Väärismetalltoodete seadus
Vastu võetud 22.01.2003
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 10. veebruari 2003. a otsusega nr 336 |
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab väärismetalltoodete käitlemise ning väärismetalli proovi määramise ja tõendamise nõuded, järelevalve korralduse seaduse täitmise üle ning vastutuse seaduse rikkumise eest.
(2) Käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata:
1) tootmise,
teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja
väärismetalle sisaldavate toodete suhtes;
2)
väärismetalltoodete valmistamisel kasutatavate materjalide ja detailide
suhtes;
3) väärismetalltoodete ja väärismetalle sisaldavate toodete
valmistamisel ja töötlemisel tekkinud väärismetalle sisaldavate jäätmete
ning kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete suhtes;
4) investeeringukulla suhtes;
5) väärismetallist Eesti ja teiste riikide
seaduslike maksevahendite ning antikvaarsete müntide ja medalite suhtes;
6) väärismetallist au- ja teenetemärkide ning spordi- ja kultuuriauhindade
suhtes;
7) väärismetallist muusikainstrumentide ja nende osade suhtes;
8) väärismetalltoodete väljaveol;
9) selliste
väärismetalltoodete sisseveol, mida reisija veab sisse isiklikuks
kasutamiseks või mis sisalduvad ühelt füüsiliselt isikult teisele
füüsilisele isikule juhuti saadetavas postisaadetises, kui nende
väärismetalltoodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et need on mõeldud
reisija või postisaadetise saaja isiklikuks või perekondlikuks
kasutamiseks.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 2. Mõisted
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) väärismetall – puhas kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium ning nende sulamid;
2) väärismetalli proov – arv, mis näitab, mitu massiosa puhast kulda, hõbedat,
plaatinat või pallaadiumi sisaldub vastava väärismetalli sulamis selle
tuhande massiosa kohta;
3) väärismetalli standardproov – käesoleva
seadusega lubatud väärismetalli proov;
4) väärismetalltoode
– ese, mis on tervikuna või osaliselt valmistatud ühest või enamast
vähemalt väikseima standardprooviga väärismetallist;
5) käitlemine – väärismetalltoodete valmistamine, sissevedu, müügiks pakkumine
ja tasu eest võõrandamine;
6) valmistamine – uute
väärismetalltoodete tasu eest võõrandamise eesmärgil valmistamine ning
kasutatud väärismetalltoodete parandamine, ümbertegemine ja ennistamine;
7) sissevedu – väärismetalltoodete sissevedu Eesti tolliterritooriumile
tolliseadustikus (RT I 2001, 88, 531; 2002, 44, 284; 61, 375; 63, 387;
92, 528; 2003, 2, 17) sätestatud vabasse ringlusse lubamise
tolliprotseduuriga;
8) müügiks pakkumine – tegevus, mille käigus
väärismetalltoodete valmistaja, sissevedaja, hulgimüüja või jaemüüja
pakub väärismetalltooteid tasu eest võõrandamiseks;
9) investeeringukuld – kullakang või kullatahvel, mille puhta kulla sisaldus
on vähemalt 995 tuhandikku massiosa, samuti pärast 1800. aastat münditud
ja seadusliku maksevahendina käibel olev või käibel olnud kuldmünt,
mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 900 tuhandikku massiosa ja mida
ei müüda numismaatilisel eesmärgil.
2. peatükk
VÄÄRISMETALLTOODETE KÄITLEMISE NÕUDED
1. jagu
Üldnõuded
§ 3. Väärismetalltoodete käitlemise õigus
Väärismetalltooteid võib valmistada, hulgi- või jaemüügi korras müügiks
pakkuda või tasu eest võõrandada, samuti käesoleva seaduse § 4 lõike 5
alusel kehtestatud nomenklatuuri kuuluvaid tooteid sisse vedada
ettevõtja, kes on kantud:
1) äriregistrisse või
maksukohustuslaste registrisse ja
2) riiklikusse erinõuetega
tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse.
§ 4. Käitlemiseks lubatud väärismetalltoode
(1) Käitleja võib toodet väärismetalltootena müügiks pakkuda või tasu eest võõrandada, kui selle valmistamiseks on kasutatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud standardproovile vastavat väärismetalli ja see on märgistatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud kohustuslike märgistega.
(2) Väärismetalli standardproovid on:
1) kuldtootel 375,
500, 585, 750, 916 või 999;
2) hõbetootel 800, 830, 925 või 999;
3) plaatinatootel 850, 950 või 999;
4) pallaadiumtootel 500, 950 või
999.
(3) Väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetall on standardproovile vastav, kui selle puhta kulla, hõbeda, plaatina või pallaadiumi sisaldus on standardprooviga võrdne või sellest suurem.
(4) Müügiks pakutava või tasu eest võõrandatava väärismetalltoote mitteväärismetallist osad, välja arvatud vedrud, tihvtid ja teised konstruktsiooniks hädavajalikud detailid, peavad olema märgistatud märgisega «MET» või muu mitteväärismetalli tähistava märgisega.
(5) Nende väärismetalltoodete nomenklatuuri, mille sissevedamisel ettevõtja peab olema registreeritud käesolevas seaduses ettenähtud korras, kehtestab rahandusminister määrusega.
§ 5. Käitlemiseks mittelubatud toode
(1) Väärismetalltoodet ei ole lubatud müügiks pakkuda ega tasu eest
võõrandada, kui:
1) väärismetalltoote valmistamisel on
kasutatud väärismetalli, mille proov on selle väärismetalltoote
proovimärgisega näidatavast standardproovist madalam;
2)
väärismetalltootes on väärismetallist raskesti eristatavat muud metalli,
välja arvatud juhul, kui see on vajalik väärismetalltoote
tarbimisomaduste parandamiseks;
3) väärismetalltootele on jootmisega
liidetud sellist metalli, mida värvi tõttu võiks pidada samaks
väärismetalliks, millest väärismetalltoode on valmistatud;
4) kuld-, plaatina- või pallaadiumtoote valmistamisel on kasutatud joodist,
mille proov on madalam kui vastava väärismetalltoote valmistamiseks
kasutatud väärismetalli proov;
5) väärismetalltoode on
pinnatud nikliga.
