Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus
Vastu võetud 17.12.2007 nr 99
Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 42 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Tehnilise Järelevalve Ameti staatus
Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi amet) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.
§ 2. Esindamine
Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.
§ 3. Ameti nimi eri keeltes
Ameti nimi on:
1) inglise keeles – Estonian Technical Surveillance
Authority;
2) prantsuse keeles – Direction Estonienne de la
Surveillance Technique;
3) saksa keeles – Estnische Technische Amt;
4)
soome keeles – Viron Teknillinen Tarkastuslaitos;
5) vene
keeles – Департамент Технического Надзора Эстонии.
§ 4. Ameti tegevust reguleerivad õigusaktid
Amet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, Eesti Vabariigile kohustuslikest rahvusvahelistest lepingutest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi minister) määrustest ja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest.
§ 5. Aruandekohustus
(1) Amet on aruandekohustuslik ministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab ameti üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras.
(2) Amet koostab ja esitab raamatupidamise, tegevus- ja statistilisi aruandeid õigusaktidega sätestatud korras.
§ 6. Ameti tegevuse koordineerimine ja koostöö
(1) Ameti tegevust koordineerib ja korraldab kantsler.
(2) Amet teeb koostööd ministeeriumi siseturu-, side- ning teede- ja raudtee-, ehitus- ja elamuosakonnaga ja ministeeriumi teiste osakondadega.
§ 7. Ameti eelarve
(1) Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ameti eelarve kinnitab, muudab ja eelarve täitmist kontrollib minister.
(2) Ametil on arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus.
§ 8. Ameti pitsat ja sümboolika
Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning kehtestatud korras registreeritud sümboolika.
§ 9. Ameti dokumentide vormistamine
(1) Ameti kirjaplangil, üldplangil ja turvaplangil kasutatakse Riigikantselei poolt registreeritud embleemi.
(2) Ameti poolt väljastatavad litsentsid, load, tunnistused ja kooskõlastused ning koostatavad ettekirjutused, protokollid, otsused ning muud dokumendid vormistatakse ja allkirjastatakse õigusaktides ettenähtud korras.
§ 10. Asukoht
Ameti asukohaks on Tallinn. Ameti postiaadress on Sõle 23A, 10614 Tallinn. Väljaspool ameti asukohta asuvate struktuuriüksuste asukohad näidatakse nende põhimäärustes.
2. peatükk
AMETI TEGEVUSVALDKOND, EESMÄRK JA PÕHIÜLESANDED
§ 11. Ameti tegevusvaldkond
Amet teostab seadusega sätestatud ülesannete ulatuses
juhtimisfunktsiooni ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku
sundi ning menetleb süütegusid:
1) elektroonilise side,
infoühiskonna teenuse, ringhäälingu sagedushalduse valdkondades ning
digitaalallkirja sertifitseerimis- ja ajatempliteenuse osutajate
registreerimise alal;
2) raudteevaldkonnas, sh raudteeinfrastruktuuri
läbilaskevõime jaotusorganina, samuti Euroopa Liidu abifondide
rakendusüksuse funktsioonide täitjana tegutsedes;
3)
mäetööde; tsiviilkäibes oleva lõhkematerjali ja lõhketööde,
pürotehniliste toodete ja ilutulestike korraldamise; surveseadmete;
liftide ja köisteede; masinate; gaasiseadmete, -tööde ja -paigaldiste;
elektriseadmete, -tööde ja -paigaldiste, seadmete energiatõhususe,
elektromagnetilise ühilduvuse; ehitiste, ehitusmaterjalide ja -toodete
ning ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide, ehitiste
projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse;
ohtlike kemikaalide käitlemise; legaalmetroloogia ja väärismetallide
valdkondades.
§ 12. Ameti tegevuse eesmärk
Ameti tegevuse eesmärgiks on riigi majanduspoliitika elluviimine §-s 11 nimetatud tegevusvaldkondades.
