Teksti suurus:

Väärismetalltoodete seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:22.01.2004
Avaldamismärge:RT I 2003, 15, 85

Väärismetalltoodete seadus

Vastu võetud 22.01.2003

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 10. veebruari 2003. a otsusega nr 336

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab väärismetalltoodete käitlemise ning väärismetalli proovi määramise ja tõendamise nõuded, järelevalve korralduse seaduse täitmise üle ning vastutuse seaduse rikkumise eest.

(2) Käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata:
1) tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja väärismetalle sisaldavate toodete suhtes;
2) väärismetalltoodete valmistamisel kasutatavate materjalide ja detailide suhtes;
3) väärismetalltoodete ja väärismetalle sisaldavate toodete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud väärismetalle sisaldavate jäätmete ning kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete suhtes;
4) investeeringukulla suhtes;
5) väärismetallist Eesti ja teiste riikide seaduslike maksevahendite ning antikvaarsete müntide ja medalite suhtes;
6) väärismetallist au- ja teenetemärkide ning spordi- ja kultuuriauhindade suhtes;
7) väärismetallist muusikainstrumentide ja nende osade suhtes;
8) väärismetalltoodete väljaveol;
9) selliste väärismetalltoodete sisseveol, mida reisija veab sisse isiklikuks kasutamiseks või mis sisalduvad ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule juhuti saadetavas postisaadetises, kui nende väärismetalltoodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et need on mõeldud reisija või postisaadetise saaja isiklikuks või perekondlikuks kasutamiseks.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 2. Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) väärismetall – puhas kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium ning nende sulamid;
2) väärismetalli proov – arv, mis näitab, mitu massiosa puhast kulda, hõbedat, plaatinat või pallaadiumi sisaldub vastava väärismetalli sulamis selle tuhande massiosa kohta;
3) väärismetalli standardproov – käesoleva seadusega lubatud väärismetalli proov;
4) väärismetalltoode – ese, mis on tervikuna või osaliselt valmistatud ühest või enamast vähemalt väikseima standardprooviga väärismetallist;
5) käitlemine – väärismetalltoodete valmistamine, sissevedu, müügiks pakkumine ja tasu eest võõrandamine;
6) valmistamine – uute väärismetalltoodete tasu eest võõrandamise eesmärgil valmistamine ning kasutatud väärismetalltoodete parandamine, ümbertegemine ja ennistamine;
7) sissevedu – väärismetalltoodete sissevedu Eesti tolliterritooriumile tolliseadustikus (RT I 2001, 88, 531; 2002, 44, 284; 61, 375; 63, 387; 92, 528; 2003, 2, 17) sätestatud vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga;
8) müügiks pakkumine – tegevus, mille käigus väärismetalltoodete valmistaja, sissevedaja, hulgimüüja või jaemüüja pakub väärismetalltooteid tasu eest võõrandamiseks;
9) investeeringukuld – kullakang või kullatahvel, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 995 tuhandikku massiosa, samuti pärast 1800. aastat münditud ja seadusliku maksevahendina käibel olev või käibel olnud kuldmünt, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 900 tuhandikku massiosa ja mida ei müüda numismaatilisel eesmärgil.

2. peatükk
VÄÄRISMETALLTOODETE KÄITLEMISE NÕUDED

1. jagu
Üldnõuded

§ 3. Väärismetalltoodete käitlemise õigus

Väärismetalltooteid võib valmistada, hulgi- või jaemüügi korras müügiks pakkuda või tasu eest võõrandada, samuti käesoleva seaduse § 4 lõike 5 alusel kehtestatud nomenklatuuri kuuluvaid tooteid sisse vedada ettevõtja, kes on kantud:
1) äriregistrisse või maksukohustuslaste registrisse ja
2) riiklikusse erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse.

§ 4. Käitlemiseks lubatud väärismetalltoode

(1) Käitleja võib toodet väärismetalltootena müügiks pakkuda või tasu eest võõrandada, kui selle valmistamiseks on kasutatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud standardproovile vastavat väärismetalli ja see on märgistatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud kohustuslike märgistega.

(2) Väärismetalli standardproovid on:
1) kuldtootel 375, 500, 585, 750, 916 või 999;
2) hõbetootel 800, 830, 925 või 999;
3) plaatinatootel 850, 950 või 999;
4) pallaadiumtootel 500, 950 või 999.

(3) Väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetall on standardproovile vastav, kui selle puhta kulla, hõbeda, plaatina või pallaadiumi sisaldus on standardprooviga võrdne või sellest suurem.

(4) Müügiks pakutava või tasu eest võõrandatava väärismetalltoote mitteväärismetallist osad, välja arvatud vedrud, tihvtid ja teised konstruktsiooniks hädavajalikud detailid, peavad olema märgistatud märgisega «MET» või muu mitteväärismetalli tähistava märgisega.

(5) Nende väärismetalltoodete nomenklatuuri, mille sissevedamisel ettevõtja peab olema registreeritud käesolevas seaduses ettenähtud korras, kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 5. Käitlemiseks mittelubatud toode

(1) Väärismetalltoodet ei ole lubatud müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada, kui:
1) väärismetalltoote valmistamisel on kasutatud väärismetalli, mille proov on selle väärismetalltoote proovimärgisega näidatavast standardproovist madalam;
2) väärismetalltootes on väärismetallist raskesti eristatavat muud metalli, välja arvatud juhul, kui see on vajalik väärismetalltoote tarbimisomaduste parandamiseks;
3) väärismetalltootele on jootmisega liidetud sellist metalli, mida värvi tõttu võiks pidada samaks väärismetalliks, millest väärismetalltoode on valmistatud;
4) kuld-, plaatina- või pallaadiumtoote valmistamisel on kasutatud joodist, mille proov on madalam kui vastava väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli proov;
5) väärismetalltoode on pinnatud nikliga.