(2) Väärismetalltootena ei ole lubatud märgistada, müügiks pakkuda ega
tasu eest võõrandada:
1) toodet, mille puhta kulla, hõbeda,
plaatina või pallaadiumi sisaldus on väiksem kui käesoleva seaduse § 4
lõikes 2 nimetatud vastava väärismetalli väikseim standardproov;
2) toodet, mille valmistamiseks kasutatud metalli massist moodustab
väärismetallist valmistatud osa vähem kui 50 protsenti, välja arvatud
lauahõbe, kellad ja teised korpustooted;
3) väärismetalliga
kaetud muust metallist toodet.
2. jagu
Väärismetalltoote märgised
§ 6. Väärismetalltootel kasutatavad märgised
(1) Väärismetalltootel kasutatavad märgised on:
1)
märgised, mille olemasoluta ei või väärismetalltoodet müügiks pakkuda
ega tasu eest võõrandada (kohustuslikud märgised);
2)
märgised, mida võib käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ning korras
väärismetalltootele kanda (mittekohustuslikud märgised).
(2) Kohustuslikud märgised on Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja (edaspidi valmistaja) või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja (edaspidi sissevedaja) nimemärgis ja proovimärgis.
(3) Mittekohustuslikud märgised on kontrollmärgis ja aastamärgis.
§ 7. Kohustuslike märgistega märgistamine
(1) Väärismetalltoote märgistatuse kohustuslike märgistega peab tagama väärismetalltoote valmistaja või sissevedaja.
(2) Kohustuslike märgistega märgistatakse väärismetalltoode, et tõendada selle kvaliteeti ja väärismetalli standardproovile vastavust.
(3) Väärismetalltoode on märgistatud kohustuslike märgistega, kui
sellele on kantud:
1) valmistaja või sissevedaja nimemärgis ja
proovimärgis või
2) valmistaja või sissevedaja nimemärgis
ühendatuna proovimärgisega (edaspidi ühitatud nime- ja
proovimärgis).
(4) Väärismetalltoode, millele selle väikeste mõõtmete tõttu ei ole võimalik kanda nii nime- kui proovimärgist või ühitatud nime- ja proovimärgist, võib olla märgistatud ainult proovimärgisega.
(5) Nende väärismetalltoodete loetelu, mida võib müügiks pakkuda või tasu eest võõrandada ilma kohustusliku märgistuseta seetõttu, et on olemas varasem märgistus või et tehnilistel, esteetilistel või muudel põhjustel ei ole märgistamine lubatud või otstarbekas, ning loetelusse kuuluvate toodete valmistamiseks kasutatud väärismetalli proovi tõendamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
§ 8. Nimemärgis
(1) Nimemärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab, milline valmistaja või sissevedaja on vastutav väärismetalltoote nõuetele vastavuse eest.
(2) Nimemärgiseks võib olla täht, täheühend või märk, mis on selgesti eristatav teiste ettevõtjate nimemärgistest ning mis on kantud nimemärgiste riiklikusse registrisse.
(3) Valmistaja või sissevedaja võib nimemärgisena kasutada oma registreeritud kaubamärki, kui see märk vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele ja on kantud nimemärgiste riiklikusse registrisse.
(4) Sissevedaja võib lisaks esmaselt nimemärgiste riiklikusse registrisse kantud nimemärgisele registrisse kanda oma nimemärgise tähenduses kasutatava täiendava nimemärgise. Sissevedaja täiendavaks nimemärgiseks võib olla sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja nimemärgis, kui ettevõtja on andnud kirjaliku nõusoleku oma nimemärgise sel viisil nimemärgiste riiklikusse registrisse kandmiseks.
§ 9. Proovimärgis
(1) Proovimärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli ja selle standardproovi.
(2) Proovimärgise kuju on erinevate väärismetallide puhul erinev. Proovimärgise ja ühitatud nime- ja proovimärgise kuju ning väärismetalltoote nimemärgise ja proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
§ 10. Kontrollmärgis
(1) Kontrollmärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, millega väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise valdkonnas tegutsev äriühing (edaspidi väärismetalli proovi tõendaja) tõendab, et väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli proov vastab standardproovile.
(2) Kontrollmärgis on Eesti proovijärelevalve märk. Kontrollmärgiseks on märgis, millel on sammuva otsavaatava lõvi kujutis ovaalses süvendis.
(3) Väärismetalltoode on kontrollmärgistatud, kui sellele on kantud:
1) kontrollmärgis või
2) kontrollmärgis ühendatuna
proovimärgisega (edaspidi ühitatud proovi- ja kontrollmärgis
).
(4) Väärismetalltoote analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
§ 11. Aastamärgis
(1) Aastamärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab väärismetalltoote valmistamise aastat.
(2) Aastamärgiseks on eesti tähestiku suurtähed tähestikulises järjekorras. Aastamärgised kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
(3) Väärismetalltoote võib aastamärgisega märgistada valmistaja või sissevedaja ise või tellida märgistamise teiselt ettevõtjalt.
3. jagu
Nimemärgiste riiklik register
§ 12. Nimemärgiste riikliku registri toimimise üldised alused
(1) Nimemärgiste riikliku registri ülesanded on:
1)
valmistajate ja sissevedajate nimemärgiste kandmine registrisse
(registrikande tegemine);
2) registrisse kantud nimemärgiseid
käsitleva teabe töötlemine;
3) registrile esitatud
nimemärgiste näidis- ja võrdlusjäljendite säilitamine;
4) väärismetalltootele kantud nimemärgise võrdlemise korraldamine registris
säilitatavate nimemärgise näidis- ja võrdlusjäljenditega.
(2) Nimemärgiste riikliku registri asutab, registri pidamise põhimääruse kehtestab ning registri vastutava ja volitatud töötleja määrab Vabariigi Valitsus andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387) sätestatud korras.
§ 13. Registreerimistaotlus
Ettevõtja, kes soovib kanda oma nimemärgise nimemärgiste riiklikusse
registrisse, esitab nimemärgiste riikliku registri volitatud töötlejale
kirjaliku taotluse, milles peab sisalduma:
1) nimemärgise
registreerimise avaldus;
2) nimemärgise suurendatud kujutis
paberkandjal mõõtkavas 20:1.
§ 14. Nimemärgise registreerimise avaldus
(1) Nimemärgise registreerimise avalduses peavad sisalduma järgmised
andmed:
1) ettevõtja nimi, registrikood ja vastava registri nimi ning
ettevõtja aadress ja muud kontaktandmed;
2) taotluse selgelt
sõnastatud sisu;
3) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
4) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.
