Teeseaduse ja raudteeseaduse muutmise seadus
Vastu võetud 15.11.2007
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 28. novembri 2007. a otsusega nr 205 |
I. Teeseaduses (RT I 1999, 26, 377; 2007, 15, 76) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 2 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Tee koosseisu kuuluvad teemaal asuvad:».
§ 2. Paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega.»
§ 3. Paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 51. Kohalik tee
Kohalik tee on kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega.»
§ 4. Paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Paragrahvi 11:
1) lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Riikliku teeregistri asutab ja selle pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.»;
3) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Riikliku teeregistri vastutav töötleja on Maanteeamet.»
§ 6. Paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus.»
§ 7. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 14. Teehoiu mõiste
(1) Teehoiuna käsitatakse teetööde tegemist, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning tee haldamisega seotud muud tegevust.
(2) Teetööks nimetatakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tee ehitamist, remontimist ja hooldamist. Ehitus- ja remonditööde liigitus ning nende tehniline kirjeldus sätestatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud tee projekteerimise normides.»
§ 8. Paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Teehoidu kavandades peab järgima liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja tee seisundi nõudeid, piirkonna ja riiklikke arengukavasid, eeldatavat liiklussagedust, samuti muid olulisi asjaolusid. Tunnelite hoiutöödel lähtutakse nõuetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.04.2004, lk 39–91).
(2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud direktiivi nõuete täitmise korra.
(3) Riigimaanteede teehoiukava peab sisaldama ehitus- ja remondiobjektide nimekirja, teehoiu rahastamise arvestust rahastamisallikate ja aastate kaupa ning muid teehoiuga seonduvaid tegevusi. Riigimaanteede teehoiukava võib lisaks riigimaanteede teehoiuga seonduvatele tegevustele sisaldada ka teiste avalikult kasutatavate teede teehoiumeetmeid, kui see on vajalik tulenevalt teehoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest üldistes huvides.
(4) Riigimaanteede teehoiukava koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähemalt neljaks aastaks ja seda uuendatakse vajaduse korral igal aastal. Riigimaanteede teehoiukava kinnitab Vabariigi Valitsus.»
§ 9. Paragrahvi 16 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Raha jaotus riigimaanteede hoiuks ning kohalike teede hoiuks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves. Kohalike teede hoiuks nähakse riigieelarves ette kulud üldsummas, mille suurus vastab vähemalt 10 protsendile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määras kütuste aktsiisi kavandatavast laekumisest.
(4) Raha jaotuse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel riigimaanteede hoiuks vajalike kulude vahel, samuti kohalike teede hoiuks omavalitsusüksuste kaupa kinnitab Vabariigi Valitsus.»
§ 10. Paragrahvi 17:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 17. Tee planeerimine, ehitamine, remontimine ja hooldamine»;
2) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Tee hooldamise eesmärk on tagada tee seisundi vastavus käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud nõuetele.»;
3) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 11. Paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 19. Tee-ehitusprojekt
(1) Avalikult kasutatava tee ehitamise ja remontimise aluseks on tee-ehitusprojekt (edaspidi projekt) või teetööde kirjeldus.
(2) Projekti, eelprojekti või teetööde kirjelduse kohta esitatavad nõuded, projekti või teetööde kirjelduse järgi tehtavate teetööde liigid ja loetelu, tee projekteerimise normid ning projekti ekspertiisi tegemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Uue tee ehitamisel koostatakse projekti esimese etapina tee eelprojekt, millega määratakse kindlaks tee asukoht. Eelprojekti koostamise käigus küsib tee omanik puudutatud isikute arvamust, millega eelprojekti koostamisel võimaluse korral arvestatakse. Kui tee asukoht erineb üldplaneeringus sätestatust, peab algatama planeeringute muutmise.
(4) Projekti või teetööde kirjelduse vajaduse eratee või metsatee ehitamiseks või remontimiseks otsustab tee omanik. Projekteerimistingimused väljastab tee omanik.