(2) Väärismetalltootena ei ole lubatud märgistada, müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada:
1) toodet, mille puhta kulla, hõbeda, plaatina või pallaadiumi sisaldus on väiksem kui käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud vastava väärismetalli väikseim standardproov;
2) toodet, mille valmistamiseks kasutatud metalli massist moodustab väärismetallist valmistatud osa vähem kui 50 protsenti, välja arvatud lauahõbe, kellad ja teised korpustooted;
3) väärismetalliga kaetud muust metallist toodet.

2. jagu
Väärismetalltoote märgised

§ 6. Väärismetalltootel kasutatavad märgised

(1) Väärismetalltootel kasutatavad märgised on:
1) märgised, mille olemasoluta ei või väärismetalltoodet müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada (kohustuslikud märgised);
2) märgised, mida võib käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ning korras väärismetalltootele kanda (mittekohustuslikud märgised).

(2) Kohustuslikud märgised on Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja (edaspidi valmistaja) või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja (edaspidi sissevedaja) nimemärgis ja proovimärgis.

(3) Mittekohustuslikud märgised on kontrollmärgis ja aastamärgis.

§ 7. Kohustuslike märgistega märgistamine

(1) Väärismetalltoote märgistatuse kohustuslike märgistega peab tagama väärismetalltoote valmistaja või sissevedaja.

(2) Kohustuslike märgistega märgistatakse väärismetalltoode, et tõendada selle kvaliteeti ja väärismetalli standardproovile vastavust.

(3) Väärismetalltoode on märgistatud kohustuslike märgistega, kui sellele on kantud:
1) valmistaja või sissevedaja nimemärgis ja proovimärgis või
2) valmistaja või sissevedaja nimemärgis ühendatuna proovimärgisega (edaspidi ühitatud nime- ja proovimärgis).

(4) Väärismetalltoode, millele selle väikeste mõõtmete tõttu ei ole võimalik kanda nii nime- kui proovimärgist või ühitatud nime- ja proovimärgist, võib olla märgistatud ainult proovimärgisega.

(5) Nende väärismetalltoodete loetelu, mida võib müügiks pakkuda või tasu eest võõrandada ilma kohustusliku märgistuseta seetõttu, et on olemas varasem märgistus või et tehnilistel, esteetilistel või muudel põhjustel ei ole märgistamine lubatud või otstarbekas, ning loetelusse kuuluvate toodete valmistamiseks kasutatud väärismetalli proovi tõendamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

§ 8. Nimemärgis

(1) Nimemärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab, milline valmistaja või sissevedaja on vastutav väärismetalltoote nõuetele vastavuse eest.

(2) Nimemärgiseks võib olla täht, täheühend või märk, mis on selgesti eristatav teiste ettevõtjate nimemärgistest ning mis on kantud nimemärgiste riiklikusse registrisse.

(3) Valmistaja või sissevedaja võib nimemärgisena kasutada oma registreeritud kaubamärki, kui see märk vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele ja on kantud nimemärgiste riiklikusse registrisse.

(4) Sissevedaja võib lisaks esmaselt nimemärgiste riiklikusse registrisse kantud nimemärgisele registrisse kanda oma nimemärgise tähenduses kasutatava täiendava nimemärgise. Sissevedaja täiendavaks nimemärgiseks võib olla sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja nimemärgis, kui ettevõtja on andnud kirjaliku nõusoleku oma nimemärgise sel viisil nimemärgiste riiklikusse registrisse kandmiseks.

§ 9. Proovimärgis

(1) Proovimärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli ja selle standardproovi.

(2) Proovimärgise kuju on erinevate väärismetallide puhul erinev. Proovimärgise ja ühitatud nime- ja proovimärgise kuju ning väärismetalltoote nimemärgise ja proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

§ 10. Kontrollmärgis

(1) Kontrollmärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, millega väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise valdkonnas tegutsev äriühing (edaspidi väärismetalli proovi tõendaja) tõendab, et väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli proov vastab standardproovile.

(2) Kontrollmärgis on Eesti proovijärelevalve märk. Kontrollmärgiseks on märgis, millel on sammuva otsavaatava lõvi kujutis ovaalses süvendis.

(3) Väärismetalltoode on kontrollmärgistatud, kui sellele on kantud:
1) kontrollmärgis või
2) kontrollmärgis ühendatuna proovimärgisega (edaspidi ühitatud proovi- ja kontrollmärgis ).

(4) Väärismetalltoote analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

§ 11. Aastamärgis

(1) Aastamärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab väärismetalltoote valmistamise aastat.

(2) Aastamärgiseks on eesti tähestiku suurtähed tähestikulises järjekorras. Aastamärgised kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

(3) Väärismetalltoote võib aastamärgisega märgistada valmistaja või sissevedaja ise või tellida märgistamise teiselt ettevõtjalt.

3. jagu
Nimemärgiste riiklik register

§ 12. Nimemärgiste riikliku registri toimimise üldised alused

(1) Nimemärgiste riikliku registri ülesanded on:
1) valmistajate ja sissevedajate nimemärgiste kandmine registrisse (registrikande tegemine);
2) registrisse kantud nimemärgiseid käsitleva teabe töötlemine;
3) registrile esitatud nimemärgiste näidis- ja võrdlusjäljendite säilitamine;
4) väärismetalltootele kantud nimemärgise võrdlemise korraldamine registris säilitatavate nimemärgise näidis- ja võrdlusjäljenditega.

(2) Nimemärgiste riikliku registri asutab, registri pidamise põhimääruse kehtestab ning registri vastutava ja volitatud töötleja määrab Vabariigi Valitsus andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387) sätestatud korras.

§ 13. Registreerimistaotlus

Ettevõtja, kes soovib kanda oma nimemärgise nimemärgiste riiklikusse registrisse, esitab nimemärgiste riikliku registri volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles peab sisalduma:
1) nimemärgise registreerimise avaldus;
2) nimemärgise suurendatud kujutis paberkandjal mõõtkavas 20:1.

§ 14. Nimemärgise registreerimise avaldus

(1) Nimemärgise registreerimise avalduses peavad sisalduma järgmised andmed:
1) ettevõtja nimi, registrikood ja vastava registri nimi ning ettevõtja aadress ja muud kontaktandmed;
2) taotluse selgelt sõnastatud sisu;
3) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
4) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

(2) Registreerimistaotluse esitanud ettevõtja vastutab tema poolt nimemärgiste riiklikule registrile esitatud andmete õigsuse eest.