(2) Registreerimistaotluse esitanud ettevõtja vastutab tema poolt nimemärgiste riiklikule registrile esitatud andmete õigsuse eest.
§ 15. Registrikanne
(1) Nimemärgiste riiklikus registris tehakse registrikanne ettevõtja
poolt esitatud registreerimistaotluse alusel tingimusel, et:
1)
nimemärgise registreerimise avaldus on nõuetekohane;
2)
registreerimistaotluse esitanud ettevõtja nimemärgise kavand on selgesti
eristatav teistest registrisse kantud nimemärgistest;
3)
registreerimistaotluse esitanud ettevõtja on tasunud riigilõivu ja
4) esitatud on nimemärgise näidisjäljendid, mis on löödud metallplaadile
vastavalt nimemärgiste riikliku registri põhimääruses sätestatud
tunnustele.
(2) Registreerimistaotluse vastavuse korral käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele edastab nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates sellekohase teate posti teel või elektrooniliselt registreerimistaotluse esitanud ettevõtjale ja annab vähemalt ühekuulise tähtaja nimemärgise näidisjäljendite esitamiseks. Kui registreerimistaotlus ei vasta lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud nõuetele, määrab registri volitatud töötleja ettevõtjale puuduste kõrvaldamiseks vähemalt kahenädalase tähtaja.
(3) Kui riigilõiv on tasutud, tehakse registrikanne kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud näidisjäljendite saamisest arvates.
(4) Nimemärgiste riiklikusse registrisse kantavad andmed (edaspidi
registriandmed) on:
1) registreerimisnumber;
2) registreerimise
kuupäev;
3) ettevõtja nimi, registrikood ja vastava registri
nimi ning ettevõtja aadress ja muud kontaktandmed;
4)
registreeritud nimemärgise kujutis mõõtkavas 20:1.
(5) Registreeritud nimemärgise näidisjäljendid, mis on löödud metallplaadile vastavalt nimemärgiste riikliku registri põhimääruses sätestatud tunnustele, kantakse nimemärgiste riikliku registri esemekogusse.
(6) Registreerimise teade edastatakse registreerimistaotluse esitanud ettevõtjale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registrikande tegemise päevale järgneval tööpäeval.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud registriandmed avaldatakse nimemärgiste riikliku registri veebilehel.
(8) Ettevõtja soovil teeb nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja ettevõtja registriandmetest ametlikke väljavõtteid.
§ 16. Registreerimisest keeldumine
(1) Registreerimisest keeldutakse, kui:
1) nimemärgise
registreerimise avaldus ei ole nõuetekohane ja selles puuduste
kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud;
2) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja nimemärgise kavand on identne või
äravahetamiseni sarnane nimemärgiste riiklikusse registrisse juba kantud
nimemärgisega ja selle puuduse kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on
möödunud;
3) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja ei
ole tasunud riigilõivu;
4) registreerimistaotluse esitanud
ettevõtja ei ole talle antud tähtaja jooksul esitanud oma nimemärgise
näidisjäljendeid.
(2) Motiveeritud teade registreerimisest keeldumise kohta edastatakse registreerimistaotluse esitanud ettevõtjale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registreerimisest keeldumise otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.
§ 17. Sissevedaja täiendava nimemärgise registreerimistaotlus
(1) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud juhul esitab sissevedaja
nimemärgiste riikliku registri volitatud töötlejale taotluse, milles
peab sisalduma:
1) täiendava nimemärgise registreerimise avaldus;
2) sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja nimemärgise suurendatud
kujutis paberkandjal mõõtkavas 20:1;
3) dokument, mis
tõendab, et sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja on nõus oma
nimemärgise kandmisega nimemärgiste riiklikusse registrisse sissevedaja
täiendava nimemärgisena.
(2) Täiendava nimemärgise registreerimise avalduses peavad sisalduma
järgmised andmed:
1) sissevedaja nimi, registrikood ja vastava
registri nimi ning sissevedaja aadress ja muud kontaktandmed;
2)
sissevedaja nimemärgise registreerimisnumber nimemärgiste riiklikus
registris;
3) taotluse selgelt sõnastatud sisu;
4) taotluse
esitamise kuupäev ja allkiri;
5) taotluse allkirjastanud isiku
nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.
(3) Koos registreerimistaotlusega esitab sissevedaja sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja nimemärgise näidisjäljendid, mis on löödud metallplaadile vastavalt nimemärgiste riikliku registri põhimääruses sätestatud tunnustele.
§ 18. Sissevedaja täiendava nimemärgise registrikanne
(1) Sissevedaja täiendava nimemärgise registrisse kandmiseks teeb nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja sissevedaja registriandmetesse vastava täienduse kahe tööpäeva jooksul registreerimistaotluse saamisest arvates tingimusel, et registreerimistaotlus on nõuetekohane, esitatud on sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja nimemärgise näidisjäljendid ja tasutud on riigilõiv.
(2) Sissevedaja täiendava nimemärgise registreerimise või registreerimisest keeldumise teatavakstegemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 6 ja § 16 lõikes 2 sätestatut.
§ 19. Registriandmete kustutamine
(1) Nimemärgiste riiklikusse registrisse kantud registriandmed
kustutatakse:
1) selle ettevõtja taotluse alusel, kelle nimemärgis on
registrisse kantud;
2) kui ilmneb, et ettevõtja, kelle nimemärgis on
registrisse kantud, on oma registreerimistaotluses esitanud andmeid, mis
ei vasta tegelikkusele ja millel on registrikande tegemisel oluline
tähtsus;
3) kui valmistaja või sissevedaja kohta käivad
registreeringuandmed on riiklikust erinõuetega tegevusaladel tegutsevate
ettevõtjate registrist kustutatud.
(2) Motiveeritud teade registriandmete kustutamise kohta edastatakse ettevõtjale, kelle nimemärgis oli registrisse kantud ja riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale, posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registriandmete kustutamise päevale järgneval tööpäeval.
(3) Nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja säilitab registrist kustutatud nimemärgiste kohta käinud registriandmeid oma veebilehel märkega «Registrist kustutatud» kolme aasta jooksul registriandmete kustutamise päevast arvates.
§ 20. Nimemärgise võrdlusjäljendite esitamise kohustus
Ettevõtja, kelle nimemärgis on registrisse kantud, on kohustatud üks kord aastas, nimemärgiste riikliku registri põhimääruses sätestatud korras ja tähtaegadel, esitama nimemärgiste riikliku registri volitatud töötlejale oma nimemärgise metallplaadile löödud võrdlusjäljendid.
