Teksti suurus:

Ohtlike veoste autoveo eeskiri

Väljaandja:Teede- ja Sideminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.11.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.01.2009
Avaldamismärge:

Ohtlike veoste autoveo eeskiri1

Vastu võetud 14.12.2001 nr 118
RTL 2002, 6, 53
jõustumine 14.01.2002

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.200219.12.2002 nr 48 (RTL 2002, 149, 2177) 02.01.2003

10.07.2003 nr 111 (RTL 2003, 85, 1247) 26.07.2003

1.12.2005 nr 147 (RTL 2005, 116, 1830) 11.12.2005

6.11.2007 nr 79 (RTL 2007, 85, 1427) 17.11.2007

Määrus kehtestatakse «Autoveoseaduse»  § 23 lõike 1 punkti 1 alusel ning arvestades «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepet (ADR)»

[RTL 2003, 85, 1247 – jõust. 26.07.2003]

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrus reguleerib ohtlike veoste vedu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol.

(11) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

(2) Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR)» (edaspidi ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale.

(3) Ohtlikke veoseid liigitatakse järgmiselt:

1) klass 1

lõhkeained ja neid sisaldavad esemed;

2) klass 2

gaasid;

3) klass 3

kergestisüttivad vedelikud;

4) klass 4.1

kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained;

5) klass 4.2

isesüttivad ained;

6) klass 4.3

ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase;

7) klass 5.1

oksüdeerivad ained;

8) klass 5.2

orgaanilised peroksiidid;

9) klass 6.1

mürgised ained;

10) klass 6.2

nakatavad ained;

11) klass 7

radioaktiivsed materjalid;

12) klass 8

sööbivad ained;

13) klass 9

muud ohtlikud ained ja esemed.

(4) Ohtlike ainete ja esemete nimekiri on toodud määruse lisas 1.

[RTL 2002, 102, 1555 – jõust. 16.09.2002]

§ 2. Erisused

(1) Määruse nõudeid ei rakendata riigisisesel autoveol järgmistel juhtumitel:
1) füüsilise isiku poolt teostataval autoveol, juhul kui veos on jaemüügi pakendis, määratud isiklikuks või koduseks kasutamiseks, puhkuseks või sportimiseks. Jaemüügi pakend normaalsetes veotingimustes ei tohi lekkida. Jaemüügi pakendiks ei loeta paaki, vahekonteinerit ja suurpakendit;
2) masina või seadme veol, mille korpuses või tööseadmes sisaldub ohtlikke aineid, mis normaalsetes veotingimustes ei tohi lekkida;
3) veoste veol, mida teostab ettevõtja, kellele see pole põhitegevusala (näiteks saadetised ehitus- või tsiviilehitusplatsidele) või uurimise, remondi ja hooldusega seotud veosed, mille kogus ei ületa 450 liitrit pakendi kohta koos väikeses koguses ohtliku aine autoveoga (lisa 2) seotud vabastustega. Ettevõtja peab tarvitusele võtma vajalikke meetmeid mis tahes veose lekkimise vältimiseks normaalsetes veotingimustes. Käesolevas punktis nimetatud ettevõtja poolt tehtav hankevedu või sise- või välisjaotusvedu või klass 7 veoste vedu ei kuulu erisuse alla ning nendel vedudel kohaldatakse määruse nõudeid;
4) avariiteenistuse poolt või järelevalve all teostataval veol, sealhulgas tehnoabisõiduki puhul, mis veab ohtlikke veoseid sisaldavat ja avarii teinud või rikkis sõidukit;
5) hädaabi veol, mille eesmärk on inimelude päästmine või keskkonna kaitsmine tingimusel, et on rakendatud kõiki meetmeid sellise veo täielikult ohutuks teostamiseks;
6) tühjade puhastamata pakendite veol, kui on võetud tarvitusele meetmed riskide kõrvaldamiseks;

61) tühja puhastamata statsionaarse survepaagi või paagi, milles veeti klass 2 gaase liigi koodiga A, O, F või klass 3 ja klass 9  II või III pakendigrupi aineid või klaas 6.1 II või III pakendigrupi pestitsiide, veol, kui:

a) kõik avad, välja arvatud kaitselappide avad, on veo ajal hermeetiliselt suletud;

b) mis tahes lekkimine on välditud;

c) veos on kinnitatud alusvankrile või veokasti või mis tahes kinnitusvahendisse, sõidukile või konteinerisse selliselt, et veos normaalsetes veooludes ei kao ega nihku.

Toodud erand ei laiene survepaakidele ja paakidele, milles sisaldub mitteplahvatavas olekus lõhkeaine või aine, mille vedu on ADR kohaselt keelatud.

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

7) gaasi veol, kui:
a) gaas asub vedu teostava sõiduki paagis ja on ette nähtud mootori või mis tahes eriseadme tööks (näiteks külmutusseade);
b) gaas asub veetava sõiduki kütusepaagis, kusjuures kütuse kraan paagi ja mootori vahel peab olema suletud ning elektrikontakt avatud;
c) gruppide A ja O gaasi rõhk anumas temperatuuril 15 ºC ei ületa 200 kPa (2 baari) ja gaas on veo ajal täielikult gaasilises olekus. See kehtib igasuguste anumate või paakide kohta, näiteks ka masina osade ja mõõteseadmete kohta;
d) gaas sisaldub sõiduki tööks vajalikus seadmes (näiteks tulekustuti või täispumbatud rehvid ning ka varuosana või koormana);
e) gaas sisaldub sõiduki eriseadmes ning on vajalik tema eriseadme tööks veo ajal (jahutussüsteem, kalapaak, soojendusseade jne) ning ka nende eriseadmete varupaakides või puhastamata tühjades varupaakides, mida veetakse sama sõidukiga;

f) [Kehtetu –  RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

g) gaas sisaldub toiduaines või joogis;

8) vedelkütuse veol, kui:
a) kütus asub vedu teostava sõiduki paakides ja on ette nähtud mootori või mis tahes eriseadme tööks. Kütust võib vedada kohtkindlas kütusepaagis, mis on vahetult ühendatud sõiduki mootoriga ja/või lisaseadmetega ning vastab tehnilistele nõuetele, või teisaldatavas kütusekonteineris (näiteks kanister). Kohtkindlate paakide kogumahutavus veoüksuse kohta ei tohi ületada 1500 liitrit, millest haagisel asuvate kohtkindlate paakide mahutavus ei tohi ületada 500 liitrit. Maksimaalselt 60 liitrit kütust veoüksuse kohta tohib vedada teisaldatavates kütusekonteinerites. Käesolevas punktis loetletud piirangud ei kehti eritalituse poolt kasutatava sõiduki kohta;
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

b) veosena veetavas sõidukis või muus veovahendis (näiteks mootorpaat) sisalduv kütus on ette nähtud nende liikumapanemiseks või nende mis tahes seadme tööks. Kõik kraanid mootori või seadme ja kütusepaagi vahel peavad olema veo ajal suletud, välja arvatud juhul, kui seda ei võimalda seadme töös hoidmise vajadus. Võimaluse korral peab sõiduk või muu veovahend olema laaditud püstiasendis ja kindlustatud ümberkukkumise vastu.

(2) Määruse nõudeid ei rakendata:
1) väikeses koguses ohtliku aine § 36 ja lisa 2 kohasel autoveol;
2) piiratud koguses pakitud ohtliku aine § 37 ja lisa 3 kohasel autoveol;
3) demineerimistöödel leitud lõhkematerjali veol leiukohast lõhkamiskohale.
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

 (3) [kehtetu – RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

§ 3. Mõisted

Määruses ja selle lisades on kasutatud järgmisi mõisteid:
1) aeglustisüsteem (Endurance braking system) on ette nähtud hoidma sõiduki püsivat kiirust pikal laskumisel ilma sõidu-, avarii- või seisupidurit kasutamata;
2) anum (Receptacle) on ainete või esemete paigutamiseks ja hoidmiseks ette nähtud nõu koos kõikide sulguritega. See definitsioon ei kehti korpuste kohta. Klass 2 gaaside anumateks on krüotehnilised anumad, balloonid, torukujulised anumad, survevaadid, balloonikogumid ja klass 1 anumateks kastid, pudelid, plekknõud, vaadid, purgid või torukujulised anumad koos erineva sise- või vahepakendis kasutatavate sulguritega;
3) arvutuslik rõhk (Calculation pressure) on teoreetiline rõhk, mis on vähemalt võrdne katserõhuga, mis vastavalt veetava aine ohtlikkusele võib suuremal või väiksemal määral ületada töörõhku ning mida kasutatakse üksnes korpuse seina paksuse määramiseks, sõltumatult mis tahes välisest või sisemisest tugevduselemendist.
Arvutusliku rõhuga seotud mõisted:
a) katserõhk (Test pressure) on esmasel või korralisel katsetusel nõutav kõrgeim rõhk;
b) täitmise rõhk (Filling pressure) on maksimaalne rõhk, mis tegelikult paagis selle rõhu all täitmisel tekib;
c) tühjendamise rõhk (Discharge pressure) on maksimaalne rõhk, mis tegelikult paagis tekib selle rõhu all tühjendamise ajal;
d) maksimaalne töörõhk (manomeetriline rõhk) (Maximum working pressure (gauge pressure)) on kõrgeim järgmisest kolmest rõhust:
– kõrgeim paagile tegelikult lubatav rõhk täitmise ajal (maksimaalne lubatav täitmise rõhk);
– kõrgeim paagile tegelikult lubatav rõhk tühjendamise ajal (maksimaalne tühjendamise rõhk);
– tegelik manomeetriline rõhk, mida avaldab paagile maksimaalsel töötemperatuuril tema sisu;
4) balloon (Cylinder) on veetav surveanum veemahutavusega mitte üle 150 liitri;
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

5) balloonikogum (Bundle of cylinders) on üksteise külge kinnitatud ja omavahel kollektoriga ühendatud balloonide kogum, mida veetakse ühe ühikuna. Balloonikogumi veemahutavus on kuni 3 000 liitrit, välja arvatud balloonikogumid klassi 2 mürgiste gaaside veoks (aine liigi koodis täht T), mille veemahutavus on kuni 1000 liitrit;
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

6) gaas (Gas) on aine, mis temperatuuril 20 ºC ja normaalrõhul 101,3 kPa on täielikult gaasiline ja temperatuuril 50 ºC omab aururõhku üle 300 kPa (3 baari);
7) hermeetiliselt suletud paak (Hermetically closed tank) on paak, mille avaused on hermeetiliselt suletud ja mis ei ole varustatud kaitseklappidega, kaitsemembraanidega või teiste sarnaste ohutusseadmetega või paak, millel on enne kaitseklappe kaitsemembraan;
8) kergpaak (Demountable tank) on paak, mis ei ole püsipaak, teisaldatav paak, paakkonteiner, mahutikogumiga veoki element või mitmeelemendiline gaasikonteiner, mille mahutavus on üle 450 liitri, mis pole konstrueeritud veoste vedamiseks ilma sõidukita ning mida saab normaalselt teisaldada ainult tühjana;
9) konteiner (Container) on veovahend, mis on:
– püsivate omadustega ja piisavalt vastupidav korduvaks kasutamiseks;
– spetsiaalselt konstrueeritud veoste veoks ühe või enama veoliigi poolt ilma veost vahepeal välja laadimata;
– varustatud seadmetega, mis võimaldavad selle kohest ümberlaadimist;
– konstrueeritud selliselt, et seda oleks lihtne täita ja tühjendada.
Konteineriga seotud mõisted:
a) vahetuskere (Swap body) on konteiner, mis on mehaanilist tugevust silmas pidades ehitatud ainult sõidukil vedamiseks, kusjuures teda saab sõidukitelt maha võtta ja uuesti laadida sõidukil asuvate seadmete ning selle enese toendite abil, kuid teda ei saa virnastada;
b) kinnine konteiner (Closed container) on täielikult suletud jäiga lae, külgseinte, otsaseinte ja põhjaga konteiner ning avatava laega konteiner, mille lagi on veo ajal suletud;
c) suurkonteiner (Large container) on rahvusvahelise ohutute konteinerite konventsiooni kohane konteiner, mille mahutavus on üle 3 m3;
d) väike konteiner (Small container) on konteiner, mille mahutavus on mitte väiksem kui 1 m3 ja mitte suurem kui 3 m3;
e) IBC (IBC – intermediate bulk container) on tahkete ainete või vedelike jäik või elastne vahekonteiner (transpordipakend), mis sõltuvalt veose pakendigrupist võib olla erineva mahutavusega, kuid mitte üle 3 m3, ning on ette nähtud mehhaniseeritud käitlemiseks ja vastupidav veol tekkivatele pingetele;

f) suurpakend (Large packaging) on pakend, mis koosneb välispakendist, milles on esemed või sisepakendid, mis on ette nähtud masinkäitlemiseks ja mille netomass on üle 400 kilogrammi või mahutavus üle 450 liitri, kuid kogu ruumala mitte üle 3 m3;
10) korpus (Shell) on ainet sisaldav kest koos avauste ja nende sulguritega;
11) krüotehniline anum (Cryogenic receptacle) on veetav, termiliselt isoleeritud sügavjahutamisega veeldatud gaaside anum veemahutavusega mitte üle 1000 liitri;
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]
12) leeksoojendi (Combustion heater) on seade, milles kasutatakse soojendamiseks otseselt vedel- või gaaskütust ja ei kasutata sõiduki töötava mootori jääksoojust;
13) anumakogumiga sõiduk (Battery-vehicle) on sõiduk, mis sisaldab üksteisega kollektoriga ühendatud ja veoüksusega püsivalt ühendatud elemente, milleks võivad olla balloonid, torukujulised anumad, balloonikogumid, survevaadid ning klass 2 gaaside veoks ette nähtud rohkem kui 450-liitrise mahutavusega paagid;
14) mitmeelemendiline gaasikonteiner (Multiple-element gas container (MEGC)) on omavahel kollektoriga kokku ühendatud ja raami paigutatud kogum elemente, milleks võivad olla balloonid, torukujulised anumad, surveanumad ja balloonikogumid ning klass 2 gaaside veoks ette nähtud rohkem kui 450-liitrise mahutavusega paagid;
15) n.o.s kirje («kui pole teisiti sätestatud» kirje) (N.O.S. entry (not otherwise specified entry)) on ühine kirje, millesse aine, segu, lahus või ese võib olla määratud, kui ta pole nimeliselt märgitud lisas 1 ning omab n.o.s kirjele vastavat klassile, klassifitseerimistunnusele, pakendigrupile ja nimele ning kirjeldusele vastavaid keemilisi, füüsilisi ja/või ohtlikke omadusi;
16) paak (Tank) on korpus koos käitamisvahenditega ja konstruktsioonielementidega. Kui seda kasutatakse üksinda, tähendab mõiste «paak» paakkonteinerit, teisaldatavat paaki, kergpaaki või püsipaaki, kaasa arvatud paagid, mille moodustavad anumakogumiga sõiduki või mitmeelemendilise gaasikonteineri elemendid;

