Teksti suurus:

Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded

Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded - sisukord
Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.12.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:02.09.2011
Avaldamismärge:

Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded

Vastu võetud 30.09.2004 nr 163
RTL 2004, 132, 2034
jõustumine 15.10.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.06.2006RTL 2006, 51, 94401.07.2006
19.11.2007RTL 2007, 89, 149501.12.2007

Määrus kehtestatakse «Maaparandusseaduse» § 10 lõike 5 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Maaparanduse uurimistöö

 (1) Maaparanduse uurimistöö on lähteandmete kogumine maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamiseks ja maaparandussüsteemi ehitamiseks.

 (2) Maaparanduse uurimistöö liik, maht ja tegemise eritingimused nähakse ette maaparandussüsteemi projekteerimistingimustes.

§ 2. Maaparanduse uurimistöö liigitus

  Maaparanduse uurimistöö on:
 1) topogeodeetiline uurimistöö;
 2) mullastikuline uurimistöö;
 3) kultuurtehniline uurimistöö;
 4) hüdrotehniline uurimistöö;
 5) maaparandussüsteemi tehnilise seisukorra uurimistöö;
 6) muu projekteerimistingimustes ettenähtud uurimistöö.

§ 3. Uurimistöö vormistamise nõuded

 (1) Uurimistöö tulemused vormistab uurimistöö teinud ettevõtja aruandena, mis koosneb seletuskirjast ja kaardist.

 (2) Seletuskirjas märgitakse uurimistöö liikide kaupa uurimistöö tegija nimi ja uurimistöö tegemise aeg, uurimistöö mahtude kokkuvõte, laboris uuritud proovide arv, uurimistöö vastavus projekteerimistingimustele ja vajaduse korral kõrvalekaldumise põhjendus.

 (3) Seletuskirjale lisatakse labori uuringutulemuste koopiad.

 (4) Topograafilisele kaardile kantakse:
 1) uurimistöö tegemise piirkond;
 2) uurimistööl mõõdistatud ja sondeeritud teed ning veejuhtmed;
 3) uurimistööl mõõdistatud trassid;
 4) reostustundlik veekogu;
[RTL 2007, 89, 1495 - jõust. 01.12.2007]
 5) hajureostuse leviku ohtliku ja erosiooniohtliku ala piir.
[RTL 2007, 89, 1495 - jõust. 01.12.2007]

 (5) Paragrahvi 2 punktides 2 ja 3 nimetatud uurimistöö tegemisel määratakse erimi pindala 0,1 ha täpsusega ja uurimistöö piirkond märgitakse lõikes 4 nimetatud kaardile.

2. peatükk TOPOGEODEETILISE UURIMISTÖÖ NÕUDED 

§ 4. Topogeodeetiline uurimistöö

  Topogeodeetiline uurimistöö on eesvoolu ja tee trasseerimine ning maaparandussüsteemi koosseisu kuuluva hoone ja rajatise kõrgusarvu ja rajatise veeseisu määramine.
[RTL 2006, 51, 944 - jõust. 01.07.2006]

§ 5. Topogeodeetilise uurimistöö tegemise üldnõuded

 (1) Põllumajandusmaa drenaažkuivenduse ehitusprojekti koostamise aluseks on vähemalt mõõtkava 1:2000 ja kraavkuivenduse ehitusprojekti koostamise aluseks on vähemalt mõõtkava 1:5000 täpsusele vastav topograafiline kaart. Metsamaa kraavkuivenduse ehitusprojekti koostamise aluseks on vähemalt mõõtkava 1:10000 täpsusele vastav kaart.

 (2) Kaart on koostatud L-EST koordinaatide süsteemis ja Balti 1977. a kõrgussüsteemis, kui maaparandussüsteemi projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud teisiti.

 (3) Kaardile kantakse projekteerimistingimustes nõutud andmed.

