Teksti suurus:

Notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:28.12.2007
Avaldamismärge:RT I 2007, 67, 413

Notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 21.11.2007

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 7. detsembri 2007. a otsusega nr 209

§ 1. Abieluvararegistri seaduses (RT I 1995, 87, 1540; 2007, 12, 66) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Samal päeval posti või e-posti teel saabunud avaldused loetakse üheaegselt registripidajale esitatuiks ja registreeritakse registripäevikus sellel päeval saabunud avaldustest viimastena. Vastuvõtmise kellaajaks märgitakse avalduste vastuvõtu lõpetamise kellaaeg.»;

2) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

« (61) Kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada otse elektroonilise abieluvararegistri infosüsteemi, registreeritakse avaldus ning selle laekumise aeg registripäevikus automatiseeritult ning nummerdatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel.

(62) Kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada otse elektroonilise abieluvararegistri infosüsteemi, ei või avaldust esitada e-posti teel. Sellisel juhul tagastab registripidaja e-postiga esitatud avalduse seda registripäevikusse kandmata, märkides ära tagastamise põhjuse.»;

3) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Pärast kande tegemist teatatakse sellest viivitamata mõlemale abikaasale käesoleva seaduse § 1 lõike 2 alusel kehtestatud määruses ettenähtud korras.

(2) Kandemäärus, millega kandeavaldus jäetakse rahuldamata või millega määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, toimetatakse kätte mõlemale abikaasale ja neid registriasjas esindanud notarile tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(3) Määruse edastamine või kättetoimetamine märgitakse registripäevikusse.

(4) Kandemääruse ärakirjas märgitakse registrikaardile kande tegemise kuupäev.

(5) Kandemääruse või registrikartoteegi ärakiri on kinnistusraamatu kande parandamise aluseks olev dokument.»

§ 2. Advokatuuriseaduse (RT I 2001, 36, 201; 2007, 24, 127) § 571 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Avaliku teabe seaduse (RT I 2000, 92, 597; 2007, 16, 77) § 581 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide rakendamiseks võib käesoleva seaduse § 439 lõike 1 alusel kehtestatud määrustes näha ette käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajast pikemaid tähtaegu.»

§ 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425; 2007, 12, 66) § 10 lõiget 7 täiendatakse viienda lausega järgmises sõnastuses:

«Kui kaebuse allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda.»

§ 5. Hooneühistuseaduses (RT I 2004, 53, 368; 2006, 43, 326) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:

« § 21. Hooneühistu osakapital

(1) Hooneühistu osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.

(2) Hooneühistu liikme osalus hooneühistu osakapitalis (osamaks) vastab tema liikmemaksumäärale.

(3) Hooneühistu osakapital märgitakse hooneühistu põhikirjas ja kantakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.»;

2) paragrahvi 6 lõike 3 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavate enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 4 lõiget 1 ega tulundusühistuseaduse § 4.»

§ 6. Kinnistusraamatuseaduses (RT I 1993, 65, 922; 2007, 12, 66) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 2. Maakohtute kinnistusosakonnad

Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad.

Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema kinnistuspiirkonnas asuvate kinnistute kohta.»;

2) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Registriosa teine jagu

Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse:
1) omanik;
2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus.»;

3) paragrahvi 24 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kinnistatud asjaõiguse või märke sisu, sealhulgas isikut, kelle kasuks kanne tehakse;»;

4) paragrahvi 34 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Kinnistamisavalduses peab olema märgitud selle kinnistu registriosa number, millesse taotletakse kande tegemist (kande taotlemisel avatavasse registriossa näidatakse selle asemel kinnistu katastritunnus), ning taotletava asjaõiguse sisu.»;

5) paragrahvi 34 lõige 61 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) andmed, mis võimaldavad kontrollida riigilõivu tasumist;»;

7) seadust täiendatakse §-ga 352 järgmises sõnastuses:

« 352. Kinnistusosakonnale esitatavad isikuandmed

(1) Kinnistamisavalduses, puudutatud isiku nõusolekus ning kinnistusraamatu kandes märgitakse isiku kohta:
1) füüsilise isiku nimi ja Eesti isikukood. Eesti isikukoodi puudumisel näidatakse välismaa isikukood või seda asendav muu tunnus ning sünniaeg (päev, kuu, aasta); kinnistusraamatusse kantakse sünniaeg;
2) juriidilise isiku korral nimi ja registrikood. Registrikoodi ei pea näitama, kui isik ei kuulu avalikku registrisse kandmisele.

