Vigala valla jäätmekava vastuvõtmine
Vastu võetud 31.10.2007 nr 8
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 39, § 42 ja § 59 lg 1ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 364 alusel.
§ 1. Võtta vastu Vigala valla jäätmekava 2007-2011 (lisatud).
§ 2. Määrust on võimalik vaidlustada «Halduskohtumenetluse seadustikus» sätestatud korras 30 päeva jooksul määruse jõustumisest halduskohtus.
§ 3. Määrus jõustub 07.november 2007.a.
| Volikogu esimees Enn ROOSI |
|
Vigala Vallavolikogu 31. oktoobri 2007. a määruse
nr 8 lisa |
VIGALA VALLA JÄÄTMEKAVA
2007 - 2011
2007
SISSEJUHATUS
Vigala valla jäätmekava on koostatud vastavalt 28. 01. 2004. a. vastu võetud Jäätmeseadusele ja sisseviidud muudatustele.
Jäätmekava on Vigala valla jäätmekäitlust korraldav ja suunav dokument, mis määrab jäätmekäitluse arengusuunad järgnevaks viieks aastaks. Jäätmekava on koostatud lähtudes üleriigilisest ja Raplamaa jäätmekavast ning kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest.
Jäätmekava üldiseks eesmärgiks on Vigala valla jäätmehoolduse korraldamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamise.
Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest. Jäätmekava haarab jäätmete tekke, kogumise, sortimise, transpordi, taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise.
Käesolev jäätmekava on eraldiseisev dokument, mis on omavalitsuse arengukava üheks osaks. Kava realiseerimine sõltub lisaks Vigala vallas toimuvatele arengutele ka laiemast üle-eestilisest jäätmekäitluse arengust ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb käesolevat kava perioodiliselt üle vaadata ja korrigeerida.
1. JÄÄTMEKAVA EESMÄRK JA ALUS
1.1 Jäätmekava eesmärk
Jäätmekava eesmärgiks on korraldada Vigala valla jäätmekäitlust võimalikult ökonoomselt ja keskkonnasäästlikult vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja püüeldes jäätmemajanduse põhieesmärkide täitmise poole. Jäätmekava eesmärgiks on luua kogu valda hõlmav ühtne jäätmekäitlussüsteem. Sinna hulka kuuluvad muu hulgas:
- korraldatud olmejäätmevedu;
- taaskasutatavate jäätmete
eraldi kogumine ja taaskasutamine;
- ohtlike jäätmete käitlus;
-
biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja kompostimine;
-
ehitusjäätmete käitlus;
- tootmises tekkivate jäätmete
käitlus;
- elanikkonna teavitamine ja keskkonnateadlikkuse
tõstmine.
Jäätmekava üldine eesmärk on Vigala valla jäätmehoolduse korrastamine, st keskkonnaohutuma, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine, mis vastab ka Eesti Keskkonnastrateegias määratletud jäätmemajanduse põhieesmärkidele.
Üldised põhimõtted selles protsessis on järgmised:
- jäätmetekke vältimine;
- tekkivate jäätmekoguste ja
nende ohtlikkuse vähendamine;
- jäätmete taaskasutamise
laiendamine;
- keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus;
-
jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine.
1.2. Kava koostamise alus
Käesolev jäätmekava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi seadustest, mis käsitlevad ja reguleerivad jäätmetega seonduvat tegevust: Jäätmeseadus, Keskkonnajärelvalve seadus, Planeerimisseadus, Ehitusseadus, Pakendiseadus ja teistest õigusaktidest nt Eesti Keskkonnastrateegia.
Käesolev jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu Jäätmeseaduse reguleerimisalasse:
- välisõhku suunatavad saasteained;
- reovesi ja koos
reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed (välja arvatud
reoveesete);
- radioaktiivsed jäätmed;
-
lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed;
-
loomakorjused osas, mis on reguleeritud muude õigusaktidega;
-
mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud
sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud
tavajäätmed.
- maavarade ja maa-ainese uuringute,
kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning
karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude
seadustega.
2. VIGALA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS
2.1. Vigala valla asend ja territoorium
Vigala vald asub Lääne- Eestis Rapla maakonnas, jäädes Lääne-Eesti madaliku ida osasse ning Rapla maakonna edela osasse. Vigala valla pindala on 269,8 km2. Vallal on ühine piir Märjamaa vallaga; Pärnu maakonna Halinga ja Koonga valla ning Läänemaa Kullamaa ja Lihula vallaga.
Kaugus maakonna keskusest Raplast on 54 km, pealinnast Tallinnast 90 km, Pärnu linnast 42 km. Teiste suuremate keskusteni on Haapsalu 80 km, Lihula 53 km, Märjamaa 25 km, Kullamaa 30 km ja Pärnu-Jaagupi 13 km.
Vigala valda läbib rahvusvaheline autotrass Via Baltica.
Vigala vallas on 27 küla, suuremeteks keskusteks on Kivi-Vigala ( 321) ja Vana-Vigala asumid (404), Kivi-Vigala on ka vallakeskuseks.
Tabel 1. Vigala valla üldandmed
|
Pindala (km2) |
2698 |
|
Elanike arv seisuga 01.09.2006 |
1569 |
|
Külasid |
27 |
|
Tihedus |
5,8 in / km2 |
|
Mehi |
776 (49%) |
|
Naisi |
793 (51%) |
2.2. Rahvastik
Viimase kolme aastaga on elanike arv vähenenud 203 inimese võrra, olles 2006.a septembri seisuga 1569 inimest.
Tabel 2. Vigala valla elanike arv külade lõikes seisuga 1.september 2006. a
|
KÜLAD |
Elanike arv |
|
Araste |
19 |
|
Avaste |
11 |
|
Jädivere |
46 |
|
Kausi |
19 |
|
Kesu |
17 |
|
Kivi-Vigala |
321 |
|
Kojastu |
16 |
|
Konnapere |
16 |
|
Kurevere |
36 |
|
Leibre |
47 |
|
Läti |
65 |
|
Manni |
10 |
|
Naravere |
67 |
|
Oese |
42 |
|
Ojapere |
17 |
|
Palase |
12 |
|
Paljasmaa |
18 |
|
Pallika |
19 |
|
Päärdu |
90 |
|
Rääski |
22 |
|
Sääla |
51 |
|
Tiduvere |
44 |
|
Tõnumaa |
34 |
|
Vaguja |
28 |
|
Vanamõisa |
48 |
|
Vana-Vigala |
404 |
|
Vängla |
50 |
|
ELANIKE KOKKU |
1569 |
2.3. Valla majanduse struktuur
2.3.1 Valla asutused
Vigalas vallas on 5 haridusasutust: Kivi-Vigala Lasteaed ( 2006.a
septembri seisuga 20 last); Vana-Vigala Lasteaed (18 last), Kivi-Vigala
Põhikool (92 õpilast + 22 eelkutseõpilast), Vana-Vigala Põhikool (115
õpilast + 8 eelkutseõpilast), Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool (400
õpilast);
5 kultuuriasutust: Kivi-Vigala Rahvamaja;
Vana-Vigala Rahvamaja; Kivi-Vigala Raamatukogu; Vana-Vigala Raamatukogu;
Päärdu Raamatukogu;
4 tervishoiuasutust: Vigala
Hooldekodu (26 voodikohta, 15 töötajat); Vigala Apteek OÜ; Vana-Vigala
Apteek, tervisekeskus OÜ Medizone;
Vallavalitsus.