(5) Riigi põhimaantee projekteerimise tingimused väljastab Maanteeamet ning riigi tugi- ja kõrvalmaantee projekteerimise tingimused Maanteeameti kohalik asutus või Maanteeameti hallatav riigiasutus oma tegevuspiirkonnas. Kohalike teede projekteerimise tingimused väljastab valla- või linnavalitsus.
(6) Projekt koostatakse kooskõlas üldplaneeringuga.
(7) Tee projekteerimise käigus korraldatakse keskkonnamõju hindamine, kui seda näeb ette keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Tee projekteerimise käigus on keskkonnamõju hindamise algatamise otsustaja tee-ehitusloa andja.
(8) Projektile või selle osale ekspertiisi tegemise vajaduse otsustab projekti tellija või tee omanik. Teetööde kirjeldusele ekspertiisi ei tehta.»
§ 12. Seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:
« § 191. Tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve
(1) Omanikujärelevalve on tegevus projekti või teetööde kirjeldusele vastavate ehitus- ja remonditööde nõuetekohase kvaliteedi tagamiseks, samuti tehniliste dokumentide vormistamise tagamiseks ja kontrollimiseks.
(2) Avalikult kasutatava tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve korraldamine on tee omaniku kohustus.
(3) Avalikuks kasutamiseks määratud erateel on omanikujärelevalve korraldamise kohustus ehitus- või remonditööde tellijal.
(4) Avalikuks kasutamiseks määramata eratee ja metsatee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve korraldamise vajaduse ja selle tegemise viisi otsustab vastavalt eratee omanik või riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus.
(5) Omanikujärelevalvet võib teha ehitusjärelevalve tegevusloaga isik.
(6) Omanikujärelevalvet tegeva isiku ülesanne on:
1)
kontrollida ehitus- ja remonditööde vastavust projektile või teetööde
kirjeldusele;
2) võtta vastu töid konstruktsioonide või rajatise
osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse või remondi etappidel muu
konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem
võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks, nagu näiteks muldkeha alumised
kihid, tekstiilivõrgud, teekatendi kihid, hüdroisolatsioon,
monteeritavate elementide vahelised liitekohad ning vuugid, raudbetooni
armatuur jne (edaspidi kaetud tööd);
3) kontrollida
ehitus- ja remonditööde ohutust keskkonnale ja inimestele;
4)
kontrollida ehitus- ja remonditööde kvaliteedinõuetest kinnipidamist.
(7) Omanikujärelevalvet tegeval isikul on õigus nõuda:
1)
kasutatud tee-ehitusmaterjalide ja toodete ning paigaldatud seadmete
vastavusdeklaratsioonide olemasolu ning nendel märgitud andmete
vastavust hindamisasutuste väljastatud vastavussertifikaatidele, samuti
hooldus- või kasutusjuhendite ja muude vajalike dokumentide esitamist;
2)
nõuetele mittevastavate ehitus- ja remonditööde ümbertegemist;
3)
ehitus- või remonditööde peatamist puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui
tööde jätkamine võib muutuda ohtlikuks keskkonnale või inimestele;
4)
ehitus- ja remonditööde nõuetekohast dokumenteerimist.
(8) Omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»
§ 13. Paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 20. Riiklik ehitusjärelevalve
(1) Riiklik ehitusjärelevalve on pädeva asutuse järelevalvetegevus tee
ehitus- ja remonditööde käesoleva seaduse nõuetele vastavuse
kontrollimiseks. Riiklikku ehitusjärelevalvet (edaspidi ehitusjärelevalve)
korraldab:
1) riigimaanteedel Maanteeamet;
2) kohalikel teedel
Maanteeamet või Maanteeameti kohalik asutus oma tegevuspiirkonnas.
(2) Eratee ja metsatee ehitus- ja remonditöödel ehitusjärelevalvet ei tehta.