(2) Kui kinnistusraamatusse tehakse kanne teise kinnistu igakordse omaniku kohta, ei kohaldata isikuandmete esitamisel käesoleva paragrahvi lõiget 1.

(3) Isiku puhul, kes ei ole Eesti kodanik ega Eesti juriidiline isik, näidatakse kinnistamisavalduses andmed füüsilise isiku kodakondsuse kohta ning seda, kas tal on kehtiv Eesti elamisluba, juriidilise isiku puhul osutatakse, millise välisriigi õiguse või rahvusvahelise lepingu alusel ta tegutseb ning millisesse registrisse ta on kantud. Kinnistusregistriossa neid andmeid ei kanta.

(4) Isiku puhul, kellel ei ole Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukohta ja kes ei ole Eesti juriidiline isik, näidatakse täiendavalt tema aadress ja teatatakse kinnistusosakonnale viivitamata selle muutumisest. Aadressi ei kanta kinnistusregistriossa. Aadress peab vastama äriseadustiku § 62 lõigetes 5 ja 51 sätestatule.

(5) Füüsilise isiku andmete parandamine toimub sellekohase teate ja rahvastikuregistris tehtud muudatuse alusel. Sätet ei kohaldata surnud isiku andmete kinnistusraamatust kustutamisel.

(6) Juriidilise isiku andmete parandamine toimub sellekohase teate ja äriregistris või muus vastavas registris tehtud muudatuse alusel. Sätet kohaldatakse ka juriidiliste isikute ühinemisel.

(7) Kinnistusosakond kontrollib enne isikuandmete parandamist kande aluseks oleva muudatuse olemasolu vastavas registris.

(8) Kui kinnistusosakonnal ei ole elektroonilist ligipääsu registrile, millest kontrollida kandes isikuandmete parandamise aluseks olevat muudatust, võib isikuandmeid parandada sellekohase teate ning vastava registri kinnitatud väljavõtte või muu usaldusväärse tõendi alusel. Välisriigis väljaantud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei sätesta teisiti.»;

8) paragrahvi 39 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada otse elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi, ei või avaldust esitada e-posti teel. Sellisel juhul tagastab kinnistusosakond e-postiga esitatud avalduse seda kinnistuspäevikusse kandmata, märkides ära tagastamise põhjuse.»;

9) paragrahvi 46 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Vaadanud kinnistamisavalduse läbi, teeb kinnistamiseks pädev isik kolme kuu jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates kandemääruse. Avaldus kinnistu võõrandamise, koormamise või märke tegemise kohta vaadatakse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul alates avalduse laekumise päevast. Kohus võib käesoleva lõike teises lauses nimetatud tähtaega kontrollimist vajavate asjaolude esinemise korral pikendada.»;

10) paragrahvi 50 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Pärast kande tegemist teatatakse sellest käesoleva seaduse § 1 lõike 2 alusel kehtestatud määruses ettenähtud korras viivitamata kinnistu omanikule, kõigile kinnistusregistrist nähtuvatele isikutele, kelle kasuks kanne tehti või kelle kinnistusregistrisse kantud õigust kanne kahjustab, ja teistele seaduses sätestatud isikutele ning ametiasutustele.

(2) Kandemäärus, millega kandeavaldus jäetakse rahuldamata või millega määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, toimetatakse avalduse esitajale ja avaldajat kinnistamisasjas esindanud notarile kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(3) Määruse edastamine või kättetoimetamine märgitakse kinnistuspäevikusse.»;

11) paragrahvi 79 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kinnistussekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtudirektor kinnistusosakonna juhataja ettepanekul.»

§ 7. Kohtute seaduses (RT I 2002, 64, 390; 2007, 16, 77) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kinnistusosakonna juhataja on kohtudirektori määratud kohtunikuabi. Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad.»;

2) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Registriosakonna juhataja on kohtudirektori määratud kohtunikuabi. Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad.»;

3) paragrahvi 47 lõikes 11 asendatakse tekst «2003. aasta 10. märtsil» tekstiga «2002. aasta 5. juulil»;

4) paragrahvi 115 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kohtunikuabiks ei või nimetada käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut ega isikut, kes on kohtuniku ametist vabastatud käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 3 alusel.»;

5) paragrahvi 117 lõikes 31 asendatakse sõna «kuus» sõnaga «kolm»;

6) paragrahvi 122 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kohtunikuabile ei maksta avaliku teenistuse seadusest tulenevaid lisatasusid, välja arvatud lisatasu teenistusaastate eest, akadeemilise kraadi eest ja puuduva ametniku asendamise eest. Puuduva ametniku asendamise eest makstakse kohtunikuabile lisatasu puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt talle pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale.»

§ 8. Kohtutäituri seaduses (RT I 2001, 16, 69; RT III 2007, 26, 213) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kuuluda äriühingusse, olla selle juhatuse ja nõukogu liige, prokurist või äriühingu likvideerija, välja arvatud kohtu poolt määratud likvideerija»;

2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kohtutäitur võib omandada avalikult emiteeritud väärtpabereid, sealhulgas aktsiaid ja vahetusvõlakirju.»;

3) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui esineb asjaolu, mis tekitab kahtlust kohtutäituri erapooletuses, taandab kohtutäitur ennast ning täitemenetlus antakse üle teisele kohtutäiturile sissenõudja valikul. Eelkõige peab kohtutäitur seda tegema siis, kui menetlusosaliseks või täitetoimingust kasu saajaks on ta ise, tema lähikondne pankrotiseaduse § 117 lõike 1 tähenduses, tema büroo töötaja või teine kohtutäitur, kellega ta peab ühist bürood. Täitetoimingu üleandmine kohtutäituri abile või asendajale ei ole vabandav asjaolu.»;

4) paragrahvi 2513 lõikest 4 jäetakse välja sõnad «lõikes 1 toodud tasumääratabeli»;

5) paragrahvi 2518 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud pärast sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist, on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda üksnes menetluse alustamise tasu maksmist. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist.»;

6) paragrahvi 28 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras.»;

7) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Kohtutäitur, kelle tegevus on vastuolus käesoleva seaduse § 5 lõikega 2, peab rikkumise kõrvaldama hiljemalt 2008. aasta 31. detsembriks.»

§ 9. Kommertspandiseaduse (RT I 1996, 45, 848; 2006, 61, 456) § 14 punktist 5 jäetakse välja sõnad «, elu- või asukoht».

§ 10. Notariaadiseaduses (RT I 2000, 104, 684; 2006, 7, 42) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud esindajad esitavad notarile oma esindusõiguse tõendamiseks digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud volikirja, mittetehingulise esindamise korral muu esindusõiguse aluseks oleva dokumendi.»;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

« (22) Saladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist käesoleva seaduse § 5 alusel riiklikku järelevalvet teostavale organile ja notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjonile.»;

3) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Pärast testaatori surma on viimse tahte järgse pärimise korral testamendi või pärimislepinguga tutvumise õigus ka isikutel, kes oleksid pärinud seadusjärgse pärimise korral, ning muudel õigustatud huvi omavatel isikutel.»;

4) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu «esitades selle kohta» sõnadega «notariaalselt kinnitatud, digitaalallkirjastatud või notari juuresolekul antud»;

5) paragrahvi 13 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

« (12) Enda koostatud notariaalaktid salvestab notar ka digitaalsesse notariaalarhiivi. Notariaalmärkega dokumendi salvestab notar digitaalsesse notariaalarhiivi tehnilise võimaluse olemasolu korral juhul, kui notar säilitab selle originaaldokumendi tõestamisseaduse § 46 lõike 1 kohaselt.»;

7) paragrahvi 16 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Arhiivile ei anta üle testamente, pärimislepinguid ja pärimistoimikuid, mis kuuluvad säilitamisele pärimisregistris.

(5) Notari dokumentide säilitamise tähtajad ja säilitamise ning üleandmise korra kehtestab justiitsminister.»;

8) paragrahvi 18 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Paragrahvi 18 lõikes 2 sätestatud juhul nimetab justiitsminister Notarite Koja ettepanekul notarile ametisoleku peatamise ajaks asendaja. Paragrahvi 18 lõikes 1 sätestatud juhul ning notari rasedus-, sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse korral võib Notarite Koda nimetada notarile tema taotlusel asendaja ametikohustuste täitmisest eemalviibimise ajaks. Notari haigestumise puhul ning ametikohustuste täitmisest muul eespool nimetamata põhjusel üle viie päeva eemalviibimise korral nimetab Notarite Koda notarile asendaja juhul, kui notarile ei ole määratud alalist asendajat käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras.»;

10) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kontrollitakse enne notari asendajaks taotleja eksamile lubamist taotleja usaldusväärsust vastavalt kohtute seaduse §-le 1171.»;

11) paragrahvi 29 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 44 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) hallata ja arendada notarite elektroonilist infosüsteemi;»;

13) paragrahv 441 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 441. Notarite infosüsteem

(1) Notarite elektrooniline infosüsteem (edaspidi e-notar) sisaldab digitaalset notariaalarhiivi ja notari ametitegevuse raamatuid ning võib sisaldada muid notari tööks vajalikke funktsioone.

(2) Justiitsminister võib kehtestada, millises ulatuses peab e-notar võimaldama digitaalset andmevahetust riiklike andmekogudega.

(3) Digitaalses notariaalarhiivis säilitatakse käesoleva seaduse § 16 lõike 12 alusel salvestatud dokumente.

(4) E-notarisse salvestatud andmetele laieneb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud saladuse hoidmise kohustus. Notarite Koda ja notarid tagavad e-notari andmekaitse.

(5) Notaril on e-notaris juurdepääs enda salvestatud andmetele. Notar võib kontrollida teise notari salvestatud andmeid, kui talle on tõestamistoimingu alusena esitatud teise notari tehtud notariaalakt või -märge.»;

14) paragrahvi 53 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja sõna «selle».

§ 11. Pankrotiseaduses (RT I 2003, 17, 95; 2006, 61, 456) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 57 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Haldurina tegutsemise õiguse andmise, peatamise ja äravõtmise korra kehtestab justiitsminister.»;

2) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Halduri eksamil osalemise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.»;

3) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Isiku andmed, kes võib olla halduriks käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel, kantakse haldurite registrisse.»;

4) paragrahvi 64 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 64 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Justiitsministeeriumil on õigus kontrollida halduri kohustusliku vastutuskindlustuse nõude järgimist. Vastutuskindlustuslepingu ärakiri või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul kutsetegevuse kindlustuslepingu ärakiri esitatakse pärast sõlmimist viivitamata Justiitsministeeriumile.»

§ 12. Pärimisseaduses (RT I 1996, 38, 752; 2007, 12, 66) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 117 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuleb käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. Kui pärand avanes välismaal ja pärimisele kohaldatakse Eesti seadust, esitatakse avaldus Eesti notarile.»;

2) paragrahvi 158 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Pärimisregistri pidaja on justiitsministri määratud asutus või isik.

