Teksti suurus:

Järelevalve käigus söödast proovide võtmise kord ja sööda nõuetekohasuse kontrollimiseks kasutatavate analüüsimeetodite loetelu

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.10.2009
Avaldamismärge:RTL 2007, 98, 1642

Järelevalve käigus söödast proovide võtmise kord ja sööda nõuetekohasuse kontrollimiseks kasutatavate analüüsimeetodite loetelu1

Vastu võetud 10.12.2007 nr 151

Määrus kehtestatakse «Söödaseaduse» § 1 lõike 3, § 30 lõike 1 ja § 31 lõike 2 alusel.

§ 1. Söödast proovi võtmiseks ning proovi hoidmiseks ja ettevalmistamiseks kasutatavad vahendid ja seadmed

(1) Proovi võtmiseks, hoidmiseks ja ettevalmistamiseks kasutatakse sellisest materjalist valmistatud vahendit ja seadet (edaspidi vahend ja seade), mis ei saasta kontrollitavat sööta ega sellest võetavat proovi.

(2) Proovi võtmiseks kasutatakse üksnes puhta ja kuiva pinnaga vahendit ja seadet.

(3) Proovi võtmiseks kasutatakse järgmisi vahendeid ja seadmeid:
1) lamedapõhjaline vertikaalkülgedega kühvel;
2) pika lõhega või lahtritega proovivõtmispuur, mille mõõtmed vastavad söödaosakeste suurusele ja söödapartii omadustele, sealhulgas mahuti sügavusele ning koti mõõtmetele;
3) mehaaniline vahend liikumises olevast söödast proovi võtmiseks;
4) jagaja proovi jaotamiseks ligikaudu võrdseteks osadeks, mida võib kasutada valimi võtmisel ning lähte- ja laboriproovi saamiseks;
5) plastmassist anum mahuga 0,5 liitrit või kulp vedelast või poolvedelast söödast proovi võtmiseks;
6) automaatne proovivõtuseade.

(4) Mikroorganismide sisalduse määramiseks proovi võtmisel kasutatakse steriilset või desinfitseeritud vahendit ja seadet.

§ 2. Söödast proovi võtmine

(1) Proov võetakse selliselt, et see esindaks kogu kontrollitavat söödapartiid.

(2) Proovi võtmisel ja laboratooriumisse saatmiseks ettevalmistamisel välditakse proovi muutumist või saastumist, sest see võib mõjutada analüüsitulemust.

(3) Proov saadetakse laboratooriumisse viivitamata pärast proovi võtmist.

(4) Proov võetakse ilmastikuolude eest kaitstult.

(5) Proov saadakse söödast järgmiselt:
1) söödapartii erinevatest kohtadest võetakse ligikaudu võrdse suurusega proovikogused (edaspidi valim);
2) valimite segamisel saadakse lähteproov;
3) lähteproovist esindusliku koguse eraldamise teel saadakse laboriproov, mille analüüsimisel määratakse sööda vastavus kehtivatele nõuetele.

(6) Vähemalt üks laboriproov lähteproovi kohta saadetakse analüüsimiseks laboratooriumisse.

(7) Proovi võtmist kirjeldatakse kontrollaktis.

§ 3. Söödas ühtlaselt jaotunud aine või toote kontrollimiseks võetavate proovide kogus

(1) Söödas ühtlaselt jaotunud aine või toote kontrollimiseks võetakse söödapartiist pisteliselt vähemalt lisas 1 toodud arv valimeid.

(2) Võetud valimitest segatakse söödapartii kohta üks lähteproov, mille kogus peab vastama lisas 3 toodud kogusele.

§ 4. Pakendamata söödast ühtlaselt jaotunud aine või toote kontrollimiseks valimi võtmine

(1) Pakendamata söödast valimi võtmiseks jagatakse söödapartii mõtteliselt ligikaudu võrdseteks osadeks, mille arv vastab lisas 1 toodud valimite arvule.

(2) Võimaluse korral võetakse söödapartiist valim sööda liikumises oleku ajal, sealhulgas sööda laadimise või mahalaadimise või tootmisprotsessi käigus.