4. jagu
Väärismetalltoodete valmistaja, sissevedaja
või hulgimüüja registreerimine
§ 21. Registreerimistaotlus
(1) Ettevõtja, kes soovib väärismetalltooteid valmistada, sisse vedada
või hulgimüügi korras müügiks pakkuda ja tasu eest võõrandada, esitab
riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri
volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles sisalduvad järgmised
andmed:
1) ettevõtja nimi, registrikood ja vastava registri nimi ning
ettevõtja aadress ja muud kontaktandmed;
2) tegevusala, millel
soovitakse tegutseda;
3) väärismetalltoodete valmistamise, sisseveo
või hulgimüügi eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, kusjuures
füüsilisest isikust ettevõtja poolt esitatava taotluse puhul on selleks
isikuks sama füüsiline isik;
4) valmistaja või sissevedaja
nimemärgise registreerimisnumber nimemärgiste riiklikus registris (ei
ole nõutav hulgimüügi kohta esitatud taotluse korral);
5) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid;
6) taotluse
esitamise kuupäev ja allkiri;
7) taotluse allkirjastanud isiku
nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.
(2) Registreerimise taotleja vastutab tema poolt riiklikule erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrile esitatud andmete õigsuse eest.
§ 22. Registreering
(1) Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate
registris tehakse registreering ettevõtja poolt esitatud
registreerimistaotluse alusel kahe tööpäeva jooksul taotluse saamisest
arvates tingimusel, et:
1) taotlus on nõuetekohane;
2)
registreerimistaotluse esitanud ettevõtja suhtes puuduvad käesoleva
seaduse § 23 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 nimetatud asjaolud;
3) registreerimistaotluse esitanud ettevõtjal ei ole riiklike maksude osas üle
50-kroonist maksuvõlga.
(2) Väärismetalltoodete valmistaja, sissevedaja või hulgimüüja kohta
riiklikusse erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate
registrisse kantavad andmed (edaspidi registreeringuandmed) on:
1) registreeringu number;
2) registreeringu tegemise kuupäev;
3)
ettevõtja nimi, registrikood ja vastava registri nimi ning ettevõtja
aadress ja muud kontaktandmed;
4) registreeringu alusel lubatud
tegevusala;
5) valmistaja või sissevedaja nimemärgise
registreerimisnumber nimemärgiste riiklikus registris, välja arvatud
juhul, kui ettevõtja tegeleb väärismetalltoodete hulgimüügiga;
6) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid;
7)
väärismetalltoodete valmistamise, sisseveo või hulgimüügi eest vastutava
isiku nimi ja kontaktandmed;
8) märge registreeringu alusel lubatud
tegevuse ajutise katkestamise kohta.
(3) Teade registreeringu tegemise kohta edastatakse registreerimistaotluse esitanud ettevõtjale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registreeringu tegemise päevale järgneval tööpäeval.
(4) Registreeringuandmed avaldatakse riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri veebilehel.
(5) Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud ettevõtja soovil teeb registri volitatud töötleja ettevõtja registreeringuandmetest ametlikke väljavõtteid.
§ 23. Registreeringu tegemisest keeldumine
(1) Registreeringu tegemisest keeldutakse, kui:
1)
registreerimistaotlus ei ole nõuetekohane ja selles puuduste
kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud;
2) registreerimistaotluse esitanud ettevõtjat on karistatud karistusseadustiku
(RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22)
§-de 209, 226, 227, 339, 340 ja 372 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest
ja karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477) § 25
lõikes 1 nimetatud tähtajad ei ole möödunud;
3)
registreerimistaotluse esitanud juriidiline isik kuulub lõpetamisele;
4) registreerimistaotluse esitanud füüsilisest isikust ettevõtjale on
mõistetud lisakaristusena karistusseadustiku §-s 49 tähendatud
tegutsemiskeeld ja see on kandmata;
5) registreerimistaotluse
esitanud ettevõtjal on riiklike maksude osas üle 50-kroonine maksuvõlg.
(2) Motiveeritud teade registreeringu tegemisest keeldumise kohta edastatakse registreerimistaotluse esitanud ettevõtjale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registreeringu tegemisest keeldumise otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.
§ 24. Registreeringuandmete kustutamine
(1) Riiklikusse erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate
registrisse kantud registreeringuandmed kustutatakse:
1) registris
registreeritud ettevõtja taotluse alusel;
2) käesoleva seaduse §
45 lõikes 3 sätestatud riiklikku järelevalvet teostava asutuse
peadirektori või tema poolt volitatud ametniku otsuse alusel;
3)
kui registris registreeritud ettevõtjat on karistatud käesoleva seaduse
§ 23 lõike 1 punktis 2 nimetatud kuriteo eest;
4) kui
registris registreeritud juriidiline isik on mõistetud mis tahes kuriteo
eest sundlõpetamisele;
5) kui registris registreeritud
füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on kohaldatud käesoleva seaduse §
23 lõike 1 punktis 4 nimetatud karistust;
6) kui ilmneb, et
registris registreeritud ettevõtja on oma registreerimistaotluses
esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele ja millel on registreeringu
tegemisel oluline tähtsus;
7) kui valmistaja või sissevedaja
registriandmed on nimemärgiste riiklikust registrist kustutatud;
8) kui ilmneb maksuseaduse oluline või korduv rikkumine, mis seostub
väärismetalltoodete käitlemisega.
(2) Motiveeritud teade registreeringuandmete kustutamise kohta edastatakse riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud ettevõtjale ja nimemärgiste riikliku registri volitatud töötlejale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registreeringuandmete kustutamise päevale järgneval tööpäeval.
§ 25. Andmete muutumisest teavitamise kohustus
(1) Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate
registris registreeritud ettevõtja on kohustatud registri volitatud
töötlejat viie tööpäeva jooksul teavitama:
1) registreeringuandmete muutumisest;
2) registreeringu alusel
lubatud tegevuse katkestamisest enamaks kui kolmeks kuuks.
(2) Registreering, mille kohta on tehtud märge registreeringu alusel lubatud tegevuse ajutise katkestamise kohta, ei ole kehtiv. Enne tegevuse jätkamist tuleb ettevõtjal sellest teavitada riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejat, kes kustutab tegevuse ajutise katkestamise kohta tehtud märke.
