Tuletisinstrumentide puhul, mille alusvaraks on võlainstrument (nt intressimäära futuurid) näidatakse siin diskonteeritud rahavoogusid ja lepingulist hinda arvesse võttes võlainstrumendi efektiivne intressimäär. Intressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ümardatuna vähemalt nelja komakohani ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100).

Kui alusvaraks on aktsia

Siin näidatakse lepingus fikseeritud hind, millega tuletisinstrument kuulub täitmispäeval täitmisele. Aktsia hinnaga seotud tuletisinstrumentide puhul on selleks ühe aktsia lepingujärgne hind lepingujärgses valuutas ümardamata. Aktsia hinnaga seotud vahetusinstrumentide ja kõikide aktsia indeksiga seotud tuletisinstrumentide puhul märgitakse tuleviku hinnaks 0 (null).

Kui alusvaraks on kaup ja muu

Tuleviku hinnaks märgitakse 0 (null).

13) Alusvara ISIN-kood

Kui alusvaraks on aktsia

Siin näidatakse aktsia hinnaga seotud tuletisinstrumendi alusvaraks oleva aktsia ISIN-kood. Aktsia indeksiga seotud tuletisinstrumentide puhul märgitakse alusvara ISIN-koodiks 0 (null).

Kui alusvaraks on valuuta, intressimäär, kaup ja muu

Alusvara ISIN-koodiks märgitakse 0 (null).

14) Vahetusvara ISIN-kood

Kui alusvaraks on aktsia

Siin näidatakse aktsia hinnaga seotud vahetuslepingu vahetusvaraks oleva aktsia ISIN-kood. Aktsia indeksiga seotud tuletisinstrumentide puhul märgitakse vahetusvara ISIN-koodiks 0 (null).

Kui alusvaraks on valuuta, intressimäär, kaup ja muu

Alusvara ISIN-koodiks märgitakse 0 (null).

15) Delta-koefitsient

Siin näidatakse optsioonide puhul nende delta-koefitsient, kui aruandev krediidiasutus kasutab usaldatavusnormatiivide arvutamisel tuletisinstrumendi riskipositsiooni väärtuse leidmisel standardmeetodit. Kui aruandev krediidiasutus standardmeetodit ei rakenda, samuti teiste tuletisinstrumentide puhul märgitakse delta-koefitsiendiks 0 (null).

16) Tuletisinstrumendi jääk

Siin näidatakse tuletisinstrumendi jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga. Negatiivse väärtusega tuletisinstrumendi jääk näidatakse miinusmärgiga. Tuletisinstrumendi jääk näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

Eesti Panga presidendi 9. novembri 2007. a määruse nr 16
«Krediidiasutuse bilansivälise aruandluse kehtestamine»
lisa 3

Investeerimisteenuste aruanne

1. Aruande valdkond

1.1. Aruandes kuuluvad kajastamisele:
a) klientide varadeks ja kohustusteks olevate instrumentide aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on aruandva krediidiasutuse poolt osutatava väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse objektiks (väärtpaberituru seaduse § 43 punkti 5 kohaselt);
b) klientide väärtpaberite aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on aruandva krediidiasutuse poolt osutatava väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks (väärtpaberituru seaduse § 44 punkt 1);
c) residentsete klientide poolt omatavate – alapunktides a ja b nimetatud – instrumentide käibed, mis tekivad tehingutest makse vastu ning nendega seotud intressidest ja dividendidest juhul, kui instrumendid paiknevad väljaspool Eestit (nt väljaspool Eestit avatud väärtpaberikontodel paiknevad väärtpaberid) ja/või kui instrumentide emitendiks/vastaspooleks on mitteresident.

1.2. Aruande valdkonda ei kuulu:
a) Eesti väärtpaberite keskregistris kliendi nimel avatud väärtpaberikontodel paiknevate väärtpaberite jäägid, mis ei ole aruandva krediidiasutuse poolt osutatava väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse objektiks;
b) instrumentide käibed, mis tekivad maksevabadest tehingutest, korporatiivsetest sündmustest ja panditehingutest;
c) kõik Eesti väärtpaberite keskregistris avatud väärtpaberikontodel paiknevate väärtpaberite käibed;
d) väärtpaberi hoidmise teenuse objektiks olevad tuletisinstrumendid;
e) kliendi poolt teenuse ostmise tagajärjel aruandva krediidiasutuse ees tekkinud teenustasukuludest jms kuludest koosnevad kohustuste jäägid.

