Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Politseiseaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning piirivalveseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 14.11.2007

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 28. novembri 2007. a otsusega nr 201

§ 1. Politseiseaduse muutmine

Politseiseaduses (RT I 1990, 10, 113; 2007, 42, 303) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

« (4¹) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib politsei tegevuses osaleda Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse ametnik, kellele politsei tegevuses osalemise ajal laienevad käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–2², 5–7 ja 15, § 14 lõigetes 6–9, § 15 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 ning §-s 15¹ sätestatud õigused ja kohustused. Euroopa Liidu pädeva asutuse ametnike osalemise politsei tegevuses otsustab siseminister.»;

2) seadust täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses:

« § 3¹. Oht

Oht käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus esineb lähitulevikus õiguserikkumise toimumise piisav tõenäosus.»;

3) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õiguserikkumise kõrvaldamiseks tuvastada isiku kehtiva isikut tõendava dokumendi ja/või tema küsitlemise alusel tema isikusamasus, dokumendi puudumise või dokumendi võltsimiskahtluse korral toimetada ta isikusamasuse tuvastamiseks politsei ametiruumi;»;

4) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktidega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

« 2¹) isikusamasuse tuvastamisel kontrollida, kas isik on tagaotsitav;
2²) politseiametniku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks teostada õiguserikkumise toimepanemises kahtlustatava isiku ja tema asjade läbivaatust;»;

5) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6¹ järgmises sõnastuses:

« 6¹) pidada kinni isikuid, kes oma vanuse või terviseseisundi tõttu vajavad abi ning toimetada nad seaduses ettenähtud turvalisse kohta või anda üle pädevale organile vältimatu sotsiaalabi osutamiseks;»;

6) paragrahvi 13 lõike 1 punkti 9¹ lõppu lisatakse sõnad «või Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeldu;»;

7) seadust täiendatakse peatükiga IV¹ järgmises sõnastuses:

«IV¹ peatükk
SCHENGENI KONVENTSIOONIST TULENEVAD POLITSEI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

1. jagu
Isikuandmete töötlemine

§ 13¹. Isikuandmete töötlemine

(1) Politseiametnikul on välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid.

(2) Kui välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks on isikuandmete töötlemiseks vajalik isiku nõusolek, tuleb isikule enne nõusoleku küsimist teatavaks teha:
1) isikuandmete töötleja või tema esindaja nimi ja kontaktandmed;
2) andmete töötlemise eesmärk;
3) nõusoleku andmise vabatahtlikkus ja nõusoleku andmata jätmise õiguslikud tagajärjed.

(3) Nõusolek käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikuandmete töötlemiseks vormistatakse kirjalikult.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõusoleku suhtes ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduses sätestatut.

§ 13². Isikuandmete varjatud töötlemine

(1) Politseiametnikul on õigus välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks töödelda isikuandmeid varjatult, see tähendab varjates andmesubjekti eest isikuandmete töötlemise eesmärki.

(2) Varjatult võib töödelda järgmisi andmeid:
1) isiku ees- ja perekonnanimi;
2) isiku reisi marsruut ja sihtkoht;
3) isikuga koos olevad isikud või sõidukis asujad;
4) isiku poolt kasutatava sõiduki andmed;
5) isikul kaasas olnud esemed.

(3) Isikul ei ole õigust saada teavet varjatud töötlemise fakti ega varjatud töötlemise käigus tema kohta kogutud isikuandmete kohta.

(4) Isikuandmete varjatud kogumise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 13³. Järelevalve isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle

Käesolevas jaos sätestatud isikuandmete töötlemise üle teostab järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.

2. jagu
Piiriülene jälitamine

§ 13⁴. Piiriülene jälitamine

(1) Politseiametnikul, kes jälitab oma riigi territooriumil nõukogu 2002. aasta 13. juuni raamotsuses Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.07.2002, lk 1–20) määratletud kuriteo toimepanemiselt tabatud isikut või selle kuriteo toimepanemisele kaasaaitajat, on lubatud jätkata jälitamist teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ilma eelnevalt taotletud loata, kui:
1) asja kiireloomulisuse tõttu ei ole olnud võimalik enne teise liikmesriigi territooriumile sisenemist sellest pädevaid ametivõime teavitada või
2) teise liikmesriigi pädevad ametivõimud ei jõudnud sündmuskohale õigel ajal, et jälitamine üle võtta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui jälitatav on eelvangistuse või vabadusekaotusliku karistuse kandmise ajal kinnipidamiskohast põgenenud.

(3) Piiriülene jälitamine võib toimuda üksnes üle maismaapiiride.