(3) Söödapartiist, sealhulgas kuhjast ja virnast, võetakse valim sööda ülemisest ja alumisest kihist.

(4) Raudteeveeremi või sõidukiga veetavast söödapartiist võetakse valim katuseluugi või muu ava kaudu sööda erinevatest kihtidest ja nii sügavalt kui võimalik.

(5) Liikumises oleva sööda puhul võetakse valim söödavoost, arvestades söödavoo kiirust ja partii suurust, ning määratakse kindlaks aeg, mille jooksul söödapartii möödub proovivõtukohast. Saadud aeg jagatakse valimite arvuga ning saadakse valimite võtmise sagedus.

(6) Sööda laadimise või tootmise ajal automaatse proovivõtuseadmega valimi võtmiseks kasutatakse mehaanilist vahendit, mis on seadistatud söödapartii suurusele sobivalt.

§ 5. Pakendatud söödast ühtlaselt jaotunud aine või toote kontrollimiseks valimi võtmine

(1) Pakendatud söödast valimi võtmiseks valitakse söödapartiist välja vähemalt lisas 1 toodud arv pakendeid ning võetakse valim igast pakendist.

(2) Pakendist võetakse valim kühvli või proovivõtmispuuri abil, mille võib lükata pakendi ülemisest otsast sisse diagonaalselt. Valim võetakse pakendi kogu sügavusest või pakendi ülemisest, keskmisest ja alumisest kihist.

(3) Vajaduse korral võib valimi võtta pärast pakendi tühjendamist ja sööda segamist.

(4) Pärast valimi võtmist suletakse pakend nõuetekohaselt.

§ 6. Vedelast või poolvedelast söödast ühtlaselt jaotunud aine või toote kontrollimiseks valimi võtmine

(1) Vedelast või poolvedelast söödast võetakse valim selleks välja valitud mahutist, mille sisu vajaduse korral homogeniseeritakse. Valimite võtmiseks valitud mahutite arv peab vastama lisas 1 toodud valimite arvule.

(2) Kui sööta ei ole enne proovi võtmist võimalik homogeniseerida, võetakse valim mahuti erinevatest kihtidest ning tehakse sellekohane märge kontrollakti.

(3) Mahutist võetakse valim mahuti luugi kaudu või sööda liikumises oleku ajal asjakohase proovivõtuvahendi abil.

§ 7. Söödabriketist ja lakukivist ühtlaselt jaotunud aine või toote kontrollimiseks valimi võtmine

(1) Söödabriketist ja lakukivist valimi võtmiseks valitakse välja lisas 1 toodud arv söödabrikette või lakukive.

(2) Valimiteks võetud briketid, lakukivid või nende osad peenestatakse enne valimite segamist ja lähteproovi saamist.

§ 8. Söödas ebaühtlaselt jaotunud aine või toote kontrollimiseks võetavate proovide kogused ja valimi võtmine

(1) Söödas ebaühtlaselt jaotunud aine või toote kontrollimiseks võetakse söödapartiist pisteliselt vähemalt lisa 2 punktis 1 toodud arv valimeid.

(2) Valimi võtmiseks jagatakse söödapartii visuaalselt võimalikult ühesuurusteks osadeks, mille arv vastab lisa 2 punktis 2 toodud minimaalsele lähteproovide arvule. Võetavate valimite arv jaotatakse võrdselt söödapartii osade vahel.

(3) Söödapartii ühest osast võetud valimid segatakse omavahel ja neist saadakse lähteproov, mille kogus peab vastama lisas 3 toodud kogusele.

§ 9. Laboriproovi saamine ja pakendamine

(1) Laboriproovi saamiseks:
1) homogeniseeritakse lähteproovi materjal;
2) vähendatakse lähteproovi vajaduse korral vähemalt 2 kilogrammini või 2 liitrini, kasutades mehaanilist jagajat või kvarteerimismeetodit;
3) valmistatakse ette vähemalt kolm ligikaudu ühesuurust laboriproovi, mille kogused peavad vastama lisas 3 toodud kogustele.

(2) Laboriproov pakendatakse ning pakend varustatakse proovinumbriga ja plommitakse selliselt, et pakendit ei saaks avada ilma plommi vigastamata.