2. Üldnõuded andmete summeerimisele

Ühe reana tuleb näidata nende instrumendijääkide, deebet- ja kreeditkäivete, intresside ning dividendide summad, mille identifikaatorid langevad kokku.

3. Aruanderea struktuur
1) kliendi riigi kood
2) klient
3) instrumendi tüüp
4) instrumendi liik
5) instrumendi riigi kood
6) instrumendi paiknemine
7) teenuse liik
8) eritingimus
9) instrumendi jääk
10) instrumendi deebetkäive
11) instrumendi kreeditkäive
12) intressid ja dividendid

1) Kliendi riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui aruandev krediidiasutus osutab teenust kliendile, kelle väärtpaberid paiknevad kolmanda isiku poolt avatud väärtpaberikontol või esindajakontol, määratakse kliendi riigi kood isiku järgi, kelle nimel väärtpaberikonto või esindajakonto on avatud. Kui kliendi residentsust ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

2) Kliendi identifikaatorid

Keskvalitsus 1
Kohalik omavalitsus 2
Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13
Kindlustusandja ja pensionifond 4
Muu finantseerimisasutus 5
Krediidiasutus 6
Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7
Muu äriühing 8
Mittetulundusühing 9
Eraisik 10
Keskpank 12

3) Instrumendi tüübi identifikaatorid

Kohustus 1
Vara 2

Siin näidatakse väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks oleva instrumendi tüüp. Tüübi määratlemisel lähtutakse põhimõttest, kas aruandereal näidatav instrument on kliendi vara või kohustus.

Väärtpaberite hoidmise teenuse puhul märgitakse instrumendi tüübiks 2 «Vara».

4) Instrumendi liigi identifikaatorid

Aktsia ja osa 1
Lühiajaline võlainstrument 9
Pikaajaline võlainstrument 10
Tuletisinstrument 3
Hoius 5
Rahaline laen 6
Investeerimisfondi osak 7
Muu 8

Siin näidatakse väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olev instrument, mis on krediidiasutuse halduses või on antud aruandva krediidiasutuse poolt lepingu järgi kellegi hallata, sh väärtpaberid, mis on kliendi poolt repo-tehingutega müüdud või välja laenatud. Kui ühe kliendi investeerimisportfelli kuulub mitu erinevat instrumenti, tuleb need näidata erinevatel aruanderidadel. Võlakirja tähtaja määratlemisel tuleb lähtuda võlakirja lepingulisest tähtajast.

5) Instrumendi riigi kood

Siin näidatakse riigi kood väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olevate instrumentide emitendi/vastaspoole residentsuse järgi. Kui instrumendi emiteerija/vastaspoole riiki ei ole võimalik residentsuse järgi identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui instrumentide emitendi/vastaspoole residentsust ei ole võimalik täpselt identifitseerida, võib instrumendi riigi koodi määramisel lähtuda ISIN-koodist ja selle puudumisel väärtpaberite hoidmise koha riigist.

Väärtpaberite (v.a tuletisinstrument) puhul võetakse residentsuse määratlemisel aluseks selle emitendi residentsus, tuletisinstrumentide, hoiuste ja laenude puhul tehingu vastaspoole residentsus, kellega aruandev krediidiasutus kliendi nimel tehingu sooritas.

6) Instrumendi paiknemise identifikaatorid

Kliendi arvelduskonto 2
Krediidiasutuse väärtpaberikonto 3
Krediidiasutuse esindajakonto 4
Kliendi väärtpaberikonto 5
Muu 6

Siin näidatakse, kus paikneb krediidiasutuse poolt hallatav väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olev instrument. Krediidiasutuses hoitavate kliendi rahaliste vahendite puhul märgitakse identifikaatoriks 2 «Kliendi arvelduskonto». Kui väärtpaberid paiknevad krediidiasutuse nimel avatud väärtpaberikontodel või kliendi nimel kolmanda poole juures avatud väärtpaberikontol, märgitakse identifikaatoriks vastavalt 3 «Krediidiasutuse väärtpaberikonto», 4 «Krediidiasutuse esindajakonto» või 5 «Kliendi väärtpaberikonto».

Kui aruandval krediidiasutusel ei ole tehniliselt võimalik eristada, kas kliendi väärtpaberid paiknevad krediidiasutuse väärtpaberikontol või esindajakontol, määratakse paiknemise identifikaatoriks 3 «Krediidiasutuse väärtpaberikonto».

Väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse objektiks olevate tuletisinstrumentide puhul märgitakse paiknemise identifikaatoriks 6 «Muu».

Instrumendi paiknemise identifikaator näidatakse ainult juhul, kui instrumendi tüübiks on 2 «Vara». Instrumendi tüübi 1 «Kohustus» puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). Samuti märgitakse identifikaatoriks 0 (null), kui aruandereal näidatud instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud deebet- või kreeditkäive.

7) Teenuse liigi identifikaatorid

Väärtpaberiportfelli valitsemise teenus 1
Väärtpaberite hoidmise teenus 3

Siin näidatakse, millist teenust aruandev krediidiasutus kliendile osutab. Väärtpaberite hoidmise teenuse objektidena näidatakse ainult need väärtpaberid, mille osas osutatakse ainult väärtpaberi hoidmise teenust. Väärtpaberite puhul, mis on üheaegselt nii väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse kui ka väärtpaberite hoidmise teenuse objektideks, määratakse identifikaatoriks 1 «Väärtpaberiportfelli valitsemise teenus».

8) Eritingimuse identifikaatorid

Repo 1
Laen 6
Tagatis 7
Eritingimusteta 4

Eritingimuse 1 «Repo» all näidatakse kliendi väärtpaberid, mis on repo-tehinguga müüdud, 6 «Laen» all need väärtpaberid, mis on välja laenatud, 7 «Tagatis» all need väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olevad instrumendid, mis on tagatisena panditud. Eritingimuste identifikaator näidatakse ainult juhul, kui instrumendi tüübiks on 2 «Vara». Instrumendi tüübi 1 «Kohustused» puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). Samuti märgitakse identifikaatoriks 0 (null), kui aruandereal näidatud instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud deebet- või kreeditkäive.

Väärtpaberite hoidmise teenuse puhul märgitakse eritingimuseks 4 «Eritingimusteta».

9) Instrumendi jääk

Siin näidatakse väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks oleva instrumendi jääk aruandeperioodi lõpu seisuga krediidiasutuse poolt fikseeritud hinnas (nt väärtpaberid) või lepingulises väärtuses (nt hoiused, laenud). Väärtpaberitel (v.a tuletisinstrumendid), mille hinda krediidiasutusel määrata ei ole võimalik, näidatakse jääk tema nominaali järgi. Jääk näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kui instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud deebet- või kreeditkäive, märgitakse jäägiks 0 (null).

10) Instrumendi deebetkäive

Siin näidatakse aruandereal näidatud väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks oleva instrumendi aruandeperioodi jooksul toimunud deebetkäive, s.o vara soetamine/märkimine või kohustuse tasumine tehinguhinnas Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud käive hinnatakse ümber vastavalt aruandeperioodi viimasel päeval kehtinud Eesti Panga päevakursile. Tuletisinstrumentide puhul näidatakse siin käivet ainult optsioonide puhul, s.o makstud optsiooni preemiat. Kõigi Eesti väärtpaberite keskregistris avatud väärtpaberikontodel paiknevate väärtpaberite puhul märgitakse käibeks 0 (null).

11) Instrumendi kreeditkäive

Siin näidatakse aruandereal näidatud väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks oleva instrumendi aruandeperioodi jooksul toimunud kreeditkäive, s.o vara realiseerimine/lunastamine või kohustuse võtmine tehinguhinnas Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud kreeditkäive hinnatakse ümber vastavalt aruandeperioodi viimasel päeval kehtinud Eesti Panga päevakursile. Tuletisinstrumentide puhul näidatakse siin käivet ainult optsioonide puhul, s.o saadud optsiooni preemiat. Kõigi Eesti väärtpaberite keskregistris avatud väärtpaberikontodel paiknevate väärtpaberite puhul märgitakse käibeks 0 (null).

12) Intressid ja dividendid

Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olevatelt instrumentidelt laekunud/makstud intressid ja dividendid Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas laekunud/makstud intressid ja dividendid hinnatakse ümber vastavalt aruandeperioodi viimasel päeval kehtinud Eesti Panga päevakursile. Kõikide Eesti väärtpaberite keskregistris avatud väärtpaberikontodel paiknevate väärtpaberite puhul märgitakse intresside ja dividendide summaks 0 (null).