 (4) Topogeodeetilisel uurimistööl määratakse §-s 4 nimetatud hoone ja rajatise kõrgusarv ja veeseis 0,01 m täpsusega.
[RTL 2006, 51, 944 - jõust. 01.07.2006]

§ 6. Nõuded trasseerimisele

 (1) Trasseerimisel asetatakse põhipikett iga 100 m järel. Abipikett asetatakse reljeefi olulisse murdepunkti, eesvoolu või tee käänupunkti, teise kraavi või teega ristumise kohta, eesvoolu ja teega seotud ehitise juurde ning eesvoolu voolusängi ja tee ristlõike muutumise kohta.

 (2) Pikett koosneb maa- ja numbrivaiast. Maavai ei tohi ulatuda rohkem kui 2 cm maapinnast kõrgemale ja ei tohi pealeastumisel vajuda, numbrivai peab ulatuma maapinnast vähemalt 50 cm kõrgusele. Numbrivaiale märgitakse piketi number.

 (3) Pikett asetatakse ja kindlustatakse nii, et see säiliks eesvoolu ja tee ehituse ajal.

§ 7. Nõuded nivelleerimisele

 (1) Nivelleerimiskäik rajatakse kahe lähtereeperi vahele või ühe või mitme sõlmpunktiliste käikude süsteemina.

 (2) Nivelleerimiskäigu maksimaalne pikkus võib olla:
 1) kahe lähtepunkti vahel 16 km;
 2) lähte- ja sõlmpunkti vahel 12 km;
 3) kahe sõlmpunkti vahel 8 km.

 (3) Nivelleerimiskäigu või polügooni sidumatus fh ei tohi ületada valemiga

fh = ±40mm arvutatud suurust, kus L on käigu pikkus kilomeetrites.

 (4)

Suure kallakuga maastikul, kus nivelliiri seisupunktide arv 1 km kohta on üle 25, ei tohi nivelleerimiskäigu või polügooni sidumatus ületada valemiga fh = ±8 mm arvutatud suurust, kus n on jaamade arv käigus või polügoonis.

 (5) Ajutine reeper asetatakse trassile keskmiselt iga 1,5 km tagant. Ajutine reeper asetatakse ja kindlustatakse nii, et see säiliks vähemalt maaparandussüsteemi ehitamise ajal. Ajutise reeperi kirjeldus ja asukoha kirjeldus ning kõrgusarv märgitakse reeperite loetelusse.
[RTL 2006, 51, 944 - jõust. 01.07.2006]

3. peatükk MULLASTIKU UURIMISTÖÖ NÕUDED 

§ 8. Mullastiku uurimistöö

  Mullastiku uurimistöö on uurimispunktis mulla mehhaanilise koostise (edaspidi lõimis), huumushorisondi ja turba tüseduse ning turba lagunemisastme määramine.

§ 9. Mullastiku uurimistöö üldnõuded

 (1) Projekteerimistingimustes ettenähtud mullastiku uurimistöö tulemused kantakse olemasolevale mullastiku kaardile.

 (2) Mulla uurimiseks rajatakse uurimispunktis kaeve või puuritakse pinnast vähemalt kavandatava maaparandusehitise rajamissügavuseni, sügava turba puhul uuritakse seda vähemalt 0,5 m allapoole kavandatavast rajatise rajamissügavusest.

 (3) Uurimispunktid rajatakse tihedusega, mis tagaksid uurimisandmete usaldusväärsuse. Uurimispunkti asukoht, number ja lõimisekihtide kirjeldus märgitakse mullastikukaardile.

 (4) Mullastiku uurimise välitööd tehakse lumevabal perioodil.
[RTL 2006, 51, 944 - jõust. 01.07.2006]

§ 10. Muldade liigitamise nõuded lõimise järgi

 (1) Mullad tuleb liigitada lõimise järgi:

Mullaerimite rühm

Mullaerimi tähis ja nimetus

Füüsikalise savi

Peenliiva

Tolmu

Mullaerimi täpsustatud nimetus valdava fraktsiooni järgi

sisaldus (%)

Liiv

zL – jäme liiv
(Ø 0,5–1,0 mm)

0–5

üle 60

 

 

 

yL – keskmine liiv (Ø 0,25–0,5 mm)

0–5

 

 

 

 

xL – peenliiv (Ø 0,05–0,25 mm)

0–5

 

 

peenliiv (xL)