(3) Üks laboriproov saadetakse analüüsimiseks asjakohaste analüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse koos analüüsimiseks vajaliku teabega, üks laboriproov jäetakse sööda tootjale või vahendajale ning üks laboriproov koos ettenähtud teabega säilitatakse Veterinaar- ja Toiduametis.

§ 10. Analüüsimiseks laboriproovi ettevalmistamine

(1) Sööta analüüsitakse homogeense laboriproovi põhjal.

(2) Laboriproovi ettevalmistamisel:
1) välditakse selle saastumist ja koostise muutumist;
2) proov jahvatatakse, segatakse ja sõelutakse võimalikult kiiresti, et selle kokkupuude õhu ja valgusega oleks minimaalne;
3) jahvatatakse kuumuse suhtes tundlik proov käsitsi või spetsiaalse veski või seadmega, et vältida proovi märgatavat kuumenemist;
4) välditakse proovi saastumist selle kokkupuutel vahendi ja seadmega.

(3) Laboriproovi niiskusesisaldus määratakse enne ja pärast proovi ettevalmistamist lisas 4 toodud meetodit kasutades juhul, kui on teada, et proovi niiskusesisaldus võib proovi ettevalmistamise käigus muutuda.

(4) Laboriproov segatakse hoolikalt mehaaniliselt või käsitsi ning jaotatakse kaheks võrdseks koguseks, kasutades jaotamiseks vajaduse korral kvarteerimismeetodit. Ühte proovi kogust hoitakse sobivas puhtas ja kuivas õhukindlalt suletavas nõus ning teine proovi kogus või selle osa, mis kaalub vähemalt 100 grammi, valmistatakse ette lõigete 5–8 kohaselt.

(5) Laboriproov, mida on võimalik kohe jahvatada, kui analüüsimeetod ei näe ette teisiti, sõelutakse pärast jahvatamist vajaduse korral läbi 1 mm suuruste avadega sõela. Proovi jahvatamisel välditakse selle jahvatamist liiga peeneks. Sõelutud proov segatakse ning kogutakse sobivasse puhtasse ja kuiva õhukindla korgiga nõusse. Vahetult enne analüüsimiseks vajaliku koguse kaalumist segatakse proov uuesti.

(6) Laboriproov, mida jahvatatakse pärast kuivatamist, kui analüüsimeetod ei näe ette teisiti, kuivatatakse kuni niiskusesisalduseni 8–12%. Niiskusesisaldust kontrollitakse lisas 4 toodud meetodit kasutades. Pärast proovi jahvatamist tehakse proovi ettevalmistamiseks vajalikud toimingud lõikes 5 kirjeldatud viisil.

(7) Vedela või poolvedela sööda laboriproov kogutakse sobivasse puhtasse ja kuiva õhukindla korgiga suletavasse nõusse. Enne analüüsimiseks vajaliku koguse kaalumist segatakse proovi hoolikalt.

(8) Laboriproovi, mida ei saa ette valmistada lõigete 4–7 kohaselt, töödeldakse mõnel muul sobival viisil.

§ 11. Laboriproovi säilitamine

Laboriproovi säilitatakse selle koostise muutumist välistaval sobival temperatuuril. Vitamiini või muu valgustundliku aine analüüsimiseks võetud proovi säilitatakse tumedast klaasist nõus.

§ 12. Analüüsimeetodite rakendamine, sealhulgas reaktiivi ja aparaadi kasutamine

(1) Sööda nõuetekohasuse kontrollimiseks järelevalve käigus võetud proovi analüüsitakse lisas 4 toodud analüüsimeetodite ja Euroopa Liidu ametlike analüüsimeetoditevõi nende puudumise korral rahvusvaheliste standardmeetodite kohaselt.

(2) Kui analüüsimeetod ei näe ette teisiti, kasutatakse selle rakendamisel keemilist reaktiivi, mis on analüütiliselt puhas.