§ 15. Registrikanne

(1) Nimemärgiste riiklikus registris tehakse registrikanne ettevõtja poolt esitatud registreerimistaotluse alusel tingimusel, et:
1) nimemärgise registreerimise avaldus on nõuetekohane;
2) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja nimemärgise kavand on selgesti eristatav teistest registrisse kantud nimemärgistest;
3) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja on tasunud riigilõivu ja
4) esitatud on nimemärgise näidisjäljendid, mis on löödud metallplaadile vastavalt nimemärgiste riikliku registri põhimääruses sätestatud tunnustele.

(2) Registreerimistaotluse vastavuse korral käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele edastab nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates sellekohase teate posti teel või elektrooniliselt registreerimistaotluse esitanud ettevõtjale ja annab vähemalt ühekuulise tähtaja nimemärgise näidisjäljendite esitamiseks. Kui registreerimistaotlus ei vasta lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud nõuetele, määrab registri volitatud töötleja ettevõtjale puuduste kõrvaldamiseks vähemalt kahenädalase tähtaja.

(3) Kui riigilõiv on tasutud, tehakse registrikanne kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud näidisjäljendite saamisest arvates.

(4) Nimemärgiste riiklikusse registrisse kantavad andmed (edaspidi registriandmed) on:
1) registreerimisnumber;
2) registreerimise kuupäev;
3) ettevõtja nimi, registrikood ja vastava registri nimi ning ettevõtja aadress ja muud kontaktandmed;
4) registreeritud nimemärgise kujutis mõõtkavas 20:1.

(5) Registreeritud nimemärgise näidisjäljendid, mis on löödud metallplaadile vastavalt nimemärgiste riikliku registri põhimääruses sätestatud tunnustele, kantakse nimemärgiste riikliku registri esemekogusse.

(6) Registreerimise teade edastatakse registreerimistaotluse esitanud ettevõtjale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registrikande tegemise päevale järgneval tööpäeval.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud registriandmed avaldatakse nimemärgiste riikliku registri veebilehel.

(8) Ettevõtja soovil teeb nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja ettevõtja registriandmetest ametlikke väljavõtteid.

§ 16. Registreerimisest keeldumine

(1) Registreerimisest keeldutakse, kui:
1) nimemärgise registreerimise avaldus ei ole nõuetekohane ja selles puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud;
2) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja nimemärgise kavand on identne või äravahetamiseni sarnane nimemärgiste riiklikusse registrisse juba kantud nimemärgisega ja selle puuduse kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud;
3) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja ei ole tasunud riigilõivu;
4) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja ei ole talle antud tähtaja jooksul esitanud oma nimemärgise näidisjäljendeid.

(2) Motiveeritud teade registreerimisest keeldumise kohta edastatakse registreerimistaotluse esitanud ettevõtjale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registreerimisest keeldumise otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.

§ 17. Sissevedaja täiendava nimemärgise registreerimistaotlus

(1) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud juhul esitab sissevedaja nimemärgiste riikliku registri volitatud töötlejale taotluse, milles peab sisalduma:
1) täiendava nimemärgise registreerimise avaldus;
2) sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja nimemärgise suurendatud kujutis paberkandjal mõõtkavas 20:1;
3) dokument, mis tõendab, et sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja on nõus oma nimemärgise kandmisega nimemärgiste riiklikusse registrisse sissevedaja täiendava nimemärgisena.

(2) Täiendava nimemärgise registreerimise avalduses peavad sisalduma järgmised andmed:
1) sissevedaja nimi, registrikood ja vastava registri nimi ning sissevedaja aadress ja muud kontaktandmed;
2) sissevedaja nimemärgise registreerimisnumber nimemärgiste riiklikus registris;
3) taotluse selgelt sõnastatud sisu;
4) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
5) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

(3) Koos registreerimistaotlusega esitab sissevedaja sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja nimemärgise näidisjäljendid, mis on löödud metallplaadile vastavalt nimemärgiste riikliku registri põhimääruses sätestatud tunnustele.

§ 18. Sissevedaja täiendava nimemärgise registrikanne

(1) Sissevedaja täiendava nimemärgise registrisse kandmiseks teeb nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja sissevedaja registriandmetesse vastava täienduse kahe tööpäeva jooksul registreerimistaotluse saamisest arvates tingimusel, et registreerimistaotlus on nõuetekohane, esitatud on sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja nimemärgise näidisjäljendid ja tasutud on riigilõiv.

(2) Sissevedaja täiendava nimemärgise registreerimise või registreerimisest keeldumise teatavakstegemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 6 ja § 16 lõikes 2 sätestatut.

§ 19. Registriandmete kustutamine

(1) Nimemärgiste riiklikusse registrisse kantud registriandmed kustutatakse:
1) selle ettevõtja taotluse alusel, kelle nimemärgis on registrisse kantud;
2) kui ilmneb, et ettevõtja, kelle nimemärgis on registrisse kantud, on oma registreerimistaotluses esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele ja millel on registrikande tegemisel oluline tähtsus;
3) kui valmistaja või sissevedaja kohta käivad registreeringuandmed on riiklikust erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrist kustutatud.

(2) Motiveeritud teade registriandmete kustutamise kohta edastatakse ettevõtjale, kelle nimemärgis oli registrisse kantud ja riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale, posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registriandmete kustutamise päevale järgneval tööpäeval.

(3) Nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja säilitab registrist kustutatud nimemärgiste kohta käinud registriandmeid oma veebilehel märkega «Registrist kustutatud» kolme aasta jooksul registriandmete kustutamise päevast arvates.

§ 20. Nimemärgise võrdlusjäljendite esitamise kohustus

Ettevõtja, kelle nimemärgis on registrisse kantud, on kohustatud üks kord aastas, nimemärgiste riikliku registri põhimääruses sätestatud korras ja tähtaegadel, esitama nimemärgiste riikliku registri volitatud töötlejale oma nimemärgise metallplaadile löödud võrdlusjäljendid.