2.3.2 Ettevõtlus
Põhiettevõtlusharuks on olnud põllumajanduslik tootmine, mille tootmine on suuresti langenud seoses suurmajandite likvideerimise ja väiketalupidamiste lõpetamisega. Asemele on tulnud sellised suunad nagu puidutöötlemine, turba tootmine, riiete ja nahktoodete õmblemine, piimatoodete tootmine, turismi arendamine, kaubandus.
Tabel 6. Valla territooriumil tegutsevad suuremad ettevõtjad
|
Suuremad ettevõtted |
Tegevusalad |
|
|
1 |
AS Era Valduse |
turba tootmine |
|
2 |
OÜ Sanel Bags |
tekstiilitööstus |
|
3 |
OÜ S.S Vigala Puu |
puidutöötlemine |
|
4 |
Märjamaa Tarbijate Ühistu |
kaubandus |
|
5 |
OÜ Vigala Latte |
piima tootmine, karjakasvatus |
|
6 |
OÜ Vigala Piimatööstus |
piimatöötlemine |
|
7 |
OÜ Lepiku Lihatööstus |
toiduainete tööstus |
|
8 |
OÜ Liisu Rõivad |
tekstiilitööstus |
|
9 |
OÜ Enge Lukoil tanklad |
kütusemüük-teenindus |
Vigala valla paiknemine Matsalu vesikonnas ning jõgederohkus on soodustanud veeturismi teket, millega tegeleb FIE Lia Veskimägi turismitalu. Teine, Härma turismitalu, pakub enam seminari- ja ürituste läbiviimise teenust. Vajadusel tegelevad nad ka majutusteenuse pakkumisega.
Vigala vallas on kuus kauplust, bensiinijaam-toitlustusettevõtte, autoteenindus, AS Eesti Posti kaks postkontorit.
2.3.3. Veevarustus ja kanalisatsioon
Ühisveevarustuse ja kanalisatsiooniga on haaratud põhiliselt Kivi-Vigala ja Vana-Vigala piirkonnad. Teistes külades ühiskanalisatsioon puudub suure hajaasutuse tõttu.
Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid vajavad renoveerimist, kuid lekete puhul nad keskkonnale olulist mõju ei avalda. Olukord paraneb 2007.a algava Matsalu alamvesikonna vee ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise projekti elluviimisel.
3. VIGALA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS
3.1 Üldülevaade Vigala valla jäätmemajandusest
Vigala valla ettevõtetel ja elanikel on jäätmete kogumiseks oma konteinerid, samuti on vallavalitsuse poolt paigaldatud üldkasutatavad konteinerid nii segajäätmete kui sorteeritud jäätmete kogumiseks. Jäätmeveo teenust kasutab enamus valla ettevõtteid, vähesemal määral on jäätmeveoga haaratud eramajapidamised. See võib olla ka põhjuseks, miks täituvad kiiresti valla avalikud jäätmekonteinerid ning tekivad illegaalsed ladestused.
Vigala vallas tegutseb kolm jäätmeveo ettevõtet - Ragn-Sells Eesti AS, AS Cleanaway, Resk OÜ.
Vigala vallas prügilaid ei ole. Ladestamine toimub vastavalt jäätmevedaja enda jäätmeveolubade järgi. Palase külas Tapu prügila ja Avaste külas Ahtama prügila suleti 2001. aastal. Sulgemisele järgnevatel aastatel ei ole selgunud suletud prügilatest tulenevat negatiivset mõju pinnasele, pinn- ja põhjaveele ega ümbritsevale keskkonnale tervikuna. Seetõttu ei vaja nad ka täiendavat seiret.
Taaskasutatavatest jäätmetest kogutakse Vigala vallas segapakendit ja paberjäätmeid (vanapaber), mille vedu toimub OÜ Resk ja Eesti Pakendiringluse koostööna.
Kord aastas korraldatakse Vigala vallavalitsuse poolt tasuta olme- ja suuremõõtmeliste jäätmete äravedu. Ohtlike jäätmete vedu on vald aeg-ajalt korraldanud, kuid regulaarselt toimuvat jäätmevedu ei toimu.
3.2 Jäätmete teke
Vigala vallas tekkivaid jäätmeid, arvestades ka ettevõtete iseärasusi, võib liigitada järgmiselt:
a) kõigis inimtegevuse valdkondades tekkivad jäätmed;
–
kodumajapidamistes tekkivad segaolmejäätmed;
– ettevõtetes,
asutustes jm. tekkivad olmejäätmetega sarnased jäätmed;
–
taaskasutatavad jäätmed;
– biolagunevad jäätmed;
–
ehitus- ja lammutusjäätmed;
– ohtlikud jäätmed;
b)
muud jäätmed, mis sõltuvad ettevõtte profiilist.
Tegelikkusele
vastavate jäätmekoguste leidmisel on suureks probleemiks
jäätmearuandluse täitmine väheste ettevõtete poolt ning osaliselt ka
esitatud aruannete ebakorrektne täitmine. Riiklikus jäätmestatistikas
leiavad vähe kajastamist korraldatud jäätmeveoga mitte liitunud
jäätmetekitajad, kes veavad oma vahenditega tekkivad jäätmed
ladestamisele, samuti nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses kohapeal
taaskasutatavad või kõrvaldatavad jäätmed, illegaalselt ladestatavad
jäätmed.
3.2.1 Segaolmejäätmed
Peamise koguse Vigala vallas tekkivatest jäätmetest moodustavad nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses tekkivad olmejäätmed. Valdav osa vallas tegutsevatest ettevõtetest on sõlminud jäätmekäitlejatega olmejäätmete üleandmiseks lepingud.