17) paakkonteiner (Tank-container) on veovahend, mida kasutatakse gaasi, vedela, pulbrilise või granuleeritud aine vedamiseks ja mis vastab konteineri mõistele ning mille mahutavus klassi 2 ainete vedamisel on üle 450 liitri. Paakkonteiner koosneb korpusest ja seadmetest, kaasa arvatud seadmed paakkonteineri laadimise hõlbustamiseks;
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005] 

18) paaksõiduk (Tank-vehicle) on vedeliku, gaasi, pulbrilise või granuleeritud aine veoks mõeldud sõiduk, mis koosneb ühest või mitmest püsipaagist. Lisaks vedavale sõidukile või selle käiguosale koosneb paaksõiduk ühest või mitmest korpusest, nende käitamisvahenditest ning sõlmedest nende kinnitamiseks sõiduki või veermiku külge;
19) pakendigrupp (Packing group) on grupp, millesse teatud ained või esemed pakkimise eesmärgil, nende veo ohtlikkuse astmest sõltuvalt, võib määrata. Pakendigrupid on järgmised:
a) I pakendigrupp: kõrge ohtlikkusega ained;
b) II pakendigrupp: keskmise ohtlikkusega ained;
c) III pakendigrupp: madala ohtlikkusega ained;
20) puistevedu (Carriage in bulk) on pakendamata tahke aine või esemete vedu sõidukis või konteineris;
21) püsipaak (Fixed tank) on rohkem kui 1000-liitrise mahutavusega paak, mis on kohtkindlalt kinnitatud sõidukile (milline muutub sel juhul paaksõidukiks) või on sellise sõiduki runga lahutamatu osa;
22) saadetis (Package) on pakkimisoperatsiooni lõpp-produkt, mis koosneb pakendist või suurest pakendist või IBC-st ja selle saatmiseks ette valmistatud sisust. Mõiste hõlmab gaasianumaid ja esemeid, mida oma suuruse, massi või kuju tõttu võib vedada pakendamata või tugiraamides, korvpakendites või teisaldusvahendites. Mõiste ei kehti veose kohta, mida veetakse puisteveosena või paagis;
23) surveanum (Pressure receptacle) on üldmõiste, mis hõlmab mõistet balloon, torukujuline anum, survevaat, krüotehniline anum ja balloonikogum;
24) sõiduk on kas komplektne (näiteks rungale ehitatud furgoonauto, veoauto, veduk, haagis), mittekomplektne (näiteks rung, rung koos kabiiniga, haagise rung) või komplekteeritud (näiteks rung koos kabiiniga, millele on paigaldatud kere), mis on ette nähtud ohtlike veoste veoks teedel;
Sõidukiga seotud mõisted:
a) EX/II sõiduk või EX/III sõiduk on ette nähtud lõhkeainete ja neid sisaldavate esemete (klass 1) veoks;

b) FL sõiduk on ette nähtud mitte üle 60 ºCleekpunktiga vedeliku (välja arvatud diiselkütus, mis vastab standardile EN 590:2004, ja gaasiõli ja kerge kütteõli (ÜRO nr 1202), mille leekpunkt on määratud standardiga EN 590:2004) või kergestisüttiva gaasi veoks paakkonteineris, teisaldatavas paagis või MEGC-s mahutavusega üle 3 m3, püsipaagis või kergpaagis mahutavusega üle 1 m3 või mahutikogumiga sõidukis mahutavusega üle 1 m3 ;

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]


c) OX sõiduk on ette nähtud stabiliseeritud vesinikperoksiidi või üle 60% stabiliseeritud vesinikperoksiidi vesilahuse (klass 5.1 ÜRO nr 2015) veoks paakkonteineris või teisaldatavas paagis mahutavusega üle 3 m3, püsipaagis või kergpaagis mahutavusega üle 1 m3;
d) AT sõiduk on ette nähtud, peale FL või OX sõiduki, ohtlike veoste veoks paakkonteineris, teisaldatavas paagis või MEGC-s mahutavusega üle 3 m3, püsipaagis või kergpaagis mahutavusega üle 1 m3 või anumakogumiga sõidukis mahutavusega üle 1 m3, mis ei ole FL sõiduk;
e) lahtine sõiduk (Open vehicle) on madelveokastiga sõiduk;
f) kaetud sõiduk (Sheeted vehicle) on lahtine sõiduk, mis on varustatud veost kaitsva kattega (näiteks tent või koormakate);
g) kinnine sõiduk (Closed vehicle) on kinnise veoruumiga sõiduk;

25) teisaldatav paak (Portable tank) on «Rahvusvahelise ohutute konteinerite konventsioonile» või «Rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo koodeksile» (edaspidi IMDG koodeks) vastav multimodaalne paak, mille mahutavus klassi 2 ainete veoks kasutamise korral on üle 450 liitri;
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

26) torukujuline anum (Tube) (klass 2) on õmbluseta, veetav surveanum, mille veemahutavus on üle 150 liitri ja ei ületa 3000 liitrit;
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005] 

27) täismass (Maximum mass) on sõiduki juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass, mida lubab valmistaja;
28) vaakum-jäätmepaak (Vacuum-operated waste tank) on püsi- või kergpaak, mida kasutatakse peamiselt ohtlike jäätmete veol, mille konstruktsioon ja/või varustus hõlbustavad jäätmete peale- ja mahalaadimist;
29) veoüksus (Transport unit) on haagiseta või haagisega mootorsõiduk;
30) ÜRO number (UN number) on neljast numbrist koosnev ÜRO poolt väljatöötatud ohtliku aine või eseme tunnusnumber;

31) survevaat (Pressure drum) on keevitatud, veetav surveanum, mille veemahutavus on üle 150 liitri ja ei ületa 1000 liitrit (näiteks veerevööga varustatud silindrilised anumad, jalastega anumad või raamides anumad);
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

32) Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 13 (ECE Regulation) on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Genfi 1958. a «Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppele» lisaks antud eeskiri.

 33) mahtkonteiner (Bulk container) on konteineri mõistele vastav mis tahes vooderdise või kattekihiga mahutisüsteem, mis on ette nähtud mahutisüsteemiga otseses kokkupuutes oleva tahke aine veoks (näiteks konteiner, eriotstarbeline merekonteiner, skipp, mahtveopunker, vahetuskere, künakonteiner, rataskonteiner, sõiduki veoseruum jms). Pakend, IBC, suurpakend ja paak ei ole mahtkonteiner.
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

34) meeskonna liige (Member of a vehicle crew)on juht ja muu sõidukis viibimiseks  õigustatud isik, kelle sõidukis viibimise põhjuseks on ohutus, turvalisus, koolitus või tootmisvajadus.

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

 

2. peatükk
RAHVUSVAHELINE AUTOVEDU

§ 4. Rahvusvahelise autoveo korraldus

(1) Rahvusvaheline autovedu toimub ADR nõuete kohaselt.

(2) Rahvusvahelisel autoveol peab autojuhil kaasas olema ADR nõuete kohane koolituse tunnistus ja sõiduki rahvusvahelisele ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus.

(3) Rahvusvahelisel autoveol kehtivad Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) ja teiste riikide pädevate ametiasutuste poolt välja antud:
1) ADR kohane sõiduki rahvusvahelisele ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus;
2) ohtlikku veost vedava autojuhi ADR kohase koolituse tunnistus.

(4) Lõike 3 punktis 1 nimetatud tunnistus väljastatakse paaksõidukile, mille veoanum on kontrollitud ja mille veoanumal on § 17 lõike 9 kohane katsetuse läbimist näitav tähistus.

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

 

3. peatükk
RIIGISISENE AUTOVEDU

1. jagu
Ohutusalased kohustused

§ 5. Veos osalejad ja nende üldised ohutusalased kohustused

(1) Veos osalejad on kaubasaatja (edaspidi saatja), vedaja, kaubasaaja (edaspidi saaja) ja sõltuvalt veosest ka laadija, pakkija, paagi täitja või paagi operaator.

(2) Autoveos osalejad peavad tarvitusele võtma vajalikke meetmeid olenevalt võimalike ohtude laadist ja ulatusest, et vältida kahjustusi ning vigastusi ja vajaduse korral vähendada nende mõju miinimumini.

(3) Kui veoprotsessis ilmneb otsene oht inimeste tervisele, varale või keskkonnale, peavad osalejad sellest otsekohe teatama vastavatele päästeteenistustele ja andma informatsiooni, mis on nende tegevuseks vajalik.

§ 6. Saatja ohutusalased kohustused

(1) Ohtlike veoste saatja peab autoveoks üle andma nõuetele vastava veose. Ohutuse tagamiseks peab saatja:
1) kindlustama, et ohtlikud veosed on klassifitseeritud ja lubatud veoks ADR nõuete kohaselt;
2) varustama vedaja veokirja ja autojuhi kirjaliku ohutusjuhendiga (edaspidi ohutusjuhend) ja vajadusel nõutud veo- ja lisadokumentidega (load, kinnitused jne);
3) kasutama nende ainete veoks sobivat pakendit, suurt pakendit, vahekonteinerit ja paaki (paaksõiduk, kergpaak, anumakogumiga sõiduk, mitmeelemendiline gaasikonteiner, teisaldatav paak ja paakkonteiner), mis kannavad nõuetekohaseid tähistusi;
4) vastama lähetamise vahendite ja ekspedeerimise piirangute nõuetele;
5) kindlustama, et ka tühi, puhastamata ja degaseerimata paak (paaksõiduk, kergpaak, anumakogumiga sõiduk, mitmeelemendiline gaasikonteiner, teisaldatav paak ja paakkonteiner) või tühi, puhastamata sõiduk ning suur- ja väikekonteiner on vastavalt märgistatud ja tähistatud ning et tühi, puhastamata paak on suletud ja samasuguse lekkimiskindlusega, nagu oleks ta täidetud.

(2) Kui saatja kasutab teise osaleja (pakkija, laadija, täitja jne) teenuseid, peab ta võtma tarvitusele vastavaid meetmeid, et kindlustada saadetise vastavus nõuetele. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatud nõuete täitmisel võib saatja lähtuda teiste osalejate informatsioonist ning andmetest.

(3) Kui saatja tegutseb kolmanda osapoole huvides, peab see saatjat kirjalikult informeerima, et tegu on ohtliku veosega ning andma talle kogu informatsiooni ja dokumendid, mida saatjal on vaja oma kohustuste täitmiseks.

[RTL 2003, 85, 1247 – jõust. 26.07.2003]

§ 7. Vedaja ohutusalased kohustused

(1) Ohutuse tagamiseks peab vedaja kontrollima, et:
1) veetavad veosed on veoks lubatud;
2) ettenähtud dokumentatsioon on veoüksusega kaasas;
3) sõidukil ja veosel puuduvad ilmsed defektid, lekked või praod ja et seadmeid ei ole puudu;
4) sõidukil oleva paagi, anumakogumi, kergpaagi, teisaldatava paagi, paakkonteineri ja mitmeelemendilise gaasikonteineri järgmise katsetamise kuupäev poleks möödunud;
5) sõiduk ei oleks ülekoormatud;
6) sõidukile ette nähtud tunnusmärgid ja ohumärgised on paigaldatud;
7) autojuhi ohutusjuhendis ette nähtud varustus on sõidukiga kaasas.

(2) Vedaja peab nimetatud asjaolude kontrollimisel lähtuma veo- ja lisadokumentide andmetest ning sõiduki, konteineri ja veose visuaalsest ülevaatusest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 5 ja 6 nimetatud nõuete täitmisel võib vedaja lähtuda teiste osalejate informatsioonist ning andmetest.