4. jagu
Väärismetalltoodete valmistaja, sissevedaja või hulgimüüja registreerimine

§ 21. Registreerimistaotlus

(1) Ettevõtja, kes soovib väärismetalltooteid valmistada, sisse vedada või hulgimüügi korras müügiks pakkuda ja tasu eest võõrandada, esitab riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles sisalduvad järgmised andmed:
1) ettevõtja nimi, registrikood ja vastava registri nimi ning ettevõtja aadress ja muud kontaktandmed;
2) tegevusala, millel soovitakse tegutseda;
3) väärismetalltoodete valmistamise, sisseveo või hulgimüügi eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, kusjuures füüsilisest isikust ettevõtja poolt esitatava taotluse puhul on selleks isikuks sama füüsiline isik;
4) valmistaja või sissevedaja nimemärgise registreerimisnumber nimemärgiste riiklikus registris (ei ole nõutav hulgimüügi kohta esitatud taotluse korral);
5) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid;
6) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
7) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

(2) Registreerimise taotleja vastutab tema poolt riiklikule erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrile esitatud andmete õigsuse eest.

§ 22. Registreering

(1) Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris tehakse registreering ettevõtja poolt esitatud registreerimistaotluse alusel kahe tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates tingimusel, et:
1) taotlus on nõuetekohane;
2) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja suhtes puuduvad käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 nimetatud asjaolud;
3) registreerimistaotluse esitanud ettevõtjal ei ole riiklike maksude osas üle 50-kroonist maksuvõlga.

(2) Väärismetalltoodete valmistaja, sissevedaja või hulgimüüja kohta riiklikusse erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse kantavad andmed (edaspidi registreeringuandmed) on:
1) registreeringu number;
2) registreeringu tegemise kuupäev;
3) ettevõtja nimi, registrikood ja vastava registri nimi ning ettevõtja aadress ja muud kontaktandmed;
4) registreeringu alusel lubatud tegevusala;
5) valmistaja või sissevedaja nimemärgise registreerimisnumber nimemärgiste riiklikus registris, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegeleb väärismetalltoodete hulgimüügiga;
6) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid;
7) väärismetalltoodete valmistamise, sisseveo või hulgimüügi eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
8) märge registreeringu alusel lubatud tegevuse ajutise katkestamise kohta.

(3) Teade registreeringu tegemise kohta edastatakse registreerimistaotluse esitanud ettevõtjale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registreeringu tegemise päevale järgneval tööpäeval.

(4) Registreeringuandmed avaldatakse riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri veebilehel.

(5) Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud ettevõtja soovil teeb registri volitatud töötleja ettevõtja registreeringuandmetest ametlikke väljavõtteid.

§ 23. Registreeringu tegemisest keeldumine

(1) Registreeringu tegemisest keeldutakse, kui:
1) registreerimistaotlus ei ole nõuetekohane ja selles puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud;
2) registreerimistaotluse esitanud ettevõtjat on karistatud karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) §-de 209, 226, 227, 339, 340 ja 372 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest ja karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477) § 25 lõikes 1 nimetatud tähtajad ei ole möödunud;
3) registreerimistaotluse esitanud juriidiline isik kuulub lõpetamisele;
4) registreerimistaotluse esitanud füüsilisest isikust ettevõtjale on mõistetud lisakaristusena karistusseadustiku §-s 49 tähendatud tegutsemiskeeld ja see on kandmata;
5) registreerimistaotluse esitanud ettevõtjal on riiklike maksude osas üle 50-kroonine maksuvõlg.

(2) Motiveeritud teade registreeringu tegemisest keeldumise kohta edastatakse registreerimistaotluse esitanud ettevõtjale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registreeringu tegemisest keeldumise otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.

§ 24. Registreeringuandmete kustutamine

(1) Riiklikusse erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse kantud registreeringuandmed kustutatakse:
1) registris registreeritud ettevõtja taotluse alusel;
2) käesoleva seaduse § 45 lõikes 3 sätestatud riiklikku järelevalvet teostava asutuse peadirektori või tema poolt volitatud ametniku otsuse alusel;
3) kui registris registreeritud ettevõtjat on karistatud käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 2 nimetatud kuriteo eest;
4) kui registris registreeritud juriidiline isik on mõistetud mis tahes kuriteo eest sundlõpetamisele;
5) kui registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on kohaldatud käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 4 nimetatud karistust;
6) kui ilmneb, et registris registreeritud ettevõtja on oma registreerimistaotluses esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele ja millel on registreeringu tegemisel oluline tähtsus;
7) kui valmistaja või sissevedaja registriandmed on nimemärgiste riiklikust registrist kustutatud;
8) kui ilmneb maksuseaduse oluline või korduv rikkumine, mis seostub väärismetalltoodete käitlemisega.

(2) Motiveeritud teade registreeringuandmete kustutamise kohta edastatakse riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud ettevõtjale ja nimemärgiste riikliku registri volitatud töötlejale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registreeringuandmete kustutamise päevale järgneval tööpäeval.

§ 25. Andmete muutumisest teavitamise kohustus

(1) Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud ettevõtja on kohustatud registri volitatud töötlejat viie tööpäeva jooksul teavitama:
1) registreeringuandmete muutumisest;
2) registreeringu alusel lubatud tegevuse katkestamisest enamaks kui kolmeks kuuks.

(2) Registreering, mille kohta on tehtud märge registreeringu alusel lubatud tegevuse ajutise katkestamise kohta, ei ole kehtiv. Enne tegevuse jätkamist tuleb ettevõtjal sellest teavitada riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejat, kes kustutab tegevuse ajutise katkestamise kohta tehtud märke.

5. jagu
Väärismetalltoodete jaemüük

§ 26. Väärismetalltoodete jaemüügi õigus

(1) Väärismetalltoodete jaemüügi õigus on ettevõtjal, kellele kohalik omavalitsus on väljastanud kauplemisloa, millel on väärismetalltoodete jaemüügi õigust andev märge.