5. jagu
Väärismetalltoodete jaemüük
§ 26. Väärismetalltoodete jaemüügi õigus
(1) Väärismetalltoodete jaemüügi õigus on ettevõtjal, kellele kohalik omavalitsus on väljastanud kauplemisloa, millel on väärismetalltoodete jaemüügi õigust andev märge.
(2) Kauplemisloale teeb väärismetalltoodete jaemüügi õigust andva märke ettevõtja vastava taotluse alusel kauplemisloa väljastaja.
§ 27. Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse saamiseks esitatav taotlus
(1) Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse saamiseks esitab ettevõtja
kohalikule omavalitsusele kirjaliku taotluse, milles sisalduvad
järgmised andmed:
1) ettevõtja nimi, registrikood ja vastava
registri nimi ning ettevõtja aadress ja muud kontaktandmed;
2)
taotluse selgelt sõnastatud sisu;
3) ettevõtte nimi (selle
olemasolu korral);
4) tegevuskoha aadress või käesoleva paragrahvi
lõikes 2 nimetatud teave;
5) väärismetalltoodete jaemüügi eest
vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, kusjuures füüsilisest isikust
ettevõtja puhul on selleks isikuks sama füüsiline isik;
6) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
7) taotluse allkirjastanud
isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.
(2) Kui taotlus on esitatud väärismetalltoodete jaemüügiks avalikul üritusel, märgitakse taotluses tegevuskoha aadressi asemel selle avaliku ürituse nimetus, toimumise aeg, toimumispaik ja selle ettevõtja müügikohtade arv. Koos taotlusega esitatakse avaliku ürituse korraldaja kirjalik nõusolek.
(3) Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse taotleja vastutab tema poolt kauplemisloa väljastajale esitatud andmete õigsuse eest.
§ 28. Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse andmine
(1) Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse andmise otsustamiseks võib kauplemisloa väljastaja küsida väärismetalltoodete jaemüügi õiguse taotlemisel esitatud kirjalike ja suuliste andmete kohta ettevõtjalt või tema esindajalt, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt täpsustavaid andmeid ja kontrollida esitatud andmete õigsust, sealhulgas tegevuskohas.
(2) Kui ei esine väärismetalltoodete jaemüügi õiguse andmisest keeldumise asjaolusid ja kauplemisloa väljastaja teeb otsuse väärismetalltoodete jaemüügi õiguse andmiseks, edastab ta riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale vastava haldusakti ärakirja.
(3) Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötleja teeb laekunud haldusakti ärakirja alusel registreeringu kahe tööpäeva jooksul haldusakti ärakirja laekumisest arvates, millest teatab kauplemisloa väljastajale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registreeringu tegemise päevale järgneval tööpäeval, edastades ühtlasi registreeringu numbri.
(4) Registreeringuandmed on:
1) registreeringu number;
2)
registreeringu tegemise kuupäev;
3) käesoleva seaduse § 27 lõike
1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud andmed.
(5) Kauplemisloa väljastaja teeb kauplemisloale väärismetalltoodete jaemüügi õigust andva märke pärast riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejalt registreeringu tegemise kohta kinnituse saamist, kusjuures kohustuslik on kanda kauplemisloale registri volitatud töötleja edastatud registreeringu number.
§ 29. Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse andmisest keeldumine
(1) Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse andmisest keeldutakse, kui:
1) väärismetalltoodete jaemüügi õigust taotlev ettevõtja ei esita
nõuetekohaseid dokumente ja selle puuduse kõrvaldamiseks määratud
tähtaeg on möödunud;
2) väärismetalltoodete jaemüügi
õigust taotlev ettevõtja esitab andmeid, mis ei vasta tegelikkusele;
3) väärismetalltoodete jaemüügi õigust taotlev ettevõtja soovib teostada
väärismetalltoodete jaemüüki kohas, kus see käesoleva seaduse § 33
kohaselt ei ole lubatud;
4) väärismetalltoodete jaemüügi õigust
taotleva ettevõtja puhul esinevad käesoleva seaduse § 23 lõike 1
punktides 2–5 nimetatud registreeringu tegemisest keeldumise asjaolud.
(2) Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse andmisest keeldumise kohta antud haldusakti ärakiri edastatakse taotluse esitanud ettevõtjale posti teel või toimetatakse talle kätte hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.
§ 30. Andmete muutumisest teavitamise kohustus
(1) Väärismetalltoodete jaemüügi õigust omav ettevõtja on kohustatud kauplemisloa väljastajat viie tööpäeva jooksul teavitama väärismetalltoodete jaemüügi eest vastutava isiku või tema kontaktandmete muutumisest.
(2) Kauplemisloa väljastaja peab riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejat teavitama väärismetalltoodete jaemüügi õigust omava ettevõtja käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud andmete muutumisest kahe tööpäeva jooksul pärast kauplemisloa väljastajale nimetatud muudatuste teatavaks saamist.
§ 31. Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse kehtetuks tunnistamine
(1) Kauplemisloa väljastaja tunnistab oma haldusaktiga väärismetalltoodete jaemüügi õiguse kehtetuks, kui seda taotleb selle õiguse omaja.
(2) Kauplemisloa väljastaja võib oma haldusaktiga tunnistada
väärismetalltoodete jaemüügi õiguse kehtetuks, kui:
1) väärismetalltoodete jaemüügi õiguse taotlemisel on esitatud andmeid, mis ei
vasta tegelikkusele ja millel on jaemüügi õiguse andmisel oluline
tähtsus;
2) kalendriaasta jooksul on korduvalt müüdud, müügiks
pakutud või jaemüügiettevõttes hoitud nõuetekohaselt märgistamata või
käesoleva seaduse § 35 lõike 1 nõuetele vastava hulgimüügidokumendita
väärismetalltooteid;
3) selleks on esitanud motiveeritud
ettepaneku järelevalve teostaja.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule kaotab
väärismetalltoodete jaemüügi õigus kehtivuse:
1) kui kauplemisloa väljastaja on tunnistanud oma haldusaktiga kehtetuks
kauplemisloa, millel on väärismetalltoodete jaemüügi õigust andev märge;
2) kui kauplemisloa, millel on väärismetalltoodete jaemüügi õigust andev
märge, kehtivuse aeg on lõppenud.
(4) Otsus väärismetalltoodete jaemüügi õiguse või kauplemisloa, millel on väärismetalltoodete jaemüügi õigust andev märge, kehtetuks tunnistamise kohta jõustub selle kohta antud haldusaktis märgitud tähtpäeval.