(4) Kui vedaja märkab lõikes 1 toodud nõuete rikkumist, siis ei tohi ta saadetist vedada rikkumise kõrvaldamiseni.

(5) Kui reisi jooksul avastatakse rikkumine, mis võib autovedu ohustada, peab autoveo niipea kui võimalik peatama, pidades silmas liiklusohutuse, veose ohutu liikumise tagamise ja ühiskondliku ohutuse nõudeid. Vedu võib jätkata pärast seda, kui veos vastab kehtivatele nõuetele.

[RTL 2003, 85, 1247 – jõust. 26.07.2003]

§ 8. Saaja ohutusalased kohustused

(1) Saaja ei või keelduda kauba vastuvõtmisest ilma mõjuvate põhjusteta ning ta peab pärast kauba mahalaadimist veenduma, et teda puudutavad ohtlike veoste autoveo nõuded on täidetud.

Ohutuse tagamiseks peab saaja:
1) läbi viima sõiduki ja konteineri puhastamise;
2) kindlustama, et mahalaaditud konteiner on täielikult tühjaks laaditud, puhastatud, degaseeritud ning konteiner pärast loetletud toiminguid ei kanna enam lisa 5 kohaseid ohumärgiseid.

(2) Kui saaja kasutab teiste osaliste teenuseid (mahalaadimine, puhastamine, saastusest puhastamise koht jne), peab ta tarvitusele võtma vastavaid meetmeid, et garanteerida nõuete täitmine.

(3) Kui kontrollimisel avastatakse nõuete rikkumine, peab saaja tagastama konteineri vedajale alles siis, kui rikkumine on kõrvaldatud.

§ 9. Laadija ohutusalased kohustused

(1) Ohutuse tagamiseks peab laadija:
1) ohtlikud veosed vedajale üle andma ainult juhul, kui need on veoks nõuetekohaselt ettevalmistatud;
2) pakitud ohtlike veoste või tühjade, puhastamata pakendite vedamiseks üleandmisel kontrollima, kas pakendid on kahjustamata. Ta ei tohi üle anda kahjustatud pakendis saadetist, eriti kui see ei ole lekkekindel, kuni kahjustuse parandamiseni. Nimetatud kohustus kehtib ka tühjade, puhastamata pakendite kohta;
3) ohtlike ainete sõidukisse, suur- või väikekonteinerisse laadimisel kinni pidama laadimist ning käitlemist käsitlevatest erieeskirjadest;
4) pärast ohtlike veoste konteinerisse laadimist tähistama konteineri lisa 5 kohaselt ohumärgistega;
5) saadetiste laadimisel kinni pidama kooslaadimist käsitlevatest keeldudest, võttes arvesse varem sõidukisse või suurkonteinerisse laaditud ohtlikke veoseid, ning nõuetest, mis käsitlevad toiduainete, teiste tarbeveoste või loomatoidu eraldamist veo ajal.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud nõuete täitmisel võib laadija lähtuda teiste osalejate informatsioonist ning andmetest.

§ 10. Pakkija ohutusalased kohustused

Pakkija peab järgima:
1) pakkimise või koospakkimise tingimusi käsitlevaid ettekirjutusi;
2) saadetise tähistamist ja ohumärgistega varustamist käsitlevaid ettekirjutusi.

§ 11. Paagi täitja ohutusalased kohustused

Paagi täitja peab:
1) veenduma enne paagi täitmist, et nii paak kui nende seadmed oleksid tehniliselt rahuldavas korras;
2) veenduma, et paaksõiduki, anumakogumiga sõiduki, kergpaagi, teisaldatava paagi, paakkonteineri ja mitmeelemendilise gaasikonteineri järgmise katsetamise tähtaeg ei oleks möödunud;
3) täitma paaki ainult sellise ohtliku veosega, mida on selles paagis lubatud vedada;
4) paagi täitmisel järgima kõrvutiasetsevates mahutites olevaid ohtlikke veoseid puudutavaid nõudeid;
5) paagi täitmisel jälgima täidetavat ainet puudutavat maksimaalset lubatavat täiteastet või maksimaalset lubatavat täitemassi mahu liitri kohta;
6) pärast paagi täitmist kontrollima sulgemisseadmete tihedust;
7) kindlustama, et täidetava ohtliku aine jääke ei jääks tema poolt täidetava paagi väliskestale;
8) ohtliku veose veoks ettevalmistamisel kinnitama ettenähtud tunnusmärgid ja ohumärgised nõuetele vastavalt tema poolt täidetud paagile, sõidukile ning suurele ja väikesele puisteveose konteinerile.

[RTL 2003, 85, 1247 – jõust. 26.07.2003]

§ 12. Paakkonteineri või teisaldatava paagi operaatori ohutusalased kohustused

Paakkonteineri või teisaldatava paagi operaator peab:
1) kindlustama ehitust, varustust, katsetamist ja märgistamist käsitlevate ettekirjutuste täitmise;
2) kindlustama, et korpuste ja nende seadmete hooldust teostatakse viisil, mis tagab normaalsete töötingimuste korral paakkonteineri või teisaldatava paagi vastavuse nõuetele kuni järgmise ülevaatuseni;
3) laskma teostada erakorralise kontrolli, kui korpuse või selle seadmete ohutus võib olla rikutud remondi, ümberehituse või avarii tõttu.

 

11. jagu
Turvalisuse tagamise kohustused 

[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

§ 121. Üldised kohustused

(1) Turvalisuse tagamine tähendab meetmete või ohutusabinõude rakendamist, mis muudavad võimalikult väikeseks võimaluse varastada või kuritarvitada ohtlikku veost.

(2) Terminal, parkla, kaikoht, sorteerimisjaam või muu taoline koht, kus on võimaldatud ohtlikku veost vedava sõiduki peatumine või parkimine, peab olema turvatud, hästi valgustatud ning võimaluse ja vajaduse korral kõrvalistele isikutele ligipääsmatu.

(3) Ohtlikku veost vedavas sõidukis viibival igal meeskonnaliikmel peab olema kaasas fotoga isikut tõendav dokument.

(4) Paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud veos osalejad (edaspidi veos osaleja) peavad kontrollima asjakohaseid turvameetmeid.

(5) Veos osaleja võib vajadusel kontrollida ohtlikku veost vedava autojuhi §-s 49 nimetatud koolituse läbimist tõendava tunnistuse kehtivust.
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

§ 122. Turvaväljaõpe

Autojuhid ja §-s 50 sätestatud autoveoga seotud isikud peavad turvalisuse valdkonnas teadma:
1) tegevusega kaasnevaid turvariske;
2) kuidas turvariske ära tunda;
3) mida teha turvariski vähendamiseks;
4) mida teha infotehnoloogia süsteemi sissemurdmise katsete korral;
5) turvakava rakendamisega seotud konkreetseid ülesandeid.
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

§ 123. Turvakava ja kõrge ohuastmega veos

(1) Veos osalejad peavad kõrge ohuastmega veose vedamise korral vastu võtma ja rakendama turvakava, mis peab olema koostatud enne veoperioodi algust ja ettevõtja kinnitatud. Kõrge ohuastmega veoste loetelu ja minimaalsed kogused on toodud määruse lisas 12.

(2) Turvakava peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) konkreetse turvaalase vastutuse panemine pädevatele isikutele;
2) ohtlike veoste või ohtliku veose liikide loetelu;
3) ülevaadet veotoimingutest koos turvariskide hinnanguga, milles peavad vähemalt olema ära toodud hinnangud transportimisel vajalike peatumiste kohta ohtliku veose hoidmisel sõidukis, paagis või konteineris enne teekonda, teekonna ajal ja pärast teekonda ning ohtliku veose ajutisel hoidmisel või veoüksuste vahelisel ümberlaadimisel;
4) ülevaadet võetud meetmetest veos osaleja turvariskide vähendamiseks, mis muuhulgas peavad hõlmama väljaõpet, turvapoliitikat (näiteks reageerimine suurenenud ohu tingimustes, uue töötaja ja töö sobivuskontroll), tööalast tegevust (näiteks marsruudi valik ja kasutamine, kui see on teada, juurdepääs ohtlikule veosele ajutise hoidmise ajal, lähedust infrastruktuuri objektidele) ning turvariski vähendamiseks kasutatavaid seadmeid ja vahendeid;
5) turvaohust, infotehnoloogia süsteemi sissemurdmise katsetest ja turvalisust ohustavatest vahejuhtumitest teatamise ja nendega tegelemise korda;
6) turvakava hindamise ja katsetamise ning kava korrapärase läbivaatamise ja ajakohastamise korda;
7) meetmeid turvakavas sisalduva transpordialase teabe füüsilise turvalisuse tagamiseks;
8) meetmeid tagamaks, et turvakavas sisalduvat veoga seotud teavet antakse ainult neile, kes seda vajavad.

(3) Kõrge ohuastmega veost vedav sõiduk ja veos tuleb varustada vargust ning sõiduki ja veose omavolilist kasutamist tõkestavate vahendite, seadmete ja süsteemidega. Kõnealused kaitsemeetmed ei tohi takistada hädaolukorras toimimist.

(4) Määruse lisas 12 nimetatud kõrge ohuastmega veoste liikumist tuleks kontrollida ka telemeetria või muude seireviiside või -seadmete abil, kui see on asjakohane ja kui kõnealused seadmed on juba paigaldatud.

[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

 

 

2. jagu
Veodokumendid

§ 13. Autojuhiga kaasasolevad dokumendid

(1) Ohtliku veose autoveol peab autojuhil kaasas olema lisaks muudest õigusaktidest tulenevatele dokumentidele:
1) veokiri ja vajadusel multimodaalse veo korral IMDG koodeksi kohane konteineri pakkimise tunnistus;
2) ohutusjuhend;
3) riikidevahelise erikokkuleppe tekst, kui vedu toimub sellise kokkuleppe kohaselt;
4) fotoga isikut tõendav dokument.

(2) Kui käesolev määrus nõuab järgmiste dokumentide koostamist, peab autojuhil kaasas olema:
1) sõiduki ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus;
2) ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistus;
3) veooperatsiooni teostamise luba lõhkeainete, radioaktiivsete materjalide, orgaaniliste peroksiidide ja isereageerivate ainete veol.

[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

§ 14. Veokiri

(1) Saatja peab väljastama vedajale veokirja, milles peavad olema veoks üle antava aine või eseme kohta järgmised andmed:
1) ÜRO number, millele eelnevad tähed UN;
2) veose tunnusnimetus kooskõlas lisaga 1. Vahetult tunnusnimetuse järele sulgudesse lisatakse, kui on kasutusel, aine tehniline nimetus või keemilise grupi nimetus;
3) veose ohumärgise number, mis on toodud lisa 1 veerus 6. Kui on toodud üle ühe ohumärgise numbri, siis esimesele numbrile järgnevad numbrid peavad olema sulgudes. Klassi 1 veoste puhul näidatakse aine liigi kood, mis on toodud lisa 1 veerus 4. Kui lisa 1 veerus 6 toodud ohumärgise numbrid ei ole 1, 1.4, 1.5 ja 1.6, siis nende ohumärgiste numbrid peavad sulgudes vahetult järgnema aine liigi koodile. Klass 7 andmed tuleb esitada vastavalt ADR nõuetele;
4) aine või eseme pakendigrupp, kui see on määratud. Pakendigrupi tähise ette võib kirjutada tähed PG (pakendigrupp);
5) pakendite arv ja kirjeldus;
6) üldkogus (vajadusel maht, täismass või puhasmass) iga ohtliku aine või eseme osas, millel on erinev ÜRO number või tunnusnimetus või, kui on kasutusel, pakendigrupp;
7) saatja nimi ja aadress;

8) saaja nimi ja aadress. Laialiveo korral lõpptarbijatele klass 2 ja 3 ainete puhul, kui saaja nimi ja aadress eelnevalt ei ole teada, tehakse märge „Laialivedu müügiks”

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

 

(2) Nõutavate andmete paigutus ja järjestus veokirjas on vabalt valitav, kuid lõike 1 punktide 1, 2, 3 ja 4 andmed peavad olema järjestuses kas 1, 2, 3 ja 4 või 2, 3, 1 ja 4, näiteks:

UN 1098, ALLÜÜLALKOHOL, 6.1 (3), I  või

UN 1098, ALLÜÜLALKOHOL, 6.1 (3), PG I

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

(3) Kui veetakse ohtlikke aineid sisaldavaid jäätmeid (välja arvatud radioaktiivsed jäätmed), peab ÜRO numbrile ja ohtliku veose tunnusnimetusele eelnema sõna «JÄÄTMED» tingimusel, et see pole juba eelnevalt ohtliku veose tunnusnimetuse osa, näiteks:

JÄÄTMED, UN 1230 METANOOL, 3 (6.1), II või

JÄÄTMED, UN 1230 METANOOL, 3 (6.1), PG II või

JÄÄTMED, UN 1993 KERGESTISÜTTIV VEDELIK, N.O.S., (tolueen ja etüülalkohol), 3, II, või

JÄÄTMED, UN 1993 KERGESTISÜTTIV VEDELIK, N.O.S., (tolueen ja etüülalkohol), 3, PG II.