(2) Kauplemisloale teeb väärismetalltoodete jaemüügi õigust andva märke ettevõtja vastava taotluse alusel kauplemisloa väljastaja.

§ 27. Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse saamiseks esitatav taotlus

(1) Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse saamiseks esitab ettevõtja kohalikule omavalitsusele kirjaliku taotluse, milles sisalduvad järgmised andmed:
1) ettevõtja nimi, registrikood ja vastava registri nimi ning ettevõtja aadress ja muud kontaktandmed;
2) taotluse selgelt sõnastatud sisu;
3) ettevõtte nimi (selle olemasolu korral);
4) tegevuskoha aadress või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave;
5) väärismetalltoodete jaemüügi eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, kusjuures füüsilisest isikust ettevõtja puhul on selleks isikuks sama füüsiline isik;
6) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
7) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

(2) Kui taotlus on esitatud väärismetalltoodete jaemüügiks avalikul üritusel, märgitakse taotluses tegevuskoha aadressi asemel selle avaliku ürituse nimetus, toimumise aeg, toimumispaik ja selle ettevõtja müügikohtade arv. Koos taotlusega esitatakse avaliku ürituse korraldaja kirjalik nõusolek.

(3) Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse taotleja vastutab tema poolt kauplemisloa väljastajale esitatud andmete õigsuse eest.

§ 28. Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse andmine

(1) Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse andmise otsustamiseks võib kauplemisloa väljastaja küsida väärismetalltoodete jaemüügi õiguse taotlemisel esitatud kirjalike ja suuliste andmete kohta ettevõtjalt või tema esindajalt, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt täpsustavaid andmeid ja kontrollida esitatud andmete õigsust, sealhulgas tegevuskohas.

(2) Kui ei esine väärismetalltoodete jaemüügi õiguse andmisest keeldumise asjaolusid ja kauplemisloa väljastaja teeb otsuse väärismetalltoodete jaemüügi õiguse andmiseks, edastab ta riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale vastava haldusakti ärakirja.

(3) Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötleja teeb laekunud haldusakti ärakirja alusel registreeringu kahe tööpäeva jooksul haldusakti ärakirja laekumisest arvates, millest teatab kauplemisloa väljastajale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registreeringu tegemise päevale järgneval tööpäeval, edastades ühtlasi registreeringu numbri.

(4) Registreeringuandmed on:
1) registreeringu number;
2) registreeringu tegemise kuupäev;
3) käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud andmed.

(5) Kauplemisloa väljastaja teeb kauplemisloale väärismetalltoodete jaemüügi õigust andva märke pärast riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejalt registreeringu tegemise kohta kinnituse saamist, kusjuures kohustuslik on kanda kauplemisloale registri volitatud töötleja edastatud registreeringu number.

§ 29. Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse andmisest keeldumine

(1) Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse andmisest keeldutakse, kui:
1) väärismetalltoodete jaemüügi õigust taotlev ettevõtja ei esita nõuetekohaseid dokumente ja selle puuduse kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud;
2) väärismetalltoodete jaemüügi õigust taotlev ettevõtja esitab andmeid, mis ei vasta tegelikkusele;
3) väärismetalltoodete jaemüügi õigust taotlev ettevõtja soovib teostada väärismetalltoodete jaemüüki kohas, kus see käesoleva seaduse § 33 kohaselt ei ole lubatud;
4) väärismetalltoodete jaemüügi õigust taotleva ettevõtja puhul esinevad käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud registreeringu tegemisest keeldumise asjaolud.

(2) Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse andmisest keeldumise kohta antud haldusakti ärakiri edastatakse taotluse esitanud ettevõtjale posti teel või toimetatakse talle kätte hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.

§ 30. Andmete muutumisest teavitamise kohustus

(1) Väärismetalltoodete jaemüügi õigust omav ettevõtja on kohustatud kauplemisloa väljastajat viie tööpäeva jooksul teavitama väärismetalltoodete jaemüügi eest vastutava isiku või tema kontaktandmete muutumisest.

(2) Kauplemisloa väljastaja peab riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejat teavitama väärismetalltoodete jaemüügi õigust omava ettevõtja käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud andmete muutumisest kahe tööpäeva jooksul pärast kauplemisloa väljastajale nimetatud muudatuste teatavaks saamist.

§ 31. Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse kehtetuks tunnistamine

(1) Kauplemisloa väljastaja tunnistab oma haldusaktiga väärismetalltoodete jaemüügi õiguse kehtetuks, kui seda taotleb selle õiguse omaja.

(2) Kauplemisloa väljastaja võib oma haldusaktiga tunnistada väärismetalltoodete jaemüügi õiguse kehtetuks, kui:
1) väärismetalltoodete jaemüügi õiguse taotlemisel on esitatud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele ja millel on jaemüügi õiguse andmisel oluline tähtsus;
2) kalendriaasta jooksul on korduvalt müüdud, müügiks pakutud või jaemüügiettevõttes hoitud nõuetekohaselt märgistamata või käesoleva seaduse § 35 lõike 1 nõuetele vastava hulgimüügidokumendita väärismetalltooteid;
3) selleks on esitanud motiveeritud ettepaneku järelevalve teostaja.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule kaotab väärismetalltoodete jaemüügi õigus kehtivuse:
1) kui kauplemisloa väljastaja on tunnistanud oma haldusaktiga kehtetuks kauplemisloa, millel on väärismetalltoodete jaemüügi õigust andev märge;
2) kui kauplemisloa, millel on väärismetalltoodete jaemüügi õigust andev märge, kehtivuse aeg on lõppenud.

(4) Otsus väärismetalltoodete jaemüügi õiguse või kauplemisloa, millel on väärismetalltoodete jaemüügi õigust andev märge, kehtetuks tunnistamise kohta jõustub selle kohta antud haldusaktis märgitud tähtpäeval.