(3) Ehitusjärelevalvet tegeva ametiisiku ülesanne on kontrollida:
1)
tee-ehitusloa olemasolu tee ehitus- või remonditöödeks, mille puhul on
nõutud ehitusluba;
2) tee ehitus- ja remonditööde vastavust
seadustele, projektile ja teetööde kohta kehtestatud normidele;
3)
tee-ehitusloaga kehtestatud nõuete täitmist;
4)
omanikujärelevalve tegevust;
5) riikliku teeregistri andmete
õigsust.
(4) Ehitusjärelevalvet tegeval ametiisikul on õigus:
1)
pääseda ette teatamata ja takistamatult teele ning kontrollida tee
ehitus- ja remonditöid;
2) kontrollida käesolevas seaduses või
selle alusel antud õigusaktides teele kehtestatud nõuete täitmist;
3)
saada riigiasutuselt, kohalikult omavalitsuselt, ehitustoote müüjalt,
tee omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt tee ehitus- ja
remonditööde kontrollimiseks vajalikke andmeid;
4)
kontrollida tee-ehitusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust;
5)
tutvuda teed, tee ehitus- ja remonditöid, projekteerimist, uuringuid,
omanikujärelevalvet, projektide ekspertiise ning teede kasutamise
ohutust või kasutamise otstarvet puudutavate dokumentide, samuti tee
ehitus- ja remonditööde kontrollimiseks vajalike dokumentide
originaalide või koopiatega ja saada nende ärakirju;
6)
tellida tee suhtes kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks
hindamisteenust ja ekspertiise;
7) nõuda ettevõtjalt projektis,
teetööde kirjelduses või töövõtulepingus määratud kvaliteedinõuetele
mittevastavate teetööde ümbertegemist;
8) korraldada
tee ehitus- või remonditöödel toimunud õnnetuste põhjuste uurimist;
9)
määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks;
10) teha
ettekirjutusi käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhtudel.
(5) Kui ehitusjärelevalvet tegev asutus tellib nõuetele vastavuse kontrollimise ekspertiisi, mille käigus tuvastatakse, et kasutatud tooted, tehtud töö või tee ei vasta sellele kehtestatud nõuetele, kannab ekspertiisi kulud tööde tegija.
(6) Ehitusjärelevalvet tegev ametiisik teeb ettekirjutuse, kui:
1)
tee ehitus- või remonditööde tegija või omanikujärelevalvet tegev
ettevõtja tegutseb tegevusloata;
2) tee ehitus- või remonditööde
käigus ei peeta kinni projektist või teetööde kirjeldusest;
3)
omanikujärelevalvet tegev isik või asutus ei tee omanikujärelevalvet
piisavalt;
4) töö tegija on kasutanud tee ehitus- või remonditööde
nõuetele mittevastavat ehitustoodet;
5) tee on muutunud
ohtlikuks inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale.
(7) Ehitusjärelevalvet tegev ametiisik oma ettekirjutuses:
1)
juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
2) esitab nõude tee
ehitus- või remonditööde, tee kasutamise, samuti ehitustoote teesse
püsivalt paigaldamise osaliseks või täielikuks peatamiseks;
3)
kohustab tegema edasiste tee ehitus- või remonditööde, tee kasutamise,
ehitustoote teesse püsivalt paigaldamise ja omanikujärelevalve
õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.
(8) Maanteeamet ning Maanteeameti kohalik asutus võib ametiisiku poolt tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on ühel korral 30 000 krooni ning kokku 100 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.»
§ 14. Paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 21. Tee-ehitusluba
(1) Tee-ehitusluba on vajalik avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava tee koosseisus oleva üksiku rajatise ehitamiseks või remontimiseks juhul, kui nendeks töödeks on vaja koostada projekt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõuete kohaselt.