(4) Välisriik, kus piiriülest jälitamist hakatakse toimetama, on asukohariik.

§ 13⁵. Piiriülesest jälitamisest teavitamise kord

(1) Politseiametnik võtab viivitamata, kuid mitte hiljem kui riigipiiri ületamisel, ühendust asukohariigi, kelle territooriumil piiriülest jälitamist toimetama hakatakse, pädeva asutusega.

(2) Riigipiiri ületamisest teavitamisel on jälitav politseiametnik kohustatud asukohariiki teavitama järgmistest asjaoludest:
1) riigipiiri oletatav ületamise aeg ja koht;
2) politseiametniku teenistusrelva liik ja mudel;
3) sidepidamisvahendid.

(3) Eestis on pädevaks asutuseks piiriülesest jälitamisest teavitamisel Keskkriminaalpolitsei.

(4) Välisriigi politseiametniku Eesti territooriumil piiriülese jälitamisega seotud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 13⁶. Piiriülese jälitamise toimetamine

(1) Jälitatav isik peetakse kinni asukohariigi politseiametnike poolt. Juhul kui asukohariigi pädevad asutused ei nõua jälitamise lõpetamist, kuid ei jõua piisavalt kiiresti jälitamist üle võtta, peab jälitav politseiametnik isiku kinni ning annab üle asukohariigi politseiametnikule isikusamasuse tuvastamiseks või vahistamiseks.

(2) Piiriülesel jälitamisel politseiametnik:
1) peab järgima asukohariigi seadusi ja pädeva asutuse juhiseid ning korraldusi;
2) peab olema äratuntav politseivormiriietuse järgi või kasutama politseisõidukit;
3) peab esitama ametiülesannete täitmise tõendamiseks ametitõendi;
4) võib kanda teenistusrelva ja kasutada seda üksnes enesekaitseks;
5) võib ohutuse tagamiseks teostada kinnipeetud isiku ja tema asjade läbivaatust ning temaga kaasas olnud asjad ära võtta;
6) võib kinnipeetud isiku suhtes tema toimetamisel asukohariigi politseiasutusse kasutada käeraudu;
7) ei või siseneda eravaldusse või muusse kohta, mis ei ole ette nähtud avalikuks kasutamiseks;
8) peab jälitamise lõpetamisel ilmuma asukohariigi kohalikku politseiasutusse ja teavitama tehtud toimingutest;
9) peab jääma asukohariigi pädeva asutuse käsutusse kuni jälitamisega seonduvad asjaolud on piisavalt selged;
10) peab asukohariigi pädeva asutuse taotlusel abistama jälitamise järgsel kriminaalmenetluse läbiviimisel, sealhulgas kohtumenetluses.

(3) Piiriülene jälitamine lõpetatakse:
1) eesmärgi saavutamisel;
2) kui on möödunud üks tund asukohariigi riigipiiri ületamisest;
3) asukohariigi nõudmisel.

(4) Kui kinnipeetud isik ei ole asukohariigi kodanik, vabastatakse ta hiljemalt kuue tunni möödumisel tema kinnipidamisest arvates, kui asukohariigi pädevad asutused ei ole saanud taotlust isiku vahistamiseks väljaandmise või loovutamise eesmärgil. Kinnipidamise aja hulka ei arvestata ajavahemikku kell 00.00 kuni 09.00.

§ 13⁷. Piiriülest jälitamist toimetav välisriigi politseiametnik

Piiriülest jälitamist toimetava välisriigi politseiametniku vastu või tema poolt toimepandud kuriteo korral võrdsustatakse ta Eesti politseiametnikuga.»

§ 2. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 637; 2007, 61, 389) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse Eesti Vabariigile siduvas välislepingus toodud erisusi arvestades.»;

2) paragrahvi 10⁵ täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Kui transiitviisa antakse humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikest huvidest lähtuvalt või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks välismaalasele, kes ei vasta viisa andmise nõuetele või riiki sisenemise, riigis viibimise või riigist lahkumise tingimustele, piiratakse viisa territoriaalset kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga. Kokkuleppel Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigiga võib nimetatud territooriumit selle liikmesriigi territooriumi võrra laiendada.»;

3) paragrahvi 10⁶ täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Kui lühiajaline viisa antakse humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikest huvidest lähtuvalt või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks välismaalasele, kes ei vasta viisa andmise nõuetele või riiki sisenemise, riigis viibimise või riigist lahkumise tingimustele, piiratakse viisa territoriaalset kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga. Kokkuleppel Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigiga võib nimetatud territooriumit selle liikmesriigi territooriumi võrra laiendada.»;

4) paragrahvi 10¹⁰ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Viisat ei anta, kui välismaalase suhtes on Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld. Erandina võib nimetatud välismaalasele anda viisa, mille territoriaalne kehtivus piirdub Eesti Vabariigi territooriumiga, kui välismaalase Eestisse saabumine on vajalik humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvahelise kohustuse tõttu. Kokkuleppel teise Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigiga võib nimetatud territooriumit selle liikmesriigi territooriumi võrra laiendada.»;

5) paragrahvi 10²⁴ täiendatakse lõigetega 5¹ ja 5² järgmises sõnastuses:

« (5¹) Viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt, kui välismaalase suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu.