(3) Analüüsimeetodis nimetatud toimingu puhul, millega on seotud loputamine, pesemine, lahuse valmistamine või lahjendamine, eeldatakse vee kasutamist, kui analüüsimeetodis ei ole nimetatud kasutatavat lahustit. Üldjuhul kasutatakse demineraliseeritud või destilleeritud vett. Analüüsimeetodis nimetatud juhul kasutatakse erimeetodil puhastatud vett.

(4) Analüüsimeetodis viidatakse ainult erilisele või kindla kasutusviisiga vahendile ja aparaadile.

§ 13. Analüüsitulemuste väljendamine

(1) Mitme kehtiva analüüsimeetodi olemasolu korral märgitakse analüüsitulemuse väljendamisel laboratooriumi kasutatud meetod.

(2) Analüüsitulemus väljendatakse:
1) vähemalt kahe paralleelanalüüsi tulemuse keskmise väärtusena, mis vastavad tulemuste rahuldavale korduvusele;
2) analüüsimeetodis ettenähtud viisil ja nõutava tüvenumbrite arvuga, mida vajaduse korral korrigeeritakse proovi esialgset niiskusesisaldust arvestades;
3) saagise suhtes korrigeeritud või korrigeerimata kujul, näidates ära tulemuse esitamise viisi ja saagise määra;
4) kujul x ± U, kus x on analüüsitulemus ja U on laiendatud mõõtemääramatus, kusjuures kasutatakse kattetegurit väärtusega 2, mis annab usaldusväärsuse ligikaudu 95%.

(3) «Söödaseaduse» § 4 lõike 4 tähenduses soovimatu aine, sealhulgas dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde puhul ei vasta sööt kehtestatud nõuetele, kui analüüsitulemus ületab kahtlusteta «Söödaseaduse» § 4 lõike 6 alusel kehtestatud soovimatute ainete sisalduse lubatud piirmäära, võttes seejuures arvesse laiendatud mõõtemääramatust ja saagise parandust.

(4) Lõiget 3 ei kohaldata mikroskoopilise analüüsi ja muu analüüsimeetodi puhul, mis ei võimalda hinnata mõõtemääramatust ja saagise parandust.

§ 14. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.