Kivi-Vigala ja Vana-Vigala küla elamute elanikud on jäätmeveoga liitunud. Teiste külade osas on tavaks ulatuslik kohapealne käitlemine (komposteerimine, põletamine). Sügiseti on majapidamiste olmejäätmetes biolagunevate jäätmete (puulehed, risu) osakaal suurem.
Jäätmekäitlejate poolt kogutavate olmejäätmete kogus on arvestuslikult tekkivast jäätmekogusest oluliselt väiksem. Jäätmeveoga mitteliitunud majapidamised võivad olla ka peamiseks illegaalsete jäätmelademete tekke põhjuseks.
Raplamaal tekkis segaolmejäätmeid 2004. aastal ühe inimese kohta, arvestamata asutusi, kaubandust ja tööstusesettevõtteid, sõltuvalt asustustihedusest, 100 kuni 185 kg. (Raplamaa Jäätmekava 2004)
Tabel 7. Vigala vallas tekkivad hinnangulised segaolmejäätmete kogused külade kaupa.
|
KÜLAD |
Elanike |
kg/a inimese kohta |
Kokku kg/ aastas |
|
Araste |
19 |
160 |
3040 |
|
Avaste |
11 |
160 |
1760 |
|
Jädivere |
46 |
160 |
7360 |
|
Kausi |
19 |
160 |
3040 |
|
Kesu |
17 |
160 |
2720 |
|
Kivi-Vigala |
321 |
160 |
51360 |
|
Kojastu |
16 |
160 |
2560 |
|
Konnapere |
16 |
160 |
2560 |
|
Kurevere |
36 |
160 |
5760 |
|
Leibre |
47 |
160 |
7520 |
|
Läti |
65 |
160 |
10400 |
|
Manni |
10 |
160 |
1600 |
|
Naravere |
67 |
160 |
10720 |
|
Oese |
42 |
160 |
6720 |
|
Ojapere |
17 |
160 |
2720 |
|
Palase |
12 |
160 |
1920 |
|
Paljasmaa |
18 |
160 |
2880 |
|
Pallika |
19 |
160 |
3040 |
|
Päärdu |
90 |
160 |
14400 |
|
Rääski |
22 |
160 |
3520 |
|
Sääla |
51 |
160 |
8160 |
|
Tiduvere |
44 |
160 |
7040 |
|
Tõnumaa |
34 |
160 |
5440 |
|
Vaguja |
28 |
160 |
4480 |
|
Vana-Vigala |
404 |
160 |
64640 |
|
Vanamõisa |
48 |
160 |
7680 |
|
Vängla |
50 |
160 |
8000 |
|
VIGALA Kokku |
1569 |
251040 |
Võttes keskmiseks 160 kg segaolmejäätmeid aastas ühe inimese kohta Rapla maakonnas, saame Vigala valla keskmiseks segaolmejäätmete koguseks aastas 251 tonni.
2006.a kogus Ragn-Sells Vigala vallast 182 tonni ja OÜ Resk 30 t jäätmeid, kokku seega ca 212 tonni jäätmeid. Hajaasutuse tõttu ei ole kõik valla külad seotud jäätmeveoga, mistõttu elanikel tuleb ise organiseerida jäätmete vedu, palju tegeletakse kohapealse jäätmete käitlemisega.
Tulenevalt eelnevast peaks hinnangulised jäätmekogused tuleviku kohta olema suhteliselt reaalsed ja objektiivsed.
3.2.2 Pakendijäätmed
Üleriigilise jäätmekava kohaselt moodustab pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassist ca 30 %, mahult on pakendijäätmeid olmejäätmetest ca 60 %. Pakendijäätmetest poole moodustavad paberi- ja papijäätmed, edasi klaas-, metalli- ja plastikpakendid.
Seoses hajaasustusega Vigala vallas ja üksikmajapidamistega taaskasutatakse enamus paberi- ja papijäätmetest majapidamistes enestes ning nende osakaal olmejäätmete hulgas on väike.
Pakendijäätmete kogumissüsteem toimib peamiselt aktsiisimaksuga koormatud pakendite osas (peamiselt alkoholi ja karastusjookide ühekorra- ja ringluspakend), mille elanikud olemjäätmete hulgast välja sorteerivad ning kaupluste poolt tagasi ostetakse.
Teiseks pakendijäätmete kogumissüsteemiks on nende sorteeritud kogumine valiksorteerimiskonteinerite kaudu. Sellise süsteemi abil kogutavate pakendijäätmete kogus sõltub eelkõige omavalitsuse ja elanikkonna keskkonnateadlikkusest. Vigala vallas on paigaldatud 3 segapakendi konteinerit Kivi-Vigala külasse, 1 Vana-Vigala külasse ja 1 paberjäätmekonteiner (vanapaber) Kivi-Vigala külasse.
3.2.3 Biolagunevad jäätmed
Biolagunevad jäätmed on orgaanilised jäätmed, mis lagunevad bakterite, mikroorganismide ja seente toimel – toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, reoveesete jmt. Biolagunevad jäätmed moodustavad suure osa olmejäätmetest, nende ladestamine prügilates on üheks peamiseks prügilate keskkonnamõju põhjustajaks (reostunud nõrgvete teke, haisu ning prügilagaasi eraldumine).
Biolagunevatele jäätmetest lisanduvad samuti olmelise päritoluga haljastusjäätmed, mis tekivad nii üldkasutatavatel aladel (pargid, kalmistu) kui koduaedades. Haljastusjäätmeid kogutakse peamiselt üldkasutatavatelt aladelt, andmed tekkivate jäätmekoguste kohta on puudulikud. Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete käitlemisel on laialt levinud kohapealne kompostimine, põletamine, mistõttu need jäätmed ei satu tsentraliseeritud jäätmekäitlussüsteemi.
Vanapaber ja papp
Prügilasse ladestatavate jäätmete hulgas on paberi osa Vigala vallas oluliselt väike, sest palju paberijäätmeid põletatakse majapidamistes, vaid osa satub segaolmejäätmete hulka.
3.2.4 Tööstusjäätmed
Tööstuslik tootmine on Vigala vallas üsnagi mitmekesine, jäätmekäitluse aspektist on olulisemateks tööstusharudeks puidutöötlemine, õmblustööstus, põllumajanduslik tootmine, toiduainetööstus ja turba tootmine. Vigala vallas tegutsevad tööstusettevõtted ei oma jäätmeluba ega osale jäätmearuandluses, mistõttu tekkivad jäätmekogused jäätmestatistikas ei kajastu.