(5) Tunnistanud kehtetuks väärismetalltoodete jaemüügi õiguse või
kauplemisloa, millel oli väärismetalltoodete jaemüügi õigust andev
märge, toimetab kauplemisloa väljastaja selle haldusakti ärakirja
hiljemalt haldusakti andmise päevale järgneval tööpäeval kätte või
edastab posti teel:
1) isikule, kelle suhtes väärismetalltoodete
jaemüügi õiguse või kauplemisloa kehtetuks tunnistamise otsus tehti;
2) riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri
volitatud töötlejale, kes kustutab vastavad registreeringuandmed.
(6) Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse kehtetuks tunnistamise korral on ettevõtja, kelle suhtes õiguse kehtetuks tunnistamise otsus tehti, kohustatud esitama viie päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest alates kauplemisloa väljastajale kauplemisloa muudatuste tegemiseks. Kauplemisloa väljastaja muudab väärismetalltoodete jaemüügi õigust omanud ettevõtja kauplemisloa, märkides sellele, et väärismetalltoodete jaemüük on keelatud.
§ 32. Teave väärismetalltoodete jaemüügi õigust omavate ettevõtjate kohta
Väärismetalltoodete jaemüügi õigust omavate ettevõtjate üle peetakse
arvestust:
1) kauplemislubade väljastaja poolt peetavate andmekogude
kaudu;
2) riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate
registri kaudu.
§ 33. Piirangud väärismetalltoodete jaemüügil
Väärismetalltoodete jaemüük ei ole lubatud:
1)
turul;
2) tänavakaubanduses;
3) pandimajas;
4)
koduukselepingute kaudu võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60,
374) § 46 tähenduses;
5) avalikul üritusel, välja arvatud
üritused, kus väärismetalltoodete jaemüük on ürituse eesmärgist
tulenevalt asjakohane.
§ 34. Väärismetalltoote eest maksmist tõendav dokument
Väärismetalltoote jaemüügil peab jaemüüja andma ostjale väärismetalltoote eest maksmist tõendava dokumendi, mis vastab õigusaktis kehtestatud nõuetele ja võimaldab müüdud väärismetalltoodet identifitseerida.
6. jagu
Muud nõuded
§ 35. Väärismetalltoodete hulgimüügi kohta vormistatav dokument
(1) Väärismetalltoodete hulgimüügi kohta jaemüüjale või teisele
käitlejale tuleb vormistada paberkandjal hulgimüügidokument, mis
võimaldab väärismetalltooteid identifitseerida. Hulgimüügidokumendile
peab lisaks raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600) § 7 lõike 1
punktides 1–7 sätestatud andmetele olema kantud vähemalt
väärismetalltoodete hulgimüüki teostava ettevõtja registreeringu number
riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris
ning järgmised andmed müüdava väärismetalltoote kohta:
1) väärismetalltoote nimetus;
2) väärismetalltoote valmistamiseks
kasutatud väärismetalli nimetus ja proov;
3)
väärismetalltoote mass.
(2) Väärismetalltoodete vastuvõtmisel hulgimüügi korras peab jaemüüja või teine käitleja kontrollima hulgimüügidokumendi nõuetekohasust.
§ 36. Arveldamine väärismetalltoodete sisseveo ja hulgimüügi korral
Väärismetalltoodete sisseveo ja hulgimüügi korral arveldatakse väärismetalltoodete eest sularahata arvelduse korras.
§ 37. Nõuded proovi määramise vahenditele ja meetoditele
Väärismetalltoodete tasu eest võõrandamise tehingute sõlmimisel võib väärismetalltoote standardproovile vastavuse kontrollimisel kasutada väärismetalli proovi määramise mõõtevahendeid ning valideeritud mõõtemeetodeid, mille mõõteviga ei ületa viit tuhandikku massiosa kuld-, pallaadium- ja plaatinatoodete ning kümmet tuhandikku massiosa hõbetoodete puhul.
§ 38. Väärismetalltoodete ekspert
(1) Väärismetalltoote sihipärasel kasutamisel ilmnenud defektide olemasolu ja nende põhjuste või väärismetalltoote ja selle osade ning märgistuse autentsuse väljaselgitamiseks võib teostada ekspertiisi, mille viib läbi väärismetalltoodete ekspert.
(2) Väärismetalltoodete ekspert peab olema kompetentne. Kompetentsus
loetakse tõendatuks, kui:
1) eksperdiks oleva isiku katselabor
on käesoleva seaduse § 40 lõike 2 punktis 8 nimetatud
akrediteerimisasutuse poolt väärismetalli analüüside teostamiseks
akrediteeritud või
2) eksperdiks olev füüsiline isik on
sertifitseeritud antud tegevusalaks akrediteeritud
personalisertifitseerimisfirma poolt või tal on vähemalt 10-aastane
tööstaaž vastavate uuringute alal katselaboris või väärismetalltooteid
valmistava ettevõtja juures.
3. peatükk
VÄÄRISMETALLI PROOVI STANDARDPROOVILE
VASTAVUSE TÕENDAMINE
§ 39. Väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamine
(1) Väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamine on menetlus, mille käigus väärismetalli proovi tõendaja analüüsib väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud sulami väärismetalli sisaldust ja tõendab tootele kantava kontrollmärgisega selle vastavust standardproovile.
(2) Väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise teenuste hindade kujundamise alused peavad olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning hinnad kujundatud selliselt, et need kataksid väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamisega seotud põhjendatud kulutused ja tagaksid väärismetalli proovi tõendajale mõistliku kasumi.
§ 40. Väärismetalli proovi tõendaja
(1) Väärismetalli proovi tõendaja on väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise toimingute teostamiseks asutatud riigi äriühing riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941; 2002, 32, 188) tähenduses. Nimetatud äriühing on konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600) tähenduses ainuõigust omav ettevõtja, kellele ainuõiguse andmiseks avalikku konkurssi ei korraldata.