1 komisjoni direktiivid 71/250/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid söötade ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 155, 12.07.1971, lk 13–37), muudetud direktiividega 81/680/EMÜ (ELT L 246, 29.08.81, lk 32–35), 98/54/EÜ (EÜT L 208, 24.07.1998, lk 49–50), 1999/27/EÜ (EÜT 118, 06.05.1999, lk 36–52), 2005/6/EÜ (ELT L 24, 27.01.2005, lk 33–34); 71/393/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 279, 20.12.1971, lk 7–18), muudetud direktiividega 73/47/EMÜ (EÜT L 83, 30.03.1973, lk 35), 81/680/EMÜ (EÜT L 246, 29.08.1981, lk 32–35), 84/4/EMÜ (EÜT L 15, 18.01.1984, lk 28–38), 98/64/EÜ (EÜT L 257, 19.09.1998, lk 14–28); 72/199/EMÜ, millega kehtestatakse loomasööda ametlikuks kontrolliks vajalikud ühenduse analüüsimeetodid (EÜT L 123, 29.05.1972, lk 6–34), muudetud direktiividega 81/680/EMÜ (EÜT L 246, 29.08.1981, lk 32–35), 84/4/EMÜ (EÜT L 15, 18.01.1984, lk 28–38), 93/28/EMÜ (EÜT L 179, 22.07.1993, lk 8–10), 98/54/EÜ (EÜT L 208, 24.07.1998, lk 49–50), 99/79/EÜ (EÜT L 209, 07.08.1999, lk 23–27); 73/46/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid söötade ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 83, 30.03.1973, lk 21–34), muudetud direktiividega 81/680/EMÜ (EÜT L 246, 29.08.1981, lk 32–35), 92/89/EMÜ (EÜT L 344, 26.11.1992, lk 35–37), 98/54/EÜ (EÜT L 208, 24.07.1998, lk 49–50), 1999/27/EÜ (EÜT 118, 06.05.1999, lk 36–52); 76/371/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid söötade ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 102, 15.04.1976, lk 1–17); 76/372/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid söötade ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 102, 15.04.1976, lk 8–18), muudetud direktiividega 81/680/EMÜ (EÜT L 246, 29.08.1981, lk 32–35), 92/95/EMÜ (EÜT L 327, 13.11.1992, lk 54–62), 94/14/EÜ (EÜT L 94, 13.04.1994, lk 30–31); 78/633/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid söötade ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 206, 29.07.1978, lk 43–55), muudetud direktiividega 81/680/EMÜ (EÜT L 246, 29.08.1981, lk 32–35), 84/4/EMÜ (EÜT L 15, 18.01.1984, lk 28–38); 81/715/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 257, 10.09.1981, lk 38–46); 84/425/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid loomasööda ametlikuks kontrolliks (EÜT L 238, 06.09.1984, lk 34–38); 93/70/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 234, 17.09.1993, lk 17–21); 93/117/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid söötade ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 54–62); 98/64/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid aminohapete, toorõli ja -rasva ja olakvindoksi määramiseks söödas ning muudetakse direktiivi 71/393/EMÜ (EÜT L 257, 19.09.1998, lk 14–28); 1999/27/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid amprooliumi, diklasuriili ja karbadoksi määramiseks söötades ning muudetakse direktiive 71/250/EMÜ ja 73/46/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 74/203/EMÜ (EÜT L 118, 06.05.1999, lk 36–52); 1999/76/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetod naatriumlasalotsiidi määramiseks söötades (EÜT L 207, 06.08.1999, lk 13–17); 2000/45/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid A-vitamiini, E-vitamiini ja trüptofaani sisalduse määramiseks loomasöödas (EÜT L 174, 13.07.2000, lk 32–50); 2002/70/EÜ, millega kehtestatakse nõuded dioksiinide ja dioksiinitaoliste PBC-de taseme määramiseks söödas (EÜT L 209, 06.08.2002, lk 15–21), muudetud direktiiviga 2005/7/EÜ (EÜT L 27, 29.01.2005, lk 41–43); 2003/126/EÜ loomse päritoluga osiste määramise analüüsimeetodi kohta söötade ametlikul kontrollimisel (ELT L 339, 24.12.2003, lk 78–84).

Minister Helir-Valdor SEEDER

Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 10. detsembri 2007. a määruse nr 151 «Järelevalve käigus söödast proovide võtmise kord ja sööda nõuetekohasuse kontrollimiseks kasutatavate analüüsimeetodite loetelu»
lisa 1

SÖÖDAST VÕETAVATE VALIMITE ARV SÖÖDAS ÜHTLASELT JAOTUNUD AINE JA TOOTE KONTROLLIMISEKS

VALIMITE ARV

1. Pakendamata sööt:

1.1. söödapartii kuni 2,500 tonni

1.2. söödapartii 2,501–10,000 tonni

1.3. söödapartii 10,001–30,000 tonni

1.4. söödapartii 30,001–80,000 tonni

1.5. söödapartii üle 80 tonni

Minimaalne valimite arv:

7

8–12

13–20

21–30

31–40

2. Pakendatud sööt, pakend üle 1 kilogrammi:

2.1. söödapartii 1–4 pakendit

2.2. söödapartii 5–16 pakendit

2.3. söödapartii 17–200 pakendit

2.4. söödapartii 201–400 pakendit

2.5. söödapartii üle 400 pakendi

Minimaalne arv pakendeid, millest võetakse valim:

kõik pakendid

4

5–10

11–15

16–20

3. Pakendatud sööt, pakend kuni 1 kilogramm Valimiks võetakse 4 pakendi sisu
4. Vedel või poolvedel sööt, mahuti üle 1 liitri:

4.1. söödapartii 1–4 mahutit

4.2. söödapartii 5–16 mahutit

4.3. söödapartii 17–200 mahutit

4.4. söödapartii 201–400 mahutit

4.5. söödapartii üle 400 mahuti

Minimaalne arv mahuteid, millest võetakse valim:

kõik mahutid

4

5–10

11–15

16–20

5. Vedel või poolvedel sööt, mahuti kuni 1 liiter Valimiks võetakse 4 mahuti sisu
6. Söödabriketid ja lakukivid Üks söödabrikett või lakukivi 25 ühikust koosneva söödapartii kohta, maksimaalselt neli söödabriketti või lakukivi. Kuni 1 kilogramm kaaluva söödabriketi või lakukivi puhul on valimi mass ühe lakukivi või söödabriketi mass.

Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 10. detsembri 2007. a määruse nr 151 «Järelevalve käigus söödast proovide võtmise kord ja sööda nõuetekohasuse kontrollimiseks kasutatavate analüüsimeetodite loetelu»
lisa 2

SÖÖDAST VÕETAVATE VALIMITE JA LÄHTEPROOVIDE ARV SÖÖDAS EBAÜHTLASELT JAOTUNUD AINE JA TOOTE KONTROLLIMISEKS

1. VALIMITE ARV

1.1 Pakendamata sööt:

1.1.1. söödapartii kuni 2,500 tonni

1.1.2. söödapartii 2,501–10,000 tonni

Minimaalne valimite arv:

7

8–12

1.1.3. söödapartii 10,001–30,000 tonni

1.1.4. söödapartii 30,001–80,000 tonni

1.1.5. söödapartii üle 80 tonni

13–20

21–30

31–40

1.2. Pakendatud sööt:

1.2.1. söödapartii 1–4 pakendit

1.2.2. söödapartii 5–16 pakendit

1.2.3. söödapartii 17–200 pakendit

1.2.4. söödapartii 201–400 pakendit

1.2.5. söödapartii üle 400 pakendi

Minimaalne arv pakendeid, millest võetakse valim:
kõik pakendid

4

5–10

11–15

16–20

2. SÖÖDAPARTII OSADE JA LÄHTEPROOVIDE ARV

2.1. Pakendamata sööt:

2.1.1. söödapartii kuni 1 tonn (kaasa arvatud)

2.1.2. söödapartii üle 1–10 tonni (kaasa arvatud)

2.1.3. söödapartii üle 10–40 tonni (kaasa arvatud)

2.1.4. söödapartii üle 40 tonni

Minimaalne lähteproovide arv söödapartii kohta:

1

2

3

4

2.2 Pakendatud sööt, kui pakendite arv söödapartiis on:

2.2.1. 1–16 pakendit

2.2.2. 17–200 pakendit

2.2.3. 201–800 pakendit

2.2.4. üle 800 pakendi

 


1

2

3

4

Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 10. detsembri 2007. a määruse nr 151 «Järelevalve käigus söödast proovide võtmise kord ja sööda nõuetekohasuse kontrollimiseks kasutatavate analüüsimeetodite loetelu»
lisa 3

NÕUDED LÄHTE- JA LABORIPROOVI KOGUSE KOHTA

Söödapartii Lähteproovi minimaalne kogus Laboriproovi minimaalne kogus
1. Pakendamata sööt 4 kg 0,5 kg
2. Pakendatud sööt üle 1 kg 4 kg 0,5 kg
3. Pakendatud sööt kuni 1 kg 4 pakendi netomass 0,5 kg
4. Vedel või poolvedel sööt üle 1 liitrises mahutis 4 l 0,5 l   
5. Vedel või poolvedel sööt kuni 1 liitrises mahutis 4 mahuti maht 0,5 l   
6. Söödabrikett või lakukivi, mille mass on üle 1 kg 4 kg 0,5 kg
7. Söödabrikett või lakukivi, mille mass on kuni 1 kg 4 söödabriketi või lakukivi mass 0,5 kg

Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 10. detsembri 2007. a määruse nr 151 «Järelevalve käigus söödast proovide võtmise kord ja sööda nõuetekohasuse kontrollimiseks kasutatavate analüüsimeetodite loetelu»
lisa 4