Põllumajandusliku tootmisega kaasneb mitmesuguseid taimsete ja loomsete kudede jäätmeid. Loomakasvatusjäätmed – taaskasutatav sõnnik ja loomsed jäätmed – ei kuulu otseselt Jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Seetõttu jäätmestatistikas enamasti ei kajastu tekkivad ning taaskasutatavad sõnniku ning allapanu kogused. Vigala vallas loomakasvatuses tekkiv sõnnik pea täielikult taaskasutatakse mullaviljakuse tõstmiseks. Sõnniku hoidmisel tuleb tähelepanu pöörata veekaitsenõuete täitmisele ning laotamisele kehtestatud ajalisi ja ruumilisi piiranguid.
Toiduainete tootmisega tegelev OÜ Lepiku Lihatööstus utiliseerib tootmise käigus tekkivad loomsed jäätmed Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemistehases ega oma vallale keskkonnaohtlikku mõju.
Turba tootmisega erilisi tootmisjäätmeid ei kaasne, pigem tekib asutusel tootmisperioodil teatud kogus ohtlikke jäätmeid - vanad akud, õlid, õlised kaltsud, jms, mida kohapeal Vigala vallas loovutada ei saa. Nende jäätmete utiliseerimine on ettevõtte enda korraldatud.
Piimatööstusettevõttel tekib teatud hulk tavalist olmejäätmeid, mille realiseerimine on korraldatud vastava jäätmekäitlusfirmaga. Olulise jäätmena tuleb ära märkida tootmisprotsessi käigus tekkivat reovett, mida tuleb nõuetekohaselt puhastada. Selleks on OÜ Vigala Piimatööstus käivitanud uue reovee puhasti ehitamisprotsessi.
Tekstiilitööstustes tekkivad riidejäätmeid taaskasutatakse valla põhikoolides ja lasteaedades õppematerjalina (OÜ Liisu Rõivad), mõningal määral läheb jäätmeid ka segaolmejäätmete hulka. Nahaõmblustööstusel on sõlmitud jäätmete utiliseerimiseks leping jäätmekäitlejaga Ragn-Sells.
Transpordiga seotud jäätmete all käsitletakse mootorsõidukite kasutamise ja hooldusega seonduvaid jäätmeid. Antud jäätmete puhul on valdavalt tegemist probleemsete jäätmetega, sh. ohtlike jäätmetega. Peamisteks antud valdkonnas tekkivateks jäätmeteks on vanaõlid, kasutatud akud, vanarehvid, romusõidukid ning neist eemaldatud metallid, plastid jmt.
Vigala vallas tegutseb autoremondi töökoda, milles tekib erinevaid transpordivahendite hooldusega seotud jäätmeid. Jäätmete realiseerimine on ettevõtte enda korraldada. Sarnaseid jäätmeid tekib ka kodumajapidamistes, põllumajandus- ning transpordiettevõtetes, kus toimub transpordivahendite kohapealne hooldus. Kontroll ja täpsed andmed nende jäätmete realiseerimise üle vallal puudub.
3.2.5 Ehitus- ja lammutusjäätmed
Vigala vallas ehitus- ja lammutusjäätmete organiseeritud eraldi kogumist ja ladestamist ei toimu, nendega tegelevad eraisikud ja ettevõtted ise. Kasutuskõlblikke lammutusjäätmeid taaskasutatakse uuesti teiste ehitiste juures, puitmaterjali on kasutatud kütteks.
2005. a ei väljastanud Vigala Vallavalitsus ühtegi lammutusluba.
3.2.6 Tervishoiuasutuste jäätmed
Vigala vallas on tervishoiujäätmeid tekitavateks ettevõteteks Vigala Hooldekodu, Vigala Tervisekeskuses asuv OÜ Medizone (perearstikeskus) ja kaks apteeki.
Valla territooriumil tegutsevad tervisehoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad tekkinud jäätmed sorteerima liigiti, vajadusel märgistama ja säilitama nõuetekohaselt kuni jäätmete üleandmiseni vastavate jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikke jäätmete üleandmine käitlejale toimub üleüldise ohtlikke jäätmete kogumise korras.
Koduses majapidamises tekkivad meditsiinijäätmed (vanad ravimid) saab ära anda ohtlike jäätmete kogumiskonteineritesse.
3.2.7 Ohtlikud jäätmed
Ohtlikke jäätmeid tekib Vigala vallas nii koguseliselt kui sortimendilt võrdlemisi vähe, ohtlikke jäätmeid tekitavaid ettevõtteid Vigala vallas pole.
Valdavalt on tegemist olmesfäärile iseloomulike ohtlike jäätmetega. Peamisteks tekkivateks ohtlikeks jäätmeteks on vanaõlid ning muud õlidega seonduvad jäätmed, akud, patareid ning elavhõbedalambid. Lisaks kodumajapidamistes tekkivad ravimite ja kodukeemia jäägid ning värvijäätmed.
Segajäätmete ohtlikkuse vähendamiseks on väga oluline eraldada tekkivad ohtlikud olmejäätmed mitteohtlikest ning tagada nende keskkonnaohutu käitlemine.
Vald on korraldanud tasuta ohtlike jäätmete kogumise ringe, kuid see ei toimu korrapäraselt.
3.2.8 Muud jäätmed
Kogukateks jäätmeteks on oma tarbimisväärtuse minetanud või muudel põhjustel kasutuselt kõrvaldatud mööbel, pliidid ja muu majapidamistehnika. Üldjuhul on tegemist tavajäätmetega, kuid osad neist võivad sisaldada ka ohtlike aineid (külmkappides kasutatav freoon, halogeenlambid, raskmetallid, elektri- ja elektroonikaseadmetes sisalduvad ohtlikud ühendid, jms).
Kogukad jäätmed tekitavad probleeme jäätmeveol ning jäätmete ladustamisel. Vastavasse kogumiskohta toodud kogukate jäätmete uuesti kasutuselevõtmise praktika on teistes maades laialt levinud, viimastel aegadel on taolist tegevust hakatud rakendama ka Eestis. Kohesest taaskasutusest samm edasi on nimetatud asjadele pisiremondi tegemine enne kasutusse võtmist.
Suuremõõtmeliste jäätmete kogumiseks on kevadeti organiseeritud vallasisene tasuta tavajäätmete kogumise ringe.
3.3 Vigala valla jäätmehoolduse peamised probleemid
- Jäätmestatistikast jäävad välja jäätmeveoga haaramata jäätmetekitajad,
illegaalselt ladustatavad jäätmed, tekkekohas kompostitavad ja
põletatavad jäätmed. Olmejäätmete algarvestus ja statistika
iseloomustavad mitte jäätmete teket, vaid kogutud ja käideldud
olmejäätmete kogust.
- Reaalsed andmed käideldavate
jäätmete koguste kohta puuduvad, vähesed ettevõtted esitavad
jäätmearuandeid.
- Elanikkonna haaratus korraldatud
olmejäätmeteenusega on vähene (suure hajaasustuse tõttu). Lepingud
jäätmekäitlusettevõttega on olemas vaid suuremates keskustes olevatel
eramutel ja korteritel.
- Olmejäätmete kohtsorteerimine on
tagasihoidlik, valdav enamus kogutud olmejäätmetest ladestatakse
prügilas.
- Vallas on liiga vähe sorteeritud jäätmete kogumise
konteinereid, eraldi kogutud jäätmete kvaliteet on madal.
-
Puuduvad puidu, haljastusjäätmete ja ehitusjäätmete sorteeritud
üleandmise ja käitlemise võimalused.
- Vajalik on
jäätmekogumispunkti olemasolu, kus toimuks jäätmete sorteeritult
kogumine või ka kohapealne sorteerimine, taaskasutusse suunamine,
metalli, elektroonikaseadmete, suuregabariidiliste jne. jäätmete
kogumine.
4. JÄÄTMEKAVA MÕJU KESKKONNASEISUNDILE
Vigala vallas jäätmekäitlust, mis vajab loodusvara (vesi,turvas, savi, pinnas, jm), ei toimu ja lähiajal ei ole ka ette näha.
Jäätmekäitluse negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle.
Jäätmete kogumise keskkonnamõju avaldub eelkõige nende ladustamisel. Tähelepanu tuleb pöörata ohtlike jäätmete ohutule ladustamisele või nende üleandmisele käitlejale.
Vigala valla prügilad Ahtama ja Tapu on 2001. aastast suletud ning kaetud. Sulgemisele järgnevatel aastatel ei ole selgunud suletud prügilatest tulenevat negatiivset mõju pinnasele, pinn- ja põhjaveele ega ümbritsevale keskkonnale tervikuna. Seetõttu ei vaja nad ka täiendavat seiret.
Jäätmete taaskasutamise keskkonnamõju sõltub taaskasutamise meetoditest ja tingimustest, mille määrab jäätmete korduskasutuse või taaskasutatava materjali taastootmise viis. Vigala vallas toimuva jäätmete taaskasutusega ei kaasne korrektse tegevuse korral olulist keskkonnamõju. Paljud valla majapidamised taaskasutavad olmejäätmeid: paber, papp ja puidujäätmed põletatakse kütusena; biolagunevad ja orgaanilised jäätmed kasutatakse kompostina; sõnnik mullaviljakuse tõstmisena. Sõnniku käitlusel tuleb tagada sõnnikuhoidlate vastavus kehtestatud veekaitsenõuetele, sõnniku laotamisel tuleb järgida selleks kehtestatud piiranguid (nii ajalised kui ruumilised).
Puidujäätmete taaskasutusel (kasutamisel kütusena) tuleb tagada sobivad põletustingimused, vältida tuleb ohtlike ainetega immutatud või reostunud puidu põletamist.
Negatiivset kekskonnamõju põhjustavad aga omavoliliselt keskkonda viidud prügikoormad, eriti ohtlikud jäätmed, mida võib aeg-ajalt leida nii valla metsadest, rabadest ja teeservadelt.
Kontroll jäätmeseaduse nõuete rikkujate väljaselgitamiseks on olnud ebapiisav ja vajab tõhusamat tegutsemist ning ka koostööd erinevate institutsioonide vahel.
5. JÄÄTMEKÄITLUSE EESMÄRGID JA TEGEVUSED
Vigala valla jäätmehoolduse eesmärkideks on suurendada elanikkonna keskkonnateadlikkust, mõjutada valla elanikke tarbimisharjumusi, tõhustada ettevõtete ja asutuste jäätmehoolduse/veo/ käitluse tegevust.
5.1 Jäätmetekke vältimine
- rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat
võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures
ulatuses taaskasutatakse jäätmeid;
- kavandada,
projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis
on kestvad ja korduskasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel
tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral;
-
tõsta elanikkonna ja ettevõtjate teadlikkust jäätmetekkega kaasnevatest
ohtudest ja nende vältimise ja vähendamise võimlustest
-
kujundada kogu valla elanikkonnas keskkonnasõbralikke harjumusi ja
kaasata neid keskkonnateadliku ellusuhtumise kujunemisse
5.2 Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine ja jäätmete taaskasutamine
Jäätmehoolduse üldiseks eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmetest
põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine:
-
eelistada tootmistegevuse arendamisel valla territooriumil tootmist,
millega kaasneb võimalikult väike jäätmete teke
-
maksimaalselt püüda vältida tootmistegevust, kus tekivad ohtlikud jäätmed
-
laiendada ja tõhustada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist,
paigaldades eriliigilisi konteinereid ja kompostreid
- kehtestada
ehitisprojektide esitajatele nõue taaskasutavate ehitus- ja
lammutusjäätmete ja ohtlike jäätmete eraldi kogumiseks ja
jäätmekäitlejale üleandmiseks
- lubada
tavajäätmete vedu teenustööna (kui veoks ei ole nõutav jäätmeluba)
ainult isikutel, kes on registreeritud asukohajärgses
keskkonnateenistuses
- uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul
parimate võimalike jäätmevaese tehnoloogiate rakendamine;
-
kõikide ettevõtete puhul jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus ja
kaasatus
Vigala valla elanikel on võimalik tasuta ära anda erinevat
plast-, klaaspakendit ja joogikartongi Märjamaa Jäätmejaama. Samuti
võetakse seal elanikelt tasuta vastu ohtlike jäätmeid (akud, patareid,
määrdeõlid, värvid, jms).
5.2.1 Segaolmejäätmed
Segaolmejäätmed tekivad nii kodumajapidamistes, asutustes kui ka ettevõtetes. Vigala vallas, nagu ka kogu Eestis, on prognoositav olmejäätmete tekke kasv.
Kuna käesolevas jäätmekavas analüüsitud jäätmekogused baseeruvad olemasolevatel statistilistel ja ebakvaliteetsetel andmetel, on raske püstitada eesmärke jäätmete vähendamiseks.
Segaolmejäätmete koguste vähendamiseks ja taaskasutamise suurendamiseks:
- tuleb 2007.a koostada ja täpsustada jäätmete kogused andmekogude
koostamisel saadavatest konkreetsetest andmetest lähtudes.
-
paigaldada täiendavad konteinerid vastavalt tegevuskavale Kivi-Vigala ja
Vana-Vigala küladesse
- ettevõtted peavad tegelema
kohtsorteerimisega: eraldama segaolmejäätmete hulgast muud jäätmed (nt
ehitus- ja lammutusjäätmed; taaskasutatavad materjalid: paber, papp,
metall) ja võimalusel taaskasutaksid sorteerituid olmejäätmeid.
5.2.2 Pakendijäätmed
Pakendijäätmed moodustavad olulise osa olmes tekkivatest jäätmetest, uuringute alusel moodustavad pakendijäätmed olmejäätmete üldmassist kuni 30%.
Prioriteetseks suunaks on pakendi ja pakendijäätmete vähendamine:
-
elanikkonna kui jäätmetekitaja vastavasuunaline harimise ja
selgitustööga (säästev tarbimine, kaupade teadlik valik jne).
-
paigaldada täiendavad pakendikonteinerid suurematesse asumitesse
-
pakendijäätmete sorteerimine nende tekkekohas
- soodustada
pakendi või pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist muul viisil,
mis tagaks pakendijäätmete taaskasutamise pakendiseaduses ettenähtud
mahus;
5.2.3 Biolagunevad jäätmed
Biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest.
Biolagunevate jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate
segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu
minimiseerimisel.
- haljastusjäätmetest saab eristada ühiskondlikel
aladel ja koduaedades tekkivad haljastusjäätmed. Haljastusjäätmete
koguste vähendamiseks tuleb propageerida nende kohapealset kompostimist,
millega enamus majapidamisi ka tegeleb.
- kortermajade puhul on
võimalik rakendada kompostreid, kuid kuna on tegemist uudse
lähenemisega, ei saa sellele esialgu panna suuri lootusi.
-
paber- ja papijäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige paberi-
ja papijäätmete kogumisvõrgustiku rajamise abil.
5.2.4 Puidujäätmed
Puidujäätmete koguse vähendamine on seotud puidu kui loodusvara säästva kasutamisega.
Ohtlike ainetega töödeldud puidujäätmeid käsitletakse ohtlike jäätmetena ning need tuleb üle anda otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
5.2.5 Ehitus- ja lammutusjäätmed
Käesoleval ajal puudub ülevaade piirkonnas tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete koguste kohta.
Lähtudes tõese statistika puudumisest Vigala vallas, tuleb eraldi eesmärgina rõhutada vajadust saavutada kontroll tekkivate jäätmekoguste üle.
Ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeteket vältida ja koguseid vähendada:
-
nõuda kõigilt ehtitus- ja remonttöid teostavatel isikutelt
ehitusprojekti esitamist, mis sisaldab lammutus-ehitustöödel tekkivate
jäätmete ligikaudseid koguseid ja nende käitluskohad
-
suurendada korduskasutatavate materjalide kasutamist
- vähendada
materjalide raiskamist tööde kõigil etappidel
-
vähendada ohtlike ainete ja ehitusmaterjalide kasutamist
Tekkinud
ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel on eesmärgiks nende kohapealne
sorteerimine ja taaskasutamine.
5.2.6 Tervishoiuasutuste jäätmed
Tervishoiul tekkivate erikäitlust vajavad jäätmete ohtlikkuse
vähendamiseks:
- korrastada esmatasandi tervishoiuasutuste
tervishoiujäätmete käitlussüsteem vastavalt seadusandlusele (sh.
jäätmete sorteerimine, identifitseerimine, pakendamine ja märgistamine)
ja suunata vastavalt pakendatud nakkusohtlikud jäätmed kahjutustamiseks
vastavat litsentsi omavasse ettevõttesse.
- üle anda vastavat
litsentsi omavale jäätmekäitlejale, antud jäätmete vedu tuleb korraldada
läbi ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte.
5.2.7 Ohtlikud jäätmed
Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi
arendamiseks:
- teha elanikkonna hulgas selgitustööd tagamaks ohtlike
jäätmete sorteerimist kohapeal, teavitada elanikkonda ohtlike jäätmete
kogumispunktide asukohast ning kogumisringide toimumisest
- rajada
patareide kogumiskohtade võrgustik vastavalt tegevuskavale valla
suurematesse üldkasutatavatesse hoonetesse
- haarata ohtlike
jäätmete kogumisringidega kõik piirkonna suuremad külad
-
arendada olemasolevat ohtlike jäätmete kogumisvõrgustikku, tagada üksnes
olmes tekkivate jäätmete vastuvõtt
- korraldada
vähemalt kord aastas tasuta ohtlike jäätmete kogumisringi
Ettevõtluses
tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal anda käitlemiseks üle
ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ettevõtluses
tekkivate ohtlike jäätmete käitluse seisukohalt on eesmärkideks:
-
saavutada kontroll kõikide ohtlike jäätmeid tekitavate ettevõtete üle,
kaasa arvatud väikeettevõtlus (sh. autotöökojad ja –lammutused)
-
nõuda ohtlike jäätmete kogumisel tervise- ja keskkonnakaitseliste nõuete
täitmine
- vajadusel rajada ettevõtetesisesed ohtlike jäätmete
kogumispunktid
- lõpetada ohtlike jäätmete käitlemine selleks õigust
mitte omavate isikute poolt
- jääkreostuskollete ohtlikkuse välja
selgitamine ja vajadusel saneerimine
5.2.8 Muud jäätmed
Transpordijäätmed tekivad nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses (sh autohooldused). Vanarehvide käitlemise lahendused tuleb leida riiklikul tasemel, luues selleks vastavad majanduslikud ning tehnilised tingimused. Vigala valla elanikel on võimalus tasuta vanarehve üle anda firmale OÜ Resk.
Vigala valla piirkonnas on mootorsõidukite ja nende osade käitlemisel eesmärgiks saada kontrolli alla autode remonditöökojad. Samuti tagada nendes toimuva tegevuse vastavus karmistuvate keskkonnanõuetega, nõudes ettevõtetelt vastavate lubade ning litsentside olemasolu ning jäätmearuandluse täitmist. Eesmärgi täitmisel tuleb teha koostööd riikliku keskkonnajärelevalve asutusega.