(3) Justiitsministril on õigus kehtestada pärimisregistri pidamise täpsem kord.»;

3) paragrahv 159 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 159. Pärimisregistrile andmete esitamine

(1) Notar on kohustatud esitama pärimisregistrile hiljemalt testamendi või pärimislepingu tõestamise või testamendi, sealhulgas käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud korras hoiule antud testamendi hoiule või hoiult võtmise päevale järgneval esimesel tööpäeval teatise järgmiste andmetega:
1) pärandaja ees- ja perekonnanimi ning juhul, kui pärandaja nimi on muutunud, siis ka nime muutmistele eelnenud ja järgnenud nimed;
2) pärandaja isikukood;
3) pärandaja sünniaeg ja -koht;
4) pärimisregistrisse kantava dokumendi liik (notariaalselt tõestatud testament, notari hoiule antud testament, testamendi notari hoiult võtmise dokument, pärimisleping);
5) pärimisregistrisse kantava dokumendi tõestamise või hoiulevõtmise kuupäev, aasta ja number notari ametitoimingute raamatu järgi;
6) notari nimi.

(2) Abikaasade vastastikuse testamendi või selle tühistamise kohta esitab notar käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud andmed kummagi abikaasa kohta eraldi.

(3) Kodune testament registreeritakse pärimisregistris testaatori või selle isiku taotlusel, kellele on testaator testamendi andnud hoidmiseks. Koduse testamendi kohta kantakse pärimisregistrisse võimaluse korral kõik järgmised andmed:
1) testaatori ees- ja perekonnanimi ning juhul, kui testaatori nimi on muutunud, siis ka nime muutmistele eelnenud ja järgnenud nimed;
2) testaatori isikukood;
3) testaatori sünniaeg ja -koht;
4) testaatori aadress;
5) arvelevõetava dokumendi liik – tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament või omakäeliselt kirjutatud testament;
6) testamendi asukoht;
7) kande tegemist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi;
8) kande tegemist taotleva isiku isikukood või sünniaeg.

(4) Notar esitab pärimisasjas esimese avalduse saamisele järgneval tööpäeval pärimisregistrile pärimismenetluse algatamise kohta järgmised andmed:
1) pärandaja ees- ja perekonnanimi ning juhul, kui pärandaja nimi on muutunud, siis ka nime muutmistele eelnenud ja järgnenud nimed;
2) pärandaja sünniaeg;
3) pärandaja isikukood;
4) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
5) notari nimi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka konsulaarseaduse kohaselt tõestamistoiminguid tegema õigustatud konsulaarametnike suhtes.

(6) Justiitsminister võib kehtestada pärimisregistrile andmete esitamise täpsema korra, sealhulgas sätestada lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud andmetele pärimisasjade lahendamiseks vajalike täiendavate andmete kandmise registrisse.»;

4) paragrahvi 162 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Registrisse kantud andmete kohta antakse teavet pärast seda, kui pärandaja surm on tõendatud. Abikaasade vastastikuse testamendi kohta antakse teavet pärast ühe abikaasa surma.

(2) Pärimisregistrist võivad teavet saada kõik isikud.

(3) Justiitsminister võib kehtestada pärimisregistrist andmete väljastamise täpsema korra.»

§ 13. Riigi õigusabi seaduse (RT I 2004, 56, 403; 2007, 2, 7) § 31 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või nendega võrdsustatud».

§ 14. Tõestamisseaduses (RT I 2001, 93, 564; 2006, 55, 412) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 12. Esindusõiguse tuvastamine

(1) Notar märgib notariaalakti esindusõiguse aluse ning selgituse, kuidas ta selle tuvastas.

(2) Kui notar ei saa vajaliku esindusõiguse olemasolu tuvastada või kahtleb selles, aga tõestamist nõutakse sellele vaatamata, märgib notar selle asjaolu notariaalakti.»;

2) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 22. Perekonnaseisu tuvastamine

Kui tehingu ese võib olla abikaasade või endiste abikaasade ühisvara, märgib notar notariaalakti osaleja perekonnaseisu ja kuidas ta selle tuvastas ning miks tehingu ese võib kuuluda ühisvara hulka.»;

3) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Osaleja soovil võib algärakiri olla digitaalne. Sel juhul asendab notari allkirja ja pitserit notari digitaalallkiri.»;

4) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Algärakirja, kinnitatud ja kinnitamata ärakirja võivad nõuda ning originaaliga tutvuda:
1) tehingu või tahteavalduse tõestamisel tehtud notariaalakti puhul igaüks, kelle tahteavaldus või kelle nimel esitatud tahteavaldus notariaalaktis sisaldub;
2) teiste notariaalaktide puhul igaüks, kes taotles akti koostamist;
3) punktis 1 ja 2 nimetatud isikute õigusjärglased.»;

5) paragrahvi 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Notariaadiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõusoleku olemasolu korral võivad originaaliga tutvuda ning sellest ärakirju saada vastavalt nimetatud nõusolekule ka teised isikud.»;

6) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Pärimistunnistuse ja selle sisu kohta on notarilt õigus infot saada ka pärandaja võlausaldajatel, pärandaja võlgnikel ning teistel õigustatud huvi omavatel isikutel.»;

7) paragrahvi 53 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui notar tõestab tehingu, mille alusel tehakse kanne kohtu kinnistus- või registriosakonna poolt peetavasse registrisse, märgib notar tehingu kohtu kinnistus- või registriosakonnas registreerimiseks esitatavasse avaldusse andmed tasumisele kuuluva riigilõivu ja riigilõivu arvutamise aluseks oleva tehinguväärtuse kohta.»

§ 15. Vandetõlgi seaduses (RT I 2001, 16, 70; 2006, 7, 42) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vandetõlk on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse kinnitada ametitunnistuses nimetatud ulatuses enda või mõne teise isiku tõlgitud dokumendi tõlke õigsust, sellise tõlke ärakirja õigsust ning dokumendi ärakirja õigsust.»;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Vandetõlgil on õigus keelduda tõlke õigsuse kinnitamisest, kui tal puuduvad eriti keeruka erialase sisuga dokumendi tõlke õigsuses veendumiseks piisavad teadmised.»;

3) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Justiitsminister, kuulanud ära vandetõlgi eksami komisjoni soovitused, võib kehtestada vandetõlgi aastase ametitoimingute arvu alampiiri. Alampiir võib olla võõrkeelte kaupa diferentseeritud. Vandetõlk, kes teeb ametitoiminguid alampiirist rohkem, vabastatakse atesteerimisest.»;

4) paragrahvi 7 tekstist jäetakse välja sõnad «, eksami- ja atesteerimistulemused»;

5) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Vandetõlgi tasu dokumendi tõlkimise ning tõlke toimetamise eest on kokkuleppeline.»;

6) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vandetõlk võib käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud ametitegevuse kõrval tegelda ettevõtlusega, olla palgalisel tööl või avalikus teenistuses, kui see ei kahjusta vandetõlgi erapooletust või väärikust ega usaldatavust vandetõlgi ametitegevuse suhtes.»;

7) paragrahvi 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 16. Äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 2007, 58, 380) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 62 lõikes 7 asendatakse sõna «elukoht» sõnaga «aadress»;

2) seadustikku täiendatakse §-ga 1671 järgmises sõnastuses:

« § 1671. Vastutus osaühingu kahjustamise eest osaühingu tegevuse mõjutamise kaudu

(1) Oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu.

(4) Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatud nõuete aegumistähtaeg on viis aastat.

(5) Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.

(6) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest loobunud või sõlminud kompromisslepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppe tulemusena muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.»;

3) paragrahv 1991 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 294 lõike 11 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate võib edastada ka lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt, kui kirjale või faksile või teate elektroonilise edastamise korral on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta.»;

5) paragrahvi 432 esimesest lausest jäetakse välja tekst «(ühistuseaduse (RT 1992, 36, 477; RT I 1995, 26–28, 355; 1996, 40, 773) § 29 lg. 3)».

Riigikogu esimees Ene ERGMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json