(2) Väärismetalli proovi tõendaja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) äriühing, selle juhatuse ja nõukogu liige ning väärismetalli proovi
standardproovile vastavuse tõendamise eest vastutav töötaja ei tohi
tegeleda väärismetalltoodete valmistamise, sisseveo või nende hulgi- või
jaemüügi korras müügiks pakkumise ja tasu eest võõrandamisega;
2) äriühingu töötajad peavad olema tööks vajaliku ettevalmistuse, hariduse ja
kogemustega;
3) äriühing peab valdama vahendeid, mis võimaldavad
nõuetekohaselt teostada väärismetalli proovi standardproovile vastavuse
tõendamisega seotud toiminguid;
4) äriühing peab kujundama
väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise teenuste
hinnad vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 2;
5)
äriühing ja selle töötajad peavad teostama väärismetalli proovi
standardproovile vastavuse tõendamisega seotud toiminguid
asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt ning olema
sõltumatud mõjutamisest, millest võib oleneda nende otsus;
6) äriühingu töötajate tasustamine ei tohi sõltuda kontrollmärgistatud
väärismetalltoodete arvust;
7) äriühing peab tagama, et
tema töötajad hoiaksid ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe
konfidentsiaalsena, kui seadus ei näe ette selle avalikustamist;
8) äriühingu katselabori peab väärismetalli analüüside teostamiseks
olema akrediteerinud toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I
1999, 92, 825; 2002, 6, 20; 44, 282) § 2 lõikes 14 nimetatud
akrediteerimisasutus.
§ 41. Väärismetalli proovi tõendaja vastutuskindlustus
Väärismetalli proovi tõendaja tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab
väärismetalli proovi tõendaja sõlmima vastutuskindlustuslepingu
järgmiste tingimuste kohaselt:
1) kindlustusandja on äriühing,
kellel on Eestis kindlustamise luba;
2) leping hõlmab väärismetalli
proovi tõendaja poolt tõendamismenetluse käigus tekitatud kahju ja selle
isiku tekitatud kahju, kelle tegevuse eest väärismetalli proovi tõendaja
seaduse järgi vastutab;
3) kindlustussumma alampiir ühe
kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 100 000 krooni. Kutsekohustuste
tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust kindlustama ei pea;
4) kui
kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja
tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi
kindlustusvõtjalt.
4. peatükk
JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
1. jagu
Järelevalve
§ 42. Järelevalve teostajad
(1) Käesoleva seadusega kehtestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.
(2) Vastavalt oma pädevusele teostavad käesoleva seadusega kehtestatud
nõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet:
1)
Tarbijakaitseamet;
2) politseiprefektuur;
3) Tolliamet.
(3) Valla- või linnavalitsus teostab järelevalvet kauplemislubade kasutamise õigsuse üle.
§ 43. Järelevalve teostaja õigused
(1) Järelevalve teostajal on õigus:
1) kontrollida
käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata;
2) siseneda väärismetalltoodete käitleja või tema esindaja juuresolekul
hoonesse või ruumi, kus toimub väärismetalltoodete müügiks pakkumine või
tasu eest võõrandamine;
3) siseneda väärismetalli proovi
tõendaja esindaja juuresolekul hoonesse või ruumi, kus toimub
väärismetalltoodete proovi tõendamine;
4) nõuda
käitlejale väärismetalltoodete hulgimüügi kohta vormistatud
hulgimüügidokumentide kohest esitamist ja seletuse andmist, saada
dokumendi väljavõte või koopia igast talle esitatud asjakohasest
dokumendist, kontrollida saadud teavet kohapeal, teha märkmeid, kasutada
asjaolude fikseerimiseks väärismetalltoodete käitleja või tema esindaja
teadmisel tehnikavahendeid;
5) võtta kontrollimiseks tasuta
väärismetalltoodete näidiseid ja tellida nende nõuetele vastavuse
hindamiseks analüüse isikult, kelle katselabor on käesoleva seaduse § 40
lõike 2 punktis 8 nimetatud akrediteerimisasutuse poolt väärismetalli
analüüside teostamiseks akrediteeritud, ning ekspertiise
väärismetalltoodete eksperdilt;
6) teha ettekirjutusi
avastatud õigusrikkumise objektiks oleva tegevuse peatamiseks,
õigusrikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks ja edasistest
õigusrikkumistest hoidumiseks, määrata ettekirjutuste täitmise tähtaegu
ja kontrollida nende täitmist;
7) keelata käesoleva seaduse § 5
lõikes 1 nimetatud käitlemiseks mittelubatud väärismetalltoodete müügiks
pakkumine ja tasu eest võõrandamine;
8) nõuda
väärismetalltoodete vastavusse viimist käesoleva seaduse § 4 lõigetes
1–4 sätestatuga ja, kui see ei osutu võimalikuks, nõuda
väärismetalltoodete müügikõlbmatuks muutmist või Eestist väljavedamist;
9) keelata käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud väärismetalli sisaldavate
toodete, mida ei lubata käidelda väärismetalltoodetena, müügiks
pakkumine ja tasu eest võõrandamine ning nõuda juhul, kui tooted on
väärismetalltootena märgistatud, nende müügikõlbmatuks muutmist või
Eestist väljavedamist;
10) teha motiveeritud ettepanek
kauplemisloa väljastajale väärismetalltoodete jaemüügi õiguse kehtetuks
tunnistamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 kohaselt võetud väärismetalltoote näidise nõuetele vastavuse hindamiseks tellitud analüüsi- või ekspertiisiteenuste kulud tasub järelevalve teostaja ning hüvitab väärismetalltoote maksumuse või tagastab väärismetalltoote muutumatul kujul, kui analüüsi tulemuste või ekspertarvamuse kohaselt oli näidiseks võetud väärismetalltoode nõuetekohane. Kui analüüsi tulemuste või ekspertarvamuse kohaselt toode ei olnud nõuetekohane, tagastab järelevalve teostaja väärismetalltoote, mis ei osutunud nõuetele vastavaks, müügikõlbmatuks muudetud kujul ja järelevalve teostaja dokumentaalselt tõendatud kulud peab hüvitama väärismetalltoote nõuetele vastavuse eest vastutav ettevõtja.
§ 44. Järelevalve teostaja kohustused
(1) Riiklikku järelevalvet teostava asutuse ametnik on kohustatud oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.
(2) Järelevalve teostajale järelevalve teostamisel teatavaks saanud andmed on konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele. Järelevalvet teostavad ametnikud on kohustatud neile teatavaks saanud konfidentsiaalseid andmeid hoidma tähtajatult saladuses.
(3) Järelevalve teostamisel teatavaks saanud konfidentsiaalsete andmete avaldamine on lubatud õigusaktiga ettenähtud juhtudel.