 

αL tolmjas liiv (Ø 0,05–0,01 mm)

5–10

 

30–35

tolmjas liiv (αL)

Saviliiv

sL – saviliiv

10–20

50–60

 

peeneteraline saviliiv (xsL)

 

10–20

 

36–40

tolmjas saviliiv (αsL)

Liivsavi

lS' – kerge liivsavi

20–30

40–50

41–50

tolmjas kerge liivsavi (αlS')

lS''– keskmine liivsavi

30–40

 

 

tolmjas keskmine liivsavi (αlS'')

Savi

lS''' – raske liivsavi

40–50

 

 

 

S – savi (Ø0,01 mm)

üle 50

 

 

 

 (2) Mulla lõimis määratakse väliuurimisel sõrmeproovi meetodil või märja mulla voolimise abil või väliuurimisel võetud mullaproovist laboris.

 (3) Mulla lõimise kirjeldamisel märgitakse mullastikukaardile uurimispunkti juurde lõimisekihid, mille tüsedus on üle 10 cm, kusjuures erinevate kihtide paksus märgitakse 5 cm täpsusega.

 (4) Pinnase kaevatavuse ja veeläbilaskvuse iseloomustamiseks uuritakse üle 1 mm läbimõõduga mineraalosakeste (edaspidi kores) sisaldust mullas. Korese kirjeldus tähistatakse uurimispunkti lõimisevalemis vastavalt osakeste läbimõõdule:
 1) kr – kruus, osakeste läbimõõt 1–10 mm;
 2) v – veeris, ümardunud osakeste läbimõõt 11–100 mm;
 3) r – rähk, kandiliste osakeste läbimõõt 11–100 mm;
 4) kb – klibu, ümardunud servadega, lapikute osakeste läbimõõt 11–100 mm;
 5) k – väikekivi, osakeste läbimõõt 101–200 mm.

 (5) Mulla korese uurimisel määratakse korese sisaldus mullas. Kui korest on alla 2% mulla mahust, loetakse muld koresevabaks. Kui korese sisaldus ületab 70% mulla mahust, määratakse lõike 4 kohaselt ainult kores.
[RTL 2006, 51, 944 - jõust. 01.07.2006]

§ 11. Huumushorisondi tüseduse määramise nõuded

 (1) Huumushorisondi tüsedus uurimispunktis määratakse 1 cm täpsusega.

 (2) Mullastikukaardil märgitakse uurimispunkti juurde huumuskihi tüsedus paarisarvudega intervalliga 2 cm.

§ 12. Turbakihi tüseduse ja turba lagunemisastme määramise nõuded

 (1) Turbakihi tüsedus uurimispunktis määratakse 5 cm ja lagunemisaste 5% täpsusega. Mullastikukaardile märgitakse uurimispunkti juurde täht T ja selle juurde murd, mille lugejas on turbakihi tüsedus sentimeetrites ja nimetajas turba lagunemisaste protsentides, kumbki intervalliga 5.

 (2) Turba lagunemisaste määratakse laboris või välimääramisel turba mineraliseerumisastme järgi.

§ 13. Metsa kasvukohatüübi määramise nõuded

  Metsakuivendusotstarbelisel uurimisel määratakse metsa kasvukoha tüüp taimestiku ja mulla uurimistulemuste alusel.

4. peatükk KULTUURTEHNILISE UURIMISTÖÖ NÕUDED 

§ 14. Kultuurtehnilise uurimistöö üldnõuded

  Kultuurtehnilise uurimistöö välitööd, välja arvatud puittaimestiku kirjeldamine, tehakse lumevabal perioodil.

§ 15. Kultuurtehnilise erimi määramise nõuded

 (1) Kultuurtehnilisel kaardil piiritletakse erimina erineva kasutusviisiga maa-alad ja erineva tihedusega võsa ning metsaga kaetud ala. Erineva kivisusega ala piiritletakse allerimina.

 (2) Iga erimi ja allerimi andmed märgitakse seletuskirjas kultuurtehnilise uurimistöö lehele.

 (3) Kultuurtehnilise uurimistöö tegemisel koostatakse puittaimestiku kirjeldus kraavi pealtlaiuse ja sellega piirneva vähemalt 7 meetri laiuse riba (kavandatav pinnasevalli alune maa) ulatuses ning tee muldkeha ja veeviimarite aluse maa ning sellega piirneva vähemalt 1 meetri laiuse riba (mõlemast servast) ulatuses.
[RTL 2006, 51, 944 - jõust. 01.07.2006]

§ 16. Puittaimestikuga ala uurimise nõuded

 (1) Võsa tihedus liigitatakse puittaimede võrade kattuvuse järgi silmamõõduliselt 10% täpsusega:
 1) hõre võsa – puittaimede võrade kattuvus on kuni 30%;
 2) keskmise tihedusega võsa – puittaimede võrade kattuvus on 40–60%;
 3) tihe võsa – puittaimede võrade kattuvus on 70–100%.Võsaks loetakse puittaimed, mille tüve läbimõõt kännu kõrguselt mõõdetuna on 2–8 cm.

 (2) Puistu hindamisel määratakse puistu liigiline koostis, puude keskmine läbimõõt ja puistu tihedusgrupp järgmiselt:
 1) puude arvu ja kaalutud keskmise läbimõõdu alusel liigitatakse puistu tihedusgrupp harvikuks, hõredaks, keskmise tihedusega ja tihedaks;
 2) üksikute puudega alal määratakse puude arv, lugedes kõik puud üle.

 (3) Puistu tihedusgrupp määratakse järgmiselt:

Puude läbimõõt (cm)

Tihedusgrupp

Puude arv (tk/ha)

9–15

harvik
hõre
keskmise tihedusega
tihe

kuni 310
311–630
631–1130
üle 1130

16–23

harvik
hõre
keskmise tihedusega
tihe

kuni 190
191–400
401–680
üle 680

24–32

harvik
hõre
keskmise tihedusega
tihe

kuni 90
91–250
251–430
üle 430

üle 32

harvik
hõre
keskmise tihedusega
tihe

kuni 50
51–140
141–260
üle 260



Puudeks loetakse puittaimed, mille tüve läbimõõt kännu kõrguselt mõõdetuna on üle 8 cm.
[RTL 2006, 51, 944 - jõust. 01.07.2006]

§ 17. Kivisuse määramise nõuded

 (1) Maapinnal ja poolenisti maa sees asuvate kivide maht määratakse järgmiselt:
 1) hajusalt esinevate kivide maht määratakse kivide loendamise ja mõõtmise teel. Määratakse 12–30 cm suuruste ning üle 30 cm suuruste kivide maht;
 2) künnikihis asuvate kivide mahu määramiseks korrutatakse punktis 1 nimetatud loendamisel saadud maht koefitsiendiga 1,6.

 (2) Uudiskünni järgne kivide koristamise maht (m³ hektari kohta) määratakse lähtudes lõike 1 alusel määratud mahtudest.

§ 18. Maapinna tasandamise uurimise nõuded

 (1) Kännuvalli laialiajamise maht määratakse 10 m3 täpsusega.

 (2) Maapinna tasandamise maht (m³ hektari kohta) määratakse 10 m3 täpsusega.

5. peatükk HÜDROTEHNILISE UURIMISTÖÖ NÕUDED 

§ 19. Hüdrotehnilise uurimistöö üldnõuded

 (1) Hüdrotehnilise uurimistöö tegemisel uuritakse veekogu ja sellel asuva rajatise tehnilist seisukorda.

 (2) Eesvoolu uuritakse kavandatava rekonstrueerimise või uuendatava lõigu ulatuses, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud pikema lõigu uurimist.

§ 20. Eesvoolu uurimise nõuded

 (1) Eesvool trasseeritakse §-s 6 toodud nõuete kohaselt.

 (2) Piketaaži märkimisel koostakse trassi skeem, kuhu märgitakse ajutised reeperid, ehitised kraavil, ristuvad elektri- ja sideliinid ning teed, samuti eesvoolu voolusuund.

 (3) Piketid nivelleeritakse § 7 lõigetes 3 ja 4 toodud nõuete kohaselt.

 (4) Ajutine reeper asetatakse eesvoolu algusesse ja lõppu ning eesvoolul olevate suuremate ehitiste juurde.

 (5) Uurimisel looditakse:
 1) piketid;
 2) veeseis;
 3) suurvee jäljed puudel ja põõsastel;
 4) suubuvate kraavide põhja ja veeseisu kõrgused;
 5) drenaažisuudmete põhjakõrgused;
 6) ristuvate rajatiste iseloomulikud kõrguspunktid;
 7) ristuva tee telje kõrgus.

 (6) Eesvoolul mõõdistatakse, tehakse kindlaks või kirjeldatakse:
 1) voolusängi ristlõike murdepunktid iseloomulikes profiilides;
 2) voolusängi püsivus;
 3) rohttaimestikuga täitumine ja sette tüsedus;
 4) kopratammide ja teiste voolutõkete asukohad;
 5) drenaažisuudme seisund ja läbimõõt;
 6) puittaimestikust, kividest ja kopratammidest tingitud paisutus;
 7) puittaimestik.

 (7) Pinnast sondeeritakse piketi juures, kus mõõdistatakse ristprofiil.

 (8) Eesvoolu veeseisu kirjeldamiseks märgitakse trassi skeemile veeseisu mõõtmise kuupäev.
[RTL 2006, 51, 944 - jõust. 01.07.2006]

§ 21. Veejuhtmel asuva rajatise uurimise nõuded

 (1) Veejuhtmel asuv rajatis on truup, truupregulaator, paisregulaator, sild ja muu rajatis.

 (2) Truubi kirjeldamiseks märgitakse kaardile truubi tingmärgi juurde truubi pikkus meetrites ja murruna lugejas sidekriipsuga truubi välja- ja sissevoolu põhja kõrgusarv ning nimetajas sidekriipsuga truubi diameeter ja tee teljekõrgusarv truubi kohal.

 (3) Silla kirjeldamiseks märgitakse kaardile silla tingmärgi juurde murruna lugejas sidekriipsuga silla pikkus 0,1 m ja laius 0,01 m täpsusega ning nimetajas sidekriipsuga sõidutee telje kõrgusarv ja andmete olemasolu korral silla kandevõime.

 (4) Paisregulaatori kirjeldamiseks märgitakse kaardile ülevoolu harja kõrgus ning veeseisud ülemises ja alumises bjefis.

 (5) Selles paragrahvis nimetatud rajatistel määratakse nende tehniline seisund.
[RTL 2006, 51, 944 - jõust. 01.07.2006]

6. peatükk MAAPARANDUSSÜSTEEMI TEHNILISE SEISUKORRA UURIMISTÖÖ NÕUDED 

§ 22. Kuivendatud maa-ala ülevaatuse nõuded

 (1) Kuivendatud maa-ala ülevaatusel (edaspidi maa-ala ülevaatus ) selgitatakse puudulikult kuivendatud maa-ala esialgne piir väliste tunnuste abil määratud pinnase liigniiskuse järgi.

 (2) Maa-ala ülevaatus tehakse kevadiste maaharimistööde või sügiseste koristustööde ajal.

 (3) Puudulikult kuivendatud maa-ala esialgne piir kantakse drenaažisüsteemi teostusjoonisele ja seda täpsustatakse drenaažisüsteemi omaniku andmete olemasolu korral.

 (4) Maa-ala hinnatakse puudulikult kuivendatuks, kui külvieelsel või koristusperioodil on põhjavee tase vähem kui 30–40 cm allpool maapinda või kui esineb pinnavett või kui põhjavesi ulatub maapinnani ajal, kui võrdlusalal on künnikiht liigveest vabanenud.