(2) Riigi põhimaantee tee-ehitusloa annab Maanteeamet ning riigi tugi- ja kõrvalmaantee tee-ehitusloa Maanteeameti kohalik asutus või Maanteeameti hallatav riigiasutus oma tegevuspiirkonnas, teavitades ehitusloa väljaandmisest kohalikku omavalitsust. Kohaliku tee tee-ehitusloa annab valla- või linnavalitsus.
(3) Tee ehitamiseks või remontimiseks antakse tee-ehitusluba, kui projekt vastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud tee projekteerimise normidele ning teistele teetööde kohta kehtestatud normidele ja õigusaktidele.
(4) Tee-ehitusloaga määratakse tee ehitus- või remonditööde tähtaeg, töö alustamisest teatamise kohustus ning omanikujärelevalve tegija ja tema kohustused.
(5) Tee-ehitusloa andmine või andmisest keeldumine otsustatakse 30 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist.
(6) Tee-ehitusluba ei anta, kui:
1) projekt ei vasta kehtestatud
nõuetele;
2) projekti on koostanud või projekti ekspertiisi on
teinud asjakohase tegevusloata isik või
3) projekteeritud tee
kahjustab asjaõigusseaduse §-des 143–151 sätestatud naabrusõigusi ja kui
naabriga ei ole saavutatud kokkulepet.
(7) Tasulise tee ehitamiseks tee-ehitusluba andes tuleb arvestada, et liiklejal peab olema võimalik sihtpunkti sõita mööda tasuta teed, välja arvatud mandrit saarega ühendava silla ületamisel või tunneli läbimisel. Tasuta tee kasutamine ei tohi põhjustada liiklejale liigseid kulutusi ega võtta liigselt aega.
(8) Tee-ehitusloa väljaandjal on õigus tunnistada luba kehtetuks, kui:
1)
tööd ei ole alustatud tee-ehitusloa väljaandmisest arvates ühe aasta
jooksul;
2) tööde jätkamine võib muutuda ohtlikuks keskkonnale või
inimestele;
3) rikutakse teetöid reguleerivaid õigusakte;
4)
ei järgita projekti või
5) rikutakse muid tee-ehitusloaga
ettenähtud nõudeid.
(9) Tee-ehitusloa ja tee kasutusloa andmise korra ja vormid ning ehitus- ja remonditööde dokumenteerimise nõuded ja korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»
§ 15. Paragrahvi 23:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Avalikult kasutatava tee võib likvideerida, kui seda ei kasutata pärast uue tee ehitamist või mõnel muul põhjusel. Tee likvideerimiseks on vajalik vastava valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek.»;
2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Eratee võib likvideerida eratee omanik, teavitades sellest eelnevalt kirjalikult kohalikku omavalitsust.»
§ 16. Paragrahvi 25:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Maanteeamet, Maanteeameti kohalik asutus ja Maanteeameti hallatav riigiasutus korraldavad teehoidu riigimaanteedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks.»;
2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Maanteeameti peadirektor esindab Eesti Vabariiki edasivolitamise õigusega riigimaanteede hoiuks vajalike maaüksuste omandamiseks maaomanikega läbirääkimiste pidamisel ja vajalike tehingute tegemiseks kõigi seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega. Riigi poolt riigimaanteede hoiuks omandatavate maaüksuste valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.»;
3) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Teetööde ajal tagab liikluskorraldusvahendite nõuetekohase paigalduse ja liiklusohutuse teetöö tegija.»
§ 17. Paragrahvi 251:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Avalikult kasutatavate teede ehitamiseks, remontimiseks ja nimetatud teetööde ehitusjärelevalveks, teede hooldamiseks, kõikide teede projekteerimiseks ning projekti ekspertiisi tegemiseks on nõutav tegevusluba. Tegevusluba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoiutöö tegemiseks.»;
2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Tegevusluba ei ole nõutav järgmisteks tee omaniku tellitud
teetöödeks:
1) lumetõrje- ja lumekoristustööd;
2)
libedusetõrje kõnni- ja jalgrattateedel;
3) teemaa ja
teekraavide hooldetööd;
4) ühissõiduki ootekodade ja tee
teenindusrajatiste hooldamine;
5) teede puhastus- ja korrastustööd;
6)
liiklusmärkide paigaldamine ja hooldamine.»;
3) täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
« (5) Teede projekteerimise ja projektide ekspertiisi tegevusluba omavalt isikult ei nõuta eraldi tegevusluba liikluskorralduse projektide ja nende projektide ekspertiisi tegemiseks.