(5) Tunnistanud kehtetuks väärismetalltoodete jaemüügi õiguse või kauplemisloa, millel oli väärismetalltoodete jaemüügi õigust andev märge, toimetab kauplemisloa väljastaja selle haldusakti ärakirja hiljemalt haldusakti andmise päevale järgneval tööpäeval kätte või edastab posti teel:
1) isikule, kelle suhtes väärismetalltoodete jaemüügi õiguse või kauplemisloa kehtetuks tunnistamise otsus tehti;
2) riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale, kes kustutab vastavad registreeringuandmed.

(6) Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse kehtetuks tunnistamise korral on ettevõtja, kelle suhtes õiguse kehtetuks tunnistamise otsus tehti, kohustatud esitama viie päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest alates kauplemisloa väljastajale kauplemisloa muudatuste tegemiseks. Kauplemisloa väljastaja muudab väärismetalltoodete jaemüügi õigust omanud ettevõtja kauplemisloa, märkides sellele, et väärismetalltoodete jaemüük on keelatud.

§ 32. Teave väärismetalltoodete jaemüügi õigust omavate ettevõtjate kohta

Väärismetalltoodete jaemüügi õigust omavate ettevõtjate üle peetakse arvestust:
1) kauplemislubade väljastaja poolt peetavate andmekogude kaudu;
2) riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri kaudu.

§ 33. Piirangud väärismetalltoodete jaemüügil

Väärismetalltoodete jaemüük ei ole lubatud:
1) turul;
2) tänavakaubanduses;
3) pandimajas;
4) koduukselepingute kaudu võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) § 46 tähenduses;
5) avalikul üritusel, välja arvatud üritused, kus väärismetalltoodete jaemüük on ürituse eesmärgist tulenevalt asjakohane.

§ 34. Väärismetalltoote eest maksmist tõendav dokument

Väärismetalltoote jaemüügil peab jaemüüja andma ostjale väärismetalltoote eest maksmist tõendava dokumendi, mis vastab õigusaktis kehtestatud nõuetele ja võimaldab müüdud väärismetalltoodet identifitseerida.

6. jagu
Muud nõuded

§ 35. Väärismetalltoodete hulgimüügi kohta vormistatav dokument

(1) Väärismetalltoodete hulgimüügi kohta jaemüüjale või teisele käitlejale tuleb vormistada paberkandjal hulgimüügidokument, mis võimaldab väärismetalltooteid identifitseerida. Hulgimüügidokumendile peab lisaks raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600) § 7 lõike 1 punktides 1–7 sätestatud andmetele olema kantud vähemalt väärismetalltoodete hulgimüüki teostava ettevõtja registreeringu number riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris ning järgmised andmed müüdava väärismetalltoote kohta:
1) väärismetalltoote nimetus;
2) väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli nimetus ja proov;
3) väärismetalltoote mass.

(2) Väärismetalltoodete vastuvõtmisel hulgimüügi korras peab jaemüüja või teine käitleja kontrollima hulgimüügidokumendi nõuetekohasust.

§ 36. Arveldamine väärismetalltoodete sisseveo ja hulgimüügi korral

Väärismetalltoodete sisseveo ja hulgimüügi korral arveldatakse väärismetalltoodete eest sularahata arvelduse korras.

§ 37. Nõuded proovi määramise vahenditele ja meetoditele

Väärismetalltoodete tasu eest võõrandamise tehingute sõlmimisel võib väärismetalltoote standardproovile vastavuse kontrollimisel kasutada väärismetalli proovi määramise mõõtevahendeid ning valideeritud mõõtemeetodeid, mille mõõteviga ei ületa viit tuhandikku massiosa kuld-, pallaadium- ja plaatinatoodete ning kümmet tuhandikku massiosa hõbetoodete puhul.

§ 38. Väärismetalltoodete ekspert

(1) Väärismetalltoote sihipärasel kasutamisel ilmnenud defektide olemasolu ja nende põhjuste või väärismetalltoote ja selle osade ning märgistuse autentsuse väljaselgitamiseks võib teostada ekspertiisi, mille viib läbi väärismetalltoodete ekspert.

(2) Väärismetalltoodete ekspert peab olema kompetentne. Kompetentsus loetakse tõendatuks, kui:
1) eksperdiks oleva isiku katselabor on käesoleva seaduse § 40 lõike 2 punktis 8 nimetatud akrediteerimisasutuse poolt väärismetalli analüüside teostamiseks akrediteeritud või
2) eksperdiks olev füüsiline isik on sertifitseeritud antud tegevusalaks akrediteeritud personalisertifitseerimisfirma poolt või tal on vähemalt 10-aastane tööstaaž vastavate uuringute alal katselaboris või väärismetalltooteid valmistava ettevõtja juures.

3. peatükk
VÄÄRISMETALLI PROOVI STANDARDPROOVILE VASTAVUSE TÕENDAMINE

§ 39. Väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamine

(1) Väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamine on menetlus, mille käigus väärismetalli proovi tõendaja analüüsib väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud sulami väärismetalli sisaldust ja tõendab tootele kantava kontrollmärgisega selle vastavust standardproovile.

(2) Väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise teenuste hindade kujundamise alused peavad olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning hinnad kujundatud selliselt, et need kataksid väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamisega seotud põhjendatud kulutused ja tagaksid väärismetalli proovi tõendajale mõistliku kasumi.

§ 40. Väärismetalli proovi tõendaja

(1) Väärismetalli proovi tõendaja on väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise toimingute teostamiseks asutatud riigi äriühing riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941; 2002, 32, 188) tähenduses. Nimetatud äriühing on konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600) tähenduses ainuõigust omav ettevõtja, kellele ainuõiguse andmiseks avalikku konkurssi ei korraldata.