 (5) Maa-ala ülevaatuse käigus märgitakse väliuurimistööde kaardile puudulikult kuivendatud maa-ala täpsustatud piir, eriti märjad alad, suuremad pinnaveeloigud, tegutsevad allikad, põhjavee väljakiildumise alad ja mulla ülemäärasest tihenemisest põhjustatud ülavee esinemise piirkonnad.
[RTL 2006, 51, 944 - jõust. 01.07.2006]

§ 23. Puuduliku kuivenduse põhjuste määramine

 (1) Puuduliku kuivenduse põhjus võib olla:
 1) torustiku lokaalne rike;
 2) drenaažitorustiku ummistumine rauaookri või mineraalsettega;
 3) drenaaži veevastuvõtuvõime vähenemine;
 4) künnialuse kihi tihenemine;
 5) viga lähtetingimuste hindamisel süsteemide projekteerimisel.

 (2) Uurimine peab andma piisava info puuduliku kuivenduse põhjuse määramiseks.

 (3) Uurimise ajal ei tohi veeseis eesvoolus põhjustada paisutust uuritavas drenaažisüsteemis.
[RTL 2006, 51, 944 - jõust. 01.07.2006]

§ 24. Drenaaži toimimisvõime uurimise nõuded

 (1) Drenaaži toimimisvõime määramiseks rajatakse dreenide kohale ja vahele põhjavee vaatluskaevud.

 (2) Drenaaži toimimisvõime uurimisel peab põhjavee tase dreenide vahel olema vähemalt 0,2 m dreenidest kõrgemal ega tohi ulatuda künnikihini.

 (3) Drenaaži toimimisvõime, mis tähistatakse tähega R, arvutatakse järgmise valemiga:

 kus h0 on põhjavee tase vaatluskaevus dreeni kohal, hk on mõlemal pool dreene asuvate vaatluskaevude keskmine põhjavee tase.

 (4) Kui drenaaži toimimisvõime R on üle 0,7, loetakse drenaaži toimimisvõime nõuetekohaseks. Kui R on vahemikus 0,7–0,3, loetakse drenaaži toimimisvõime mittenõuetekohaseks ja maa-ala, kus nimetatud drenaaž paikneb, nimetatakse puudulikult kuivendatud maa-alaks. Kui R on alla 0,3, loetakse drenaaži toimimisvõime lõppenuks.

 (5) Puudulikult kuivendatud maa-alal selgitatakse drenaaži tõrke põhjused dreenide lahtikaevamise teel. Lahtikaevamiseks valitakse samad dreenid, mille toimimisvõimet on määratud.

 (6) Dreenide lahtikaevamise kohad ei tohi paikneda vaatluskaevude reast kaugemal kui 10 meetrit. Vajaduse korral kaevatakse lahti kollektori ja dreeni ühendus. Kaevamisel avatakse vähemalt 1 m pikkune torulõik.

 (7) Dreenide lahtikaevamisel määratakse kaeviku täitepinnase lõimis, kattemulla paksus, liiduste kattematerjal ja katmisviis, liidusepilude laius, torude nihkumise ulatus, sette ulatus torus ning torude ja ühendusdetailide vigastused.

 (8) Dreeni- või kollektoritorudes ookrisette olemasolu korral määratakse põhjavee rauasisaldus.

 (9) Pinnase veeläbilaskvuse täpsustamise vajaduse korral määratakse väliuurimisel pinnase filtratsioonimoodul. Usaldusväärsete andmete saamiseks tehakse ühe uurimispunkti läheduses kolm määramist.

§ 25. Mulla tihenemise uurimise nõuded

 (1) Mulla tihenemist hinnatakse kas mulla mahumassi laboratoorse määramise või mulla kõvaduse välimääramise andmete alusel.

 (2) Mulla kriitiline tihedus (g/cm3) lõimiste kaupa on:

Tiheduse kirjeldus

Keskmine liiv

Peenliiv

Saviliiv

Kerge liivsavi

Keskmine liivsavi

Raske liivsavi

Künnikihi all

1,75

1,60

1,70

1,65

1,60

1,55

Võimalik maksimaalne tihedus

2,00

1,80

2,06

2,10

1,90

1,80

 (3) Mulla kriitiline kõvadus (kg/cm2) lõimiste kaupa on:

 

Liiv

Peenliiv

Kerge liivsavi

Keskmine liivsavi

Raske liivsavi

Kriitiline kõvadus (kg/cm2)

üle 45

üle 37

üle 32

üle 30

üle 23

Mulla niiskusesisaldus (%), mis vastab niiskusseisundile 0,8 väliveemahutavust

6–8

9–11

11–13

13–15

15–17

 (4) Usaldusväärsete andmete saamiseks tehakse uurimispunkti läheduses kolm määramist. Uurimispunktis loetakse muld ülemäära kriitiliselt tihenenuks, kui seda näitavad vähemalt kaks määra mist.

 (5) Kriitiliselt tihenenud mulla esinemise piirkond määratakse ülavee esinemise, mullaomaduste muutumise ja mulla tiheduse korduvmääramiste andmete alusel.

§ 251. Põllumajandusmaal hajureostuse leviku ohu ja erosiooniohu uurimise nõuded

 (1) Põllumajandusmaal asuva maaparandussüsteemi maa-alal (edaspidi maaparandussüsteemimaa-ala) uuritakse hajureostuse leviku ohtu ja erosiooniohtu merre, järve ja üle 10 km2 suuruse valgalaga vooluveekogusse (edaspidi reostustundlikveekogu), lähtudes lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumitest.

 (2) Püsirohumaal asuv maaparandussüsteemi maa-ala on hajureostuse leviku ohu ja erosiooniohu vaba.

 (3) Haritaval maal asuval maaparandussüsteemi maa-alal on hajureostuse leviku oht ja erosioonioht vähetõenäoline, kui:
 1) savi- ja raskel liivsavimullal on maapinna lang kuni 5‰;
 2) keskmisel ja kergel liivsavimullal on maapinna lang kuni 10‰;
 3) liiv- ja saviliivmullal on maapinna lang kuni 15‰.

 (4) Haritaval maal asuv maaparandussüsteemi maa-ala on hajureostuse leviku ohtlik, kui:
 1) savi- ja raskel liivsavimullal on maapinna lang üle 5‰;
 2) keskmisel ja kergel liivsavimullal on maapinna lang üle 10‰;
 3) liiv- ja saviliivmullal on maapinna lang üle 15‰;
 4) seljakulise maa üldlang on väiksem punktides 1–3 sätestatud langudest, kuid seljakutel ületab maapinna lang punktides 1–3 sätestatud arvväärtuse.

 (5) Haritaval maal asuv maaparandussüsteemi maa-ala on erosiooniohtlik, kui:
 1) savi- ja raskel liivsavimullal on maapinna lang üle 20‰;
 2) keskmisel ja kergel liivsavimullal on maapinna lang üle 30‰;
 3) liiv- ja saviliivmullal on maapinna lang üle 40‰.

 (6) Lõigetes 3–5nimetatud mulla lõimis määratakse maapinnalt arvates kuni 50 sentimeetri sügavuses mullakihis.

 (7) Maaparandussüsteemi maa-ala hajureostuse leviku ohtu ja erosiooniohtu uuritakse üle 5 hektari suurusel maaparandussüsteemi osal.

 (8) Hajureostuse leviku ohu ja erosiooniohu uurimisel maaparandussüsteemi maa-alal uuritakse ka maaparandussüsteemi või selle osaga vahetult piirnevat hajureostuse leviku ohtlikku ja erosiooniohtlikku ala, kui pinnavee juurdevool ei ole nimetatud alalt kõrvale juhitud kraavi, teetammi või muu rajatise abil.
[RTL 2007, 89, 1495 - jõust. 01.12.2007]

§ 26. Drenaaži toimimisvõime uurimise aruande koostamise nõuded

 (1) Drenaaži toimimisvõime uurimistöö tulemused vormistatakse aruandena, mis koosneb maaparandussüsteemi kaardist (edaspidi kaart) ja seletuskirjast.

 (2) Kaart on väljavõte maaparandussüsteemi teostusjoonisest.

 (3) Kaardile märgitakse:
 1) puudulikult kuivendatud maa-ala piir;
 2) drenaažitorustiku lahtikaevamise kohad;
 3) drenaažiarmatuuri rikete asukohad;
 4) filtratsioonimooduli määramise korral määramispunktide asukohad.
[RTL 2006, 51, 944 - jõust. 01.07.2006]

/otsingu_soovitused.json