SÖÖDA NÕUETEKOHASUSE KONTROLLIMISEL KASUTATAVAD ANALÜÜSIMEETODID

Nr Sööda analüüsimeetodid ja nende rakendamise tingimused Euroopa Ühenduse
direktiiv söödakontrolli analüüsimeetodi kohta
  1. Niiskuse määramise meetod 71/393/EMÜ
  2. Loomsetes ja taimsetes rasvades ning õlides niiskuse määramise meetod 73/46/EMÜ
  3. Toorproteiini määramise meetod 72/199/EMÜ
  4. Pepsiinis ja vesinikkloriidhappes lahustuva toorproteiini määramise meetod 72/199/EMÜ
  5. Pepsiini aktiivsuse hindamise meetod 72/199/EMÜ
  6. Toorkiu määramise meetod 73/46/EMÜ
  7. Toorõli ja -rasva määramise meetod 98/64/EÜ
  8. Toortuha määramise meetod 71/250/EMÜ
  9. Vesinikkloriidhappes lahustumatu tuha määramise meetod 71/250/EMÜ
10. Kogu fosfori fotomeetrilise määramise meetod 71/393/EMÜ
11. Kaltsiumi määramise meetod 71/250/EMÜ
12. Kaaliumi määramise meetod 71/250/EMÜ
13. Magneesiumi aatomabsorptsioon-spektrofotomeetrilise määramise meetod 73/46/EMÜ
14. Naatriumi määramise meetod 71/250/EMÜ
15. Mikroelementide raua, vase, mangaani ja tsingi määramise meetod 78/633/EMÜ
16. Karbonaatide määramise meetod 71/250/EMÜ
17. Kloori kloriidides määramise meetod 71/250/EMÜ
18. Lenduvate lämmastikaluste mikrodifusiooni teel määramise meetod 71/393/EMÜ
19. Lenduvate lämmastikaluste destillatsiooni teel määramise meetod 71/393/EMÜ
20. Vesiniktsüaniidhappe määramise meetod 71/250/EMÜ
21. Tärklise polarimeetrilise määramise meetod 72/199/EMÜ
22. Suhkru määramise meetod 71/250/EMÜ
23. Laktoosi määramise meetod 71/250/EMÜ
24. Karbamiidi määramise meetod 71/250/EMÜ
25. Sojasaaduste ureaasi aktiivsuse hindamise meetod 71/250/EMÜ
26. Retinooli (vitamiin A) määramise meetod 2000/45/EÜ
27. Vaba ja kogu gossüpoli määramise meetod 72/199/EMÜ
28. Aflatoksiin B1 ühemõõtmelise õhukesekihikromatograafilise määramise meetod 76/372/EMÜ
29. Aflatoksiin B1 kõrgsurve vedelikkromatograafilise määramise meetod 76/372/EMÜ
30. Halofuginooni määramise meetod 93/70/EMÜ
31. Robenidiini määramise meetod 93/117/EMÜ
32. Metüülbensokaadi määramise meetod 93/117/EMÜ
33. Tülosiini difusiooni teel agarsöötmel määramise meetod 72/199/EMÜ
34. Virginiamütsiini difusiooni teel agarsöötmel määramise meetod 72/199/EMÜ
35. Tsinkbatsitratsiini difusiooni teel agarsöötmel määramise meetod 78/633/EMÜ
36. Flavofosfolipooli difusiooni teel agarsöötmel määramise meetod 78/633/EMÜ
37. Avopartsiini difusiooni teel agarsöötmel määramise meetod 81/715/EMÜ
38. Monensiini difusiooni teel agarsöötmel määramise meetod 81/715/EMÜ
39. Spiramütsiini difusiooni teel agarsöötmel määramise meetod 84/425/EMÜ
40. Aminohapete määramise meetod 98/64/EÜ
41. Olakindoksi määramise meetod 98/64/EÜ
42. Amprooliumi määramise meetod 99/27/EÜ
43. Diklasuriili määramise meetod 99/27/EÜ
44. Karbadoksi määramise meetod 1999/27/EÜ
45. Lasalotsiidnaatriumi määramise meetod 1999/76/EÜ
46. E-vitamiini määramise meetod 2000/45/EÜ
47. Trüptofaani määramise meetod 2000/45/EÜ
48. Nõuded dioksiini ja dioksiinilaadsete PCB-de sisalduse määramiseks ja määramise meetod 2002/70/EÜ
49. Loomsete koostisosade määramise meetod 2003/126/EÜ

Kantsler Ants NOOT

/otsingu_soovitused.json