(2) Väärismetalli proovi tõendaja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) äriühing, selle juhatuse ja nõukogu liige ning väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise eest vastutav töötaja ei tohi tegeleda väärismetalltoodete valmistamise, sisseveo või nende hulgi- või jaemüügi korras müügiks pakkumise ja tasu eest võõrandamisega;
2) äriühingu töötajad peavad olema tööks vajaliku ettevalmistuse, hariduse ja kogemustega;
3) äriühing peab valdama vahendeid, mis võimaldavad nõuetekohaselt teostada väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamisega seotud toiminguid;
4) äriühing peab kujundama väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise teenuste hinnad vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 2;
5) äriühing ja selle töötajad peavad teostama väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamisega seotud toiminguid asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt ning olema sõltumatud mõjutamisest, millest võib oleneda nende otsus;
6) äriühingu töötajate tasustamine ei tohi sõltuda kontrollmärgistatud väärismetalltoodete arvust;
7) äriühing peab tagama, et tema töötajad hoiaksid ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsena, kui seadus ei näe ette selle avalikustamist;
8) äriühingu katselabori peab väärismetalli analüüside teostamiseks olema akrediteerinud toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2002, 6, 20; 44, 282) § 2 lõikes 14 nimetatud akrediteerimisasutus.

§ 41. Väärismetalli proovi tõendaja vastutuskindlustus

Väärismetalli proovi tõendaja tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab väärismetalli proovi tõendaja sõlmima vastutuskindlustuslepingu järgmiste tingimuste kohaselt:
1) kindlustusandja on äriühing, kellel on Eestis kindlustamise luba;
2) leping hõlmab väärismetalli proovi tõendaja poolt tõendamismenetluse käigus tekitatud kahju ja selle isiku tekitatud kahju, kelle tegevuse eest väärismetalli proovi tõendaja seaduse järgi vastutab;
3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 100 000 krooni. Kutsekohustuste tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust kindlustama ei pea;
4) kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.

4. peatükk
JÄRELEVALVE JA VASTUTUS

1. jagu
Järelevalve

§ 42. Järelevalve teostajad

(1) Käesoleva seadusega kehtestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

(2) Vastavalt oma pädevusele teostavad käesoleva seadusega kehtestatud nõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet:
1) Tarbijakaitseamet;
2) politseiprefektuur;
3) Tolliamet.

(3) Valla- või linnavalitsus teostab järelevalvet kauplemislubade kasutamise õigsuse üle.

§ 43. Järelevalve teostaja õigused

(1) Järelevalve teostajal on õigus:
1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata;
2) siseneda väärismetalltoodete käitleja või tema esindaja juuresolekul hoonesse või ruumi, kus toimub väärismetalltoodete müügiks pakkumine või tasu eest võõrandamine;
3) siseneda väärismetalli proovi tõendaja esindaja juuresolekul hoonesse või ruumi, kus toimub väärismetalltoodete proovi tõendamine;
4) nõuda käitlejale väärismetalltoodete hulgimüügi kohta vormistatud hulgimüügidokumentide kohest esitamist ja seletuse andmist, saada dokumendi väljavõte või koopia igast talle esitatud asjakohasest dokumendist, kontrollida saadud teavet kohapeal, teha märkmeid, kasutada asjaolude fikseerimiseks väärismetalltoodete käitleja või tema esindaja teadmisel tehnikavahendeid;
5) võtta kontrollimiseks tasuta väärismetalltoodete näidiseid ja tellida nende nõuetele vastavuse hindamiseks analüüse isikult, kelle katselabor on käesoleva seaduse § 40 lõike 2 punktis 8 nimetatud akrediteerimisasutuse poolt väärismetalli analüüside teostamiseks akrediteeritud, ning ekspertiise väärismetalltoodete eksperdilt;
6) teha ettekirjutusi avastatud õigusrikkumise objektiks oleva tegevuse peatamiseks, õigusrikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks ja edasistest õigusrikkumistest hoidumiseks, määrata ettekirjutuste täitmise tähtaegu ja kontrollida nende täitmist;
7) keelata käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud käitlemiseks mittelubatud väärismetalltoodete müügiks pakkumine ja tasu eest võõrandamine;
8) nõuda väärismetalltoodete vastavusse viimist käesoleva seaduse § 4 lõigetes 1–4 sätestatuga ja, kui see ei osutu võimalikuks, nõuda väärismetalltoodete müügikõlbmatuks muutmist või Eestist väljavedamist;
9) keelata käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud väärismetalli sisaldavate toodete, mida ei lubata käidelda väärismetalltoodetena, müügiks pakkumine ja tasu eest võõrandamine ning nõuda juhul, kui tooted on väärismetalltootena märgistatud, nende müügikõlbmatuks muutmist või Eestist väljavedamist;
10) teha motiveeritud ettepanek kauplemisloa väljastajale väärismetalltoodete jaemüügi õiguse kehtetuks tunnistamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 kohaselt võetud väärismetalltoote näidise nõuetele vastavuse hindamiseks tellitud analüüsi- või ekspertiisiteenuste kulud tasub järelevalve teostaja ning hüvitab väärismetalltoote maksumuse või tagastab väärismetalltoote muutumatul kujul, kui analüüsi tulemuste või ekspertarvamuse kohaselt oli näidiseks võetud väärismetalltoode nõuetekohane. Kui analüüsi tulemuste või ekspertarvamuse kohaselt toode ei olnud nõuetekohane, tagastab järelevalve teostaja väärismetalltoote, mis ei osutunud nõuetele vastavaks, müügikõlbmatuks muudetud kujul ja järelevalve teostaja dokumentaalselt tõendatud kulud peab hüvitama väärismetalltoote nõuetele vastavuse eest vastutav ettevõtja.

§ 44. Järelevalve teostaja kohustused

(1) Riiklikku järelevalvet teostava asutuse ametnik on kohustatud oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

(2) Järelevalve teostajale järelevalve teostamisel teatavaks saanud andmed on konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele. Järelevalvet teostavad ametnikud on kohustatud neile teatavaks saanud konfidentsiaalseid andmeid hoidma tähtajatult saladuses.

(3) Järelevalve teostamisel teatavaks saanud konfidentsiaalsete andmete avaldamine on lubatud õigusaktiga ettenähtud juhtudel.

§ 45. Ettekirjutus ja otsus

(1) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete rikkumise korral teeb järelevalvet teostav ametnik väärismetalltoodete käitlejale ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude õigusrikkumise lõpetamiseks;
2) kohustab tegema toiminguid õigusrikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks ning edasise väärismetalltoodete käitlemise õiguspäraseks jätkamiseks.