(5²) Viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt, kui Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi poolt on välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu ja andmed selle kohta on Schengeni konventsiooni kohaselt kantud Schengeni infosüsteemi. Viibimisaega ei lõpetata ennetähtaegselt, kui välismaalase Eestis viibimine on vajalik humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvahelise kohustuse tõttu.»;

6) paragrahvi 10²⁵ täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

« (4¹) Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu.

(4²) Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi poolt on välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu ja andmed selle kohta on Schengeni konventsiooni kohaselt kantud Schengeni infosüsteemi. Viisat ei tunnistata kehtetuks, kui välismaalase Eestis viibimine on vajalik humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvahelise kohustuse tõttu.»;

7) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

« (4¹) Elamisluba ei anta ega pikendata, kui välismaalase suhtes on Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld. Erandina võib nimetatud välismaalasele anda tähtajalise elamisloa ja seda pikendada, kui välismaalase Eestisse saabumine või Eestis elamine on vajalik humanitaarsetel kaalutlustel või rahvusvahelise kohustuse tõttu.»

§ 3. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (RT I 1998, 98/99, 1575; 2007, 9, 44) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse Eesti Vabariigile siduvas välislepingus toodud erisusi arvestades.»;

2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3³ järgmises sõnastuses:

« (3³) Välismaalane, kelle suhtes kehtib nõukogu direktiivi 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 149, 2.06.2001, lk 34–36) artiklis 3 nimetatud alustel tehtud väljasaatmise otsus, mis ei ole otsuse teinud riigi poolt tühistatud ega peatatud, saadetakse Eestist välja ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata.»;

3) paragrahvi 14 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

« 4) käesoleva paragrahvi lõikes 3³ nimetatud välismaalasel on elamisluba või ta on Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige.»;

4) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1–3 ja 3¹–3³ sätestatud väljasaatmise aluse olemasolul peab piirivalveametnik, kodakondsus- ja migratsiooniametnik või politseiametnik välismaalase kinni ja korraldab tema Eestist lahkumise.»;

5) seadust täiendatakse §-ga 15¹ järgmises sõnastuses:

« § 15¹. Isiku kinnipidamine

Välismaalase kinnipidamise kohta käesoleva seaduse § 15 lõikes 1, § 19 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3² sätestatud alustel koostatakse isiku kinnipidamise protokoll. Isiku kinnipidamise protokollis märgitakse:
1) protokolli koostamise koht ja kuupäev;
2) protokolli koostanud ametiasutuse nimetus ja aadress, protokolli koostanud ametniku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ning elektronpostiaadress;
3) välismaalase ees- ja perekonnanimi, isikukood, kodakondsus, sünniaeg ja -koht, isikuttõendava või muu dokumendi number, väljaandja, väljaandmise koht;
4) kinnipidamise kuupäev, kellaaeg, koht ja õiguslik alus;
5) välismaalase üleriiete ja jalatsite kirjeldus ning andmed väliste tervisekahjustuste kohta;
6) kinnipidamisel välismaalaselt äravõetud esemete loetelu ja nende tunnused;
7) kinnipidamisel kasutatud esemete loetelu ja nende kasutamise põhjus.»;

6) paragrahvi 26¹³ täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

« (4¹) Kui käesoleva seaduse § 14 lõikes 3³ nimetatud väljasaadetaval puuduvad piisavad rahalised vahendid tema Eestist väljasaatmise kulude kandmiseks, nõutakse väljasaatmise otsuse tunnustamisel väljasaatmisega kaasnevad kulud sisse väljasaatmise otsuse teinud riigilt vastavalt nõukogu otsusele 2004/191/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist käsitleva direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord (ELT L 60, 27.02.2004, lk 55–57).»;

7) paragrahvi 28 lõikes 4 asendatakse sõna «varjupaika» sõnadega «rahvusvahelist kaitset»;