§ 45. Ettekirjutus ja otsus
(1) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete rikkumise korral teeb
järelevalvet teostav ametnik väärismetalltoodete käitlejale
ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab
nõude õigusrikkumise lõpetamiseks;
2) kohustab tegema
toiminguid õigusrikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks ning edasise
väärismetalltoodete käitlemise õiguspäraseks jätkamiseks.
(2) Kui järelevalvet teostav ametnik on avastanud nõuetekohaselt märgistamata või nimemärgiste riiklikusse registrisse kandmata märgisega märgistatud väärismetalltoodete müügiks pakkumise või tasu eest võõrandamise, teeb ta ettekirjutuse, milles kohustab peatama nende väärismetalltoodete müügiks pakkumise ja tasu eest võõrandamise ning tooted nõuetekohaselt märgistama või, kui see ei osutu võimalikuks, siis need müügikõlbmatuks muutma või Eestist välja vedama.
(3) Riiklikku järelevalvet teostava asutuse peadirektoril või tema poolt volitatud ametnikul on õigus ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral teha otsus, milles fikseeritakse ettekirjutuse täitmata jätmine ning mis on valmistaja, sissevedaja või hulgimüüja registreeringuandmete kustutamise aluseks või kauplemisloa väljastajale tehtava ettepaneku aluseks tunnistada kehtetuks väärismetalltoodete jaemüügi õigus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse sisu ja õiguslik alus;
3)
märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta;
4) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.
(5) Järelevalve teostaja edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud otsuse koopia hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval posti teel või elektrooniliselt riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale või koos ettepanekuga tunnistada väärismetalltoodete jaemüügi õigus kehtetuks kauplemisloa väljastajale.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud otsus tehakse ettevõtjale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
§ 46. Ettekirjutuse või toimingu vaidlustamine
(1) Riiklikku järelevalvet teostava asutuse ametniku ettekirjutuse või toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik vaie asutuse peadirektorile kümne tööpäeva jooksul ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast arvates.
(2) Vaiet ei saa esitada asutuse peadirektori haldusakti või toimingu peale.
(3) Vaide esitamine ei võta kohustust täita ettekirjutust.
(4) Riiklikku järelevalvet teostava asutuse peadirektor vaatab vaide läbi ja teeb otsuse 14 tööpäeva jooksul vaide esitamise päevast arvates. Vaide läbivaatamisest ei saa osa võtta ametnik, kelle ettekirjutuse või toimingu peale vaie on esitatud.
(5) Riiklikku järelevalvet teostava asutuse peadirektori otsus tehakse vaide esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.
2. jagu
Vastutus
§ 47. Väärismetalltoodete müügiks pakkumise ja tasu eest võõrandamise nõuete rikkumine
(1) Väärismetalltoodete müügiks pakkumise või tasu eest võõrandamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 48. Nimemärgise võltsimine ja võltsituna kasutamine
(1) Väärismetalltoodete valmistaja või sissevedaja nimemärgise võltsimise ja kasutamise eest märgisele mittevastaval materjalil toodete tasu eest võõrandamise eesmärgil – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 49. Väärismetalltoodete märgistamise korra rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud väärismetalltoote nimemärgise ja proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega märgistamise korra ning § 10 lõike 4 alusel kehtestatud väärismetalltoote analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 krooni.
§ 50. Tegutsemine riiklikusse erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse kandmata tegevuskohas
(1) Riiklikusse erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse kandmata tegevuskohas väärismetalltoodete käitlemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 krooni.
§ 51. Valeandmete esitamine
Juriidilise isiku poolt riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale või kauplemisloa väljastajale tegelikkusele mittevastavate andmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 krooni.
§ 52. Andmete esitamata jätmine
Juriidilise isiku poolt käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja § 30 lõikes 1 sätestatud andmete muutumisest teavitamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.
§ 53. Väärismetalltoodete jaemüügi õiguse kehtetuks tunnistamise korral kauplemisloa muudatuste tegemiseks esitamata jätmine
(1) Käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 sätestatud kohustuse esitada väärismetalltoodete jaemüügi õiguse kehtetuks tunnistamise korral kauplemisloa väljastajale kauplemisluba muudatuste tegemiseks täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5000 krooni.
§ 54. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 47–53 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 47–52 sätestatud väärtegude kohtuväline
menetleja on:
1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon;
2)
Tarbijakaitseamet;
3) politseiprefektuur.
(3) Käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 55. Üleminekusätted
(1) Väärismetalltoodete proovi seaduse (RT 1992, 55, 676; RT I 1997, 40, 620; 2000, 86, 547; 2002, 63, 387; 82, 480) § 5 lõigete 1–5 alusel väljaantud tegevusluba ja sama paragrahvi lõigete 8 ja 9 alusel väljaantud Eesti Proovikoja registreerimistunnistus kehtivad, kuni nende omaja on kantud riiklikusse erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse, kuid mitte kauem kui tegevusloale ja registreerimistunnistusele märgitud tähtpäevani.
(2) Valmistaja nimemärgis, mis oli väärismetalltoodete proovi seaduse § 8 lõike 1 kohaselt registreeritud Eesti Proovikojas, kantakse nimemärgiste riiklikusse registrisse ainult vastava valmistaja poolt esitatud registreerimistaotluse alusel. Eesti Proovikojas registreeritud nimemärgise kandmine nimemärgiste riiklikusse registrisse on riigilõivuvaba.
(3) Väärismetalltoodete proovi seaduse §-s 9 sätestatu kohaselt kontrollmärgisega märgistatud väärismetalltooteid võib müügiks pakkuda ja tasu eest võõrandada sissevedaja nimemärgisega märgistamata.
§ 56. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20) tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 7. peatükki täiendatakse 16. jaoga järgmises sõnastuses:
«16. jagu
Nimemärgiste riikliku registri
toimingud
§ 6815. Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja nimemärgise kandmine nimemärgiste riiklikusse registrisse
Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu 200 krooni.
§ 6816. Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja täiendava nimemärgise kandmine nimemärgiste riiklikusse registrisse
Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja täiendava nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu 100 krooni.»;
2) paragrahvi 183 lõiked 24 ja 25 tunnistatakse kehtetuks.
§ 57. Väärismetalltoodete proovi seaduse kehtetuks tunnistamine
Väärismetalltoodete proovi seadus (RT 1992, 55, 676; RT I 1997, 40, 620; 2000, 86, 547; 2002, 63, 387; 82, 480) tunnistatakse kehtetuks.
§ 58. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter