Väljaandja: Teede- ja Sideminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 21.12.2007 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 18.10.2008 Avaldamismärge: Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded1 [RTL 2006, 84, 1537 - jõust. 04.12.2006] Vastu võetud 18.05.2001 nr 50 RTL 2001, 69, 941 jõustumine 15.06.2001 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 10.12.2001 nr 108 (RTL 2001, 135, 1953) 24.12.2001 26.08.2002 nr 53 (RTL 2002, 106, 1575) 01.01.2003 10.10.2002 nr 63 (RTL 2002, 118, 1724) 21.10.2002 10.02.2003 nr 21 (RTL 2003, 23, 335) 20.02.2003 11.07.2003 nr 116 (RTL 2003, 85, 1252) 26.07.2003 5.11.2003 nr 239 (RTL 2003, 115, 1825) 17.11.2003 16.04.2004 nr 82 (RTL 2004, 45, 770) 01.05.2004 14.06.2004 nr 153 (RTL 2004, 82, 1309) 21.06.2004 29.09.2004 nr 184 (RTL 2004, 130, 2018) 08.10.2004 11.01.2005 nr 3 (RTL 2005, 12, 100) 23.01.2005 28.03.2005 nr 40 (RTL 2005, 37, 530) 08.04.2005 23.05.2005 nr 56 (RTL 2005, 58, 826) 05.06.2005 4.10.2005 nr 117 (RTL 2005, 104, 1579) 16.10.2005 25.04.2006 nr 39 (RTL 2006, 39, 671) 12.05.2006 17.10.2006 nr 87 (RTL 2006, 75, 1392) 29.10.2006 22.11.2006 nr 97 (RTL 2006, 84, 1537) 4.12.2006 (osaliselt 1.10.2007) 18.04.2007 nr 28 (RTL 2007, 37, 636) 7.05.2007 6.12.2007 nr 93 (RTL 2007, 96, 1605) 21.12.2007 Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse¹» § 13 lõike 3 ning § 15 lõike 1 alusel ja kooskõlas «Riigivapi seaduse» § 6 lõike 2 punktiga 1. [RTL 2003, 85, 1252 – jõust. 26.07.2003] § 1. Reguleerimisala (1) Määrus reguleerib teeliikluses osaleva mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi koos sõiduk), v.a ratastraktor, liikurmasin ja nende haagised, tehnoseisundile ja varustusele esitatavaid nõudeid. Määruses toodud nõuded on aluseks sõiduki, selle osade ja varustuse ekspertiisi, katsetuse, tüübikinnituse ja toodangu järelevalve teostamisel ning sõiduki tehnoseisundi ja varustuse kontrollimisel. (2) Määrus on kohustuslik kõigile Eesti territooriumil teeliikluses osalevat sõidukit omavatele ja valdavatele füüsilistele ning juriidilistele isikutele, v.a kaitsejõudude sõidukid. § 2. Nõuded sõidukile (1) Teeliikluses osaleva sõiduki tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded kehtestatakse järgmiselt: 1) pärast 1997. aasta 1. jaanuari liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile kehtivad nõuded on toodud lisas 1; 2) enne 1997. aasta 1. jaanuari liiklusregistrisse kantud sõidukile kehtivad nõuded on toodud lisas 2; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 toodud nõuded ei laiene 25-aastasele ja vanemale sõidukile, v.a nõuded varustusele ja nõuded, mis on kehtestatud olenevalt sõiduki valmistamisaastast. 25-aastase ja vanema sõiduki ehitus ja tehnoseisund peab vastama vähemalt nendele nõuetele, mis kehtisid sõiduki valmistamise ajal, v.a vanasõiduk, mille tehnoseisund ja originaalsus peab vastama lisa 1 grupis 20 või lisa 2 grupis 18 toodud nõuetele; [RTL 2006, 75, 1392 – jõust. 29.10.2006] 4) Eestis kasutatavad, teises riigis registreeritud veoautod, bussid ja nende haagised peavad vastama lisas 1 toodud nõuetele, kui riikidevaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti ja sõiduautod, mootorrattad ning nende haagised peavad vastama selles riigis kehtivatele nõuetele, kus sõiduk on registreeritud. (2) Lisades 1 ja 2 toodud nõuetes märgitud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Genfi 1958. a «Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» eeskirjad (edaspidi E-reegel) ja Euroopa Nõukogu direktiivid (edaspidi direktiiv) kehtivad koos E-reegli paranduste seeriatega ja direktiivi parandustega, mis kehtisid sõiduki valmistamise ajal. (3) Lisades 1 ja 2 toodud nõuetes käsitlemata juhtudel tuleb lähtuda ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Viini 1968. a «Teeliikluse konventsioonist» või autoehituse üldpraktikast. (4) Üksiksõiduki kinnitusel ja enne 1998. a esmakordselt kasutusele võetud sõidukitel loetakse DOT või SAE tähisega märgistatud osad, seadmed ja süsteemid nõuetele vastavaks, kui katsekoda või võimalusel Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK) on teinud kindlaks, et on täidetud vastava direktiivi või E-reegli nõuded. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] § 21. Sõiduki registreerimismärkidele esitatavate nõuete erisused (1) Alates 01.07.2004. a väljastatav sõiduki registreerimismärk peab vastama käesoleva määruse lisades 1 ja 2 registreerimismärgile (kood 102) kehtestatud nõuetele ning Eesti standardile EVS 597:2004 «Mootorsõidukite ja nende haagiste registreerimismärgid» käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. (2) Sõidukile, mis ei ole enne 01.07.2004. a kantud Eestis liiklusregistrisse, väljastatakse registreerimismärgid, millel on väli Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärgiga. (3) Alates 01.07.2004. a väljastatav sõiduki registreerimismärk peab vastama Eesti standardi EVS 597:2004 punktis 3.6 kehtestatud nõudele kanda registreerimismärgile Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärk integreerituna valgustpeegeldavas kiles hiljemalt 01.09.2004. a. Kuni 01.09.2004. a kantakse Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärk registreerimismärgile trükituna. (4) Alates 01.07.2004. a väljastatav sõiduki registreerimismärk peab vastama Eesti standardi EVS 597:2004 punktis 3.6 kehtestatud nõudele kanda Eestis alaliselt registreeritud tsiviilkasutuses oleva sõiduki registreerimismärgi tüüpidele A3, B1 ja C Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärk integreerituna valgustpeegeldavas kiles hiljemalt 01.07.2007. a. Kuni 01.07.2007. a kantakse Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärk registreerimismärgile trükituna. [RTL 2006, 75, 1392 – jõust. 29.10.2006] § 3. Lühendid ja mõisted Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) ABS on piduriseade, mis pidurdamisel takistab rataste blokeerumist (Anti-LockBrakingSystem); 2) ADR on «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe» (EuropeanAgreementconcerningtheinternationalcarriage of dangerousgoodsby road); 3) AETR on «Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalane 1. juuli 1970. a Euroopa kokkulepe» (EuropeanAgreementconcerningthework of crews of vehiclesengagedininternational road transport); 4) alarmsõiduk on kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid täitev sõiduk; 5) ALB on automaatne pidurdusjõu regulaator (Automaticload-sensitivedeviceforcorrectingbraking-force); 6) ASE on M, N ja O kategooria sõiduki telje/telgede rataste täiendav juhtimise abiseade lisaks põhijuhtimisseadmele, kui põhijuhtimisseade ei ole ainult elektriline, vedelik- või õhkjuhtimisseade, mis kindlustab põhijuhtimisseadmega rataste pööramise sõiduki liikumisega samas- või vastassuunas (Auxiliarysteeringequipment); 7) ASR on veojõu regulaator, mida võidakse kasutada koos ABS süsteemiga (Anti-SlideRegulator); 8) ATP on «Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alane kokkulepe» (Agreement on theinternationalcarriage of perishablefoodstuffs and on thespecialequipmenttobeusedforsuchcarriage); 9) autorong on M või N kategooria sõidukist ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon (Vehiclecombination); [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 10) buss on üle üheksa istekohaga (sh juhi koht) mootorsõiduk, mis on ette nähtud reisijate veoks. Mõiste hõlmab elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trolli (Bus); 11) bussirong on bussist ja haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon (Passenger road train); 12) CCD on automaatse reguleerimisega haakeseade. Seade, mis automaatselt reguleerib veduki ja selle haagise kerede vahet liikumisel kurvilisel teel, teekalletel või kerede erinevate kõrguste puhul (Close-couplingdevice); 13) CEMT on Euroopa Transpordiministrite Konverents (EuropeanConference of Ministers of Transport); 14) CIE on Rahvusvaheline Valgustuse Komisjon ( International CommissionIllumination); 15) direktiiv on Euroopa Liidu direktiiv; 16) DOT on tähis, mis kinnitab USA Transpordiameti poolt kehtestatud nõuete täitmist; 17) EBS on elektrooniliselt juhitav pidurisüsteem (Electronicallycontrolledbrakingsystem); 18) E-reegel on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni «Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» eeskiri (Regulation of theAgreementConcerningtheAdoption of UniformTechnicalPrescriptionsforWheeledVehicles, Equipment and Parts whichcanbeFitted and/orbeUsed on WheeledVehicles and theConditionsforReciprocalRecognition of ApprovalsGranted on theBasis of thesePrescriptions). E-reegli numbris järgneb murrujoonele selle reegli viimase paranduste seeria number, mida rakendatakse käesoleva eeskirja lisades toodud nõuete kehtestamisel. Varasemates paranduste seeriates toodud nõuded kehtivad vastavalt sõiduki valmistamise ja paranduste jõustumise ajale; 19) e-sertifikaat on direktiivi nõuetele vastavuse vormikohane tunnistus; 20) E-sertifikaat on E-reegli nõuetele vastavuse vormikohane tunnistus; 21) eesmine ääretuli on tuli, mis märgistab sõiduki asukohta ja laiust eest (Front position lamp); 22) elektrisõiduk on sõiduk, mille liikumapanev jõud kantakse üle elektrimootoriga/mootoritega vähemalt ühele sõiduki veoteljele (Electricvehicle); 23) ETRTO on Euroopa Rehvide ja Velgede Tehniline Organisatsioon (EuropeanTyre and RimTechnicalOrganisation); 24) fluorestseeruv pind on pind, mis pimedas kiirgab eelnevalt kogutud energiat; 25) FMVSS on USA föderaalne mootorsõiduki ohutusstandard (FederalMotor-vehicleSafety Standard); 26) haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk (Towedvehicle); 27) heitgaasi suitsusus on heitgaasi läbipaistvuse erinevus puhta õhu läbipaistvusest. Suitsusust hinnatakse kiirguse neeldumisteguriga «K», mille ühik on [m–1 ]; 28) hooldussõiduk on sõiduk, mis täidab teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid; 29) [Kehtetu] 30) kahekorruseline buss on buss, kus vähemalt ühes kereosas on sõitjakohad kahel korrusel; 31) kaksikautorong on autorong, mis on koostatud poolhaagisautorongist ja täis- või kesktelghaagisest (Double road train); 32) kassettkere on kallurvedukauto veokasti tõmmatav kallurhaagise kere/veokast, mis kinnitatakse auto veokasti külge ja tühjendatakse seejärel auto veokasti/kere kallutamisega; 33) kasutustõkis on seade, mis blokeerib vähemalt ühe sõiduki põhiagregaadi, vältimaks sõiduki kasutamist kõrvalise isiku poolt (Protectivedevice); 34) katalüüsjärelepõletion seade, mis vähendab sisepõlemismootori heitgaasis sisalduvaid kahjulikke saasteaineid neid täiendavalt põletades; 35) küljeääretuli on tuli, mis märgistab sõiduki asukohta küljelt (Side-marker lamp); 36) liigõhutegur lambda (λ) on kütuse põletamiseks tegelikult kulutatava ja teoreetiliselt vajaliku õhukoguse suhe; 37) L kategooria sõiduk on L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooriasse kuuluv sõiduk; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 38) mehhaniseeritud teenindusuks on uks, mis avaneb ja sulgub energiaallika arvel, kuid juht või sõitjad võivad juhtida ukse avanemist või sulgumist nii seest kui ka bussi seismise ajal väljast (Power-operatedservicedoor); 39) numbrituli on tuli, mis valgustab sõiduki tagumist registreerimismärki. Numbrituli võib koosneda mitmest valgusallikast (Rearregistrationplateilluminatingdevice); 40) ohtlike veoste veo sõiduk on mootorsõiduk ja selle haagis, mis on ette nähtud ADR kokkuleppes nimetatud veoste veoks (Vehicleusedforthecarriage of dangerousgoods); 41) ohutuled on üheaegselt vilkuval režiimil töötavad kõik sõiduki suunatuled, mis tähendab, et sõiduk on ajutiselt ohtlik teistele liiklejatele (Hazardwarningsignal); 42) Ohutu veoauto e S-auto» on veoauto, mis vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides ja ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi (Greener and safelorry); 43) [Kehtetu] 44) parda diagnostikaseade (OBD) on seade, mis registreerib mootori põlemisprotsessi tööparameetreid, salvestab need ja kõrvalekaldumiste korral võtab vastu otsuseid, korrigeerides võimaluse korral mootori tööd vajalikus suunas. Hoolduse või remondi ajal on eespool märgitud parameetreid võimalik seadme mälust skanneri abil kopeerida ja vajadusel välja trükkida, et nende abil hinnata mootori tehnoseisundit ja vajadusel välja selgitada rike; 45) piduriseade on sõiduki osade kogum, mille abil juht aeglustab sõiduki liikumise kiirust kuni seismajäämiseni ja kindlustab sõiduki paigalpüsimise (Brakingdevice); Piduriseadmega seotud mõisted: a) aeglusti on seade, mis võimaldab vähendada sõidupiduri koormust ja rattapiduri temperatuuri pikemaajalisel pidurdamisel. Näiteks mootoripidur, hüdro- ja elektromagnetaeglustid jms (Retarder); b) automaatpidur on seade haagise automaatseks pidurdamiseks haakeseadme katkemisel haagise enda energiavarude arvel (Automaticbraking ); c) elektroonilise juhtimisega pidur on pidur, mille töö juhtimine toimub elektrijuhtmete kaudu edastatava signaaliga (BrakebyWire); d) käsipidur on mootorratta esiratta pidur; e) piduri juhtimisseade on seade, mille abil juht muudab pidurdusjõudu või peatab sõiduki (Brakingcontrol); f) reguleeritav pidurdamine on piisava täpsusega pidurdusjõu muutmine, kusjuures pidurdusjõu muutus on juhtimisseadme liikumisega samasuunaline (Graduatedbraking); g) rikkepidur on pidur, mis tagab sõidupiduri rikke korral sõiduki peatamise, kusjuures juht peab olema võimeline sõidukit peatama, kasutades selleks ainult üht kätt. Rikkepiduriga pidurdamine peab olema reguleeritav (Secondarybraking ); h) seisupidur on pidur, mis kindlustab sõiduki püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt (Parkingbraking); i) sõidupidur on pidur, mis peab võimaldama juhil kontrollida sõiduki liikumist ja seda kindlalt ning kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse, teekalde puhul nii, et juht ei pea vabastama oma käsi rooliratta küljest, v.a käsijuhtimisega invasõidukid ( Service braking); 46) pidurituli on tuli, mis hoiatab teisi liiklejaid, et eessõitva sõiduki juht on rakendanud sõidupidurit (Stop Lamp); 47) poolhaagisautorong on sadulhaakeseadme abil sadulvedukist ja poolhaagisest koostatud autorong (Articulatedvehicle); [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 48) [Kehtetu] 49) R.E.3 on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Sisetranspordi Komitee ühisotsus sõidukite ehituse kohta (TheConsolidatedResolution on theConstruction of Vehicles); 50) registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei või ületada valmistaja lubatud suurimat massi; 51) registriteljekoormus on registreerimisel määratud suurim teljekoormus, mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat teljekoormust (Authorizedaxelweight); 52) «Roheline veoauto e U-auto» on veoauto, mis vastab müra tasemelt ja kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavat tunnistust (GreenLorry ); 53) roolimehhanism on seadmed ja osad, millega juht muudab sõiduki juhtrataste suunda: rooliratas, -võll, -reduktor, löögienergiat kokkupõrkel vähendavad vahendid, rooliamortisaator, -võimendi, -võimendi energiaallikas jms (Steeringmechanism); 54) seisutuli on tuli, mis märgistab seisvat sõidukit. Seisutulede mõiste hõlmab ka ääretulesid, kui need asendavad seisutulesid (Parking lamp); 55) [Kehtetu] 56) suunatuli on tuli, mille süttimine informeerib teisi liiklejaid sõidukijuhi kavatsusest sooritada pööret (Direction-indicator lamp); 57) [Kehtetu] 58) [Kehtetu] 59) taastatud rehv on rehv, mille taastamiseks on vahetatud selle protektor (turvis) või protektor koos külgkattega (RetreadedPneumaticTyres); 60) tagatuli on tuli, mis märgistab sõidukit tagant, ühildatud tulede korral võivad selles laternas olla ka teised tuled (Rearposition lamp); 61) tagumine ääretuli on tuli, mis märgistab sõiduki asukohta ja laiust tagant (End-outline marker lamp ); 62) tarbesõiduk on mootorsõiduk (v.a sõiduauto) ja selle haagis, mis on projekteeritud ja ehitatud veoste ja/või sõitjate veoks (CommercialMotorVehicle); 63) TCS on veojõu reguleerimissüsteem, mis valib parima võimaliku ratta ja teekatte vahelise haardumise ning tagab sellega sõiduki parema juhitavuse ja kiirenduse (TractionControlSystem); 64) teenindusuks on uks sõitjate bussi sisenemiseks ja sealt väljumiseks (Service door); 65) [Kehtetu] 66) tegelik mass on sõiduki mass antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega; 67) teljekoormus on osa sõiduki massist, mis telje kaudu koormab teed (Axelweight); 68) tervikveos on veos, mida ei ole võimalik teel vedamiseks lahutada osadeks, et teostada vedu kehtivatele nõuetele vastavate sõidukitega või autorongidega, ilma et sellega kaasneksid ülemäärased kulutused või oht kahjustada veost (Indivisible load); 69) TIR on kaubavedu rahvusvahelise kaubaveo tollikokkuleppel põhineva TIR-päeviku (TIR-Carnet) alusel; 70) TJV (toodangu järelevalve) on tegevus, millega kontrollitakse, kas Eestis valmistatud või müüdavad tüübikinnituse saanud sõidukid vastavad tüübikinnitusega määratud sõidukitüübile ning kas Eestis valmistatud või müüdavad sõiduki osad, seadmed, süsteemid ja varustus vastavad nende tüübikinnitusega määratud andmetele (Conformity of production); 71) TK (tüübikinnitus) on menetlus, mille tulemusena pädev asutus vormistab uut tüüpi tootele e- või E-sertifikaadi (Type-approval) või riikliku tüübikinnituse (Nationaltype-approval); 72) tonn on mass, mis põhjustab jõu 9,8 kN; 73) troll on buss, mille veomootor saab elektritoite trolliliinilt (Trolley-bus); 74) täismass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass, mida lubab valmistaja (Technicalmaximum mass); 75) TÜ (tehnoülevaatus) on registreerimistunnistuse andmete võrdlemine sõidukiga ja sõiduki tehnoseisundi ning varustuse kontrollimine (Roadworthiness test); 76) tühimass on koormata, kerega ja haakeseadmega (veduki korral) sõiduki või kabiiniga runga (haakeseadmega või haakeseadmeta) mass ja mis sisaldab: õlide, kütuse (90% kütusepaagi mahust), tööriistade, varuratta (kui on paigaldatud), juhi (75 kg), jahutusvedeliku ja 100% kõigi teiste vedelike, v.a kasutatud vee, massi. Bussidel sisaldab tühimass meeskonna liikmete massi (75 kg igaüks), kui neile on ette nähtud istekoht sõidukis. L kategooria sõidukil ei sisalda tühimass juhi massi (75 kg) (Mass of the vehicle in running order); [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 77) tüübitunnustamine on protseduur, millega otsustatakse esitatud dokumentide alusel, kas sõiduk, sõiduki osad või varustus vastavad Eestis kehtivatele nõuetele; 78) UTQG on USA rehvide kvaliteedi osakonna tähis (UniformTyreQualityBranding); 79) vahetuskered on konteiner või kere veose vedamiseks, mida on võimalik autol vahetada selleks valmistatud seadme abil; 80) varuaken on väljapääs, mis võimaldab sõitjatel ohu korral lahkuda bussist (Emergencywindow); 81) varuuks on uks, mis peab rahuldama teenindusuksele esitatavaid nõudeid, kuid on mõeldud kasutamiseks erandolukordades (Emergencydoor); 82) veduk on mootorsõiduk haagiste veoks (Towingvehicle ); 83) veoakud on elektrisõiduki veomootorit/mootoreid toitvad ja selleks vajaliku energiat salvestavate akude kogum (patarei) (Tractionbattery); 84) täis- või kesktelghaagisautorong on M või N kategooria sõidukist ja ühest või enamast täis ja/või kesktelghaagisest koostatud sõidukite kombinatsioon (Road train); [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 85) VIN-kood (e tehasetähis) on 17 tähest ja numbrist koosnev tähistus, mille valmistaja on määranud konkreetse sõiduki tähistamiseks (Vehicleidentification number). Tähistamise kord on määratud ISO 3779-1983(E)-ga. VIN- kood koosneb kolmest osast: WMI, VDS ja VIS. WMI on VIN-koodi kolme esimese kohaga määratud valmistaja rahvusvahelise valmistajate nimistu järgi. Tähistus määratakse ISO 3780-ga kehtestatud korras ja registreeritakse Ameerika Autoinseneride Ühingus SAE; VDS on sõidukikood, mis on määratud VIN-koodi 4. kuni 9. (kaasa arvatud) kohaga. See sisaldab sõidukit kirjeldavaid andmeid, mille määrab valmistaja (Vehicledescriptorsection ); VIS on sõiduki valmimisnumber. VIN-koodi konkreetse sõiduki valmistamise järjenumbrit tähistav osa on kaheksa viimast kohta (Vehicleindicatorsection); 86) [Kehtetu] 87) [Kehtetu] 88) veosilla (veosildade) õhkvedrustus on vedrustussüsteem, mille puhul vähemalt 75% vedruefektist tekitatakse õhkvedrustusega ( Air suspension); 89) «EURO3 ohutu veoauto e EURO3-auto» on veoauto, mis vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides ja ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi (EURO3 safelorry); 90) «Ohutu veoauto või EURO3 ohutu veoauto haagis» on haagis, mis vastab ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi. 91) eesmise udutule latern on latern, mille tuli valgustab teed sõiduki ees udus, lume- või vihmasajus (Front fog lamp) ; 92) kaugtulelatern on latern, mille tuli valgustab teed kaugele sõiduki ees (Drivingbeamheadlamp või Main-beamheadlamp); 93) lähitulelatern on latern, mille tuli valgustab teed sõiduki ees nii, et väldib vastusõitva sõiduki juhi ja teiste liiklejate pimestamist ja muid sellega seotud ebamugavusi (Passingbeamheadlamp võiDipped-beamheadlamp); 94) päevatulelatern on latern, mille tuli märgistab päeval liikuvat sõidukit eest (Daytimerunning lamp) ; 95) varutrepp on ülemiselt korruselt algav trepp, mis viib alumise korruse varuukse juurde (half-staircase). 96) esmakordne kasutuselevõtt on sõiduki esmakordne registrisse kandmine Eestis või mõnes teises riigis; 97) katsekoda on teiste riikide pädevate asutuste või ARK poolt tunnustatud ja volitatud asutus tüübikinnituseks vajalike tüübikatsetuste ja kontrollimiste teostamiseks. 98) pöördelatern on latern, mida kasutatakse selle teeosa täiendavaks valgustamiseks, mis asub sõiduki selle esinurga lähedal, kuhupoole sõiduk pöörab (Cornering lamp ); 99) kurvivalgustus on kaugtule või lähitule funktsioon tee parendatud valgustamiseks kurvides (bendlighting); [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 100) täishaagis on haagis, millel on vähemalt kaks telge, millest vähemalt üks telg on juhitav ja: a) mille haakeseade, mis saab vertikaalsuunas (haagise suhtes) liikuda ja b) mis vedukile kannab üle mitteolulist staatilist vertikaalkoormust (alla 100 kg). Poolhaagist haagituna eelikuga käsitletakse täishaagisena; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 101) kesktelghaagis on haagis, mille tiisel on jäigalt kinnitatud haagise, mille telg paikneb (teljed paiknevad) ühtlaselt koormatud haagise raskuskeskme lähedal nii, et vedukile kantakse üle ainult väike staatiline vertikaalkoormus, mis ei ületa 10% haagise täismassist või 1000 kg (arvestada väiksema väärtusega), külge; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 102) poolhaagis on haagis, mis on ette nähtud haakimiseks sadulvedukiga või eelikuga ja mis kannab sadulvedukile või eelikule üle olulist vertikaalkoormust; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 103) eelik on iseseisev ratastega seade, millel võib olla haakeseade poolhaagise haakimiseks; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 104) esikaitsesüsteem on eraldiseisev konstruktsioon või konstruktsioonid, nagu «kängururauad» või täiendav kaitseraud, mis on ette nähtud originaalvarustusse kuuluvast kaitserauast üles- ja/või allapoole jääva sõiduki välispinna kaitseks kahjustuste eest mingi objektiga kokkupõrke korral. 105) vanasõiduk on teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat ja mis on vanasõidukiks tunnustatud. [RTL 2006, 75, 1392 – jõust. 29.10.2006] 106) SAE on tähis, mis tähistab USA Autoinseneride Ühingu standardi nõuete täitmist; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 107) ümberasuja on füüsiline isik: a) kes asub Eestisse elama väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike ja kellele on antud tollisoodustust; b) kes asub Eestisse elama Euroopa Liidu liikmesriigist ja kes on vahetult enne ümberasumist elanud selles liikmesriigis vähemalt 12 kuud ning omanud kaasatoodud sõidukit vähemalt 6 kuud. Elamist selles liikmesriigis peab tõendama elamisloaga või muu elamist tõendava dokumendiga ja sõiduki omamist sõiduki registreerimistunnistusega. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 108) avariipidurduse signaal on signaal, mis informeerib sõiduki taga olevaid teisi liiklejaid, et eesliikuv sõiduk aeglustab järsult liikumist olemasolevates teeoludes (Emergencystop signal); [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007]   109) kohanduvate esitulede süsteem on E-reegli nr 123 nõuete kohane valgustusseade, mis kindlustab lähitule erinevate omadustega valgusvihkude automaatse kohandumise sõltuvalt erinevatest sõiduki kasutustingimustest ja kui on seadistatud, siis ka kaugtule valgusvihkude automaatse kohandumise (Adaptive front lighting system - AFS); [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007]   110) kerega L kategooria sõiduk on sõiduk, mille sõitjateruum on kinnine (piiratud) või piiratud vähemalt nelja järgmise elemendiga: a) tuuleklaas; b) põrand; c) katus; d) külg- ja tagaseinad või uksed. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] § 4. [Käesolevast tekstist välja jäetud]   Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» lisa 1                 NÕUDED PÄRAST 1. JAANUARI 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD VÕI KANTAVALE SÕIDUKILE Sõiduki tehnoseisund ja selle varustus peab vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Identifitseerimine ja varustus Kood 101. VIN-kood (e tehasetähis, kere või raami number) ja andmesildid Nõuded: 1) peab olema sõiduki valmistaja või Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) tehtud ning vastama registreerimistunnistusele ja olema puhas; 2) põhiandmesilt (vajadusel ka lisaandmesilt) peab olema sõiduki valmistaja või tema ametliku esindaja poolt sõidukile kinnitatud. Valmistaja andmesilt (andmesildid) peab olema hästi loetav ja nähtav ning kindlalt kinnitatud (nii, et ei ole võimalik andmesilti eemaldada seda rikkumata) sõiduki osale, mida ei vahetata remondi või mõne muu toimingu käigus. Andmesilt on nõutav 1998. a või hiljem esmakordselt kasutusele võetud sõidukil, v.a üksiksõiduki kinnitusel, kus andmesilt ei ole nõutav. Kui sõidukil valmistaja andmesilt kas puudub, on mittetäielikult täidetud või ei ole loetav, siis loetakse sõiduk nõuetele vastavaks, kui ARK-l on olemas selle sõiduki valmistaja andmesildile kantavad andmed. Registreerimistunnistusele tehakse sellekohane märge. M, N ja O kategooria sõiduki valmistaja andmesildile peab direktiivi 76/114/EMÜ kohaselt olema kantud: –valmistaja nimetus; –sõidukil, millel on direktiivi 70/156/EMÜ kohane kogu sõiduki tüübikinnitus – tüübikinnituse number (algab väikese «e» tähega, millele järgnevad tüübikinnituse andnud riiki tähistavad numbrid või tähed ja tüübikinnituse tunnistuse registreerimise number). Riiki tähistavad numbrid või tähed peavad «e» tähisest ja tüübikinnituse tunnistuse registreerimisnumbrist olema eraldatud tärnikestega; –VIN-kood; –sõiduki täismass; –autorongi täismass; –teljekoormused (telgede järjekorras eestpoolt tahapoole); –sadulvedukil – lubatud suurim koormus sadulale; –diiselmootoriga autol – heitgaasi neeldumisteguri «K» väärtus. Neeldumisteguri väärtus võib olla toodud lisaandmesildil või andmesildi kõrval. Kui sõiduki täismass ja teljekoormused ületavad lubatud registrimasse ja registriteljekoormusi, siis võib ARK nõuda nende täiendavat märkimist sildi vasakpoolsesse vabasse veergu; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 3) VIN-kood peab olema, lisaks valmistaja põhiandmesildile, pressitud või numbriraudadega löödud sõiduki šassiile, kerele või muule samalaadsele konstruktsioonile ja olema loetav 30 aasta jooksul. VIN-kood peab olema koostatud suurtest ladina tähtedest ja araabia numbritest. VIN-koodis on keelatud, v.a valmistaja poolt koodi teise osa (tähemärgid 4–9) tühjade kohtade täitmiseks, kasutada tähti I, O ja Q ning mõttekriipse, tärnikesi või teisi erilisi märke. Otse šassiile, raamile või teisele analoogsele sõiduki osale kantavate tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus peab M, N ja O kategooria sõidukil olema vähemalt 7 mm ja L kategooria sõidukil vähemalt 4 mm; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 4) M, N ja O kategooria sõiduki valmistaja andmesildil olevate numbrite ja tähtede kõrgus peab olema vähemalt 4 mm. L kategooria sõiduki valmistaja andmesildil olevate numbrite ja tähtede kõrgus peab olema vähemalt 3 mm. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] M1 kategooria sõiduki direktiivi 76/114/EMÜ kohase valmistaja põhiandmesildi näidis: STELLA FABBRICA AUTOMOBILI e*3*1485 3ISKIM3AC8B123954 1500 kg 2500 kg 1–730 kg 2–810 kg N3 kategooria sõiduki direktiivi 76/114/EMÜ kohase valmistaja põhiandmesildi näidis: MAYER KRAFTFAHRZEUGWERK e*1*501 3GTWU18009BS151312 22 000 kg 38 000 kg 1–7000 kg 2–8000 kg 3–8000 kg 5) [kehtetu] Istekohti: Seisukohti: 6) mitme valmistaja korral peab M1 kategooria sõidukil põhiandmesildi kõrvale olema paigutatud direktiivi 70/156/EMÜ kohane lisaandmesilt, nagu see on toodud järgnevas näites: HENSSLER BODYWORK COMPANY e2*98/14*2609 Staadium 3 WD9VD58D98D234560 1500 kg 2500 kg 1–700 kg 2–800 kg Lisaandmesildil on andmed toodud järgmises järjestuses: – valmistaja nimetus; – EÜ tüübikinnituse numbri 1, 3 ja 4 osa; – kinnituse staadium; – sõiduki VIN-kood; – sõiduki täismassa; – autorongi täismassa; – teljekoormused (telgede järjekorras eestpoolt tahapoole)a; – vedukil – lubatud suurim koormus haakeseadmelea. a andmed esitatakse, kui need on vahestaadiumis muutunud; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 7) L kategooria sõiduki valmistaja andmesildile peab direktiivi 93/34/EMÜ kohaselt olema kantud: a) valmistaja nimetus; b) direktiivi 92/61/EMÜ või 2002/24/EÜ kohane tüübikinnituse number; c) VIN-kood; d) tüübikinnituse katsetel määratud seisumüra: ........ dB(A) – ......min–1. Direktiivi 93/34/EMÜ kohase L kategooria sõiduki valmistaja andmesildi näidis: STELLA FABBRICA MOTOCICLI e3 5364 3GSKLM3AC8B120000 80dB (A) – 3750 t/m Seisumüra: näidises on 80 dB(A), kui mootor töötab pööretel 3750 min–1. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 76/114/EMÜ (paranduste direktiivid 78/507/EMÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 93/34/EMÜ (paranduste direktiiv 2006/27/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 102. Registreerimismärk Nõuded: 1) liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk peab vastama Eesti standardile. Vabariigi Presidendi sõidukil võib registreerimismärgi asemel kasutada suurt riigivappi kandvat märki. Teistes riikides registreeritud sõiduki registreerimismärk peab vastama ÜRO Viini 1968. a «Teeliikluse konventsiooni» või EÜ liikmesriikide sõidukitel EÜ Nõukogu määruse 2411/98/EÜ nõuetele; 2) registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt; 3) M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki esiosale ja teine direktiivi 70/222/EMÜ kohaselt sõiduki tagaosale. O kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 70/222/EMÜ kohaselt sõiduki tagaosale. L kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 93/94/EMÜ kohaselt sõiduki tagaosale; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 4) sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi standardikohasele registreerimismärgile, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise registreerimismärgi loetavus; 5) registreerimismärk peab olema puhas, deformeerimata ja ilma katteta; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Sõiduki esi- või tagaosa väljastpoolt nähtavale kohale on keelatud paigaldada registreerimismärgi nähtavaid tunnuseid omavaid või matkivaid märke. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2003, 85, 1252 – jõust. 26.07.2003] Kood 103. Tahavaatepeegel (sisemine, välimine) Nõuded: 1) tahavaatepeegel (edaspidi peegel) peab vastama autol E-reeglile nr 46 või direktiivile 71/127/EMÜ, L kategooria sõidukil E-reeglile nr 81 või direktiivile 80/780/EMÜ ja valmistaja juhendile. E-reegli või direktiivi nõudeid ei rakendata õppesõiduki või eksamisõiduki täiendavatele, õpetajale või eksamineerijale vajalikele, peeglitele; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 2) kui tahavaade on varjatud, sõiduk veab haagist või seda juhib kurt juht, peab sõidukil olema mõlemal küljel välispeegel; 3) M1 ja N1 kategooria autodel peab olema vasak välispeegel ja üks sisepeegel; 4) M2, M3, N2 ja N3 kategooria autodel peab välispeegel olema mõlemal küljel ning M 2 ja M3 kategooria bussidel lisaks vähemalt üks sisepeegel; 5) 1990. a või hiljem valmistatud M3 kategooria bussidel ja N3 kategooria veoautodel peab lisaks punkti 4 nõuetele olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel; 6) peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ja peegel kindlalt kinnitatud; 7) 1990. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukitel, mille valmistaja poolt lubatud kiirus ei ületa 100 km/h, peab olema vasakul pool üks juhtrauale kinnitatud peegel. Kui lubatud kiirus ületab 100 km/h, peab peegel olema mõlemal küljel; 8) peegel peab olema reguleeritav. 9) alates 26. jaanuarist 2007. a esmakordselt kasutuselevõetava M 2, M3, N2 ja N3 kategooria sõiduki ning alates 26. jaanuarist 2010. a esmakordselt kasutuselevõetava M 1 ja N1 kategooria sõiduki tahavaateseadmed peavad vastama direktiivi 2003/97/EÜ nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid: 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel – M ja N kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 46/01 või direktiivi 71/127/EMÜ (paranduste direktiivid 79/795/EMÜ, 85/205/EMÜ, 86/562/EMÜ, 87/354/EMÜ ja 88/321/EMÜ) metoodikale, alates 26. jaanuarist 2006. a vastavalt direktiivi 2003/97/EÜ (paranduste direktiiv 2005/27/EÜ) metoodikale, ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 81/00 või direktiivi 97/24/EÜ metoodikale. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 104. Helisignaal Nõuded: 1) helisignaal peab toimima, heli ei tohi olla vahelduva tonaalsusega; 2) M ja N kategooria sõidukitel peab helisignaal vastama E-reegli nr 28 või direktiivi 70/388/EMÜ nõuetele ja L kategooria sõidukitel direktiivi 93/30/EMÜ nõuetele; 3) L kategooria sõidukil, mille mootori võimsus ei ületa 7 kW, peab helisignaali helitugevus olema suurem kui 95 dB(A), kuid ei tohi ületada 115 dB(A); 4) M ja N kategooria sõidukitel ning L kategooria sõidukitel mootori võimsusega üle 7 kW peab helisignaali helitugevus olema suurem kui 105 dB(A), kuid ei tohi ületada 118 dB(A). Mõõtmisel peab müramõõdik asuma 2 m kaugusel signaali membraanist, kusjuures mõõtmine toimub kohas, kus signaali tugevus on suurim; 5) alarmsõiduki eriline helisignaal peab olema vahelduva tonaalsusega ja selle tugevus peab olema vähemalt 104 dB(A). Mõõtmisel peab müramõõdik asuma 7 m kaugusel sõiduki ees. Kontrollimine: 1) TÜ – proovilülimise ja vajaduse korral müramõõdikuga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel – M ja N kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 28/01 või direktiivi 70/388/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ ja 2006/96/EÜ) ja L kategooria sõidukitel direktiivi 93/30/EMÜ metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 105. Sõidumeerik Nõuded: 1) [Kehtetu - RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001] 2) lubatud on kasutada sõidumeerikut, mille andmeplaadile on kantud AETR või EÜ Nõukogu määruse 3821/85/EMÜ kohane tüübikinnituse tunnusmärk; 3) sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale. Kontrollimine: 1) TÜ – kontrollitakse sõidumeeriku töötamist ja tunnusmärgi, paigaldusplaadi ning plommide olemasolu vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt AETR kokkuleppes või EÜ Nõukogu määruse 3821/85/EMÜ (paranduste direktiivid 3314/90/EMÜ, 3572/90/EMÜ, 3688/92/EMÜ, 2479/95/EÜ, 1056/97/EÜ ja 2135/98/EÜ) metoodikale. Kood 106. Kiirusmõõdik Nõuded: 1) enne 2003. a valmistatud mootorsõidukil, mille valmistaja lubatud kiirus ületab 50 km/h ja alates 2003. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõidukil, mille valmistaja lubatud kiirus ületab 25 km/h ja kui nad ei oma sõidumeerikut, peab olema toimiv kiirusmõõdik (spidomeeter), mis vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 75/443/EMÜ nõuetele. 2003. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peab olema toimiv kiirusmõõdik, mis vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 2000/7/EÜ nõuetele. Kiirusmõõdiku näidik võib kiirust näidata skaalal või digitaalselt, näidik peab asuma juhi vaateväljas ja olema selgesti loetav nii päeval kui öösel; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 2) mootorsõiduki valmistajakiirus peab olema kiirusmõõdiku skaala mõõtepiirkonnas ja skaalajaotused peavad olema võrdsed 1, 2, 5 või 10 km/h (inglise mõõtühikute süsteemi korral: 1, 2, 5 või 10 mil/h). Kui skaalale märgitud kiirus ei ületa 200 km/h, peavad kiiruse väärtused olema märgitud 20 km/h intervallidega; kui suurim skaalale märgitud kiirus on üle 200 km/h, märgitakse kiiruse väärtused 30 km/h intervallidega (inglise mõõtühikute süsteemi korral vastavalt 10 mil/h ja 20 mil/h). Väiksemate intervallide kasutamine on lubatud, kuid see peab olema kogu skaala ulatuses ühtne. Kui kiirusmõõdiku skaalale on märgitud skaalajaotused mil/h, peavad skaalajaotused olema ka km/h. Sõidukil võib kiirusmõõdiku skaalale olla märgitud või digitaalselt kiirust näidata ainult mil/h, kui sõidukile omistatakse üksiksõiduki kinnitus tähtajaliselt või kui sõiduk on saadud pärandvarana või kuulub ümberasujale; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 3) kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest. [kehtetu - alates teisest lausest koos valemiga] Kontrollimine: 1) TÜ – katsesõiduga või stendil; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 39/00 või M ja N kategooria sõidukitel direktiivi 75/443/EMÜ (paranduste direktiiv 97/39/EÜ) ja alates 1. juulist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõidukitel direktiivi 2000/7/EÜ metoodikale. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] PiltKood 107. Kiiruspiirik Nõue: nõuded kiiruspiirikule, selle kohandamisele ja kontrollimisele ning mootorsõidukite loetelu, millele peab olema paigaldatud kiiruspiirik, on kehtestatud sellekohase teede- ja sideministri määrusega. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja vajadusel kontrollsõiduga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 89/00 või direktiivi 92/24/EMÜ (paranduste direktiiv 2004/11/EÜ) metoodikale. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] PiltKood 108. Ratta tõkiskingad Nõuded: 1) autol ja haagisel peab olema kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga; 2) üle 3,5-tonnise täismassiga autodel ja üle 750 kg täismassiga haagistel peavad tõkiskingad vastama järgmistele nõuetele: Tabel 1 Rehvi välisraadiuse nimimõõde (mm) Tõkiskinga pikkus (mm) Tõkiskinga laius (mm) Tõkiskinga kõrgus (mm) Tõkiskinga toetuspinna raadius (mm) Tõkiskingale lubatav suurim koormus (kg) 380 260 120 150 360 1500 480 320 160 190 460 3500 600 400 200 230 560 6500 800 600 250 330 700 10 000 Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 109. Esmaabivahendid Nõuded:1) nõuded esmaabivahenditele ja nende asukoha märgistamisele ning sõidukite loetelu, millel on esmaabivahendid kohustuslikud, on kehtestatud sotsiaalministri määrustega; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 2) peavad asuma juhile kättesaadavas kohas. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2004, 130, 2018 – jõust. 08.10.2004] Kood 110. Tulekustuti Nõuded:1) nõuded M ja N kategooria sõiduki esmastele tulekustutusvahenditele on kehtestatud siseministri määrusega ja nõuded nende asukoha märgistamisele on kehtestatud sotsiaalministri määrusega; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 2) tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 111. Riigi tunnusmärk Nõuded: 1) riigi tunnusmärk (edaspidi märk ) on ellips, mille telgede pikkused on vähemalt 240 mm ja 145 mm. L kategooria sõidukitel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki mõõtmetega 175 mm ja 115 mm (joonis 1). Märgi värv on valge, tähekombinatsioon ja ääris on mustad; PiltJoonis 1. Riigi tunnusmärk. 2) märk peab olema hajutatud päevavalguse korral loetav vähemalt 40 m kauguselt; 3) märgile on keelatud kanda või juurde lisada muud sümboolikat ja kasutada seda muudel eesmärkidel; 4) märk kinnitatakse sõiduki tagaosale; 5) sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi tunnusmärki ja teise riigi registreerimismärki, v.a tähtajaliselt Eestis arvele võetud teise riigi sõidukid; 6) Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud sõidukil võib riigi tunnusmärk olla kantud sõiduki numbrimärgile vastavuses Euroopa Nõukogu määrusega 2411/98/EÜ. Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga. Kood 112. Turvavöö Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukite istmetel, millel istuja on näoga või seljaga sõidusuunas, peavad olema E-reegli nr 16 või direktiivi 77/541/EMÜ nõuetele vastavad turvavööd. Samadele nõuetele peavad vastama kõik muud sõiduki turvaseadmed. Turvavööd ei nõuta: a) istmetel, mida kasutatakse ainult sõiduki seisuajal; b) seisukohtadega M2 ja M3 kategooria linnasõiduks kasutatavate busside istmetel; c) kui puuduvad turvavöö kinnituskohad; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 2) turvavöö pannaldel jt jäikadel osadel ei tohi olla teravaid nurki või servi, mis võiksid vööd kulutada, vigastada või purustada. Kõik turvavöö osad peavad olema korrosiooni eest kaitstud. Turvavöö jäigad osad ei tohi olla haprad; 3) jäigad ja plastist osad peavad olema paigutatud nii, et sõiduki kasutamisel need ei jää uste või istmete nihutusseadmete vahele; 4) turvavöödel ei tohi olla nähtavaid vigastusi, lukustusseadmed peavad olema korras; 5) turvavöö kinnituskohad ja nende arv peab vastama E-reegli nr 14 või direktiivi 76/115/EMÜ nõuetele; 6) turvapadjaga istekohtadel peab olema hoiatus selle kohta, et sellele istmele ei tohi paigaldada seljaga sõidusuunas laste turvaistet või -hälli. Sellekohane selgitav tekst ja piktogramm peavad paiknema nähtaval kohal ja olema kindlalt kinnitatud. Hoiatust ei nõuta, kui sõidukis on seade, mis lülitab turvapadja rakendumise seadme välja, kui sellele istmele on paigaldatud laste turvaiste või -häll. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 16/04 või direktiivi 77/541/EMÜ (paranduste direktiivid 81/576/EMÜ, 82/319/EMÜ, 90/628/EMÜ, 96/36/EÜ, 2000/3/EÜ, 2005/40/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja nende kinnituspunktid sõidukis E-reegli nr 14/06 või direktiivi 76/115/EMÜ (paranduste direktiivid 81/575/EMÜ, 82/318/EMÜ, 90/629/EMÜ, 96/38/EÜ ja 2005/41/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 113. Lapse turvaseade Nõue: Laste turvaseadmed (hällid, istmed, ekraanid, rihmad, rakendid, istmetoed jms) peavad olema E-reegli nr 44 nõuetele vastavad ja olema E sertifitseeritud (märgistatud tähisega Pilt). Kontrollimine: TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 44/03 metoodikale. Kood 114. Ohukolmnurk Nõue: sõidukil, v.a kaherattaline L kategooria sõiduk, peab olema E-reegli nr 27 nõuete kohane ohukolmnurk. PiltJoonis 2. Ohukolmnurk. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 27/03 metoodikale. Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. [RTL 2004, 130, 2018 – 08.10.2004] Kood 115. Aeglase sõiduki tunnusmärk Nõuded: 1) aeglase sõiduki tunnusmärk peab vastama E-reegli nr 69 nõuetele ja olema E sertifitseeritud (joonis 3); [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006]   PiltJoonis 3. Aeglaselt liikuva sõiduki tunnusmärk. 2) peab asuma sõiduki taga keskel või vasaku ääre lähedal. Kontrollimine: 1) TÜ – joonlaua ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 69/01 meetodikale. Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Kood 116. Suure sõiduki tunnusmärk Nõuded: 1) O1, O2 ja O3 kategooria haagise, mille pikkus koos haakeseadmega on üle 8 meetri ning O 4 kategooria haagise taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid. Kui tunnusmärgil on kirjutatud sõna «Top», peab see märgi külg jääma ülespoole. Tunnusmärkide komplekt koosneb ühest, kahest või neljast nelinurksest märgist, mille pikkuste summa ei tohi olla väiksem kui 1130 mm ja suurem kui 2300 mm; 2) haagise (kesktelik-, täis- ja poolhaagise) tunnusmärgil peab olema kollane valgustpeegeldav ristkülik ja seda ümbritsev punane fluorestseeruv ääris (joonis 4): PiltJoonis 4. Haagise tunnusmärk. a, b, c ja d on näited tunnusmärkide paigutamisest haagise tagaosale; 3) üle 7,5 t registrimassiga N2 kategooria sõiduki ja N3 kategooria sõiduki, v.a sadulveduki, taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid, millel peavad olema vaheldumisi kollased peegelduvad ja punased fluorestseeruvad kaldtriibud vastavalt joonisele 5: PiltJoonis 5. N kategooria sõiduki tunnusmärk. a, b, c ja d on näited tunnusmärkide paigutamisest veduki (v.a sadulveduk) ja veoauto tagaosale. Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindi ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 70/01 metoodikale. Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] PiltKood 117. Motokiiver Nõuded: 1) motokiivrid peavad olema E-reegli nr 22 nõuetele vastavad ja E sertifitseeritud (märgistatud Pilt); 2) näokatte klaasi läbipaistvus peab olema vähemalt 80%, e valguse neeldumine ei tohi olla suurem kui 20%. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja valguse neeldumismõõdikuga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 22/05 metoodikale. Kood 118. Kasutustõkis ja häireseade Nõuded: 1) mootorsõidukil peab olema kasutustõkis. Kasutustõkiseks loetakse ka süütelukk, v.a M1 ja N1 kategooria sõidukitel. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M1 ja N1 kategooria sõiduki kasutustõkis peab vastama E-reegli nr 18 või nr 116 või direktiivi 74/61/EMÜ nõuetele ja L kategooria sõidukitel E-reegli nr 62 või direktiivi 93/33/EMÜ nõuetele; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 2) kasutustõkis peab olema kas mehhaaniline, elektriline või elektrooniline; 3) mehhaaniline seade peab blokeerima vähemalt ühe põhiagregaadi kasutamise; 4) elektriline või elektrooniline seade peab vältima vähemalt auto mootori käivitamise; 5) kui mootorsõidukile on paigaldatud häireseade, mis on valmistatud 1999. a või hiljem, peab see vastama E-reegli nr 97 või nr 116 või direktiivi 95/56/EÜ nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt E-reeglite nr 18/03, nr 62/00, nr 97/01 ja nr 116/00 või direktiivide 74/61/EMÜ (paranduste direktiivid 95/56/EÜ ja 2006/96/EÜ) ja 93/33/EMÜ (paranduste direktiiv 1999/23/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 119. Kaherattalise mootorsõiduki sõitja käepide Nõuded: 1) kaherattalisel mootorsõidukil peab olema sõitja käepide/käepidemed või rihm. 1996. a või hiljem valmistatud kaherattalisel mootorsõidukil peab sõitja käepide vastama direktiivi 93/32/EMÜ nõuetele; 2) käepide või rihm peab olema kinnitatud nii, et seda oleks mugav kasutada; 3) kahe käepideme olemasolu korral peavad need paiknema sümmeetriliselt, teine teisel sadula küljel. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt direktiivi 93/32/EMÜ (paranduste direktiiv 1999/24/EÜ) metoodikale. Kood 120. Kaherattalise mootorsõiduki tugihark Nõuded: 1) kaherattalisel mootorsõidukil peab parkimiseks olema tugihark. 1996. a või hiljem valmistatud kaherattalisel mootorsõidukil peab tugihark vastama direktiivi 93/31/EMÜ nõuetele; 2) paarisratastega/rattaga sõidukilt ei nõuta tugiharki, kui sõiduk täidab parkimisel direktiivi 93/31/EMÜ nõudeid. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 93/31/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/72/EÜ) metoodikale. Grupp 2 Valgustusseadmed Kood 201. Üldnõuded [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Nõuded: 1) sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–220, 222–225 ja 1102 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid; 2) laternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest; 3) [kehtetu] 4) kaug-, lähi- ja udutuled võivad olla paigutatud peitlaternatesse. Peitlaternaid ei tohi olla võimalik juhi kohalt poolikult avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks laternate avanemisel või sulgumisel peavad tuled sisse lülituma alles pärast peitlaternate täielikku avanemist ja välja lülituma enne nende sulgumise algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jääma avatuks või olema kergesti avatav ilma tööriistadeta; 5) hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud; 6) võib kasutada ainult selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid. 1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki lähi- ja kaugtule laternate optilised elemendid peavad vastama E-reeglile nr 1, nr 5, nr 8, nr 20, nr 31, nr 98, nr 112, nr 113 või direktiivile 76/761/EMÜ. Laternates kasutatavad lambid peavad vastama E-reeglile nr 37 või nr 99. ARK võib põhjendatud juhtudel lubada kasutada teistele sõidukitele ette nähtud laternaid tingimusel, et nende optilised elemendid, lambid ja laternate paigutus vastavad nõuetele; 7) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõiduki lähi- ja kaugtule laternate optilised elemendid peavad vastama E-reeglile nr 57 või nr 72 või nr 112 või nr 113 või direktiivile 97/24/EÜ. Alates 1. jaanuarist 2002. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõidukitel on lubatud kasutada M1 või N1 kategooria sõidukite valgustusseadmete nõuetele vastavaid valgustusseadmeid; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 8) ei tohi kasutada lähitule laternaid, mis on ette nähtud ainult vasakpoolses liikluses kasutamiseks (vasakpoolses liikluses kasutatava laterna klaasile on lähitule tähise alla kantud nool, mille teravik on eest vaadates suunatud paremale).Lähituled, kaugtuled, lisakaugtuled ja eesmised udutuled peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega, välja arvatud kaug- ja lähituled juhul, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 9) kohustuslike laternate kaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud vahendeid. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reeglite nr 1/01, nr 5/02, nr 8/04, nr 20/02, nr 31/02, nr 37/03, nr 98/00, nr 99/00, nr 112/00, nr 113/00 või direktiivi 76/761/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/517/EMÜ, 1999/17/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reeglite nr 57/01, nr 72/00, nr 112/00, nr 113/00 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30/EÜ, 2006/27/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 202. Lähitule laternad Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks lähitule laternat. Lähitule laternate asetamine haagisele on keelatud. L kategooria sõidukil peab olema üks või kaks lähitule laternat. 1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki lähitule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki lähitule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele; 2) lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad jääda põlema koos kaugtuledega; 3) lähitule laterna valgusava ülaserv ei tohi asuda kõrgemal kui 1200 mm ja välisserv kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm (vt joonis 6); mõõdet 600 mm võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm; PiltJoonis 6. Lähitule laterna paigutus. 4) lähitule laternad peavad olema reguleeritud valmistaja juhendi kohaselt ja nad ei tohi pimestada vastusõitvaid juhte; 5) lähitule värvus peab olema valge. Enne 1. oktoobrit 1994. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki lähitule värvus võib olla valge või valikkollane; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 6) Piltvõi Pilttähisega lähitule laterna klaasidel peab olema lähitule tunnustäht «C» tähise Piltvõi Piltkohal; 7) lähitule laterna reguleerituse kontrollimisel peavad olema täidetud järgmised tingimused: • rehvide siserõhk peab vastama valmistaja ettekirjutusele; • õhkvedrustusega autodel peab kontrollimise ajal mootor töötama ja rõhk õhusüsteemis olema valmistaja ettekirjutuse kohane, kere asendi regulaatorid reguleeritud; 8) [Kehtetu] 9) lähitule laternad võivad täita kurvivalgustuse funktsiooni (olla pöörduvad) vaid juhul, kui nad vastavad E-reegli nr 98 või 112 nõuetele. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 10) kui sõidukile on paigaldatud kohanduvate esitulede süsteem (AFS), siis peab selle ehitus vastama E-reegli nr 123 nõuetele ja paigutus vastama E-reegli nr 48 nõuetele. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Kontrollimine: 1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] PiltKood 203. Kaugtule laternad Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks või neli kaugtule laternat. N3 kategooria sõidukile on lisaks neljale kaugtule laternale lubatud paigaldada kaks lisakaugtule laternat. N3 kategooria sõidukil võivad üheaegselt põleda mitte rohkem kui kaks paari kaugtule laternaid. Kui M1, M2, M3, N1 ja N2 kategooria sõidukil on neli kaugtuld peitlaternates, siis on lubatud paigaldada kaks lisakaugtule laternat, mida võib kasutada ainult lühiaegse valgussignaali edastamiseks. L kategooria sõidukil, v.a L6e kategooria sõidukil, peab olema üks või kaks kaugtule laternat. L6e kategooria sõidukile võib olla paigaldatud üks või kaks kaugtule laternat. Kaugtule laternate asetamine haagisele on keelatud; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 2) kõigi kaugtulede ümberlülitumine lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlema koos kaugtuledega; 3) summaarne kaugtulede valgustugevus, mida saab üheaegselt sisse lülitada, ei tohi ületada 225 000 cd; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 4) kaugtule värvus peab olema valge. Enne 1.oktoobrit 1994. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki kaugtule värvus võib olla valikkollane; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 5) kaugtulede sisselülituse märgulamp on kohustuslik, v.a L6e kategooria sõidukil. L6e kategooria sõidukile võib olla paigaldatud kaugtulede sisselülituse märgulamp; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 6) 1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki kaugtule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele ning 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki kaugtule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele; 7) Piltvõi Pilttähisega kaugtule laternate klaasidel peab olema kaugtule tunnustäht «R» tähise Piltvõi Piltkohal. Tähisest paremal peab paiknema valgustugevuse kontrollarv. Üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 75, mis vastab valgustugevusele 225 000 cd. PiltJoonis 8. Põhilaterna klaasi tähistamine. Kui kaugtulelaterna klaasidel tähistus puudub, mõõdetakse iga kaugtule valgustugevust eraldi ja tulemused summeeritakse; 8) laterna, milles on ühitatud kaug- ja lähituli, reguleerimine peab toimuma lähitule reguleerimise teel; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 9) [Kehtetu –  RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 10) mootorsõiduki kummagi poole üks kaugtule latern võib täita kurvivalgustuse funktsiooni (olla pöörduv). 11) kui sõidukile on paigaldatud kohanduvate esitulede süsteem (AFS), siis peab selle ehitus vastama E-reegli nr 123 nõuetele ja paigutus vastama E-reegli nr 48 nõuetele. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007]   Kontrollimine: 1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 204. Seisutule laternad Nõue: vähem kui 6 m pikkusel ja vähem kui 2 m laiusega M ja N kategooria sõidukile võib paigaldada seisutule laternaid. Teistele sõidukitele on seisutule laternate paigaldamine keelatud. Kui seisutule laternad on paigaldatud, siis peavad nad vastama E-reegli nr 77 või direktiivi 77/540/EMÜ nõuetele ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Paigaldada võib kaks ettepoole valget valgust andvat ja kaks tahapoole punast valgust andvat seisutule laternat. Kui seisutuli on ühitatud küljeääretulega või küljesuunatulega, siis peab nende värvus olema merevaigukollane. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 77/00 või direktiivi 77/540/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 1999/16/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 205. Eesmised udulaternad Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile on lubatud paigaldada vastavalt E-reeglile nr 48 või direktiivile 76/756/EMÜ kaks E-reegli nr 19 või direktiivi 76/762/EMÜ nõuetele vastavat eesmist udulaternat ja L kategooria sõidukile üks või kaks eesmist udulaternat. Eesmiste udulaternate paigutamine haagisele on keelatud; 2) lubatud on kasutada Piltvõi Pilttähisega eesmisi udulaternaid, mille hajutiklaasil on täht «B»; 3) eesmiste udutuledega koos peavad lülituma eesmised ja tagumised ääretuled ning numbrituli; 4) eesmise udutule valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtav valguse ja varju piir; 5) eesmise udutule värvus peab olema valge või kollane; 6) eesmise udulaterna valgusava alaserv ei tohi asetseda madalamal kui 250 mm ja ülaserv kõrgemal lähitule laterna valgusava ülaservast ning M 1 kategooria sõidukil kõrgemal kui 800 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm; 7) ekraanile langeva valgusriba ülemine piir peab olema 5 m kaugusele ekraanile kantud eesmiste udulaternate optilisi keskpunkte ühendavast teljest madalamal alltoodud tabelis 2 esitatud suuruse «u» võrra: Tabel 2 Mõõtmed millimeetrites H u kuni 350 0 351...500 50 501...650 100 651...750 150 751...850 250 851...1000 300 PiltJoonis 11. Udulaternate ekraaniga kontrollimise skeem. A – eesmiste udulaternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg; B – ekraanile projekteeruv valgusriba; C – teepind; u – valgusriba ülemise piiri ja laternate optilisi keskpunkte läbiva rõhttelje kõrguste vahe; H – eesmise udulaterna optilise keskpunkti kõrgus teepinnast. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, ekraani või esilaternate kontrollseadmega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 19/02 või direktiivi 76/762/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 1999/18/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 206. Lisakaugtule laternad Nõuded: 1) lisakaugtule laterna valgusava välisserv ei tohi olla lähemal sõiduki välisgabariidile kui lähitule laterna valgusava välisserv ja laterna ülaserv kõrgemal kui 4 m teepinnast. Haagisele on lisakaugtule laternate paigutamine keelatud. Kui neljale peitlaternates asuvale kaugtulele on lisaks paigaldatud kaks lisakaugtule laternat, siis peab elektriskeem tagama, et neid saab sisse lülitada ainult lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks; 2) koodi 203 nõuded; 3) lisakaugtule latern ei tohi olla nii suunatud, et ta otseselt või kaudselt, tahavaatepeegli või mõne teise valgust peegeldava pinna kaudu, pimestaks juhti. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja luksmeetriga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel – vt kood 203. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Kood 207. Päevatule laternad Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile võib E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt paigaldada kaks E-reegli nr 87 kohast päevatule laternat. Päevatule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 1500 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja laternate valgusavade siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagisele on päevasõidutulede asetamine keelatud; 2) päevatule laternad võivad olla ühitatud teiste tulede laternatega; 3) ühe päevatule valgustugevus peab olema vähemalt 400 cd ja ei tohi ületada 1200 cd. Valgusava pinna suurus peab olema vähemalt 25 cm2 ja ei tohi ületada 200 cm2; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007]    4) [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 5) lubatud on kasutada Piltvõi Pilttähisega päevatule laternaid, mille hajutiklaasil peab olema päevatule tähis «RL». Päevatule värvus peab olema valge või valikkollane; 6) peab olema välistatud kasutamine koos lähi-, kaug- ja udutuledega. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja luksmeetriga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) (valgustugevuse suurus arvutatakse luksmeetri näidu järgi); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 87/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] PiltKood 208. Töötule laternad Nõuded: 1) töötule laternate paigutus peab võimaldama piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi pimestamisega tekitada liiklusohtlikku olukorda; 2) töötule laternad võivad olla teisaldatavad; 3) töötule laterna klaas, v.a alarmsõidukil kasutatavad, peab olema valgust hajutava mustriga. Temal ei tohi olla auto valgustusseadmetena kasutatavate laternate tähistust. Töötule värvus peab olema valge või valikkollane; 4) töötule lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja sõiduki armatuurlaual peab olema nende märgulamp. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetused ei ole kohustuslikud. Kood 209. Alarmsõiduki vilkurid Nõue: alarmsõiduki vilkur ja tema paigaldus alarmsõidukile peab vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele. Alarmsõiduki vilkurit või nende kombinatsiooni ei tohi kasutada teistel sõidukitel; Kontrollimine: TÜ – mõõdulindi, stopperi ja vaatlusega. Kood 210. Kollased vilkurid Nõuded: 1) kollane vilkur ja tema paigaldus hooldussõidukile (teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitev eritalituse sõiduk) peab vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 2) kollast vilkurit võib paigaldada suuremõõtmelisele või raskekaalulisele veosele ja sellistel vedudel kasutatavale sõidukile ning saateautole, kui sellisteks vedudeks väljaantud eriluba seda nõuab. Kollane vilkur võib olla sisse lülitatud ainult suuremõõtmelise või raskekaalulise veose veo ajal. [Kehtetu –  RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kontrollimine: TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga; [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Kood 211. Eesmised ääretule laternad Nõuded: 1) M, N ja üle 1600 mm laiusel O kategooria sõidukil peavad olema alumised eesmised ääretule laternad ja alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud üle 2100 mm laiusel M, N ja O kategooria sõidukil peavad olema ülemised eesmised ääretule laternad (tähis «A»). Lubatud on paigaldada alumisi eesmisi ääretule laternaid O kategooria sõidukile, mille laius ei ületa 1600 mm ning ülemisi eesmisi ääretule laternaid 1800 kuni 2100 mm laiusele M, N ja O kategooria sõidukile. Alumiste eesmiste ääretule laternate: a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi M ja N kategooria sõidukil ületada 400 mm ja O kategooria sõidukil 150 mm; b) valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius ei ületa 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni; c) kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 350 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternaid paigaldada 1500 mm kõrgusele, võib neid paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele. Ülemiste eesmiste ääretule laternate: a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm; b) kõrgus teepinnast peab olema võimalikult suur arvestades sõiduki kereehituse eripäraga, kuid mootorsõidukil ei tohi nad asetseda tuuleklaasi ülaservast madalamal; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 2) [kehtetu] Joonis 14. [kehtetu] 3) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõiduki eesmised ääretule laternad peavad vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja nende paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Eesmiste ääretulede värvus peab olema valge. Erandina võib eesmiste ääretulede värvus olla merevaigukollane sõidukil: a) mis on saadud pärandvarana; b) mis kuulub ümberasujale; c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; d) mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses; e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses; f) mis on esmakordselt kasutusele võetud enne 1.oktoobrit 1994. a; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 4) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 50 kohased ja E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele vastavalt paigaldatud eesmised ääretule laternad; 5) eesmised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 7/02 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. [RTL 2005, 37, 530 – jõust. 08.04.2005] PiltKood 212. Küljeääretule laternad Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil peavad olema küljeääretule laternad ja need peavad vastama E-reegli nr 91 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alla 6 m pikkusele sõidukile on küljeääretulede paigaldamine soovitatav. Küljeääretulede tähised on «SM1» või «SM2»; 2) kõik küljeääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega; 3) üle 6 m pikkusel sõidukil, v.a kabiiniga rung, peavad mõlemal küljel olema küljeääretule laternad. Haagise pikkuse määramisel arvestatakse ka tiisli pikkust. Vähemalt üks küljeääretule latern peab olema sõiduki pikkuse keskmisel kolmandikul, kõige esimese küljeääretule laterna ja esiserva vaheline kaugus ei tohi olla suurem kui 3 m. Kaugus kahe külgneva küljeääretule laterna vahel ei tohi olla suurem kui 3 m. Kui sõiduki ehituse eripära tõttu ei ole võimalik tagada 3 m vahekaugust, võib vahekaugust suurendada kuni 4 m. Kõige tagumise küljeääretule laterna ja tagaserva vaheline kaugus ei tohi ületada 1 m. Küljeääretule laternad peavad olema maapinnast vähemalt 250 mm kõrgusel, kuid mitte kõrgemal kui 1500 mm. Kui sõiduki ehituse eripära tõttu ei ole võimalik küljeääretule laternaid paigaldada 1500 mm kõrgusele, võib neid paigaldada kõrgemale, kuid mitte kõrgemale kui 2100 mm. Kui alla 6 m pikkusele sõidukile või kabiiniga rungale on paigaldatud küljeääretule laternad, peavad need asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007]   Joonis 15. [Kehtetu – RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 4) küljeääretulede värvus peab olema merevaigukollane, v.a juhul, kui kõige tagumine küljeääretule latern on kombineeritud või vastastikku ühendatud tagatule laternaga, tagumise ääretule laternaga, tagumise udulaternaga või piduritule laternaga, võib selle küljeääretule värvus olla punane; 5) vähim valgustugevus peab olema 4,0 cd ja suurim – 25,0 cd. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 91/00 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. [RTL 2005, 104, 1579 – 16.10.2005] Kood 213. Tagumised ääretule laternad Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud üle 2100 mm laiusel sõidukil peavad olema ülemised tagumised ääretule laternad (tähis «R»). Ülemisi tagumisi ääretule laternaid on lubatud paigaldada 1800 kuni 2100 mm laiusele sõidukile. Ülemised tagumised ääretule laternad peavad asetsema külgservast kuni 400 mm kaugusel. Ülemised tagumised ääretule laternad peavad asetsema võimalikult kõrgel arvestades sõiduki kereehituse eripära; 2) M, N, O ja L kategooria sõidukitel peavad olema alumised tagumised ääretule laternad (tähis «R»). Alumised tagumised ääretule laternad peavad asetsema alumise külgserva lähedal ja olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt vastavuses joonisega 17; PiltJoonis 17. Alumiste tagumiste ääre- ja seisutule laternate asukohad. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni. 3) tagumised ääretule laternad peavad olema valmistaja juhendi kohased. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad tagumised ääretule laternad vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukitel peavad tagumised ääretule laternad vastama E-reegli nr 50 või direktiivi 93/92/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele; 4) kõik tagumised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega; 5) tagumiste ääretulede värvus peab olema punane; 6) tagumiste ääretulede vähim valgustugevus tüübikatsetustel peab olema 4 cd ja suurim 17 cd; 7) tagumiste ääretulede vähim valgustugevus tehnoülevaatusel peab olema 1 cd ja suurim 17 cd. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 7/02 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] PiltKood 214. Piduritule laternad Nõuded: 1) piduritule laternad on kohustuslikud kõikidele sõidukikategooriatele. M, N ja O kategooria sõidukitel peab taga olema vähemalt kaks pidurituld ja L kategooria sõidukitel vähemalt üks pidurituli. Piduritule laternad peavad olema valmistaja juhendi kohased; 2) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad piduritule laternad vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele (vt joonis 18). 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukite piduritule laternad ja nende paigutus peavad vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele; PiltJoonis 18. Põhi- ja lisapiduritulede asukohad. Kui sõiduki kere ehituse tõttu pole võimalik piduritule laternaid asetada joonisel 18 toodud mõõtude kõrgusele, siis on neid erandina lubatud asetada kuni 2100 mm kõrgusele. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni; 3) pidurituled peavad süttima sõidupiduri rakendamisel. Pidurituled ei tohi töötada vilkuval või mõnel muul muutuval režiimil, v.a juhul, kui sõidukile on paigaldatud avariipidurduse signaali süsteem; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 4) 1999. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõidukil peab olema E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt paigaldatud ja E-reeglile nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele vastav S3 kategooria lisapiduritule latern. Lisapiduritule laterna valgusava alumine serv peab olema vähemalt 850 mm kõrgusel maapinnast või mitte madalamal kui 150 mm tagaakna alumisest servast. Lisapidurituli ei tohi olla ühitatud ega paikneda ühegi teise tulega ühes ja samas laternas. Lisapidurituld on lubatud paigaldada nii sõiduki keresse kui sellest väljapoole. Sõiduki keres paiknev pidurituli ei tohi pimestada tahavaate peegli kaudu või mõnel muul viisil segada sõiduki juhti. Lisapidurituli peab paiknema sõiduki pikiteljel. Kui sõiduki kereehitus ei võimalda paigaldada lisapidurituld sõiduki pikiteljele (näiteks uksed vms), on lubatud paigaldada kaks lisapidurituld sümmeetriliselt sõiduki pikiteljega võimalikult pikitelje lähedusse või üks lisapidurituli kuni 150 mm kaugusele sõiduki pikiteljest. M2, M3, N ja O kategooria sõidukitele on lubatud lisaks paigaldada kas üks S3 kategooria lisapidurituli või kaks S1 või S2 kategooria lisapidurituld; 5) piduritule värvus peab olema punane; 6) piduritule valgustugevus tüübikatsetustel peab olema: • S1-kategooria laternal (üherežiimsel) – vähim 60 cd ja suurim 260 cd; • S2-kategooria laternal (kaherežiimsel) – vähim päeval 130 cd ja pimeda ajal 30 cd ning suurim päeval 728 cd ja pimeda ajal 112 cd; • S3-kategooria laternal – vähim 25 cd ja suurim 110 cd; 7) piduritule vähim valgustugevus tehnoülevaatusel peab olema 10 cd ja suurim vastavalt punktile 6. 8) kui sõidukile on paigaldatud avariipidurduse signaali süsteem, siis peab selle ehitus ja paigutus vastama E-reegli nr 48 nõuetele. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 7/02 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ, 97/30/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 215. Numbritule latern Nõuded: kõikidel M, N ja O kategooria sõidukitel, välja arvatud trollid, peab taga olema vähemalt üks E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuete kohaselt paigaldatud numbritule latern. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peab numbritule latern olema E või e sertifitseeritud ja vastama E-reegli nr 4 või direktiivi 76/760/EMÜ nõuetele. L kategooria sõidukitel peab taga olema vähemalt üks numbritule latern ja 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peab see vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele; 2) numbritule latern peab olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt ja ta peab registreerimismärki valgustama nii, et see oleks pimeda ajal loetav vähemalt 25 m kauguselt; 3) numbritule värvus peab olema valge ja see peab lülituma koos lähi-, kaug- ja ääretuledega. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 4/00 või direktiivi 76/760/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 97/31/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja nende paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 216. Tagumised udutule laternad Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peab taga olema üks või kaks E-reegli nr 38 või direktiivi 77/538/EMÜ nõuetele vastavat tagumist udutule laternat ja nende paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Tagumine udutule latern ei ole kohustuslik sõidukil: a) mis on saadud pärandvarana; b) mis kuulub ümberasujale; c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; d) mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses; e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 2) tagumiste udutule laternate kaugus lähimast piduritule laternast peab olema vähemalt 100 mm. Kui sõiduki taga on üks udutuli, peab see asuma tagant vaadates sõiduki sümmeetriateljel või sellest vasakul. Tagumise udutule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 1000 mm (N3G kategooria sõidukitel kuni 1200 mm) ja alaserv madalamal kui 250 mm; 3) tagumiste udutulede värvus peab olema punane; 4) tagumise udutule laterna valgusava pind ei tohi ületada 140 cm 2; 5) tagumised udutuled võivad lülituda, kui lähi-, kaug- või eesmised udutuled on sisse lülitatud ja olema väljalülitatavad sõltumatult teistest tuledest; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 6) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil on lubatud kasutada ainult Piltvõi Pilttähisega tagumisi udutule laternaid, mille hajutiklaasil on «F» täht (Hollandi tüübikinnituse korral täht «B»). Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 38/00 või direktiivi 77/538/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/518/EMÜ, 1999/14/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja nende paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 217. Tagurdustule laternad Nõuded: 1) kui tagurdustule laternad (tähis «AR») on paigaldatud, peavad need toimima; 2) 01.01.1994. a või hiljem esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõidukitel (O kategooria sõidukitel vabatahtlik) peab taga olema üks või kaks E-reegli nr 23 või direktiivi 77/539/EMÜ nõuete kohast tagurdustule laternat. Täiendavalt on lubatud sõidukitele paigaldada taha või külgedele kaks tagurdustule laternat, v.a M 1 kategooria sõidukid ja mitte üle 6,0 m pikkused teiste kategooriate sõidukid; 3) tulede vähim kõrgus teepinnast on 250 mm ja suurim 1200 mm; 4) tagurdustuled peavad süttima tagasikäigu lülimisel ja kustuma selle väljalülimisel; 5) tagurdustulede värvus peab olema valge. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 23/00 või direktiivi 77/539/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 97/32/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja nende paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 218. Suunatule laternad Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukitel peavad olema vähemalt eesmised ja tagumised suunatule laternad ning O kategooria sõidukil peavad olema tagumised suunatule laternad. M ja N kategooria sõidukil peavad olema külgmised suunatule laternad, kui sõiduki valmistaja on need ette näinud. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad suunatule laternad olema E-reegli nr 6 või direktiivi 76/759/EMÜ kohased ja need peavad olema paigaldatud E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt (vt joonised 20, 21 ja 22). M2, M3, N2, N3, O2, O3 ja O4 kategooria sõidukitele on lubatud täiendavalt paigaldada taha kaks suunatule laternat; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 2) mõõdet 600 mm (vt joonised 20 ja 22) võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm. Sõiduki ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1500 mm suurendada kuni 2100 mm (vt joonised 20, 21 ja 22); 3) [Kehtetu] PiltJoonis 20. Eesmiste suunatule laternate asukohad. 4) [Kehtetu] PiltJoonis 21. Külgmiste suuna- ja seisutule laternate asukohad. 5) [Kehtetu] PiltJoonis 22. Tagumiste suunatule laternate asukohad. 6) [Kehtetu] 7) L kategooria sõidukil, v.a ilma kereta L6e kategooria sõidukil, peavad olema valmistaja juhendi kohased suunatule laternad. Ilma kereta L6e kategooria sõidukile võivad olla paigaldatud suunatule laternad. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõiduki suunatule laternad peavad vastama E-reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja nende paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 8) suunatulede värvus peab olema merevaigukollane. Tagumiste suunatulede värvus võib olla punane sõidukil: a) mis on saadud pärandvarana; b) mis kuulub ümberasujale; c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; d) mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses; e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 9) suunatulede vilkumissagedus peab olema 90±30 korda/min; 10) M, N ja L kategooria sõidukil, v.a L6e kategooria sõidukil, peab suunatulede töö kontrolliks olema suunatulede märgulamp või audiosignaal või mõlemad. L6e kategooria sõidukile võib suunatulede töö kontrolliks olla paigaldatud suunatulede märgulamp või audiosignaal või mõlemad. N2 ja N3 kategooria vedukil peab täiendavalt olema haagise suunatulede töö kontrolliks märgulamp. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 6/01 või direktiivi 76/759/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/277/EMÜ, 1999/15/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 219. Armatuurlaua märgulambid Nõuded: 1) armatuurlaua märgulambid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima. M ja N kategooria sõidukite armatuurlaua märgulambid peavad vastama direktiivile 78/316/EMÜ ja 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil direktiivile 93/29/EMÜ; 2) M, N ja L kategooria sõidukil peavad olema: a) suunatulede märgulamp, v.a L6e kategooria sõidukil; b) kaugtulede märgulamp, v.a L6e kategooria sõidukil; c) õhkpidurite korral – pidurikontuuride õhusurve märgulambid; d) ABS pidurite korral – süsteemi toimimise märgulamp. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ (paranduste direktiivid 93/91/EMÜ ja 94/53/EÜ) metoodikale ning L kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 93/29/EÜ (paranduste direktiiv 2000/74/EÜ) metoodikale. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Kood 220. Autorongi tunnusmärk Nõue: autorongi (v.a autorong, mille vedukiks on M1 või N1 kategooria sõiduk) vedukautol peab olema autorongi tunnusmärk, milleks on üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm sõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150 kuni 300 mm. Autorongil, millel on ülemised eesmised ääretuled, ei ole autorongi tunnusmärk kohustuslik. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001] Kood 221. Punaste tulede nähtavus ette ja valgete tulede nähtavus taha Nõue: 25 m kauguselt ei tohi olla eest nähtav mitte ükski punane tuli ja tagant mitte ükski valge tuli (v.a tagurdustuli). Tulede nähtavust vaadatakse teepinnast kõrguste vahemikus 1 kuni 2,2 m (joonis 23). PiltJoonis 23. Tulede nähtavus auto ees ja taga. 1 – sõiduk, 2 – sõidusuund, 3 – sõiduki pikitelg. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ning L kategooria sõidukitel E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Kood 222. Helkurid Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukitel peavad olema tagumised helkurid, mis ei tohi olla kolmnurksed ning O kategooria sõidukil peavad olema tagumised kolmnurksed helkurid ja esimesed helkurid, mis ei tohi olla kolmnurksed. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad helkurid olema E-reegli nr 3 või direktiivi 76/757/EMÜ kohased ja need peavad olema paigaldatud E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 2) eesmiste helkurite värvus peab olema valge ja tagumistel punane. Eesmiste ja tagumiste helkurite välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja helkurite siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagise eesmiste helkurite välisserv ei tohi olla kaugemal kui 150 mm haagise välisgabariidist. Helkuri ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm maapinnast. Helkureid on lubatud paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele juhul, kui sõiduki kereehitus ei võimalda neid paigaldada madalamale; 3) üle 6 m pikkustel M ja N kategooria sõidukitel ning kõigil O kategooria sõidukitel peavad olema külgedel vähemalt iga 3 m tagant helkurid. Kui see pole võimalik kere ehituse eripära tõttu, võib seda vahet pikendada kuni 4000 mm-ni. Vähemalt üks helkur peab paiknema sõiduki keskmisel kolmandikul. Kõige tagumise külgmise helkuri tagumine serv ei tohi olla sõiduki tagumisest servast kaugemal kui 1 m. Helkuri ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm. Külgmiste helkurite värvus peab olema merevaigukollane, v.a juhul, kui kõige tagumine külgmine helkur on grupeeritud või osa valgust kiirgavast pinnast on sama tagatule laternaga, tagumise ääretule laternaga, tagumise udulaternaga, piduritule laternaga või kõige tagumise punase küljeääretule laternaga, võib selle külgmise helkuri värvus olla punane; Alla 6 m pikkuse sõiduki ja kereta auto korral, kui külgmised helkurid on paigaldatud, peavad need asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul. Külgmiste helkurite värvus peab olema merevaigukollane; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 4) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki helkurid peavad olema paigutatud E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ kohaselt; 5) mootorsõiduki eesmised, külgmised ja tagumised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga, mis mahuvad 200 mm läbimõõduga ringi. Helkurid peavad olema niisuguse kujuga, et need ei meenutaks numbrit, tähte ega kolmnurka. Erandina on lubatud kasutada kujundeid, mis meenutavad märke 0, I, U ja 8 ning mille mõõtmed mahuvad ringi ø 200 mm; 6) haagise tagumised helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujulised, mille tipp on suunatud üles. Kolmnurga külje pikkus peab olema 150...200 mm vastavuses joonisega 26. PiltJoonis 26. Haagise tagumiste helkurite näidised. Mõõdud: A – vähemalt 150 mm, kuid mitte üle 200 mm; B – vähemalt üks viiendik A-d; C – mitte üle 15 mm. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 7) kui sõidukile, v.a M1 ja O1 kategooria sõidukid, on paigaldatud nähtavamaks tegemise märgistus (linthelkurid), siis peab see vastama E-reeglite nr 48 ja 104 nõuetele. Sellise märgistuse paigaldamine M1 ja O1 kategooria sõidukitele on keelatud. Alates 10. juulist 2011. a esmakordselt kasutusele võetud sõidukitel peab selline märgistus olema: a) taga – üle 2100 mm laiustel:                 - üle 7,5 tonnise täismassiga N2 kategooria sõidukitel ja N3 kategooria sõidukitel, välja arvatud sadulvedukid;                 - O3 ja O4 kategooria sõidukitel; b) külgedel – üle 6000 mm pikkustel (sh haagistel veotiisli pikkus):                 - üle 7,5 tonnise täismassiga N2 kategooria sõidukitel ja N3 kategooria sõidukitel, välja arvatud sadulvedukid;                 - O3 ja O4 kategooria sõidukitel. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetusel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 3/02 või direktiivi 76/757/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 97/27/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. Linthelkurid peavad vastama E-reegli nr 104/00 nõuetele. Helkurite värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 223. Ohutuled Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad olema E-reegli nr 48 või direktiivide 76/756/EMÜ kohased ohutuled. Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled (vt kood 218). Ohutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus ja värvus peab vastama koodis 218 esitatud nõuetele; 2) ohutulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. Vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haake ohutulede märgulamp; 3) ohutulesid peab olema võimalik lülitada sisse nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral. Kontrollimine: vaatluse ja stopperiga. Kood 224. Lähi- ja kaugtulelaternad, mille lampide valgusvoog ületab 2000 lm Nõuded: 1) lampe, mille valgusvoog on üle 2000 lm (gaaslahenduslambid ja näiteks hõõglambid HIR1, H9 tüüpi), on lubatud kasutada kaugtulelaternates ja ainult ebasümmeetrilise valgusjaotusega lähitulelaternates; 2) alates 1. oktoobrist 2000. a esmakordselt kasutusele võetud gaaslahenduslampidega M ja N kategooria sõidukil ja alates 10. juulist 2011. a esmakordselt kasutusele võetud hõõglampidega, mille valgusvoog ületab 2000 lm, M ja N kategooria sõidukil, peab lähitule laternate valgusvihu kõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, toimuma automaatselt ja sõidukil peab olema laternate hajutiklaasi puhasti; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 3) gaaslahenduslambiga laternatel peab kaugtulelt lähitulele ümberlüliv seade tagama, et seadme rikke korral oleks sisse lülitatud lähituli. Ümberlülitusmehhanism peab välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse võimaluse; 4) igas lähitulelaternas võib olla ainult üks gaaslahendusvalgusallikas. Kontrollimine: 1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 48/02, nr 98/00, nr 99/00, nr 112/00, nr 113/00 või direktiivi 76/761/EMÜ (paranduste direktiivid 89/517/EMÜ, 1999/17/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 225. Pöördelatern Nõuded: 1) mootorsõidukile võib paigaldada kaks pöördelaternat; 2) pöördelaternad peavad vastama E-reegli nr 119 nõuetele ja olema paigaldatud E-reegli nr 48 nõuete kohaselt; 3) pöördelaterna tähis on «K»; 4) pöördelaterna tule värvus peab olema valge. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 119 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/03 metoodikale. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Grupp 3 Juhtimisseadmed Kood 301. Üldnõuded juhtimisseadmetele Nõuded:1) auto rool peab olema vasakul poolel. Erandina võib rool olla paremal poolel sõidukil: a) mis on kasutamiseks teetöödel või posti ja kauba jaotamisel/kogumisel; b) mis on saadud pärandvarana; c) mis kuulub ümberasujale; d) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste või välisriikide kodanike omanduses või valduses. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 2) neljateljelistel autodel peab lisaks esimesele juhtteljele olema juhitav veel vähemalt üks kolmest ülejäänud teljest; 3) 1994. a või hiljem valmistatud auto ja selle haagise juhtimisseadmed peavad vastama E-reeglile nr 79 või direktiivile 70/311/EMÜ; 4) auto ja selle haagise roolimehhanism ja -hoovastik peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima nende kohaselt. Rool peab pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita. Roolihoobadel, -varrastel ja -võllidel ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone jm vigastusi; 5) M, N ja O kategooria sõidukitel on lubatud lisaks põhirooliseadmele rooli abiseade (ASE); 6) ainult õhk-, vedelik- ja elektriajamiga rooliseade on keelatud. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (paranduste direktiivid 92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Kood 302. Rooliratas Nõuded: 1) rooliratas peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele; 2) mitmel sõiduki tüübil kasutatav rooliratas («generalsteeringcontrol») peab omama E-reeglile nr 12 või direktiivile 74/297/EMÜ vastavuse sertifikaati ja valmistaja tõendit selle kohta, millisele sõiduki tüübile on rooliratas sobiv. Sertifikaadi puudumisel peab ARK määrama rooliratta kõlblikkuse ekspertiisi ja tegema nõuetele vastavuse kohta märkuse sõiduki registreerimistunnistusele. Reguleeritava asendiga rooli ja/või turvakotiga rooliratta asendamine mõne teise rooliratta mudeliga on keelatud. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 12/03 või direktiivi 74/297/EMÜ (paranduste direktiiv 91/662/EMÜ) metoodikale. Kood 303. Ohutu roolimehhanism Nõue: 1990. a või hiljem valmistatud M1 ja N1 kategooria sõiduki (v.a autod, mille rooliratas asub esiteljest eespool) roolivõlli ehituses peab olema ohutuselement, mis tagab kokkupõrkel roolivõlli deformeerumise või purunemise ja pöördumise juhi kehast kõrvale. 1994. a või hiljem valmistatud M 1 ja N1 kategooria sõiduki roolimehhanism peab vastama E-reegli nr 12 või direktiivi 74/297/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 12/03 või direktiivi 74/297/EMÜ (paranduste direktiiv 91/662/EMÜ) metoodikale. Kood 304. Roolimehhanism Nõue: roolimehhanism peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele. Roolimehhanismi kinnitus kere/raami külge peab olema valmistaja juhendi kohane. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõiduki roolimehhanism peab vastama E-reegli nr 79 või direktiivi 70/311/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (paranduste direktiivid 92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale. Kood 305. Esirataste pöördepiirikud Nõue: esirataste pöördepiirikud peavad olema valmistaja juhendi kohased. Kontrollimine: TÜ – vaatlusega. Kood 306. Roolihoovastiku liigendid Nõue: roolihoovastiku liigendid peavad olema valmistaja juhendi kohased, neis ei tohi olla valmistaja poolt lubatust suuremat lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist. Kontrollimine: TÜ – vaatlusega. Kood 307. Rooliratta vabakäik Nõue: rooliratta vabakäik peab olema M1 ja N 1 kategooria autol: ≤ 10o ning M 2, M3 , N2 ja N3 kategooria autol ≤ 20 o. Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistaja juhendile. Kontrollimine: TÜ – nurgamõõdikuga. Kood 308. Roolivõlli laagrid Nõuded: 1) roolivõlli laagrid peavad olema valmistaja juhendi kohaselt reguleeritud; 2) roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt, sujuvalt ja ei tohi kinni kiiluda. Kontrollimine: vaatluse ja rooli pööramise või lõtkutestriga. Kood 309. Koostude porikaitsed Nõue:koostude porikaitsed peavad olema töökorras ja vigastusteta. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 310. Roolivõimendi Nõuded: 1) hüdrovõimendi peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida; 2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavad olema pragudeta ja murenemise tunnusteta. Torudel ei tohi olla korrosiooni; 3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikult kinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmid või pistikud korralikult ühendatud ning kinnitatud; 4) võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimalik sõidukit käsitsi juhtida; 5) rooli keeramise jõud peab vastama valmistaja juhendile; 6) jõusilinder ei tohi lekkida/pihkuda; 7) voolikud peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida/pihkuda; 8) võimendi õlipumba rõhk peab olema valmistaja juhendi kohane ja pump ei tohi lekkida; 9) roolivõimendi õliradiaator ei tohi lekkida. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, manomeetri ja dünamomeetriga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (paranduste direktiivid 92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale. Kood 311. Ratta lõtk Nõue: lõtkud ei tohi olla suuremad kui seda on ette näinud valmistaja või, andmete puudumisel, ei tohi olla suuremad kui: • kuni 17" nimiläbimõõduga velje korral – 5,0 mm; • 17...20" nimiläbimõõduga velje korral – 7,0 mm; •üle 20" nimiläbimõõduga velje korral – 9,0 mm. Ratta lõtku A (vt joonis 27) mõõdetakse rehvi mustri servalt. PiltJoonis 27. Ratta lõtku mõõtmine. Kontrollimine: vaatluse, lõtkutestri, rismuse ja nihiku või indikaatorkellaga. Kood 312. Käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid Nõuded: käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid peavad vastama valmistaja juhendile ja olema selle kohaselt kinnitatud ning nendes ei tohi olla märgatavat lõtku, pragusid ja jääkdeformatsioone. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist. Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga. Kood 313. Rooliamortisaator Nõue: rooliamortisaator peab olema töökorras, ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga. Kood 314. [Kehtetu –  RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 315. L kategooria sõiduki roolikann Nõue: lõtk L kategooria sõiduki roolikannu laagrites ei tohi ületada valmistaja poolt ette nähtud suurust. Käänmikjuhtimisega esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 316. L kategooria sõiduki esiratas Nõue: esiratta kodarad peavad olema kinnitatud ja pingutatud, esiratas ei tohi viskuda ja laagrites ei tohi olla tuntavat lõtku. Esiratta telg peab olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 317. Muud juhtimisseadmed Nõue: peavad vastama valmistaja juhendile ja olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 4 Piduriseade Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele Nõuded: 1) piduriseade peab vastama valmistaja juhendile. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõiduki piduriseade peab vastama E-reeglile nr 13 või M 1 kategooria sõiduki piduriseade E-reeglile nr 13-H või direktiivile 71/320/EMÜ. Ei tohi muuta piduriseadme ehitust ja kasutada valmistaja poolt selleks mitte ette nähtud osi või sõlmi. 2002. a või hiljem valmistatud sõiduki piduriklotsi katted ei tohi sisaldada asbesti; 2) piduriseade ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama nõutava efektiivsusega; 3) sõidupidur peab võimaldama peatada sõidukit efektiivselt sõltumata kiirusest, koormusest või tee profiilist; 4) sõidupiduriga pidurdamisel peab saama täita kõiki reguleeritava pidurdamise nõudeid; 5) rikkepiduriga peab olema võimalik sõidupiduri rikke korral (arvestatakse ainult ühe samaaegselt esineva rikkega) sõidukit pidurdada vähemalt 50% sõidupiduri pidurdustõhususega (vt kood 405); 6) ratta pidurdusjõud, sõiduki pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa: • M1 kategooria sõidukil – 490 N; • M2, M3, N1, N2 ja N 3 kategooria sõidukil – 687 N; 7) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele; 8) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada oma töökohalt; 9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellele sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele; 10) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja piduristendiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Kood 402. Üldnõuded M ja N kategooria sõidukite piduritele Nõuded: 1) sõidukil peab olema vähemalt kaks sõltumatut, eraldi toimivat ja juhi kohalt kergesti lülituvat piduri juhtimise seadet; 2) sõidupidurit peab saama kasutada sõltumatult seisupidurist; 3) sõidupidur peab toimima kõikidele ratastele; 4) sõidupiduri mõne osa rikke puhul peab autol jääma alles piisav arv korras piduritega rattaid, et teda pidurdada vähemalt 30% tõhususega. M 1, M2, N1 ja N 2 kategooria sõidukitel on lubatud pidurite tõhususe vähenemine kuni 25%-ni; 5) kui auto pidurdamine ei toimu otseselt lihaste jõul, peab pidurisüsteem olema selliselt jaotatud, et see toimiks vähemalt kahelt erinevalt energiasalvestilt saadava energia arvel; 6) sõidupiduri toime peab olema jaotatud auto telgede vahel selliselt, et see toimiks ühe telje rataste suhtes ja auto pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt; 7) sõidu-, rikke- ja seisupidur peavad toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine peab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega; 8) pidurivedeliku paagi täiteava peab olema kergesti ligipääsetavas kohas ja 1994. a või hiljem valmistatud autol peab vedeliku tase paagis olema kontrollitav ka selle korki avamata. Kui viimast nõuet ei ole täidetud, peab autol olema signaalseade, mida on võimalik kergesti kontrollida. Signaalseade peab juhti informeerima vedeliku tasapinna ohtlikust alanemisest reservuaaris; 9) autol, mille pidurid toimivad salvestatud energia arvel, peab olema peale manomeetri hoiatav optiline või akustiline signaalseade. Auto peab mootori seiskumise järel olema peatatav veel neljandat korda pidurdamisel rikkepidurile ette nähtud tõhususega; 10) 1994. a või hiljem valmistatud autol peab pidurisüsteemi rikke korral süttima hästi märgatav punane märgulamp hiljemalt pidurdamise alguses. Kontroll-lambi korrasolek peab olema kergesti kontrollitav; 11) autorongi katkemise korral peab vedukit olema võimalik pidurdada mitte väiksema tõhususega kui see on ette nähtud rikkepiduriga pidurdamisel; 12) abipiduri energiatarve peab olema rahuldatud selliselt, et see ei vähendaks rikkepiduri tõhusust; 13) 1990. a või hiljem valmistatud, autorongi kuuluva vedukauto ja selle haagise pidurisüsteemid peavad olema kahejuhtmelised: ühe juhtme kaudu pumbatakse haagise pidurisüsteemi õhku, teise juhtme abil juhitakse haagise pidureid; 14) üle 3,5 t täismassiga haagiseid vedava vedukauto pidurid peavad vastama järgmistele nõuetele: • vedukauto rikkepidurite lülitumisel peavad sujuvalt tööle rakenduma ka haagise pidurid; • kui vedukauto mitmest pidurikontuurist üks lakkab toimimast, peab toimiv kontuur lülitama sujuvalt tööle kas osaliselt või täielikult haagise pidurid; • kui autorongi pidurite ühendusjuhtmed purunevad või pihkavad, peab vedukauto olema suuteline peatama ka rikkis piduritega haagist; 15) ABS pidurid peavad olema: a) alates 1. jaanuarist 1997. a esmakordselt kasutusele võetud üle 12 t täismassiga M3 kategooria sõidukil; b) alates 1. jaanuarist 1997. a esmakordselt kasutusele võetud üle 16 t täismassiga vedukil; c) alates 1. jaanuarist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud vedukil, mille haakes on üle 10 t täismassiga haagis; d) alates 1. aprillist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud kõigil M2, M3, N2 ja N3 kategooria sõidukitel, v.a rohkem kui nelja teljega sõidukid. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja piduristendiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Kood 403. Üldnõuded O kategooria sõiduki piduritele Nõuded: 1) O1 kategooria haagisel ei ole pidurid kohustuslikud. Olemasolu korral peavad need vastama O2 kategooria haagisele kehtestatud nõuetele; 2) O2 kategooria haagisel peavad olema pideva toimega (ühest energiasalvestist toidetavad) pidurid või poolpideva toimega (kahest erinevast energiasalvestist toidetav) pidurid või inertspidurid (pealejooksupidurid). Poolhaagisel on inertspidurid keelatud; 3) O3 ja O4 kategooria haagistel on lubatud ainult pideva või poolpideva toimega pidurid. Inertspidurid on keelatud. 1. aprillil 2001. a või hiljem valmistatud O3 ja O4 kategooria haagistel peavad olema ABS pidurid; 4) pidurid peavad toimima haagise kõikidele ratastele; 5) pidurdusjõud peavad jagunema telgede vahel võrdselt; 6) pidurite toime peab olema jaotatud ühe telje rataste ja haagise pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt; 7) pidurid peavad toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine peab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega; 8) rikke korral peavad haagise pidurid rakenduma automaatselt, välja arvatud haagisel, mille täismass ei ületa 1,5 t ja mille tiisel on vedukiga täiendavalt kinnitatud trossi, keti jms; 9) autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagise automaatse pidurdamise. See nõue ei kehti O1 kategooria haagisele, mille tiisel peab vedukiga olema kinnitatud lisaks haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislil maha kukkuda ja tagab haagise juhitavuse; 10) haagisel, millel on sõidupidur nõutav, peab olema seisupidur, mida on võimalik lülitada väljast. Sõitjateveo haagise seisupidur peab olema lülitatav ka haagise seest. Nõue ei kehti haagistele, millel on vedruakudega seisupidur; 11) õhkpiduriga haagise ühendamisel vedukiga peavad selle pidurid automaatselt lülituma töörežiimi; 12) O3 ja O4 kategooria haagisel peab pidurisüsteemi rikke korral, v.a ühendusvoolikute katkemine, pidurid tagama 30% pidurdustõhususe säilimise; 13) 1990. a või hiljem valmistatud O3 ja O4 kategooria haagisel peab pidurisüsteem olema kahejuhtmeline; 14) O2, O3 ja O4 kategooria haagiste pidurid peavad vastama koodi 402 nõudes 14 esitatud nõuetele; 15) 1997. a või hiljem valmistatud haagisel peavad õhupaakide mahud olema sellised, et haagisepidurite töövõime oleks tagatud veel pärast 8-kordset pidurdamist pärast haagise pidurisüsteemi suruõhuga varustamise lõppemist. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja piduristendiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/10 või nr 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ, 2002/78/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 404. Üldnõuded L kategooria sõiduki piduritele Nõuded: 1) L3e ja L4e kategooria sõidukil peab olema kaks iseseisvat sõidupiduri süsteemi, millest vähemalt üks peab toimima esirattale ja teine tagarattale. Kui L4e kategooria sõidukil need süsteemid ei taga nõutavat pidurdustõhusust, peab külghaagise rattal olema pidur; 2) L5e ja L7e kategooria sõidukil peab olema: a) jalaga juhitav sõidupidur, mis peab toimima kõikidele ratastele; b) seisupidur, mis peab toimima vähemalt ühe telje ratastele; c) rikkepidur, milleks võib olla seisupidur. Sõidupiduri ja seisupiduri juhtimisseadmed peavad olema teineteisest sõltumatud. 3) piduriseadmed peavad toimima ratastega püsivalt ühendatud pidurduspindadele; 4) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõidukite pidurid peavad vastama E-reegli nr 78 või direktiivi 93/14/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja proovisõiduga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 78/02 või direktiivi 93/14/EMÜ (paranduste direktiiv 2006/27/EÜ) metoodikale. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 405. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse sõidupiduriga pidurdamisel Nõuded: 1) sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi olla väiksem, kui alljärgnevas tabelis toodud: Tabel 3 Sõiduki kategooria Vähim lubatud rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse Sõiduki valmistamisaasta M2 ja M3 48% Enne 1992. a M2 ja M3 50% (48% – ABS piduriteta sõidukil) 1992. a või hiljem N2 ja N3 43% Enne 1988. a N2 ja N3 45% 1988. a või hiljem M1 50%  sõltumata valmistamisaastast Taksod ja kiirabiautod 50%  sõltumata valmistamisaastast N1 45% Enne 1988. a N1 50% 1988. a või hiljem O3 ja O4 40% Enne 1988. a O3 ja O4 43% 1988. a või hiljem Kontrollimine: 1) TÜ – piduri kontrollstendiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale. [RTL 2004, 45, 770 – 01.05.2004] Kood 406. Rikke- ja seisupidur Nõuded: 1) rikkepidur ja seisupidur peavad toimima sõiduki mõlemal küljel paiknevatel ratastel; 2) rikkepidur peab töötama sujuvalt ja pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohi ületada 70%; 3) seisupiduriga pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui: a) kõigil sõidukitel – 16%; b) autorongil – 12%. Kontrollimine: 1) TÜ – piduri kontrollstendiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.  [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 407. [Kehtetu –  RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 408. [Kehtetu –  RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 409. [Kehtetu –  RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 410. Seisupiduri kontrollimine teekaldel Nõue: M, N, O ja L kategooria sõiduki seisupidur peab hoidma paigal täismassiga sõidukit 18% ja täismassiga autorongi – 12% kaldega teel. Seisupiduri katsetamine on lubatud kuival kõvakattega teekaldel. Kontrollimine:  vaatlusega. Kood 411. L kategooria sõiduki pidurite kontrollimine Nõue: üheaegsel jalg- ja käsipiduriga pidurdamisel kuival kõvakattega teel kiiruselt 30 km/h ei tohi pidurdusteekond olla suurem kui: 1) L3e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,0 m; 2) L4e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m; 3) L5e ja L7e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m ja seisupiduriga pidurdamisel – 18 m. Kontrollimine: mõõdulindiga. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] iKood 412. Aeglusti Nõuded: 1) aeglusti peab toimima ja tagama sõiduki aeglustuse pidurdamisel vähemalt 0,6 m/s2; 2) aeglusti süsteemid (kraanid, töösilindrid, torud, voolikud jms) peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima ja ei tohi pihkuda. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, seebivee ja katsesõiduga; 2) TK ja TJV katsetustel katsesõidul aeglustusmõõdikuga. Kood 413. Pealejooksupidur (inertspidur) Nõue: pealejooksupidur ei tohi lekkida, peab toimima. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 414. Piduri hoob, pedaal ja tross Nõue: piduri hoob, pedaal ja tross peavad vabalt liikuma, vaba- ja töökäigud peavad vastama valmistaja juhendile. Seisupiduri hooba lukustav seade peab toimima. Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga. Kood 415. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder Nõue: pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima ega tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 416. Piduritorustik Nõuded: 1) piduritorustik peab olema valmistaja juhendi kohane, ei tohi lekkida/pihkuda; 2) piduritorustikul ei tohi olla sügavaid korrosioonikahjustusi; 3) plast- ja kummivooliku pind ei tohi olla pragunenud, hõõrdunud või murenenud. Kontrollimine:  vaatluse ja seebiveega. Kood 417. Kompressor Nõuded: 1) hiljemalt 6 min möödudes käivitamisest peab haagiseta auto õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni 100%-ni nimirõhust; 2) hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest peab autorongi õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni 100%-ni nimirõhust; 3) hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest peab haagiseta auto tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni; 4) hiljemalt 11 min möödudes käivitamisest peab autorongi tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni. Kontrollimine:  manomeetri ja stopperiga. Kood 418. Õhukuivati või märgõhupaak Nõuded: 1) kondensaadi ja õli eraldamiseks suruõhust peab õhusüsteemis olema valmistaja nõuete kohane õhukuivati, kondensaadi- ja õlieraldi või seda asendav eraldi õhupaak, kuhu koguneb kondensaat ja õli enne õhu sisenemist õhusüsteemi; 2) õhukuivati või märgõhupaak peavad toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine:  vaatluse ja seebiveega. Kood 419. Külmumistõrjuk Nõuded: 1) külmumistõrjuk peab toimima ja olema valmistaja juhendi kohane; 2) külmumistõrjuk peab olema täidetud töövedelikuga; 3) külmumistõrjuk ei tohi lekkida ega pihkuda. Kontrollimine:  vaatlusega. Kood 420. Kaitseklapp Nõuded: 1) kaitseklapp peab jagama suruõhuallikast tuleva suruõhu süsteemi kontuuride vahel ning säilitama ühe haru vigastuse korral teises, terves harus, rõhu 0,5...0,55 MPa; 2) kaitseklapp peab olema valmistaja juhendi kohane ega tohi pihkuda. Kontrollimine:  vaatluse, seebivee ja manomeetriga. Kood 421. Rõhuregulaator Nõuded: 1) rõhuregulaator peab hoidma nimirõhku; 2) rõhuregulaator peab toimima kaitseklapina, kui rõhk tõuseb kaks korda üle nimirõhu. Kontrollimine: manomeetriga. Kood 422. Jalgpidurikraan Nõuded: 1) jalgpidurikraan peab olema otsetoimega, vähemalt kahe eraldi töölerakenduva sektsiooniga. Ühe ajamiharu rikke korral peab jalgpidurikraan säilitama korrasoleva haru töövõime; 2) jalgpidurikraan peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine:  vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 423. Seisupidurikraan Nõuded: 1) seisupidurikraan peab olema pööratud toimega, s.o suruõhu puudumisel süsteemis peab auto olema pidurdatud ja tagama liikuva sõiduki reguleeritava pidurdamise. Seisupiduri hooval peab olema fikseeritav asend. Suruõhu puudumisel süsteemis peab toimima rikkepidurina; 2) seisupidurikraan peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine:  vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 424. Kahejuhtmesüsteemis haagisepiduri juhtimisklapp Nõuded: 1) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema vedukautol haagise pidurite juhtimiseks. Klapp peab olema ühendatud kõigi jalg- ja seisupidurikraanidega ühendatud pidurikontuuridega ning andma suruõhu juhtimpulssi haagise õhujaoturisse, kombineeritud pidurisüsteemi korral ka ühejuhtmesüsteemis haagisepidurite juhtimisklappi; 2) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine:  vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 425. Ühejuhtmesüsteemis haagisepiduri juhtimisklapp Nõuded: 1) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema vedukautol, mis veab ühejuhtmesüsteemis piduritega haagist, selle pidurite juhtimiseks. Klapp peab olema ühendatud kahejuhtmesüsteemis haagisepidurite juhtimisklapiga ja andma suruõhu juhtimpulssi haagise õhujaoturisse; 2) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine:  vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 426. «Palm» tüüpi ühendusotsakud Nõuded: 1) kahejuhtmesüsteemis haagise ja vedukauto ühendusvooliku otsakud peavad olema tähistatud järgmiselt: toiteotsak peab olema punast ja juhtotsak kollast värvi tähistusega. Vedukauto pidurite toite- ja juhttorul peavad olema enne otsakuid lahutuskraanid, mis võimaldavad haagise lahtihaakimisel sulgeda torud. Lubatud on kasutada paarisvoolikutega ühendusotsakuid. Siseriiklikus kasutuses olevatel ühejuhtmesüsteemis pidurisüsteemiga vedukitel ja haagistel on lubatud nn «F» ja «» tüüpi otsakud; 2) peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine:  vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 427. Haagise õhujaotur Nõuded: 1) õhujaotur peab lülitama haagise pidurid tööle siis, kui temasse antakse suruõhku haagist ja vedukit ühendavast juhtimistorustikust. Rikkepidurdus peab toimuma haagise ja veduki vahelise toitetorustiku katkemisel. Peab rakendama haagise pidurid (haagise kombineeritud pidurisüsteemi korral), kui ühejuhtmesüsteemis veduki ühendustorustikus õhurõhk langeb alla haagise pidurisüsteemi õhurõhu või kaob hoopis – näiteks kui ühendusvoolik katkeb; 2) õhujaotur peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda. Kontrollimine:  vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega. Kood 428. Õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv hoiatusseade Nõue: õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv hoiatusseade peab toimima valmistaja juhendis ette nähtud täpsuse piires. Kontrollimine:  manomeetriga. Kood 429. Haagise ja vedukauto ühendusvoolikud Nõuded: 1) ühendusvoolikud ei tohi pihkuda; 2) ühendusvooliku pinnal ei tohi olla pragusid, hõõrdunud, sööbinud ja murenenud kohti; 3) ühendusvoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel (joonised 28 ja 29); 4) ühendusvoolikute otsakud peavad olema märgistatud ja valmistatud nii, et oleks välditud vale ühendamise võimalus: • juhtharu peab asetsema sõiduki sümmeetriateljest vasakul sõidusuunas vaadatuna; • toiteharu peab asuma sõiduki sümmeetriateljest paremal sõidusuunas vaadatuna; 5) täis- ja kesktelghaagise ühendusvoolikud peavad asetsema haakeseadmest madalamal, vastavalt joonisele 28; PiltJoonis 28. Ühendusvoolikute asend. 6) sadulveduki ühendusvoolikud peavad olema kinnitatud kabiini tagaseina külge püst- või rõhtasendis, juhtharu vasakule ja toiteharu paremale sõidusuunas vaadatuna. Ühendusvoolikud peavad asetsema vastavalt joonisele 29; PiltJoonis 29. Pidurivoolikute asukohad poolhaagisega autorongil. 7) ühendusvoolikud või nende otsakud peavad olema värvitud või märgistatud järgmiselt: • toiteharu – punane; • juhtharu – kollane. Märkus. Nõuded 4, 5, 6 ja 7 kehtivad ainult sõidukile: • mis teostab rahvusvahelist vedu; • mis on valmistatud 1997. a või hiljem. Kontrollimine:  vaatlusega, seebivee ja joonlauaga. Kood 430. Pidurdusjõu regulaator (ALB) või pidurdusrõhu piirdeklapp Nõuded: 1) koormata auto pidurdamisel ei tohi pidurdusjõu regulaatoriga või pidurdusrõhu piirdeklapiga kontuuris rõhk tõusta üle valmistaja juhendis ettenähtu; 2) pidurdusjõu regulaator või pidurdusrõhu piirdeklapp ei tohi pihkuda, peavad toimima. Kontrollimine:  manomeetri, vaatluse ja seebiveega. Kood 431. Blokeerumatu pidur (ABS, EBS) Nõuded: 1) blokeerumatu pidur peab toimima vastavalt E-reeglile 13 või direktiivile 71/320/EMÜ ja valmistaja juhendile; 2) pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda ka libedal teel; 3) ükski otsereguleeritav ratas ei tohi blokeeruda, kui juht vajutab järsult, täiest jõust piduripedaalile ja sõiduki ratastest üks asub teekattel, mille haardetegur on 0,8 ning teisel sõiduki küljel paiknev ratas asub teekattel, mille haardetegur on 0,3; 4) järsul pidurdamisel, alates kiiruselt 15 km/h, enne sõiduki täielikku seismajäämist, peavad rattad hakkama lohisema; 5) sõidukil peab olema optiline signalisaator, mis hoiatab süsteemi iga rikke korral. Vedukautol, v.a M1 ja N1 kategooria sõidukid, peab haagise blokeerumatul pidurisüsteemil olema eraldi rikke signalisaator. Kontrollimine: 1) TÜ – katsesõidu ja piduristendiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Kood 432. Õhusüsteemi kontrollventiil Nõuded: 1) õhusüsteemi kontrollventiil peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) õhusüsteemi kontrollventiil peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine:  manomeetri, seebivee ja vaatlusega. Kood 433. Kondensaadikraan Nõuded: 1) kondensaadikraan peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) kondensaadikraan peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine:  seebivee ja vaatlusega. Kood 434. Õhu pihkamine õhusüsteemist Nõue: rõhk süsteemis ei tohi langeda seisva kompressori korral kiiremini kui 0,05 MPa (0,5 kgf/cm2) 30 min jooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui nad on rakendatud. Kontrollimine:  manomeetri ja stopperiga. Kood 435. Vedruakud ja rattapiduri kambrid Nõuded: 1) vedruakud ja rattapiduri kambrid peavad toimima, ei tohi pihkuda; 2) vedruaku ja rattapiduri kambri hoova käik peab vastama valmistaja juhendile, ei tohi olla kinni kiilunud. Kontrollimine:  joonlaua, seebivee ja vaatlusega. Kood 436. Pidurisüsteemi koostu porikaitse Nõue: pidurisüsteemi koostude porikaitsed peavad olema terved. Kontrollimine:  vaatlusega. Kood 437. Piduritrummel ja -ketas Nõuded: 1) piduritrumlid ja pidurikettad peavad olema valmistaja juhendi kohased; 2) piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi olla pragusid, nad peavad olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 438. Piduriklotsi kate Nõuded: 1) vahetatavad piduriklotsi katted peavad olema sõiduki valmistaja juhendis ette nähtud materjalist ja alates 2002. a ei tohi sisaldada asbesti; 2) piduriklotsi katted ei tohi olla õhemad kui see on ette nähtud valmistaja juhendis. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 439. Rõhuandur Nõue: sõiduki õhusüsteemi igal iseseisval kontuuril peab olema rõhuandur. Kontrollimine:  vaatlusega. Kood 440. Elektripidurisüsteemiga haagis Nõuded: 1) elektripidurisüsteemiga haagise pidurid peavad elektrilise toite saama vedukautolt. Haagisele on lubatud asetada lisaaku, mis saab laadimisvoolu vedukilt. Pinge reguleerimine peab toimuma haagisel; 2) nimitoitepinge peab olema 12 V, voolutugevus ei tohi ületada 15 A; 3) armatuurlaual peab olema märgulamp, mis süttib piduripedaalile vajutamisel ja signaliseerib süsteemi korrasolekust. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Grupp 5 Rattad (rehvid ja veljed) Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvidele Nõuded: 1) M, N ja O kategooria sõidukil on lubatud kasutada kas sõiduki valmistaja poolt ette nähtud direktiivi 92/23/EMÜ või DOT või E-reegli nr 30 (sõiduauto ja tema haagise rehvid), E-reegli nr 54 (veoauto ja bussi ning tema haagise rehvid), E-reegli nr 64 (ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varurattad) nõuetele vastavaid taastamata rehve või sõiduki valmistaja poolt ette nähtud karakteristikutele vastavaid taastatud rehve. L kategooria sõidukil on lubatud kasutada kas valmistaja poolt ette nähtud ja direktiivi 97/24/EÜ või E-reegli nr 75 nõuetele vastavaid taastamata rehve või sõiduki valmistaja poolt ette nähtud karakteristikutele vastavaid taastatud rehve. Esmakordselt kasutuselevõetav sõiduk peab olema komplekteeritud taastamata rehvidega; 2) ARK võib anda põhjendatud juhtumitel loa käesolevas koodis mitte ette nähtud rehvide või velgede kasutamiseks; 3) sõiduautol (M1 kategooria), veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1 kategooria) ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni (O2 kategooria) peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit. Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik järgmistel juhtudel: • sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse; • teises riigis registreeritud sõidukil; • paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt; • autode ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel; • autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis; 31) Ühistranspordiseaduse tähenduses kohalikku liinivedu ja riigisisest kaugliinivedu teenindaval bussil (M2 ja M3 kategooria sõidukil) või bussirongil, peab alates 1. oktoobrist kuni 1. maini kasutama rehve, mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 1.10.2007] 4) sõidukil ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6 kiiruskategooria rehve (vt tabel 5) ning rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h; 5) [kehtetu] Märkus. [kehtetu] Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 30/02, nr 54/00, nr 64/00, nr 75/00, direktiivi 92/23/EMÜ (paranduste direktiivid 2001/43/EÜ ja 2005/11/EÜ) või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ ja 2003/77/EÜ) metoodikale. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 502. Rehvi tehnoseisund Nõuded: 1) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist; 2) rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt määratud rõhule. Kontrollimine: vaatluse ja manomeetriga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ). Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri sügavus Nõuded: 1) mustri jääksügavus peab olema vastavalt direktiivile 89/459/EMÜ vähemalt: • L kategooria sõidukil ≥ 1,0 mm; • M1, M2, M3, N1, N 2 ja N3 kategooria sõidukil ≥ 1,6 mm; • haagisel vastavalt seda vedava veduki mustrisügavusele esitatavatele nõuetele; 2) rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui turvise mustri jääksügavus on punktis 1 esitatust väiksem joonisel 30 toodud viirutatud pinna ulatuses, mille laius b on üle 1/2 turvise veerepinna laiusest B ja pikkus a üle 1/6 turvise veerepinna ümbermõõdust 2R või kui mitme kulumislaigu korral nende pikkuste summa on nimetatud väärtusest suurem. Joonisel näidatud viirutatud ala ei pea asuma veerepinna keskel; PiltJoonis 30. Rehvide piirkulumise määramine. 3) rehvil, millel puudub märge «REGROOVABLE», ei tohi mustrit sügavamaks lõigata. Kontrollimine: nihiku, joonlaua või mõõdulindiga vastavalt direktiivile 89/459/EMÜ. Kood 504. Rehvi viskumine Nõue: veereringil mõõdetult ei tohi rehvi viskumine ületada üheski suunas: • M1, N1, L ja O1 kategooria sõidukil 1,0% välisläbimõõdust; • ülejäänud sõidukitel 1,5% välisläbimõõdust. Kontrollimine:  rismuse, nihiku ja vaatlusega. Kood 505. Rehvide (k.a taastatud rehvid) tähistamine Nõuded: 1) rehvi tähistus ja selle asukoht peavad vastama tabelis 4 toodule. Tabel 4 Jrk nr Tähistus Piltvõi Pilttähistusega rehvil Ühel rehvi küljel Mõlemal rehvi küljel DOT tähistusega rehvil Ühel rehvi küljel Mõlemal rehvi küljel 1. Valmistaja nimi või kaubamärk jah   + jah +   2. Rehvi tähistus jah   + jah   + 3. Kiiruskategooria (tabel 5) jah   + ei     4. Mustri tüüp Näiteks «M+S» jah   + jah   + 5. Koormusindeks (tabel 6) jah   + ei     6. Suurim kandevõime Näiteks «MAX. LOAD 1310 LBS» ei     jah   + 7. Suurim siserõhk Näiteks «AT 36 PSI COLD» ei     jah   + 8. Koordi kihtide arv külgedel ja veerepinnal Näiteks «TREAD AREA PLIES: 2 RAYON + STEEL» «SIDEWALL AREA PLIES: 2 RAYON» ei     jah   + 9. Lohvita, kui on sellise ehitusega Näiteks «TUBELESS» jah   + jah   + 10. Lohviga, kui on sellise ehitusega ei     jah   + 11. Radiaalrehv, kui on sellise ehitusega Näiteks «RADIAL» jah   + jah   + 12. Tugevdatud, kui on sellise ehitusega Näiteks «REINFORCED» jah   + ei     13. Tüübikinnituse tähis Pilt Pilt+   DOT +   14. Valmistamisaja tähis jah +   jah +   15. Eriomadused ei       +     Näiteks «TREADWEAR 160» (kulumiskindlus on sellel rehvil 60% parem kui võrdlusrehvil); «TRACTION A» (rehvi haardeomadused teekattega kuuluvad «A» klassi. Klasse on A, B ja C, neist parim on A klass); «TEMPERATURE B» (temperatuurikindlus sellel rehvil vastab B klassi nõuetele. «A» klassi rehvi temperatuurikindlus lubab sõita rehviga kuni 184 km/h, «B» klass – 160 km/h ja «C» klass – 137 km/h)       UTQG nõuded kehtivad kuni 13" velgedele mõeldud rehvidele. Ei kehti talverehvidele Märkus. Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi: • «Kvaliteetrehvid» – neil on nõuetekohane märgistus ja neid müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga; • «DA» – «DEFECTIVE APPEARANCE» on teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga; • «Max 30 km/h» – neid rehve ei tohi kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Märgistus «Max 30 km/h» peab olema kantud püsivalt rehvi mõlemale küljele, kusjuures endine kiiruskategooria peab olema eemaldatud; 2) M1, O1 ja O2 kategooria sõiduki taastamata rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 30 või direktiivi 92/23/EMÜ kohaselt ja E-sertfitseeritud taastatud rehv E-reegli nr 108 kohaselt. Näide taastamata rehvi tähistamisest: VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 185/70 R 14 89 T Tubeless M+S 253 Pilt, Piltvõi DOT. Selgitus: a) 185 – profiili laius mm; b) 70 – profiili kõrgus on 70% rehvi laiusest; c) R – või sõna «RADIAL» – radiaalne koordiniitide paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne koordiniitide paigutus, mille võib jätta märgistamata või B – või sõnad «BIAS BELTED» – diagonaalse koordiniitide paigutusega vöötatud rehv); d) 14 – velje läbimõõt tollides; e) 89 – koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele 580 kg; f) T – kiiruskategooria tähis (tabel 5), mis vastab piirkiirusele 190 km/h; g) TUBELESS – lohvita rehv; h) M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas; i) 253 – valmistamise aeg – koosneb kolmest numbrist: esimesed kaks tähistavad valmistamise nädalat (25. nädal), viimane aastat (2003) jooksval kümnendil. E-reegli nr 75 kohaselt on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503; j) Pilt Pilt või DOT-tüübikinnituse tähised. M2, M3, N, O3 ja O4 kategooria sõiduki taastamata rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 54 või direktiivi 92/23/EMÜ kohaselt ja E-sertifitseeritud taastatud rehv E-reegli nr 109 kohaselt. Näide taastamata rehvi tähistamisest: VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 250/70 R 20 149/145 J        Pilt       TUBELESS 253 90 PSI Pilt, Piltvõi DOT. Selgitus: k) 250 – profiili laius mm; l) 70 – profiili kõrgus on 70% rehvi laiusest; m) R või sõna «RADIAL» – radiaalne koordiniitide paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne koordiniitide paigutus, mille võib jätta märgistamata); n) 20 – velje läbimõõt tollides (võib asendada mõõduga millimeetrites – 508); o) 149 – üksiku rehvi koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele 3250 kg; p) 145 – paarisrehvi koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele 2900 kg; r) J – kiiruskategooria tähis (tabel 5), mis vastab piirkiirusele 100 km/h; s) L – kiiruskategooria tähis, mis vastab piirkiirusele 120 km/h, juhul, kui üksiku rehvi koormus ei ületa 3000 kg, mis vastab koormusindeksile 146 ja paarisrehvide puhul ei tohi koormus ühele rehvile ületada 2725 kg, mis vastab koormusindeksile 143; t) TUBELESS – lohvita rehv; u) 253 – valmistamise aeg: 25. nädalal 2003. a. E-reegli nr 54 kohaselt on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503; v) 90 PSI – rehvi siserõhk vastupidavuskatsel, mis vastab rõhule 0,620 MPa (6,20 kgf/cm2); õ) Pilt, Piltvõi DOT-tüübikinnituse tähised; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 3) L kategooria sõiduki ja tema haagise rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 75 või direktiivi 97/24/EÜ kohaselt. Näide rehvi tähistamisest: VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 100/80 B 18 53 S TUBELESS M+S 253 Pilt, Piltvõi DOT. Selgitus: a) valmistaja kaubamärk; b) 100 – profiili laius mm; c) 80 – profiili kõrgus on 80% rehvi laiusest; d) B – diagonaalne vöötatud rehv; e) 18 – velje läbimõõt tollides e 457 mm; f) 53 – koormusindeks, mis vastab kandevõimele 206 kg (tabel 6); g) S – kiiruskategooria tähis, millele vastab lubatud suurim sõidukiirus 180 km/h (tabel 5); h) TUBELESS – lohvita rehv; i) M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas; MST – universaalne – on ette nähtud sõitmiseks teel ja ka maastikul; j) 253 – valmistamise aeg: 25. nädalal 2003. a. E-reegli nr 75 kohaselt on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503; k) Pilt, Piltvõi DOT-tüübikinnituse tähised. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kontrollimine:  vaatlusega. Kood 506. Rehvi kasutamine Nõuded: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, 54 ja 75), kiiruskategooria (tabel 5) ja koormusindeks (tabel 6) peavad vastama sõiduki valmistaja juhendis ette nähtud näitajatele ja sõidukil kasutatava velje mõõtmetele; Tabel 5 km/h Kiiruskategooria tähis Piirkiirus Kiiruskategooria tähis Piirkiirus Kiiruskategooria tähis Piirkiirus A1 5 D 65 Q 160 A2 10 E 70 R 170 A3 15 F 80 S 180 A4 20 G 90 T 190 A5 25 J 100 U 200 A6 30 K 110 H 210 A7 35 L 120 V 240 A8 40 M 130 W 270 B 50 N 140 Y 300 C 60 P 150 Z üle 240 Tabel 6 A = koormusindeks  B = lubatud suurim mass kg-s A B A B A B A B 30 106 66 300 102 850 138 2360 31 109 67 307 103 875 139 2430 32 112 68 315 104 900 140 2500 33 115 69 325 105 925 141 2575 34 118 70 335 106 950 142 2650 35 121 71 345 107 975 143 2725 36 125 72 355 108 1000 144 2800 37 128 73 365 109 1030 145 2900 38 132 74 375 110 1060 146 3000 39 136 75 387 111 1090 147 3075 40 140 76 400 112 1120 148 3150 41 145 77 412 113 1150 149 3250 42 150 78 425 114 1180 150 3350 43 155 79 437 115 1215 151 3450 44 160 80 450 116 1250 152 3550 45 165 81 462 117 1285 153 3650 46 170 82 475 118 1320 154 3750 47 175 83 487 119 1360 155 3850 48 180 84 500 120 1400 156 4000 49 185 85 515 121 1450 157 4125 50 190 86 530 122 1500 158 4250 51 195 87 545 123 1550 159 4375 52 200 88 560 124 1600 160 4500 53 206 89 580 125 1650 161 4625 54 212 90 600 126 1700 162 4750 55 218 91 615 127 1750 163 4850 56 224 92 630 128 1800 164 5000 57 230 93 650 129 1850 165 5150 58 236 94 670 130 1900 166 5300 59 243 95 690 131 1950 167 5450 60 250 96 710 132 2000 168 5600 61 257 97 730 133 2060 169 5800 62 265 98 750 134 2120 170 6000 63 272 99 775 135 2180     64 280 100 800 136 2240     65 290 101 825 137 2300     2) sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla korraga diagonaal- ja radiaalrehve; 3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev (vt joonis 31); PiltJoonis 31. Mustri tüübid (näited): a ja c – maanteemuster, b ja d – talvemuster (tähistus «M+S», «MS», «M.S.» või «M&S»), e – maastikumuster. 4) [Kehtetu –  RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada sõidukitel, mille valmistajakiirus on suurem kui 240 km/h ning mootorrataste esiteljel/rattal. M2, M3 ja N3 kategooria sõidukite esiteljel ei ole lubatud kasutada taastatud rehve, välja arvatud juhul, kui need on sertifitseeritud E-reegli nr 109 nõuete kohaselt. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Kood 507. Üldnõuded veljele Nõuded: 1) peab kasutama sõiduki valmistaja poolt ette nähtud ja ETRTO või UTQG nõuetele vastavaid velgi; 2) veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud ja/või ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge; 3) velje viskumine ei tohi olla: • 5º kaldega süvapöiaga velje välisäärel radiaalsuunas üle 3,6 mm ja külgsuunas üle 2,0 mm; • 15º kaldega süvapöiaga veljel – radiaalsuunas üle 2,0 mm ja külgsuunas: a) alla 9,75" nimiläbimõõduga velgedel ±3,5 mm, b) üle 10,50" nimiläbimõõduga velgedel ±5,0 mm; • lamepöiaga veljel kõikides suundades: ±5,0 mm; 4) sõiduki veljel peab olema järgmine tähistus: • rehvi nimimõõtmed; • valmistaja nimi või kaubamärk; • valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta); • valmistamise järjenumber või kood. Koostatava velje koostul peab olema järgmine tähistus: • tähistus selle kohta, millisesse veljekomplekti osa kuulub; • valmistaja nimi või kaubamärk; • valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta); 5) 5o kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane: 14 x 4 J, kus: 14 – velje läbimõõt tollides, x – süvapöidvelg, J – välisserva kõrgus G (vt joonis 32), tähe J korral G = 17,8±0,9 mm; tähe B korral G = 14,4±0,8 mm. Veoautode, busside ja nende haagiste velje tähistuses tähe K korral G = 19,9±0,9 mm, A – velje laius, D – velje läbimõõt; PiltJoonis 32. 5º kaldega süvapöiaga velg. 6) 15º kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane: 17,5 x 5,25, kus: 17,5 – velje läbimõõt «D» tollides, x – süvapöidvelg, 5,25 – velje laius «A» tollides. Kõikide 15º kaldega velgede välisserva kõrgus G peab olema 12,7±0,5 mm (vt joonis 33); PiltJoonis 33. 15º kaldega süvapöidvelg. 7) lamepöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane: 17,5 – 6,25, kus: 17,5 – velje läbimõõt tollides, ––lamepöidvelg, 6,25 – velje laius tollides. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, rismuse, nihiku ja joonlauaga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt käesoleva koodi nõudes 1 loetletud normdokumentide metoodikale. Kood 508. Velgede kinnitus Nõuded: 1) velgede kinnitus peab vastama valmistaja juhendile; 2) kergmetallist velje kinnituseks peab kasutama selleks valmistatud polte või mutreid; 3) kui ratta kinnituspolt/-mutter ulatub välja sõiduki kere välisserva tasandist, peab sellel olema kate, mis väldib esemete kaasahaaramist. Katte servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 5 mm ja kate ei tohi ulatuda sõiduki kere välistasapinnast kaugemale kui 30 mm. Kontrollimine:  TÜ – vaatluse, vasara ja joonlauaga. Kood 509. Naastrehvid Nõuded: 1) kui M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõidukil või eritalituse autol kasutatakse naastrehve, peavad naastrehvid olema sõiduki kõikidel ratastel. Kui O 2 kategooria haagist vedaval vedukautol on naastrehvid, peavad naastrehvid olema ka haagisel. Kui M2, M3, N 2 , N3, O3 ja O4 kategooria sõidukil kasutatakse naastrehve, peavad ühe ja sama telje mõlemal poolel olema naastrehvid. Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata. Kui rehvi vigastuse tõttu ollakse sunnitud kasutama varuratast, võib varuratas olla naastamata; 2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui: a) rehvis, mille velje läbimõõt ei ole suurem kui 13» – 90; b) rehvis, mille velje läbimõõt on suurem kui 13», kuid ei ole suurem kui 15» – 110; c) sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõt on suurem kui 15» – 130; d) ülejäänud rehvidel – 150; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erineda rohkem kui 25% võrreldes suurima naastude arvuga rehviga; 4) naastud peavad asetsema rehvis nii, et rehvi keskel on vähemalt 1/3 veerepinna laiusest naastamata. Uutel naastatud M1, N1, O1 ja O 2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 1,2 mm ja M2, M3 , N2, N 3, O3 ja O4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 1,5 mm. Kasutuses olevatel naastatud M 1, N1, O1 ja O2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm ja M2, M 3, N2, N3 , O3 ja O4 kategooria sõidukite rehvidel rohkem kui 2,5 mm; 5) rehvide naastamiseks võib kasutada naaste, mille staatiline torkejõud ja mass ei ole suuremad kui: • M1 ja O1 kategooria sõidukil – torkejõud 120 N ja mass 1,1 g või torkejõud 100 N ja mass 1,4 g; • N1 ja O2 kategooria sõidukil – torkejõud 180 N ja mass 2,3 g; • M2, M3, N2, N3, O 3 ja O4 kategooria sõidukil – torkejõud 340 N ja mass 3,0 g. Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas; 6) naastrehve võib sõidukil kasutada alates 1. oktoobrist kuni 1. maini. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja nihikuga; 2) TK ja TJV katsetustel – vaatluse, nihiku, dünamomeetri ja kaaludega. [RTL 2002, 118, 1724 – jõust. 21.10.2002] Kood 510.  [Kehtetu –  RTL 2005, 58, 826 – jõust. 05.06.2005] Grupp 6 Veermik ja kere Kood 601. Üldnõuded kerele Nõuded: 1) sõiduki kere peab olema komplektne, osad nõuetekohaselt kinnitatud. Alates 1. oktoobrist 2003. a esmakordselt kasutusele võetud M1 kategooria sõiduki kere tugevus eest otsasõidul peab vastama direktiivi 96/79/EMÜ nõuetele ning M1 ja N1 kategooria sõiduki kere tugevus külgkokkupõrkel peab vastama direktiivi 96/27/EMÜ nõuetele. Alates 31. detsembrist 2012. a esmakordselt kasutusele võetud, mitte üle 2500 kg täismassiga, M1 kategooria ja M1 kategooria sõiduki baasil ehitatud N1 kategooria sõiduki esipinnad peavad vastama direktiivi 2003/102/EÜ nõuetele. Nõuded M2 ja M3 kategooria sõiduki kerele on toodud grupis 9; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 2) veose vedamisel autos peavad sõitjad olema kaitstud ja eraldatud veosest vaheseinaga. Vaheseina ehitus peab vastama veose iseloomule. Vahesein võib olla valmistatud ühtse paneelina, raamile kinnitatud võrguna, varrastest koosnevana vms. Vaheseinas võivad olla kindlalt suletavad laadimisavad. Vaheseina taguses veoseruumis peab veos olema kinnitatud rihmadega, klambritega vms. Veoauto kabiini taga peab olema selline tugisein, mis kaitseb liiklusõnnetuse korral kabiini muljumise eest. Veokastis või veose vedamiseks ette nähtud ruumis peavad olema veose iseloomule vastavad kinnitusvahendid. Kabiinitagune tugisein peab olema vähemalt kabiini laiune ja kõrgune. Puisteainete veoautol võib kere esisein olla madalam kabiinist, kuid mitte madalam külgluukidest/seintest. Puidu või puidukimpude veol peab tugisein olema metallist ja vähemalt koorma kõrgune ja laiune. Poolhaagise esiseina vähim kõrgus, v.a puidu või puidukimpude veol, peab olema 1,6 m veokasti põrandast. Kabiinitagust tugiseina ei nõuta: • sadulvedukilt, kui selle haakes on esiseinaga poolhaagis; • paakautodelt ja paakpoolhaagist vedavalt sadulvedukilt; • suuremõõtmelise ja raskekaalulise veokilt. 3) kiirestiriknevate kaupade veo refrižeraator ja termostaatilised furgoonid peavad vastama kehtestatud nõuetele; 4) M ja N kategooria sõidukitel peab sõiduki esiosale olema kinnitatud direktiivi 77/389/EMÜ kohane pukseerimisseade, mille külge on võimalik haakida puksiirtrossi või -tiislit. M 1 kategooria sõidukil, millel puudub kere tagaosas haagise vedamiseks ettenähtud haakeseade, peab olema samadele nõuetele vastav pukseerimisseade ka kere tagaosas, v.a sõidukil, mis ei ole ette nähtud koormuste pukseerimiseks. Pukseerimisseadmed ei ole kohustuslikud üksiksõiduki kinnitusel; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 5) pukseerimisseade peab vastu pidama sõiduki poolest täismassist põhjustatud staatilisele koormusele; 6) M1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab jääst ja udust vabastama ja läbipaistvuse tagama sõidu ajal kogu juhi vaatevälja ulatuses. 1994. a või hiljem valmistatud M 1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab vastama direktiivi 78/317/EMÜ nõuetele. 1994. a või hiljem esmakordselt kasutusele võetud mootorsõidukite ja nende haagiste kütteseadmed, sõltuvalt sõiduki esmakordselt kasutuselevõtmise ajast ja kasutatavast kütusest, peavad vastama kas direktiivi 78/548/EMÜ või 2001/56/EÜ või 2004/78/EÜ nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivide 77/389/EMÜ (paranduste direktiiv 96/64/EÜ), 78/317/EMÜ, 78/548/EMÜ (paranduste direktiivid 2001/56/EÜ, 2004/78/EÜ, 2006/119/EÜ ja 2006/96/EÜ), 96/27/EÜ, 96/79/EÜ (paranduste direktiiv 1999/98/EÜ) ja 2003/102/EÜ metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 602. Kerest väljaulatuvad osad (eksterjöör) Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduauto kere peab vastama E-reegli nr 26 või direktiivi 74/483/EMÜ ning veoauto kabiin E-reegli nr 61 või direktiivi 92/114/EMÜ nõuetele. Bussi kere peab vastama grupis 9 esitatud nõuetele; 2) kere/kabiini ja nendest väljaulatuvatel osadel, v.a peeglid, antennid, pakiraamid ja detailid, mille kõvadus on väiksem kui 60 Shore'i ühikut ja mis asuvad kõrgemal kui 2 m teepinnast, sõiduki põrandatasapinnast madalamal või, mis ei saa 100 mm läbimõõduga kuuliga veeretamisel kokku puutuda kuuli pinnaga, ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki keret. Kuul, Ø 100 mm, peab veerema üle kerepinnal olevast takistusest nii, et kuuli keskpunkti läbiv kere pinnaga rööbiti olev telg jääks kuuli pinna ja takistuse kokkupuute punktist kõrgemale (joonis 34); PiltJoonis 34. Ø 100 mm kuuli veeretamine üle kere pinnal olevast takistusest. 3) keredetailide ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Keredetailidel, mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasi pööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid, nende jäikade osade servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm; 4) sõiduauto külguste käepidemed ei tohi uksepaneelist välja ulatuda rohkem kui 40 mm, teistel ustel – 30 mm. Veoauto uste käepidemed ja kapoti kinnitid ei tohi kere pinnast välja ulatuda rohkem kui 70 mm, ukse nupud 30 mm ja ülejäänud detailid 50 mm. Kõikide nende detailide ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm. Kere dekoratiivelemendid, mis ulatuvad kerepinnast välja üle 10 mm, peavad eralduma kerest või pöörduma kõrvale vähem kui 100 N suuruse jõu toimel. Viimane nõue ei kehti radiaatori iluvõre dekoratiivdetailidele. Radiaatori iluvõre dekoratiivdetailidele kehtivad käesoleva koodi nõuete punktid 2 ja 3; 5) kui käepide pöördub avamisel rõhttasandis, peab tema pöörduv ots olema sõiduki tagaosa poole ja pööratud kere poole, teistsuguse ehitusega käepidemed peavad olema uputatud; 6) terasplekist servad, nagu vihmaveerennid ja lükanduste liugurteed, on lubatud, kui nende servad on tagasi painutatud nii, et need vastaksid käesolevas koodis esitatud nõuetele; 7) külgmiste pöördakende servade ümardusraadius peab olema vähemalt 1 mm; 8) tungrauaga tõstmise kohad peavad asuma kerepinnast seespool vähemalt 10 mm; 9) klaasipuhasti võlli otsal peab olema kate, mille pindala on vähemalt 150 mm2 ja servade ümardusraadius on vähemalt 2,5 mm; 10) laternavõrud/raamid ei tohi ulatuda hajutiklaasist kaugemale kui 30 mm ja servade ümardusraadiused ei tohi olla väiksemad kui 2,5 mm. Seda nõuet peavad rahuldama ka peitlaternad; 11) radiaatorisse, õhu sisenemis- ja väljumisava võre kahe kõrvutioleva detaili vahe ei tohi ületada 40 mm. Kui see vahe on 40 ja 25 mm vahel, peavad ümardusraadiused olema 1 mm või suuremad, kui vahe on väiksem kui 25 mm, peab ümardusraadius olema vähemalt 0,5 mm; 12) rattamutrid/poldid, rummud, rehvid ja ratta ilukapslid ei tohi ulatuda välja rõhtsa kere puutepinnaga piiratud alast. Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud väljaulatuvate osade ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja rohkem kui 30 mm; 13) veoauto heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist ulatuda väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm; 14) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Ukseluku sulguri vaheasend peab taluma jõudu ukse avanemise suunas 4,44 kN (453 kgf) ja ukse suletud asendi korral 8,89 kN (907 kgf). Ukse piida suunas peab lukk taluma jõudu sulguri vaheasendis 4,44 kN (453 kgf) ja suletult 11,11 kN (1134 kgf); 15) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M1 ja N kategooria sõiduki uksed peavad vastama E-reegli nr 11 või direktiivi 70/387/EMÜ nõuetele; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 16) alates 17. juunist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõiduki väljaulatuvad osad peavad vastama direktiivi 97/24/EÜ nõuetele. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetel M1 ja N kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 11/02 või direktiivi 70/387/EMÜ (paranduste direktiivid 98/90/EÜ ja 2001/51/EÜ), E-reegli nr 26/03 või direktiivi 74/483/EMÜ (paranduste direktiivid 79/488/EMÜ, 87/354/EMÜ ja 2006/96/EÜ) või E-reegli nr 61/00 või direktiivi 92/114/EMÜ ning L kategooria sõidukitel direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiiv 2006/27/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 603. Esikaitsesüsteem Nõuded: 1) M1 ja N1 kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada ainult direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele vastavaid ja e-sertifitseeritud täiendavaid esikaitsesüsteeme; 2) Erandina on lubatud paigaldada direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele mittevastavaid ja e-sertifitseerimata esikaitsesüsteeme: a) enne 1. jaanuari 2002. a liiklusregistrisse kantud M1 ja N1 kategooria sõidukitele; b) kuni 24. maini 2007. a liiklusregistrisse kantavatele M1 ja N1 kategooria maastikuautodele (M1Gja N1G). c) üle 3500 kg täismassiga M1 kategooria sõidukitele. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 2005/66/EÜ (paranduste direktiiv 2006/96/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 604. Antitiib, tuuletamm, tuulesuunajad jms lisandid Nõue: antitiiva, tuuletammi, tuulesuunajate jms lisandite olemasolu korral peavad need olema kinnitatud ja korras. Kontrollimine:  vaatlusega. Kood 605. Kere uksealune karp, kere kandevelemendid, raam, astmelauad Nõuded: 1) kere uksealune karp, kere kandevelemendid, raam, astmelauad peavad olema terved ja kinnitatud; 2) poltliited peavad olema pingutatud, neetliited tihedad ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta. Kontrollimine:  vaatluse ja vasaraga. Kood 606. Kapott, ukseajam, katuseluugid ja kütusepaagi täiteava sulgeseadis Nõue: kapott, ukseajam, katuseluugid ja kütusepaagi täiteava sulgeseadis peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 607. Klaasid Nõuded: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 75%, v.a DOT või SAE tähisega tuuleklaas või enne 1. jaanuari 1985. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki tuuleklaas, mille läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 70%. Tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%, sõltumata nende valmistamise aastast. Kui eriotstarbelisel soomussõidukil on tuuleklaas või ülalnimetatud külgakna klaas kuulikindlast klaasist, siis nende läbipaistvus peab olema vähemalt 60%. Kui tagaakna läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema tahavaatepeeglid; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 2) alates 1. jaanuarist 1985. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki aknaklaasid peavad olema E või e sertifitseeritud või DOT või SAE tähisega märgistatud. Enne 1. jaanuari 1985. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki aknaklaasid peavad olema valmistatud ohutust, purunemisel kildu mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast muust materjalist; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn «päikest» 4) aknaklaaside katmiseks on keelatud kasutada materjale, mille mõjul võimendub valguse peegeldumine klaasilt; 5) E või e sertifitseeritud aknaklaaside asendamine DOT või SAE tähisega märgistatud aknaklaasidega on keelatud. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kontrollimine: 1) TÜ – valguse neeldumismõõdiku ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 43/00 või direktiivi 92/22/EMÜ (paranduste direktiiv 2001/92/EÜ) metoodikale. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 608. Klaasipuhasti Nõuded: 1) klaasipuhasti peab töötama, tehes suuremal kiirusel vähemalt 55 ja vähimal – 10 edasi-tagasikäiku minutis. Kiirusastmete kiiruste vahe peab olema vähemalt 15 edasi-tagasikäiku minutis; 2) ühel kiirusel töötav klaasipuhasti peab tegema vähemalt 45 edasi-tagasikäiku minutis; 3) 1990. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduki tuuleklaasipuhasti peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja stopperiga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 78/318/EMÜ (paranduste direktiivid 94/68/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 609. Aknapesur Nõuded: 1) aknapesur peab toimima; 2) 1990. a või hiljem valmistatud M1 ja N kategooria sõidukite aknapesuri pesuvedeliku paagi maht peab olema vähemalt 1 liiter ja tagama vähemalt klaasipühkija kümne töötsükli jooksul pesuvedeliku pritsimise akna puhastamiseks; 3) 1997. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduki tuuleklaasipesur peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ nõuetele; 4) M2 ja M3 kategooria sõidukitel peab pesuvedeliku paagi maht olema vähemalt 5 liitrit; Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 78/318/EMÜ (paranduste direktiiv 94/68/EÜ) metoodikale. [RTL 2005, 12, 100 – jõust. 23.01.2005] Kood 610. Laternapuhasti Nõuded: 1) kui laternapuhasti on olemas, siis peab autol olema pesuvedeliku paak mahutavusega vähemalt 50 pesutsükliks. Kui sama paaki kasutatakse ka aknaklaaside pesuks, peab selle maht olema ühe liitri võrra suurem; 2) laternapuhasti mittetöötamise korral ei tohi halveneda laternate fotomeetrilised omadused. Töötamisel ei tohi seade katta mehaaniliselt: • üle 20% lähitule laterna valgusavast; • üle 10% lähitulega mitte ühildatud kaugtule laterna valgusavast. 1997. a või hiljem valmistatud autodel võib kasutada ainult E-reegli nr 45 kohast laternapuhastit. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 45/01 metoodikale. Kood 611. Kere/kabiini sisustus (interjöör) Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M1 kategooria sõiduki sisustus peab vastama E-reegli nr 21 või direktiivi 74/60/EMÜ nõuetele; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 2) armatuurlaua kõikide jäikade osade ümardusraadiused peavad olema > = 19 mm, üle 9,5 mm väljaulatuvad nupud, lülitid jms otspinnad peavad olema vähemalt 2 cm2 suurused ja vähemalt 2,5 mm ümardusraadiusega. Kõik sellised nupud peavad «uppuma» armatuurlauda 378 N (37,8 kgf) jõu toimel; 3) pedaalide asend peab vastama E-reeglile nr 35 (vt joonis 35); PiltA. Kolme pedaali asend. Mõõtmed on antud tabelis 7. PiltB. Kahe pedaali asend. Mõõtmed on antud tabelis 8. Joonis 35. Pedaalide asendid. Tabel 7 Mõõtmed millimeetrites Tähis joonisel 54A Suurim Vähim E 100 50 F – 50 G – 50 H – 130 J – 160 Tabel 8 Mõõtmed millimeetrites Tähis joonisel 54B Suurim Vähim E 100 50 H – 130 J – 120 4) sisustamiseks ei tohi kasutada materjali, mille põlemiskiirus on suurem kui 100 mm/min. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, joonlaua ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 11/02 või direktiivi 70/387/EMÜ (paranduste direktiivid 98/90/EÜ ja 2001/31/EÜ), E-reegli nr 21/01 või direktiivi 74/60/EMÜ (paranduste direktiivid 78/632/EMÜ ja 2000/4/EÜ), E-reegli nr 29/02, nr 35/00, nr 36/03 või nr 52/01 või direktiivi 2001/85/EÜ (paranduste direktiiv 2006/96/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 612. Istmed, nende kinnitus, reguleeritavus ja tugevus Nõuded: 1) sõidu ajal kasutatav M, N ja O kategooria sõiduki iste, istme tugevus, istme kinnitused sõiduki kerele ja istme reguleerimise seadmed peavad olema valmistaja juhendi kohased ja peavad toimima. Ühele inimesele arvestatakse istmel vähemalt 400 mm × 400 mm pinda ja 500 mm kõrgusel istmepadjast vähemalt 400 mm laiust leeni pinda. Istekoha laiust mõõdetakse 100 mm kaugusel leenist ja leeni laiust mõõdetakse 50 mm kaugusel leeni mõõtmispunktist. Tagaiste loetakse erandina kolmekohaliseks, kui selle kogulaius on vähemalt 1100 mm ja leeni laius vähemalt 1200 mm. Istekohtade arv ei tohi olla suurem kui seda on ette näinud valmistaja; 2) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõiduki istmed peavad olema sertifitseeritud vastavalt E-reeglile nr 17 või nr 80 või direktiivile 74/408/EMÜ. Nõue ei laiene kokkupandavatele, küljega sõidu suunas olevatele või seljaga sõidu suunas olevatele istmetele ja Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi poolt hallatavate asutuste eriotstarbelistele sõidukitele; 3) alates 20. oktoobrist 2007. a esmakordselt kasutusele võetud M1, N1, M2 (III või B klass) ja M3 (III ja B klass) kategooria sõidukitesse on keelatud paigaldada küljega sõidu suunas olevaid istmeid. Keeld ei laiene: a) kiirabisõidukitele; b) Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi poolt hallatavate asutuste eriotstarbelistele sõidukitele; c) koodi 901 punktis 15 toodud M3 kategooria sõidukitele. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 17/07 või nr 80/01 või direktiivi 74/408/EMÜ (paranduste direktiivid 81/577/EMÜ, 96/37/EÜ ja 2005/39/EÜ) metoodikale. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kood 613. Istme leen ja peatugi Nõuded: 1) istme leeni vähim kõrgus peab olema vähemalt 500 mm, koos peatoega vähemalt 800 mm. Viimatimainitud kõrgust on lubatud vähendada tingimusel, et peatoe ja sõiduki lae vaheline kaugus ei oleks suurem kui 25 mm. Vähim kõrgus koormatud istme padjalt, 100 mm kaugusel leenist kuni laeni, peab olema 850 mm. Üle kahe istmekohaga esiistmel (ühendatud iste) on lubatud keskmisel istmel leeni ja peatoe kõrgust vähendada 700 mm-ni. Leen peab vastu pidama selle taha asetatud 18 kg ja peatugi 10 kg massiga löögile 200 mm kauguselt. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõiduki istme leen peab vastama E-reeglile nr 17 või direktiivile 74/408/EMÜ; 2) reguleeritava kõrgusega peatoe puhul peab reguleerimise ulatus peatoel olema vähemalt 100 mm, kusjuures peatoe kõrgus madalamas asendis peab olema vähemalt 800 mm, v.a juhul, mis on toodud käesoleva koodi nõudes 1; 3) peatoe ehitus peab olema selline, et sfäär Ø 165 mm (vt joonis 36) oleks kõikides asendites kontaktis peatoega. Kontaktpunktide vaheline kaugus ei tohi olla üle 60 mm. Kui peatoe polstri kõvadus on üle 50 Shore'i ühiku, peab selle servade ümardusraadius olema üle 5 mm ja peatugi peab olema kogu ulatuses kaetud polstriga; PiltJoonis 36. Peatoe kontrollimine. 4) alates 1. oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud M 1 kategooria sõiduki esimestel äärmistel istmetel peavad olema peatoed ja need peavad vastama E-reeglite nr 17 või nr 25 või direktiivide 78/932/EMÜ või 74/408/EMÜ nõuetele; 5) E-reeglite nr 17 või nr 25 või direktiivi 74/408/EMÜ nõuetele vastavad istme peatoed peavad olema: a) alates 1. oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud üle 3500 kg täismassiga M 2 kategooria III ja B klassi sõiduki istmetel; b) alates 1. oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud M3 kategooria III ja B klassi sõiduki istmetel; c) alates 1. oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud N1 kategooria sõiduki istmetel; d) alates 1. oktoobrist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud mitte üle 3500 kg täismassiga M 2 kategooria III ja B klassi sõiduki istmetel. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, joonlaua ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 17/07 või nr 25/04 või direktiivi 74/408/EMÜ (paranduste direktiivid 81/577/EMÜ, 96/37/EÜ, 2005/39/EÜ ja 2006/96/EÜ) või direktiivi 78/932/EMÜ (paranduste direktiiv 87/354/EMÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 614. Korrosioon ja välimus Nõuded: 1) praod ja murded peavad olema remonditud; 2) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm 2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki registreeritud värvist; 3) alarmsõidukite värviskeemi ja eritunnuseid on keelatud kasutada muudel sõidukitel; 4) sõidukile kantud kirjed peavad vastama Eesti keeleseaduse nõuetele. Kontrollimine:  vaatluse, vasara ja joonlauaga. Kood 615. Eesmine allasõidutõke Nõuded: 1) alates 10. augustist 2003. a esmakordselt kasutusele võetud N2 ja N3 kategooria sõidukil peab olema E-reegli nr 93 või direktiivi 2000/40/EÜ kohane eesmine allasõidutõke. Nõue ei laiene maastikuautodele ja autodele, kui nende kasutamine muutub allasõidutõkke tõttu võimatuks; 2) N2 kategooria sõidukile, mille täismass ei ole suurem kui 7500 kg, rakendub ainult nõue, et eesmise allasõidutõkke alumise serva kõrgus teepinnast ei tohi ületada 400 mm; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 3) tõkke profiili laius b (vt joonis 37) ei tohi olla N 2 kategooria autodel väiksem kui 100 mm ja N3 kategooria autodel väiksem kui 120 mm. PiltJoonis 37. Tõkke profiili laius. Tõkke otsad ei tohi olla pööratud ette ja neil ei tohi olla teravaid servi, servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm; 4) kui tõkke ehitus võimaldab muuta tema asendit auto ees, siis peab selle sõiduasend olema blokeeritav ning vaheasenditesse ja sõiduasendisse tagasi paigutamiseks vajalik jõud ei tohi olla suurem kui 400 N (40 kgf); 5) tõkke välispind peab olema sile, v.a rõhtne rihveldus ja kuni 10 mm tõkke pinnast välja ulatuvad kinnituspoltide ümarpead; 6) tõke peab olema asetatud nii, et selle kaugus auto esiotsa kõige eesmisest punktist tahapoole rõhttasandis ei ületaks 400 mm. Kui tõke asub auto eesmises asendis, siis 160 kN (16 000 kgf) jõu toimel ei tohi ta nihkuda esitelje poole rohkem kui 400 mm (vt joonis 39); 7) tõkke asukoht autol pealtvaates peab vastama joonisel 38 kujutatule; PiltJoonis 38. Eesmine allasõidutõke. Vaade ülalt. 8) tõkke asukoht külgvaates peab vastama joonisel 39 kujutatule; PiltJoonis 39. Eesmine allasõidutõke. Vaade küljelt. Lubatud deformatsioonid. b – tõkke profiili laius. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 93/00 või direktiivi 2000/40/EÜ (paranduste direktiiv 2006/96/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 616. Külgmine allasõidutõke Nõuded: 1) 1997. a või hiljem valmistatud N2 , N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel peavad külgmised allasõidutõkked vastama E-reegli nr 73 või direktiivi 89/297/EMÜ nõuetele. 1989.–1997. a valmistatud N 2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel peavad olema ohutud külgmised allasõidutõkked. Tõkkeid ei nõuta sadulvedukitelt, kesktelghaagistelt, pikaveose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) erihaagistelt või sõidukilt, mille kasutamist tõkked raskendavad; 2) tõke ei tohi asetseda kere külgtasandist seespool rohkem kui 120 mm ja ei tohi asetseda kere külgtasandist väljaspool; 3) tõkke profiili laius peab olema vähemalt: • N2 ja O3 kategooria sõidukil – 50 mm; • N3 ja O4 kategooria sõidukil – 100 mm; 4) tõkked ei tohi läbi painduda 1 kN (100 kgf) jõu toimel: • kinnituskohast (toest) tahapoole jääval otsal 250 mm kaugusel toest mitte rohkem kui 30 mm; • ülejäänud osadel mitte rohkem kui 150 mm; 5) tõkete paigutus sõidukile peab vastama joonistele 40, 41 ja 42; PiltJoonis 40. Külgmise allasõidutõkke asukoht autol. PiltJoonis 41. Külgmise allasõidutõkke asukoht täishaagisel. PiltJoonis 42. Külgmise allasõidutõkke asukoht poolhaagisel. 6) tõkke välispind peab olema sile ja profiilide otsad sissepoole pööratud. Ümarpeaga poldi pead võivad ulatuda tõkke pinnast välja kuni 10 mm. Kõik teravad servad peavad olema ümardatud vähemalt 2,5 mm raadiusega; 7) tõket võivad asendada ka muud sõiduki ehituslikud elemendid (kütusepaagid, tööriistakastid, akukastid jms), kui need täidavad tõketele esitatavaid nõudeid; 8) tõketele ei tohi kinnitada kütuse-, piduri-, hüdraulika- ja pneumotorusid ning voolikuid; 9) paaksõidukitel jms sõidukitel peavad olema tõkked ehitatud sellise pikkusega, nagu seda võimaldab sõiduki ehitus ja selle kasutamise viis. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja šablooniga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 73/00 või direktiivi 89/297/EMÜ metoodikale. Läbipainet ei pea mõõtma, kui seda on võimalik tõestada arvutustega. Kood 617. Tagumine allasõidutõke Nõuded: 1) N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel peab olema tagumine allasõidutõke (edaspidi koos tõke) ja alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud kõigil M, N ja O kategooria sõidukitel peab tõke vastama E-reegli nr 58 või direktiivi 70/221/EMÜ nõuetele; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 2) tõke peab vastama järgmistele nõuetele: • kõrgus teepinnast kuni tõkke alumise servani ei tohi olla üle 550 mm; • ei tohi olla pikem kui tagasilla gabariitlaius; • kaugus tõkke otsast kuni tagateljel rehvi välisküljeni ei tohi olla suurem kui 100 mm; • tõkke profiili vähim laius peab olema 100 mm; • tõkke profiili otsad ei tohi olla tahapoole pööratud. Servad peavad olema ümardatud raadiusega 2,5 mm; • kui tõke on ümberpaigutatav, ei tohi tööasendisse ja sealt teistesse asenditesse ümber paigutamiseks vajalik jõud ületada 400 N; 3) [Kehtetu –  RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 4) tõke ei tohi asetseda sõiduki tagaservast sõiduki esiosa suunas kaugemal kui 450 mm. Tõket ei nõuta: a) pika veose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) veokilt; b) sõidukilt, mille kasutamist tõke raskendab või teeb võimatuks; c) sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere tagaosa alumise servani koormamata sõidukil ei ületa 550 mm. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 58/01 või direktiivi 70/221/EMÜ (paranduste direktiivid 79/490/EMÜ, 81/333/EMÜ, 97/19/EÜ, 2000/8/EÜ, 2006/20/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale. Läbipainet ei pea mõõtma, kui seda on võimalik tõestada arvutuslikult. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 618. Esitelg. Õõtshoovad Nõuded: 1) esitelg ja õõtshoovad peavad olema kinnitatud; 2) esiteljel ja õõtshooval ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid. Kontrollimine:  vaatluse või lõtkutestriga. Kood 619. Tagatelg. Õõtshoovad Nõuded: 1) tagatelg ja õõtshoovad peavad olema kinnitatud; 2) tagateljel ja õõtshooval ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid. Kontrollimine:  vaatluse või lõtkutestriga. Kood 620. Tugitelg. Hoovad. Tõstemehhanism Nõuded: 1) tugitelg, hoovad ja tõstemehhanism peavad olema kinnitatud ja peavad toimima; 2) tugiteljel ja hoobadel ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid; 3) tõstemehhanism ei tohi lekkida ja pihkuda. Kontrollimine:  vaatluse või lõtkutestriga. Kood 621. Vedru Nõuded: 1) vedrudel ei tohi olla murdumisi, pragusid, vedrulehtede nihkumisi, õhkvedrude pihkumisi ja hüdrovedrude lekkimisi; 2) läbilööki amortiseerivad kummipuhvrid peavad olema terved ja oma kohal. Kontrollimine:  vaatlusega. Kood 622. Stabilisaator Nõue: stabilisaator peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima. Kontrollimine:  vaatlusega. Kood 623. Amortisaator Nõue: amortisaator peab toimima, ei tohi lekkida. Kontrollimine:  vaatlusega. Kood 624. Kere asendi regulaator Nõue: kere asendi regulator ei tohi pihkuda/lekkida, sõiduki kere ei tohi olla kaldu teepinna suhtes. Kontrollimine:  vaatluse, rismuse ja joonlauaga. Kood 625. Poolhaagise ja sadulveduki haakeseade Nõuded: 1) alates 30. novembrist 1995. a esmakordselt kasutusele võetud poolhaagise ja sadulveduki haakeseadmed, v.a sõidukid, mille sadulale mõjuv koormus ületab 20 000 kg, peavad vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele. N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite automaatse reguleerimisega haakeseade (CCD), kui see on paigaldatud, peab vastama E-reegli nr 102 nõuetele; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 2) poolhaagisel peab olema Ø 50,8±0,1 mm veopolt, mis vastab E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele (joonis 43). Sadulakoormusega üle 20 000 kg peab haakeseadme veopolt olema Ø 89±0,1 mm (vt joonis 44); PiltJoonis 43. Poolhaagise veopolt «Ø 50» mm. PiltJoonis 44. Poolhaagise veopolt «Ø 90» mm. 3) sadulveduki haakeseade peab vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele, v.a Ø 90 mm veopoldiga haakeseade; 4) Ø 50 mm ja ø 90 mm veopoldile mõeldud sadulseadme kinnitamiseks auto vaheraamile, montaažiplaadile või raami kronsteinidele peab sadulseadmel olema 12 ava Ø 17 mm. Ø 50 mm veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vedukautole vähemalt kaheksa poldiga M16, Ø 90 mm veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vähemalt 12 poldiga M16 (joonis 45); PiltJoonis 45. Sadulseadme kinnitus vedukautole. 1 – veopoldi põikitelg; 2 – auto sõidusuund; 3 – veopolt; 4 – vedukauto pikitelg; 5 – poldiava lubatud kuju; 6 – poldi ava. 5) Ø 50 mm veopoldiga ja sadula haakeseadmega autorongi ühendusmõõtmed peavad vastama joonisele 46 ja järgmistele nõuetele: • koormata veduki sadula plaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast 1400 mm; • koormatud veduki sadula plaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast 1150...1300 mm. Märkus. Siseriiklikult on lubatud kasutada kõrgemaid sadulaid tingimusel, et autorongi kõrgus ei ületa 4 m. PiltJoonis 46. Poolhaagisautorongi ühendusmõõtmed. d =2040 mm – poolhaagise kere esinurga suurim vaba pöörderaadius; l3 = 100 mm – poolhaagise kere alumise osa vähim kaugus veduki tagaosast; l4 > =80 mm – kaugus punkti x läbiva 6º kalde all oleva tasapinna ja raadiuse d vahel; x – punkt veduki pikitelje püsttasandis, mis moodustub 250 mm kõrgusel sadulaplaadi tasapinnas lõikumisel 6º kaldpinnaga auto pikiteljel; r3 = 2300 mm – poolhaagise kere alaosa vähim pöörderaadius; Ÿ = 25º – poolhaagise pöördenurk veduki pikitelje suhtes, mille ulatuses ei tohi haagise kere olla kontaktis veduki rehvidega ka siis, kui kere suurim kaldenurk taha ω2 = 7º; ω1 = 6º – poolhaagise kere suurim kaldenurk ette, mille puhul poolhaagise kere ei tohi puudutada vedukit; ω2 =7º – poolhaagise kere suurim kaldenurk taha, mille puhul poolhaagise kere ei tohi puudutada vedukit; 6) lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei tohi ületada 4,0 mm; 7) veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohi ületada 1,5 mm. Kontrollimine: 1) TÜ – nihiku, mõõdulindi ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 55/00 või nr 102/00 või direktiivi 94/20/EÜ metoodikale. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kood 626. Täis- ja kesktelghaagise ning nende veduki haakeseade Nõuded: 1) alates 30. novembrist 1995. a esmakordselt kasutusele võetud täishaagise, kesktelghaagise ja nende veduki haakeseade peab vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele.Lubatud on kasutada Ø 40 mm veopoldiga püüduriga haakeseadmeid. Nimetatud haakeseadmed ei ole omavahel vahetatavad. N2, N3 , O3 ja O 4 kategooria sõidukite automaatse reguleerimisega haakeseade (CCD) peab vastama E-reegli nr 102 nõuetele. Rikke korral peab haakeseade jääma tööle mittereguleeritava haakeseadmena ning juhi töökohal peab süttima märgulamp ja lülituma sisse hoiatav helisignaal. Haakeseadme pöördenurgad peavad vastama joonistele 47, 48 ja 49; PiltJoonis 47. Vähimad haakeseadme pöördenurgad rõhttasapinnas. 90o – tiisli pöördenurk sõiduki pikiteljest. PiltJoonis 48. Vähimad haakeseadme pöördenurgad püsttasapinnas. PiltJoonis 49. Haakeseadme vähim pöördenurk ümber sõiduki pikitelje. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 2) veopoldi mõõtmed peavad olema: • liigendiga püüdurseadmes – Ø 49 +0,16 mm; • liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatud ühendusnurgad tagatakse veopoldi kujuga) – Ø 48,7+0,16mm; 3) tiisli veorõnga kulumata puksi lubatud siseläbimõõt peab olema 50 +0,3mm. Tiisli veorõnga mõõtmed peavad vastama joonisele 50; PiltJoonis 50. Tiisli veorõnga mõõtmed. 4) veopoldi ja puksi tööpindade kulumine ei tohi ületada 2,0 mm ja summaarne lõtk 5,0 mm. Haakeseadme kummist tünnvedrude vähim paksus peab olema L = 18 mm (vt joonis 51); PiltJoonis 51. Haakeseadme tünnvedrude paksus. 5) püüduriga haakeseadme raami külge kinnitamise poltide poldiavade läbimõõdud ja nendevahelised kaugused peavad vastama joonisele 52 ja tabelile 9; PiltJoonis 52. Haakeseadme kinnituspoltide avad. Tabel 9 Mõõtmed millimeetrites Haagise arvutusliku massi kategooria Haagise arvutuslik mass tonnides A±0,5 B±0,5 C±0,2 D -1,0-0,5 Poldi mõõt 1 >3,5...15 120 55 15 75 M14 2 >15...24 140 80 17 85 M16 3 >24 160 100 21 95 M20 Haagise arvutuslik mass: WM = 1,33 WR, kus: W M – haagise arvutuslik mass, WR – haagise täismass; 6) kuni 3,5-tonnise täismassiga haagise (O1 ja O 2 kategooria) haakeseade peab olema ühendatav vedukauto haakeseadme kuulpoldiga, mille sfääri läbimõõt on 50 -0,6 mm ja poldi kaela läbimõõt – 29 -2  mm (vt joonis 53). Kuulpoldi kinnitus sõidukile on näidatud joonisel 53 lõigetel A–A ja B–B. Kuulpoldi kõrgust teepinnast mõõdetakse täismassiga vedukil; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006]   PiltJoonis 53. Haakeseadme kuulpolt ja selle paigaldamise mõõtmed. 7) haakeseade ja selle kinnitus peab vastama direktiivi 94/20/EÜ nõuetele; 8) kõikide haagiste haakeseadmed, v.a haagistel, mis haakeseadme katkemisel isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide või -trossidega; 9) kuni 3,5-tonnise täismassiga haagiselamu või haagise veokonksu kinnitamiseks kasutatava ääriku mõõtmed peavad olema joonise 54 kohased; PiltJoonis 54. Kuni 3,5 t täismassiga haagise või haagiselamu veokonksu kinnitus autokere või hoidiku külge. 10) polt- ja neetühendused peavad olema kinnitatud ja keevisliited kvaliteetsed. Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindi, joonlaua, nihiku ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 55/00 või nr 102/00 või direktiivi 94/20/EÜ metoodikale. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kood 627. Kesktelghaagisautorongi ühendusmõõtmed Nõuded: 1) kesktelghaagisautorongi koosseisus olevate N 2 , N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite automaatse reguleerimisega haakeseade (CCD) peab vastama E-reegli nr 102 nõuetele. Rikke korral peab haakeseade jääma tööle mittereguleeritava haakeseadmena ning juhi töökohal peab süttima märgulamp ja lülituma sisse hoiatav helisignaal; 2) haakeseadme veopoldi kaugus vedukauto kere (kasti) tagaseinani, mõõde A (vt joonis 55) peab olema vastav tabelis 10 esitatule. PiltJoonis 55. Haakeseadme asend. Tabel 10 Mõõtmed millimeetrites Konstruktsiooniklass (lubatud kaugus A) Mõõde A tolerantsiga –100 1400 1300–1400 1600 1500–1600 1900 1800–1900 Haakeseade peab tagama vedukauto ja haagise kerede kokkupuutumatuse kuni 6º tee pikikalde korral (vt joonis 55); 3) täismassiga koormatud autorongi haakeseadme vähim kõrgus teepinnast peab olema 425±25 mm (vt joonised 55 ja 57); 4) haagise kere vähim pöörderaadius veopoldi suhtes (vt joonis 56) C min arvutatakse: Piltkus: W – sõiduki laius mm-s (vt joonis 56); A – veopoldi kaugus veduki tagaseinast (vt joonis 55); S – vedukauto ja haagisekerede vaheline vähim vahe pöördel (vt joonised 56 ja 57). Vähim vedukauto ja haagise kerede kaugus pöördel peab olema S = 250 mm. Haagise tiisli vähim pikkus Cmin peab olema vastavalt konstruktsiooniklassile (tabel 11): Tabel 11 Mõõtmed millimeetrites Konstruktsiooniklass Cmin 1400 2100 1600 2300 1900 2550 PiltJoonis 56. Kesktelghaagise pööramine veopoldi suhtes. 5) kesktelghaagise tiisli mõõtmed peavad vastama joonisele 57. Veosilmuse mõõtmed peavad vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele; Kesktelghaagise tiisel. PiltKesktelghaagise tiisli esiosa. Joonis 57. Kesktelghaagise tiisel. 6) vedukauto haakeseade peab vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindi, joonlaua ja nihikuga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 55/01 või direktiivi 94/20/EÜ (paranduste direktiiv 2006/96/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007]   Kood 628. Ühendusjuhtmed Nõuded: 1) vedukautot ja haagist ühendavate juhtmete pistikud ja pistikupesad peavad olema 6 V ja 12 V nimipingega elektrisüsteemide puhul 12 N tüüpi (normaalne) ning 24 V nimipingega elektrisüsteemi puhul 24 N tüüpi (normaalne). Pistikutüüp 12 N ja 24 N (vt joonis 58) on ette nähtud haagise valgussignalisatsiooni ja pidurite juhtimise seadmete (kui need on sõiduki ehituses ette nähtud) ühendamiseks veduki elektrisüsteemiga. Lisaseadmete ühendamiseks peab täiendavalt kasutama 6 ja 12 V elektrisüsteemiga autorongidel 12 S tüüpi pistikuid ja pistikupesi ning 24 V elektrisüsteemi korral 24 S tüüpi pistikuid ja pistikupesi (vt joonis 59); Pilt           PiltJoonis 58. Tüüp 12 N ja tüüp 24 N pistik. Joonis 59. 12 S ja 24 S tüüpi pistik. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 2) eri tüüpi pistikud ja pistikupesad ei ole omavahel vahetatavad, nad erinevad mõõtmete ja juhtmete isolatsiooni värvi poolest. Juhtmed peavad olema ühendatud vastavalt käesolevate nõuete tabelitele 12, 13, 14 ja 15: Tabel 12   Tüüp 12 N Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring 1 kollane vasak suunatuli 2 sinine tagaudulatern 3 valge kere («mass») 4 roheline parem suunatuli 5 pruun parem taga- ja küljeääretuli ning numbrituli 6 punane pidurituli 7 must vasak taga- ja küljeääretuli ning numbrituli Tabel 13   Tüüp 12 S Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring 1 kollane tagurdustuli ja inertspidurite väljalülitusseade 2 sinine vaba (puudub rahvusvaheline määratlus) 3 valge kere («mass») 4 roheline lisatoide 5 pruun kereühenduse kontrolliks 6 punane võimsa tarviti toide 7 must vaba (puudub rahvusvaheline määratlus) Tabel 14   Tüüp 24 N Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring 1 valge kere («mass») 2 must vasak ääre- ja numbrituli 3 kollane vasak suunatuli 4 punane pidurituli 5 roheline parem suunatuli 6 pruun parem külje- ja tagaääretuli 7 sinine haagise pidurite juhtimisseadme toide Tabel 15   Tüüp 24 S Pistiku jala nr Juhtme värvus Vooluring 1 valge kere («mass») 2 must vaba (puudub rahvusvaheline määratlus) 3 kollane tagurdustuli 4 punane toitevool 5 roheline kereühendusega anduri tagasivool 6 pruun lisatoide 7 sinine udutuli 3) M1 ja N1 kategooria sõiduki ja selle haagise 12 V pingele ette nähtud 13 jalaga pistik ja pistikupesa peavad vastama joonisele 60. Pistikupesast väljatõmmatud pistikut peab olema võimalik kinnitada selleks ette nähtud hoidikusse vältimaks pistiku vigastamist. Juhtmed peavad olema ühendatud pistiku jalgadega vastavalt tabelis 16 esitatule: PiltJoonis 60. 13 jalaga pistik. Tabel 16   13 jalaga pistik Pistiku jala nr Vooluring Juhtme ristlõige mm2 1 Vasak suunatuli 1,5 2 Tagaudulatern 1,5 3 Kereühendus jalgade 1...8 vooluringile * 2,5 4 Parem suunatuli 1,5 5 Parem tagaääretuli ja numbrituli ** 1,5 6 Pidurituli 1,5 7 Vasak tagaääretuli ja numbrituli ** 1,5 8 Tagurdustuli 1,5 9 Aku vooluring (toitevool) 2,5 10 Süütelukust lülitatav vool 2,5 11 Kereühendus jala 10 vooluringile * 2,5 12 Vedukauto armatuurlaua signaallambi vooluring, mis signaliseerib haagise haakeseadme ühendatust (peab olema sillatud jalaga 3) 1,5 13 Kereühendus jala 9 vooluringile * 2,5         Märkused: * Haagisega ei tohi olla ühendatud rohkem kui kaks kereühendust kolmest. ** Numbrimärgi tuli peab olema ühendatud kas jalaga 5 või jalaga 7; 4) pistikupesa ümber peab olema vaba ruumi vähemalt 55 mm ulatuses; 5) tarbesõiduki ja selle haagise 24 V pingele ettenähtud 15 jalaga pistik ja pistikupesa peavad vastama joonisele 61. PiltJoonis 61. 15 jalaga pistik. Juhtmed peavad olema ühendatud pistiku jalgadega vastavalt tabelis 17 esitatule: Tabel 17 15 jalaga pistik Pistiku jala nr Vooluring 1 Vasak suunatuli 2 Parem suunatuli 3 Tagaudulatern 4 Kereühendus 5 Vasak taga- ja küljeääretuled ning taganumbrituli 1) 6 Parem taga- ja küljeääretuled ning taganumbrituli 1) 7 Pidurituli 8 Tagurdustuli ja inertspiduri tagurduslukustus 9 Toitevool (+24 V) 10 Piduriklotside kulumise andur 11 Vedruaku rõhuandur 12 Telje tõsteseade 13 Kereühendus jalgadega 14 ja 15 ühendatavatele seadmetele 14 Reserv2) 15 Reserv2) Märkused: 1) Numbrimärgi tuli peab olema ühendatud kas jalaga 5 või jalaga 6. 2) Kui jalgu 14 ja 15 ei kasutata, siis nad võivad pistikupesas puududa; 6) Veduki ja selle haagise (v.a M1, N1, O 1 ja O2 kategooria sõidukid) blokeerumatu pidurisüsteemi elektrilise ühenduse pistik peab vastama joonisele 62; PiltJoonis 62. ABS pidurisüsteemi pistik. Juhtmed peavad olema ühendatud pistiku jalgadega vastavalt tabelis 18 esitatule: Tabel 18 ABS pidurisüsteemi pistik Pistiku jala nr Vooluring Koormusvool A Juhtme vähim ristlõike pind mm2 1 Elektromagnetventiili «+» 301) 6 või 2×2,5 2 Protsessori «+» 2 1,5 3 Protsessori «–» 2 1,5 4 Elektromagnetventiili «–» 301) 6 või 2×2,5 5 Hoiatusseade 2 (24 V) 1,5 6 Reserv2)     7 Reserv2)     Märkused: 1) Suurim lühiajaline vool. 2) Kui jalgu 6 ja 7 ei kasutata, siis nad võivad pistikupesas puududa. Kontrollimine:  vaatluse ja kontrollpistikuga. Kood 629. Poolhaagise reguleeritavad toed ja tiisli toed Nõue: poolhaagise reguleeritavad toed ja tiisli toed peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima. Kontrollimine:  vaatlusega. Kood 630. Täishaagise juhtsilla/pöördsilla lukusti Nõue: täishaagise juhtsilla/pöördsilla lukusti peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima. Kontrollimine:  vaatlusega. Kood 631. Varuratta kinnitus Nõue: varuratta kinnitus peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima. Kontrollimine:  vaatluse ja vasaraga. Kood 632. Veokasti põhi, külje- ja tagaluuk, selle sulgur Nõuded: 1) põhi ja luugid peavad olema terved ning sulgurid peavad toimima; 2) ükski teepinnast kuni 2 m kõrgusel asuv veokasti osa ei tohi sõiduki külgpinnast välja ulatuda rohkem kui 50 mm; 3) koorma sidumiseks ette nähtud aasade/konksude vähim arv on kuus ja need peavad asetsema sümmeetriliselt kere mõlemal küljel suurima sammuga 1200 mm. Veokasti tugipostiga külgnevad aasad/konksud võivad olla kuni 1500 mm kaugusel tugipostil olevast aasast/konksust. Esimene ja viimane aas/konks ei tohi olla kaugemal kui 250 mm esi- või tagaseinast; 4) furgoonisiseste aasade/konksude suurim samm on 600 mm ja suurim kõrgus furgooni põrandast on 1000 mm. Sümmeetrilise asetuse nõue ei kehti furgoonisisestele aasadele/konksudele. Furgooni ehitusest ja otstarbest tingitult on valmistajal lubatud muuta aasade/konksude sammu; 5) aas/konks peab taluma järgmist koormust sõltuvalt sõiduki kandevõimest (tabel 19): Tabel 19 Sõiduki kandevõime (t) Põranda või selle tarindile kinnituva kinniti lubatud koormus (kN) Furgooni seinale või selle tarindile kinnituva kinniti lubatud koormus (kN) = 3,5 5 2,5 >3,5 = 6,0 10 5,0 >6,0 20 5,0 [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 6) aasad/konksud peavad taluma purunemata vähemalt kahekordset tabelis 19 toodud lubatud koormust, kui kinnitile mõjuva jõu suuna erinevus seina tasapinnast ei ole suurem kui 30º; 7) puidu, puidu kimpude, metalli, torude jms veoks kasutatava veokasti/platvormi või aluspakkudega runga külgtulbad peavad olema metallist. Iga eeltoodud veosekimp peab toetuma vähemalt kahele aluspakule. Külgtulbad peavad vastu pidama ilma jäävdeformatsioonita vähemalt 1/4 aluspakule mõjuva veoseosa massist tingitud jõule, kui see rakendub külgtulbale 2 m kõrgusel aluspaku kandepinnast, platvormi või veokasti põhjast; 8) sõiduki ehitus peab võimaldama külgtulpade vahelises alas veose sidumist sõiduki raami, platvormi või veokasti külge. Külgtulpade puhul, mille vahekaugus on 2,5 m või vähem, peab olema vähemalt üks kinnitusrihm, suurema tulpadevahelise kauguse korral vähemalt kaks kinnitusrihma. Sidumisvahendite kinnitusaas/konks peab vastu pidama purunemata 20 kN (2000 kgf) jõule; 9) puidu või puidukimpude veol peab aluspakul olema vähemalt 10 mm kõrgune, ülespoole suunatud servaga terasriba, mis takistab veose nihkumist pikisuunas; 10) sõiduki esmasel või ümberehituse järgsel registreerimisel peab sõiduki omanik esitama ARK-le sõiduki kere, runga valmistaja/ümberehitaja tunnistuse, kus valmistaja kinnitab, et sõidukikere, kabiinitagune kaitse, külgtoed, aluspakud, koormakinnituse aasad/konksud, veokast, platvorm jms on valmistatud vastavalt käesolevatele nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja joonlauga; 2) TK ja TJV katsetustel arvutusega. Kood 633. Furgoonid Nõuded: 1) kere peab olema terve, uksed ja luugid sulguma, külmutusseadmed ei tohi lekkida või pihkuda; 2) ATP vedudel kasutatav furgoon peab vastama kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alase kokkuleppe (ATP) nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel ning korralisel ATP kokkuleppe kohasel järelevaatusel vastavalt ATP lepingu metoodikale. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 1.01.2003] Kood 634. Vahetuskerede veokid Nõuded: 1) trossi-, keti- ja konksuveoga vahetuskerede lukustusseade peab olema mehhaanilise või hüdraulilise ajamiga, mida ei ole võimalik avada juhusliku või tahtmatu käsitsusega. Lukustusseadme avanemist ei tohi põhjustada vahetuskerede mass või mõni muu väline jõud. Kinnitus peab olema kergesti käsitsetav ning vastu pidama jõule, mida põhjustab kere ja selle koorma mass, kui sellele mõjub kiirendus: • ette – 14 m/s2; • külgedele ja taha – 7 m/s2; • üles – 10 m/s2. Sõiduki valmistaja/ümberehitaja peab kinnitama sõiduki kerele lisasildi nagu see on toodud käesoleva lisa koodis 101, kuhu on kantud lisaks järgmised andmed: • kere pikkus, laius ja kõrgus; • kere tühimass ja kandevõime; • kinnituste ja tugede lubatud tugevused; 2) hüdrauliline lukustusseade peab olema täiendavalt kindlustatud mehaanilise lukustusseadmega. Lukustusseadme kinniolek peab olema vaatlusega kergesti määratav; 3) hüdroajami seadmed peavad taluma 1,5-kordset töökoormust ilma jäävate deformatsioonideta; 4) hüdrosüsteemi voolikud peavad taluma 3-kordset töörõhku; 5) hüdrosüsteemi paagi mahtuvus peab olema 20% suurem kogu süsteemi mahtuvusest. Õli tase paagis peab olema kergesti kontrollitav; 6) süsteemi töörõhu kontrollimiseks peab süsteemil olema kontrollmanomeetri ühendamiseks otsik; 7) hüdrosüsteemil peab olema kaitseklapp, mis rakendub pumba töörõhust 10% kõrgemal rõhul. Kui kaitseklapp on reguleeritav, peab seda olema võimalik reguleerida ainult tööriistaga või ta peab olema plommitav; 8) hüdroseadme ehitus peab tagama vahetuskerede liikumiskiiruse, mis ei ületaks 1,0 m/s; 9) vahetuskerede veoseadme trossi vähim pikkus peab olema 2 m. Trossi pikkus ei tohi põhjustada selle takerdumist või keerdumist ümber juhuslike esemete või veoseadme; 10) veoseadme trossidel peavad olema suunajad, mis kindlustavad trosside liikumise ettenähtud suunas; 11) kahe või enama trossiga seadmel peab olema lisaseade, mis tasakaalustab trosside liikumist, vältimaks vahetuskere kõrvalekadumist ning ühe trossi katkemise korral peatab veoseadme töö; 12) trossi kinnitussilmuse vähim raadius on 35 mm; 13) kettide ja trosside tööpinge ei tohi olla suurem kui 1/3 nende katkepingest. Ketid ja trossid peavad olema kergesti kontrollitavad kogu ulatuses; 14) kasutada tohib ainult tööstuslikult valmistatud kontrollitud tugevusomadustega trosse ja kette; 15) 1997. a või hiljem valmistatud vahetuskerel peab esiseina vähim kõrgus kere põrandast olema 1,0 m; 16) vahetuskerega autol peab olema kabiinitagune tugi, mis peab vastu pidama suurimale jõule 60 kN või vähemalt 1/3 koormatud vahetuskere massist tingitud jõule. Arvesse tuleb võtta vähim suurus. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt erimetoodikale. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Kood 635. Kallur ja kassettkallur Nõuded: 1) kalluri hüdroajami seadmed peavad taluma 1,5-kordset töökoormust ilma jäävate deformatsioonideta; 2) hüdrosüsteemi voolikud peavad taluma 3-kordset töörõhku; 3) hüdrosüsteemi paagi mahtuvus peab olema 20% suurem kogu süsteemi mahtuvusest. Õli tase paagis peab olema kergesti kontrollitav; 4) hüdrosüsteemi töörõhu kontrollimiseks peab süsteemil olema kontrollmanomeetri ühendamiseks otsik; 5) hüdrosüsteemil peab olema kaitseklapp, mis rakendub pumba töörõhust 10% kõrgemal rõhul. Kui kaitseklapp on reguleeritav, peab seda olema võimalik reguleerida ainult tööriistaga või see peab olema plommitav; 6) kalluri (ka kassettkalluri) veokasti vaheraam peab olema valmistaja nõuete kohane; 7) veokasti kallutamise ja allalaskmise suurim kiirus ei tohi ületada 10 kraadi/s; 8) kallurseadme hüdrosüsteemis peab olema piirikklapp, mis suunab õli tagasi paaki, kui veokast on tõusnud üles oma piirasendisse; 9) kalluri veokastil/kerel peab olema tugi või muu mehaaniline seade, mis võimaldab töötada või hooldada kallurit tõstetud veokasti/kere all. Kui tugi või seade ei pea vastu koormatud kasti survele, s.t selle toega võib toestada ainult koormata veokasti, peab olema kerel nähtavas kohas sellekohane hoiatussilt (vt joonis 63); 10) kui kalluri ehitus või tõstesilindri asukoht võimaldab ülestõstetud kastil/kerel minna üle piirasendi, peab selle vältimiseks olema kasti/kere ja auto raami vahele ühendatud tross vms; 11) kalluri armatuurlaual peab olema märgulamp, mis põleb, kui kast/kere on üles tõstetud. Märgutule juures peab olema sellekohane hoiatussilt või mõni muu arusaadav tähistus; PiltJoonis 63. Veokasti/kere tugi. 1 – silt hoiatusega, et toestada tohib ainult koormata veokasti. 12) üle 6 m pikkuse kallurikere/veokasti korral peab veokasti kallutamine olema tasakaalustatud; 13) üle 10 m pikkuse kallurikere/veokasti korral peab veokasti tahakallutamine olema julgestatud tugijalgadega; 14) kassettkere tõmbamisel vedukauto veokasti või sealt tagasi haagisele ei tohi selle kiirus ületada 1 m/s; 15) kassettkerega kallurauto kere esisein ja selle külge haagise kere kinnitamise seade peab taluma 1,4 korda suuremat koormust kui seda põhjustab täiskoormaga haagise kassettkere; 16) kassettkerega haagisel peab olema vähemalt üks käsipiduriga pidurdatav telg. Märkus: Kassettkerega haagise märgatavuse parandamiseks võib sellele olla asetatud autonoomne elektrivooluallikas tagatulede toiteks selleks ajaks, kui haagis on autost lahti haagitud. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel erimetoodika kohaselt. Kood 636. Poritiivad Nõuded: 1) poritiivad peavad olema valmistaja nõuete kohased ja kinnitatud; 2) poritiiva tagaosa peab ulatuma vähemalt rattatelje tasandini ja laius rattatelje tasandil olema vähemalt rehvi laius. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 637. Rattakoopad ja poripõlled Nõuded: 1) üle 7,5 t täismassiga N2  ning kõigi N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite tagaratastel peavad olema direktiivi 91/226/EMÜ nõuetele vastavad poripõlled. Poripõlled peavad olema laiemad kui tagarattad (paarisrattad) ja asuma rataste kõige tagumisest pinnast tagapool mitte rohkem kui 300 mm. Kui telgede vahe on nii suur, et teineteise järel asetsevate rataste veerepindade vahe on suurem kui 250 mm, peavad poripõlled olema paigaldatud ka nende rataste vahele. Poripõlle alumine äär ei tohi asuda kõrgemal kui 200 mm maapinnast; 2) M1 kategooria sõiduki rattakoopad ja poripõlled peavad vastama direktiivi 78/549/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 78/549/EMÜ (paranduste direktiiv 94/78/EÜ) või 91/226/EMÜ (paranduste direktiiv 2006/96/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 638. Paakauto stabiilsus Nõue: veosepaagi raskuskeskme kõrgus teepinnast koormata autol ei tohi olla kõrgemal: hg≤0,9b, kus h g – raskuskeskme kõrgus; b – tagarataste rehvide veereteede välisservade vaheline kaugus nagu see on näidatud joonisel 64. PiltJoonis 64. Veosepaagi raskuskeskme kõrgus teepinnast. Kontrollimine:  1) TÜ – mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel ohtlike veoste sõidukid vastavalt E-reegli nr 111 metoodikale. Kood 639. L kategooria sõiduki tuuleklaas Nõue: Alates 17. juunist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud kerega L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil peavad olema direktiivi 97/24/EÜ nõuete kohane tuuleklaas, tuuleklaasi puhasti, tuuleklaasi pesur ja tuuleklaasi soojendi ning nad peavad olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 640. L4e kategooria sõiduki külghaagis [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Nõuded: 1) L4e kategooria sõiduki külghaagis peab paiknema sõiduki paremal küljel. Erandina võib külghaagis paikneda vasakul küljel, kui sõiduk on saadud pärandvarana või ta kuulub ümberasujale; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 2) [Kehtetu –  RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 3) külghaagises ei tohi olla rohkem kui kaks sõitjakohta; 4) mootorratta parem suunatuli tuleb pärast külghaagise paigaldamist eemaldada või välja lülitada ja paigaldada suunatuli külghaagise paremale küljele. Kontrollimine:  vaatlusega. Grupp 7 Mootor Kood 701. Üldnõuded Nõuded: 1) mootorist kütuse, määrdeainete ja jahutusvedeliku silmaga nähtav lekkimine ei ole lubatud; 2) heitgaaside ja karterigaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud; 3) mootori kinnituspadjad peavad olema valmistaja juhendi kohased ja terved; 4) omavoliline mootori kinnituspatjade kinnituskohtade muutmine kere/raami küljes on keelatud; 5) omavoliline mootori toite- ja heitgaaside süsteemi muutmine ja ümberehitamine on keelatud, sh ülelaadeseadmete lisamine või ärajätmine, lisakütusepaakide paigaldamine, õhu- ja heitgaaside osakeste filtrite äravõtmine, heitgaaside katalüsaatorreaktorite äravõtmine, teisele kütuseliigile ümberehitamine (diislikütuselt – bensiinile; bensiinilt või diislikütuselt – gaasile jms ning vastupidi); 6) elektrijuhtmed peavad olema kaitstud hõõrdumise/muljumise, kütuse keemilise, heitgaaside termilise jms kahjustava mõju eest; 7) mootor peab vastama võimsuselt, pöördemomendilt, pöörete arvult, töömahult ja massilt valmistaja poolt sellele sõidukile ette nähtule. Erandina, kui valmistaja ei ole ette näinud erinevate mootorimudelite paigaldamist, on lubatud sõidukile ümberehituse korras paigaldada mootor, mille võimsuse erinevus ei ületa 30%, töömahu erinevus 20% ja massi erinevus 10% valmistaja poolt ette nähtust; Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel sõiduki suurima kiiruse, mootori võimsuse ja pöördemomendi mõõtmine M ja N kategooria sõidukil vastavalt direktiivi 80/1269/EMÜ (paranduste direktiivid 88/195/EMÜ, 89/491/EMÜ ja 97/21/EÜ) ja L kategooria sõidukil vastavalt direktiivi 95/1/EÜ (paranduste direktiivid 2002/41/EÜ ja 2006/27) metoodikale. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 702. Üldnõuded toitesüsteemile Nõuded: 1) toitesüsteemi seadmed peavad olema kaitstud kerega või sõiduki muu osaga, nad peavad olema korrosiooni- ja vibratsioonikindlad ning kaitstud hõõrdumise jms mõju eest; 2) rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda heitgaaside torudele või mõnele teisele kõrge temperatuuriga osale. Kontrollimine: TÜ – vaatlusega. Kood 703. Kütusepaak Nõuded: 1) sõiduki kütusepaak peab olema valmistatud tulekindlast metallist või plastikust. Plastikpaak peab vastama E-reegli nr 34 või direktiivi 70/221/EMÜ nõuetele ja säilitama oma tugevuse temperatuurivahemikus –40±2 oC kuni +53±2 oC ja pidama vastu vähemalt 2 minutit lahtise leegi proovile. N 1, N2, N3, M2 ja M3 kategooria sõidukite kütusepaagid peavad vastama E-reegli nr 34 või direktiivi 70/221/EMÜ nõuetele; 2) kütusepaak ei tohi lekkida, peab olema valmistaja juhendi kohane ja paigutatud valmistaja poolt ette nähtud kohta ja tema poolt ette nähtud viisil; 3) kütusepaak ei tohi asetseda auto või haagise kabiini/kere sõitjateruumis. Kabiini/kere osa, vahesein vms ei tohi olla kütusepaagi üheks osaks; 4) täiteavast väljavoolav (näiteks tankimisel jms) kütus ei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiini vm sarnasesse kohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks; 5) veega täidetud paak peab taluma 3 min vältel rõhku 0,03 MPa (0,3 kgf/cm2). Pärast paagi survestamist on paagi seintes lubatud jääkdeformatsioonid; 6) kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhku tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork; 7) täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummulikeeratud täis paagist ei tohi kütust välja valguda kiiremini kui 30 g/min; 8) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis. Paak peab olema täidetav sõiduki välisküljelt; 9) pliivabal kütusel töötava sõiduki kütusepaagi täiteava läbimõõt peab olema väiksem kui 23,6 mm; 10) [kehtetu] 11) kohtkindlate kütusepaakide mahutavus autol või autorongil, mis on vahetult ühendatud sõiduki mootoriga ja/või lisaseadmetega, ei tohi ületada 1500 liitrit, sellest haagisel asuvate kohtkindlate kütusepaakide mahutavus ei tohi ületada 500 liitrit. Lisaks sellele ei tohi autol või autorongil olla teisaldatavates kütusekonteinerites (näiteks kanistrites) üle 60 liitri kütust; 12) täiendavad lisakütusepaagid peavad olema kinnitatud auto või haagise raamile või põhjale. N2, N2G, N3 ja N3G kategooria sõidukitele peavad lisakütusepaagid olema kinnitatud sõidukivalmistaja juhendi kohaselt või kanduriga sõiduki põhiraami peeltala külge. Vajadusel peab põhiraami või peeltala tugevdama; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 13) M1, M1G, N1 ja N1G kategooria sõidukitele ei ole lubatud kütusepaaki ümber ehitada või paigaldada lisakütusepaake; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 14) M2, M2G, M3 ja M3G kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada lisakütusepaak, kui sõidukivalmistaja on selleks ette näinud ja ette valmistanud bussi keres E-reegli nr 36 või E-reegli nr 52 nõuetele vastava ohutu koha ning sõidukivalmistaja või tema ametlik esindaja on andnud kirjaliku loa, milles on ära näidatud lisapaagi asukoht ja selle paigaldamise skeemid; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 15) lisakütusepaakide paigaldamiseks tuleb eelnevalt taotleda luba Autoregistrikeskuselt. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 34/02 ja direktiivi 70/221/EMÜ (paranduste direktiivid 79/490/EMÜ, 81/333/EMÜ, 97/19/EÜ, 2000/8/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale, M2 ja M3 kategooria sõidukitel lisaks vastavalt E-reeglite nr 52/01 ja nr 36/03 metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 704. Veeldatud gaasi toiteseadmed Nõuded: 1) 1999. a või hiljem valmistatud sõidukil peab mootori veeldatud gaasi toitesüsteem koosnema järgmistest E-reegli nr 67 kohaselt sertifitseeritud seadmetest: • veeldatud gaasi paak; • paagi armatuur; • reduktor ja aurusti; • kaitseklapp; • voolikud; • tankimisotsiku väljaviik; 2) veeldatud gaasi paagi armatuur peab koosnema järgmistest seadmetest: • ventileeritav tankimisblokk; • kütusetaseme näitur; • paagi tankimisel ületäitumist tõkestav seade; • kaitseklapp (rõhutasandaja); • magistraalklapp; • kiiruspiirikklapp või klappide blokk, mis sulgub, kui gaasi voolukiirus ületab piirväärtuse; • gaasikindel ja ventileeritav armatuuri karp; 3) veeldatud gaasi paagile peab olema kinnitatud silt järgmiste andmetega: • valmistaja kaubamärk; • paagi valmistamise järjenumber; • maht liitrites; • tähistus: «VEELDATUD GAAS» «LIQUEFIED PETROLEUM GASE» või (LPG) • töörõhk/kontrollrõhk (näiteks «2,5/3,0 MPa»); • märkus: «suurim täitmise aste 80%»; • ametliku tüübikinnitamise aasta ja kuu (näiteks «83/09»); • ametliku tüübikinnitamise tähised: Piltvõi Pilt; • järgmise survestamise kuupäev: . . . . . . . . . .; 4) veeldatud gaasi paagid peavad vastama kehtestatud nõuetele ning olema läbinud välise ja sisese ülevaatuse ning veesurveproovi; 5) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda, seadmetel ja armatuuril ei tohi olla korrosiooni ning vigastusi; 6) voolikud peavad otsikute külge olema kinnitatud klambritega. Selleks otstarbeks on keelatud kasutada traati, nööri, isoleerpaela jms. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, seebivee ja pintsliga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 67/01 metoodikale. Märkus: Gaasi pihkumise või toitesüsteemi muu rikke avastamisel tuleb ülevaatus katkestada. Ülevaatust võib jätkata pärast remonti, kui rike on kõrvaldatud. Kood 705. Surugaasi toiteseadmed Nõuded: 1) 2001. a või hiljem valmistatud sõidukil peab surugaasil töötava automootori toitesüsteem vastama E-reegli nr 110 nõuetele; 2) surugaasi armatuur peab koosnema järgmistest seadmetest: • ventileeritav tankimisblokk (täiteventiil); • kaitseklapp (rõhutasandaja); • kiirusepiirikklapp või klappideblokk; • gaasikindel ja ventileeritav armatuuri karp; 3) surugaasi gaasiballoonile peab olema märgitud: • valmistaja kaubamärk; • ballooni valmistamise järjenumber; • ballooni mass kg-s (täpsusega ±0,2 kg); • töörõhkMPa-s / veesurveproovi rõhk MPa-s; • ballooni maht liitrites (täpsusega ±0,2 liitrit); • ametliku tüübikinnitamise aasta ja kuu; • järgmise survestamise kuupäev: . . . . . . . . . .; 4) surugaasi paagid peavad vastama kehtestatud nõuetele ning olema läbinud ülevaatuse ja veesurveproovi; 5) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda, seadmetel ja armatuuril ei tohi olla korrosiooni ning esineda vigastusi; 6) voolikud peavad olema otsakute külge kinnitatud klambritega. Selleks otstarbeks on keelatud kasutada traati, nööri, isoleerpaela jms. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega, seebivee ja pintsliga (ülevaatusele esitatud auto gaasiballoonid peavad olema täidetud kuni töörõhuni); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 110 metoodikale. Kood 706. Üldnõuded heitgaaside väljalaskesüsteemile Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukite heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema valmistaja juhendi kohane ja vastama E-reegli nr 59 või direktiivi 70/157/EMÜ nõuetele. L kategooria sõidukite heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema valmistaja juhendi kohane ja alates 17. juunist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud sõidukil vastama E-reegli nr 40 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele; 2) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütuse torudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele; 3) N2 ja N3 kategooria sõidukitel võib suunata heitgaaside toru üles, kui selle ots ületab kabiini kõrgeima punkti tasandi. Toru välisläbimõõt ei tohi olla suurem kui 150 mm. Heitgaaside toru ümbrus peab olema vähemalt 50 mm ulatuses vaba; 5) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema kinnitatud valmistaja juhendi kohaselt, ei tohi olla auke ja pragusid; 6) M1 ja N1 kategooria sõidukite vahetussummutid peavad vastama E-reeglile nr 59 või direktiivi 70/157/EMÜ nõuetele; 7) valmistaja peab märkima väljalaskesüsteemi kõikidele osadele oma nimetuse või kaubamärgi. Märgistus peab olema loetav kogu sõiduki tööea vältel; 8) vahetussummuti ja selle osad ei tohi põhjustada lisavibratsiooni ning peavad olema piisavalt korrosioonikindlad; 9) vahetusheitgaasisüsteem peab olema nii ehituselt kui ka muudelt parameetritelt sarnane sõiduki valmistaja poolt sõidukile paigaldatud algsele süsteemile. Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindi, joonlaua, nihiku ja vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 59/00 või direktiivi 70/157/EMÜ (paranduste direktiivid 81/334/EMÜ, 84/424/EMÜ, 87/354/EMÜ, 89/491/EMÜ, 92/97/EMÜ, 96/20/EÜ, 1999/101/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 40/01 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30, 2006/72/EÜ ja 2006/120/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Kood 707. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed Nõuded: 1) heitgaasi retsirkulatsiooni- ja sundtühikäigusüsteem, õhupuhastid, katalüsaatorseadmed, λ-andur, kübemetepüüdefiltrid jms peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima; 2) M1 ja N1 kategooria sõidukite vahetuskatalüütilised konverterid peavad vastama E-reegli nr 103 nõuetele; 3) vahetuskatalüütilised konverterid peavad olema E või e sertifitseeritud ja valmistaja peab märkima neile oma nimetuse või kaubamärgi. Märgistus peab olema loetav kogu sõiduki tööea vältel; 4) vahetuskatalüütiline konverter peab olema nii ehituselt kui ka muudelt parameetritelt sarnane sõiduki valmistaja poolt sõidukile paigaldatud algsele konverterile; 5) vahetuskatalüütiline konverter peab omama piisavat hapendumis- ja korrosioonikindlust. 6) alates 1. jaanuarist 2009. a peavad L kategooria sõidukite vahetuskatalüütilised konverterid vastama direktiivi 2005/30/EÜ nõuetele. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kontrollimine: 1) TÜ –vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel M1 ja N1 kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 103/00 metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 2005/30/EÜ (paranduste direktiiv 2006/120/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 708. Katalüsaatorita või λ-andurita katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. Kontrollimine:1) TÜ – neljakomponendilise spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 83/05 või direktiivi 70/220/EMÜ (paranduste direktiivid 77/102/EMÜ, 78/665/EMÜ, 83/351/EMÜ, 88/76/EMÜ, 88/436/EMÜ, 89/491/EMÜ, 91/441/EMÜ, 93/59/EMÜ, 94/12/EÜ, 96/44/EÜ, 96/69/EÜ, 98/69/EÜ, 98/77/EÜ, 99/102/EÜ, 2001/1/EÜ, 2002/80/EÜ, 2003/76/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] * Märkus: [Kehtetu –  RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006]  Kood 709. λ-anduriga reguleeritava küttesegu koostisega ja katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki heitgaaside kahjulike ainete piirsisaldus Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. Kontrollimine: 1) TÜ – neljakomponendilise spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 83/05 või direktiivi 70/220/EMÜ (paranduste direktiivid 77/102/EMÜ, 78/665/EMÜ, 83/351/EMÜ, 88/76/EMÜ, 88/436/EMÜ, 89/491/EMÜ, 91/441/EMÜ, 93/59/EMÜ, 94/12/EÜ, 96/44/EÜ, 96/69/EÜ, 98/69/EÜ, 98/77/EÜ, 99/102/EÜ, 2001/1/EÜ, 2002/80/EÜ, 2003/76/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 710. Kompressioonsüütega mootori heitgaasi suitsusus ja kahjulike ainete piirsisaldus Nõue: kompressioonsüütega mootori heitgaasi suitsususe ja kahjulike ainete sisalduse piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. Kontrollimine: 1) TÜ – suitsususemõõturiga ja neljakomponendilise spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt suitsusus E-reegli nr 24/03 või direktiivi 72/306/EMÜ (paranduste direktiivid 89/491/EMÜ, 97/20/EÜ ja 2005/21/EÜ) ja kahjulike ainete sisaldus E-reegli nr 83/05 või direktiivi 70/220/EMÜ (paranduste direktiivid 77/102/EMÜ, 78/665/EMÜ, 83/351/EMÜ, 88/76/EMÜ, 88/436/EMÜ, 89/491/EMÜ, 91/441/EMÜ, 93/59/EMÜ, 94/12/EÜ, 96/44/EÜ, 96/69/EÜ, 98/69/EÜ, 98/77/EÜ, 99/102/EÜ, 2001/1/EÜ, 2002/80/EÜ ja 2003/76/EÜ) või E-reegli nr 49/04 või direktiivi 88/77/EMÜ (paranduste direktiivid 91/542/EMÜ, 96/1/EÜ, 1999/96/EÜ ja 2001/27/EÜ) või direktiivi 2005/55/EÜ (paranduste direktiivid 2005/78/EÜ ja 2006/51/EÜ) metoodikale. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 711. Müra Nõue: sõiduki seisu- ja sõidumüra piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. Kontrollimine: 1) TÜ – müramõõturiga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 51/02 või direktiivi 70/157/EMÜ (paranduste direktiivid 81/334/EMÜ, 84/424/EMÜ, 87/354/EMÜ, 89/491/EMÜ, 92/97/EMÜ, 96/20/EÜ ja 99/101/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reeglite nr 9/06 ja nr 41/03 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiiv 2005/30/EÜ ja 2006/120/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 712. Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus) Nõue: ottomootoriga sõidukil peavad olema toimivad raadiohäirete summutid. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukite elektromagnetiline ühilduvus peab vastama E-reegli nr 10 või direktiivi 72/245/EMÜ nõuetele ning L kategooria sõidukite elektromagnetiline ühilduvus peab vastama E-reegli nr 10 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 10/02 või direktiivi 72/245/EMÜ (paranduste direktiivid 89/491/EMÜ, 95/54/EÜ, 2004/104/EÜ, 2005/49EÜ, 2005/83/EÜ, 2006/28/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 10/02 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30/EÜ, 2006/27/EÜ, 2006/72/EÜ ja 2006/120/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 713. Akudel töötavad M ja N kategooria elektrisõidukid Nõuded: 1) 1997. a või hiljem valmistatud elektrisõidukid peavad vastama E-reegli nr 100 nõuetele ja olema E sertifitseeritud; 2) veoakud peavad olema paigutatud ja ventileeritud nii, et oleks välditud ohtlike gaaside kogunemine sõiduki keresse; 3) veoaku vooluahelas peab olema sulavkaitse või võimsuslüliti (automaatkaitse); 4) osadel, mille talitluspinge on 60 V (alalisvool) või 25 V (vahelduvvool) või kõrgem, peavad olema põletust vältiv (näiteks perforeeritud lehtmetallist vms) kaitse, mida ei ole võimalik tööriistadeta eemaldada; 5) juhi töökohal peab süttima hoiatav märgutuli, kui sõiduki jõuagregaat on sisse lülitatud ja järgneva juhtimisvõttega alustab sõiduk liikumist; 6) hoiatusmärguanne peab lülituma tööle, kui veoakud on tühjenenud sellisele tasemele, kus veel on võimalik sõidukit kõrvaldada liiklusest; 7) tagasikäigu lülimine peab olema blokeeritud, kui sõiduk liigub edasikäiguga kiirusega üle 5 km/h. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 100/00 metoodikale. Grupp 8 Jõuülekanne Kood 801. Sidur Nõuded: 1) käigud peavad lülituma kergelt ja mürata; 2) väljalülitatud siduri ja sisselülitatud käigu korral ei tohi sõiduk liikuda paigast (sidur ei tohi kaasa vedada); 3) pidurdatud auto mootor peab seiskuma siduri lülitumisel (sidur ei tohi libiseda); 4) siduripedaali vabakäik peab olema valmistaja juhendi kohane. Kontrollimine:  proovisõiduga. Kood 802. Käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti Nõuded: 1) käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti ei tohi lekkida, peavad toimima; 2) käigud ei tohi sõiduki liikumisel ise välja lülituda. Kontrollimine:  vaatluse ja proovisõiduga. Kood 803. Kardaanülekanne/rattavõll Nõuded: 1) kardaanülekanne/rattavõll peab olema kinnitatud ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida; kardaani liigendid peavad olema töökorras; 2) vahelaager/laagrid peavad olema valmistaja nõuete kohaselt kinnitatud ja töökorras; 3) nuutühendites ei tohi olla ülemäärast radiaallõtku; 4) porikaitsed peavad olema terved ja nõuetekohaselt kinnitatud. Kontrollimine:  vaatluse, vasara ja proovisõiduga. Kood 804. Peaülekanne Nõuded: 1) peaülekanne ei tohi lekkida; 2) laagrites ei tohi olla ülemäärast lõtku. Kontrollimine:  vaatlusega. Kood 805. Veojõu kontrollsüsteem Nõue: veojõu kontrollsüsteem peab toimima. Liikumise alustamisel ja kiirendamisel ei tohi veorattad libiseda teekatte suhtes või halveneda auto juhitavus. Kontrollimine:  vaatluse ja katsesõiduga. Kood 806. Mootorratta jõuülekanne Nõuded: 1) ketikaitse ja tagaratas peavad olema valmistaja juhendi kohased ja kinnitatud; 2) kett peab olema pingutatud valmistaja juhendi kohaselt; 3) kardaanvõlli liigendid peavad olema töökorras. Kontrollimine:  vaatlusega. Grupp 9 LISANÕUDED BUSSILE Kood 901. Üldnõuded bussile Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud ühekorruseline I, II ja III klassi buss peab vastama E-reegli nr 36 või E-reegli nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele. Direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded ei ole kohustuslikud; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 2) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud A ja B klassi buss peab vastama E-reegli nr 52 või E-reegli nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele. Direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded ei ole kohustuslikud; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 3) alates 1. jaanuarist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud kahekorruseline buss peavad vastama E-reegli nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele. Direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded ei ole kohustuslikud; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 4) alates 1. jaanuarist 2002. a esmakordselt kasutusele võetud II ja III klassi bussi ülaosa tugevus peab vastama E-reegli nr 66 või E-reegli nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 5) 1990. a või hiljem valmistatud bussil peab olema vähemalt kaks ust, nendest vähemalt üks peab olema teenindusuks; 6) enne 1983. a valmistatud ühekorruselise I, II ja III klassi ning A klassi bussi istmetevahelise käigu kõrgus peab olema vähemalt 1900 mm (1500 mm enne tagatelge ja sellest tahapoole vähemalt 1800 mm) ja B klassi bussil vähemalt 1500 mm. Enne 1999. a valmistatud kahekorruselise bussi alumise korruse istmetevahelise käigu kõrgus peab olema vähemalt 1800 mm ja ülemisel korrusel vähemalt 1680 mm; 7) enne 1983. a valmistatud ühekorruselise I, II, III, A ja B klassi ning enne 1999. a valmistatud kahekorruselise bussi istmetevahelise käigu laius peab olema vähemalt 300 mm (külgsuunas nihutatud istmete korral vähemalt 220 mm), istme leeni kõrgus vähemalt 500 mm, istme laius vähemalt 400 mm ning istmetevaheline kaugus I ja A klassi bussidel vähemalt 650 mm ning II, III ja B klassi bussidel vähemalt 680 mm; 8) I, II ja III klassi bussi kahe äärmise ukse vahe, mõõdetuna paralleelselt sõiduki pikiteljega, peab olema vähemalt 40% sõitjateruumi üldpikkusest; 9) bussi iste- ja seisukohtade arvud peavad olema märgitud esimese teenindusukse juurde; 10) kahekorruselise bussi ülemisel korrusel ei ole seisukohad lubatud; 11) bussis peab olema vähemalt üks koht tulekustuti jaoks juhi töökoha läheduses. Kahekorruselisel bussil peab olema lisaks üks koht tulekustuti jaoks bussi ülemisel korrusel. Tulekustuti koht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ning ta maht peab olema vähemalt 15 dm3. Tulekustutid peavad olema kinnitatud ja vajadusel kergesti kättesaadavad; 12) esmaabivahenditele peab olema nõuetekohaselt märgistatud koht/kohad, mille maht peab olema vähemalt 7 dm3 . Selle koha vähim mõõde ei tohi olla väiksem kui 80 mm; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 13) bussi lubatud suurim sõidukiirus on 60 kilomeetrit tunnis, kui bussis on seisvad või küljega sõidusuunas istmetel istuvad sõitjad. Küljega sõidusuunas paiknevad istmed on lubatud I, II ja A klassi bussil; 14) koodides 901–913 toodud nõuded, milles ei ole märgitud bussi valmistamisaastat, kehtivad kõikidele bussidele, sõltumata nende valmistamisaastast. 15) erandina võivad alates 20. oktoobrist 2007. a esmakordselt kasutusele võetud üle 10-tonnise täismassiga M3 kategooria (III või B klass) bussis olla küljega sõidu suunas olevad istmed, mis on paigutatud rühmiti bussi tagumisse ossa nii, et need moodustavad maksimaalselt kümne istekohaga integreeritud salongi. Istmetel peavad olema peatoed ja tõmburiga varustatud kahepunktivööd. Nendele bussidele ei laiene koodi 901 nõuete punktis 13 toodud sõidukiiruse piirang 60 kilomeetrit tunnis. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03, nr 52/01, nr 66/01, nr 107/01 või direktiivi 2001/85/EÜ (paranduste direktiiv 2006/96/EÜ) nõuetele, kusjuures riiklikul tüübikinnitusel ei ole direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded kohustuslikud. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 902. Teenindusuksed Nõuded: 1) teenindusukse mõõdud ja juurdepääs teenindusuksele peavad vastama kood 901 nõuete punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele; 2) bussi teenindususte vähim arv peab vastama tabelile 21. Topeltuks, mille laius on vähemalt 1200 mm, loetakse kaheks ukseks; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Tabel 21 Esmakordne kasutuselevõtt Sõitjate arv I ja A klass II klass III ja B klass Enne 1. jaanuari 1983 Mitte üle 60 2 1 1 61–95 3 1 1 Üle 95 4 1 1 Alates 1. jaanuarist 1983 Mitte üle 45 1 1 1 46–70 2 1 1 71–100 3 2 1 Üle 100 4 3 1 [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 3) teenindusuksed peavad paiknema bussi paremal küljel. I, II ja III klassi bussi vähemalt üks teenindusuks peab asuma bussi kere esimeses pooles. Ratastooliga kasutamiseks mõeldud teenindusuks ning A ja B klassi teenindusuks võivad paikneda bussi kere tagaseinas; 4) liigendbussi igas jäigas osas peab olema vähemalt üks teenindusuks, v.a I klassi liigendbussi esimene kereosa, milles peab olema vähemalt kaks teenindusust. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] PiltKood 903. Varuuksed Nõuded: 1) varuukse mõõdud ja juurdepääs varuuksele peavad vastama kood 901 nõuete punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele; 2) juhiuks loetakse juhikabiinis istuvate sõitjate varuukseks juhul, kui rooliratas, käigukang, mootorikate, seisupiduri hoob ei ole takistuseks juhiuksest väljumisel; 3) juhiuks loetakse sõitjateruumis asuvate sõitjate varuukseks juhul, kui juhiruum on ühendatud sõitjateruumiga nõuetekohase vahekäiguga ja kui juhiuksest väljumiseks on sõitjal juhiistme ja rooliratta vahelt vaba läbipääs. Vaba läbipääsu kontrolliks võib kasutada nõuetekohast varuukse juurdepääsu šablooni. Juhikabiini ja sõitjateruumi vahel võib olla õnnetuse korral juhi poolt kergesti eemaldatav barjäär; 4) varuuks ei tohi olla mehhaniseeritud uks. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] PiltKood 904. Varuaknad, katuse- ja põrandaluugid Nõue: Varuakna, katuse- ja põrandaluugi mõõdud ja juurdepääs nendele peavad vastama kood 901 nõuete punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] PiltKood 905. Väljapääsud Nõuded: 1) väljapääsudeks loetakse nõuetele vastavaid teenindusuksi, varuuksi, varuaknaid, katuse- ja põrandaluuke. I, II ja III klassi bussi vähim väljapääsude arv peab vastama: enne 1983. a valmistatud bussidel tabelile 22, alates 1983. a kuni 1998. a valmistatud bussidel tabelile 23 ja alates 1999. a kuni 2004. a valmistatud bussidel tabelile 24. Tabel 22 Sõitjate arv Vähim väljapääsude arv kuni 22 3 23–35 4 üle 35 5 Märkus: tabelis 22 ei loeta katuseluuke väljapääsudeks. Tabel 23 Sõitjate arv Vähim väljapääsude arv kuni 22 4 23–35 5 üle 35 6 Tabel 24 Sõitjate arv sõiduki osas Vähim väljapääsude arv 9 kuni 23 3 24 kuni 30 4 31 kuni 45 5 46 kuni 60 6 61 kuni 75 7 76 kuni 90 8 üle 90 9 Alates 1983. a kuni 2002. a valmistatud A ja B klassi bussi vähim väljapääsude arv peab olema 3. 2003. a kuni 2004. a valmistatud A ja B klassi bussi vähim väljapääsude arv peab vastama tabelile 25. Tabel 25 Sõitjate arv Vähim väljapääsude arv kuni 16 3 üle 16 4 2005. a või hiljem valmistatud bussi vähim väljapääsude arv peab vastama tabelile 26. Tabel 26 Sõitjate ja meeskonnaliikmete arv sõiduki osas Vähim väljapääsude arv 1 kuni 8 2 9 kuni 16 3 17 kuni 30 4 31 kuni 45 5 46 kuni 60 6 61 kuni 75 7 76 kuni 90 8 91 kuni 110 9 111 kuni 130 10 üle 130 11 2) kõik katuseluugid loetakse kokku üheks väljapääsuks. Väljapääsude arv määratakse igal korrusel ja igas sõitjateruumis eraldi. Kahekorruselise bussi iga korrustevaheline trepp loetakse ülemise korruse väljapääsuks. Kahekorruselise bussi ülemise korruse istmetevaheline käik peab olema ühenduses alumise korruse istmetevahelise käiguga või teenindusuksega vähemalt ühe korrustevahelise trepiga. 1999. a või hiljem valmistatud I ja II klassi bussil, mille ülemisel korrusel rohkem kui 50 sõitjat, ja III klassi bussil, mille ülemisel korrusel on vähemalt 30 sõitjat, peab olema vähemalt kaks treppi, millest üks võib olla varutrepp. Alumise korruse reisijatel peab olema võimalus ohu korral bussist väljuda ilma ülemisele korrusele minemata; 3) topeltaken loetakse kaheks varuaknaks; 4) juhul kui juhiruum ei ole ühenduses sõitjateruumiga, peab tal olema vähemalt kaks väljapääsu, mis ei tohi asuda ühel ja samal küljel; 5) väljapääsude arv bussi külgedel ei tohi oluliselt erineda. A ja B klassi bussil peab olema mõlemal bussi küljel vähemalt üks väljapääs; 6) 1999. a või hiljem valmistatud II ja III klassi bussi ning 2003. ja 2004. a valmistatud A ja B klassi bussi katuseluukide vähim arv peab vastama tabelile 27. Tabel 27 Sõitjate arv Katuseluukide vähim arv 17 kuni 50 1 üle 50 2 2005. a või hiljem valmistatud kõigil B klassi bussidel peab olema vähemalt üks katuseluuk; 7) juurdepääs varuväljapääsudele peab olema vaba. Varuväljapääsud peavad olema kergesti avatavad nii seestpoolt kui ka väljastpoolt; 8) varuväljapääsud peavad olema nõuetekohaselt märgistatud. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kontrollimine: vaatlusega [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Kood 906. Sisustus Nõuded: 1) bussi istmed, nendevaheline kaugus ja istmetevaheline käik peavad vastama kood 901 nõuete punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele; 2) istmed peavad olema kinnitatud bussi kere külge ja omama vajalikku tugevust; 3) kui sõitjate istmete ees on astmesüvend, siis peab istmete ette olema paigaldatud kaitsepiire. Kaitsepiirde kõrgus põrandast, millele toetuvad sõitjate jalad, peab olema vähemalt 800 mm ja see peab ulatuma sõiduki külgseinast kas kõige sisemise astme esipinnani või seespoolse istme pikikeskteljest 100 mm sõiduki pikikesktelje poole, kusjuures arvestada tuleb lühema vahemaaga; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 4) alates 1. jaanuarist 2002. a esmakordselt kasutusele võetud M3 kategooria II klassi, milles ei ole ette nähtud seisukohti, ja III klassi bussi sisustamiseks kasutatavad materjalid peavad vastama direktiivi 95/28/EÜ või E-reegli nr 118 nõuetele. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 118/00 või direktiivi 95/28/EÜ (paranduste direktiiv 2006/96/EÜ) metoodikale. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 907. Kirjed ja märgistus Nõue: vajalik informatsioon ohu korral tegutsemiseks peab olema eestikeelne ja olema kirjutatud mustade tähtedega rohelisele tagapõhjale, millel on kahekordne must ääris. Lastega ja puuetega sõitjate kohtade siltidel peab olema sinine tagapõhi ja sellel valged kujutised.  Alates 1. jaanuarist 2008. a peab kõigis M2 ja M3 kategooria sõidukites turvavööga varustatud istmel istuvale sõitjale nähtavas piirkonnas olema EL direktiivis 2003/20/EÜ sätestatud kavandi kohane piktogramm turvavöö kasutamise nõude teavitamiseks. Lisaks piktogrammile võib olla silt, millel on tekst «KINNITA TURVAVÖÖ». Turvavöö kasutamise nõude teavitamise sildi ja piktogrammi tagapõhi peab olema sinine ja sellel valged tähed või kujutised. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] PiltKood 908. Käsipuud Nõuded: 1) käsipuud ja kinnihoidmisrihmad peavad olema vastupidavad ja kergesti haaratavad; 2) I, II ja A klassi bussis peab olema kõigi seisukohtade jaoks piisav arv käsipuid ja rihmu. Igal seisjal peab olema võimalus haarata vähemalt kahest käsipuust või rihmast; 3) ukseesised süvendid peavad olema ääristatud käsipuudega mõlemalt küljelt. Kaksikukse puhul on nõue täidetud, kui käsipuu asub ukseava teljel; 4) teenindusuksel peab olema käsipuu, millest saab haarata ukse juures teel seisev sõitja, et siseneda bussi; 5) kahekorruselise bussi korrustevahelise trepi mõlemal pool peavad olema käsipuud. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 1.01.2003] PiltKood 909. Liigendbuss Nõuded: 1) bussikeresid ühendav liigend peab võimaldama keredel pöörduda ümber šarniiri telje rõht- ja püsttasandis; 2) liigendbussis peab sisevalgustus olema bussi kõikides keredes ja keredevahelises ühenduskäigus (liigendis), treppidel/trepiastmetel, väljapääsudel, sisemiste väljapääsude avamisseadmetel ja tähistustel ning kõikide sõitjat segada võivate takistuste juures. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] PiltKood 910. Mootoriruum/toitesüsteem Nõuded: 1) mootoriruum peab olema kaetud kattega, mis koosneb vedelikke ja gaase absorbeerivast heliisolatsiooni materjalist, mis on omakorda kaetud tulekindla tiheda materjaliga (näiteks lehtterasega); 2) kütuse või õlilekke tagajärjel ei tohi need ained koguneda bussi keresse ega voolata heitgaaside torudele, vaid peavad olema juhitud kerest eemale tee pinnale; 3) sõitjateruumi kütteks ei ole lubatud kasutada heitgaase; 4) toitesüsteemi seadmed ja torud ei tohi olla juhi- ja sõitjateruumis; 5) toitesüsteemi torud peavad asetsema keres võimalikult kaitstult ja eemal heitgaaside torudest. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] PiltKood 911. Elektriseadmed Nõuded: 1) aku peab asetsema sõitjate- ja juhiruumist eraldi, olema hästi kaitstud ning kergelt juurdepääsetav. Akuruumil peab olema gaase kerest väljajuhtiv ventilatsioon. Aku ja sellega ühendatud elektrijuhtmed peavad olema oma asukohas kindlalt kinnitatud; 2) I, II ja III klassi bussil peab olema ohulüliti, mis peab asuma juhile kergesti kättesaadavas kohas ja vastama järgmistele nõuetele: – peab olema selgesti märgistatud ja kaetud juhuslikku kasutamist vältiva kattega ning tema läheduses peab olema selge ja lühike kasutamisjuhis; – peab lülitama vooluringist välja vähemalt ühe aku klemmi, takistamata seejuures ohutulede süttimist (lubatud on jätta sisselülitatuks sisemine avariivalgustus ja uste kesklukustuse ning sõidumeeriku vooluring); – peab lülitama sisse ohutuled. Ohulülitit võib asendada ka akulüliti või mitu eraldi lülitit tingimusel, et on täidetud ohulülitilt nõutud funktsioonid; 5) 1994. a või hiljem valmistatud bussil peab olema vähemalt kaks eraldi toimivat sisevalgustuse vooluringi, millest ühe rikke korral peab teine edasi toimima. Ühe vooluringina on soovitatav väljapääsude valgustuse vooluring; 6) elektrijuhtmed ja nende kimbud peavad olema isoleeritud ja kaitstud niiskuse, temperatuuri kõikumiste, läbilõikamise, abrasiivse ja hõõrdekulumise ning mootoriruumis õli ja kütuse aurude kahjuliku mõju eest. Kõik juhtmed peavad olema kindlalt kinnitatud ja viidud eemale kütuse-, õli- ja heitgaasitorudest. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] PiltGrupp 10 [Kehtetu - RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 1.01.2003] Grupp 11 Lisanõuded taksole Kood 1101. Kirjed Nõuded: 1) peavad olema keeleseaduse kohased; 2) takso välisküljel peab olema vedaja nimi või teenindusmärk; 3) takso parempoolse tagaukse aknal (sees- ja väljaspool) ja armatuurlaua paremal pool nähtaval kohal peab olema selgelt loetav ja arusaadav hinnakiri, mis vastab taksomeetri kohandamistunnistusele. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Kood 1102. Takso plafoon Nõue: takso katusel peab olema sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on sõna «TAKSO». Plafooni sisevalgustus peab süttima, kui taksomeeter lülitatakse asendisse «vaba». Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Kood 1103. Taksomeeter ja printer Nõue: taksol peab olema töökorras printer ja nähtaval kohal nõuetekohase metroloogilise kontrolli läbinud ning kohandatud taksomeeter. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kontrollimine: vaatlusega ja kviitungi kontrollväljatrükiga. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Kood 1104. Takso rehvid Nõue: takso rehvide mõõdud peavad vastama taksomeetri kohandamistunnistuses toodud mõõtudele. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Grupp 12 Sõiduki mõõtmed Kood 1201. Üldnõuded Nõuded: 1) M2, M3, N ja O kategooria sõiduki ning nendest koostatud autorongi suurimad lubatud mõõtmed ja massid peavad vastama direktiivide 96/53/EÜ (muudatuse direktiiv 2002/7/EÜ) ja 97/27/EÜ (muudatuse direktiiv 2003/19/EÜ) nõuetele. Suuremõõtmelisel ja/või raskekaalulisel veol kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad vastama kehtestatud nõuetele. M 1 kategooria sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama direktiivi 92/21/EMÜ ja 95/48/EÜ nõuetele; 2) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki suurimad mõõtmed ja massid peavad vastama direktiivi 93/93/EMÜ nõuetele ja uude tüüpi, milline on alates 1. juulist 2005. a saanud tüübikinnituse, kuuluval L kategooria sõidukil direktiivi 2004/86/EÜ nõuetele; 3) auto ja selle haagise mõõtmete määramine peab toimuma direktiivi 97/27/EÜ (muudatuse direktiiv 2003/19/EÜ) kohaselt (joonis 86). Sõiduki mõõtmed saadakse valmistaja määratud mõõtmetega ehitatud sõiduki mõõtmisel; PiltJoonis 86. Sõiduki mõõtmete määramine. 4) sõiduki pikkuse (vt joonis 86A) mõõtmisel peab täitma järgmisi tingimusi: 1. auto pikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele auto ees ja taga. Nende kahe tasandi vahele jäävad kõik auto osad, kaasa arvatud ka need, mis ulatuvad autost ette- ja tahapoole (nagu puksiirkonksud, kaitserauad jne); 2. täis- ja kesktelghaagise pikkust peab mõõtma koos tiisliga ja ilma tiislita, kusjuures viimane mõõde antakse sulgudes: näiteks 5500 (3700). Haagise pikkust koos rõhtasendis tiisliga peab mõõtma haakeseadme teljest (näiteks veorõnga teljest) kuni haagise tagumise äärmise osani. Haagise pikkust ilma tiislita peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele haagise ees ja taga; 3. poolhaagise üldpikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele poolhaagise ees ja taga. Mõõde veopoldi teljest kuni haagise tagumise äärmise osani antakse sulgudes haagise kogupikkuse mõõte järel (näiteks 10800 (7800)); 4. pikkuse mõõtmisel ei arvestata järgmisi osi: a) klaasipuhasteid ja -pesureid; b) esimesi või tagumisi tunnusmärke; c) tolli plommimisseadmeid ja plommide kaitsevahendeid; d) tendi ohutus- ja kaitsevahendeid; e) valgustusseadmeid; f) peegleid ja teisi tahavaate seadmeid; g) jälgimise abivahendeid; h) õhuvõtu torusid; i) vahetatavate kerede stoppereid; j) astmelaudu ja käepidemeid; k) kummipuhvreid ja sellesarnast varustust; l) tõstelavasid, kaldteid jms sõiduasendis seadmeid, kui need ei ulatu välja rohkem kui 300 mm, tingimusel, et sõidukil ei ületata kaubaruumi mahtu; m) mootorsõiduki haakeseadmeid; n) elektrisõidukite vooluvõttureid; o) väliseid päikesesirme; 5) sõiduki laiust (vt joonis 86B) peab mõõtma sõiduki pikiteljega rööbiti olevate tema külgede puutetasapindade vahelise kaugusena. Arvesse tuleb võtta kõik väljaulatuvad jäigalt kinnitatud osad, välja arvatud: a) tolli plommimisseadmed ja plommide kaitsevahendid; b) tendi ohutus- ja kaitsevahendid; c) rehvi vigastuse signaalseadmed; d) elastsed poripõlled; e) valgustusseadmed; f) M2 ja M 3 kategooria sõiduki sõiduasendis olevad sisenemise kaldteed ja sõiduasendis olevad tõstetavad platvormid või sellesarnane varustus tingimusel, et need ei ulatu sõiduki küljest väljapoole rohkem kui 10 mm ja kaldteede ette- ning tahapoole suunatud nurkade ümardusraadiused oleksid vähemalt 5 mm ja servade ümardusraadiused vähemalt 2,5 mm; g) peeglid ja teised tahavaate seadmed; h) rehvi siserõhunäiturid; i) sissetõmmatavad trepid; j) teepinnaga kokkupuutes olevate rehvide väljakummunud küljed; p) jälgimise abivahendid; k) juhitavas bussisüsteemis kasutatavate busside sissetõmmatavad külgmised juhtimisseadmed mittesissetõmmatud asendis; 6) sõiduki kõrgust (vt joonis 86C) peab mõõtma sõiduki tugipinna ja sõidukorras koormamata sõiduki kõrgeima osa puutepinna vahelise kaugusena. Arvesse tuleb võtta kõik jäigalt kinnitatud osad, välja arvatud: a) antennid; b) elektrisõidukite pantograafid või vooluvõtturid. Tõstetavate telgedega sõidukite puhul peab arvestama tõsteseadmest tingitud mõjuga. Sõidukil, millel vedrustuse abil on võimalik muuta sõiduki kõrgust, peab mõõtmise ajal vedrustus olema kasutusasendis; c) L kategooria sõidukil lisaks tahavaatepeeglid. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 7) sõiduki baas on sõiduki ühel küljel asuvate ja kõrvutiasetsevate rataste telgede vaheline kaugus. Lisaks loetakse poolhaagisel (vt joonis 86D) baasiks ka veopoldi ja esimeste rataste telje vaheline kaugus. Kui vasaku ja parema külje baasid on erinevad, tuleb eelistada vasaku külje baase. Kui sõidukil on kaks või rohkem baasi, peab baase märkima eest tahapoole. Baaside summa saadakse baaside liitmisel; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 8) sõiduki rööpme (vt joonis 86E) mõõtmisel peab täitma järgmisi tingimusi: sõiduki rööbet peab mõõtma ühe telje rehvide poolt teepinnale jäetud jäljendite keskpaikade vahelise kaugusena. Paarisrehvidega telgede korral – rehvide vahet läbivate sümmeetriatasapindade vahelise kaugusena; 9) [Kehtetu – RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 10) Koormaga või koormata sõiduki mõõtmed peavad vastama koodides 1202, 1203 ja 1204 toodud suurustele. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kontrollimine: mõõdulindiga. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 1202. Lubatud suurim pikkus Nõuded: 1) mootorsõiduk (v.a buss) . . . 12,00 m; 2) täis- ja kesktelghaagis . . . 12,00 m; 3) poolhaagis (haagise veopoldist kuni selle tagaseinani) . . . 12,00 m; 4) liigendbuss ... 18,75 m; 5) L kategooria sõiduk . . . . 4,00 m; 6) veduk haakes poolhaagisega . . . . 16,50 m; 7) veduk täis- või kesktelg- ja tugihaagisega ning kaksikautorong (reguleeritava pikkusega tiisli puhul pikimas asendis), välja arvatud I klassi bussist ning kaheteljelisest bussihaagisest koostatud bussirong . . . . 18,75 m; 8) kui poolhaagis on valmistatud enne 1991. a ja ei täida nõuet 3 või tema veopoldi telje kaugus poolhaagise esiosa mis tahes punktist horisontaalselt mõõdetuna on üle 2,04 m, võib autorongi pikkus olla 15,50 m; 9) enne 1. maid 2004.a esmakordselt kasutusele võetud I klassi bussist ning kaheteljelisest bussihaagisest koostatud bussirong . . . . 24,00 m, mida võib riigisiseselt kasutada kuni 31. detsembrini 2020.a; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 10) kaheteljeline buss ... 13,5 m; 11) kolme- või enamateljeline buss ... 15 m. Kontrollimine:  mõõdulindiga. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Kood 1203. Lubatud suurim laius Nõuded: 1) kõik sõidukid (v.a M1 kategooria sõidukid) 2,55 m; 2) M1 kategooria sõidukid 2,50 m; 3) köetavate, termos-, külmik- ja külmutussõidukite kered, kui kere soojusisolatsiooniga seina paksus on vähemalt 45 mm või millel on akrediteeritud katsekoja tunnistus või plaat kere vastavuse kohta ATP kokkuleppele, ja kuni 1. maini 2004. a registreeritavad I ja II klassi bussid 2,60 m. Enne 1. maid 2004. a registreeritud üle 2,55 m laiusi busse võib alates 1. maist 2004. a kasutada riigisiseselt kuni 31. detsembrini 2020. a; 4) L1e kategooria sõidukid 1,00 m; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 5) L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukid 2,00 m; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 6) L kategooria veduki haakes olev haagis 2,00 m; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 7) [Kehtetu] 8) O3 ja O4 kategooria täis- ja kesktelghaagised võivad olla neid vedavatest vedukautodest laiemad kuni 0,15 m; 9) poolhaagis võib olla teda vedavast sadulvedukist (esitelje kohalt mõõdetud gabariitmõõdust) laiem kuni 0,35 m. Märkus. Nõuetes 7, 8 ja 9 mainitud sõidukite laiused ei tohi ühelgi juhtumil ületada vastavalt 2,55 m või 2,60 m. Kontrollimine:  vaatluse ja mõõdulindiga. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 1204. Lubatud suurim kõrgus Nõuded: 1) kõigil sõidukeil, v.a L kategooria sõidukid, 4,00 m; 2) L kategooria sõidukil 2,50 m. Kontrollimine:  mõõdulindi või gabariitväravaga. Kood 1205. Pöörderaadius Nõue: kõik mootorsõidukid ja autorongid peavad suutma liikuda ringteel, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius on 5,30 m. Kui seisva sõiduki esirattad on pööratud välja 12,5 m raadiusega ringis liikumisele, siis ei tohi sellest asendist liikuma hakkamisel sõiduki ükski punkt väljuda kaugemale kui 0,8 m (liigendbussil 1,2 m) kujutletavast vertikaalpinnast, mis ühtis seisva sõiduki küljega (edaspidi väljaulatus). Kui N kategooria sõiduki toestatud teljed on üles tõstetud või kandvad teljed ei ole koormatud, siis on lubatud väljaulatuse suurus 1,0 m. Alates 1. oktoobrist 2004. a esmakordselt kasutusele võetud M 2 ja M3 kategooria sõiduk peab pöördel täitma direktiivi 2003/19/EÜ nõudeid. Kontrollimine:  katsesõiduga. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Kood 1206. Lubatud suurim kaugus veduki veokasti esiseinast Nõuded: 1) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani ilma veduki veokasti tagaseina ja haagise veokasti esiseina vahelise kauguseta (t) võib olla: L – t = 15,65 m (vt joonis 87); PiltJoonis 87. Täishaagisega autorongi veokastide pikkus. 2) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani (L) võib olla: L = 16,40 m (vt joonis 88). PiltJoonis 88. Suurim kaugus veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani. Märkus: Mõõtmisel peavad veduk ja täishaagis asuma ühel sirgel ning reguleeritava pikkusega tiisel tema pikimas asendis. Kontrollimine:  mõõdulindiga. Kood 1207. Autorongi veduki viimase telje ja täishaagise esimese telje vaheline vähim kaugus Nõue: veduki viimase telje kaugus täishaagise esimesest teljest (lt) peab olema: lt≥ 3 m (vt joonis 89). PiltJoonis 89. Autorongi veduki viimase telje ja täishaagise esimese telje vaheline kaugus. Märkus: [Kehtetu – RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kontrollimine:  mõõdulindiga. Märkus. Vahetatavate kerede ja standardiseeritud veoste (konteinerid) mõõtmed ei tohi olla suuremad kui on toodud koodides 1202, 1203 ja 1204. Grupp 13 Sõiduki ja autorongi massid [RTL 2003, 23, 335 – jõust. 20.02.2003] Kood 1301. Täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass Nõuded: 1) 2-teljelise täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass on 18 t (vt joonis 90); PiltJoonis 90. a) täishaagis; b) kesktelghaagis. 2) 3-teljelise või suurema telgede arvuga täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass on 24 t (vt joonis 91). [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007]     PiltJoonis 91. a) täishaagis; b) kesktelghaagis. Kontrollimine: 1) TÜ – registreerimisdokumentide järgi; 2) TK ja TJV katsetustel kaalumisega. Kood 1302. Autorongi lubatud suurim tegelik mass Nõuded: 1) vedukist ja täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass: a) 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 36 t; b) 2-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 40 t; c) 3- või 4-teljelisest vedukist ja 2-, 3- või 4-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 40 t; 2) sadulvedukist ja poolhaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass: a) 2-teljelisest sadulvedukist ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 28 t; b) 2-teljelisest sadulvedukist ja 3-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 40 t; c) 3-teljelisest sadulvedukist ja 2- või 3-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 40 t; d) 3-teljelisest sadulvedukist ja 2- või 3-teljelisest, 40 jala pikkuste konteinerite veo poolhaagisest, mida kasutatakse kombineeritud kaubaveo korral, koosneval autorongil – 44 t; 3) 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass: a) kui poolhaagise telgede vahe on 1,3 m või suurem, kuid ei ületa 1,8 m (vt joonis 92) – 36 t; PiltJoonis 92. Tandemtelgede asetus. b) kui poolhaagise telgede vahe on suurem kui 1,8 m – 36 t ja lisaks 2 t, kui on täidetud järgmised tingimused: - poolhaagise teliku registrikoormus on 20 t; - sadulveduki registrimass on 18 t; - sadulveduki veoteljel on paarisrattad; - sadulveduki veoteljel kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust * (vt joonis 93). Märkus: * Veotelje vedrustus võrdsustatakse õhkvedrustusega, kui ta täidab direktiivi 96/53/EÜ nõudeid.   PiltJoonis 93. Autorongi koormus ja poolhaagise tandemtelgede asetus. Kontrollimine: kaalumise ja mõõdulindiga. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007]   Kood 1303. Mootorsõiduki haakes veetava või pukseeritava sõiduki lubatud suurim tegelik mass Nõuded: 1) ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki valmistaja poolt määratud vedukiga veetava haagise lubatud suurimat massi; 2) M1 ja N1 kategooria veduki haakes on lubatud vedada O1 või O2 kategooria kesktelghaagist. M2 ja M3 kategooria veduki haakes on lubatud vedada kesktelghaagist või kaheteljelist täishaagist. Haagise lubatud suurim tegelik mass on: a) pidurita haagise korral 0,75 tonni või 0,5 veduki tühimassi, kusjuures aluseks tuleb võtta väiksem väärtus; b) piduriga haagise korral veduki registrimass või M1G ja N 1G kategooria veduki korral 1,5-kordne veduki registrimass, kuid mitte üle 3,5 tonni, v.a M3 kategooria I klassi veduki korral; c) M3 kategooria I klassi veduki korral, kui kaheteljelisel bussihaagisel on ABS pidurid, 1,4-kordne veduki registrimass; 3) N 2 ja N3 kategooria veduki haagise lubatud suurim tegelik mass on: a) pidurita haagise korral 0,75 tonni või 0,5 veduki tühimassi, kusjuures aluseks tuleb võtta väiksem väärtus; b) piduriga haagise, v.a poolhaagise, korral 1,5-kordne veduki registrimass, v.a inertspiduriga haagise korral; c) inertspiduriga haagise korral 3,5 tonni; d) 2,0-kordne veduki registrimass, kui veduki kõik teljed on veoteljed; 4) mootorsõiduki või autorongi pukseerimisel peavad olema täidetud liikluseeskirja 22. peatükis toodud nõuded; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 5) L kategooria veduki haagise lubatud suurim tegelik mass on 0,5 veduki tühimassi. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega. [RTL 2004, 130, 2018 – jõust. 8.10.2004] Kood 1304. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass Nõue:mootorsõiduki lubatud suurim registrimass ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt määratud täismass ja ei tohi ületada: a) 2-teljelisel mootorsõidukil – 18 t; b) 3-teljelisel mootorsõidukil – 25 t; c) 3-teljelisel mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t – 26 t; d) 4-teljelisel kahe juhtteljega mootorsõidukil – 31 t; e) 4-teljelisel kahe juhtteljega mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t – 32 t; f) 3-teljelisel liigendbussil – 28 t. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kontrollimine:  registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. Kood 1305. L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass Nõue: L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt on määratud ja alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass ei tohi ületada: a) L5e kategooria sõidukil (elektrisõidukil ei arvestata veoakude massi) – 1000 kg; b) L6e kategooria sõidukil – 350 kg; c) sõitjateveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil – 400 kg; d) veosteveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil (elektrisõidukil ei arvestata veoakude massi) – 550 kg. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 1306. L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime Nõue: L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt on määratud ja alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime ei tohi ületada: a) sõitjateveoks ettenähtud L5e kategooria sõidukil – 300 kg; b) veosteveoks ettenähtud L5e kategooria sõidukil – 1500 kg; c) L6e kategooria sõidukil – 200 kg; d) sõitjateveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil – 200 kg; e) veosteveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil – 1000 kg. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 1307. Lubatud suurim registrimass sõltuvalt sõiduki baasist Nõue: 4-teljelise mootorsõiduki lubatud suurim registrimass tonnides võib olla kuni viiekordne veduki esimese ja viimase telje vaheline kaugus meetrites, kui seejuures ei ületata koodi 1304 nõudeid. Erandina on siseriiklikul veol kahe kaheteljelise telikuga mootorsõiduki, mille telikute keskpunktide vaheline kaugus on suurem kui 4,0 m, lubatud suurim registrimass 32,0 t, kui seejuures on täidetud koodide 1304 ja 1405 nõuded. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja kaalumisega. [RTL 2003, 85, 1252 – jõust. 26.07.2003] Grupp 14 Sõiduki lubatud suurim registriteljekoormus Kood 1401. Mittevedava telje lubatud suurim registrikoormus Nõue: lubatud suurim registrikoormus üksikul mittevedaval teljel on 10 t. Kontrollimine:  registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega. Kood 1402. Kaheteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagise teliku lubatud suurim registrikoormus Nõue:kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus sõltuvalt telgede vahekaugusest on: 1) telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11 t; 2) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t; 3) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t; 4) telgede vahekaugus d on 1,8 m või suurem – 20 t. PiltJoonis 94. Kaheteljelisele telikule mõjuv koormus. F – koormus; d – telgede vahekaugus. Kontrollimine:  registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja kaalumisega. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 1403. Kolmeteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagise teliku lubatud suurim registrikoormus Nõue: kolmeteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus sõltuvalt telgede vahekaugusest on: 1) telgede vahekaugus d ei ole suurem kui 1,3 m – 21 t; 2) telgede vahekaugus d on suurem kui 1,3 m, kuid ei ületa 1,4 m – 24 t. PiltJoonis 95. Kolmeteljelisele telikule mõjuv koormus. F – koormus; d – telgede vahekaugus. Kontrollimine:  registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja kaalumisega. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 1404. Veotelje lubatud suurim registrikoormus Nõue: üksiku veotelje lubatud suurim registrikoormus on 11,5 t. Kontrollimine:  registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. Kood 1405. Mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus Nõue: mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus sõltuvalt telgede vahekaugusest on: 1) telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11,5 t; 2) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t; 3) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t; 4) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m ja kui veoteljel on paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega samaväärne vedrustus või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t – 19,0 t. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kontrollimine:  registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi või kaalumisega. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 1406. Sõiduki vähim lubatud telje/telgede koormus Nõuded: 1) koormatud sõiduki veotelje või veotelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 25% sõiduki täismassist. Nõue ei laiene sõidukitele, mis on esmakordselt kasutusele võetud alates 1. oktoobrist 2003. a; 2) koormatud N, M2 ja M3 kategooria sõiduki juhttelje või juhttelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 20% sõiduki täismassist, v.a alates 1. oktoobrist 2004. a esmakordselt kasutusele võetud M2 ja M3 kategooria II, III ja B klassi jäiga kerega ja ühe juhtteljega sõidukid, mille juhttelje koormus ei tohi olla väiksem kui 25% sõiduki tühimassist (koormamata sõidukil) või täismassist (koormatud sõidukil). Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Grupp 15 Täiendavad nõuded liiklusregistrisse kantud rahvusvahelises liikluses osalevale sõidukile Kood 1501. Üldnõuded rahvusvahelises liikluses osalevale sõidukile Nõuded: 1) liiklusregistrisse kantud rahvusvahelises liikluses osalev N kategooria veoauto ja tema haagis, kui veoauto või autorongi registrimass ületab 3,5 t, ning M2 ja M3 kategooria buss ja tema haagis, k.a sihtotstarbeline veoauto ja buss, mis ei ole ette nähtud sõitjate ja veoste veoks, peavad olema läbinud rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise (ülevaatuse). Esmakordselt rahvusvahelisel autoveol kasutusele võetav buss, mis on valmistatud enne 1991. a, välja arvatud oma kulul korraldataval veol kasutatav buss, peab omama valmistajatehase sertifikaati või kirjalikku tõendit selle kohta, et mootori heitgaaside kahjulike ainete sisaldus vastab E-reegli nr 49/01 või direktiivi 88/77/EMÜ (EURO 0) nõuetele ja müratase E-reegli nr 51/01 või direktiivi 70/157/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 84/424/EMÜ) nõuetele; 2) ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema märgistatud ja nende märgistus, varustus ja tehnoseisund peavad vastama ADR nõuetele; 3) kiirestiriknevate toiduainete veo erisõidukid peavad vastama ATP nõuetele; 4) rahvusvahelises maanteeveos osalevad sõidukid peavad vastama AETR nõuetele. Kontrollimine:  registreerimisdokumentide järgi ja vaatlusega. [RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001] Kood 1502. Pidurid Nõue: kõikidel õhkpiduriga sõidukitel peab olema 2-juhtmeline pidurisüsteem ja vastama eespool toodud nõuetele. Kontrollimine:  vaatlusega. Kood 1503. Riigi tunnusmärk Nõue: sõidukil peab olema koodi 111 kohane selle riigi tunnusmärk, kus sõiduk on registreeritud. Kontrollimine:  vaatlusega. Kood 1504. Registreerimismärgid Nõue: sõidukil peavad olema koodi 102 kohased registreerimismärgid. Kontrollimine:  vaatlusega. Kood 1505. Nõuded bussile Nõue: rahvusvahelistel vedudel osalevad bussid peavad vastama E-reeglite nr 36 või nr 52 nõuetele. 1999. a või hiljem valmistatud kahekorruselised bussid peavad vastama E-reegli nr 107 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja šabloonidega. Bussi teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesoleva eeskirja vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ette nähtud metoodikale. Kood 1506. «Roheline veoauto» («GreenLorry ») Nõuded: 1) peab vastama CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omama vastavat tunnistust; 2) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 34 (EURO-1) toodud piirväärtusi; Tabel 34 g/kW h Kahjulik aine Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis CO 4,9 HC 1,23 NOX 9,0 Kübemed Võimsus = 85 kW 0,7 Võimsus >85 kW 0,4 3) diiselauto heitgaaside neeldumistegur «K» ei tohi ületada valmistaja andmesildil näidatud väärtust; 4) müra ei tohi ületada tabelis 35 toodud piirväärtusi; Tabel 35 dB(A) Mootori võimsus Müra Võimsus =150 kW 78 Võimsus >150 kW 80 Kontrollimine: TÜ – valmistaja tõendi olemasolu ja selle vastavust sõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile. Auto teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesolevate nõuetega vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ette nähtud metoodikale. Kood 1507. Ohutu veoauto («Greener and SafeLorry») Nõuded: 1) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 36 toodud piirväärtusi, vastavalt E-reeglile nr 49/02, rida B või direktiivile 88/77/EMÜ (parandatud direktiiviga 91/542/EMÜ) («EURO 2»): Tabel 36 Kahjulik aine Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis CO 4,0 [g/kWh] HC 1,1 [g/kWh] NOx 7,0 [g/kWh] Kübemed 0,15 [g/kWh] 2) müra ei tohi ületada tabelis 37 toodud piirväärtusi, vastavalt E-reeglile nr 51/02 või direktiivile 70/157/EMÜ (parandatud direktiiviga 1999/101/EÜ): Tabel 37 Mootori võimsus Müra [dB(A)] Võimsus ≤ 150 kW 78 Võimsus > 150 kW 80 3) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm; 4) peavad olema E-reegli nr 73/00 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased külgmised allasõidutõkked; 5) peab olema E-reegli nr 58/01 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke; 6) peavad olema E-reegli nr 6/01 või direktiivi 76/756/EMÜ (parandatud direktiiviga 1999/15/EÜ) kohased ohutuled; 7) peab olema E-reegli nr 27/03 kohane ohukolmnurk; 8) peab olema AETR kokkuleppe või direktiivi 3821/85/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 1056/97/EÜ) kohane sõidumeerik; 9) peab olema E-reegli nr 89 või direktiivi 92/24/EMÜ kohane kiiruspiirik; 10) N3 kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 70/01 kohased suure sõiduki tunnusmärgid; 11) peavad olema E-reegli nr 13/09 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid; 12) peavad olema E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 1999/7/EÜ) kohased juhtimisseadmed. Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või tema volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuste olemasolul. [RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001] Kood 1508. EURO3 ohutu veoauto («EURO3 safelorry») Nõuded: 1) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelites 38 ja 39 toodud piirväärtusi, vastavalt E-reeglile nr 49/03, rida A või direktiivile 88/77/EMÜ (parandatud direktiiviga 1999/96/EÜ) («EURO 3»): Tabel 38 Kahjulike ainete sisaldus heitgaasis vastavalt ESC ja ELR katsetsüklitele Kahjulik aine Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis CO 2,1 [g/kWh] HC 0,66 [g/kWh] NOx 5,0 [g/kWh] Kübemed 0,10 (0,131) [g/kWh] Suitsusus 0,8 [m-1] Märkus: 1 Sõidukitel, mille silindrimaht on alla 0,75 dm3 ja nominaalne töörežiim pööretel üle 3000 min -1. Tabel 39 Kahjulike ainete sisaldus heitgaasis vastavalt ETC katsetsüklile Kahjulik aine Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis [g/kWh] CO 5,45 NM.HC 0,78 CH41 1,6 NOx 5,0 Kübemed 0,16 (0,21)2 Märkused: 1 Gaasimootorile. 2 Sõidukitel, mille silindrimaht on alla 0,75 dm3 ja nominaalne töörežiim pööretel üle 3000 min -1. 2) müra ei tohi ületada tabelis 40 toodud piirväärtusi, vastavalt E-reeglile nr 51/02 või direktiivile 70/157/EMÜ (parandatud direktiiviga 1999/101/EÜ): Tabel 40 Mootori võimsus Müra [dB(A)] Võimsus ≤ 150 kW 78 Võimsus > 150 kW 80 3) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm; 4) peavad olema E-reegli nr 73/00 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased külgmised allasõidutõkked; 5) peab olema E-reegli nr 58/01 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke; 6) peavad olema E-reegli nr 46/01 või direktiivi 71/127/EMÜ (paranduste direktiiv 88/321/EMÜ) kohased tahavaatepeeglid; 7) peab olema AETR kokkuleppe või direktiivi 3821/85/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 1056/97/EÜ) kohane sõidumeerik; 8) peavad olema E-reegli nr 48/01 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiiv 97/28/EÜ) kohased valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed; 9) peab olema E-reegli nr 89 või direktiivi 92/24/EMÜ kohane kiiruspiirik; 10) N3 kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 70/01 kohased suure sõiduki tunnusmärgid; 11) peavad olema E-reegli nr 13/09 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid; 12) peavad olema E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 1999/7/EÜ) kohased juhtimisseadmed. Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või tema volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuste olemasolul. [RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001] Kood 1509. Ohutu, EURO3 ohutu või EURO4 ohutu veoauto haagis Nõuded: 1) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm; 2) peavad olema E-reegli nr 73 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased külgmised allasõidutõkked; 3) peab olema E-reegli nr 58 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke; 4) peavad olema E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiiv 97/28/EÜ) kohased ohutuled; 5) peavad olema E-reegli nr 70 kohased suure sõiduki tunnusmärgid; 6) peavad olema E-reegli nr 13 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või tema volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuse olemasolul. [RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001] Kood 1510. EURO4 ohutu veoauto («EURO4 safelorry») Nõuded: 1) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 41 või 42 toodud piirväärtusi vastavalt E-reeglile nr 49 või direktiivile 88/77/EMÜ (parandatud direktiiviga 2001/27/EÜ): Tabel 41 Kahjulike ainete sisaldus heitgaasis vastavalt ESC ja ELR katsetsüklitele Kahjulik aine Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis CO 1,5 [g/kWh] HC 0,46 [g/kWh] NOx 3,5 [g/kWh] Kübemed 0,02 [g/kWh] Suitsusus 0,5 [m-1] Tabel 42 Kahjulike ainete sisaldus heitgaasis vastavalt ETC katsetsüklile Kahjulik aine Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis [g/kWh] CO 4,0 NMHC 0,55 CH41 1,1 NOx 3,5 Kübemed2 0,03 Märkused: 1 Rakendatakse gaasimootorile.                  2 Ei rakendata gaasimootorile. 2) müra ei tohi ületada tabelis 43 toodud piirväärtusi vastavalt E-reeglile nr 51 või direktiivile 70/157/EMÜ (parandatud direktiiviga 1999/101/EÜ): Tabel 43 Mootori võimsus Müra [dB(A)] Võimsus ≤ 150 kW 78 Võimsus > 150 kW 80 3) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm; 4) peavad olema E-reegli nr 73 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased külgmised allasõidutõkked; 5) peab olema E-reegli nr 58 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke; 6) peavad olema E-reegli nr 46 või direktiivi 71/127/EMÜ (paranduste direktiiv 88/321/EMÜ või 2003/97) kohased tahavaatepeeglid; 7) peab olema AETR kokkuleppe või direktiivi 3821/85/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 1056/97/EÜ) kohane sõidumeerik; 8) peavad olema E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiiv 97/28/EÜ) kohased valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed; 9) peab olema E-reegli nr 89 või direktiivi 92/24/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 2004/11/EÜ) kohane kiiruspiirik; 10) peavad olema E-reegli nr 70 kohased suure sõiduki tunnusmärgid; 11) peavad olema E-reegli nr 13 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid; 12) peavad olema E-reegli nr 79 või direktiivi 70/311/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 1999/7/EÜ) kohased juhtimisseadmed. Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või tema volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuste olemasolul. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Grupp 16 Lisanõuded ohtlike veoste veo sõidukile Kood 1601. Ohtlike veoste veo sõiduki tehnoseisund, varustus ja märgistus Nõue: ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema täiendavalt märgistatud, nende varustus ja tehnoseisund peavad vastama ohtlike veoste veole kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga. Ohtlike veoste paak- või paakkonteinersõiduk vaadatakse üle, kui esitatakse OÜ Tehnokontrollikeskus poolt väljastatud tehnilise kontrolli protokoll. Kui ohtlike veoste paak- või paakkonteinersõidukit kasutatakse rahvusvahelisel veol, kontrollitakse OÜ Tehnokontrollikeskus poolt väljastatud veoanuma ADR vastavuse tunnistuse olemasolu ja kehtivust; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglile nr 105/01 või direktiivile 98/91/EÜ. [RTL 2004, 130, 2018 – jõust. 08.10.2004] Grupp 17 Lisanõuded trollile Kood 1701. Elektriohutus Nõue: troll peab vastama majandusministri kinnitatud elektriseadmete elektriohutuse ja valmistaja eeskirjadele. Kontrollimine:  TÜ – vastavalt elektriohutuse eeskirjale. Grupp 18 LISANÕUDED PUUETEGA JUHI SÕIDUKI ERISEADMETELE Kood 1801. Üldnõuded puuetega juhi sõiduki eriseadmetele Nõuded: 1) isik, kelle sõiduk vajab ümberehitamist, peab esitama ARK-le mootorsõidukijuhi tervisetõendi; 2) sõiduki ümberehituse ulatuse määrab tervisetõendi alusel ARK; 3) katsesõidul määratakse puuetega juhi sõiduki juhtimise oskused ja sõiduki ohutus. Sõiduk peab olema ümber ehitatud nii, et seda saab juhtida ka puueteta juht; 4) paigaldatud abiseadmed peavad vastama juhi puudele, nad peavad olema töökorras. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Grupp 19 Lisanõuded eksamisõidukile ja õppesõidukile Kood 1901. Eksamisõiduki ja õppesõiduki lisavarustus ja tähistamine Nõue: lisanõuded eksamisõiduki lisavarustusele ja selle tähistamisele on toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskirjas. Lisanõuded õppesõiduki lisavarustusele ja selle tähistamisele on toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskirjas. Kontrollimine : Vaatlusega. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Grupp 20 Nõuded vanasõidukile Kood 2001. Vanasõiduki originaalsus Nõuded: 1) vanasõiduki vastavus originaalsusele: a) valmistamisajaga enne 01.01.1930. a – vähemalt 70% ulatuses; b) valmistamisajaga alates 01.01.1930. a kuni 31.12.1945. a – vähemalt 75% ulatuses; c) valmistamisajaga alates 01.01.1946. a kuni 31.12.1960. a – vähemalt 85% ulatuses; d) valmistamisajaga alates 01.01.1961. a kuni 31.12.1970. a – vähemalt 90% ulatuses; e) valmistamisajaga alates 01.01.1970. a ja vähemalt 35 aastat tagasi – vähemalt 95% ulatuses; 2) originaalsuse hindamisel kontrollitakse sõiduki kere, pinnakatte, veermiku, mootori, jõuülekande, elektriseadmete, interjööri, varustuse ja muude osade vastavust originaalsusele; 3) originaalseks loetakse ka originaaliga äravahetamiseni sarnased detailid, seadmed, pinnakate ja muud osad; 4) sõiduki interjöör, istmed, lahtikäiv katus, polsterdus ning muud riide, naha või muu sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad olema terved ja puhtad; 5) sõiduki nähtaval välispinnal ei või olla korrosiooni ega pinnakatte kahjustusi. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 2002. Vanasõiduki tehnoseisund ja varustus Nõuded: 1) sõiduki mootoris, kütuse- ja jahutussüsteemis, jõuülekandes ning veermikus ei tohi olla nähtavaid lekkeid; 2) heitgaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud; 3) sõiduki piduriseadmed peavad olema töökorras ja võimaldama sõidukit peatada; 4) valgustus- ja signalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras ja toimima; 5) juhtimisseadmetes ja veermikus ei tohi olla vigastusi ja jääkdeformatsioone, esinevad lõtkud ei tohi olulisel määral mõjutada sõiduki kasutamist; 6) sõiduki muud seadmed peavad olema töökorras ja toimima; 7) sõiduki kere detailides ja raamis ei tohi olla pragusid ja murdeid; 8) sõiduki interjöör, istmed, lahtikäiv katus, polsterdus ning muud riide, naha või muu sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad olema terved ; 9) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist ja turvisemustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 mm; 10) sõiduki nähtaval välispinnal ei või olla korrosiooni ega pinnakatte kahjustusi; 11) sõidukil peab olema koodi 114 kohane ohukolmnurk ja koodi 110 kohane tulekustuti. Kontrollimine: vaatluse, proovisõidu, lõtkutestri ja nihkkaliibriga. [RTL 2006, 75, 1392 – jõust. 29.10.2006]     Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» lisa 1 lisandus A [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 1. E-reeglite nimekiri E-reegel / paranduste seeria number Algversioon ja viimase paranduse kuupäev Reegli nimetus R 1/01 08.08.60 30.12.97 R2 kategooria hõõglambiga asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule latern R 2/03 08.08.60 09.03.86 Asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule laternas kasutatav hõõglamp R 3/02 01.11.63 08.11.00 Mootorsõiduki ja selle haagise helkurid R 4/00 15.04.64 13.01.00 Auto (v.a mootorratas) ja selle haagise registreerimismärgi valgusti R 5/02 30.09.67 27.04.98 Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega auto lamplatern («SealedBeam» – SB) R 6/01 15.10.67 26.12.00 Mootorsõiduki ja selle haagise suunatuled R 7/02 15.10.67 27.12.00 Mootorsõiduki (v.a mootorratas) ja selle haagise ääre- ja pidurituled R 8/04 15.11.67 04.02.99 Halogeenlambiga (H1, H2, H3, HB 3, HB4, H7, H8 ja/või H 9) asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule latern R 9/06 01.03.69 23.06.99 Kolmerattalise sõiduki müra R 10/02 01.04.69 10.11.99 Sõiduki tekitatud raadiohäired R 11/02 01.06.69 20.04.86 Sõiduki uste kinnitus ja lukud R 12/03 01.06.69 23.03.00 Juhi kaitsmine sõidukis rooliseadme löögi eest E 13/09 01.06.70 27.12.00 M, N ja O kategooria sõiduki pidurdamine E 13H/00 11.05.98 05.07.00 M1 kategooria sõiduki pidurdamine R 14/05 01.04.70 26.12.00 Turvavöö R 15/04 01.08.70 21.10.88 Otto- ja diiselmootori gaasilised saasteained. Ottomootori võimsuse mõõtmine. Sõiduki kütusekulu mõõtmine R 16/04 01.12.70 27.12.00 Sõiduki juhi ja täiskasvanud sõitja turvavööd ja turvaseadmed R 17/07 01.12.70 08.03.00 M1 kategooria sõiduki istme kinnitus ja peatoed R 18/02 01.03.71 03.09.97 Sõiduki ärandamisvastane seade R 19/02 01.03.71 23.03.00 Udulatern R 20/02 01.05.71 25.12.97 Mootorsõiduki halogeenlambiga (H4), asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule latern R 21/01 01.12.71 08.03.00 Sõiduki sisustus R 22/05 01.06.72 08.11.00 Mootorratta ja mopeedi juhi ja sõitja motokiiver ning näokate R 23/00 01.12.71 28.12.00 Mootorsõiduki ja selle haagise tagurduslatern R 24/03 01.12.71 27.03.01 Ametlikult kinnitatud ühtsed tingimused: 1. diiselmootori nähtavad saasteained 2. diiselmootori autole asetamine 3. diiselmootoriga auto nähtavad saasteained 4. diiselmootori võimsuse mõõtmine R 25/04 01.03.72 15.01.97 Sõiduki (v.a M1 kategooria) näoga sõidusuunas istmega kokkuehitatud või sellele kinnitatavad peatoed R 26/02 01.07.72 06.07.00 Sõidukist väljaulatuvad osad R 27/03 15.09.72 18.01.98 Ohukolmnurk R 28/00 15.01.73 28.12.00 Mootorsõiduki helisignaal R 29/02 15.06.74 27.02.99 Veoauto kabiinis asuvate isikute kaitse R 30/02 01.04.71 28.12.00 Mootorsõiduki ja selle haagise rehvid R 31/02 01.05.71 27.04.98 Mootorsõiduki asümmeetrilise valgusjaotusega halogeenlamplatern (HSB) R 32/00 01.07.75 11.09.92 Sõiduki kere tugevus tagant otsasõidul R 33/00 01.07.75 17.11.99 Sõiduki kere tugevus eest otsasõidul R 34/01 01.07.75 18.01.79 Sõiduauto tuleohutus R 35/00 10.11.75 11.09.92 Pedaalide asukohad sõidukis R 36/03 01.03.76 28.12.00 Suur ühissõiduk R 37/03 01.02.78 28.12.00 Ühtsetele tingimustele vastavates mootorsõiduki laternates kasutatavad hõõglambid R 38/00 01.08.78 28.12.00 Mootorsõiduki ja selle haagise tagaudulaternad R 39/00 20.11.78 25.12.97 Spidomeeter ja selle paigaldamine mootorsõidukile R 40/01 01.09.79 26.06.96 Ottomootoriga mootorratta heitgaasid R 41/03 01.06.80 05.02.00 Mootorratta müra R 42/00 01.06.80 09.10.80 Sõiduki esi- ja tagakaitseraud R 43/00 15.02.81 08.03.00 Sõiduki ohutu aknaklaas R 44/03 01.02.81 08.11.00 Laste turvaseadmed sõidukis R 45/01 01.07.81 08.11.00 Mootorsõiduki laternapuhasti R 46/01 01.09.81 03.01.98 Mootorsõiduki tahavaatepeegel R 47/00 01.11.81 01.11.81 Ottomootoriga mopeedi heitgaaside saasteainete sisaldus R 48/02 01.01.82 06.07.00 Sõiduki valgustus- ja valgussignalisatsiooni seadmed ning nende asetus R 49/02 15.04.82 12.11.98 Diiselmootorite ja diiselmootoriga sõidukite heitgaaside saasteainete sisaldus R 50/00 01.06.82 29.12.00 Mopeedi, mootorratta ning nendega võrdsustatud sõiduki esimesed ja tagumised ääre-, piduri- ja suunatuled ning numbrituli R 51/02 15.07.82 17.11.99 Vähemalt neljarattalise mootorsõiduki müra R 52/01 01.11.82 29.12.00 Väike ühissõiduk R 53/01 01.02.83 08.11.00 Mootorratta valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete asetus R 54/00 01.03.83 29.12.00 Tarbesõiduk (commercialvehicle) ja selle haagise rehvid R 55/00 01.03.83 12.12.00 Autorongi haakeseade R 56/00 15.06.83 10.03.95 Mopeedi ja sellega võrdsustatud sõiduki esilatern R 57/01 15.06.83 27.04.98 Mootorratta ja sellega võrdsustatud sõiduki esilatern R 58/01 01.07.83 25.03.89 Tüübikinnituse ühtsed nõuded: I tagant allasõidutõkkele; II allasõidutõkke paigaldamisele; III sõiduki tagaosa kaitsele R 59/00 01.10.83 25.12.94 Vahetatavad summutisüsteemid ja nende vahetatavad osad R 60/00 01.07.84 16.06.95 Kaherattalise mootorratta ja mopeedi juhtimisseadmed, juhtimis- ja kontrollseadmete ning indikaatorite märgistamine R 61/00 15.07.84 15.07.84 Tarbesõiduki kabiini tagaseinast eespool asuvatest pindadest väljaulatuvad osad R 62/00 01.09.84 08.03.00 Mootorratta juhtrauaga mootorsõiduki kasutustõkis R 63/01 15.08.85 23.06.99 Mopeedi müra R 64/00 01.10.85 17.09.89 Sõiduki ajutiseks kasutamiseks mõeldud varuratas R 65/00 15.06.86 23.01.97 Eritalituse mootorsõiduki hoiatustuli R 66/00 01.12.86 03.09.97 Suure ühissõiduki kere ülemise osa tugevus R 67/01 01.06.87 08.11.00 Veeldatud naftagaasil töötava auto eriseadmed R 68/00 01.05.87 30.11.96 Auto suurima kiiruse mõõtmine R 69/01 15.05.87 07.02.99 Aeglase sõiduki ja selle haagise märk R 70/01 15.05.87 07.02.99 Suure ja raskesõiduki märk R 71/00 01.08.87 01.08.87 Agrotraktori juhi vaateväli R 72/00 15.02.88 28.07.98 HS1 halogeenlambiga mootorratta asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja kaugtule esilatern R 73/00 01.01.88 01.01.88 Veoauto, selle haagise ja poolhaagise külgmised allasõidutõkked R 74/01 15.06.88 18.11.99 Mopeedi valgustusseadmed ja valgussignalisatsioon R 75/00 01.04.88 07.02.99 Mootorratta õhkrehv R 76/00 01.07.88 16.06.92 Mopeedi kaug- ja lähitulega esilatern R 77/00 30.09.88 29.12.00 Mootorsõiduki seisutuli R 78/02 15.10.88 22.02.97 L kategooria sõiduki pidurdamine R 79/01 01.12.88 07.02.99 Sõiduki rooliseade R 80/01 23.02.89 29.12.00 Suure ühissõiduki istmete tugevus ja kinnitus R 81/00 01.03.89 03.01.98 Külghaagisega või ilma selleta mootorsõiduki juhtraua külge kinnitatud tahavaatepeegel R 82/00 17.03.83 Mopeedi halogeenhõõglambiga esilatern R 83/04 05.11.89 08.11.00 Sõiduki saasteainete sõltuvus kasutatavast mootorikütusest R 84/00 15.07.90 Sisepõlemismootoriga sõiduki kütusekulu mõõtmine R 85/00 15.09.90 14.05.98 Sisepõlemismootoriga M ja N kategooria sõiduki mootori efektiivvõimsuse mõõtmine R 86/00 01.08.90 15.02.96 Agro- ja metsatraktorite valgustus- ja valgussignalisatsiooni seadmed R 87/00 01.11.90 29.12.00 Mootorsõiduki päevasõidutule latern R 88/00 10.04.91 27.08.93 Kaherattalise sõiduki reflekteeriv rehv R 89/00 01.10.92 Sõiduki tüübikinnitamise ühtsed tingimused: I sõiduki suurima kiiruse piiramine II ametlikult kinnitatud ühtsetele tingimustele vastava kiiruspiiriku asetamine sõidukile III kiiruspiirik R 90/01 01.11.92 08.03.00 Mootorsõiduki ja selle haagise piduriklotsikate R 91/00 15.10.93 29.12.00 Mootorsõiduki ja selle haagise külgmised ääretuled R 92/00 01.11.93 07.02.99 Mootorratta heitgaaside summutisüsteemid R 93/00 27.02.94 Sõiduki tüübikinnitamise ühtsed tingimused: I eesmine allasõidutõke II eesmise allasõidutõkke paigutamine autole III eesmise allasõidutõkkega sõiduk R 94/01 01.01.95 12.08.98 Juhi ja sõitjate kaitse eest otsasõidul R 95/01 26.05.95 08.11.00 Juhi ja sõitjate kaitse küljelt otsasõidul R 96/00 15.12.95 05.02.00 Agrotraktori heitgaaside saasteainete sisaldus R 97/01 01.01.96 13.01.00 Häiresüsteemid R 98/00 15.04.96 03.01.98 Gaaslahenduslambiga põhilatern R 99/00 15.04.96 07.05.98 Gaaslahenduslambid R 100/00 23.08.96 28.06.96 Akudel töötavad M ja N kategooria elektrisõidukid R 101/00 13.12.96 05.02.00 M1 ja N1 kategooria sõidukite CO 2 emissioon ja kütuse tarbimine R 102/00 13.12.96 Automaatse reguleerimisega haakeseade R 103/00 23.02.97 06.07.00 M1 ja N1 kategooria sõidukite vahetatavad katalüütilised konverterid R 104/00 15.01.98 13.01.00 Mootorsõiduki triip- ja kontuurhelkurmärgised R 105/01 07.05.98 13.01.00 Ohtlike veoste veo sõidukid R 106/00 07.05.98 13.01.00 Agrotraktorite ja nende haagiste õhkrehvid R 107/00 18.06.98 12.11.98 Suured kahekorruselised bussid R 108/00 23.06.98 10.03.99 Sõiduautode ja nende haagiste taastatud õhkrehvid R 109/00 23.06.98 10.03.99 Tarbesõidukite ja nende haagiste taastatud õhkrehvid R 110/00 28.12.00 Loodusliku surugaasi toiteseadmed R 111/00 28.12.00 N ja O kategooria paaksõidukite stabiilsus R 112/00 21.09.2001 Asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja kaugtulelaternad R 113/00 21.09.2001 Sümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja kaugtulelaternad R114/00 1.02.2003 Turvapadja süsteemi vahetatav turvapadja moodul R 115/00 30.10.2003 Lisaseadmed gaasikütuse kasutamiseks R 116/00 06.04.2005 Kasutustõkis R 117/00 06.04.2005 Rehvide müra R 118/00 06.04.2005 Sõiduki interjööris kasutatava materjali tuleohutus R 119/00 06.04.2005 Pöördelatern R 120/00 06.04.2005 Põllumajandus- ja metsatraktorite mootorite võimsuse, pöördemomendi ja kütusekulu mõõtmine R 121/00 18.01.2006 M ja N kategooria sõidukite juhtseadiste, märgulampide ja näidikute paigutus ja identifitseerimine R 122/00 18.01.2006 M, N ja O kategooria sõidukite küttesüsteemid R123/00 02.02.2007 Kohanduvate esitulede süsteem (AFS) R124/00 02.02.2007 M1, O1 ja O2 kategooria sõidukite veljed (varuosana) [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007]     2. Direktiivide ja määruste nimekiri   [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Direktiivi tähis Jõustumise aeg Nimetus 70/156/EMÜ 06.02.1970 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 70/157/EMÜ 06.02.1970 Müratase 70/220/EMÜ 20.03.1970 Heitgaasid 70/221/EMÜ 20.03.1970 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked 70/222/EMÜ 20.03.1970 Tagumise registreerimisnumbri koht 70/311/EMÜ 12.04.1970 Sõiduki rooliseade 70/387/EMÜ 27.07.1970 Sõiduki uste kinnitus ja lukud 70/388/EMÜ 27.07.1970 Mootorsõiduki helisignaal 71/127/EMÜ 01.03.1971 Mootorsõiduki tahavaatepeegel 71/320/EMÜ 26.07.1971 Piduriseade 72/245/EMÜ 20.06.1972 Raadiohäirete summuti 72/306/EMÜ 02.08.1972 Diisli suitsusus 73/350/EMÜ 07.11.1973 Müratase 74/60/EMÜ 17.12.1973 Sõiduki sisustus 74/61/EMÜ 17.12.1974 Sõiduki kasutustõkis 74/132/EMÜ 11.02.1974 Piduriseade 74/290/EMÜ 28.05.1974 Heitgaasid 74/297/EMÜ 04.06.1974 Ohutu rool 74/408/EMÜ 22.07.1974 Istme tugevus 74/483/EMÜ 17.09.1974 Sõidukist väljaulatuvad osad 75/443/EMÜ 26.06.1975 Kiirusmõõdik ja tagasikäik 75/524/EMÜ 25.07.1975 Piduriseade 76/114/EMÜ 18.12.1975 Valmistaja silt 76/115/EMÜ 18.12.1975 Turvavöö kinnitus 76/756/EMÜ 27.07.1976 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 76/757/EMÜ 27.07.1976 Mootorsõiduki ja selle haagise helkurid 76/758/EMÜ 27.07.1976 Eesmised, külgmised ja tagumised ääretuled ning piduri- ja päevasõidulaternad 76/759/EMÜ 27.07.1976 Suunatuled 76/760/EMÜ 27.07.1976 Numbrituli 76/761/EMÜ 27.07.1976 Põhilaternad (sh lambid) 76/762/EMÜ 27.07.1976 Eesmised udulaternad 77/102/EMÜ 30.11.1976 Heitgaasid 77/389/EMÜ 17.05.1977 Pukseerimisseade 77/538/EMÜ 28.06.1977 Tagumised udutuled 77/539/EMÜ 28.06.1977 Tagurdustuled 77/540/EMÜ 28.06.1977 Seisutuled 77/541/EMÜ 28.06.1977 Turvavööd 77/649/EMÜ 27.09.1977 Vaateväli sõiduki ees 78/315/EMÜ 21.09.1977 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 78/316/EMÜ 21.09.1977 Armatuurlaua sümbolid 78/317/EMÜ 21.09.1977 Tuuleklaasi soojendusseade (defroster) 78/318/EMÜ 21.12.1977 Klaasipuhasti ja pesurid 78/507/EMÜ 19.05.1978 Valmistaja silt 78/547/EMÜ 12.12.1978 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõidukile ja selle haagise tüübikinnitusele 78/548/EMÜ 12.06.1978 Sõitjateruumi küttesüsteem 78/549/EMÜ 12.06.1978 Ratta poripõlled 78/632/EMÜ 19.05.1978 Sõiduki sisustus 78/665/EMÜ 14.07.1978 Heitgaasid 78/932/EMÜ 16.10.1978 Peatoed 78/1015/EMÜ 23.11.1978 L kategooria sõiduki müra 79/488/EMÜ 18.04.1979 Sõidukist väljaulatuvad osad 79/489/EMÜ 18.04.1979 Piduriseade 79/490/EMÜ 18.04.1979 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked 79/795/EMÜ 20.07.1979 Mootorsõiduki tahavaatepeegel 80/233/EMÜ 21.11.1979 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 80/780/EMÜ 22.07.1980 L kategooria sõiduki tahavaatepeegel 80/1267/EMÜ 16.12.1980 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõidukile ja selle haagise tüübikinnitusele 80/1268/EMÜ 16.12.1980 Kütusekulu 80/1269/EMÜ 16.12.1980 Mootori võimsus 80/1272/EMÜ 22.12.1980 L kategooria sõiduki tahavaatepeegel 81/333/EMÜ 13.04.1981 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked 81/334/EMÜ 13.04.1981 Müratase 81/575/EMÜ 20.07.1981 Turvavöö kinnitus 81/576/EMÜ 20.07.1981 Turvavööd 81/577/EMÜ 20.07.1981 Istme tugevus 81/643/EMÜ 29.07.1981 Vaateväli sõiduki ees 82/244/EMÜ 17.03.1982 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 82/318/EMÜ 02.04.1982 Turvavöö kinnitus 82/319/EMÜ 02.04.1982 Turvavööd 83/276/EMÜ 26.05.1983 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 83/351/EMÜ 16.06.1983 Heitgaasid 84/372/EMÜ 03.07.1984 Müratase 84/424/EMÜ 03.09.1984 Müratase 85/205/EMÜ 18.02.1985 Mootorsõiduki tahavaatepeegel 85/647/EMÜ 23.12.1985 Piduriseade 3820/85/EMÜ 20.12.1985 Sõiduki meeskonna töö- ja puhkeaeg (AETR) 3821/85/EMÜ 20.12.1985 Sõidumeerik 86/562/EMÜ 06.11.1986 Mootorsõiduki tahavaatepeegel 87/56/EMÜ 18.12.1986 L kategooria sõiduki müra 87/358/EMÜ 25.06.1987 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 87/403/EMÜ 25.06.1987 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 88/76/EMÜ 03.12.1987 Heitgaasid 88/77/EMÜ 03.12.1987 Diisli heitmed 88/194/EMÜ 24.03.1988 Piduriseade 88/195/EMÜ 24.03.1988 Mootori võimsus 88/321/EMÜ 16.05.1988 Mootorsõiduki tahavaatepeegel 88/366/EMÜ 17.05.1988 Vaateväli sõiduki ees 88/436/EMÜ 16.06.1988 Heitgaasid 89/491/EMÜ 17.07.1989 Komisjoni direktiiv 98/67/EÜ, millega muudetakse direktiive 70/157/EMÜ, 70/220/EMÜ, 72/245/EMÜ, 72/306/EMÜ, 80/1268/EMÜ ja 80/1269/EMÜ 89/235/EMÜ 13.03.1989 L kategooria sõiduki müra 89/277/EMÜ 28.03.1989 Suunatuled 89/278/EMÜ 28.03.1989 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 89/297/EMÜ 13.04.1989 Külgmised allasõidutõkked 89/458/EMÜ 18.07.1989 Heitgaasid 89/459/EMÜ 18.07.1989 Mootorsõiduki ja selle haagise rehvi mustri sügavus 89/516/EMÜ 01.08.1989 Eesmised, külgmised ja tagumised ääretuled ning piduri- ja päevasõidulaternad 89/517/EMÜ 01.08.1989 Põhilaternad (sh lambid) 89/518/EMÜ 01.08.1989 Tagumised udutuled 90/628/EMÜ 30.10.1990 Turvavööd 90/629/EMÜ 30.10.1990 Turvavöö kinnitus 90/630/EMÜ 30.10.1990 Vaateväli sõiduki ees 3314/90/EMÜ 16.11.1990 Sõidumeerik 3572/90/EMÜ 04.12.1990 Sõidumeerik 91/226/EMÜ 27.03.1991 Ratta poripõlled 91/422/EMÜ 15.07.1991 Piduriseade 91/441/EMÜ 26.06.1991 Heitgaasid 91/542/EMÜ 01.10.1991 Diisli heitmed 91/662/EMÜ 06.12.1991 Ohutu rool 91/663/EMÜ 10.12.1991 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 92/6/EMÜ 10.02.1992 Kiiruspiiriku paigaldamine ja kasutamine 92/21/EMÜ 31.03.1992 Massid ja mõõtmed (sõiduautod) 92/22/EMÜ 31.03.1992 Ohutu klaas 92/23/EMÜ 31.03.1992 Rehvid 92/24/EMÜ 31.03.1992 Kiiruspiirik 92/53/EMÜ 18.06.1992 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 92/61/EMÜ 30.06.1992 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus 92/62/EMÜ 02.07.1992 Sõiduki rooliseade 92/97/EMÜ 10.11.1997 Müratase 92/114/EMÜ 17.12.1992 Kabiini pindadest väljaulatuvad osad 92/3688/EMÜ 21.12.1992 Sõidumeerik 93/14/EMÜ 05.04.1993 L kategooria sõiduki pidurdamine 93/29/EMÜ 14.06.1993 L kategooria sõiduki armatuurlaua sümbolid 93/30/EMÜ 14.06.1993 L kategooria sõiduki helisignaal 93/31/EMÜ 14.06.1993 2-rattalise mootorsõiduki seisutoed 93/32/EMÜ 14.06.1993 2-rattalise mootorsõiduki sõitja käepide 93/33/EMÜ 14.06.1993 L kategooria mootorsõiduki kasutustõkis 93/34/EMÜ 14.06.1993 L kategooria sõiduki andmesilt 93/59/EMÜ 28.06.1993 Heitgaasid 93/81/EMÜ 29.09.1993 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 93/91/EMÜ 29.10.1993 Armatuurlaua sümbolid 93/92/EMÜ 29.10.1993 L kategooria sõiduki valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 93/93/EMÜ 29.10.1993 L kategooria sõiduki massid ja mõõtmed 93/94/EMÜ 29.10.1993 L kategooria sõiduki registreerimismärgi kinnituskoht 93/116/EMÜ 17.12.1993 Kütusekulu 94/12/EÜ 23.03.1994 Heitgaasid 94/20/EÜ 30.05.1994 Haakeseade 94/53/EÜ 15.11.1994 Armatuurlaua sümbolid 94/55/EÜ 21.11.1994 Ohtlike veoste maanteevedu 94/68/EÜ 16.12.1994 Klaasipuhasti ja pesurid 94/78/EÜ 21.12.1994 Ratta poripõlled 94/451/EÜ 27.06.1994 Sõidumeerik 95/1/EÜ 02.02.1995 L kategooria sõiduki suurim kiirus, pöördemoment ja võimsus 95/28/EÜ 24.10.1995 Suure ühissõiduki interjööris kasutatava materjali tuleohutus 95/48/EÜ 20.09.1995 Massid ja mõõtmed (sõiduautod) 95/54/EÜ 31.10.1995 Raadiohäirete summuti 95/56/EÜ 08.11.1995 Sõiduki kasutustõkis 95/2479/EÜ 25.10.1995 Sõidumeerik 96/1/EÜ 22.01.1996 Diisli heitmed 96/20/EÜ 27.03.1996 Müratase 96/27/EÜ 20.05.1996 Külgkokkupõrge 96/36/EÜ 17.06.1996 Turvavööd 96/37/EÜ 17.06.1996 Istme tugevus 96/38/EÜ 17.06.1996 Turvavöö kinnitus 96/44/EÜ 01.07.1996 Heitgaasid 96/53/EÜ 25.07.1996 Sõiduki lubatavad maksimummõõtmed rahvuslikuks ja rahvusvaheliseks liikluseks ning lubatavad maksimumkaalud rahvusvaheliseks liikluseks 96/64/EÜ 02.10.1996 Pukseerimisseade 96/69/EÜ 08.10.1996 Heitgaasid 96/79/EÜ 16.12.1996 Eest kokkupõrge 96/86/EÜ 13.12.1996 Ohtlike veoste maanteevedu 96/96/EÜ 20.12.1996 Tehnoülevaatus 97/19/EÜ 18.04.1997 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked 97/20/EÜ 18.04.1997 Diisli suitsusus 97/21/EÜ 18.04.1997 Mootori võimsus 97/27/EÜ 11.06.1997 Massid ja mõõtmed 97/28/EÜ 11.06.1997 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 97/29/EÜ 11.06.1997 Mootorsõiduki ja selle haagise helkurid 97/30/EÜ 11.06.1997 Eesmised, külgmised ja tagumised ääretuled ning piduri- ja päevasõidulaternad 97/31/EÜ 11.06.1997 Numbrituli 97/32/EÜ 11.06.1997 Tagurdustuled 1056/97/EÜ 11.06.1997 Sõidumeerik 97/39/EÜ 24.06.1997 Kiirusmõõdik ja tagasikäik 97/836/EÜ 27.11.1997 EL ühinemine ÜRO EMüK Genfi 1958. aasta kokkuleppega 98/12/EÜ 27.01.1998 Piduriseade 98/14/EÜ 06.02.1998 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 98/69/EÜ 13.10.1998 Heitgaasid 98/77/EÜ 02.10.1998 Heitgaasid 98/90/EÜ 30.11.1998 Sõiduki uste kinnitus ja lukud 98/91/EÜ 14.12.1998 Ohtlike veoste maanteevedu 2135/98/EÜ 24.09.1998 Sõidumeerik 1999/7/EÜ 26.01.1999 Sõiduki rooliseade 1999/14/EÜ 16.03.1999 Tagumised udutuled 1999/15/EÜ 16.03.1999 Suunatuled 1999/16/EÜ 16.03.1999 Seisutuled 1999/17/EÜ 18.02.1999 Põhilaternad (sh lambid) 1999/18/EÜ 18.03.1999 Eesmised udulaternad 1999/23/EÜ 09.04.1999 L kategooria mootorsõiduki kasutustõkis 1999/24/EÜ 09.04.1999 2-rattalise mootorsõiduki sõitja käepide 1999/25/EÜ 09.04.1999 L kategooria sõiduki andmesilt 1999/26/EÜ 09.04.1999 L kategooria sõiduki registreerimismärgi kinnituskoht 1999/52/EÜ 26.05.1999 Tehnoülevaatus 1999/96/EÜ 13.12.1999 Diisli heitmed 1999/98/EÜ 15.12.1999 Eest kokkupõrge 1999/99/EÜ 15.12.1999 Mootori võimsus 1999/100/EÜ 15.12.1999 CO2 heitmed. Kütusekulu 1999/101/EÜ 15.12.1999 Müratase 1999/102/EÜ 15.12.1999 Heitgaasid 2000/3/EÜ 22.02.2000 Turvavööd 2000/4/EÜ 28.02.2000 Sõiduki sisustus 2000/7/EÜ 20.03.2000 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus 2000/8/EÜ 20.03.2000 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked 2000/40/EÜ 26.06.2000 Eesmine allasõidutõke 2000/72/EÜ 22.11.2000 2-rattalise mootorsõiduki seisutoed 2000/73/EÜ 22.11.2000 L kategooria sõiduki valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 2000/74/EÜ 22.11.2000 L kategooria sõiduki armatuurlaua sümbolid 2001/1/EÜ 22.01.2001 Heitgaasid 2001/9/EÜ 12.02.2001 Tehnoülevaatus 2001/11/EÜ 14.02.2001 Tehnoülevaatus 2001/27/EÜ 10.04.2001 Diisli heitmed 2001/31/EÜ 08.05.2001 Sõiduki uste kinnitus ja lukud 2001/43/EÜ 27.06.2001 Rehvid 2001/56/EÜ 27.09.2001 Sõitjateruumi kütteseade 2001/85/EÜ 20.11.2001 Reisijate veoks ettenähtud üle 8 sõitjakohaga sõidukitele esitatavad nõuded 2001/92/EÜ 30.10.2001 Ohutu klaas 2001/100/EÜ 07.12.2001 Heitgaasid 2001/116/EÜ 20.12.2001 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 2002/7/EÜ 18.02.2002 Sõiduki lubatavad maksimummõõtmed rahvuslikuks ja rahvusvaheliseks liikluseks ning lubatavad maksimumkaalud rahvusvaheliseks liikluseks 2002/24/EÜ 18.03.2002 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus 2002/41/EÜ 17.05.2002 L kategooria sõiduki suurim kiirus, pöördemoment ja võimsus 84/8/EMÜ 12.01.1984 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed 97/24/EÜ 18.08.1997 L kategooria sõiduki osad ja andmed 2002/51/EÜ 20.09.2002 L kategooria sõiduki heitgaasid 2002/78/EÜ 24.10.2002 Piduriseade 2002/80/EÜ 1.11.2002 Heitgaasid 2002/85/EÜ 4.12.2002 Kiiruspiiriku paigaldamine ja kasutamine 2003/19/EÜ 15.04.2003 Massid ja mõõtmed 2003/27/EÜ 28.04.2003 Tehnoülevaatus 2003/76/EÜ 4.09.2003 Heitgaasid 2003/77/EÜ 10.09.2003 L kategooria sõiduki osad ja andmed 2003/102/EÜ 7.12.2003 Jalakäijate kaitse kokkupõrkel sõidukiga 2004/11/EÜ 17.02.2004 Kiiruspiirik 2004/78/EÜ 12.05.2004 Sõitjateruumi küttesüsteem 2003/97/EÜ 29.01.2004 Tahavaateseadmed 2004/3/EÜ 19.02.2004 CO2 heitmed. Kütusekulu 2004/86/EÜ 27.07.2004 L kategooria sõiduki massid ja mõõtmed 2004/104/EÜ 03.12.2004 Raadiohäirete summutamine 2005/11/EÜ 27.02.2005 Rehvid 2005/21/EÜ 11.03.2005 Diisli suitsusus 2005/27/EÜ 19.04.2005 Tahavaateseadmed 2005/30/EÜ 17.05.2005 L kategooria sõiduki varukatalüüsmuundurid 2005/39/EÜ 20.10.2005 Istme tugevus 2005/40/EÜ 20.10.2005 Turvavööd 2005/41/EÜ 20.10.2005 Turvavöö kinnituskohad 2005/49/EÜ 15.08.2005 Raadiohäired 2005/55/EÜ 09.11.2005 Diiselmootorite ja gaasimootorite heitmed 2005/64/EÜ 15.12.2005 Mootorsõiduki osade korduvkasutus, materjalide ringlussevõetavus ja taaskasutatavus 2005/66/EÜ 15.12.2005 Esikaitsesüsteemid 2005/78/EÜ 19.12.2005 Diiselmootorite ja gaasimootorite heitmed 2005/83/EÜ 14.12.2005 Raadiohäired 2006/20/EÜ 10.03.2006 Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked 2006/27/EÜ 28.03.2006 L kategooria sõiduki osad ja andmed 2006/28/EÜ 27.03.2006 Raadiohäired 2006/40/EÜ 04.07.2006 Kliimaseadmetest pärit heitmed 2006/51/EÜ 10.06.2006 Diiselmootorite ja gaasimootorite heitmed 2006/72/EÜ 08.09.2006 L kategooria sõiduki osad ja andmed 2006/96/EÜ 01.01.2007 Bulgaaria ja rumeenia ühinemine 2006/119/EÜ 17.12.2006 Sõitjateruumi kütteseade 2006/120/EÜ 28.11.2006 L kategooria sõiduki varukatalüsaator 2007/15/EÜ 04.04.2007 Sõidukist väljaulatuvad osad 2007/34/EÜ 05.07.2007 Müratase 2007/35/EÜ 09.07.2007 Valgustus ja valgussignalisatsiooniseadmed 2007/37/EÜ 12.07.2007 Tüübikinnitus 2007/38/EÜ 03.08.2007 Tahavaatepeeglite tagantjärele paigaldus Määrus (EÜ) 706/2007 12.07.2007 Kliimaseadmete heitmed Määrus (EÜ) 715/2007 02.07.2007 Heitgaasid (Euro 5 ja Euro 6) [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007]     Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» lisa 1 lisandus B SÕIDUKITE JAOTUS KATEGOORIATESSE JA KLASSIDESSE A. Sõidukid jaotatakse kategooriatesse järgmiselt: 1. M kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid: a) M1 kategooria (sõiduauto) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta; b) M2 kategooria (buss) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui kaheksa istekohta ja mille täismass ei ületa 5 t; c) M3 kategooria (buss) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui kaheksa istekohta ja mille täismass on üle 5 t. 2. N kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid: a) N1 kategooria on sõiduk, mille täismass ei ületa 3,5 t; b) N2 kategooria on sõiduk, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 12 t; c) N3 kategooria on sõiduk, mille täismass on üle 12 t. Poolhaagise või kesktelghaagise veoks konstrueeritud veduki korral on selle kategooria määramisel arvestatavaks massiks veduki tühimass, millele on liidetud pool- või kesktelghaagise poolt vedukile ülekantavale suurimale staatilisele vertikaalsele koormusele vastav mass ning vajadusel ka veduki enda koorma suurim mass. 3. M ja N kategooria sõidukid loetakse maastikuautodeks, mida tähistatakse G tähe lisamisega kategooria tähisesse, kui nad täidavad järgmisi nõudeid: a) N1 kategooria sõiduk, mille täismass ei ületa 2,0 t ja M1 kategooria sõiduk, kui neil vähemalt üks esi- ja üks tagatelg on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada ja vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast toimet omav mehhanism ning kui ilma haagiseta sõidukid on võimelised ületama 30% tõusu. Lisaks sellele peavad sõidukid rahuldama järgnevast kuuest nõudest vähemalt viit nõuet: – pealesõidunurk on vähemalt 25º; – eemaldumisnurk on vähemalt 20º; – teekumeruse ületusnurk on vähemalt 20º; – vähim esitelje kliirens on 180 mm; – vähim tagatelje kliirens on 180 mm; – vähim kliirens sildadevahelises alas on 200 mm; b) N1 kategooria sõiduk, mille täismass on üle 2,0 t ja N2, M2 või M3 kategooria sõidukid, mille täismass ei ületa 12,0 t, millel kõik teljed on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada, või kui sõidukid täidavad järgnevat kolme nõuet: – vähemalt üks esi- ja üks tagatelg on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada; – vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast toimet omav mehhanism; – ilma haagiseta sõidukid on võimelised ületama 25% tõusu; c) M3 kategooria sõiduk, mille täismass on üle 12,0 t või N3 kategooria sõiduk, millel kõik teljed on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada, või kui sõidukid täidavad kõiki järgnevaid nõudeid: – vähemalt pooled ratastest on veorattad; – vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast toimet omav mehhanism; – ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama 25% tõusu ning rahuldama järgnevast kuuest nõudest vähemalt nelja nõuet: – pealesõidunurk on vähemalt 25º; – eemaldumisnurk on vähemalt 25º; – teekumeruse ületusnurk on vähemalt 25º; – vähim esitelje kliirens on 250 mm; – vähim kliirens telgedevahelises alas on 300 mm; – vähim tagatelje kliirens on 250 mm. 4. L kategooria sõidukid on kahe või kolmerattalised mootorsõidukid, sh alltoodud nõuetele vastavad neljarattalised mootorsõidukid: a) L1e kategooria (mopeed) on kaherattaline sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ja mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW; b) L2e kategooria (mopeed) on kolmerattaline sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ja mille sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW; c) L3e kategooria (mootorratas) on ilma külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h ja/või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3; d) L4e kategooria (mootorratas) on külghaagisega kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h ja/või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3; e) L5e kategooria (kolmratas) on sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h ja/või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3; f) L6e kategooria (kerge neliratas) on neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h, mille tühimass, elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 350 kg ja mille sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või muu sisepõlemismootori suurim kasulik võimsus ei ületa 4 kW või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW. Temale rakenduvad L2e kategooria sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti; g) L7e kategooria (neliratas) on neljarattaline mootorsõiduk, mis ei ole L6e kategooria mootorsõiduk, mille tühimass, elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400 kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kW. Selline sõiduk loetakse kolmrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti. Varem kasutusel olnud L kategooria sõidukite tähistused võrdsustatakse järgmiselt: L1 = L1e; L2 = L2e; L3 = L3e; L4 = L4e ja L5 = L5e ja L7e. Sõiduki kategooria määramisel loetakse paarisrattad üheks rattaks. L kategooria sõidukiks ei loeta: a) sõidukit, mille valmistajakiirus ei ületa 6 km/h; b) jalakäija poolt juhitavat sõidukit; c) sõidukit, mis on mõeldud kasutamiseks füüsilise puudega isikutele; d) sõidukit, mis on mõeldud kasutamiseks teedel või maastikul peetavatel spordivõistlustel; e) traktorit või masinat, mida kasutatakse põllumajanduses või muudel sarnastel eesmärkidel; f) sõidukit, mis on konstrueeritud põhiliselt lõbusõiduks maastikul ja mille rattad paiknevad sümmeetriliselt nii, et üks on ees ja kaks taga; g) pedaalidega sõidukit, millel on elektrikäitusega abimootor, mille suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kW. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 5. O kategooria sõidukid on haagised: a) O1 kategooria on haagis, mille täismass ei ületa 0,75 t; b) O2 kategooria on haagis, mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,5 t; c) O3 kategooria on haagis, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa10 t; d) O4 kategooria on haagis, mille täismass on üle 10 t. Poolhaagise või kesktelghaagise kategooria määramisel peab arvestatavaks massiks lugema massi, mis vastab sadulhaagise või kesktelghaagise telje või telgede kaudu maapinnale ülekantavale staatilisele vertikaalkoormusele, kui haagis on ühendatud vedukiga ja maksimaalselt koormatud. B. M2 ja M3 kategooria sõidukid jaotatakse klassidesse järgmiselt: 1. Sõidukid, mis lisaks juhile on ette nähtud mitte rohkem kui 22 sõitjale: a) A klass on seisvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk. Sõidukis on istmed ja seisvatele sõitjatele peavad olema tagatud nõutavad tingimused; b) B klass on sõiduk, mis ei ole ette nähtud seisvate sõitjate veoks. Sõidukis ei ole tingimusi seisvatele sõitjatele; 2. Sõidukid, mis lisaks juhile on ette nähtud rohkem kui 22 sõitjale: a) I klass on seisvatele sõitjatele ettenähtud aladega sõiduk, mis võimaldavad sõitjate sagedast liikumist; b) II klass on peamiselt istuvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk, mille vahekäigus või alas, mille suurus ei ületa kahele topeltistmele ettenähtud ruumi, on lubatud vedada seisvaid sõitjaid; c) III klass on ainult istuvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] C. Eriotstarbelised sõidukid (M, N või O kategooria sõidukid, mis on ette nähtud reisijate või veoste veoks ja erifunktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalselt kohandatud keret ja/või varustust) jaotatakse järgmiselt: 1. Autoelamu on eriotstarbeline M kategooria sõiduk, mis on konstrueeritud nii, et selles on majutusvõimalus, mille varustusse peavad kuuluma vähemalt: a) istmed ja laud, b) magamisase, mis võib olla ka istmest magamisasemeks muudetav, c) söögivalmistamise seadmed ja d) panipaigad. See varustus peab olema eluruumis püsivalt kinnitatud, v.a laud, mis võib olla kergesti eemaldatav; 2. Soomussõiduk on sõiduk, mis on ette nähtud veetavate sõitjate ja/või veoste kaitseks ja on varustatud kuulikindla soomusega; 3. Kiirabiauto on M kategooria sõiduk, mis on ette nähtud haigete või vigastatud inimeste veoks ja millel on selleks vajalik erivarustus; 4. Matuseauto on M kategooria sõiduk, mis on ette nähtud surnute veoks ja millel on selleks vajalik erivarustus; 5. Haagissuvila on O kategooria sõiduk, milles on majutusvõimalus; 6. Liikurkraana on N3 kategooria sõiduk, mis ei ole kohandatud veoste veoks, vaid on varustatud vähemalt 400 kNm suuruse tõstemomendiga kraanaga; 7. Muud eriotstarbelised sõidukid on eriotstarbelise sõiduki määratlusse kuuluvad sõidukid, mis ei ole punktides 1 – 6 toodud sõidukid. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007]     Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» lisa 1 lisandus C [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] SÕIDUKITE JAOTUS TÜÜBIKS, VARIANDIKS JA VERSIOONIKS A. M1 kategooria sõidukid 1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides: a) valmistaja; b) valmistaja tüübitähistus; c) olulised konstruktsiooni ja ehituse aspektid: – rung ja kere põhi (selged ja põhilised aspektid); – jõuallikas (sisepõlemismootor, elektrimootor, hübriidmootor). 2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides: a) kere kuju (näiteks sedaan, luukpära, kupee, kabriolett, universaal, mitmeotstarbeline); b) jõuallikas: – tööpõhimõte (sädesüüde, kompressioonsüüde, neljataktiline, kahetaktiline); – silindrite arv ja asetus; – võimsuse erinevus rohkem kui 30% (suurim ületab rohkem kui 1,3 kordselt väikseimat); – töömahu erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt väikseimat); c) veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis); d) juhtteljed (arv ja asukoht). 3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei tohi erineda direktiivi 2001/116/EÜ lisa VIII näitajate osas (müra, heitgaaside kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega mootoril), CO2 heitmed, kütuse kulu). Lisaks sellele ei tohi neil erineda: a) täismass; b) mootori töömaht; c) suurim võimsus; d) käigukasti tüüp ja käikude arv; e) suurim istekohtade arv. B. M2 ja M3 kategooria sõidukid 1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides: a) valmistaja; b) valmistaja tüübitähistus; c) kategooria; d) olulised konstruktsiooni ja ehituse aspektid: – rung/kandevkere, ühe-/kahekorruseline, jäik raam/liigendraam (selged ja põhilised aspektid); – telgede arv; – jõuallikas (sisepõlemismootor, elektrimootor, hübriidmootor). 2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides: a) klass (A; B, I, II, III); b) valmidusaste (näiteks komplektne/mittekomplektne); c) jõuallikas: – tööpõhimõte (sädesüüde, kompressioonsüüde, neljataktiline, kahetaktiline); – silindrite arv ja asetus; – võimsuse erinevus rohkem kui 50% (suurim ületab rohkem kui 1,5 kordselt väikseimat); – töömahu erinevus rohkem kui 50% (suurim ületab rohkem kui 1,5 kordselt väikseimat); – asukoht (ees, keskel, taga); d) täismassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt väikseimat); e) veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis); f) juhtteljed (arv ja asukoht). 3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei tohi erineda direktiivi 2001/116/EÜ lisa VIII näitajate osas (müra, heitgaaside kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega mootoril), CO2 heitmed, kütuse kulu). C. N1, N2 ja N3 kategooria sõidukid 1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides: a) valmistaja; b) valmistaja tüübitähistus; c) kategooria; d) olulised konstruktsiooni ja ehituse aspektid: – rung/kere põhi (selged ja põhilised aspektid); – telgede arv; – jõuallikas (sisepõlemismootor, elektrimootor, hübriidmootor). 2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides: a) kere ehitus (näiteks madelauto/kallurauto/paakauto/poolhaagise veduk); b) valmidusaste (näiteks komplektne/mittekomplektne); c) jõuallikas: – tööpõhimõte (sädesüüde, kompressioonsüüde, neljataktiline, kahetaktiline); – silindrite arv ja asetus; – võimsuse erinevus rohkem kui 50% (suurim ületab rohkem kui 1,5 kordselt väikseimat); – töömahu erinevus rohkem kui 50% (suurim ületab rohkem kui 1,5 kordselt väikseimat); – asukoht (ees, keskel, taga); d) täismassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt väikseimat); e) veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis); f) juhtteljed (arv ja asukoht). 3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei tohi erineda direktiivi 2001/116/EÜ lisa VIII näitajate osas (müra, heitgaaside kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega mootoril), CO2 heitmed, kütuse kulu). D. L kategooria sõidukid 1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides: a) valmistaja; b) valmistaja tüübitähistus; c) kategooria; d) rung/raam/abiraam/kere põhi või karkass, mille külge on kinnitatud peamised osad; e) jõuallikas (sisepõlemismootor, elektrimootor, hübriidmootor, jne). 2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides: a) kereehitus (põhilised näitajad); b) jõuallikas: – tööpõhimõte (sädesüüde, kompressioonsüüde, neljataktiline, kahetaktiline); – silindrite arv ja asetus; – võimsuse erinevus rohkem kui 30% (suurim ületab rohkem kui 1,3 kordselt väikseimat); – töömahu erinevus rohkem kui 30% (suurim ületab rohkem kui 1,3 kordselt väikseimat); – töötamise viis (elektrimootorite korral); c) tühimassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt väikseimat); d) täismassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt väikseimat); e) käigukasti tüüp (manuaal, automaat jne). 3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei tohi erineda direktiivi 2002/24/EÜ lisa VII näitajate osas (müra, heitgaaside kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega mootoril). Lisaks sellele ei tohi neil erineda: a) sõiduki tühimass; b) sõiduki täismass; c) mootori töömaht; d) mootori võimsus. E. O1, O2, O3 ja O4 kategooria sõidukid 1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides: a) valmistaja; b) valmistaja tüübitähistus; c) kategooria; d) olulised konstruktsiooni ja ehituse aspektid: – rung/kandevkere (selged ja põhilised aspektid); – telgede arv; – täishaagis/poolhaagis/kesktelghaagis; – pidurisüsteemi tüüp (näiteks pidurita/pealejooksupiduriga/energiaallikaga piduriga). 2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides: a) valmidusaste (näiteks komplektne/mittekomplektne); b) kere otstarve (näiteks haagissuvila, madelhaagis, paakhaagis); c) täismassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt väikseimat); d) juhtteljed (arv ja asukoht). 3. Sõidukitüübi variandi versiooni moodustavad sõidukid, mille näitajad koosnevad infopaketis loetletud näitajate kombinatsioonist. F. Sõidukite identifitseerimine kõigi kategooriate korral Sõiduki täielik identifitseerimine tüübi, variandi ja versiooni tähiste põhjal peab toimuma kõigi sõiduki kasutuselevõtmiseks vajalike tehniliste näitajate määratluste abil. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006]   Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded lisa 1 lisandus D [Kehtetu - RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]   Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» lisa 1 lisandus E [Kehtetu - RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]   Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» lisa 1 lisandus F [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] SÕIDUKI KERE TÜÜPIDE TÄHISTUS Sõiduki kere tüübid tähistatakse järgmiselt: A. M1 kategooria sõidukid: a) AA – sedaan; b) AB – luukpära; c) AC – universaal; d) AD – kupee; e) AE – kabriolett; f) AF – mitmeotstarbeline. See on mootorsõiduk, mis ei kuulu AA–AE tüüpi ja mis on ette nähtud reisijate ja nende pagasi või kauba vedamiseks ühes kereruumis. Juhul aga, kui selline sõiduk vastab mõlemale järgmisele tingimusele: • istekohtade arv, arvestamata juhiistet, ei ole suurem kui 6. Istekoht loetakse olemasolevaks, kui sõidukis on ligipääsetav istmekinnitus. Ligipääsetavaks istmekinnituseks loetakse kinnituskoht, mida saab kasutada. Valmistaja peab füüsiliselt muutma kinnituskoha mittekasutatavaks, näiteks keevitama sellele katteplaadid või kattes selle samaotstarbeliste püsielementidega, mida ei saa tavaliste tööriistadega eemaldada ja • P – (M + N × 68) on suurem kui N × 68, kus: P = täismass, kg; M = tühimass, kg; N = istekohtade arv, välja arvatud juhiiste, siis ei loeta seda sõidukit M1 kategooria sõidukiks. B. M2 ja M3 kategooria sõidukid: 1. I klassi sõidukid: a) CA – ühekorruseline; b) CB – kahekorruseline; c) CC – ühekorruseline liigendbuss; d) CD – kahekorruseline liigendbuss; e) CE – madala põrandaga ühekorruseline; f) CF – madala põrandaga kahekorruseline; g) CG – madala põrandaga ühekorruseline liigendbuss; h) CH – madala põrandaga kahekorruseline liigendbuss; 2. II klassi sõidukid: a) CI – ühekorruseline; b) CJ – kahekorruseline; c) CK – ühekorruseline liigendbuss; d) CL – kahekorruseline liigendbuss; e) CM – madala põrandaga ühekorruseline; f) CN – madala põrandaga kahekorruseline; g) CO – madala põrandaga ühekorruseline liigendbuss; h) CP – madala põrandaga kahekorruseline liigendbuss; 3. III klassi sõidukid: a) CQ – ühekorruseline; b) CR – kahekorruseline; c) CS – ühekorruseline liigendbuss; d) CT – kahekorruseline liigendbuss; 4. A klassi sõidukid: a) CU – ühekorruseline; b) CV – madala põrandaga ühekorruseline; 5. B klassi sõiduk: CW – ühekorruseline. C. N kategooria sõidukid: a) BA – veoauto; b) BB – furgoonauto, s.o veoauto, mille kabiin on integreeritud keresse; c) BC – sadulveduk; d) BD – veduk kesktelg- või täishaagise veoks. Juhul aga, kui BB keretüübiga sõidukil, mille täismass ei ületa 3500 kg, on istekohtade arv, arvestamata juhiistet, suurem kui 6 või ta vastab mõlemale järgmisele tingimusele: • istekohtade arv, arvestamata juhiistet, ei ole suurem kui 6 ja • P – (M + N × 68) ei ole suurem kui N × 68, siis ei loeta seda sõidukit N kategooria sõidukiks. Juhul aga, kui BA või BB keretüübiga sõiduk, mille täismass ületab 3500 kg, või BC või BD keretüübiga sõiduk vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: • istekohtade arv, arvestamata juhiistet, on suurem kui 8 või • P – (M + N × 68) ei ole suurem kui N × 68, siis ei loeta seda sõidukit N kategooria sõidukiks. Istekoha mõiste ning P, M ja N tähendus vt punkt A. D. O kategooria sõidukid: a) DA – poolhaagis; b) DB – täishaagis; c) DC – kesktelghaagis. E. Eriotstarbelised sõidukid: a) SA – autoelamu; b) SB – soomussõiduk; c) SC – kiirabiauto; d) SD – matuseauto; e) SE – haagiselamu; f) SF – liikurkraana; g) SG – muud eriotstarbelised sõidukid. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006]     Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» lisa 2 NÕUDED ENNE 1. JAANUARI 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD SÕIDUKILE Grupp 1 Identifitseerimine ja varustus Kood 101. VIN-kood (e tehasetähis, kere või raami number) ja andmesildid Nõue: peab olema sõiduki valmistaja või Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse tehtud ning vastama registreerimistunnistusele ja olema puhas. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 1.01.2003] Kood 102. Registreerimismärk Nõuded: 1) peab vastama Eesti standardile; 2) registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt; 3) M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki esiosale ja teine valmistaja poolt ette nähtud kohale sõiduki tagaosas. O ja L kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud valmistaja poolt ette nähtud kohale sõiduki tagaosas; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 4) sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi standardikohasele registreerimismärgile, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise registreerimismärgi loetavus; 5) registreerimismärk peab olema puhas, deformeerimata ja ilma katteta; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Sõiduki esi- või tagaosa väljastpoolt nähtavale kohale on keelatud paigaldada registreerimismärgi nähtavaid tunnuseid omavaid või matkivaid märke. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 1.01.2003] Kood 103. Tahavaatepeegel Nõuded: 1) peab vastama valmistaja juhendile; 2) kui vaade taha on varjatud, sõiduk veab haagist või seda juhib kurt juht, peab sõidukil olema mõlemal küljel välispeegel; 3) M2, M3, N2 ja N3 kategooria sõidukitel peab välispeegel olema mõlemal küljel ning M 2 ja M3 kategooria bussidel lisaks vähemalt üks sisepeegel; 4) peegel peab olema reguleeritav; 5) peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ja peegel kindlalt kinnitatud; 6) L kategooria sõidukitel peab olema vasakul pool üks juhtrauale kinnitatud peegel. Kui lubatud kiirus ületab 100 km/h, peab peegel olema mõlemal küljel. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 104. Helisignaal Nõue: helisignaal peab toimima, heli ei tohi olla vahelduva tonaalsusega. Kontrollimine: proovilülimisega ja vajaduse korral müramõõdikuga. Kood 105. Sõidumeerik Nõuded: 1) [Kehtetu – RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001] 2) lubatud on kasutada sõidumeerikut, mille andmeplaadile on kantud AETR või Euroopa Nõukogu määruse 3821/85/EMÜ kohane tüübikinnituse tunnusmärk; 3) sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale. Kontrollimine: vaatlusega, katsesõiduga. Kood 106. Kiirusmõõdik Nõue: sõiduk, mille valmistaja lubatud sõidukiirus ületab 50 km/h ja mis ei oma sõidumeerikut, peab omama toimivat kiirusmõõdikut (spidomeetrit). Kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest. Kontrollimine: vaatlusega, katsesõiduga. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 1.01.2003] Kood 107. Kiiruspiirik Nõue: nõuded kiiruspiirikule, selle kohandamisele ja kontrollimisele ning mootorsõidukite loetelu, millele peab olema paigaldatud kiiruspiirik, on kehtestatud sellekohase teede- ja sideministri määrusega. Kiiruspiirikut ei nõuta: • linnaliine teenindavatel bussidel ning neil bussidel, mille valmistajakiirus on väiksem kui 100 km/h; • N3 kategooria sõidukil, mille valmistajakiirus on väiksem kui 85 km/h; • kaitsejõudude, piirivalve, päästeteenistuse, politsei jt eritalituse sõidukitelt; 2) kiiruspiirik peab olema kohandatud vastavalt kehtestatud korrale. Kontrollimine: vaatluse ja vajadusel kontrollsõiduga. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Kood 108. Ratta tõkiskingad Nõuded: 1) autol ja haagisel peab olema kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga; 2) üle 3,5-tonnise täismassiga autodel ja üle 750 kg täismassiga haagistel peavad tõkiskingad vastama järgmistele nõuetele: Tabel 1 Rehvi välisraadiuse nimimõõde (mm) Tõkiskinga pikkus (mm) Tõkiskinga laius (mm) Tõkiskinga kõrgus (mm) Tõkiskinga toetuspinna raadius (mm) Tõkiskingale lubatav suurim koormus (kg) 380 260 120 150 360 1500 480 320 160 190 460 3500 600 400 200 230 560 6500 800 600 250 330 700 10 000 Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 109. Esmaabivahendid Nõuded:1) nõuded esmaabivahenditele ja nende asukoha märgistamisele ning sõidukite loetelu, millel on esmaabivahendid kohustuslikud, on kehtestatud sotsiaalministri määrustega; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 2) peavad asuma sõidukis juhile kättesaadavas kohas. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2004, 130, 2018 – jõust. 08.10.2004] Kood 110. Tulekustuti Nõuded:1) nõuded M ja N kategooria sõiduki esmastele tulekustutusvahenditele on kehtestatud siseministri määrusega ja nõuded nende asukoha märgistamisele on kehtestatud sotsiaalministri määrusega; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 2) tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 111. Riigi tunnusmärk Nõuded: 1) riigi tunnusmärk (edaspidi märk ) on ellips, mille telgede pikkused on vähemalt 240 mm ja 145 mm. L kategooria sõidukitel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki mõõtmetega 175 mm ja 115 mm (vt lisa 1 joonis 1). Märgi värv on valge, tähekombinatsioon ja ääris mustad; 2) märk peab olema hajutatud päevavalguse korral loetav vähemalt 40 m kauguselt; 3) märgile on keelatud kanda või juurde lisada muud sümboolikat ja kasutada seda muudel eesmärkidel; 4) märk kinnitatakse sõiduki tagaosale; 5) sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi tunnusmärki ja teise riigi registreerimismärki, v.a tähtajaliselt Eestis arvele võetud teise riigi sõidukid. Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga. Kood 112. Turvavöö Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukite istmetel peavad olema turvavööd, kui seda on ette näinud valmistaja. Turvavööd ei nõuta: • kokkupandavatel klappistmetel; • istmetel, mida kasutatakse ainult sõiduki seisuajal; • seisukohtadega M2 ja M3 kategooria linnasõiduks kasutatavate busside istmetel; • kui puuduvad turvavöö kinnituskohad; 2) turvavöö pannaldel jt jäikadel osadel ei tohi olla teravaid nurki või servi, mis võiksid vööd kulutada, vigastada või purustada. Kõik turvavöö osad peavad olema korrosiooni eest kaitstud. Turvavöö jäigad osad ei tohi olla haprad; 3) jäigad ja plastist osad peavad olema paigutatud nii, et sõiduki kasutamisel need ei jää uste või istmete nihutusseadmete vahele; 4) turvavöödel ei tohi olla nähtavaid vigastusi, lukustusseadmed peavad olema korras; 5) turvapadjaga istekohtadel peab olema hoiatus selle kohta, et sellel istmel ei tohi paigaldada seljaga sõidusuunas laste turvaistet või -hälli. Sellekohane selgitav tekst ja piktogramm peavad paiknema nähtaval kohal ja olema kindlalt kinnitatud. Hoiatust ei nõuta, kui sõidukis on seade, mis lülitab turvapadja rakendumise seadme välja, kui sellele istmele on paigaldatud laste turvaiste või -häll. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 113. Ohukolmnurk Nõue: sõidukil, v.a kaherattaline L kategooria sõiduk, peab olema E-reegli nr 27 nõuete kohane ohukolmnurk. Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga. [RTL 2004, 130, 2018 – jõust. 08.10.2004] Kood 114. Aeglase sõiduki tunnusmärk Nõuded: 1) sõiduk ja selle haagis, mille liikumiskiirus on piiratud kuni 40 km/h, peab olema tähistatud E-reegli nr 69 kohase tunnusmärgiga (vt lisa 1 joonis 3); 2) peab asuma sõiduki taga keskel või vasaku ääre lähedal. Kontrollimine: joonlaua ja vaatlusega. Kood 115. Suure sõiduki tunnusmärk Nõuded: 1) O1, O2 ja O3 kategooria haagise, mille pikkus koos haakeseadmega on üle 8 meetri ning O 4 kategooria haagise taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid. Kui tunnusmärgil on kirjutatud sõna «Top», peab see märgi külg jääma ülespoole. Tunnusmärkide komplekt koosneb ühest, kahest või neljast nelinurksest märgist, mille pikkuste summa ei tohi olla väiksem kui 1130 mm ja suurem kui 2300 mm; 2) haagise (kesktelik-, täis- ja poolhaagise) tunnusmärgil peab olema kollane valgustpeegeldav ristkülik ja seda ümbritsev punane fluorestseeruv ääris (vt lisa 1 joonis 4); 3) üle 7,5 t registrimassiga N2 kategooria sõiduki ja N3 kategooria sõiduki, v.a sadulveduki, taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid, millel peavad olema vaheldumisi kollased peegelduvad ja punased fluorestseeruvad kaldtriibud (vt lisa 1 joonis 5). Kontrollimine: mõõdulindi ja vaatlusega. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Kood 116. Motokiiver Nõuded: 1) motokiivrid peavad olema E-reegli nr 22 nõuetele vastavad ja E sertifitseeritud (märgistatud Pilt); 2) näokatte klaasi läbipaistvus peab olema vähemalt 80%, e valguse neeldumine ei tohi olla suurem kui 20%. Kontrollimine: vaatluse ja valguse neeldumismõõdikuga. Kood 117. Lapse turvaseade Nõue: Laste turvaseadmed (hällid, istmed, ekraanid, rihmad, rakendid, istmetoed jms) peavad olema E-reegli nr 44 nõuetele vastavad ja olema E sertifitseeritud (märgistatud tähisega Pilt). Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 2 Valgustusseadmed Kood 201. Üldnõuded valgus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele Nõuded: 1) sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–223 ja 1102 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid; 2) laternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest; 3) kaug-, lähi- ja udutuled võivad olla paigutatud peitlaternatesse. Peitlaternaid ei tohi olla võimalik juhi kohalt poolikult avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks laternate avanemisel või sulgumisel peavad tuled sisse lülituma alles pärast peitlaternate täielikku avanemist ja välja lülituma enne nende sulgumise algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jääma avatuks või olema kergesti avatav ilma tööriistadeta; 4) hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud; 5) võib kasutada ainult selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid; 6) ei tohi kasutada lähitule laternaid, mis on ette nähtud ainult vasakpoolses liikluses kasutamiseks (vasakpoolses liikluses kasutatava laterna klaasile on lähitule tähise alla kantud nool, mille teravik on eest vaadates suunatud paremale).Lähituled, kaugtuled, lisakaugtuled ja eesmised udutuled peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega, välja arvatud kaug- ja lähituled juhul, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 7) kohustuslike laternate kaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud vahendeid. 8) kui sõiduki valmistaja on sõidukile paigaldanud valgustus- või valgussignalisatsiooniseadmed, mille ehitus või paigutus ei täida lisa 2 koodides 202, 203, 211 – 216, 218, 219, 221 või 222 toodud nõudeid või on koodides 216 või 217 toodud valgustusseadmed jätnud paigaldamata, peab valgustus- või valgussignalisatsiooniseadmetele esitatud nõuded lugema täidetuks. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 202. Lähitule laternad Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks lähitule laternat. Lähitule laternate asetamine haagisele on keelatud. L kategooria sõidukil peab olema üks või kaks lähitule laternat. 1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki lähitule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki lähitule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele; 2) lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ja võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega; 3) lähitule laterna valgusava ülaserv ei tohi asuda kõrgemal kui 1200 mm ja välisserv kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm (vt lisa 1 joonis 6). Mõõdet 600 mm võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm; 4) lähitule laternad peavad olema reguleeritud valmistaja juhendi kohaselt ja nad ei tohi pimestada vastusõitvaid juhte; 5) sõiduki lähitulede värvus peab olema valge või valikkollane; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 6) lähitule laterna reguleerituse kontrollimisel peavad olema täidetud järgmised tingimused: • rehvide siserõhk peab vastama valmistaja ettekirjutusele; • õhkvedrustusega autodel peab kontrollimise ajal mootor töötama ja rõhk õhusüsteemis olema valmistaja ettekirjutuse kohane, kere asendi regulaatorid reguleeritud; 7) [Kehtetu] Kontrollimine: esitulede kontrollseadme või ekraaniga. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] PiltKood 203. Kaugtule laternad Nõuded:1) M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks või neli kaugtule laternat. N3 kategooria sõidukile on lisaks neljale kaugtule laternale lubatud paigaldada kaks lisakaugtule laternat. N3 kategooria sõidukil võivad üheaegselt põleda mitte rohkem kui kaks paari kaugtule laternaid. Kui M1, M2, M3, N1 ja N2 kategooria sõidukil on neli kaugtuld peitlaternates, siis on lubatud paigaldada kaks lisakaugtule laternat, mida võib kasutada ainult lühiaegse valgussignaali edastamiseks. L kategooria sõidukil, v.a L6e kategooria sõidukil, peab olema üks või kaks kaugtule laternat. L6e kategooria sõidukile võib olla paigaldatud üks või kaks kaugtule laternat. Kaugtule laternate asetamine haagisele on keelatud; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 2) kõigi kaugtulede ümberlülitumine lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlema koos kaugtuledega; 3) summaarne kaugtulede valgustugevus, mida saab üheaegselt sisse lülitada, ei tohi ületada 225 000 cd; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 4) kaugtulede värvus peab olema valge või valikkollane; 5) kaugtulede sisselülituse märgulamp on kohustuslik, v.a L6e kategooria sõidukil. L6e kategooria sõidukile võib olla paigaldatud kaugtulede sisselülituse märgulamp; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 6) 1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki kaugtule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele ning 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki kaugtule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele; 7) üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 75, mis vastab valgustugevusele 225 000 cd. Kui kaugtulelaterna klaasidel tähistus puudub, mõõdetakse iga kaugtule valgustugevust eraldi ja tulemused summeeritakse; 8) laterna, milles on ühitatud kaug- ja lähituli, reguleerimine peab toimuma lähitule reguleerimise teel; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 9) [Kehtetu – RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kontrollimine: ekraani või kontrollseadme, luksmeetri ja vaatlusega. [RTL 2005, 37, 530 – jõust. 08.04.2005] PiltKood 204. Seisutule laternad Nõue: vähem kui 6 m pikkusele ja vähem kui 2 m laiusele M ja N kategooria sõidukile võib paigaldada seisutule laternaid. Teistele sõidukitele on seisutule laternate paigaldamine keelatud. Kui seisutule laternad on paigaldatud, siis peavad nad vastama E-reegli nr 77 või direktiivi 77/540/EMÜ nõuetele ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Paigaldada võib kaks ettepoole valget valgust andvat ja kaks tahapoole punast valgust andvat seisutule laternat. Kui seisutuli on ühitatud küljeääretulega või küljesuunatulega, siis peab nende värvus olema merevaigukollane. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] PiltKood 205. Eesmised udulaternad Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile on lubatud paigaldada vastavalt E-reeglile nr 48 või direktiivile 76/756/EMÜ kaks E-reegli nr 19 või direktiivi 76/762/EMÜ nõuetele vastavat eesmist udulaternat ja L kategooria sõidukile üks või kaks eesmist udulaternat. Eesmiste udulaternate paigutamine haagisele on keelatud; 2) lubatud on kasutada Piltvõi Pilttähisega eesmisi udulaternaid, mille hajutiklaasil on täht «B»; 3) eesmiste udutuledega koos peavad lülituma eesmised ja tagumised ääretuled ning numbrituli; 4) eesmise udutule valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtav valguse ja varju piir; 5) eesmise udutule värvus peab olema valge või kollane; 6) eesmise udulaterna valgusava alaserv ei tohi asetseda madalamal kui 250 mm ja ülaserv kõrgemal lähitule laterna valgusava ülaservast ning M 1 kategooria sõidukil kõrgemal kui 800 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm; 8) ekraanile langeva valgusriba ülemine piir peab olema 5 m kaugusele ekraanile kantud eesmiste udulaternate optilisi keskpunkte ühendavast teljest madalamal alltoodud tabelis 2 esitatud suuruse «u» võrra (vt lisa 1 joonis 11): Tabel 2 Mõõtmed millimeetrites H u kuni 350 0 351...500 50 501...650 100 651...750 150 751...850 250 851...1000 300 Kontrollimine: vaatlusega, ekraaniga või tulede kontrollseadmega. Kood 206. Lisakaugtule laternad Nõuded: 1) lisakaugtule laterna valgusava välisserv ei tohi olla lähemal sõiduki välisgabariidile kui lähitule laterna valgusava välisserv ja laterna ülaserv kõrgemal kui 4 m teepinnast. Haagisele on lisakaugtule laternate paigutamine keelatud. Kui neljale peitlaternates asuvale kaugtulele on lisaks paigaldatud kaks lisakaugtule laternat, siis peab elektriskeem tagama, et neid saab sisse lülitada ainult lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks; 2) koodi 203 nõuded; 3) lisakaugtule latern ei tohi olla nii suunatud, et ta otseselt või kaudselt, tahavaatepeegli või mõne teise valgust peegeldava pinna kaudu, pimestaks juhti. Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja luksmeetriga. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] PiltKood 207. Päevatule laternad Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile võib E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt paigaldada kaks E-reegli nr 87 kohast päevatule laternat. Päevatule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 1500 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja laternate valgusavade siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagisele on päevasõidutulede asetamine keelatud; 2) päevatule laternad võivad olla ühitatud teiste tulede laternatega; 3) ühe päevatule valgustugevus peab olema vähemalt 400 cd ja ei tohi ületada 1200 cd. Valgusava pinna suurus peab olema vähemalt 25 cm2 ja ei tohi ületada 200 cm2; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 4) [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 5) lubatud on kasutada Piltvõi Pilttähisega päevatule laternaid, mille hajutiklaasil peab olema päevatule tähis «RL». Päevatule värvus peab olema valge või valikkollane; 6) peab olema välistatud kasutamine koos lähi-, kaug- ja udutuledega. Kontrollimine: vaatluse ja luksmeetriga (valgustugevuse suurus arvutatakse luksmeetri näidu järgi). [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Kood 208. Töötule laternad Nõuded: 1) töötule laternate paigutus peab võimaldama piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi pimestamisega tekitada liiklusohtlikku olukorda; 2) töötule laternad võivad olla teisaldatavad; 3) töötule laterna klaas, v.a alarmsõidukil kasutatavad, peab olema valgust hajutava mustriga. Temal ei tohi olla auto valgustusseadmetena kasutatavate laternate tähistust. Töötule värvus peab olema valge või valikkollane; 4) töötule lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja sõiduki armatuurlaual peab olema nende märgulamp. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 209. Alarmsõiduki vilkurid Nõue: alarmsõiduki vilkur ja tema paigaldus alarmsõidukile peab vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele. Alarmsõiduki vilkurit või nende kombinatsiooni ei tohi kasutada teistel sõidukitel. Nõuded: mõõdulindi, stopperi ja vaatlusega. Kood 210. Kollased vilkurid Nõuded:1) kollane vilkur ja tema paigaldus hooldussõidukile (teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitev eritalituse sõiduk) peab vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 2) kollast vilkurit võib paigaldada suuremõõtmelisele või raskekaalulisele veosele ja sellistel vedudel kasutatavale sõidukile ning saateautole, kui sellisteks vedudeks väljaantud eriluba seda nõuab. Kollane vilkur võib olla sisse lülitatud ainult suuremõõtmelise või raskekaalulise veose veo ajal. [Kehtetu –  RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Kood 211. Eesmised ääretule laternad Nõuded:1) M, N ja üle 1600 mm laiusel O kategooria sõidukil peavad olema alumised eesmised ääretule laternad ja alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud üle 2100 mm laiusel M, N ja O kategooria sõidukil peavad olema ülemised eesmised ääretule laternad (tähis «A»). Lubatud on paigaldada alumisi eesmisi ääretule laternaid O kategooria sõidukile, mille laius ei ületa 1600 mm ning ülemisi eesmisi ääretule laternaid 1800 kuni 2100 mm laiusele M, N ja O kategooria sõidukile. Alumiste eesmiste ääretule laternate: a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi M ja N kategooria sõidukil ületada 400 mm ja O kategooria sõidukil 150 mm; b) valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius ei ületa 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni; c) kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 350 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternaid paigaldada 1500 mm kõrgusele, võib neid paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele. Ülemiste eesmiste ääretule laternate: a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm; b) kõrgus teepinnast peab olema võimalikult suur arvestades sõiduki kereehituse eripäraga, kuid mootorsõidukil ei tohi nad asetseda tuuleklaasi ülaservast madalamal; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 2) [kehtetu] 3) M, N ja O kategooria sõiduki eesmised ääretule laternad peavad olema valmistaja juhendi kohased ja nende paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Eesmiste ääretulede värvus peab olema valge. Erandina võib eesmiste ääretulede värvus olla merevaigukollane sõidukil: a) mis on saadud pärandvarana; b) mis kuulub ümberasujale; c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; d) mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses; e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses; f) mis on esmakordselt kasutusele võetud enne 1. oktoobrit 1994. a; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 4) eesmised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega. 5) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 50 kohased ja E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele vastavalt paigaldatud eesmised ääretule laternad. Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga. [RTL 2005, 37, 530 – jõust. 08.04.2005] Kood 212. Küljeääretule laternad Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil peavad olema küljeääretule laternad ja need peavad vastama E-reegli nr 91 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alla 6 m pikkusele sõidukile on küljeääretulede paigaldamine soovitatav. Küljeääretulede tähised on «SM1» või «SM2»; 2) kõik küljeääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega; 3) üle 6 m pikkusel sõidukil, v.a kabiiniga rung, peavad mõlemal küljel olema küljeääretule laternad. Haagise pikkuse määramisel arvestatakse ka tiisli pikkust.   Vähemalt üks küljeääretule latern peab olema sõiduki pikkuse keskmisel kolmandikul, kõige esimese küljeääretule laterna ja esiserva vaheline kaugus ei tohi olla suurem kui 3 m. Kaugus kahe külgneva küljeääretule laterna vahel ei tohi olla suurem kui 3 m. Kui sõiduki ehituse eripära tõttu ei ole võimalik tagada 3 m vahekaugust, võib vahekaugust suurendada kuni 4 m. Kõige tagumise küljeääretule laterna ja tagaserva vaheline kaugus ei tohi ületada 1 m.   Küljeääretule laternad peavad olema maapinnast vähemalt 250 mm kõrgusel, kuid mitte kõrgemal kui 1500 mm. Kui sõiduki ehituse eripära tõttu ei ole võimalik küljeääretule laternaid paigaldada 1500 mm kõrgusele, võib neid paigaldada kõrgemale, kuid mitte kõrgemale kui 2100 mm.   Kui alla 6 m pikkusele sõidukile või kabiiniga rungale on paigaldatud küljeääretule laternad, peavad need asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 4) küljeääretulede värvus peab olema merevaigukollane, v.a juhul, kui kõige tagumine küljeääretule latern on kombineeritud või vastastikku ühendatud tagatule laternaga, tagumise ääretule laternaga, tagumise udulaternaga või piduritule laternaga, võib selle küljeääretule värvus olla punane; 5) vähim valgustugevus peab olema 4,0 cd ja suurim 25,0 cd. Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 213. Tagumised ääretule laternad Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud üle 2100 mm laiusel sõidukil peavad olema ülemised tagumised ääretule laternad (tähis «R»). Ülemisi tagumisi ääretule laternaid on lubatud paigaldada 1800 kuni 2100 mm laiusele sõidukile. Ülemised tagumised ääretule laternad peavad asetsema külgservast kuni 400 mm kaugusel. Ülemised tagumised ääretule laternad peavad asetsema võimalikult kõrgel arvestades sõiduki kereehituse eripära; 2) M, N, O ja L kategooria sõidukitel peavad olema alumised tagumised ääretule laternad (tähis «R»). Alumised tagumised ääretule laternad peavad asetsema alumise külgserva lähedal ja olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt vastavuses lisa 1 joonisega 17; 3) tagumised ääretule laternad peavad olema valmistaja juhendi kohased. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad tagumised ääretule laternad vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele; 4) kõik tagumised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega; 5) tagumiste ääretulede värvus peab olema punane; 6) tagumiste ääretulede vähim valgustugevus tüübikatsetustel peab olema 4 cd ja suurim 17 cd; 7) tagumiste ääretulede vähim valgustugevus tehnoülevaatusel peab olema 1 cd ja suurim 17 cd. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Kood 214. Piduritule laternad Nõuded: 1) piduritule laternad on kohustuslikud kõikidele sõidukikategooriatele. M, N ja O kategooria sõidukitel peab taga olema vähemalt kaks pidurituld ja L kategooria sõidukitel vähemalt üks pidurituli. Piduritule laternad peavad olema valmistaja juhendi kohased; 2) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad piduritule laternad vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele (vt lisa 1 joonis 18). Kui sõiduki kere ehituse tõttu pole võimalik piduritule laternaid asetada lisa 1 joonisel 18 toodud mõõtude kõrgusele, siis on neid erandina lubatud asetada kuni 2100 mm kõrgusele. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni; 3) pidurituled peavad süttima sõidupiduri rakendamisel. Pidurituled ei tohi töötada vilkuval või mõnel muul muutuval režiimil, v.a juhul, kui sõidukile on paigaldatud avariipidurduse signaali süsteem; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 4) lisaks sõiduki ehitusega määratule võib sõidukile paigaldada lisapiduritulesid. Lisapidurituled peavad vastama kõikidele põhipidurituledele esitatavatele nõuetele ja peavad süttima koos põhipidurituledega. Lisapidurituli ei tohi olla ühitatud ega paikneda ühegi teise tulega ühes ja samas laternas. Lisapidurituld on lubatud paigaldada nii sõiduki keresse kui sellest väljapoole. Sõiduki keres paiknev pidurituli ei tohi pimestada tahavaate peegli kaudu või mõnel muul viisil segada sõiduki juhti. Lisapiduritule laterna valgusava alumine serv peab olema vähemalt 850 mm kõrgusel maapinnast või mitte madalamal kui 150 mm tagaakna alumisest servast. Lisapidurituli peab paiknema sõiduki pikiteljel. Kui sõiduki kereehitus ei võimalda paigaldada lisapidurituld sõiduki pikiteljele (näiteks uksed vms), on lubatud paigaldada kaks lisapidurituld sümmeetriliselt sõiduki pikiteljega võimalikult pikitelje lähedusse või üks lisapidurituli kuni 150 mm kaugusele sõiduki pikiteljest. M2, M3 , N ja O kategooria sõidukitele on lubatud lisapidurituled paigaldada ka sõiduki pikiteljest kaugemale; 5) piduritule värvus peab olema punane; 6) piduritule vähim valgustugevus tehnoülevaatusel peab olema 10 cd. 7) kui sõidukile on paigaldatud avariipidurduse signaali süsteem, siis peab selle ehitus ja paigutus vastama E-reegli nr 48 nõuetele. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Kood 215. Numbritule latern Nõuded: 1) kõikidel M, N ja O kategooria sõidukitel, välja arvatud trollid, peab taga olema vähemalt üks numbritule latern. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peab numbritule latern olema E või e sertifitseeritud ja vastama E-reegli nr 4 või direktiivi 76/760/EMÜ nõuetele. L kategooria sõidukitel peab taga olema vähemalt üks numbritule latern; 2) numbrituli peab olema paigutatud valmistaja juhendi kohaselt ja ta peab registreerimismärki valgustama nii, et see oleks pimeda ajal loetav vähemalt 25 m kauguselt; 3) numbritule värvus peab olema valge ja see peab lülituma koos lähi-, kaug- ja ääretuledega. Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindiga. Kood 216. Tagumised udutule laternad Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peab taga olema üks või kaks valmistaja juhendile vastavat udutule laternat, mille paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Tagumine udutule latern ei ole kohustuslik sõidukil: a) mis on saadud pärandvarana; b) mis kuulub ümberasujale; c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; d) mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses; e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 2) tagumiste udutule laternate kaugus lähimast piduritule laternast peab olema vähemalt 100 mm. Kui sõiduki taga on üks udutuli, peab see asuma tagant vaadates sõiduki sümmeetriateljel või sellest vasakul. Tagumise udutule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 1000 mm (N3G kategooria sõidukitel kuni 1200 mm) ja alaserv madalamal kui 250 mm; 3) tagumiste udutulede värvus peab olema punane; 4) tagumise udutule laterna valgusava pind ei tohi ületada 140 cm 2; 5) tagumised udutuled võivad lülituda, kui lähi-, kaug- või eesmised udutuled on sisse lülitatud ja olema väljalülitatavad sõltumatult teistest tuledest; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 6) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil on lubatud kasutada ainult Piltvõi Pilttähisega udulaternaid, mille hajutiklaasil on «F» täht (Hollandi tüübikinnituse korral täht «B»). Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 217. Tagurdustule laternad Nõuded: 1) kui tagurdustule laternad on paigaldatud, peavad need toimima; 2) 01.01.1994. a või hiljem esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõidukitel (O kategooria sõidukitel vabatahtlik) peab taga olema üks või kaks E-reegli nr 23 või direktiivi 77/539/EMÜ nõuete kohast tagurdustule laternat. Täiendavalt on lubatud sõidukitele paigaldada taha või külgedele kaks tagurdustule laternat, v.a M 1 kategooria sõidukid ja mitte üle 6,0 m pikkused teiste kategooriate sõidukid; 3) tulede vähim kõrgus teepinnast on 250 mm ja suurim 1200 mm; 4) tagurdustuled peavad süttima tagasikäigu lülimisel ja kustuma selle väljalülimisel; 5) tagurdustulede värvus peab olema valge. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. [RTL 2005, 37, 530 – jõust. 08.04.2005] Kood 218. Suunatule laternad Nõuded:1) M ja N kategooria sõidukitel peavad olema vähemalt eesmised ja tagumised suunatule laternad ning O kategooria sõidukil peavad olema tagumised suunatule laternad. M ja N kategooria sõidukil peavad olema külgmised suunatule laternad, kui sõiduki valmistaja on need ette näinud. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad suunatule laternad olema E-reegli nr 6 või direktiivi 76/759/EMÜ kohased ja need peavad olema paigaldatud E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt (vt joonised 20, 21 ja 22). M2, M3, N2, N3, O2, O3 ja O4 kategooria sõidukitele on lubatud täiendavalt paigaldada taha kaks suunatule laternat; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 2) mõõdet 600 mm (vt lisa 1 joonised 20 ja 22) võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm. Sõiduki ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1500 mm suurendada kuni 2100 mm (vt lisa 1 joonised 20, 21 ja 22); 3) suunatulede värvus peab olema merevaigukollane. Tagumiste suunatulede värvus võib olla punane sõidukil: a) mis on saadud pärandvarana; b) mis kuulub ümberasujale; c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; d) mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses või e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 4) [Kehtetu] 5) L kategooria sõidukil, v.a ilma kereta L6e kategooria sõidukil, peavad olema valmistaja juhendi kohased suunatule laternad. Ilma kereta L6e kategooria sõidukile võivad olla paigaldatud suunatule laternad. Paigaldus peab vastama järgmistele nõuetele: a)       suunatule laternate suurim kõrgus teepinnast – 1200 mm; b)       suunatule laternate vähim kõrgus teepinnast – 350 mm; c)       esisuunatule laternate valgusavade vaheline vähim kaugus – 300 mm; d)       suunatule laternad peavad asetsema väljaspool lähitule või kaugtule laterna/laternate väliskülgede püstpuutepindasid; e)       suunatule laternate valgusava ja lähima lähi- või kaugtule laterna vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm; f)        tagasuunatule laternate valgusavade vaheline vähim lubatud kaugus – 240 mm; g)       tagasuunatule laternad  ei tohi asetseda sõiduki tagumisest gabariidist eespool rohkem kui 300 mm. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõiduki suunatule laternad peavad vastama E-reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja nende paigaldus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 6) suunatulede vilkumissagedus peab olema 90±30 korda/min; 7) M, N ja L kategooria sõidukil, v.a L6e kategooria sõidukil, peab suunatulede töö kontrolliks olema suunatulede märgulamp või audiosignaal või mõlemad. L6e kategooria sõidukile võib suunatulede töö kontrolliks olla paigaldatud suunatulede märgulamp või audiosignaal või mõlemad. N2 ja N3 kategooria vedukil peab täiendavalt olema haagise suunatulede töö kontrolliks märgulamp. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga. [RTL 2005, 12, 100 – jõust. 23.01.2005] Kood 219. Armatuurlaua märgulambid Nõuded: 1) armatuurlaua märgulambid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima; 2) M, N ja L kategooria sõidukil peavad olema: a) suunatulede märgulamp, v.a L6e kategooria sõidukil; b) kaugtulede märgulamp, v.a L6e kategooria sõidukil; c) õhkpidurite korral – pidurikontuuride õhusurve märgulambid; d) ABS pidurite korral – süsteemi toimimise märgulamp. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Kontrollimine: vaatlusega. Kood 220. Autorongi tunnusmärk Nõue: autorongi (v.a autorong, mille vedukiks on M1 või N1 kategooria sõiduk) vedukautol peab olema autorongi tunnusmärk, milleks on üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm sõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150 kuni 300 mm. Autorongil, millel on ülemised eesmised ääretuled, ei ole autorongi tunnusmärk kohustuslik. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 221. Helkurid Nõuded:1) M ja N kategooria sõidukil peavad olema tagumised helkurid, mis ei tohi olla kolmnurksed ning O kategooria sõidukil peavad olema tagumised kolmnurksed helkurid ja esimesed helkurid, mis ei tohi olla kolmnurksed. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad helkurid olema E-reegli nr 3 või direktiivi 76/757/EMÜ kohased ja need peavad olema paigaldatud E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 2) eesmiste helkurite värvus peab olema valge ja tagumistel punane. Eesmiste ja tagumiste helkurite välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja helkurite siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagise eesmiste helkurite välisserv ei tohi olla kaugemal kui 150 mm haagise välisgabariidist. Helkuri ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm maapinnast. Helkureid on lubatud paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele juhul, kui sõiduki kereehitus ei võimalda neid paigaldada madalamale; 3) üle 6 m pikkustel M ja N kategooria sõidukitel ning kõigil O kategooria sõidukitel peavad olema külgedel vähemalt iga 3 m tagant helkurid. Kui see pole võimalik kere ehituse eripära tõttu, võib seda vahet pikendada kuni 4000 mm-ni. Vähemalt üks helkur peab paiknema sõiduki keskmisel kolmandikul. Kõige tagumise külgmise helkuri tagumine serv ei tohi olla sõiduki tagumisest servast kaugemal kui 1 m. Helkuri ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm. Külgmiste helkurite värvus peab olema merevaigukollane, v.a juhul, kui kõige tagumine külgmine helkur on grupeeritud või osa valgust kiirgavast pinnast on sama tagatule laternaga, tagumise ääretule laternaga, tagumise udulaternaga, piduritule laternaga või kõige tagumise punase küljeääretule laternaga, võib selle külgmise helkuri värvus olla punane; Alla 6 m pikkuse sõiduki ja kereta auto korral, kui külgmised helkurid on paigaldatud, peavad need asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul. Külgmiste helkurite värvus peab olema merevaigukollane; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 4) L kategooria sõiduki helkurid peavad olema paigutatud valmistaja juhendi kohaselt; 5) mootorsõiduki eesmised, külgmised ja tagumised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga, mis mahuvad 200 mm läbimõõduga ringi. Helkurid peavad olema niisuguse kujuga, et need ei meenutaks numbrit, tähte ega kolmnurka. Erandina on lubatud kasutada kujundeid, mis meenutavad märke 0, I, U ja 8 ning mille mõõtmed mahuvad ringi Ø 200 mm; 6) haagise tagumised helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujulised, mille tipp on suunatud üles. Kolmnurga külje pikkus peab olema 150...200 mm vastavuses lisa 1 joonisega 26. 7) kui sõidukile on paigaldatud linthelkurid, siis peavad need vastama E-reegli nr 104 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 222. Ohutuled Nõuded: 1) ohutuled on kohustuslikud kõikidele 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitele. Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled (kood 218). Ohutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus, nähtavusnurgad ja värvus peavad vastama koodis 218 esitatud nõuetele; 2) ohutulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. Vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haake ohutulede märgulamp; 3) ohutulesid peab olema võimalik sisse lülitada nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral. Kontrollimine: vaatluse ja stopperiga. Kood 223. Pöördelatern Nõuded: 1) mootorsõidukile võib paigaldada kaks pöördelaternat; 2) pöördelaternad peavad vastama E-reegli nr 119 nõuetele ja olema paigaldatud E-reegli nr 48 nõuete kohaselt; 3) pöördelaterna tähis on «K»; 4) pöördelaterna tule värvus peab olema valge. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Grupp 3 Juhtimisseadmed Kood 301. Üldnõuded juhtimisseadmetele Nõuded: 1) auto rool peab olema vasakul poolel. Posti ja kauba jaotamisega/kogumisega tegelevad, teetöödel kasutatavad ja teistes riikides registreeritud autod võivad olla parempoolse rooliga. Erandina võivad olla parempoolse rooliga võõrriigist ümberasumisega kaasa toodud ja päritud autod; 2) neljateljelistel autodel peab lisaks esimesele juhtteljele olema juhitav veel vähemalt üks kolmest ülejäänud teljest; 3) auto ja selle haagise roolimehhanism ja -hoovastik peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima nende kohaselt. Rool peab pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita. Roolihoobadel, -varrastel ja -võllidel ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone jm vigastusi. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 302. Rooliratas Nõuded: 1) peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele; 2) mitmel sõiduki tüübil kasutatav rooliratas («generalsteeringcontrol») peab omama valmistaja tõendit selle kohta, millisele sõiduki tüübile on rool sobiv. Tõendi puudumisel peab ARK määrama rooliratta kõlblikkuse ekspertiisi ja tegema nõuetele vastavuse kohta märkuse sõiduki registreerimistunnistusele. Reguleeritava asendiga rooli ja/või turvakotiga rooliratta asendamine mõne teise rooliratta mudeliga on keelatud. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 303. Ohutu roolimehhanism Nõue: 1990. a või hiljem valmistatud M1 ja N 1 kategooria sõiduki (v.a autod, mille rooliratas asub esiteljest eespool) roolivõlli ehituses peab olema ohutuselement, mis tagab kokkupõrkel roolivõlli deformeerumise või purunemise ja pöördumise juhi kehast kõrvale. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 304. Roolimehhanism Nõue: roolimehhanism peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele. Roolimehhanismi kinnitus kere/raami külge peab olema valmistaja juhendi kohane. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 305. Esirataste pöördepiirikud Nõue: esirataste pöördepiirikud peavad olema valmistaja juhendi kohased. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 306. Roolihoovastiku liigendid Nõue: roolihoovastiku liigendid peavad olema valmistaja juhendi kohased, neis ei tohi olla valmistaja poolt lubatust suuremat lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 307. Rooliratta vabakäik Nõue: rooliratta vabakäik peab olema M1 ja N 1 kategooria autol: ≤ 10º ning M2 , M3, N 2 ja N3 kategooria autol ≤ 20º. Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistaja juhendile. Kontrollimine: nurgamõõdikuga. Kood 308. Roolivõlli laagrid Nõuded: 1) roolivõlli laagrid peavad olema valmistaja juhendi kohaselt reguleeritud; 2) roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt, sujuvalt ja ei tohi kinni kiiluda. Kontrollimine: vaatluse ja rooli pööramisega või lõtkutestriga. Kood 309. Koostude porikaitsed Nõue: koostude porikaitsed peavad olema töökorras ja vigastusteta. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 310. Roolivõimendi Nõuded: 1) hüdrovõimendi peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida; 2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavad olema pragudeta ja murenemise tunnusteta. Torudel ei tohi olla korrosiooni; 3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikult kinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmid või pistikud korralikult ühendatud ning kinnitatud; 4) võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimalik sõidukit käsitsi juhtida; 5) jõusilinder ei tohi lekkida/pihkuda; 6) voolikud peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida/pihkuda; 7) võimendi õlipumba rõhk peab olema valmistaja juhendi kohane ja pump ei tohi lekkida; 8) roolivõimendi õliradiaator ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 311. Ratta lõtk Nõue: lõtkud ei tohi olla suuremad kui seda on ette näinud valmistaja või, andmete puudumisel, ei tohi olla suuremad kui: • kuni 17" nimiläbimõõduga velje korral – 5,0 mm; • 17...20" nimiläbimõõduga velje korral – 7,0 mm; • üle 20" nimiläbimõõduga velje korral – 9,0 mm. Ratta lõtku A (vt lisa 1 joonis 27) mõõdetakse rehvi mustri servalt. Kontrollimine: vaatluse, lõtkutestri, rismuse ja nihiku või indikaatorkellaga. Kood 312. Käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid Nõue: käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid peavad vastama valmistaja juhendile ja olema selle kohaselt kinnitatud ning nendes ei tohi olla märgatavat lõtku, pragusid ja jääkdeformatsioone. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist. Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga. Kood 313. Rooliamortisaator Nõue: rooliamortisaator peab olema töökorras, ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga. Kood 314. [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 315. L kategooria sõiduki roolikann Nõue: lõtk L kategooria sõiduki roolikannu laagrites ei tohi ületada valmistaja poolt ette nähtud suurust. Käänmikjuhtimisega esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 316. L kategooria sõiduki esiratas Nõue: esiratta kodarad peavad olema kinnitatud ja pingutatud, esiratas ei tohi viskuda ja laagrites ei tohi olla tuntavat lõtku. Esiratta telg peab olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 317. Muud juhtimisseadmed Nõue: peavad vastama valmistaja juhendile ja olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 4 Piduriseade Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele Nõuded: 1) peab vastama valmistaja juhendile (ei tohi olla muudetud selle ehitust, kasutatud valmistaja poolt selleks mitte ette nähtud osi ja sõlmi); 2) piduriseade ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama nõutava efektiivsusega; 3) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele; 4) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud selle sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele; 5) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%; 6) sõidupidur peab toimima kõikidele auto ratastele; 7) O1 kategooria haagisel ei ole pidurid kohustuslikud. Olemasolu korral peavad need vastama O2 kategooria haagisele kehtestatud nõuetele; 8) O2 kategooria haagistel on lubatud inertspidurid (pealejooksupidurid). Poolhaagisel on inertspidurid keelatud; 9) O3 ja O4 kategooria haagistel on inertspidurid keelatud; 10) pidurid peavad toimima kõikidele haagise ratastele; 11) autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagise automaatse pidurdamise. See nõue ei kehti O1 kategooria haagisele, mille tiisel peab vedukiga olema kinnitatud lisaks haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislit maha kukkuda ja tagab haagise juhitavuse; 12) haagisel, millel on sõidupidur nõutav, peab olema käsipidur, mida on võimalik lülitada väljast. Sõitjate veohaagise käsipidur peab olema lülitatav ka haagise seest. Nõue ei kehti haagistele, millel on vedruakudega seisupidur; 13) õhkpiduriga haagise ühendamisel vedukiga peavad selle pidurid automaatselt lülituma töörežiimi. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 402. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse sõidupiduriga pidurdamisel Nõuded: 1) Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi olla väiksem, kui alljärgnevas tabelis toodud: Tabel 3 Sõiduki kategooria Vähim lubatud rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse Sõiduki valmistamisaasta M2 ja M3 48% Enne 1992. a M2 ja M3 50% (48% – ABS piduriteta sõidukil) 1992. a või hiljem N2 ja N3 43% Enne 1988. a N2 ja N3 45% 1988. a või hiljem M1 50%  sõltumata valmistamisaastast Taksod ja kiirabiautod 50%  sõltumata valmistamisaastast N1 45% Enne 1988. a N1 50% 1988. a või hiljem O3 ja O4 40% Enne 1988. a O3 ja O4 43% 1988. a või hiljem 2) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%; 3) käesolevas koodis toodud ratta pidurdusjõud, koodis 402 toodud pidurdusteekonnad ja koodis 403 toodud aeglustus peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa: • M1 kategooria sõidukil – 490 N, • M2, M3, N1, N2 ja N 3 kategooria sõidukil – 687 N. Kontrollimine: piduri kontrollstendiga. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 01.05. 2004] Kood 403. [Kehtetu – RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 404. [Kehtetu – RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 405. [Kehtetu – RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 406. Seisupidur Nõuded: 1) seisupidur peavad toimima sõiduki mõlemal küljel paiknevatel ratastel; 2) seisupiduriga pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui: a) kõigil sõidukitel – 16%; b) autorongil – 12%. Kontrollimine: piduri kontrollstendiga. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 407. Seisupiduri kontrollimine teekaldel Nõue: M, N, O ja L kategooria sõiduki seisupidur peab hoidma paigal täismassiga sõidukit 18% ja täismassiga autorongi 12% kaldega teel. Seisupiduri katsetamine on lubatud kuival kõvakattega teekaldel. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 408. L kategooria sõiduki pidurite kontrollimine Nõue: üheaegsel jalg- ja käsipiduriga pidurdamisel kuival kõvakattega teel kiiruselt 30 km/h ei tohi pidurdusteekond olla suurem kui: 1) L3 kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,0 m; 2) L4 kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m; 3) L5 kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m ja seisupiduriga pidurdamisel – 18 m. Kontrollimine: mõõdulindiga. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 409. Aeglusti Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane ja toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 410. Pealejooksupidur (inertspidur) Nõue: pealejooksupidur ei tohi lekkida, peab toimima. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 411. Piduri hoob, pedaal, hoovastik/trossid Nõue: trossid, pedaal ja hoovad peavad vabalt liikuma, vaba- ja töökäigud peavad vastama valmistaja juhendile. Seisupiduri hooba lukustav seade peab toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 412. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder Nõue: pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima ega tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 413. Piduritorustik Nõuded: 1) piduritorustik peab olema valmistaja juhendi kohane, ei tohi lekkida/pihkuda; 2) piduritorustikul ei tohi olla sügavaid korrosioonikahjustusi; 3) plast- ja kummivooliku pind ei tohi olla pragunenud, hõõrdunud või murenenud. Kontrollimine: vaatlusega ja seebiveega. Kood 414. Rattapiduri kambrid Nõue: rattapiduri kambrid peavad olema valmistaja juhendi kohased, ei tohi pihkuda ning hoova käik peab vastama valmistaja juhendile. Kontrollimine: joonlauaga (täpsusega 1,0 mm), seebiveega. Kood 415. Vedruakud Nõue: vedruakud peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima (pidurihoovad peavad liikuma, ei tohi olla kinni kiilunud). Kontrollimine: vaatlusega. Kood 416. Kompressor Nõuded: 1) hiljemalt 6 min möödudes käivitamisest peab haagiseta auto õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni 100%-ni nimirõhust; 2) hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest peab autorongi õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni 100%-ni nimirõhust; 3) hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest peab haagiseta auto tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni; 4) hiljemalt 11 min möödudes käivitamisest peab autorongi tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni. Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga. Kood 417. Rõhuregulaator Nõue: rõhuregulaator peab olema valmistaja juhendi kohane ja hoidma nimirõhku. Kontrollimine: manomeetriga. Kood 418. Õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangule toimiv hoiatusseade Nõue: õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv hoiatusseade peab toimima valmistaja juhendis ettenähtud täpsuse piirides. Kontrollimine: manomeetriga. Kood 419. Pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid Nõuded: 1) pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid peavad olema valmistaja juhendi kohased ning ei tohi pihkuda; 2) pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid ei tohi olla korrodeerunud; 3) pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid ei tohi olla valesti remonditud (jätkatud keevitamisega, jootmisega vms viisil); 4) pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 420. Pidurivoolikud Nõuded: 1) pidurivoolikud peavad olema sõiduki valmistaja juhendi kohased; 2) pidurivoolikud ei tohi pihkuda/lekkida; 3) pidurivooliku pinnal ei tohi olla pragusid ega sööbinud ja murenenud kohti. Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 421. Haagise ja vedukauto ühendusvoolikud Nõuded: 1) ühendusvoolikud ei tohi pihkuda; 2) ühendusvoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel. Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 422. Pidurisüsteemi koostude porikaitse Nõue: pidurisüsteemi koostude porikaitsed peavad olema valmistaja juhendi kohased ja terved. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 423. Piduritrummel ja -ketas Nõue: piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi olla pragusid ja kinnitusdetailide vigastusi. Kontrollimine: vaatlusega, vasaraga koputamisega. Kood 424. Piduriklotsi kate Nõue: 1) vahetatavad piduriklotsi katted peavad olema sõiduki valmistaja juhendis ette nähtud materjalist ja alates 2002. a ei tohi sisaldada asbesti; 2) piduriklotsi katted ei tohi olla õhemad kui see on ette nähtud valmistaja juhendis. Kontrollimine: vaatlusega, kui seda on võimalik teha ratast ära võtmata. Kood 425. Pidurdusjõu regulaator (ALB) või pidurdusrõhu piirdeklapp Nõue: pidurdusjõu regulaator või pidurdusrõhu piirdeklapp peab olema valmistaja juhendi kohane ja koormata auto pidurdamisel ei tohi pidurdusjõu regulaatoriga või pidurdusrõhu piirdeklapiga kontuuris rõhk tõusta üle valmistaja juhendis ettenähtu. Kontrollimine: manomeetri, vaatluse ja seebiveega. Kood 426. Blokeerumatu pidur (ABS, EBS) Nõuded: 1) blokeerumatu pidur peab toimima vastavalt valmistaja juhendile; 2) pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda ka libedal teel. Kontrollimine: katsesõidu ja piduristendiga. Kood 427. Õhusüsteemi kontrollventiil Nõuded: 1) õhusüsteemi kontrollventiil peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) õhusüsteemi kontrollventiil peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine: manomeetri, seebivee ja vaatlusega. Kood 428. Kondensaadikraan Nõuded: 1) kondensaadikraan peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) kondensaadikraan peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine: seebivee ja vaatlusega. Kood 429. Õhu pihkumine õhusüsteemist Nõue: rõhk süsteemis ei tohi langeda seisva kompressori korral kiiremini kui 0,05 MPa (0,5 kgf/cm2) 30 min jooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui nad on rakendatud. Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga. Grupp 5 Rattad (rehvid ja veljed) Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvidele Nõuded:1) M, N ja O kategooria sõidukil on lubatud kasutada kas sõiduki valmistaja poolt ette nähtud direktiivi 92/23/EMÜ või DOT või E-reegli nr 30 (sõiduauto ja tema haagise rehvid), E-reegli nr 54 (veoauto ja bussi ning tema haagise rehvid), E-reegli nr 64 (ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varurattad) nõuetele vastavaid taastamata rehve või sõiduki valmistaja poolt ette nähtud karakteristikutele vastavaid taastatud rehve. L kategooria sõidukil on lubatud kasutada kas valmistaja poolt ette nähtud ja direktiivi 97/24/EÜ või E-reegli nr 75 nõuetele vastavaid taastamata rehve või sõiduki valmistaja poolt ette nähtud karakteristikutele vastavaid taastatud rehve. Esmakordselt kasutuselevõetav sõiduk peab olema komplekteeritud taastamata rehvidega; 2) ARK võib anda põhjendatud juhtumitel loa käesolevas punktis mitte ette nähtud rehvide või velgede kasutamiseks; 3) sõiduautol (M1 kategooria), veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1 kategooria), ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni (O2 kategooria), peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit. Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik järgmistel juhtudel: • sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse; • teises riigis registreeritud sõidukil; • paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud ühesuguselt; • autode ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel; • autodel või haagistel, millele ei ole Eestis talverehve saada; 31) Ühistranspordiseaduse tähenduses kohalikku liinivedu ja riigisisest kaugliinivedu teenindaval bussil (M2 ja M3 kategooria sõidukil) või bussirongil, peab alates 1. oktoobrist kuni 1. maini kasutama rehve, mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 1.10.2007] 4) sõidukil ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6 kiiruskategooria rehve (vt tabel 5) ning rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h; 5) [kehtetu] Märkus. [kehtetu] Kontrollimine: vaatluse ja võrdlemisega punktis 1 toodud normdokumentidega. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 502. Rehvi tehnoseisund Nõuded: 1) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist; 2) rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt määratud rõhule. Kontrollimine: vaatluse ja manomeetriga. Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri sügavus Nõuded: 1) mustri jääksügavus peab olema vähemalt: • L kategooria sõidukil ≥1,0 mm; • M1, M2, M3, N1, N 2 ja N3 kategooria sõidukil 1,6 mm; • haagisel vastavalt seda vedava veduki mustrisügavusele esitatavatele nõuetele; 2) rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui turvise mustri jääksügavus on punktis 1 esitatust väiksem lisa 1 joonisel 30 toodud viirutatud pinna ulatuses, mille laius b on üle 1/2 turvise veerepinna laiusest B ja pikkus a üle 1/6 turvise veerepinna ümbermõõdust 2R või kui mitme kulumislaigu korral nende pikkuste summa on nimetatud väärtusest suurem. Joonisel näidatud viirutatud ala ei pea asuma veerepinna keskel; 3) rehvil, millel puudub märge «REGROOVABLE», ei tohi mustrit sügavamaks lõigata. Kontrollimine: nihiku, joonlaua või mõõdulindiga. Kood 504. Rehvi viskumine Nõue: veereringil mõõdetult ei tohi rehvi viskumine ületada üheski suunas: • M1, N1, L ja O1 kategooria sõidukil 1,0% välisläbimõõdust; • ülejäänud sõidukitel 1,5% välisläbimõõdust. Kontrollimine: rismuse, nihiku ja vaatlusega. Kood 505. Rehvide (k.a taastatud rehvid) tähistamine Nõuded: 1) rehvi tähistus ja selle asukoht peab vastama tabelis 4 toodule. Tabel 4 Jrk nr Tähistus Piltvõi Pilttähistusega rehvil Ühel rehvi küljel Mõlemal rehvi küljel DOT tähistusega rehvil Ühel rehvi küljel Mõlemal rehvi küljel 1. Valmistaja nimi või kaubamärk jah   + jah +   2. Rehvi tähistus jah   + jah   + 3. Kiiruskategooria (tabel 5) jah   + ei     4. Mustri tüüp Näiteks «M+S» jah   + jah   + 5. Koormusindeks (tabel 6) jah   + ei     6. Suurim kandevõime Näiteks «MAX. LOAD 1310 LBS» ei     jah   + 7. Suurim siserõhk Näiteks «AT 36 PSI COLD» ei     jah   + 8. Koordi kihtide arv külgedel ja veerepinnal Näiteks «TREAD AREA PLIES: 2 RAYON + STEEL» «SIDEWALL AREA PLIES: 2 RAYON» ei     jah   + 9. Lohvita, kui on sellise ehitusega Näiteks «TUBELESS» jah   + jah   + 10. Lohviga, kui on sellise ehitusega ei     jah   + 11. Radiaalrehv, kui on sellise ehitusega Näiteks «RADIAL» jah   + jah   + 12. Tugevdatud, kui on sellise ehitusega Näiteks: «REINFORCED» jah   + ei     13. Tüübikinnituse tähis Pilt Pilt+   DOT +   14. Valmistamisaja tähis jah +   jah +   15. Eriomadused ei       +     Näiteks «TREADWEAR 160» (kulumiskindlus on sellel rehvil 60% parem kui võrdlusrehvil); «TRACTION A» (rehvi haardeomadused teekattega kuuluvad «A» klassi. Klasse on A, B ja C, neist parim on A klass); «TEMPERATURE B» (temperatuurikindlus sellel rehvil vastab B klassi nõuetele. «A» klassi rehvi temperatuurikindlus lubab sõita rehviga kuni 184 km/h, «B» klass – 160 km/h ja «C» klass – 137 km/h)       UTQG nõuded kehtivad kuni 13" velgedele mõeldud rehvidele. Ei kehti talverehvidele Märkus. Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi: • «Kvaliteetrehvid» – neil on nõuetekohane märgistus ja neid müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga; • «DA» – «DEFECTIVE APPEARANCE» on teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga; • «Max 30 km/h» – neid rehve ei tohi kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Märgistus «Max 30 km/h» peab olema kantud püsivalt rehvi mõlemale küljele, kusjuures endine kiiruskategooria peab olema eemaldatud; 2) M1, O1 ja O2 kategooria sõiduki taastamata rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 30 või direktiivi 92/23/EMÜ kohaselt ja E-sertfitseeritud taastatud rehv E-reegli nr 108 kohaselt. Näide taastamata rehvi tähistamisest: VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 185/70 R 14 89 T Tubeless M+S 253 Pilt, Piltvõi DOT. Selgitus: a) 185 – profiili laius mm; b) 70 – profiili kõrgus on 70% rehvi laiusest; c) R – või sõna «RADIAL» – radiaalne koordiniitide paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne koordiniitide paigutus, mille võib jätta märgistamata või B – või sõnad «BIAS BELTED» – diagonaalse koordiniitide paigutusega vöötatud rehv); d) 14 – velje läbimõõt tollides; e) 89 – koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele 580 kg; f) T – kiiruskategooria tähis (tabel 5), mis vastab piirkiirusele 190 km/h; g) TUBELESS – lohvita rehv; h) M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas; i) 253 – valmistamise aeg – koosneb kolmest numbrist: esimesed kaks tähistavad valmistamise nädalat (25. nädal), viimane aastat (2003) jooksval kümnendil. E-reegli nr 75 kohaselt on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503; j) Pilt Pilt või DOT-tüübikinnituse tähised. M2, M3, N, O3 ja O4 kategooria sõiduki taastamata rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 54 või direktiivi 92/23/EMÜ kohaselt ja E-sertifitseeritud taastatud rehv E-reegli nr 109 kohaselt. Näide taastamata rehvi tähistamisest: VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 250/70 R 20 149/145 J        Pilt       TUBELESS 253 90 PSI Pilt, Piltvõi DOT. Selgitus: k) 250 – profiili laius mm; l) 70 – profiili kõrgus on 70% rehvi laiusest; m) R või sõna «RADIAL» – radiaalne koordiniitide paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne koordiniitide paigutus, mille võib jätta märgistamata); n) 20 – velje läbimõõt tollides (võib asendada mõõduga millimeetrites – 508); o) 149 – üksiku rehvi koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele 3250 kg; p) 145 – paarisrehvi koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele 2900 kg; r) J – kiiruskategooria tähis (tabel 5), mis vastab piirkiirusele 100 km/h; s) L – kiiruskategooria tähis, mis vastab piirkiirusele 120 km/h, juhul, kui üksiku rehvi koormus ei ületa 3000 kg, mis vastab koormusindeksile 146 ja paarisrehvide puhul ei tohi koormus ühele rehvile ületada 2725 kg, mis vastab koormusindeksile 143; t) TUBELESS – lohvita rehv; u) 253 – valmistamise aeg: 25. nädalal 2003. a. E-reegli nr 54 kohaselt on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503; v) 90 PSI – rehvi siserõhk vastupidavuskatsel, mis vastab rõhule 0,620 MPa (6,20 kgf/cm2); õ) Pilt, Piltvõi DOT-tüübikinnituse tähised; [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 3) L kategooria sõiduki ja tema haagise rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 75 või direktiivi 97/24/EÜ kohaselt. Näide rehvi tähistamisest: VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK 100/80 B 18 53 S TUBELESS M+S 253 Pilt, Piltvõi DOT. Selgitus: a) valmistaja kaubamärk; b) 100 – profiili laius mm; c) 80 – profiili kõrgus on 80% rehvi laiusest; d) B – diagonaalne vöötatud rehv; e) 18 – velje läbimõõt tollides e 457 mm; f) 53 – koormusindeks, mis vastab kandevõimele 206 kg (tabel 6); g) S – kiiruskategooria tähis, millele vastab lubatud suurim sõidukiirus 180 km/h (tabel 5); h) TUBELESS – lohvita rehv; i) M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas; MST – universaalne – on ette nähtud sõitmiseks teel ja ka maastikul; j) 253 – valmistamise aeg: 25. nädalal 2003. a. E-reegli nr 75 kohaselt on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503; k) Pilt, Piltvõi DOT-tüübikinnituse tähised. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kontrollimine: vaatlusega. Kood 506. Rehvi kasutamine Nõuded: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, 54 ja 75), kiiruskategooriad (tabel 5) ja koormusindeksid (tabel 6) peavad vastama sõiduki valmistaja juhendis ette nähtud näitajatele ja sõidukil kasutatava velje mõõtmetele; Tabel 5 km/h Kiiruskategooria tähis Piirkiirus Kiiruskategooria tähis Piirkiirus Kiiruskategooria tähis Piirkiirus A1 5 D 65 Q 160 A2 10 E 70 R 170 A3 15 F 80 S 180 A4 20 G 90 T 190 A5 25 J 100 U 200 A6 30 K 110 H 210 A7 35 L 120 V 240 A8 40 M 130 W 270 B 50 N 140 Y 300 C 60 P 150 Z üle 240 Tabel 6 A = koormusindeks B = lubatud suurim mass kg-s A B A B A B A B 30 106 66 300 102 850 138 2360 31 109 67 307 103 875 139 2430 32 112 68 315 104 900 140 2500 33 115 69 325 105 925 141 2575 34 118 70 335 106 950 142 2650 35 121 71 345 107 975 143 2725 36 125 72 355 108 1000 144 2800 37 128 73 365 109 1030 145 2900 38 132 74 375 110 1060 146 3000 39 136 75 387 111 1090 147 3075 40 140 76 400 112 1120 148 3150 41 145 77 412 113 1150 149 3250 42 150 78 425 114 1180 150 3350 43 155 79 437 115 1215 151 3450 44 160 80 450 116 1250 152 3550 45 165 81 462 117 1285 153 3650 46 170 82 475 118 1320 154 3750 47 175 83 487 119 1360 155 3850 48 180 84 500 120 1400 156 4000 49 185 85 515 121 1450 157 4125 50 190 86 530 122 1500 158 4250 51 195 87 545 123 1550 159 4375 52 200 88 560 124 1600 160 4500 53 206 89 580 125 1650 161 4625 54 212 90 600 126 1700 162 4750 55 218 91 615 127 1750 163 4850 56 224 92 630 128 1800 164 5000 57 230 93 650 129 1850 165 5150 58 236 94 670 130 1900 166 5300 59 243 95 690 131 1950 167 5450 60 250 96 710 132 2000 168 5600 61 257 97 730 133 2060 169 5800 62 265 98 750 134 2120 170 6000 63 272 99 775 135 2180     64 280 100 800 136 2240     65 290 101 825 137 2300     2) sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla korraga diagonaal- ja radiaalrehve; 3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev (vt lisa 1 joonis 31); 4) [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] 5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada sõidukitel, mille valmistajakiirus on suurem kui 240 km/h ning mootorrataste esiteljel/rattal. M2, M3 ja N3 kategooria sõidukite esiteljel ei ole lubatud kasutada taastatud rehve, välja arvatud juhul, kui need on sertifitseeritud E-reegli nr 109 nõuete kohaselt. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Kood 507. Üldnõuded veljele Nõuded: 1) peab kasutama sõiduki valmistaja poolt ette nähtud ja ETRTO või UTQG nõuetele vastavaid velgi. Muudel juhtumitel otsustab velje kasutamise ARK; 2) veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud ja/või ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge; 3) viskumine ei tohi olla: • 5º kaldega süvapöiaga velje välisäärel radiaalsuunas üle 3,6 mm ja külgsuunas üle 2,0 mm; • 15º kaldega süvapöiaga veljel – radiaalsuunas üle 2,0 mm ja külgsuunas: a) alla 9,75" nimiläbimõõduga velgedel ± 3,5 mm; b) üle 10,50" nimiläbimõõduga velgedel ± 5,0 mm; • lamepöiaga veljel kõikides suundades ± 5,0 mm; 4) sõiduki veljel peab olema järgmine tähistus: • rehvi nimimõõtmed, • valmistaja nimi või kaubamärk, • valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta), • valmistamise järjenumber või kood; Koostatava velje koostul peab olema järgmine tähistus: • tähistus selle kohta, millisesse veljekomplekti osa kuulub, • valmistaja nimi või kaubamärk, • valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta); 5) 5º kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane: 14 × 4J, kus: 14 – velje läbimõõt tollides; x – süvapöidvelg; J – välisserva kõrgus G (vt lisa 1 joonis 32). Tähe J korral G = 17,8  ± 0,9 mm; tähe B korral G = 14,4 ± 0,8 mm. Veoautode, busside ja nende haagiste velje tähistuses tähe K korral G = 19,9 ± 0,9 mm; A – velje laius; D – velje läbimõõt; 6) 15º kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane: 17,5 × 5,25, kus: 17,5 – velje läbimõõt «D» tollides; x – süvapöidvelg; 5,25 – velje laius «A» tollides. Kõikide 15º kaldega velgede välisserva kõrgus G peab olema 12,7 ± 0,5 mm (vt lisa 1 joonis 33); 7) lamepöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane: 17,5 – 6,25, kus: 17,5 – velje läbimõõt tollides; ––lamepöidvelg; 6,25 – velje laius tollides. Kontrollimine: vaatluse, rismuse, nihiku ja joonlauaga. Kood 508. Velgede kinnitus Nõuded: 1) velgede kinnitus peab vastama valmistaja juhendile; 2) kergmetallist velje kinnituseks peab kasutama selleks valmistatud polte või mutreid; 3) kui ratta kinnituspolt/-mutter ulatub välja sõiduki kere välisserva tasandist, peab sellel olema kate, mis väldib esemete kaasahaaramist. Katte servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 5 mm ja kate ei tohi ulatuda sõiduki kere välistasapinnast kaugemale kui 30 mm. Kontrollimine: vaatluse, vasara ja joonlauaga. Kood 509. Naastrehvid Nõuded: 1) kui M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõidukil või eritalituse autol kasutatakse naastrehve, peavad naastrehvid olema sõidukite kõikidel ratastel. Kui O 2 kategooria haagist vedaval vedukautol on naastrehvid, peavad naastrehvid olema ka haagisel. Kui M2 , M3, N2 , N3, O3 ja O 4 kategooria sõidukitel kasutatakse naastrehve, peavad ühe ja sama telje mõlemal poolel olema naastrehvid. Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata. Kui rehvi vigastuse tõttu ollakse sunnitud kasutama varuratast, võib varuratas olla naastamata; 2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui: • rehvis, mille velje läbimõõt on =  13" – 90; • rehvis, mille velje läbimõõt on =  15" – 110; • sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõt on >15" – 130; • ülejäänud rehvidel – 150; 3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erineda rohkem kui 25% võrreldes suurima naastude arvuga rehviga; 4) naastud peavad asetsema rehvis nii, et rehvi keskel on vähemalt 1/3 veerepinna laiusest naastamata. Uutel naastatud M1, N1, O1 ja O 2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 1,2 mm ja M2, M3 , N2, N 3, O3 ja O4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 1,5 mm. Kasutuses olevatel naastatud M 1, N1, O1 ja O2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm ja M2, M 3, N2, N3 , O3 ja O4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 2,5 mm; 5) rehvide naastamiseks võib kasutada naaste, mille staatiline torkejõud ja mass ei ole suuremad kui: • M1 ja O1 kategooria sõidukil – torkejõud 120 N ja mass 1,1 g või torkejõud 100 N ja mass 1,4 g; • N1 ja O2 kategooria sõidukil – torkejõud 180 N ja mass 2,3 g; • M2, M3, N2, N3, O 3 ja O4 kategooria sõidukil – torkejõud 340 N ja mass 3,0 g. Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas; 6) naastrehve võib sõidukil kasutada alates 1. oktoobrist kuni 1. maini. Kontrollimine: vaatluse ja nihikuga. [RTL 2002, 118, 1724 – jõust. 21.10.2002] Kood 510. [Kehtetu –  RTL 2005, 58, 826 – jõust. 05.06.2005] Grupp 6 Veermik ja kere Kood 601. Üldnõuded kerele Nõuded: 1) kere/kabiini ja nendest väljaulatuvatel osadel ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki keret; 2) kere osade ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Kere osadel, mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasi pööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid ning nende jäikade osade servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm; 3) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm 2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki registreeritud värvist; 4) alarmsõidukite värviskeemi ja eritunnuseid on keelatud kasutada muudel sõidukitel; 5) kerevälised kirjed peavad vastama keeleseaduse nõuetele; 6) praod ja murded peavad olema remonditud; 7) polt- ja neetliited peavad olema kinni ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta. Kontrollimine: vaatluse ja vasaraga. Kood 602. Tagumine allasõidutõke Nõuded: 1) N2, N3, O3 ja O 4 kategooria sõidukitel peab olema E-reegli nr 58 või allpool toodud nõuetele vastav tagumine allasõidutõke; 2) tõke peab vastama järgmistele nõuetele: • kõrgus teepinnast kuni tõkke alumise servani ei tohi olla üle 550 mm; • ei tohi olla pikem kui tagasilla gabariitlaius; • kaugus tõkke otsast kuni külggabariidini kere tagateljel ei tohi olla suurem kui 100 mm; • tõkke profiili vähim laius peab olema 100 mm; • tõkke profiili otsad ei tohi olla tahapoole pööratud. Servad peavad olema ümardatud raadiusega 2,5 mm; • kui tõke on ümberpaigutatav, ei tohi tööasendisse ja sealt teistesse asenditesse ümberpaigutamiseks vajalik jõud ületada 400 N; 3) 100 kN jõu toimel või 50% sõiduki massist põhjustatud jõu toimel, kui see on väiksem 100 kN-st, ei tohi tõkke profiili läbipaine ületada 400 mm tõkke kinnitustugede kohal ning 25 kN või 12,5% sõiduki massist põhjustatud jõu toimel (kui see ei ületa jõudu 25 kN) ei tohi läbipaine ületada 400 mm tõkke otstel ja 300 mm kaugusel tugede vahel sõiduki pikitelje suunas; 4) tõke ei tohi asetseda sõiduki tagaosast sõiduki esiosa suunas kaugemal kui 450 mm. Tõket ei nõuta: • pikaveose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) veokilt; • sõidukilt, mille kasutamist tõke raskendab või teeb võimatuks; • sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere alumise servani tühjal autol ei ületa 550 mm. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 603. Külgmine allasõidutõke Nõuded: 1) 1989. a või hiljem valmistatud N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel peavad olema ohutud külgmised allasõidutõkked. Tõkkeid ei nõuta sadulvedukitelt, kesktelghaagistelt, pikaveose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) erihaagistelt või sõidukilt, mille kasutamist tõkked raskendavad; 2) tõke ei tohi asetseda kere külgtasandist seespool rohkem kui 120 mm ja ei tohi asetseda kere külgtasandist väljaspool; 3) tõkke profiili laius peab olema vähemalt: • N2 autol ja O3 haagisel – 50 mm; • N3 autol ja O4 haagisel – 100 mm; 4) tõkked ei tohi läbi painduda 1 kN (100 kgf) jõu toimel: • kinnituskohast (toest) tahapoole jääval otsal 250 mm kaugusel toest mitte rohkem kui 30 mm; • ülejäänud osadel mitte rohkem kui 150 mm; 5) tõkete paigutus sõidukile peab vastama lisa 1 joonistele 40, 41 ja 42; 6) tõkke välispind peab olema sile ja profiilide otsad sissepoole pööratud. Ümarpeaga poldi pead võivad ulatuda tõkke pinnast välja kuni 10 mm. Kõik teravad servad peavad olema ümardatud vähemalt 2,5 mm raadiusega; 7) tõket võivad asendada ka muud sõiduki ehituslikud elemendid (kütusepaagid, tööriistakastid, akukastid jms), kui need täidavad tõketele esitatavaid nõudeid; 8) tõketele ei tohi kinnitada kütuse-, piduri-, hüdraulika- ja pneumotorusid ning voolikuid; 9) paaksõidukitel jms sõidukitel peavad olema tõkked ehitatud sellise pikkusega, nagu seda võimaldab sõiduki ehitus ja selle kasutamise viis. Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja šablooniga. Kood 604. Telg, telik ja õõtshoovad Nõue: teljed, telikud ja õõtshoovad peavad olema valmistaja juhendi kohased, ei tohi esineda jääkdeformatsioone, pragusid ja lõtkusid. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 605. Vedrud Nõuded: 1) vedrud peavad olema valmistaja juhendi kohased, ei tohi olla murdumisi, pragusid, vedrulehtede nihkumisi, õhkvedrude pihkumisi ja hüdrovedrude lekkimisi; 2) läbilööki amortiseerivad kummipuhvrid peavad olema terved ja oma kohal. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 606. Stabilisaatorid Nõue: stabilisaatorid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja peavad toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 607. Amortisaatorid Nõue: amortisaatorid peavad toimima, ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 608. Kere asendi regulaator Nõue: kere asendi regulaator ei tohi pihkuda, auto kere ei tohi olla kaldu teepinna suhtes. Kontrollimine: vaatluse, rismuse ja joonlauaga. Kood 609. Poolhaagise haakeseade Nõuded: 1) poolhaagise haakeseade peab vastama valmistaja juhendile. Üle 3,5 tonni täismassiga mootorsõidukite ja nende poolhaagiste haakeseadmetel, v.a sõidukid, mille sadulale mõjuv koormus ületab 20 000 kg, peab olema veopolt Ø 50,8±0,1 mm (edaspidi «Ø 50» veopolt). Sadulakoormusega üle 20 000 kg peab haakeseadme veopolt olema Ø 89±0,1 mm (edaspidi «Ø 90» veopolt); 2) «Ø 50» veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vedukautole vähemalt kaheksa poldiga M16, «Ø 90» veopoldiga sadulseade peab olema kinnitatud vähemalt 12 poldiga M16 (vt lisa 1 joonis 45); 3) koormata veduki sadulaplaadi suurim lubatud kõrgus teepinnast on 1400 mm. Siseriiklikult on lubatud kasutada kõrgemaid sadulseadmeid tingimusel, et autorongi kõrgus ei ületa 4 m; 4) lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei tohi ületada 4,0 mm; 5) veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohi ületada 1,5 mm. Kontrollimine: nihiku, mõõdulindi ja vaatlusega. Kood 610. Täis- ja kesktelghaagise haakeseade Nõuded: 1) täis- ja kesktelghaagise haakeseade peab vastama valmistaja juhendile; 2) püüduriga haakeseadmetega mootorsõidukite veopoldi mõõtmed peavad olema: • liigendiga püüdurseadmes Ø 49+0,16  mm; • liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatud ühendusnurgad tagatakse veopoldi kujuga) Ø 48,7+0,16 mm; 3) tiisli kulumata veorõnga puksi lubatud siseläbimõõt peab olema Ø 50+0,3 mm; 4) veopoldi ja puksi tööpindade kulumine ei tohi ületada 2,0 mm ja summaarne lõtk 5,0 mm; 5) siseriiklikult võib kasutada konksu ja silmusega haakeseadet, kui veduki konksu ristlõike läbimõõt on 50-1  mm või haagise tiisli veosilmuse sisemõõde on Ø 90±1 mm, silmuse ristlõike läbimõõt 45–1 mm ja tööpindade kulumine ei ületa 1,0 mm; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 6) kuni 3,5-tonnise täismassiga haagise haakeseade peab olema ühendatud vedukauto haakeseadme kuulpoldiga, mille sfääri läbimõõt on 50 –0,6 mm ja poldi kaela läbimõõt 29 –2  mm; 7) kõikide haagiste haakeseadmed, v.a haagistel, mis haakeseadme katkemisel isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide või -trossidega. Kontrollimine: nihiku ja vaatlusega. Kood 611. Täis- ja kesktelghaagise haakeseadme kinnitus Nõuded: 1) täis- ja kesktelghaagise haakeseadme kinnituspoltide läbimõõdud sõltuvalt haagise arvutuslikust massist peavad olema: • >3,5 kuni 15 tonni neli kinnituspolti M14; • >15 kuni 24 tonni neli kinnituspolti M16; • >24 tonni neli kinnituspolti M20; kus haagise arvutuslik mass WM = 1,33 WR, W R – haagise täismass; 2) kuni 3,5 t täismassiga haagise veo kuulpolt peab olema kinnitatud vedukauto külge vähemalt kahe M16 poldiga; 3) kinnituskoht peab olema vigastusteta. Polt- ja neetühendused peavad olema kinnitatud ja keevisliited pragudeta. Kontrollimine: nihiku ja vaatlusega. Kood 612. Haagise ja vedukauto ühendusvoolikud ja -juhtmed Nõuded: 1) pidurivoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel. Täis- ja kesktelghaagise pidurivoolikud peavad asetsema haakeseadmest madalamal; 2) sadulveoki pidurivoolikud peavad olema kinnitatud kabiini tagaseina külge püst- või rõhtasendis, juhtharu vasakule ja toiteharu paremale sõidusuunas vaadatuna; 3) haagise ühendusjuhtmed peavad olema ühendatud veduki elektrisüsteemiga pistiku ja sellele vastava valmistaja juhendi kohase pistikupesaga. Pistikupesade asukohad vedukauto taga ja ühendusjuhtmete asukohad haagisel peavad vastama valmistaja juhendile. Kontrollimine: ühendusvoolikuid – vaatluse ja seebiveega; ühendusjuhtmeid – vaatlusega. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kood 613. Poolhaagise reguleerimistoed ja tiisli toed Nõue: poolhaagise reguleerimistoed ja tiisli toed peavad toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 614. Haagise juhtsilla või pöördsilla lukusti Nõue: haagise juhtsilla või pöördsilla lukusti peab toimima, kui on valmistaja poolt ette nähtud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 615. Kerest väljaulatuvad osad (eksterjöör) Nõuded: 1) sõiduk peab olema komplektne ja vastama valmistaja juhendile; 2) käepidemed ja kapoti kinnitid ei tohi kere pinnast välja ulatuda rohkem kui 70 mm ja ülejäänud detailid 50 mm. Kõigi detailide ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm; 3) rattamutrid/poldid, rummud, rehvid ja ratta ilukapslid ei tohi ulatuda rõhtsa kere puutepinnaga piiratud alast välja. Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud väljaulatuvate osade ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja rohkem kui 30 mm; 4) veoauto heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist ulatuda väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 616. Kere/kabiini sisustus (interjöör) Nõuded: 1) kere/kabiini sisustus peab vastama valmistaja juhendile; 2) armatuurlaua kõikide jäikade osade ümardusraadiused peavad olema ≥ 19 mm, üle 9,5 mm väljaulatuvate nuppude, lülitite jms otspinnad peavad olema vähemalt 2 cm2 suurused ja vähemalt 2,5 mm ümardusraadiusega. Kõik sellised nupud peavad «uppuma» armatuurlauda 378 N (37,8 kgf) jõu toimel; 3) N1 kategooria sõidukil peab sõitjateruum (kereosa) olema eraldatud veoseruumist vaheseinaga. Vaheseina ehitus peab vastama veose iseloomule. Vahesein võib olla valmistatud ühtse paneelina, raamile kinnitatud võrguna, varrastest koosnevana vms. Vaheseinas võivad olla kindlalt suletavad laadimisavad. Vaheseina taguses veoseruumis peab veos olema kinnitatud rihmadega, klambritega vms. Vahesein peab taluma jõudu, mida põhjustab veos, millele mõjub kiirendus: • sõidusuunas 14 m/s2, • külgsuunas 7 m/s2, • taha ja üles 10 m/s2. Kontrollimine: vaatlusega, joonlaua ja mõõdulindiga. Kood 617. Esi- ja tagakaitseraud Nõuded: 1) esi- ja tagakaitseraud peavad olema kinnitatud ja korras; 2) esi- ja tagakaitseraud peavad taluma põrget, kui sõiduk liigub kiirusega 4 km/h vastu tõket. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 618. Kere uksealused karbid, kere kandevelemendid, raam ja astmelauad Nõue: kere uksealused karbid, kere kandevelemendid, raam ja astmelauad peavad olema terved ja kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 619. Uksed, kapotid, käepidemed, lukud, tsisternide ja kütusepaakide täiteavade sulgeseadised ning ukseajamid Nõuded: 1) uksed, kapotid, käepidemed, lukud, tsisternide ja kütusepaakide täiteavade sulgeseadised ning ukseajamid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima; 2) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 620. Klaasid Nõuded: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 75%, v.a DOT või SAE tähisega tuuleklaas või enne 1. jaanuari 1985. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki tuuleklaas, mille läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 70%. Tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%, sõltumata nende valmistamise aastast. Kui eriotstarbelisel soomussõidukil on tuuleklaas või ülalnimetatud külgakna klaas kuulikindlast klaasist, siis nende läbipaistvus peab olema vähemalt 60%. Kui tagaakna läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema tahavaatepeeglid; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 2) alates 1. jaanuarist 1985. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki aknaklaasid peavad olema E või e sertifitseeritud või DOT või SAE tähisega märgistatud. Enne 1. jaanuari 1985. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki aknaklaasid peavad olema valmistatud ohutust, purunemisel kildu mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast muust materjalist; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn «päikest»; 4) aknaklaaside katmiseks on keelatud kasutada materjale, mille mõjul võimendub valguse peegeldumine klaasilt; 5) E või e sertifitseeritud aknaklaaside asendamine DOT või SAE tähisega märgistatud aknaklaasidega on keelatud. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kontrollimine: valguse neeldumismõõdiku ja vaatlusega. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 621. Klaasipuhasti Nõue: klaasipuhasti peab töötama, tehes suuremal kiirusel vähemalt 35 edasi-tagasikäiku minutis. Kontrollimine: vaatluse ja stopperiga. Kood 622. Laternapuhasti Nõue: kui on olemas, peab laternapuhasti toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 623. Aknapesurid Nõue: aknapesurid peavad toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 624. Iste Nõuded: 1) istme reguleerimise seadmed peavad toimima ning istmed peavad vastama valmistaja juhendile ja olema selle juhendi kohaselt kinnitatud; 2) ühele inimesele arvestatakse istmel vähemalt 400 mm × 400 mm pinda ja 500 mm kõrgusel istmepadjast vähemalt 400 mm laiust leeni pinda. Istekoha laiust mõõdetakse 100 mm kaugusel leenist ja leeni laiust mõõdetakse 50 mm kaugusel leeni mõõtmispunktist. Tagaiste loetakse erandina kolmekohaliseks, kui selle kogulaius on vähemalt 1100 mm ja leeni laius vähemalt 1200 mm. Istekohtade arv ei tohi olla suurem kui seda on ette näinud valmistaja oma juhendiga. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Kood 625. Varuratas Nõue: varuratas peab olema kinnitatud valmistaja juhendi kohaselt. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 626. Veokasti põhi, külje- ja tagaluugid ning nende sulgurid. Sõitjate kaitse veose vedamisel Nõuded: 1) veokasti põhi, külje- ja tagaluugid ning nende sulgurid peavad olema vigastusteta ja toimima; 2) veose vedamisel autos peavad sõitjad olema kaitstud ja eraldatud veosest vaheseinaga. Vaheseina ehitus peab vastama veose iseloomule. Vahesein võib olla valmistatud ühtse paneelina, raamile kinnitatud võrguna, varrastest koosnevana vms. Vaheseinas võivad olla kindlalt suletavad laadimisavad. Vaheseina taguses veoseruumis peab veos olema kinnitatud rihmadega, klambritega vms. Veoauto kabiini taga peab olema selline tugisein, mis kaitseb liiklusõnnetuse korral kabiini muljumise eest. Veokastis või veose vedamiseks ette nähtud ruumis peavad olema veose iseloomule vastavad kinnitusvahendid. Kabiinitagune tugisein peab olema vähemalt kabiini laiune ja kõrgune. Puisteainete veoautol võib kere esisein olla madalam kabiinist, kuid mitte madalam külgluukidest/seintest. Puidu või puidukimpude veol peab tugisein olema metallist ja vähemalt koorma kõrgune ja laiune. Poolhaagise esiseina vähim kõrgus, v.a puidu või puidukimpude veol, peab olema 1,6 m veokasti põrandast. Kabiinitagust tugiseina ei nõuta: • sadulvedukilt, kui selle haakes on esiseinaga poolhaagis; • paakautodelt ja paakpoolhaagist vedavalt sadulvedukilt; • suuremõõtmelise ja raskekaalulise veokilt. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Kood 627. Tent, tendikaar ja külgtoed Nõuded: 1) tent, tendikaar ja külgtoed peavad olema vigastusteta ja kinnitatud; 2) tugevus peab vastama veose massist tingitud koormusele; 3) puidu, puidu kimpude, metalli, torude jms veoks kasutatava veokasti/platvormi või aluspakkudega runga külgtulbad peavad olema metallist. Iga eeltoodud veosekimp peab toetuma vähemalt kahele aluspakule. Külgtulbad peavad vastu pidama ilma jäävdeformatsioonita vähemalt 1/4 aluspakule mõjuva veoseosa massist tingitud jõule, kui see rakendub külgtulbale 2 m kõrgusel aluspaku kandepinnast, platvormi või veokasti põhjast; 4) sõiduki ehitus peab võimaldama külgtulpade vahelises alas veose sidumist sõiduki raami, platvormi või veokasti külge. Külgtulpade puhul, mille vahekaugus on 2,5 m või vähem, peab olema vähemalt üks kinnitusrihm, suurema tulpadevahelise kauguse korral vähemalt kaks kinnitusrihma. Sidumisvahendite kinnituskonks/aas peab vastu pidama purunemata 20 kN (2000 kgf) jõule; 5) puidu või puidukimpude veol peab aluspakul olema vähemalt 10 mm kõrgune, ülespoole suunatud servaga terasriba, mis takistab veose nihkumist pikisuunas; 6) sõiduki esmasel või ümberehituse järgsel registreerimisel peab sõiduki omanik esitama ARK-le sõiduki kere, runga valmistaja/ümberehitaja tunnistuse, kus valmistaja kinnitab, et sõidukikere, kabiinitagune kaitse, külgtoed, aluspakud, koormakinnituse konksud/aasad, veokast, platvorm jms on valmistatud vastavalt käesolevatele nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 628. Isotermilised, termostaatilised ja soojustamata furgoonid Nõue: furgooni kere peab olema terve, uksed ja luugid sulguma, külmutusseadmed ei tohi lekkida või pihkuda. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 629. Mootorratta gondel ja põlvekaitsed, tugihark ja sõitja käepide/käepidemed Nõue: mootorratta gondel ja põlvekaitsed, tugihark ja sõitja käepide/käepidemed peavad olema terved ja kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 630. Poripõlled Nõuded: 1) N2, N3, O3 ja O 4 kategooria sõidukite tagaratastel peavad olema poripõlled. Poripõlled peavad olema mitte kaugemal kui 1200 mm tagarataste pöörlemisteljest; 2) poripõlled peavad olema laiemad kui tagarattad (paarisrattad); 3) poripõlle alumine äär ei tohi olla teepinnast kõrgemal kui 1/4 põlle kaugusest tagarataste pöörlemisteljest. Kontrollimine: mõõdulindiga. Kood 636. L4 kategooria sõiduki külghaagis [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Nõuded: 1) L4 kategooria sõiduki külghaagis peab paiknema sõiduki paremal küljel. Erandina võib külghaagis paikneda vasakul küljel, kui sõiduk on saadud pärandvarana või ta kuulub ümberasujale; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 2) [Kehtetu –  RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 3) külghaagises ei tohi olla rohkem kui kaks sõitjakohta; 4) mootorratta parem suunatuli tuleb pärast külghaagise paigaldamist eemaldada või välja lülitada ja paigaldada suunatuli külghaagise paremale küljele. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 7 Mootor Kood 701. Üldnõuded Nõuded: 1) mootorist kütuse, määrdeainete ja jahutusvedeliku silmaga nähtav lekkimine ei ole lubatud; 2) heitgaaside ja karterigaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud; 3) mootori kinnituspadjad peavad olema valmistaja juhendi kohased ja terved; 4) omavoliline mootori kinnituspatjade kinnituskohtade muutmine kere/raami küljes on keelatud; 5) omavoliline mootori toite- ja heitgaaside süsteemi muutmine ja ümberehitamine on keelatud, sh ülelaadeseadmete lisamine või ärajätmine, õhu- ja heitgaaside osakeste filtrite äravõtmine, heitgaaside katalüsaatorreaktorite äravõtmine, teisele kütuseliigile ümberehitamine (diislikütuselt – bensiinile; bensiinilt või diislikütuselt – gaasile jms ning vastupidi); 6) elektrijuhtmed peavad olema kaitstud hõõrdumise/muljumise, kütuse keemilise, heitgaaside termilise jms kahjustava mõju eest; 7) mootor peab vastama võimsuselt, pöördemomendilt, pöörete arvult, töömahult ja massilt valmistaja poolt sellele sõidukile ette nähtule. Erandina, kui valmistaja ei ole ette näinud erinevate mootorimudelite paigaldamist, on lubatud sõidukile ümberehituse korras paigaldada mootor, mille võimsuse erinevus ei ületa 30%, töömahu erinevus 20% ja massi erinevus 10% valmistaja poolt ette nähtust. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 702. Kütusepaak Nõuded: 1) ei tohi lekkida, peab olema valmistaja juhendi kohane ja paigutatud valmistaja poolt ette nähtud kohta ja tema poolt ette nähtud viisil; 2) ei tohi asetseda auto või haagise kabiini/kere sõitjateruumis. Kabiini/kere osa, vahesein vms ei tohi olla kütusepaagi üheks osaks; 3) täiteavast väljavoolav (näiteks tankimisel jms) kütus ei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiini vms kohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks; 4) veega täidetud paak peab taluma kolme minuti vältel rõhku 0,03 MPa (0,3 kgf/cm2). Pärast paagi survestamist on paagi seintes lubatud jääkdeformatsioonid; 5) kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhku tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork; 6) täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummuli keeratud täis paagist ei tohi kütust välja valguda kiiremini kui 30 g/min; 7) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis; 8) [kehtetu] 9) kohtkindlate kütusepaakide mahutavus autol või autorongil, mis on vahetult ühendatud sõiduki mootoriga ja/või lisaseadmetega, ei tohi ületada 1500 liitrit, sellest haagisel asuvate kohtkindlate kütusepaakide mahutavus ei tohi ületada 500 liitrit. Lisaks sellele ei tohi autol või autorongil olla teisaldatavates kütusekonteinerites (näiteks kanistrites) üle 60 liitri kütust; 10) täiendavad lisakütusepaagid peavad olema kinnitatud auto või haagise raamile või kere põhjale. N2, N2G, N 3 ja N3G kategooria sõidukitele peavad lisakütusepaagid olema kinnitatud sõidukivalmistaja juhendi kohaselt või kanduriga sõiduki põhiraami peeltala külge. Vajadusel peab põhiraami või peeltala tugevdama; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 13) M1, M1G, N1 ja N1G kategooria sõidukitele ei ole lubatud kütusepaaki ümber ehitada või paigaldada lisakütusepaake; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 14) M2, M2G, M3 ja M3G kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada lisakütusepaak, kui sõidukivalmistaja on selleks ette näinud ja ette valmistanud bussi keres E-reegli nr 36 või E-reegli nr 52 nõuetele vastava ohutu koha ning sõidukivalmistaja või tema ametlik esindaja on andnud kirjaliku loa, milles on ära näidatud lisapaagi asukoht ja selle paigaldamise skeemid; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 15) lisakütusepaakide paigaldamiseks tuleb eelnevalt taotleda luba Autoregistrikeskuselt. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2005, 37, 530 – jõust. 08.04.2005] Kood 703. Heitgaaside väljalaskesüsteem Nõuded: 1) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütuse torudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele; 3) N2 ja N3 kategooria veoautodel võib suunata heitgaaside toru üles, kui selle ots ületab kabiini kõrgeima punkti tasandi. Toru välisläbimõõt ei tohi olla suurem kui 150 mm. Heitgaaside toru ümbrus peab olema vähemalt 50 mm ulatuses vaba; 4) heitgaaside pihkumine ei ole lubatud; 5) ei tohi olla auke ja pragusid, peab olema kinnitatud valmistaja juhendi kohaselt. Kontrollimine: mõõdulindi, nihiku ja vaatlusega. Kood 704. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed Nõue: heitgaasi retsirkulatsiooni- ja sundtühikäigusüsteem, õhupuhastid, katalüsaatorseadmed, λ-andur, kübemetepüüdefiltrid jms peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 705. Katalüsaatorita või λ-andurita katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: neljakomponendilise spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] * Märkus: [Kehtetu –  RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kood 706. λ-anduriga reguleeritava küttesegu koostisega ja katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki heitgaaside kahjulike ainete piirsisaldus Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: neljakomponendilise spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006]   Kood 707. Kompressioonsüütega mootori heitgaasi suitsusus ja kahjulike ainete piirsisaldus Nõue: kompressioonsüütega mootori heitgaasi suitsususe ja kahjulike ainete sisalduse piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. Kontrollimine:suitsususemõõturiga ja neljakomponendilise spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kood 708. Õli, jahutusvedeliku jms lekkimine Nõue: õli, jahutusvedeliku jms lekkimine ei ole lubatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 709. Karterigaaside pihkumine Nõue: ei tohi pihkuda nähtavat suitsu. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 710. Toitesüsteem Nõuded: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane ja ei tohi lekkida. Rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda heitgaasi torudele või mõnele teisele kõrge temperatuuriga osale; 2) toitesüsteemi seadmed peavad olema kaitstud kerega või sõiduki mõne muu osaga. Kontrollimine: vaatlusega, mõõdulindiga. Kood 711. Gaasiauto toitesüsteem Nõuded: 1) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda, seadmetel ja armatuuril ei tohi olla korrosiooni ning vigastusi; 2) voolikud peavad olema otsikute külge kinnitatud klambritega. 3) Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja pintsliga. Märkus: Gaasi pihkumise või toitesüsteemi muu rikke avastamisel tuleb ülevaatus katkestada. Ülevaatust võib jätkata pärast remonti, kui rike on kõrvaldatud. Kood 712. Müra Nõue: sõiduki seisu- ja sõidumüra peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: müramõõturiga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Grupp 8 Jõuülekanne Kood 801. Sidur Nõuded: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane. Käigud peavad lülituma kergelt ja mürata; 2) väljalülitatud siduri ja sisselülitatud käigu korral ei tohi sõiduk liikuda paigast (sidur ei tohi kaasa vedada); 3) pidurdatud auto mootor peab seiskuma siduri lülitumisel (sidur ei tohi libiseda); 4) siduripedaali vabakäik peab olema valmistaja juhendi kohane. Kontrollimine: proovisõiduga. Kood 802. Käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti Nõuded: 1) käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti peavad olema valmistaja juhendi kohased, ei tohi lekkida ning peavad toimima; 2) käigud ei tohi sõiduki liikumisel välja lülituda. Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga. Kood 803. Kardaanülekanne/rattavõll Nõuded: 1) kardaanülekanne/rattavõll peab olema valmistaja juhendi kohane, kinnitatud ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida, kardaani liigendid peavad olema töökorras; 2) vahelaager/laagrid peavad olema valmistaja nõuete kohaselt kinnitatud ja töökorras; 3) nuutühendites ei tohi olla ülemäärast radiaallõtku; 4) porikaitsed peavad olema terved ja nõuetekohaselt kinnitatud. Kontrollimine: vaatluse, vasara ja proovisõiduga. Kood 804. Peaülekanne Nõuded: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane ja ei tohi lekkida; 2) laagrites ei tohi olla ülemäärast lõtku. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 805. Mootorratta jõuülekanne Nõuded: 1) ketikaitse ja tagaratas peavad olema valmistaja juhendi kohased ja kinnitatud; 2) kett peab olema pingutatud valmistaja juhendi kohaselt; 3) kardaanvõlli liigendid peavad olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 9 Lisanõuded bussile, mille lubatud kiirus on kuni 90 km/h Kood 901. Kirjed ja märgistus Nõue: vajalik informatsioon ohu korral tegutsemiseks peab olema eestikeelne ja olema kirjutatud mustade tähtedega rohelisele tagapõhjale, millel on kahekordne must ääris. Lastega ja puuetega sõitjate kohtade siltidel peab olema sinine tagapõhi ja sellel valged kujutised. Alates 1. jaanuarist 2008. a peab kõigis M2 ja M3 kategooria sõidukites turvavööga varustatud istmel istuvale sõitjale nähtavas piirkonnas olema EL direktiivis 2003/20/EÜ sätestatud kavandi kohane piktogramm turvavöö kasutamise nõude teavitamiseks. Lisaks piktogrammile võib olla silt, millel on tekst «KINNITA TURVAVÖÖ». Sildi ja piktogrammi tagapõhi peab olema sinine ja sellel valged tähed või kujutised. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Kontrollimine: joonlaua ja vaatlusega. Kood 902. Ukseava valgustus Nõue: ukseava valgustus peab toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 903. Juhiiste Nõuded: 1) juhiistmel peab olema seljatagune kaitse ning peab olema välditud juhi pimestamine salongi valgustusega. Kaitse kõrgus juhi selja taga peab olema vähemalt 800 mm sõitjateruumi põrandast ja laiuselt ulatuma istme parempoolse servani; 2) juhiistmel peavad olema ohurihmad, v.a bussid, kus on lubatud seisukohad. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 904. Väljapääsud Nõuded: 1) 1990. a või hiljem valmistatud A, B, I, II ja III klassi bussidel peab olema vähemalt kaks ust, üks teenindusuks (sõitjatele) ja varuuks (kasutamiseks ohu või õnnetuse korral). I, II ja III klassi bussi teenindusuksed peavad asuma bussi paremal küljel, varuuks võib asuda erandina bussi kere tagaseinas. A ja B klassi bussi uksed võivad asuda kere paremal küljel või kere tagaseinas. Bussi üks uks peab asuma kere esimeses pooles, teine uks või varuväljapääs tagumises pooles nii, et ukse avade kesktelgede vaheline kaugus oleks võrdne vähemalt 40% bussi pikkusest tema pikiteljel. Kui juhiruumil ei ole ust sõitjateruumi, peab juhiruumil olema uks mõlemal bussi küljel. Üksiku ukse vähim laius peab olema 650 mm. Kaksikuksel – 1200 mm ja varuuksel – 550 mm. Kõik uksed peavad lisaks muudele avamisviisidele olema avatavad ka käsitsi; 2) liigendbussil peab igas kere osas olema üks teenindusuks ja I klassi liigendbussi esimeses kereosas vähemalt kaks teenindusust. I, II ja III klassi bussi teenindusuks ei tohi asuda bussi tagaseinas. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 905. [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kood 906. Sisevalgustus Nõue: sisevalgustus peab olema valmistaja juhendi kohane ja toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 907. Uste avamis- ja sulgemismehhanism. Liigendbussi keredevaheline lõõts Nõuded: uste avamis- ja sulgemismehhanism ja liigendbussi keredevaheline lõõts peavad olema terved, valmistaja juhendi kohased ja peavad toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 908. Sisustus Nõuded: 1) vahekäikude vähim laius peab olema 450 mm; 2) istmetevaheline vähim kaugus peab olema 650 mm. Kokkupandavad istmed peavad pärast neilt tõusmist ise pöörduma kokkupandud asendisse; 3) istmed peavad asetsema bussis nii, et sõitja istub näoga või seljaga sõidusuunas. I ja II klassi bussil on lubatud istme asend, kus sõitja istub sõidu suunas küljega. Kui bussis on seisvad või küljega sõidusuunas istmetel istuvad sõitjad, siis on bussi lubatud suurim sõidukiirus 60 kilomeetrit tunnis; [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 4) kui juhil puudub või ei ole piisavat silmsidet teenindusustega (v.a isetoimiv), peavad nende nähtavuse nii bussikere seest kui ka väljast tagama optilised vms vahendid; 5) juhile peab olema tagatud vaateväli vähemalt 80º mõlemale poole bussi pikitelge. Nähtavuse takistuseks ei loeta rooliratast, peegleid ja klaasipuhasteid; 6) bussi sisustamiseks ei tohi kasutada materjali, mille ISO 3795 nõuetele vastavalt määratud põlemiskiirus on suurem kui 100 mm/min; 7) I ja II klassi bussis peab olema kõikide seisukohtade jaoks piisav arv käsipuid ja rihmu. Igal seisjal peab olema võimalus haarata vähemalt kahest käsipuust või rihmast. Käsipuudena või rihmadena lähevad arvesse need käsipuud ja rihmad, mis asuvad kõrguste vahemikus 800 kuni 1900 mm põrandast. Iga seisukoha kohta peab olema vähemalt üks käsipuu või rihm, mitte kõrgemal kui 1500 mm põrandast. Külgseinte juures, mille ääres puuduvad istmed, peavad olema 800 kuni 1500 mm kõrgusel põrandast seinaga rööbiti käsipuud. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Grupp 10 [Kehtetu - RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003] Grupp 11 Lisanõuded taksole Kood 1101. Kirjed Nõuded: 1) peavad olema keeleseaduse kohased; 2) takso välisküljel peab olema vedaja nimi või teenindusmärk; 3) takso parempoolse tagaukse aknal (sees- ja väljaspool) ja armatuurlaua paremal pool nähtaval kohal peab olema selgelt loetav ja arusaadav hinnakiri, mis vastab taksomeetri kohandamistunnistusele. Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Kood 1102. Takso plafoon Nõue: takso katusel peab olema sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on sõna «TAKSO». Plafooni sisevalgustus peab süttima, kui taksomeeter lülitatakse asendisse «vaba». Kontrollimine: vaatlusega. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Kood 1103. Taksomeeter ja printer Nõue: taksol peab olema töökorras printer ja nähtaval kohal nõuetekohase metroloogilise kontrolli läbinud ning kohandatud taksomeeter. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kontrollimine: vaatlusega ja kviitungi kontrollväljatrükiga. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Kood 1104. Takso rehvid Nõuetakso rehvide mõõdud peavad vastama taksomeetri kohandamistunnistuses toodud mõõtudele. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kontrollimine : vaatlusega. [RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] Grupp 12 Sõiduki mõõtmed Kood 1201. Üldnõuded Nõuded: 1) M2, M3, N ja O kategooria mootorsõiduki ja selle haagise ning nendest koostatud autorongide suurimad lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama direktiivide 96/53/EÜ ja 97/27/EÜ nõuetele. Suuremõõtmelisel ja/või raskekaalulisel veol kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad vastama kehtestatud nõuetele. M1 kategooria sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama direktiivi 92/21/EMÜ ja direktiivi 95/48/EÜ nõuetele; 2) auto ja selle haagise mõõtmete määramine peab toimuma direktiivi 97/27/EÜ kohaselt (vt lisa 1 joonis 86). Sõiduki mõõtmed saadakse valmistaja määratud mõõtmetega ehitatud sõiduki mõõtmisel; 3) sõiduki pikkuse (vt lisa 1 joonis 86A) mõõtmisel peab täitma järgmisi tingimusi: 1. auto pikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele auto ees ja taga. Nende kahe tasandi vahele jäävad kõik auto osad, kaasa arvatud ka need, mis ulatuvad autost ette- ja tahapoole (nagu puksiirkonksud, kaitserauad jne); 2. täis- ja kesktelghaagise pikkust peab mõõtma koos tiisliga ja ilma tiislita, kusjuures viimane mõõde antakse sulgudes: näiteks 5500 (3700). Haagise pikkust koos rõhtasendis tiisliga peab mõõtma haakeseadme teljest (näiteks veorõnga teljest) kuni haagise tagumise äärmise osani. Haagise pikkust ilma tiislita peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele haagise ees ja taga; 3. poolhaagise üldpikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele poolhaagise ees ja taga. Mõõde veopoldi teljest kuni haagise tagumise äärmise osani antakse sulgudes haagise kogupikkuse mõõte järel: näiteks 10 800 (7800); 4. pikkuse mõõtmisel ei arvestata järgmisi osi: • klaasipuhasteid ja -pesureid; • esi- või tagatunnusmärke; • tolli plommimisseadmeid ja plommide kaitsevahendeid; • presendi ohutus- ja kaitsevahendeid; • valgustusseadmeid; • tahavaatepeegleid; • tahavaate abiseadmeid; • õhuvõtu torusid; • astmelaudu; • kummipuhvreid; • tõstelavasid, kaldteid jms sõiduasendis seadmeid, kui need ei ulatu välja rohkem kui 200 mm tingimusel, et sõidukil ei ületata kaubaruumi mahtu; • mootorsõiduki haakeseadmeid; • trolli vooluvõttureid (pantograafe); 4) sõiduki laiuse (vt lisa 1 joonis 86B) mõõtmisel peab täitma järgmisi tingimusi: sõiduki laiust peab mõõtma sõiduki pikiteljega rööbiti olevate tema külgede puutetasapindade vahelise kaugusena, sh kõik auto väljaulatuvad jäigalt kinnituvad osad (rattarummud, ukse käepidemed, tiivad jne), välja arvatud: • tahavaatepeeglid; • küljeääretule laternad; • rehvi siserõhunäiturid; • suunatule laternad; • elastsed poripõlled; • M2 ja M3 kategooria sõidukite sissetõmbuvad trepid ja kaldteed tingimusel, et need oleksid sõiduasendis ja ei ulatuks sõiduki küljelt välja rohkem kui 10 mm ning kaldteede ette ja taha suunatud nurkade ümardusraadiused oleksid vähemalt 5 mm; servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm; • rehviketid; • teepinnaga kokkupuutes olevate rehvide väljakummunud küljed; • tolli plommimisseadmed ja plommide kaitsevahendid; • presendi ohutus- ja kaitsevahendid; • valgustusseadmed; • rehvi vigastuse signaalseadmed; • väljaulatuvate porikaitsesüsteemide painduvad osad; 5) sõiduki kõrgust (vt lisa 1 joonis 86C) peab mõõtma sõiduki tugipinna ja sõidukorras koormamata sõiduki kõrgeima osa puutepinna vahelise kaugusena. Arvesse tuleb võtta kõik jäigalt kinnitatud osad, välja arvatud: a) antennid; b) elektrisõidukite pantograafid või vooluvõtturid; c) L kategooria sõidukil lisaks tahavaatepeeglid. Tõstetavate telgedega sõidukite puhul peab arvestama tõsteseadmest tingitud mõjuga. Sõidukil, millel vedrustuse abil on võimalik muuta sõiduki kõrgust, peab mõõtmise ajal vedrustus olema kasutusasendis; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 6) sõiduki baas on sõiduki ühel küljel asuvate ja kõrvutiasetsevate rataste telgede vaheline kaugus. Lisaks loetakse poolhaagisel (vt lisa 1 joonis 86D) baasiks ka veopoldi ja esimeste rataste telje vaheline kaugus. Kui vasaku ja parema külje baasid on erinevad, tuleb eelistada vasaku külje baase. Kui sõidukil on kaks või rohkem baasi, peab baase märkima eest tahapoole. Baaside summa saadakse baaside liitmisel; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 7) sõiduki rööpme (vt lisa 1 joonis 86E) mõõtmisel peab täitma järgmisi tingimusi: sõiduki rööbet peab mõõtma ühe telje rehvide poolt teepinnale jäetud jäljendite keskpaikade vahelise kaugusena. Paarisrehvidega telgede korral – rehvide vahet läbivate sümmeetriatasapindade vahelise kaugusena; 8) [Kehtetu –  RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] 9) Koormaga või koormata sõiduki mõõtmed peavad vastama koodides 1202, 1203 ja 1204 toodud suurustele. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Kontrollimine: mõõdulindiga. Kood 1202. Lubatud suurim pikkus Nõuded: 1) mootorsõiduk . . . . 12,00 m; 2) täis- ja kesktelghaagis . . . . 12,00 m; 3) poolhaagis (haagise veopoldist kuni selle tagaseinani) . . . . 12,00 m; 4) liigendbuss . . . . 18,00 m; 5) L kategooria sõiduk . . . . 4,00 m; 6) veduk haakes poolhaagisega . . . . 16,50 m; 7) veduk täis- või kesktelg- ja tugihaagisega ning kaksikautorong (reguleeritava pikkusega tiisli puhul pikimas asendis) . . . . 18,75 m; 8) kui poolhaagis on valmistatud enne 1991. a ja ei täida nõuet 3 või tema veopoldi telje kaugus poolhaagise esiosa mis tahes punktist horisontaalselt mõõdetuna on üle 2,04 m, võib autorongi pikkus olla 15,50 m. Kontrollimine: mõõdulindiga. Kood 1203. Suurim laius Nõuded: 1) kõik sõidukid (v.a M1 kategooria sõidukid) 2,55 m; 2) M1 kategooria sõidukid 2,50 m; 3) köetavate, termos-, külmik- ja külmutussõidukite kered, kui kere soojusisolatsiooniga seina paksus on vähemalt 45 mm või millel on akrediteeritud katsekoja tunnistus või plaat kere vastavuse kohta ATP kokkuleppele 2,60 m; 4) L1 kategooria sõidukid 1,00 m; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 5) L2, L3, L4, ja L5 kategooria sõidukid 2,00 m; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 6) L kategooria veduki haakes olev haagis 2,00 m; [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] 7) [kehtetu] 8) O3 ja O4 kategooria täis- ja kesktelghaagised võivad olla neid vedavatest vedukautodest laiemad kuni 0,15 m; 9) poolhaagis võib olla teda vedavast sadulvedukist (esitelje kohalt mõõdetud gabariitmõõdust) laiem kuni 0,35 m. Märkus. Nõuetes 7, 8 ja 9 mainitud sõidukite laiused ei tohi ühelgi juhtumil ületada vastavalt 2,55 m või 2,60 m. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 1204. Lubatud suurim kõrgus Nõuded: 1) kõigil sõidukeil, v.a L kategooria sõidukid, . . .4,00 m; 2) L kategooria sõidukil . . .2,50 m. Kontrollimine: mõõdulindi või gabariitväravaga. Kood 1205. Pöörderaadius Nõue: kõik mootorsõidukid ja autorongid peavad suutma liikuda ringteel, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius on 5,30 m. Kontrollimine: katsesõiduga. Kood 1206. Lubatud suurim kaugus veduki veokasti esiseinast Nõuded: 1) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani ilma veduki veokasti tagaseina ja haagise veokasti esiseina vahelise kauguseta (t) võib olla: L – t  = 15,65 m (vt lisa 1 joonis 87); 2) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani (L) võib olla: L = 16,40 m (vt lisa 1 joonis 88). Märkus. Mõõtmisel peavad veduk ja täishaagis asuma ühel sirgel ning reguleeritava pikkusega tiisel tema pikimas asendis. Kontrollimine: mõõdulindiga. Kood 1207. Autorongi veduki viimase telje ja täishaagise esimese telje vaheline vähim kaugus Nõue: veduki viimase telje kaugus täishaagise esimesest teljest (lt) peab olema: lt≥ 3 m (vt lisa 1 joonis 89). Märkus. Mõõtmisel peavad veduki ja täishaagise teljed olema paralleelsed. Kontrollimine: mõõdulindiga. Märkus. [Kehtetu –  RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Grupp 13 Sõiduki ja autorongi massid [RTL 2003, 23, 335 – jõust. 20.02.2003] Kood 1301. Täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass Nõuded: 1) 2-teljelise täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass on 18 t (vt lisa 1 joonis 90); 2) 3-teljelise või suurema telgede arvuga täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass on 24 t (vt lisa 1 joonis 91). [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi. Kood 1302. Autorongi lubatud suurim tegelik mass Nõuded: 1) vedukist ja täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass: a) 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 36 t; b) 2-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 40 t; c) 3- või 4-teljelisest vedukist ja 2-, 3- või 4-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 40 t; 2) sadulvedukist ja poolhaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass: a) 2-teljelisest sadulvedukist ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 28 t; b) 2-teljelisest sadulvedukist ja 3-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 40 t; c) 3-teljelisest sadulvedukist ja 2- või 3-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 40 t; d) 3-teljelisest sadulvedukist ja 2- või 3-teljelisest, 40 jala pikkuste konteinerite veo poolhaagisest, mida kasutatakse kombineeritud kaubaveo korral, koosneval autorongil – 44 t; 3) 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass: a) kui poolhaagise telgede vahe on 1,3 m või suurem, kuid ei ületa 1,8 m (vt lisa 1 joonis 92) – 36 t; b) kui poolhaagise telgede vahe on suurem kui 1,8 m – 36 t ja lisaks 2 t, kui on täidetud järgmised tingimused: - poolhaagise teliku registrikoormus on 20 t; - sadulveduki registrimass on 18 t; - sadulveduki veoteljel on paarisrattad; - sadulveduki veoteljel kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust * (vt lisa 1 joonis 93). Märkus: * Veotelje vedrustus võrdsustatakse õhkvedrustusega, kui ta täidab direktiivi 96/53/EÜ nõudeid. Kontrollimine: kaalumise ja mõõdulindiga. [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007]   Kood 1303. Mootorsõiduki haakes veetava või pukseeritava sõiduki lubatud suurim tegelik mass Nõuded: 1) ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki valmistaja poolt määratud vedukiga veetava haagise lubatud suurimat massi; 2) M1 ja N1 kategooria veduki haakes on lubatud vedada O1 või O2 kategooria kesktelghaagist. M2 ja M3 kategooria veduki haakes on lubatud vedada kesktelghaagist või kaheteljelist täishaagist. Haagise lubatud suurim tegelik mass on: a) pidurita haagise korral 0,75 tonni või 0,5 veduki tühimassi, kusjuures aluseks tuleb võtta väiksem väärtus; b) piduriga haagise korral veduki registrimass või M1G ja N 1G kategooria veduki korral 1,5-kordne veduki registrimass, kuid mitte üle 3,5 tonni, v.a M3 kategooria I klassi veduki korral; c) M3 kategooria I klassi veduki korral, kui kaheteljelisel bussihaagisel on ABS pidurid, 1,4-kordne veduki registrimass; 3) N 2 ja N3 kategooria veduki haagise lubatud suurim tegelik mass on: a) pidurita haagise korral 0,75 tonni või 0,5 veduki tühimassi, kusjuures aluseks tuleb võtta väiksem väärtus; b) piduriga haagise, v.a poolhaagise, korral 1,5-kordne veduki registrimass, v.a inertspiduriga haagise korral; c) inertspiduriga haagise korral 3,5 tonni; d) 2,0-kordne veduki registrimass, kui veduki kõik teljed on veoteljed; 4) mootorsõiduki või autorongi pukseerimisel peavad olema täidetud liikluseeskirja 22. peatükis toodud nõuded; [RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007] 5) L kategooria veduki haagise lubatud suurim tegelik mass on 0,5 veduki tühimassi. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega. [RTL 2004, 130, 2018 – jõust. 08.10.2004] Kood 1304. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass Nõue: mootorsõiduki lubatud suurim registrimass ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt määratud täismass ja ei tohi ületada: a) 2-teljelisel mootorsõidukil – 18 t; b) 3-teljelisel mootorsõidukil – 25 t; c) 3-teljelisel mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t – 26 t; d) 4-teljelisel kahe juhtteljega mootorsõidukil – 31 t; e) 4-teljelisel kahe juhtteljega mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t – 32 t; f) 3-teljelisel liigendbussil – 28 t. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Nõuded: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. Kood 1305. L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass Nõue: L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt on määratud ja ei tohi ületada: a) L5 kategooria kolmerattalisel sõidukil (elektrisõidukil ei arvestata veoakude massi) – 1000 kg; b) sõitjateveoks ettenähtud neljarattalisel L5 kategooria sõidukil – 400 kg; c) veosteveoks ettenähtud neljarattalisel L5 kategooria sõidukil (elektrisõidukil ei arvestata veoakude massi) – 550 kg. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 1306. L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime Nõue: L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt on määratud ja ei tohi ületada: a) sõitjateveoks ettenähtud kolmerattalisel L5 kategooria sõidukil – 300 kg; b) veosteveoks ettenähtud kolmerattalisel L5 kategooria sõidukil – 1500 kg; c) sõitjateveoks ettenähtud neljarattalisel L5 kategooria sõidukil – 200 kg; d) veosteveoks ettenähtud neljarattalisel L5 kategooria sõidukil – 1000 kg. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. [RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006] Kood 1307. Lubatud suurim registrimass sõltuvalt sõiduki baasist Nõue: 4-teljelise mootorsõiduki lubatud suurim registrimass tonnides võib olla kuni viiekordne veduki esimese ja viimase telje vaheline kaugus meetrites, kui seejuures ei ületata koodi 1304 nõudeid. Erandina on siseriiklikul veol kahe kaheteljelise telikuga mootorsõiduki, mille telikute keskpunktide vaheline kaugus on suurem kui 4,0 m, lubatud suurim registrimass 32,0 t, kui seejuures on täidetud koodide 1304 ja 1405 nõuded. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja kaalumisega. [RTL 2003, 85, 1252 – jõust. 26.07.2003] Grupp 14 Sõiduki lubatud suurim registriteljekoormus Kood 1401. Mittevedava telje suurim lubatud registrikoormus Nõue: lubatud suurim registrikoormus üksikul mittevedaval teljel 10 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega. Kood 1402. Kaheteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagise teliku lubatud suurim registrikoormus Nõue: kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus sõltuvalt telgede vahekaugusest on: 1) telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11 t; 2) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t; 3) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t; 4) telgede vahekaugus d on 1,8 m või suurem – 20 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja kaalumisega. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 1403. Kolmeteljelise telikuga täis-, kesktelg- ja poolhaagise teliku lubatud suurim registrikoormus Nõue: kolmeteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus sõltuvalt telgede vahekaugusest on: 1) telgede vahekaugus d ei ole suurem kui 1,3 m – 21 t; 2) telgede vahekaugus d on suurem kui 1,3 m, kuid ei ületa 1,4 m – 24 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi ja kaalumisega. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 1404. Veotelje lubatud suurim registrikoormus Nõue: üksiku veotelje lubatud suurim registrikoormus on 11,5 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega. Kood 1405. Mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus Nõue: mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus sõltuvalt telgede vahekaugusest on: 1) telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11,5 t; 2) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t; 3) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t; 4) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m ja kui veoteljel on paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega samaväärne vedrustus või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t – 19,0 t. [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007] Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi või kaalumisega. [RTL 2005, 104, 1579 – jõust. 16.10.2005] Kood 1406. Sõiduki vähim lubatud telje/telgede koormus Nõuded: 1) koormatud sõiduki veotelje või veotelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 25% sõiduki täismassist; 2) koormatud sõiduki juhttelje või juhttelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 20% sõiduki täismassist. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega. [RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006] Grupp 15 Täiendavad nõuded liiklusregistrisse kantud rahvusvahelises liikluses osalevale sõidukile Kood 1501. Üldnõuded rahvusvahelises liikluses osalevale sõidukile Nõuded: 1) liiklusregistrisse kantud rahvusvahelises liikluses osalev N kategooria veoauto ja tema haagis, kui veoauto või autorongi registrimass ületab 3,5 t, ning M2 ja M3 kategooria buss ja tema haagis, k.a sihtotstarbeline veoauto ja buss, mis ei ole ette nähtud sõitjate ja veoste veoks, peavad olema läbinud rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise (ülevaatuse). Esmakordselt rahvusvahelisel autoveol kasutusele võetav buss, mis on valmistatud enne 1991. a, välja arvatud oma kulul korraldataval veol kasutatav buss, peab omama valmistajatehase sertifikaati või kirjalikku tõendit selle kohta, et mootori heitgaaside kahjulike ainete sisaldus vastab E-reegli nr 49/01 või direktiivi 88/77/EMÜ (EURO 0) nõuetele ja müratase E-reegli nr 51/01 või direktiivi 70/157/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 84/424/EMÜ) nõuetele; 2) [kehtetu] 3) ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema märgistatud ja nende märgistus, varustus ja tehnoseisund peavad vastama ADR nõuetele; 4) kergestiriknevate toidukaupade veo erisõidukid peavad vastama ATP nõuetele; 5) rahvusvahelises maanteeveos osalevad sõidukid peavad vastama AETR nõuetele. Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja vaatlusega. [RTL 2005, 37, 530 – jõust. 08.04.2005] Kood 1502. Pidurid Nõue: kõikidel õhkpiduriga sõidukitel peab olema 2-juhtmeline pidurisüsteem ja vastama eespool toodud nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1505. Riigi tunnusmärk Nõue: sõidukil peab olema koodi 111 kohane selle riigi tunnusmärk, kus sõiduk on registreeritud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1506. Registreerimismärgid Nõue: sõidukil peavad olema koodi 102 kohased registreerimismärgid. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1507. Nõuded bussile Nõue: rahvusvahelistel vedudel osalevad bussid peavad vastama E-reeglite nr 36 või 52 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja šabloonidega. Bussi teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesoleva eeskirja vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ette nähtud metoodikale. Kood 1508. «Roheline veoauto» («GreenLorry ») Nõuded: 1) peab vastama CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omama vastavat tunnistust; 2) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 7 (EURO-1) toodud piirväärtusi: Tabel 7   g/kW h Kahjulik aine Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis CO 4,9 HC 1,23 NOX 9,0 Kübemed Võimsus ≤ 85 kW 0,7 Võimsus >85 kW 0,4 3) diiselauto heitgaaside neeldumistegur «K» ei tohi ületada valmistaja andmesildil näidatud väärtust; 4) müra ei tohi ületada tabelis 8 toodud piirväärtusi: Tabel 8 dB(A) Mootori võimsus Müra Võimsus ≤ 150 kW 78 Võimsus >150 kW 80 Kontrollimine: valmistaja tõendi olemasolu ja selle vastavust sõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile. Auto teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesolevate nõuete vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale. Kood 1509. Ohutu veoauto või EURO3 ohutu veoauto haagis Nõuded: 1) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm; 2) peavad olema E-reegli nr 73/00 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased külgmised allasõidutõkked; 3) peab olema E-reegli nr 58/01 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke; 4) peavad olema E-reegli nr 6/01 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiiv 1999/15/EÜ) kohased ohutuled; 5) O3 ja O 4 kategooria haagisel peavad olema E-reegli nr 70/01 kohased suure sõiduki tunnusmärgid; 6) peavad olema E-reegli nr 13/06 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid. Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või tema volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuse olemasolul. [RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001] Kood 1510. Ohutu veoauto («Greener and SafeLorry ») Nõuded: 1) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 9 toodud piirväärtusi, vastavalt E-reeglile nr 49/02, rida B või direktiivile 88/77/EMÜ (parandatud direktiiviga 91/542/EMÜ) («EURO 2»): Tabel 9 Kahjulik aine Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis CO 4,0 [g/kWh] HC 1,1 [g/kWh] NOx 7,0 [g/kWh] Kübemed 0,15 [g/kWh] 2) müra ei tohi ületada tabelis 10 toodud piirväärtusi, vastavalt E-reeglile nr 51/02 või direktiivile 70/157/EMÜ (parandatud direktiiviga 1999/101/EÜ): Tabel 10 Mootori võimsus Müra [dB(A)] Võimsus ≤ 150 kW 78 Võimsus > 150 kW 80 3) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm; 4) peavad olema E-reegli nr 73/00 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased külgmised allasõidutõkked; 5) peab olema E-reegli nr 58/01 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke; 6) peavad olema E-reegli nr 6/01 või direktiivi 76/756/EMÜ (parandatud direktiiviga 1999/15/EÜ) kohased ohutuled; 7) peab olema E-reegli nr 27/03 kohane ohukolmnurk; 8) peab olema AETR kokkuleppe või direktiivi 3821/85/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 1056/97/EÜ) kohane sõidumeerik; 9) peab olema E-reegli nr 89 või direktiivi 92/24/EMÜ kohane kiiruspiirik; 10) N3 kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 70/01 kohased suure sõiduki tunnusmärgid; 11) peavad olema E-reegli nr 13/09 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid; 12) peavad olema E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 1999/7/EÜ) kohased juhtimisseadmed. Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või tema volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuste olemasolul. [RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001] Grupp 16 Lisanõuded ohtlike veoste veo sõidukile Kood 1601. Ohtlike veoste veo sõiduki tehnoseisund, varustus ja märgistus Nõue: ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema täiendavalt märgistatud, nende varustus ja tehnoseisund peavad vastama ohtlike veoste veole kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Ohtlike veoste paak- või paakkonteinersõiduk vaadatakse üle, kui esitatakse OÜ Tehnokontrollikeskus poolt väljastatud tehnilise kontrolli protokoll. Kui ohtlike veoste paak- või paakkonteinersõidukit kasutatakse rahvusvahelisel veol, kontrollitakse OÜ Tehnokontrollikeskus poolt väljastatud veoanuma ADR vastavuse tunnistuse olemasolu ja kehtivust [RTL 2004, 130, 2018 – jõust. 08.10.2004] Grupp 17 Lisanõuded trollile Kood 1701. Elektriohutus Nõue: troll peab vastama majandusministri kinnitatud elektriseadmete elektriohutuse ja valmistaja eeskirjadele. Kontrollimine: vastavalt elektriohutuse eeskirjale. Grupp 18 Nõuded vanasõidukile Kood 1801. Vanasõiduki originaalsus Nõuded: 1) vanasõiduki vastavus originaalsusele: a) valmistamisajaga enne 01.01.1930. a – vähemalt 70% ulatuses; b) valmistamisajaga alates 01.01.1930. a kuni 31.12.1945. a – vähemalt 75% ulatuses; c) valmistamisajaga alates 01.01.1946. a kuni 31.12.1960. a – vähemalt 85% ulatuses; d) valmistamisajaga alates 01.01.1961. a kuni 31.12.1970. a – vähemalt 90% ulatuses; e) valmistamisajaga alates 01.01.1970. a ja vähemalt 35 aastat tagasi – vähemalt 95% ulatuses; 2) originaalsuse hindamisel kontrollitakse sõiduki kere, pinnakatte, veermiku, mootori, jõuülekande, elektriseadmete, interjööri, varustuse ja muude osade vastavust originaalsusele; 3) originaalseks loetakse ka originaaliga äravahetamiseni sarnased detailid, seadmed, pinnakate ja muud osad; 4) sõiduki interjöör, istmed, lahtikäiv katus, polsterdus ning muud riide, naha või muu sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad olema terved ja puhtad; 5) sõiduki nähtaval välispinnal ei või olla korrosiooni ega pinnakatte kahjustusi. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1802. Vanasõiduki tehnoseisund ja varustus Nõuded: 1) sõiduki mootoris, kütuse- ja jahutussüsteemis, jõuülekandes ning veermikus ei tohi olla nähtavaid lekkeid; 2) heitgaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud; 3) sõiduki piduriseadmed peavad olema töökorras ja võimaldama sõidukit peatada; 4) valgustus- ja signalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras ja toimima; 5) juhtimisseadmetes ja veermikus ei tohi olla vigastusi ja jääkdeformatsioone, esinevad lõtkud ei tohi olulisel määral mõjutada sõiduki kasutamist; 6) sõiduki muud seadmed peavad olema töökorras ja toimima; 7) sõiduki kere detailides ja raamis ei tohi olla pragusid ja murdeid; 8) sõiduki interjöör, istmed, lahtikäiv katus, polsterdus ning muud riide, naha või muu sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad olema terved; 9) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist ja turvisemustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 mm; 10) sõiduki nähtaval välispinnal ei või olla korrosiooni ega pinnakatte kahjustusi; 11) sõidukil peab olema koodi 113 kohane ohukolmnurk ja koodi 110 kohane tulekustuti. Kontrollimine: vaatluse, proovisõidu, lõtkutestri ja nihkkaliibriga. [RTL 2006, 75, 1392 – jõust. 29.10.2006] 1 Euroopa Ühenduste Komisjoni direktiiv 2006/20/EÜ, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamiseks nõukogu direktiivi 70/221/EMÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste vedelkütusepaakide ja tagumiste allasõidutõkete kohta) (ELT L 048, 18.02.2006, lk 16–18), Euroopa Ühenduste Komisjoni direktiiv 2006/27/EÜ, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil nõukogu direktiive 93/14/EMÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite pidurite kohta ja 93/34/EMÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite kohustusliku märgistuse kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 95/1/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite maksimaalse valmistajakiiruse, maksimaalse pöördemomendi ja mootori maksimaalse kasuliku võimsuse kohta ja 97/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite teatavate osade ja omaduste kohta (ELT L 066, 08.03.2006, lk 7–15), Euroopa Ühenduste Komisjoni direktiiv 2006/28/EÜ, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamiseks nõukogu direktiivi 72/245/EMÜ, mis käsitleb sõidukite tekitatud raadiohäireid (elektromagnetilist ühilduvust) ja nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 065, 07.03.2006, lk 27–29), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/40/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 161, 14.06.2006, lk 12–18), Euroopa Ühenduste Komisjoni direktiiv 2006/51/EÜ, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ I lisa ja direktiivi 2005/78/EÜ IV ja V lisa sõidukites kasutatava heitekontrollisüsteemi nõuete ja gaasimootoritega seotud erandite suhtes (ELT L152, 07.06.2006, lk 11–21), Euroopa Ühenduste Komisjoni direktiiv 2006/72/EÜ, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite teatavate osasid ja omaduste kohta (ELT L 227, 19.08.2006, lk 43–45). Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2006/96/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81–106), Euroopa Ühenduse Komisjoni direktiiv 2006/119/EÜ, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/56/EÜ (ELT L 330, 28.11.2006, lk 12–15) ja Euroopa Ühenduse Komisjoni direktiiv 2006/120/EÜ, millega parandatakse ja muudetakse direktiivi 2005/30/EÜ, millega muudetakse, tehnika arenguga arvestamiseks, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnitust käsitlevaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/24/EÜ ja 2002/24/EÜ (ELT L 330, 28.11.2006, lk 16–17). [RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007]