Kasutuselt kõrvaldatud elektri ja elektroonikaseadmed ja nende osad on Jäätmeseaduse kohaselt probleemtooted, mille tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Vigala valla eesmärgiks on korraldada vähemalt kord aastas elektri- ja elektroonikaseadmete ning kogukate jäätmete vallaelanikele tasuta äraandmise kogumisringe.
5.3 Korraldatud jäätmevedu
Jäätmekäitluse korraldamine jaguneb riikliku, maakonna, kohaliku ja ettevõtte tasandi vahel.
Kohaliku omavalitsuse tasandil moodustada Vigala vallas üks korraldatud jäätmeveo piirkond. Suuremat tähelepanu Vigala valla jäätmehoolduse planeerimisel tuleb pöörata hajaasustusega piirkondade kaasamisele korraldatud jäätmekogumissüsteemiga.
Vigala vallas rakendatakse kolmetasandilist jäätmekäitlussüsteemi:
Esimene tasand – jäätmevaldajate poolne jäätmete sorteerimine nende tekkekohas, st. kodumajapidamistes, orgaaniliste jäätmete kompostimine koduaias ning põletatavate jäätmete (paber, papp, puit) põletamine lokaalsetes küttekolletes.
Teine tasand (kohaliku omavalitsuse tasand) – elanikkonnalt kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmete kogumispunktides ja üksikkonteinerites (s.h pakendikonteinerid).
Kolmas tasand – jäätmekäitluskoht, kus toimub jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine. Vigala vallas on kolmanda tasandi jäätmekäitluskohaks segaolmejäätmete kõrvaldamisel Pärnumaa Paikre prügila ning taaskasutatavate jäätmete osas kõik jäätmete taaskasutusega tegelevad ettevõtted.
Jäätmeveo korraldusega seotud ülesanded kehtestatakse Vigala vallas ettevalmistamisel oleva «Vigala valla jäätmehoolduseeskiri», millega sätestatakse jäätmekäitluse korraldus ja tehnilised nõuded.
6. EESMÄRKIDE REALISEERIMINE
6.1. Vigala valla õigusaktid
Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid,
mille hulgast on jäätmekäitluse korraldamise aspektist olulisem
jäätmehoolduseeskiri. Korraldatud jäätmeveoga seotud ülesanded Vigala
vallas kehtestatakse ettevalmistamisel oleva Vigala valla
jäätmehoolduseeskirjaga, milles sätestatakse:
-
jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud
tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus,
konteinerite alus ja paiknemine;
- jäätmetest tervisele ja
keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis
vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu
tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul;
- kohaliku
omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus
liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik;
-
korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded;
-
elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja
ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra;
-
kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja
veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra;
-
korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise
nõuded;
- jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb
korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada;
-
järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse
territooriumil;
- kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate
jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded.
6.2 Vigala valla ülesanded
Vigala valla ülesanded piirkonna jäätmehoolduse arendamisel ning
käesolevas jäätmekavas püstitatud eesmärkide saavutamisel on järgmised:
1)
määratleda ning viia läbi vajalikud planeeringulised protseduurid
jäätmekäitluskohtade rajamisel
2) kindlustada
olmejäätmeveo tingimustes jäätmete kogumiseks ja veoks ettenähtud
transpordivahendite ligipääsu kõikidele jäätmevaldajatele. Eelkõige
talvetingimustes korrapärast lumetõrjet ning üldist teedevõrgu seisukorda
3)
kontrollida jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist.
4)
võtma vastu volikogu määruse, kus on määratud kindlaks: veopiirkond,
veetavad, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või
ainuõiguse kestus, veotingimused, jäätmeveo teenustasu piirmäär
6.3 Jäätmetekitaja ülesanded
Lisaks Jäätmeseaduses ja selle alamõigusaktides toodud
üldistele jäätmehooldusalastele nõuetele peavad Vigala vallas tegutsevad
ettevõtted ja asutused järgima järgmisi täiendavaid jäätmekäitlusega
seotud kohustusi:
- puidutööstusettevõtted peavad kasutama oma
tootmises tehnoloogiat, mis võimaldab maksimaalselt taaskasutada
tekkivaid puidujäätmeid
- meditsiiniasutused ja –ettevõtted
peavad kasutama tekkinud jäätmete kogumiseks spetsiaalseid
kogumiskonteinereid ning vastu võtma ettevõtte jäätmekäitluseeskirja,
kus on toodud ettevõtte või asutuse poolt läbiviidava jäätmekäitluse
kirjeldus, töötajate tegevus ja vastutus, jäätmekäitlusettevõte
millisele jäätmed üle antakse.
- jäätmetekitaja,
kellel tekib aastas rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid või 100 kg ohtlikke
jäätmeid, peab esitama oma tegevuskohajärgsele kohalikule
omavalitsusele, aasta lõpul aruande, kus on näidatud jäätmete liikumine
möödunud aasta jooksul.
- autoremondi, -hoolduse või
lammutamisega tegelevad ettevõtted peavad sõlmima, tekkinud ohtlike
jäätmete (vanaõlid, jahutusvedelikud, akud jne) üleandmiseks ohtlike
jäätmete käitlusettevõttega jäätmekäitlemislepingu.
-
juriidilistelt isikutelt ei nõuta jäätmeloa olemasolu, vastavalt
Keskkonnaministri määrusega nr 21, 21.04.2004.a «Teatud
liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral
pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamine või tekkekohas
kõrvaldamise nõuded»
- eeltoodud punktis
käsitletud jäätmetekitajad on kohustatud ennast registreerima Raplamaa
Keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18,
20.04.2004 «Jäätmeloa omamise kohutusest vabastatud isiku või
tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi» (RTL
49, 844, 2004)
- Ettevõtted, mis alustavad oma tegevust Vigala
vallas, peavad vajadusel (vallvalitsuse nõudel) omavalitsusest tegevus-
või kauplemisluba taotledes esitama lisaks muudele dokumentidele
ettevõtte jäätmekava, kus on toodud põhjalik ülevaade kavatsetavast
jäätmehooldusest
- ettevõtted, millised juba tegutsevad
Vigala valla haldusterritooriumitel, peavad koostama oma ettevõtte
jäätmekava ning esitama selle kooskõlastamiseks oma tegevuskohajärgsele
omavalitsusele.
6.4 Jäätmehoolduse arendamise rahastamine
Jäätmekäitluse finantseerimine toimub Vigala vallas järgmiselt:
-
ettevõtted maksavad ise kõikide ettevõttes tekkinud jäätmete käitlemise
eest
- elanikud maksavad olmejäätmete käitlemise eest teenustasu
jäätmekäitlusettevõttele
- valla eelarvest
finantseeritakse kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumist
ja käitlemist ning kogumiskampaaniate korraldamist
6.5 Jäätmevaldajate register.
Jäätmeseaduse §69 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse organ asutama oma määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestama registri pidamise korra. Jäätmevaldajate registri pidamise eesmärgiks on tekitada omavalitsusele ülevaade kõikidest piirkonna jäätmetekitajatest, nende poolt tekitatavatest jäätmeliikidest ja kogustest.
Jäätmevaldajate registris võiks kajastuda järgmised andmed:
-
jäätmetekitaja nimi
- jäätmetekitaja aadress
-
eraisikust jäätmetekitaja puhul kasutatav elamutüüp
-
jäätmetekitaja asukoht korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas ning
piirkonna tasand (I või II tasand)
- I ja II tasandi piirkonna
jäätmetekitajate puhul kasutatava konteineri tüüp
-
jäätmeveo sagedus
- kogutud jäätmekogus
-
andmed jäätmeveost ajutise vabastamise kohta
Kõik piirkonnas tegutsevad jäätmekäitlusettevõtted peavad tegevuskohajärgsele omavalitsusele kord kvartalis andma eeltoodud andmeid oma klientide kohta. Taaskasutatavate jäätmete käitlejad peavad esitama kogutud jäätmeliikide ja –koguste kohta kogumiskohtade järgi.
7. Tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks 2007 – 2010
|
Tegevus |
Teostamise aeg |
Maksumus |
Märkused: (rahastaja, korraldaja, vastutaja) |
|
|
1 |
Jäätmeveo korraldamine |
|||
|
1.1 |
Vigala valla jäätmehoolduseeskirja koostamine |
2007 - 2008 |
KOV |
|
|
1.2 |
Jäätmevaldajate registri asutamine |
2007-2008 |
KOV |
|
|
1.3 |
Segaolmejäätmete kogumiseks ja veoks korraldatud jäätmeveo konkursi läbi viimine |
2008 |
KOV |
|
|
1.4. |
Jäätmetekitajatega lepingute sõlmimine |
2008 |
Jäätmekäitlusettevõte |
|
|
1.5 |
Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine jäätmearuandluse kohustusega |
2007 - ... pidevalt |
KOV |
|
|
2 |
Segaolme- ja taaskasutavate jäätmete kogumine |
|||
|
2.1 |
Kompaktsetesse asumitesse segaolmejäätmete konteinerite paigaldamine |
2008 |
Jäätmekäitlusettevõte |
|
|
2.2 |
Pakendijäätmete kogumiskonteinerite võrgustiku rajamine, laiendamine |
2008 |
Eesti Pakendiringlus, ETO,KOV, Jäätmekäitlusettevõte |
|
|
2.3 |
Suuremõõtmeliste ja elektroonikaseadmete korrapärased kogumisringid |
Pidevalt, üks korda aastas |
KOV |
|
|
2.4 |
Orgaaniliste jäätmete kogumiskonteinerite paigaldamine kortermajade juurde |
2008-2009 |
Jäätmekäitlusettevõte |
|
|
2.5 |
Vigala valda jäätmepunkti rajamine |
.............. |
KOV, KIK |
|
|
3 |
Ohtlike jäätmete kogumine |
|||
|
3.1 |
Regulaarsed kogumisringid ohtlike jäätmete kogumiseks elanikelt |
Iga aasta |
KOV,KIK, Jäätmekäitlusettevõte |
|
|
3.2 |
Patareide kogumispunkt valla põhikoolide ja/või kaupluste juurde |
2008 |
KOV |
|
|
4 |
Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine |
|||
|
4.1 |
Infovoldikute koostamine ja levitamine valla elanike seas |
pidevalt |
KOV, KIK |
|
|
4.2 |
Vallalehes keskkonnaalaste artiklite avaldamine |
pidevalt |
Keskkonnaspetsialist |
|
|
4.3 |
Keskkonnateadlikkuse tõstmise projektides osalemine; info- ja teabepäevade korraldamine |
pidevalt |
KOV, vallakoolid, -lasteaiad, asutused. KIK |
|
|
5 |
Ebaseaduslike jäätmeladestuspaikade sulgemine |
|||
|
5.1 |
Ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtade korrastamine, võimalusel juurdepääsu sulgemine |
2007 – 2008, pidevalt |
KOV, reostaja, KIK |
|
|
6 |
Ettevõtete jäätmehoolduse korraldamine |
2007-2008 |
||
|
6.1 |
Ettevõtete jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjade koostamine |
2008 |
Ettevõtjad |
|
|
6.2 |
Jäätmekäitlusnõuete sidumine ehitus- ja tegevuslubadega |
2007-2008 |
KOV |
|
|
6.3 |
Ohtlike jäätmete üleandmise lepingu sõlmimise kohustus |
2008 |
Ettevõtjad |
Kasutatud kirjandus
1. Jäätmeseadus.
2. Keskkonnajärelevalve seadus.
3.
Pakendiseadus.
4. Veeseadus.
5. Eesti Keskkonnastrateegia aastani
2010.
6. Üleriigiline jäätmekava.
7. Vabariigi
Valitsuse 6.04.2004 määrus nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete
nimistu».
8. Vabariigi Valitsuse 26.04.2004 määrus nr 122
«Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste
täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul
jäätmeluba ei nõuta».
9. Vabariigi Valitsuse
06.04.2004 määrus nr 103 «Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise
kord».
10. Keskkonnaministri 26.04.2004 määrus nr. 27 «Ohtlikke
aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded».
11.
Keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 23 «Vanaõli käitlusnõuded».
12.
Sotsiaalministri 17.03.1997 määruse nr. 9 «Käibelt kõrvaldatud ravimite
käitlemise kord».
13. Vigala Vallavolikogu 25.06.2004
määrus nr 15 «Vigala valla korra eeskiri»
14.
Vigala Vallavolikogu 19.03.2004 määrus nr 5 «Vigala valla arengukava
2004-2008 vastuvõtmine».
15. Vigala Vallavolikogu 30.04.04
määrus nr 9 «Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava»
16.
Raplamaa jäätmekava, 2006.
17. Järvakandi valla jäätmekava
2006-2010
18. Jäätmekava koostamise juhend
19. Lihula
valla jäätmekava, 2005-2010
20. Märjamaa valla jäätmekava
2006-2010, Paide 2005, MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus
21.
Üleriigiline jäätmekava 2002
Facebook
Twitter