(2) Kui järelevalvet teostav ametnik on avastanud nõuetekohaselt märgistamata või nimemärgiste riiklikusse registrisse kandmata märgisega märgistatud väärismetalltoodete müügiks pakkumise või tasu eest võõrandamise, teeb ta ettekirjutuse, milles kohustab peatama nende väärismetalltoodete müügiks pakkumise ja tasu eest võõrandamise ning tooted nõuetekohaselt märgistama või, kui see ei osutu võimalikuks, siis need müügikõlbmatuks muutma või Eestist välja vedama.

(3) Riiklikku järelevalvet teostava asutuse peadirektoril või tema poolt volitatud ametnikul on õigus ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral teha otsus, milles fikseeritakse ettekirjutuse täitmata jätmine ning mis on valmistaja, sissevedaja või hulgimüüja registreeringuandmete kustutamise aluseks või kauplemisloa väljastajale tehtava ettepaneku aluseks tunnistada kehtetuks väärismetalltoodete jaemüügi õigus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse sisu ja õiguslik alus;
3) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta;
4) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.

(5) Järelevalve teostaja edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud otsuse koopia hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval posti teel või elektrooniliselt riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale või koos ettepanekuga tunnistada väärismetalltoodete jaemüügi õigus kehtetuks kauplemisloa väljastajale.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud otsus tehakse ettevõtjale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

§ 46. Ettekirjutuse või toimingu vaidlustamine

(1) Riiklikku järelevalvet teostava asutuse ametniku ettekirjutuse või toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik vaie asutuse peadirektorile kümne tööpäeva jooksul ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast arvates.

(2) Vaiet ei saa esitada asutuse peadirektori haldusakti või toimingu peale.

(3) Vaide esitamine ei võta kohustust täita ettekirjutust.

(4) Riiklikku järelevalvet teostava asutuse peadirektor vaatab vaide läbi ja teeb otsuse 14 tööpäeva jooksul vaide esitamise päevast arvates. Vaide läbivaatamisest ei saa osa võtta ametnik, kelle ettekirjutuse või toimingu peale vaie on esitatud.

(5) Riiklikku järelevalvet teostava asutuse peadirektori otsus tehakse vaide esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.

2. jagu
Vastutus

§ 47. Väärismetalltoodete müügiks pakkumise ja tasu eest võõrandamise nõuete rikkumine

(1) Väärismetalltoodete müügiks pakkumise või tasu eest võõrandamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 48. Nimemärgise võltsimine ja võltsituna kasutamine

(1) Väärismetalltoodete valmistaja või sissevedaja nimemärgise võltsimise ja kasutamise eest märgisele mittevastaval materjalil toodete tasu eest võõrandamise eesmärgil – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 49. Väärismetalltoodete märgistamise korra rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud väärismetalltoote nimemärgise ja proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega märgistamise korra ning § 10 lõike 4 alusel kehtestatud väärismetalltoote analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 krooni.

§ 50. Tegutsemine riiklikusse erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse kandmata tegevuskohas

(1) Riiklikusse erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse kandmata tegevuskohas väärismetalltoodete käitlemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 krooni.

§ 51. Valeandmete esitamine

Juriidilise isiku poolt riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale või kauplemisloa väljastajale tegelikkusele mittevastavate andmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 krooni.

§ 52. Andmete esitamata jätmine

Juriidilise isiku poolt käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja § 30 lõikes 1 sätestatud andmete muutumisest teavitamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

§ 53. Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse kehtetuks tunnistamise korral kauplemisloa muudatuste tegemiseks esitamata jätmine

(1) Käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 sätestatud kohustuse esitada väärismetalltoodete jaemüügi õiguse kehtetuks tunnistamise korral kauplemisloa väljastajale kauplemisluba muudatuste tegemiseks täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5000 krooni.

§ 54. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 47–53 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 47–52 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon;
2) Tarbijakaitseamet;
3) politseiprefektuur.

(3) Käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 55. Üleminekusätted

(1) Väärismetalltoodete proovi seaduse (RT 1992, 55, 676; RT I 1997, 40, 620; 2000, 86, 547; 2002, 63, 387; 82, 480) § 5 lõigete 1–5 alusel väljaantud tegevusluba ja sama paragrahvi lõigete 8 ja 9 alusel väljaantud Eesti Proovikoja registreerimistunnistus kehtivad, kuni nende omaja on kantud riiklikusse erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse, kuid mitte kauem kui tegevusloale ja registreerimistunnistusele märgitud tähtpäevani.

(2) Valmistaja nimemärgis, mis oli väärismetalltoodete proovi seaduse § 8 lõike 1 kohaselt registreeritud Eesti Proovikojas, kantakse nimemärgiste riiklikusse registrisse ainult vastava valmistaja poolt esitatud registreerimistaotluse alusel. Eesti Proovikojas registreeritud nimemärgise kandmine nimemärgiste riiklikusse registrisse on riigilõivuvaba.

(3) Väärismetalltoodete proovi seaduse §-s 9 sätestatu kohaselt kontrollmärgisega märgistatud väärismetalltooteid võib müügiks pakkuda ja tasu eest võõrandada sissevedaja nimemärgisega märgistamata.

§ 56. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 7. peatükki täiendatakse 16. jaoga järgmises sõnastuses:

«16. jagu
Nimemärgiste riikliku registri toimingud

§ 6815. Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja nimemärgise kandmine nimemärgiste riiklikusse registrisse

Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu 200 krooni.

§ 6816. Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja täiendava nimemärgise kandmine nimemärgiste riiklikusse registrisse

Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja täiendava nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu 100 krooni.»;

2) paragrahvi 183 lõiked 24 ja 25 tunnistatakse kehtetuks.

§ 57. Väärismetalltoodete proovi seaduse kehtetuks tunnistamine

Väärismetalltoodete proovi seadus (RT 1992, 55, 676; RT I 1997, 40, 620; 2000, 86, 547; 2002, 63, 387; 82, 480) tunnistatakse kehtetuks.

§ 58. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

/otsingu_soovitused.json