(6) Teede ehitamise, remontimise ja hooldamise tegevusluba omavalt juriidiliselt isikult ei nõuta eraldi tegevusluba liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks.»
§ 18. Paragrahvi 252 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Erialaseks töökogemuseks loetakse töötamist pärast akadeemilise või rakendusliku erialase hariduse omandamist järgmiselt:».
§ 19. Paragrahvi 253 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) töölepingu alusel töötavate vastutavate töötajate nimekiri, kuhu on märgitud nende erialased oskused ja erialased töökogemused.»
§ 20. Paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 26. Tasuline tee
(1) Riigimaantee kasutamise eest tasu ei võeta.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tee omanik soovib rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 124–143) kohast elektroonilist maanteemaksu, teavitab ta sellest majandus- ja kommunikatsiooniministrit, kes kehtestab seejärel mõistliku aja jooksul määrusega korra, millega tagatakse direktiivi nõuete täitmine.»
§ 21. Paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Raudteeületuskohal teeb ristumiskoha hoiutöid ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tee omanik ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja nende valduses oleva kinnisasja ulatuses, välja arvatud talihooldustööde puhul, mis on raudteeületuskoha terves ulatuses tee omaniku kohustus. Tee talihooldustööde tegija ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja sõlmivad lepingu, milles on sätestatud talihooldustööde tehnilised üksikasjad.»
§ 22. Paragrahvi 29 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärjel muutunud kasutamiskõlbmatuks või kui teerajatist ei ole võimalik ehitada või remontida ajutist ümbersõiduteed rajamata, on kinnisasja omanik kohustatud taluma, et ajutiseks ümbersõiduks kasutatakse talle kuuluvat erateed või muud maad, mida on võimalik ajutise teena kasutada.
(3) Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus anda teemaad maakasutust reguleerivate õigusaktide kohaselt kasutada teisele isikule ilma hoonestusõiguseta tingimusel, et see ei raskenda teehoidu ega halvenda liiklusolusid. Tehnovõrke ja -rajatisi võib tee omaniku nõusolekul paigaldada teemaale või erandkorras ka tee muldkehasse vastavuses käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud tee projekteerimise normidega.»
§ 23. Paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 30. Kvaliteedinõuded
(1) Teetööde tehnoloogia ja kvaliteet peavad vastama liiklusohutus- ja keskkonnakaitse- ning tee seisundi kohta esitatavatele nõuetele.
(2) Tee ja teetööde kvaliteedinõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»
§ 24. Paragrahvi 34:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa teemaale riigi
põhimaanteedel annab Maanteeamet ning riigi tugi- ja kõrvalmaanteedel
Maanteeameti kohalik asutus või Maanteeameti hallatav riigiasutus oma
tegevuspiirkonnas, kohalikel teedel valla- või linnavalitsus. Tee
kaitsevööndi alale annab liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa
eelnimetatud asutus tee kaitsevööndi maa omaniku kirjalikul nõusolekul
ja tema seatud tingimustel. Loa saamiseks tuleb taotlejal esitada
teabevahendi joonis ja paigutuse skeem. Teele ja tee kaitsevööndi alale
võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis:
1) ei
eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit;
2) ei
raskenda liikluskorraldusvahendi eristamist;
3) ei ohusta liiklust
liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega;
4) ei piira
nähtavust ristmikul.»;
2) lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Euroopa teedevõrgu teele ja selle kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada ainult rööpselt tee teljega.