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

(4) Tühja puhastamata pakendi, anuma, IBC, suurpakendi või mitte üle 1000 l mahuga gaasianuma korral peab veokirjas olema näidatud viimati laaditud veose kohta lõike 1 punktis 3 nõutav teave, näiteks:

«TÜHI PAKEND, 6.1 (3)».

[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

(5) Tühja puhastamata sõidukil oleva paagi, anumakogumi, kergpaagi, teisaldatava paagi, paakkonteineri, mitmeelemendilise gaasikonteineri ja üle 1000 l mahuga gaasianuma korral peab vedaja koostama veokirja, milles näidatakse viimati laaditud veose kohta lõike 1 punktides 1, 2, 3 ja 4 nõutav teave, näiteks:

TÜHI PAAKAUTO, VIIMANE VEOS: UN 1098 ALLÜÜLALKOHOL, 6.1 (3), I  või

TÜHI PAAKAUTO, VIIMANE VEOS: UN 1098 ALLÜÜLALKOHOL, 6.1 (3), PG I.

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

 

(6) Kui vedeliku veotemperatuur on võrdne või suurem kui 100 ºC või tahke aine veotemperatuur on võrdne või suurem kui 240 ºC ning nende veoste tunnusnimetuses ei ole sõnu “SULAS OLEKUS» või «KÕRGENDATUD TEMPERATUUR», siis tunnusnimetusese ette peab lisama sõna «KUUM».

(7) Klass 4.1 isereageerivate ainete ja klass 5.2 orgaaniliste peroksüüdide veol, mille tunnusnimetuses on sõnad «STABILISEERITUD», peab veokirjas näitama kontroll- ja avariitemperatuuri, näiteks:
«Kontrolltemperatuur ......... ºC Avariitemperatuur: ......... ºC»

(8) Lisa 2 kohase väikeses koguses ohtliku aine veo korral peab:
1) veokirjas sisalduma sellekohane märge, näiteks «Ohtliku aine kogus ei ületa kehtestatud piirmäära.»;
2) lõike 1 punktis 6 nõutud üldkoguse näitamisel arvestama lisa 2 punkti 1 kohaseid veoühiku kohta maksimaalse koguse määramiseks ettenähtud ühikuid.
(9) Lisa 3 kohase piiratud kogustes veetavate ohtlike veoste kohta pole veokirja vaja kanda lõike 1 punktides 1, 2, 3 ja 4 nimetatud andmeid.
(10) Radioaktiivsete materjalide ja lõhkematerjalide toorainete veokirjale tuleb lisada ADR kohased andmed.

 [RTL 2003, 85, 1247 – jõust. 26.07.2003]

§ 15. Ohutusjuhend

(1) Veol tekkida võiva õnnetusjuhtumi ja hädaolukorra puhuks peab autojuhil olema veo ajal kaasas kirjalik ohutusjuhend, milles sisalduvad lisas 4 sätestatud andmed.

(2) Ohutusjuhendi peab koostama veose saatja ja see tuleb vedajale edastada hiljemalt veotellimuse esitamisel, et vedaja võiks oma töötajad veoks ette valmistada ja varustada sõiduk kohase varustusega ja konkreetse aine ohutusjuhendis nõutud lisa- ja erimeetmete rakendamiseks vajalike vahenditega.

(3) Ohutusjuhend peab olema koostatud eesti keeles, olema juhile arusaadav ja täidetav ning vajadusel dubleeritud muukeelse tekstiga. Ohutusjuhendi sisu eest vastutab saatja.

(4) Ohutusjuhend tuleb hoida juhikabiinis kergesti kättesaadavas kohas. Muud ohutusjuhendid, mis ei käi veetava veose kohta, tuleb segiajamise vältimiseks hoida eraldi.

(5) Erinevate pakendatud ohtlike ainete koosveol on lubatud sarnaste ohutunnustega erinevatesse ohtliku aine gruppidesse kuuluvate ainete kohta kasutada iga ohtliku aine klassi osas ühtset ohutusjuhendit. Sel juhul ei ole ohutusjuhendis vajalik näidata aine tunnusnimetust ja ÜRO numbrit.

3. jagu
Laadimine ja puhastamine

§ 16. Veoüksuse puhastamine enne pealelaadimist

Veoüksus või konteiner (paak) peab olema enne veose pealelaadimist puhastatud.

§ 17. Veose pealelaadimine ja kinnitamine

(1) Peale- või mahalaadimiskohta saabuv veoüksus ja autojuht peavad vastama kehtestatud nõuetele. Kui dokumentide ning veoüksuse ja laadimisseadmete ülevaatuse tulemusena selgub, et autojuht või veoüksus ei vasta kehtestatud nõuetele, siis on keelatud veoüksust laadida. Veoüksuse mahalaadimine on keelatud, kui eelnimetatud kontrollimise tulemusena selguvad puudused, mis teevad mahalaadimise ohtlikuks.

(2) Veos, mis sisaldab erinevaid ohtlikke aineid või esemeid, tuleb laadida ja kinnitada sobivate vahenditega, vältimaks nende nihkumist üksteise ja veoseruumi seinte suhtes.

(3) Samale veoüksusele võib koos laadida nõutavalt pakitud kõikide klasside ohtlikke aineid sisaldavaid saadetisi, välja arvatud saadetised, millel on ohumärgised nr 1, 1.4, 1.5 või 1.6. Erinevate klass 1 ainete või esemete samale veoüksusele kooslaadimisel on vajalik arvestada kooslaadimise sobivusgruppidega.
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

 (4) Toiduaineid, tarbekaupu ja loomasööta ei tohi laadida samale veoüksusele koos saadetisega, millel on ohumärgised nr 6.1, 6.2 või 9.

(5) Kõiki määruse sätteid, mis puudutavad ohtliku veose veoüksusele peale- ja mahalaadimist ning kinnitamist, kohaldatakse ka konteinerite kohta.

(6) Autojuht ei tohi avada ohtlikke aineid või esemeid sisaldavaid pakendeid.


(7) Paaki ei tohi laadida lubatust suuremat kogust ega ületada paagi lubatud täiteastet.

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]


(8) Veoüksuses veetav puisteveos ei tohi variseda ega tükikaubad kukkuda.

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

(9) Kui vedelike veoks ette nähtud paagi korpused pole vaheseintega või laineplaatidega alla 7500 liitrise mahuga sektsioonideks jagatud, ei tohi neid täita üle 80% ega alla 20% nende mahust. Selle sätte mõistes peetakse vedalikeks aineid, mille kinemaatiline viskoossusega 20 ºC  juures on alla 2680 mm2 /s.

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

§ 18. Veoüksuse puhastamine pärast mahalaadimist

(1) Kui saadetisest on voolanud või pudenenud veoüksusesse ohtlikku ainet, peab veoüksuse pärast veose mahalaadimist võimalikult kiiresti, kuid igal juhul enne uue veose pealelaadimist, puhastama. Vajaduse korral tuleb veoüksus degaseerida.

(2) Ohtlikku ainet puisteveosena vedava veoüksuse peab enne uut pealelaadimist korralikult puhastama, välja arvatud juhud, kui uus koorem koosneb samast ohtlikust ainest mis eelminegi.

(3) Kõik määruse sätted, mis puudutavad veoüksuse puhastamist või degaseerimist, kehtivad ka konteinerite puhastamise või degaseerimise kohta.

§ 19. Puhastamise korraldaja

Veoüksuse puhastamist peab korraldama vedaja ja konteineri puhastamist saatja, kui kirjalikus veolepingus pole ette nähtud teisiti.

§ 20. Veetava koguse piirangud

Ühel veoüksusel veetavate lõhkeainete kogu puhasmass, klass 5.2 orgaaniliste peroksiidide ja klass 4.1 isereageerivate ainete kogus kilogrammides on piiratud ADR nõuete kohaselt.

§ 21. Mootori töötamine peale- ja mahalaadimise ajal

Veoüksuse mootor peab peale- ja mahalaadimise ajal olema välja lülitatud, välja arvatud juhul, kui veose veoüksusele peale- ja mahalaadimisel käitatakse mootori abil pumpasid ja muid seadmeid, ning juhud, kui erieeskirjad nõuavad mootori töötamist.

§ 22. Ettevaatusabinõud staatilise elektri vastu


Ainete puhul, mille leekpunkt on 60 ºC või madalam, peab paaksõiduki rung enne paagi täitmist või tühjendamist olema ühendatud saatja või saaja seadmetega või kindlalt maandatud.

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

4. jagu
Nõuded veole

§ 23. Vedu

(1) Autoveol peab täitma ohutusjuhendi nõudeid.

(2) Ohtliku veose veotee valib vedaja. Veotee võib läbida asuala, puhketsooni, looduskaitseala või kulgeda kultuuri-, õppe-, eelkooli- ja raviasutuste, suurte tööstusettevõtete ning kultuurimälestiste läheduses ainult siis, kui vedu ei ole teisiti võimalik.

(3) Ohtlikku veost vedaval sõidukil on keelatud vedada sõitjaid, välja arvatud meeskonnaliikmed.

(4) Lõhkeainete, radioaktiivsete materjalide, orgaaniliste peroksiidide ja isereageerivate ainete veol on vaja täita vastavaid ADR erinõudeid.

§ 24. Saadetise märgistamine

(1) Igale saadetisele peab olema selgelt ja püsivalt märgitud sisalduvale ohtlikule veosele vastav ÜRO number, klass 1 veoste puhul lisaks lisa 1 kohane ohtliku veose tunnusnimetus. Pakkimata esemete puhul peab märgistus olema kantud esemele või selle säilitamise, teisaldamise või töölepanemise seadmele.

(2) Saadetise märgised peavad olema kergelt nähtavad ja loetavad ning vastupidavad ilmastiku mõjudele.

(3) Päästepakendid peavad lisaks olema märgistatud sõnaga «PÄÄSTE» (SALVAGE).

(4) Üle 450-liitrise mahuga puisteveose vahekonteinerid peavad olema märgistatud kahel vastasküljel.

(5) Taastäidetaval klass 2 veose anumal peab olema loetavate ja püsivate tähtedega kantud graveerituna või trükituna järgmised andmed:
1) gaasi või gaaside segude ÜRO number ja tunnusnimetus või viimase puudumisel gaasi tehniline nimetus. Segude puhul tuleb näidata mitte rohkem kui kaks koostisosa, mis omavad kõige suuremat ohtlikkust;
2) massi järgi täidetud kokkusurutud gaaside ja veeldatud gaaside puhul kas netomass ja taara mass või brutomass;
3) järgmise korralise ülevaatuse kuupäev (aasta).

(6) Klass 7 materjale sisaldavad saadetised peab märgistama ADR nõuete kohaselt.

§ 25. Saadetise tähistamine ohumärgistega

(1) Igale määruse lisas 1 loetletud ainet või eset sisaldavale saadetisele peavad olema kinnitatud lisa 1 tabeli veerus 6 näidatud ohumärgised.

(2) Ohumärgised peavad olema 90º nurkadega rombi kujulised minimaalsete mõõtmetega 100×100 mm ja vastama lisas 5 toodud näidistele.

(3) Ohumärgiste asemel võib kasutada kustumatuid ohutähiseid, mis sümboli ja värvi osas vastavad lõikes 2 nimetatud näidistele.

(4) Iga ohumärgis peab:
1) olema kinnitatud saadetise pinnale, kui saadetise mõõdud seda lubavad, ja klass 1 ja 7 saadetiste puhul ohtliku veose tunnusnimetust näitava märgise lähedale;
2) olema saadetisel selliselt paigutatud, et seda ei kata ega varja mingi pakendi lisand või mingi muu ohumärgis või -tähis;
3) olema paigutatud teise ohumärgise kõrvale, kui on nõutav rohkem kui üks ohumärgis.

(5) Kui saadetis on ebakorrapärase kujuga või nii väike, et ohumärgist ei saa rahuldavalt kinnitada, võib ohumärgise kinnitada saadetise külge sobiva lisavahendi abil.

(6) Üle 450-liitrise mahutavusega puisteveo vahekonteinerile peab kinnitama ohumärgised kahele vastasküljele.

§ 26. Veovahendi tähistamine suurte ohumärgistega

(1) Ohtliku veose veol kasutatava sõiduki, konteineri, mitmeelemendilise gaasikonteineri (edaspidi MEGC), paakkonteineri ja teisaldatava paagi tähistamiseks kasutatakse suuri ohumärgiseid mõõtmetega vähemalt 250×250 mm (edaspidi tahvlid), mis sümboli ja värvi osas vastavad lisas 5 toodule.

(2) Tahvlid tuleb kinnitada sõiduki, konteineri, MEGC-i, paakkonteineri ja teisaldatava paagi välispinnale vastavalt käesolevas paragrahvis toodud nõuetele ja nad peavad vastama lisa 1 tabeli veerus 6 nõutud konteineris, MEGC-s, paakkonteineris, teisaldatavas paagis või sõidukis sisalduvate ohtlike veoste ohumärgistele.

(3) Klass 1 puhul ei näidata tahvlil sobivusgruppi, kui veoüksus või konteiner veab kahte või enamasse sobivusgruppi kuuluvaid aineid või esemeid. Erinevatesse allklassidesse kuuluvaid aineid või esemeid vedava sõiduki või suure konteineri peab tähistama ainult kõige ohtlikuma aine kohaselt vastavalt järjekorrale 1.1 (kõige suurema ohuga), 1.5, 1.2, 1.3, 1.6, 1.4 (väikseima ohuga). Kui klassifikatsiooni koodiga 1.5D aineid veetakse koos allklassi 1.2 ainete või esemetega, tuleb sõidukile või suurele konteinerile kinnitada allklass 1.1 kohased tahvlid.

(4) Klass 7 jaoks peab peamise ohu tahvel vastama ADR kohasele näidisele nr 7D. See tahvel pole nõutav vabasaadetisi vedaval sõidukil või konteineril. Kui sõidukile, konteinerile, MEGC-ile, paakkonteinerile või teisaldatavale paagile kinnitamiseks on nõutavad nii klass 7 ohumärgised ja tahvlid, võib tahvel nr 7D asemel paigaldada suurendatud ohumärgise, mis vastab nõutavale ohumärgisele ning teenib mõlemat eesmärki.

(5) Rohkem kui ühe klassi veoseid sisaldav konteiner, MEGC, paakkonteiner, teisaldatav paak või sõiduk ei pea kandma kaasneva ohu tahvlit, kui sellel tahvlil näidatud oht on juba näidatud esmase või kaasneva ohu tahvlil.

(6) Tahvlid tuleb eemaldada või kinni katta, kui need ei ole seotud veetava ohtliku veose või selle jääkidega.

(7) Konteineri, MEGCi, paakkonteineri, paak-vahetuskere ja teisaldatava paagi kasutamise korral tuleb tahvlid kinnitada konteineri, MEGCi, paakkonteineri, paak-vahetuskere või teisaldatava paagi mõlema külje ja mõlema otsa välispinnale. Kui konteiner, MEGC, paakkonteiner, paak-vahetuskere või teisaldatav paak koosneb eraldatud sektsioonidest ja nendes veetakse kahte või enamat erinevat ohtlikku ainet, siis nõutavad tahvlid peavad olema iga asjasse puutuva sektsiooni mõlemal küljel ja igast külgedele nõutud ohumärgise variandist üks mõlema otsa välispinnal.

(8) Kui konteineri, MEGC-i, paakkonteineri, paak-vahetuskere või teisaldatava paagi külge kinnitatud tahvlid pole väljastpoolt vedavat sõidukit nähtavad, siis peab konteinerit, MEGC-i, paakkonteinerit, paak-vahetuskere või teisaldatavat paaki vedavale sõidukile kinnitama tahvlid sõiduki mõlemale küljele ja taha.

(9) Puisteveo sõiduki, paaksõiduki, anumakogumiga sõiduki ja kergpaagiga sõiduki kasutamise korral tuleb tahvlid kinnitada sõiduki mõlemale küljele ja taha. Kui teekonna jooksul või teekonna lõpus eraldatakse paak-poolhaagis oma vedukist laevale või siseveekogul sõitvale alusele laadimiseks, tuleb tahvlid paigaldada ka poolhaagise ette.

(10) Ainult klass 1 aineid või esemeid sisaldavaid saadetisi või klassi 7 radioaktiivseid materjale pakkides või IBC-des (peale vabasaadetiste) vedava sõiduki ja saadetistega laaditud vahetuskerede korral tuleb tahvlid kinnitada mõlemale küljele ja taha.

(11) Tühi, puhastamata ja degaseerimata või desaktiveerimata paaksõiduk, kergpaagiga sõiduk, anumakogumiga sõiduk, MEGC, paakkonteiner ja teisaldatav paak ning tühi sõiduk ja puhastamata puisteveose vahekonteiner peavad edasi kandma eelneva veose jaoks nõutud tahvleid.

(12) Kui ainult osa saadetise veost on autovedu, siis võib määruses ettenähtud ohumärgistele lisaks kinnitada ka teiste veoliikide nõuetele vastavaid ohumärgiseid (nagu nõutud merevedude korral IMDG koodeksis või õhuvedude korral ICAO tehnilistes instruktsioonides).

[RTL 2003, 85, 1247 – jõust. 26.07.2003]

§ 27. Veoüksuse tähistamine ohtliku veose tunnusmärgiga

(1) Ohtlikku veost vedavale veoüksusele peab olema kinnitatud kaks ohtliku veose tunnusmärki. Ohtliku veose tunnusmärk on rõhtasendis valgustpeegeldavat oranži värvi ristkülikukujuline 400 mm laiune ja 300 mm kõrgune tahvel. Tahvlil peab olema 15 mm laiune must ääris. Üks tahvel peab olema kinnitatud veoüksuse ette ja teine taha. Mõlemad tahvlid peavad olema risti veoüksuse pikiteljega. Tahvlid peavad olema hästi nähtavad. Kui veoüksuse suurus ja konstruktsioon on selline, et kasutada olev pind ei ole piisav ülaltoodud tahvlite kinnitamiseks, võib tahvlite mõõtmeid vähendada kuni 300 mm-ni laiuse, 120 mm-ni kõrguse ja 10 mm-ni musta äärise osas.
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

 (2) Kui lisa 1 tabeli veerus 10 on näidatud ohu tunnusnumber, peab ühte või enamat ohtlike veostega paaki vedav paaksõiduk või veoüksus lisaks kandma iga paagi või paagi osa külgedel selgelt nähtavaid ja sõiduki pikiteljega paralleelselt asetsevaid oranži värvi tahvleid, mis on sarnased lõikes 1 kirjeldatuile. Need oranži värvi tahvlid peavad kandma ohu tunnusnumbrit ja ÜRO numbrit, mis on ette nähtud igale paagis või paagi osas veetavale ainele.

(3) Paaksõidukile või veoüksusele, millel on üks või rohkem paaki ja mis veab aineid ÜRO numbritega 1202, 1203 või 1223 või lennukikütust ÜRO numbriga 1268 või 1863, kuid mitte mingit muud ainet, ei ole vaja kinnitada lõikes 2 kirjeldatud oranži tahvlit, kui ette ja taha lõike 1 kohaselt kinnitatud tahvlid kannavad kõige ohtlikuma veetava aine, s.t madalaima leekpunktiga aine ohu tunnusnumbrit ja ÜRO numbrit.

(4) Kui lisa 1 veerus 10 on näidatud ohu tunnusnumber, peab puistes ohtlikke tahkeid aineid vedav veoüksus ja konteiner lisaks kandma iga veoüksuse või konteineri külgedel selgelt nähtavaid ja sõiduki pikiteljega paralleelselt asetsevaid oranži värvi tahvleid, mis on samasugused lõikes 1 kirjeldatuile. Need oranži värvi tahvlid peavad kandma ohu tunnusnumbrit ja ÜRO numbrit, mis on vastavalt lisa 1 veergudes 1 ja 10 ette nähtud igale veoüksuse või konteineris puistes veetavale ainele.

(5) Ohtlikke tahkeid aineid puistes vedava konteineri ja paakkonteineri, MEGC-i ning teisaldatava paagi puhul võib lõigetes 2 ja 4 kirjeldatud tahvlid asendada kleebise, värvitud kujutisese või mõne muu samaväärsega tingimusel, et selleks otstarbeks kasutatav materjal on ilmastikukindel ja tagab vastupidava tähistuse. Sel juhul ei kehti lõikes 7 toodud tulele vastupidavust puudutava lause sätted.

(6) Veoüksuse puhul, mis veab ainult üht ainet, ei ole lõigetes 2 ja 4 ette nähtud tahvlid nõutavad tingimusel, et lõike 1 kohaselt ees ja taga asuvad tahvlid kannavad vastavaid lisa 1 veergudes 1 ja 10 ette nähtud ohu tunnusnumbrit ja ÜRO numbrit.

(7) Ohu tunnusnumber ja ÜRO number peavad olema musta värvi, kõrgusega 100 mm ja joone paksusega 15 mm. Ohu tunnusnumber peab olema märgitud tahvli ülemisele osale ja ÜRO number alumisele osale ning need tuleb omavahel eraldada horisontaalse, 15 mm paksuse musta joonega, mis jaotab tahvli kaheks võrdseks osaks. Ohu tunnusnumber ja ÜRO number peavad olema kustutamatud ja jääma loetavaks veel pärast 15-minutilist tules olekut. Mitme erineva ohtliku aine või eseme üheaegsel veol, samuti aine või eseme veol, millel lisas 1 ei ole toodud ohu tunnusnumbrit, ohtliku veose tunnusmärgil vahejoon ja tunnusnumbrid puuduvad.

(8) Eeltoodud nõuded kehtivad samuti tühja, puhastamata ja degaseerimata püsi- või kergpaagi, paakkonteineri, MEGC- i, teisaldatava paagi ja anumakogumiga sõiduki ning tühja sõiduki ja tühja ning puhastamata puisteveose vahekonteineri kohta.

(9) Puisteveo sõiduki, paaksõiduki, anumakogumiga sõiduki ja kergpaagiga sõiduki kasutamise korral tuleb tahvlid kinnitada sõiduki mõlemale küljele ja taha. Kui puisteveo sõiduk, paaksõiduk, anumakogumiga sõiduk või kergpaagiga sõiduk koosneb eraldatud sektsioonidest ja nendes veetakse kahte või enamat erinevat ohtlikku ainet, siis nõutavad tahvlid peavad olema iga asjasse puutuva sektsiooni mõlemal küljel ja igast külgedele nõutud ohumärgise variandist üks sõiduki taga. Kui teekonna jooksul või teekonna lõpus eraldatakse paak-poolhaagis oma vedukist laevale või siseveekogul sõitvale alusele laadimiseks, tuleb tahvlid paigaldada ka poolhaagise ette.

(10) Kui veetava vedeliku veotemperatuur on võrdne või suurem kui 100 ºC või tahke aine veotemperatuur on võrdne või suurem kui 240 ºC ning veose ohu tunnusnumbriks on 99, siis peab kasutama täiendavat kõrgtemperatuurilise veose tähist. Tähis kujutab võrdkülgset kolmnurka külje pikkusega 250 mm, mille ümber on punast värvi ääris ja keskel punast värvi termomeetri kujutis.

Paaksõiduk, paakkonteiner, teisaldatav paak, erisõiduk või konteiner või spetsiaalse varustusega sõiduk, millele kõrgendatud temperatuuriga veose tähis on ette nähtud, peab sõiduki mõlemal küljel ja taga ning suur konteiner, paakkonteiner ja teisaldatav paak mõlemal küljel ja mõlema otsa välispinnal kandma nimetatud kolmnurkse kujuga punast märki.

(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud mõõtmetel on lubatud piirhälve +/–10%.
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

 § 271. Fumigeeritud veovahendi tähistamine

(1) ÜRO nr 3359 kohase fumigeeritud sõiduki, konteineri või paagi kasutamise korral peab paigaldama hoiatava märgi kohta, kus see on hästi nähtav isikule, kes püüab siseneda sõidukisse, konteinerisse või paaki.

(2) Fumigeerimist hoiatav märk peab olema ristkülikukujuline ja vähemalt 300 mm lai ning 250 mm kõrge. Kirjed märgile tehakse musta värviga valgel foonil tähe kõrgusega vähemalt 25 mm. Märgi ülaosas on sõna «OHTLIK», ohu sümbol (pealuu ja ristuvad luud) ja sõnad «SEE ÜHIK ON FUMIGEERITUD (lisada fumigandi nimetus) KASUTAMISEGA (lisada kuupäev ja kellaaeg)». Märgi allosas on sõnad «MITTE SISENEDA».

(3) Fumigeeritud veovahendi kasutamise korral peab veokirjas lisaks § 14 kohastele andmetele olema näidatud fumigeerimise kuupäev ja kellaaeg ning kasutatud fumigandi tüüp ja kogus. Lisatud peab olema juhend fumigandi jääkide kõrvaldamiseks.

[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

 § 28. Täiendavad nõuded sõidukile

(1) Ohtlikke veoseid vedava veoüksuse koosseisus võib olla ainult üks täis- või poolhaagis.

(2) Sõiduki tehnoseisund peab vastama ohtlike veoste veo sõidukile kehtestatud täiendavatele nõuetele, mis on toodud määruse 5. jaos.

(3) Ohtlike veoste veol kasutatav EX/II, EX/III, FL, OX ja AT sõiduk peab olema läbinud ohtlike veoste veo sõiduki ülevaatuse (edaspidi ülevaatus) ja omama määruse lisa 10 kohast kehtivat sõiduki ohtliku veose veole lubamise tunnistust. Ülevaatuse peab sõiduk läbima koos täis- või poolhaagisega, kui veoüksuse koosseisus on täis- või poolhaagis.
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

 (4) Vaakum-jäätmepaagiga sõidukile väljastatud sõiduki ohtliku veose veole lubamise tunnistusele märgitakse ülevaatusel lause «Sõiduk on varustatud vaakum-jäätmepaagiga».

§ 29. Nõuded paaksõidukitele ja paakkonteineritele

(1) Paaksõidukite paagid (püsi- ja teisaldatavad paagid ning mahutite kogumid) ja paakkonteinerid peavad olema kontrollitud kontrolliõigust omavas ettevõttes ja omama vastavat kasutusluba.

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

(2) Paaksõiduki paagi ja paakkonteineri paagi külge kinnitatud paagi valmistajatehase andmeplaadil peab olema esmase katsetuse või perioodilise katsetuse (initial or periodical test, lühend P) või lekkekatsetuse (leakproofness test, lühend L) läbiviimise kuupäeva näitav kirje kujul kuu, aasta ja katsetuse liiki näitav täht (näiteks 07. 2007 P või 07. 2007 L) ja katsetuse läbiviinud asutuse märgis.

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

 

§ 30. Tulekustutusvahendid

(1) Igal ohtlikke veoseid vedaval veoüksusel peab olema vähemalt üks käsitulekustuti A, B ja C klassi tulekahjude kustutamiseks, mille vähim maht on 2 kg kuiva pulbrit (või samaväärset kustutusainet), mis sobib tulekahju kustutamiseks veoüksuse mootori juures või juhikabiinis.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatule peab olema veoüksusel, mille:
1) täismass on üle 7,5 tonni – üks või mitu käsitulekustutit A, B ja C klassi tulekahjude kustutamiseks, mille vähim kogumaht on 12 kg kuiva pulbrit (või samaväärset kustutusainet), millest vähemalt ühe vähim maht on 6 kg;
2) täismass on üle 3,5 tonni, kuid mitte üle 7,5 tonni kaasa arvatult – üks või mitu käsitulekustutit A, B ja C klassi tulekahjude kustutamiseks, mille vähim kogumaht on 8 kg kuiva pulbrit (või samaväärset kustutusainet), millest vähemalt ühe vähim maht on 6 kg;
3) täismass on kuni 3,5 tonni kaasa arvatult – üks või mitu käsitulekustutit A, B ja C klassi tulekahjude kustutamiseks, mille vähim kogumaht on 4 kg kuiva pulbrit (või samaväärset kustutusainet).

(3) Tulekustutite kogumahu arvestamisel võib lõike 1 kohaselt nõutud mahu maha arvata lõike 2 kohaselt nõutud kogumahust.

(4) Väikeses koguses (lisa 2) ohtlikke veoseid vedaval veoüksusel peab olema üks käsitulekustuti A, B ja C klassi tulekahjude kustutamiseks, mille vähim maht on 2 kg kuiva pulbrit (või samaväärset kustutusainet).

(5) Kui sõiduk on varustatud automaatse või kergelt töölerakendatava püsitulekustutiga mootori tulekahju kustutamiseks, siis lisaks nõutav käsitulekustuti ei pea sobima tulekahju kustutamiseks veoüksuse mootori juures. Püsitulekustuti peab olema töökorras. Tulekustutis sisalduv kustutusaine ei tohi eritada tulekahju või soojuse mõjul mürgiseid gaase.

(6) Lõigetes 1, 2 ja 4 nimetatud käsitulekustuti peab olema varustatud plommiga, mis näitab, et tulekustutit ei ole kasutatud. Samuti peab tulekustuti markeeringule olema märgitud vähemalt tulekustuti maht ja järgmise kontrollimise kuu ja aasta. Tulekustuti peab paiknema autojuhile igal ajal hõlpsasti kättesaadavas kohas ja olema kaitstud ilmastiku mõjude eest. Kahe tulekustuti puhul peab üks tulekustuti paiknema veoüksuse vasakul ja teine paremal küljel.

[RTL 2003, 85, 1247 – jõust. 26.07.2003]

§ 31. Veoüksuse lisavarustus

Iga ohtlikke veoseid vedava veoüksusega peab kaasas olema:
1) üldiste meetmete rakendamiseks vajalik ohutust tagav lisavarustus:
a) vähemalt kaks tõkiskinga, mis oma mõõtmetelt sobivad sõiduki rataste läbimõõduga;
b) kaks püstiseisvat ohu tähist (helkuritega koonused, toega kolmnurgad või autonoomse toitega vilkuvad oranžkollased valgustid);
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]
c) ohutusvest või -riietus (näiteks Euroopa standardi EN 471 kohane) iga sõiduki meeskonna liikmele;
d) ohutu käsilamp (taskulamp) iga sõiduki meeskonna liikmele;

2) hingamisteede kaitsevahendid (näiteks näokaitse, gaasimask) mürgiste gaaside (lisa 1 tabelis toodud aine liigi koodis tähistatud tähtedega T, TO, TF, TFC, TOC) või neid sisaldavate esemete veol;
3) ohutusjuhendis nõutud autojuhi kaitsevarustus ja lisavarustus täiendavate või erimeetmete rakendamiseks sõltuvalt veetava aine omadustest ja klassist (näiteks kindad, jalatsid, kaitseprillid, veenõu, kühvel, absorbeeruv materjal, kogumispakend jms).

[RTL 2003, 85, 1247 – jõust. 26.07.2003]

§ 32. Peatumine ja parkimine

(1) Ohtlike veoste veol võib peatuda ainult meeskonnaliikmete peale- ja mahamineku või veose laadimise ajaks selleks ettenähtud kohtades.

(2) Ohtlikke veoseid vedava veoüksuse peatumisel ja parkimisel peab seisupidur olema töösse rakendatud ja vajadusel paigutatud tõkiskingad.

(3) Hädapeatumisel peavad veoüksusel põlema ohutuled. Kui veoüksuse ohutuled ei põle, siis peab hädapeatumisel autojuht asetama teele veoüksuse varustuses ettenähtud kaks püstiseisvat ohu tähist – ühe umbes 10 m veoüksusest ettepoole ja teise umbes 10 m veoüksusest tahapoole. Autojuht peab kohe rakendama meetmed veoüksuse teelt eemaldamiseks.

[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

 

(4) Kui hädapeatunud veoüksuses veetavad ohtlikud veosed kujutavad oma loomu poolest ohtu tee kasutajale ja keskkonnale ning veoüksuse meeskond ei ole võimeline hädaohtu kiiresti kõrvaldama, peab autojuht informeerima lähimat päästeteenistust ja tee omanikku ning rakendama abinõud veoüksuse teelt eemaldamiseks. Vajaduse korral peab juht võtma tarvitusele ohutusjuhendi kohased abinõud.

§ 33. Veoüksuse valvamine

(1) Ohtlikke veoseid vedava veoüksuse parkimisel peab juht korraldama veoüksuse valvamise.

(2) Veoüksus võib parkida ilma meeskonnapoolse valveta, kui selle saab parkida valvatava hoiukoha eraldi asetseval seisukohal või valvataval ettevõtte territooriumil.

(3) Kui lõikes 2 toodud võimalus puudub, peab juht veoüksuse paigutama parklasse eraldatud seisukohale, kus veoüksust ei kahjusta teised sõidukid.

(4) Kui lõikes 3 toodud võimalus puudub, peab juht veoüksuse parkima platsil, mis asetseb üldkasutatavatest teedest ja elamutest eemal ning millele tavaliselt ei kogune inimesi.

§ 34. Suitsetamise ja lahtise tule kasutamise keeld

Suitsetamine ja lahtise tule kasutamine on keelatud ohtlike veoste laadimise ajal, pealelaadimist ootavate saadetiste lähedal, seisva veoüksuse juures ja veoüksuses.

§ 35. [Kehtetu –  RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

§ 36. Väikeses koguses ohtliku aine autovedu

(1) Käesoleva paragrahvi ja lisa 2 mõistes on ohtlikud veosed määratud veokategooriatesse 0, 1, 2, 3 või 4, nagu näidatud määruse lisa 1 tabeli veerus 9. Tühjad, puhastamata pakendid, mis on sisaldanud veokategooriasse «0» määratud aineid, määratakse samuti veokategooriasse «0». Tühjad, puhastamata pakendid, mis on sisaldanud muudesse kui veokategooriasse «0» määratud aineid, määratakse veokategooriasse «4».

(2) Kui veoüksuses veetavate ohtlike veoste kogus ei ületa antud veokategooria jaoks (kui veoüksuses veetavad ohtlikud veosed kuuluvad samasse kategooriasse) määruse lisa 2 tabeli veerus 3 toodud väärtuseid või käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt arvutatud väärtust (kui veoüksuses veetavad ohtlikud veosed kuuluvad erinevatesse veokategooriasse), võib neid vedada saadetises ühes veoüksuses ilma määruse §-de 15, 27, 28, 31, 49 ja 50 sätteid rakendamata.

(3) Kui veoüksuses veetavad ohtlikud veosed kuuluvad samasse kategooriasse, on maksimaalne kogus veoüksuses näidatud lisa 2 tabeli veerus 3.

(4) Kui erinevatesse veokategooriatesse kuuluvaid ohtlikke kaupu veetakse samas veoüksuses, ei tohi koguse ja lisas 2 toodud teguri korrutis ületada 1000.

§ 37. Piiratud koguses pakitud ohtlike veoste vedu puudutavad erandid

(1) Piiratud koguses (Limited Quantities) (edaspidi LQ) pakitud ohtlike veoste vedu puudutavat erandit võib rakendada, kui lisa 3 tabelis toodud pakendid vastavad pakkimise ja kasutamise üldistele nõuetele.

(2) Kui määruse lisa 1 tabeli veerus 7 on antud aine või kauba kohta näidatud kood «LQ0», siis see aine või ese ei ole vabastatud ühestki määruse nõudest.

(3) Määruse nõuded ei kehti aine või eseme autoveol, kui lisa 1 tabeli veerus 7 on selle aine või eseme kohta toodud koodist «LQ0» erinev kood ja selle koodi kasutamiseks on täidetud vastavad ADR nõuded.

(4) Kombineeritud pakendi korral ei tohi saadetise maksimaalne kogumass ületada 30 kg ja sisepakendites ning kaubaalusel kaetult termokahaneva või veniva kilega veol 20 kg.

(5) Arvestades lõikes 4 toodud koguselisi piiranguid ja määruse lisa 3 tabeli veergudes 2, 3, 4 ja 5 toodud konkreetse aine piiranguid võib erinevaid ohtlikke aineid ühte saadetisse kokku pakkida ainult juhul, kui pakendi lekke korral need ained ei reageeri üksteisega.

(6) Iga saadetis peab olema selgelt ja püsivalt märgistatud:
1) sisalduva aine ÜRO numbriga (UN);
2) ühes saadetises erinevate ainete korral, millel on erinevad ÜRO numbrid, sisalduvate ainete ÜRO numbritega või tähtedega «LQ». Lühendit «LQ» ei ole lubatud kasutada mere- ja õhuveol.

(7) Lõike 6 punktis 2 nimetatud märgis tuleb kanda rombikujulise joonega ümbritsetud pinnale mõõtudega vähemalt 100 mm × 100 mm. Rombi kujutise äärejoone laius peab olema vähemalt 2 mm ja numbri kõrgus vähemalt 6 mm. Kui pakendis on rohkem kui üks aine, millel on erinevad ÜRO numbrid, peab romb olema nii suur, et rombi sisse mahub iga aine nõutav ÜRO number. Kui saadetise suurus seda nõuab, võib toodud mõõtmeid vähendada tingimusel, et märgis jääb selgelt nähtavaks.

[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

 

5. jagu

Sõiduki tehnoseisundile esitatavad täiendavad nõuded

[RTL 2003, 85, 1247 – jõust. 26.07.2003]


§ 38. Elektriseadmed

(1) EX/III, FL, OX ja AT sõidukite elektrisüsteemis kasutatavad juhtmed peavad olema küllaldase ristlõikega, et vältida nende ülekuumenemist. Juhtmed peavad olema nõuetekohaselt isoleeritud. Kõik vooluringid peavad olema kaitstud sulavkaitsme või automaatlülitiga, välja arvatud järgmisi seadmeid ühendavad juhtmed:
1) akut mootori külmalt käivitamise ja peatamise süsteemiga;
2) akut generaatoriga;
3) generaatorit sulavkaitsmete või automaatlülitite karbiga;
4) akut käivitiga;
5) akut aeglusti juhtimissüsteemi karbiga, kui see süsteem on elektriline või elektromagnetiline;
6) akut tugitelje elektrilise tõsteseadmega.

(2) Juhtmed peavad olema kindlalt kinnitatud ja paigaldatud nii, et nad oleks piisavalt kaitstud mehaaniliste löökide ja kuumuse eest. Lõikes 1 nimetatud kaitsmeta vooluringid peavad olema võimalikult lühikesed.

(3) EX/III ja FL sõiduki massilüliti peab paiknema akule nii lähedal kui võimalik, kusjuures seade, mis kergendab distantsmassilülitil vooluringide lahutamist ja ühendamist, peab olema paigaldatud juhiruumi, olema juhile kergesti kättesaadav ja silmatorkavalt märgistatud ning kaitstud tahtmatu kasutamise eest kas kaitsekattega, kahekordse lülitamise seadmega või muul sobival viisil. Lüliti kere peab olema kaitseastmega IP65 ja juhtmete ühendused akulülitil peavad omama kaitseastet IP54 vastavalt ADR nõuetele. See ei kehti, kui need ühendused on kere sees, milleks võib olla aku kast. Sel juhul on piisav isoleerida ühendused kaitseks lühise eest (näiteks kummiotsikutega).

(4) EX/II, EX/III ja FL sõiduki akuklemmid peavad olema elektriliselt isoleeritud või kaetud isoleeriva akukasti kaanega. Kui akud ei paikne mootoriruumi katte all, siis peavad nad olema ventileeritud kastis.

(5) EX/III ja FL sõidukite elektriseadmete osad, sh toitejuhtmed, mis jäävad pingestatuteks akulüliti avatud asendis, peavad olema kõlblikud kasutamiseks vastavalt ADR nõuetele.

(6) Juhtmed massilülitist elektriseadmetele, mis jäävad pingestatuteks, kui akulüliti on lahti ühendatud, peavad olema ülekuumenemise vastu kaitstud sobivate vahenditega (näiteks sulavkaitsmed, kaitselülitid või voolupiirikud).

(7) Tagapool kabiini paiknevad EX/II ja FL sõiduki elektriseadmed peavad olema kavandatud, valmistatud ja kaitstud nii, et sõiduki normaalsetes kasutamistingimustes ei saa tekkida mingit sädelemist ega lühist ja riskid oleks minimaalsed kokkupõrke või deformatsiooni korral. Juhtmed peavad olema sõiduki normaalse kasutamise kestel kaitstud löökide, kulumise ja hõõrdumise eest (näiteks kasutades polüamiidist gofreeritud toru, polüuretaanist katet või terasniitidega isoleerivat katet).

(8) Blokeerumatu pidurisüsteemi andurite juhtmed ei vaja lisakaitset.

(9) Keermestatud sokliga hõõglampe ei tohi kasutada.

(10) Elektrilised ühendused veduki ja haagise vahel peavad omama kaitseastet IP54 vastavalt ADR nõuetele ja vältima ühenduse juhusliku katkemise.

§ 39. Pidurid

(1) Mootorsõidukid ja haagised, mis on ette nähtud ohtlike veoste vedamiseks, peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 13 pidurisüsteemi puudutavatele nõuetele.

(2) EX/III, FL, OX ja AT tüüpi mootorsõidukid peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 13 lisa 5 pidurisüsteemi puudutavatele nõuetele ja olema varustatud aeglustisüsteemiga.

(3) Haagised peavad olema varustatud tõhusa süsteemiga pidurdamiseks või paigal hoidmiseks, kui nad on eraldatud vedavast sõidukist.

(4) Haagised peavad olema varustatud tõhusa, kõikidele ratastele toimiva rikkepiduriga, mis käitatakse vedava sõiduki sõidupiduri juhtimisega ja mis automaatselt peatab haagise haakeseadme purunemise korral.

[RTL 2003, 85, 1247 – jõust. 26.07.2003]

§ 40. Tuleohu vältimine

(1) EX/II ja EX/III tüüpi sõiduki kabiini ehituses peab kasutama ainult raskesti põlevaid materjale, mille põlemiskiirus ei tohi ületada 100 mm/min.

(2) OX sõidukil peab olema kabiini taha paigaldatud metallist või muust sobivast materjalist paagi laiune kaitsekilp. Mis tahes aken kabiini tagaseinas või kaitsekilbis peab olema hermeetiliselt suletud, valmistatud tulekindlast ohutust klaasist ja olema tulekindlas raamis. Paagi ja kabiini või kaitsekilbi vahe peab olema 15 cm.

(3) EX/II, EX/III, FL ja OX sõiduki mootori või eriseadme tööks ettenähtud kütusepaagid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) mis tahes lekke korral peab kütus voolama maapinnale kokkupuutesse sattumata sõiduki kuumade osade või veosega;
2) bensiini sisaldavad kütusepaagid peavad olema varustatud täiteavas tõhusalt toimiva leegipüüduriga või sulguriga täiteava hermeetiliseks sulgemiseks.

(4) EX/II, EX/III, FL ja OX tüüpi sõiduki mootor peab olema paigutatud ja varustatud nii, et oleks välditud veose süttimine või mittevastuvõetav kuumenemine. EX/II ja EX/III sõidukite mootor peab olema kompressioonsüütega (diiselmootor).

(5) EX/II, EX/III ja FL tüüpi sõiduki heitgaasi väljalaskesüsteem peab olema paigaldatud ja kaitstud nii, et oleks välditud veose süttimine või mittevastuvõetav kuumenemine. Diiselkütust sisaldava paagi all asuvad väljalaskesüsteemi osad peavad olema sellest vähemalt 100 mm kaugusel või kaitstud soojuskaitsekilbiga.

(6) EX/III, AT, FL ja OX tüüpi sõiduki kabiini taga paikneva kõrget temperatuuri tekitava aeglustisüsteemiga varustatud sõidukil peab olema soojuskaitsekilp, mis on kindlalt kinnitatud ja paikneb otseselt selle süsteemi ja kütusepaagi või veose vahel nii, et oleks välditud ka kohalik paagi seina või veose kuumenemine. Lisaks peab soojuskaitsekilp kaitsema pidurisüsteemi veose mis tahes väljavoolu või lekke eest ka õnnetusjuhtumil (näiteks kahekihiline kilp).

§ 41. Erinõuded EX/II ja EX/III sõidukile

(1) Sõiduki kere ehituseks ei tohi kasutada materjale, mis võivad veetava plahvatusohtliku ainega ühinedes moodustada ohtliku koostisega ühendeid. Sõiduk peab olema selliselt ehitatud, et üheski olukorras heitgaasisüsteem või selle osad ei põhjustaks veosele ohtu veoseruumi sisepindade temperatuuri tõusuga üle 80 ºC.

(2) Elektrisüsteemi lubatud pinge ei tohi ületada 24 V.

(3) Elektriseadmete paigaldus veoseruumis peab olema tolmukindel (vähemalt IP54 või sellega ekvivalentsete nõuete kohane) või sobivusgrupi J puhul vähemalt IP65 nõuete kohane.

(4) EX/II sõiduk peab olema konstrueeritud, ehitatud ja varustatud nii, et plahvatusohtlik aine on kaitstud välise ohu ja ilmastiku eest. Sõiduk peab olema kinnine või kaetud. Tent peab olema rebenemis- ja veekindel, raskelt süttiv ja tihedalt katma kõik sõiduki küljed mitte väiksema ülekattega kui 20 cm sõiduki küljest allapoole ning kinnituma lukustuva seadmega.

(5) EX/II sõiduki kinnisel veoseruumil ei tohi olla aknaid ja kõik avad peavad olema suletavad lukustatavate uste või katetega.

(6) EX/III sõiduki veoseruum peab olema kinnine. Veoseruum peab olema ühes tükis. Kere soojusisolatsioon peab olema võrdne vähemalt 10 mm paksuse tulekindlaks töödeldud raskeltsüttiva puidu kihiga kaetud metallvälisseinaga või kere tulekindlus peab tagama, et leek või kohtsoojenemine üle 120 ºC ei tungiks kere sisemusse kiiremini kui 15 minuti vältel alates tule süttimisest, mis oli tingitud sõiduki kasutamisest (nagu näiteks rehvide süttimine). Kõik uksed peavad olema lukustatavad. Need peavad olema konstrueeritud ja paigaldatud nii, et ühenduskohad oleksid kaetud.

(7) EX/III sõiduki mootor peab asetsema veoseruumi esiseinast eespool ja ei tohi olla veoseruumi põranda all. Ühelgi juhtumil ei tohi veoseruumi sisepinnal temperatuur tõusta üle 80 ºC.

§ 42. Erinõuded teatud FL, OX ja AT tüüpi paaksõidukile

(1) Käesolevas paragrahvis paaksõiduki all on mõeldud püsipaagis, mahutikogumis ja kergpaagis mahuga üle 1 m3 või paakkonteineris, teisaldatavas paagis ja MEGC-is mahuga üle 3 m3 ohtlikke veoseid vedavat FL, OX ja AT sõidukit.

(2) Kui sõidukile on paigaldatud kergpaak, siis kogu veoüksus peab vastama paaksõidukile ette nähtud nõuetele.

(3) Paaksõiduki, anumakogumiga sõiduki ja kergpaagiga sõiduki kinnituselemendid peavad taluma veosest tingitud staatilist ja dünaamilist koormust vastavalt ADR nõuetele.

(4) Metallist või tugevdatud fiiberplastikust paakidega FL sõiduki ja anumakogumiga sõiduki osad peavad olema ühendatud sõiduki veermikuga vähemalt ühe hästi elektrit juhtiva ühendusega. Juhtmete ühenduskohtade elektrokeemilist korrosiooni peab võimalikult vältima.

(5) Tagakaitseraud peab kaitsema sõidukit tagant kogu paagi laiuses. Kaitseraua kaugus paagi tagaseinast peab olema vähemalt 100 mm ja seda mõõdetakse paagi tagaseina tagumisest punktist, osast või lisaseadmest, millega võib veetav aine kontakteeruda. Mahalaadimisel taha kallutaval puisteveo sõidukil ja vaakum-jäätmepaagiga sõidukil ei nõuta kaitserauda, kui nende tagaosa on ehitatud nii, et see kaitseb veoseruumi samuti nagu kaitseraud.

(6) Lõige 5 ei kehti paakkonteineri, MEGC-i või teisaldatava paagiga ohtliku veose veo sõidukile.

(7) FL sõidukid peavad vastama lisaks § 38 nõuetele järgmistele erinõuetele:
1) sõiduki elektriseadmed ja nende paigaldus peavad täitma nendele seadmete gruppidele ette nähtud veetavast ainest sõltuvaid temperatuuriklassi nõudeid;
2) plahvatusohtliku atmosfääriga alale või alale, kus see võib tekkida, paigaldatud elektriseadmed peavad olema sellise kvaliteediga ja nõutava ohutusega, mis tagaks nende kasutamise ohtlikus tsoonis. Ohtlikud tsoonid on:
a) tsoon 0 – paakides, täitmis- ja tühjendamisseadmetes ja aurutagastustorudes;
b) tsoon 1 – täitmis- ja tühjendamisseadmete kappides ja vähemalt 0,5 m kaugusel ventilatsiooniseadmetest ja kaitseklappidest;
3) tina sisaldusega püsielektriseadmed, mis ei kuulu 0 ega 1 tsooni, peavad vastama tsooni 1 üldnõuetele, juhikabiinis paiknevad seadmed peavad vastama tsooni 2 nõuetele. Elektriseadmete grupid peavad vastama ADR erinõuetele sõltuvalt veosest.

[RTL 2003, 85, 1247 – jõust. 26.07.2003]

§ 43. Erinõuded kontrollitud veoseruumi temperatuuriga sõidukile

4.1 klassi isereageerivate ainete või 5.2 klassi orgaaniliste peroksiidide veoks määratud isoleeritud, jahutatavate ja mehaaniliselt jahutatavate kontrollitud temperatuuriga sõidukid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) sõiduki ehitus ja varustus peab kindlustama ADR nõuetele vastava veoruumi jahutuse ja veose püsiva nõuetekohase temperatuuri. Soojusülekandetegur ei tohi olla suurem kui 0,4 W/m2 K;
2) sõiduk peab olema selliselt sisustatud, et aine või jahutusvedeliku aurud ei pääseks juhikabiini;
3) juhikabiinist peab igal ajahetkel olema võimalik määrata veoseruumi temperatuuri;
4) jahutust kahjustamata veoseruumi ventilatsioon või ventilatsiooniklapp peab välistama seal ohtliku rõhu tõusu;
5) jahutus ei tohi olla tuleohtlik;
6) sõiduki mehaanilised jahutusseadmed peavad olema võimelised töötama sõltumatult sõiduki veomootorist.

§ 44. Leeksoojendi

(1) Sõiduki leeksoojendi ja nende heitgaaside suunamine peab olema kavandatud, paigutatud, kaitstud ja kaetud nii, et oleks välditud veose süttimine või mittevastuvõetav kuumenemine. See nõue loetakse täidetuks, kui seadme kütusepaak ja heitgaaside väljalaskesüsteem täidavad sõiduki kütusepaagile ja väljalaskesüsteemile kehtestatud nõudeid.

(2) Leeksoojendi tööst väljalülitamine peab toimuma järgmiste meetoditega:
1) ettekavatsetud käsitsi väljalülitamine juhikabiinist;
2) sõiduki mootori seiskumine. Sellisel juhul võib juht seadme käsitsi uuesti töösse lülitada;
3) sõidukil oleva ohtliku veose laadimispumba töösselülitamine.

(3) Lubatud on leeksoojendi edasitöötamine inertsreþiimil pärast väljalülitamist. Lõikes 2 nimetatud meetodite 2 ja 3 korral peab põlemisõhuga varustamise sobivate vahenditega katkestatama pärast järeltöötamise tsüklit kestusega mitte enam kui 40 sekundit.

(4) Leeksoojendi peab töösse lülitama käsitsi. Programmseadmed on keelatud.

(5) Gaasilisel kütusel töötavad leeksoojendid ei ole lubatud.

§ 45. Lisanõuded leeksoojendi paigaldamiseks EX/II ja EX/III sõidukile

(1) Leeksoojendit ei tohi paigaldada EX/II ja EX/III sõiduki veoseruumi.

(2) Leeksoojendi peab vastama järgmistele lisanõuetele:
1) lüliti peab olema paigaldatud väljapoole juhikabiini;
2) seadet peab olema võimalik välja lülitada veoseruumi välisküljelt;
3) nõutav ei ole tõend selle kohta, et soojusvaheti peab vastu lühendatud töötsüklile inertsrežiimil pärast väljalülitamist.

(3) Veoseruumi ei tohi paigaldada kütusepaaki, jõuallikat, põlemisõhu ja küttesüsteemi õhuvõtu sisselasketorusid. Välditud peab olema võimalus, et veos sulgeb kütteseadme õhu väljundava. Veose pakendite temperatuur ei tohi tõusta üle 50 ºC.

§ 46. Lisanõuded leeksoojendi paigaldamiseks teatud sõidukile

(1) Kui sõiduk valmistaja sildi järgi on ehitatud ohumärgistega nr 3, 4.1, 4.3, 5.1 või 5.2 tähistatud veoste veoks, siis sõiduki veoseruumi ei tohi paigaldada kütusepaaki, jõuallikat, kütteseadme õhuvõtu torusid või leeksoojendit. Peab olema kindlustatud, et veos ei sulge leeksoojendi õhu väljundava. Veose soojenemise temperatuur ei tohi ületada 50 ºC. Veoseruumi paigaldatud leeksoojendi peab olema ehitatud nii, et selle töötamisel oleks välditud plahvatava atmosfääri süttimine.

(2) FL sõidukil on lubatud kasutada ainult leeksoojendit, mille kohta on esitatud tõend, et soojusvahendi peab vastu 40-sekundilise kestusega inertsreþiimil töötamise tsükli korral kogu seadme tavalise kasutamisaja.

§ 47. Lisanõuded leeksoojendi paigaldamiseks pakendis veo sõidukile

Leeksoojendi paigaldamisel pakendis ohtlikku veost vedavale sõidukile (v.a EX/II ja EX/III sõiduk), kui sõiduk valmistaja sildi järgi on ehitatud ohumärgistega nr 1, 1.4, 1.5, 1.6, 3, 4.1, 4.3, 5.1 või 5.2 tähistatud veoste veoks, ei tohi veoseruumi paigaldada kütusepaaki, jõuallikat, põlemisõhu või kütteseadme õhuvõtutorusid. Välditud peab olema võimalus, et veos sulgeb kütteseadme õhu väljundava. Veose pakendi temperatuur ei tohi ületada 50 ºC. Veoseruumi paigaldatud kütteseade peab olema konstrueeritud nii, et seadme töötamisel oleks välistatud plahvatusohtliku atmosfääri süttimine.

§ 48. Lisanõuded leeksoojendi paigaldamiseks puisteveo sõidukile

Kui sõiduk valmistaja sildi järgi on ehitatud ohumärgistega nr 4.1, 4.3 või 5.1 tähistatud veoste veoks, siis ei tohi veoseruumis paikneda kütusepaaki, jõuallikat, põlemisõhu või leeksoojendi õhuvõtutorusid. Samuti ei tohi paigaldada veoseruumi kütteseadme heitgaasitoru otsa. Veos ei tohi sulgeda kütteseadme õhu väljundava otsa. Veose temperatuur ei tohi tõusta üle 50 ºC. Veoseruumi paigaldatud kütteseade peab olema konstrueeritud nii, et seadme töötamisel oleks välistatud plahvatusohtliku atmosfääri süttimine.

6. jagu
Koolitus

§ 49. Ohtlikke veoseid vedavate autojuhtide koolitus

(1) Autojuht peab läbima ohtlike veoste autoveo alase koolituse ja sooritama sellekohase eksami teede- ja sideministri määrusega kehtestatud korra kohaselt, kui ta:
1) veab ohtlikke veoseid üle 3,5-tonnise täismassiga mootorsõidukiga;

11) veab ohtlikke veoseid 3,5-tonnise või väiksema täismassiga mootorsõidukiga;
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

2) veab ohtlikke veoseid püsi- või kergpaakides, mille mahutavus ületab 1 m3, samuti üle 1 m3 kogumahutavusega anumakogumiga sõidukis või veoüksuse kohta üle 3 m3 mahutavusega paakkonteineris, teisaldatavas paagis või mitmeelemendilises gaasikonteineris.

(2) Sõltumata sõiduki täismassist peab klass 1 lõhkeaineid ja neid sisaldavaid esemeid või klass 7 teatud radioaktiivseid materjale vedava sõiduki juht läbima vastavalt lõhkeainete või radioaktiivsete materjalide autoveo alase koolituse ja sooritama sellekohase eksami lõikes 1 nimetatud korra kohaselt.

[RTL 2003, 85, 1247 – jõust. 26.07.2003]

(3) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi koolituskursusele võetakse isikuid, kellel on vähemalt kaks aastat olnud vastava kategooria sõiduki juhiluba.

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

 

§ 50. Isikute koolitus, kes lisaks autojuhtidele on seotud autoveoga

(1) Ohtlike ainete peale- ja mahalaadimise ning ladustamisega tegelevate töötajate koolitus peab tagama veos osalejate §-des 5–123 toodud ohutuse ja turvalisuse tagamise alaste kohustuste täitmise ja võib toimuda kas ettevõttes või koolitusasutuses.
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

(2) Laadimisega ja ladustamisega tegelevatele töötajatele peab perioodiliselt läbi viima täienduskoolitust.

(3) Ohtliku veose veo või sellega seotud ohtliku veose pakkimise, laadimise, täitmise või mahalaadimisega tegeleva ettevõtte ohutusnõunik peab olema läbinud «Kemikaaliseaduse» § 11 lõike 2 punkti 5 kohase koolituse.
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

4. peatükk
NÕUETE TÄITMISE KONTROLLIMINE

§ 51. Kontrollimise korraldus

(1) Kontrolli määruse täitmise üle teostavad politseiametnikud ja teised seaduse alusel autovedude üle kontrolli ülesandeid täitvad ametiisikud.

(2) Kontrolli läbiviimisel tuleb kasutada lisas 8 toodud kontrollkaarti.

(3) Kontrollimiseks valitud kohad peavad võimaldama määruse nõudeid rikkuvate sõidukite vastavusse viimist nõudmistega või sõiduki kohapeale või selleks ettenähtud kohta seismajätmist liiklust ohustamata.

(4) Kontrolli võib läbi viia ettevõtja juures, kelle kaudu on liiklusesse saabunud ohutusnõuetele mittevastav veos.

(5) Lõikes 1 toodud kontrollimisel peab arvestama nõuete rikkumisest tuleneva ohu taset.
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

(6) Kõrgendatud ohuga on seotud järgmised rikkumised:
1) veoks keelatud ainete vedu;
2) veose leke;
3) vedu toimub sobimatu veovahendiga;
4) puistes vedu kasutamiskõlbmatus konteineris;
5) veoks kasutatakse paaksõidukit või lõhkeaineveokit, millel puudub ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus;
6) autoveole lubamise tunnistus on aegunud ja sõiduki kasutamisest tuleneb otsene oht;
7) kasutatakse nõuetele mittevastavat pakendit;
8) pakendi kasutamist ei näe ette pakkimisjuhend;
9) ei täideta segapakkimise erinõudeid;
10) ei täideta veose valvamise ja hoiustamise nõudeid;
11) ei täideta segalaadimise nõudeid;
12) paagi täiteaste on lubatust suurem;
13) veoüksuses veetava suurima lubatava koguse piir on ületatud;
14) veose ohtlikkuse varjamine (nt veodokumendid puuduvad, sõiduk või saadetis tähistamata);
15) vedu ohumärgiste ja tunnusmärkidega tähistamata sõidukiga;
16) kõrge ohuastmega veose kohta puudub teave (nt UN number, tunnusnimetus, pakendigrupp);
17) autojuhil puudub ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistus;
18) lahtise tule kasutamine või suitsetamine §-s 34 nimetetud juhtudel.
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

(7) Keskmise ohuga on seotud järgmised rikkumised:
1) veoüksuse koosseisus on rohkem kui üks täis- või poolhaagist;
2) autoveole lubamise tunnistus on aegunud, kuid sõiduki kasutamisest ei tulene otsest ohtu;
3) sõidukil puuduvad nõuetekohased tulekustutusvahendid;
4) sõidukil puudub nõuetekohane lisavarustus;
5) ei täideta pakendi, IBC või suurpakendi katsetuse või kasutusaegade nõudeid;
6) saadetis on vigastatud pakendis, IBC-s või suurpakendis;
7) saadetist veetakse kasutamiskõlbmatus konteineris;
8) paak või paakkonteiner (kaasa arvatud tühjad puhastamata) ei ole korralikult suletud;
9) kombineeritud pakendite vedu, kui väline pakend ei ole korralikult suletud;
10) nõuetele mittevastav märgistus või tähistus, välja arvatud lõike 8 punktis 1 nimetatud juhtudel;
11) puudub ohutusjuhend;
12) sõiduk ei ole korralikult valvatud või pargitud.
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

(8) Väikese ohuga on seotud järgmised rikkumised:
1) veovahendi suurel ohumärgisel või oranži värvi ohtliku veose tunnusmärgil ei vasta tähtede või numbrite suurused või sümbolite kujutised nõuetele;
2) veokirja sisu ei vasta nõuetele (ei kohaldata kõrgendatud ohuastmega veose korral, millal lähtutakse lõike 6 punktist 16);
3) autojuhil ei ole ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistus kaasas, kuid kehtiv tunnistus on olemas.

[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

5. peatükk
PÄDEVAD ASUTUSED

§ 52. Pädevate asutuste tegevusvaldkonnad

(1) ARK korraldab pädeva asutusena:
1) ohtlikku veost vedavate autojuhtide koolitust, teostab nende eksamineerimist ja annab välja lisas 9 toodud tunnistuse;
2) riigisisesele autoveole lubatavate sõidukite tehnoseisundi määruse nõuetele vastavuse kontrolli ja annab välja lisas 10 toodud tunnistuse;
3) rahvusvahelisele autoveole lubatavate sõidukite tehnoseisundi ADR nõuetele vastavuse kontrolli ja annab välja lisas 11 toodud tunnistuse;
4) ettepanekute läbivaatamist ohtlike veoste autoveo autojuhtide koolitamise õppeasutuste tunnustamiseks ja teostab regulaarselt kontrolli ohtlike veoste veo autojuhtide koolitamise vastavuse osas käesoleva määruse ja ADR nõuetele.

(2) [Kehtetu – RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

(3) [Kehtetu –  RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 53. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

Teede- ja sideministri 15. jaanuari 1996. a määrus nr 3 «Ohtlike veoste teedel vedamise kord» tunnistatakse kehtetuks.

§ 54. Määruse jõustumine

(1) Käesoleva määruse § 1 lõike 3 punktis 11 nimetatud klass 7 radioaktiivsete materjalide osas jõustub määrus kehtestatud korras, ülejäänud klasse puudutav osa jõustub 1. juulil 2002. aastal.

(2) Käesoleva määruse § 38 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuded juhtmestikule § 3 punkti 24 alapunktis d) nimetatud AT sõidukite osas jõustuvad 1. jaanuaril 2005. aastal.

(3) Käesoleva määruse § 39 lõige 2 jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.

(4) Käesoleva määruse § 30 lõikes 2 nimetatud täiendavad nõuded käsitulekustutite kustutusaine kogumahu osas jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.

(5) Käesoleva määruse § 49 lõike 1 punkt 11 jõustub 1. jaanuaril 2007. aastal.
[RTL 2005, 116, 1830 – jõust. 11.12.2005]

(6) Käesoleva määruse § 29 lõige 2 jõustub 1. juulil 2010. aastal.

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

(7) Käesoleva määruse lisa 5 kohase ohumärgise nr 5.2 näidise uus kujundus jõustub 1. juulil 2009. aastal.

[RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

1EÜ Nõukogu direktiivi 94/55/EÜ ohtlike kaupade autovedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 319, 12.12.1994 lk 7–13), mida on muudetud Euroopa Komisjoni direktiiviga 96/86/EÜ (EÜT L 335, 25.12.1996 lk 43–44), Euroopa Komisjoni direktiiviga 1999/47/EÜ (EÜT L 169, 05.07.1999 lk 1–57), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2000/61/EÜ (EÜT L 279, 01.11.2000 lk 40–43), Euroopa Komisjoni direktiiviga 2001/7/EÜ (EÜT L 030, 01.02.2001 lk 43), Euroopa Komisjoni otsusega 2002/886/EÜ (EÜT L 308, 09.11.2002 lk 45), Euroopa Komisjoni direktiiviga 2003/28/EÜ (ELT L 90, 08.04.2003 lk 45–46), Euroopa Komisjoni direktiiviga 2004/111/EÜ (ELT L 365, 10.12.2004 lk 25–26) ja Euroopa Komisjoni direktiiviga 2006/89/EÜ (ELT L 305, 04.11.2006 lk 4 ja 5) ning EÜ Nõukogu direktiivi 95/50/EÜ ohtlike kaupade maanteeveo kontrollimise ühtse korra kohta (EÜT L 249, 17.10.1995 lk 35–40), parandatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2001/26/EÜ (EÜT L 168, 23.06.2001 lk 23–24) ja Euroopa Komisjoni direktiiviga 2004/112/EÜ (ELT L 367, 14.12.2004 lk 23–28).

 [RTL 2007, 85, 1427 – jõust. 17.11.2007]

 

Lisa 2

Lisa 3

Lisa 4

Lisa 5

Lisa 6

Lisa 9

Lisa 10

Lisa 11

Lisa 12

Lisa 7-8

Lisa 12885790 Lisa 1