8) paragrahvi 28¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

« 8) kelle suhtes kehtib nõukogu direktiivi 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 149, 2.06.2001, lk 34–36) artiklis 3 nimetatud alustel tehtud väljasaatmise otsus, mis ei ole otsuse teinud riigi poolt tühistatud ega peatatud.»;

9) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8¹ järgmises sõnastuses:

« 8¹) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni elamisloa või elamisõiguse omamine;»;

10) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «põhjendatud ettepanekul» sõnadega «või Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse taotlusel.»;

11) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse taotlusel sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul kustutatakse sissesõidukeelu andmed Schengeni infosüsteemist. Siseministri või tema poolt volitatud Siseministeeriumi kõrgema ametniku otsusel võib sissesõidukeelu jätta kehtima ainult sissesõidukeeldude riiklikus registris.»;

12) paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 33. Sissesõidukeeldude andmekogu ja Schengeni infosüsteem

(1) Välismaalaste kohta, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras sissesõidukeeldude andmekogu.

(2) Välismaalase suhtes sissesõidukeelu kohaldamisel, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmisel ja sissesõidukeelu peatamisel kantakse sissesõidukeeld sissesõidukeeldude andmekogusse ning sissesõidukeelu andmed edastatakse sealt Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi.

(3) Sissesõidukeelu andmeid ei edastata Schengeni infosüsteemi, kui:
1) sissesõidukeeld on kohaldatud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku suhtes;
2) siseministri või tema poolt volitatud Siseministeeriumi kõrgema ametniku otsusega piiratakse välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga.

(4) Sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel kustutatakse andmed sissesõidukeelu kohta Schengeni infosüsteemist.
13.02.2012 10:15
Parandatud täheviga sõnas „Sissesõidukeelu“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 3 ja Riigikogu Kantselei 10.02.2012 kiri nr 4-14/12-7/1.

(5) Haldusorgan võib kasutada sissesõidukeeldude andmekogu ja selle arhiivi andmeid ning Schengeni infosüsteemis olevaid andmeid talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(6) Sissesõidukeeldude andmekogusse ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud andmetel on õiguslik tähendus välismaalasele seadusliku aluse andmisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel riiki sisenemiseks, riigis viibimiseks ja riigist lahkumiseks.»;

13) paragrahvi 33¹ lõikes 1 asendatakse sõna «registrisse» sõnaga «andmekogusse»;

14) seadust täiendatakse §-dega 33⁵–33⁷ järgmises sõnastuses:

« § 33⁵. Schengeni sissesõidukeeld

(1) Schengeni sissesõidukeeld on Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud sissesõidukeeld.

(2) Schengeni sissesõidukeeld ei võta välismaalaselt õigust taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset.

(3) Schengeni sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks peab välismaalane pöörduma sissesõidukeelu kohaldanud Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi poole.

§ 33⁶. Isikuandmete töötlemine

Sissesõidukeeldude andmekogusse ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud isikuandmeid võib töödelda seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks.

§ 33⁷. Isikuandmete saamine

Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid.»

§ 4. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine

Isikut tõendavate dokumentide seadust (RT I 1999, 25, 365; 2006, 29, 221) täiendatakse §-ga 15² järgmises sõnastuses:

« § 15². Isikut tõendavate dokumentide andmekogu

(1) Isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi andmekogu) on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud andmekogu. Andmekogu pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

(2) Andmekogu pidamise eesmärk on pidada arvestust Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise üle ning isikut tõendavat dokumenti taotlenud isikute kohta, et tagada riigi sisejulgeolek.

(3) Andmekogusse kantud andmetel on õiguslik tähendus.»

§ 5. Piirivalveseaduse muutmine

Piirivalveseaduses (RT I 1994, 54, 903; 2007, 24, 126) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-ga 7¹ järgmises sõnastuses:

« § 7¹. Piirikontrolli andmekogu

(1) Piirivalve peab oma ülesannete täitmiseks piirikontrolli andmekogu, mille eesmärk on piirikontrolli läbivate isikute ja sõidukite üle arvestuse pidamine ja kontrolli teostamine, et tagada riigi sisejulgeolek.

(2) Piirikontrolli andmekogu asutab ja andmekogu põhimääruse kehtestab siseminister määrusega.

(3) Piirikontrolli andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu ametlik nimetus, asutamise eesmärk ja ülesehitus, andmekogu pidamise organisatsiooniline struktuur, andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu, andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtajad, neile juurdepääsu kord ja viis ning andmetele juurdepääsuks õigustatud isikute ring, andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord.»

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub Eesti lõplikul ühinemisel Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga.

Riigikogu esimees Ene ERGMA