(7) Maanteele ja maantee kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimusel, kui teabevahendi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest on vähemalt 12 meetrit. Teemaal või tee kaitsevööndis asuvate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohta tähistavad teabevahendid paigaldatakse tehnovõrkude ja -rajatiste omanike ja maa omaniku kokkuleppel.»
§ 25. Paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 38. Tee kaitsevööndi maa omaniku õigused ja kohustused
(1) Tee kaitsevööndi maa omanikul, samuti planeeringutega kaasnevate piirangute ala maa omanikul on õigus saada tee omanikult piirangute tõttu tekkinud kahju hüvitamist.
(2) Maa omanikul on õigus saada tee omanikult õiglast ja kohest hüvitust ümbersõitude rajamiseks ja teiste teetööde tegemiseks vajaliku maa ajutise kasutamise eest.
(3) Ümbersõite rajada ja muul põhjusel võõrast kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral.
(4) Kui teede ristumiskoha nähtavuse parandamiseks ei ole hoonet või muud ehitist tee kaitsevööndis võimalik või otstarbekas lammutada, tuleb liiklusohutuse huvides paigaldada liikluskorraldusvahend.»
§ 26. Peatükk 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«61. peatükk
TEE KASUTAMISE JA SEISUNDINÕUETE
TAGAMISE JÄRELEVALVE
§ 39. Avalikult kasutatava tee kasutamise järelevalve
(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmist
avalikult kasutatava tee kasutamisel ja kaitsmisel on õigus kontrollida
ja teha ettekirjutusi:
1) Maanteeameti peadirektoril või tema poolt
volitatud Maanteeameti või Maanteeameti kohaliku asutuse ametnikul
riigimaanteel;
2) kohaliku omavalitsuse volikogu volitatud ametnikul
kohalikul teel;
3) politseiametnikul käesoleva paragrahvi lõike 1
punktides 1 ja 2 nimetatud teel.
(2) Maanteeamet ning Maanteeameti kohalik asutus, kohalik omavalitsus, Julgestuspolitsei ja politseiprefektuur võib oma ametiisiku poolt tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on ühel korral 30 000 krooni ning kokku 100 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
§ 391. Avalikult kasutatava tee seisundinõuete tagamise järelevalve
(1) Teele kehtestatud seisundinõuete täitmist on õigus kontrollida ja
teha ettekirjutusi:
1) Maanteeameti peadirektoril või tema poolt
volitatud Maanteeameti või Maanteeameti kohaliku asutuse ametnikul
kohalikul teel;
2) politseiametnikul riigimaanteel ja kohalikul teel,
kui nõuete rikkumine on tuvastatud politseilise tegevuse käigus.
(2) Maanteeamet ning Maanteeameti kohalik asutus, Julgestuspolitsei ja politseiprefektuur võib oma ametiisiku poolt tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on ühel korral 30 000 krooni ning kokku 100 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.»
§ 27. Paragrahvi 409 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Käesoleva seaduse §-des 40–408
sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1)
väärteo toimepanemise korral riigimaanteel Maanteeamet ja Maanteeameti
kohalik asutus;
2) väärteo toimepanemise korral kohalikul teel valla-
ja linnavalitsus;
3) Julgestuspolitsei ja politseiprefektuur.»
§ 28. Seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
«1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 124–143), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.04.2004, lk 39–91).»
II. § 29. Raudteeseaduse (RT I 2003, 79, 530; 2007, 14, 70) § 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, samuti muud raudteeinfrastruktuuri omanikud või valdajad on kohustatud tagama raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning raudteeohutuse raudteemaal raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud alustel ja korras, välja arvatud talihooldustööde puhul, mis on raudteeületuskoha terves ulatuses tee omaniku kohustus. Tee talihooldustööde tegija ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja sõlmivad lepingu, milles on sätestatud talihooldustööde tehnilised üksikasjad.»
III. § 30. Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees Ene ERGMA |