§ 13. Ameti põhiülesanded
Ameti põhiülesanded on:
1) riikliku järelevalve teostamine
ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle ja
nende nõuete rikkumise korral riikliku sunni rakendamine;
2)
osalemine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide
väljatöötamisel ning nende õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine,
samuti osalemine ameti tegevusvaldkondade standardimises ja
terminoloogia korrastamises;
3) ameti tegevusvaldkondadega seotud
poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel osalemine;
4)
ameti tegevusvaldkondadega seotud projektide ettevalmistamine ja
elluviimine, sealhulgas rahvusvahelistes projektides ja nende
ettevalmistamisel osalemine.
§ 14. Ameti tegevus põhiülesannete täitmiseks
Põhiülesannete täitmiseks amet:
1) teeb koostööd
teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, sihtasutuste,
mittetulundusühingute, ettevõtlus- ja tarbijaorganisatsioonidega ning
teiste riikide vastavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
2)
esindab kooskõlastatult ministeeriumiga riiki ameti tegevusvaldkondadega
seonduvates rahvusvahelistes organisatsioonides;
3) osaleb ameti
tegevusvaldkondi puudutavatest välislepingutest tulenevate Eesti
Vabariigi kohustuste täitmises;
4) koostab ameti eelarve
projekti ning eelmise aasta eelarve täitmise aruande;
5) töötab
välja ja viib ellu ameti strateegia ja tööplaanid;
6)
jälgib, hindab ja analüüsib tegevusvaldkondades kujunenud olukorda ning
informeerib olukorrast ministeeriumi siseturu-, side-, teede- ja
raudtee- või ehitus- ja elamuosakonda;
7) informeerib avalikkust
ja asjassepuutuvaid isikuid arengutest, muudatustest ja saavutatud
tulemustest oma tegevusvaldkondades;
8) korraldab nõuetele vastavuse
kontrollimiseks hindamisteenust ja ekspertiise;
9) korraldab
ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimist;
10) teeb
ettekirjutusi ja otsuseid vastavalt oma pädevusele seadustes sätestatud
korras;
11) tagab ametile riikliku järelevalve teostamisel teatavaks
saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe
ette selle avaldamist;
12) lahendab oma tegevusvaldkonnas kaebusi ja
vaidlusi ning osaleb oma pädevuse piires kohtumenetluses;
13)
menetleb oma pädevuse piires süütegusid;
14) täidab
talle õigusaktidega pandud andmekogu vastutava või volitatud töötleja
ülesandeid;
15) täidab õigusaktidest tulenevaid
kriisireguleerimisalaseid ülesandeid ning töötab välja või osaleb oma
tegevusvaldkonna kriisireguleerimisplaanide väljatöötamisel;
16)
korraldab ohutusalaseid ja arendustegevuse valdkonna teabepäevi,
õppepäevi ja erialaseid koolitusi;
17) annab oma pädevuse
piires õigusaktidega sätestatud korras välja litsentse, lube,
tunnistusi, kooskõlastusi ja muid dokumente;
18) nõustab isikuid
ameti tegevusvaldkondadega seotud küsimustes;
19) täidab muid
talle õigusaktidega pandud ülesandeid.
3. peatükk
AMETI STRUKTUUR
§ 15. Struktuuriüksused
(1) Ameti põhilisteks struktuuriüksusteks on teenistused, mis jagunevad põhitegevuste alusel osakondadeks. Ametis on ka tugiosakonnad, mis ei kuulu ühegi teenistuse koosseisu. Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused, kui need on ministri poolt kinnitatud ameti struktuuris ette nähtud. Lisaks võivad kuuluda ameti struktuuri ametnikud, kes ei ole ühegi osakonna koosseisus ning kes alluvad vahetult peadirektorile.
(2) Ameti struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab minister ameti peadirektori ettepanekul.
§ 16. Struktuuriüksuste struktuur ja ülesanded ning teenistujate õigused, kohustused ja vastutus
(1) Struktuuriüksuste struktuurid ning ülesanded määratakse peadirektori poolt kinnitatud põhimäärustega.
(2) Teenistujate õigused, kohustused ja vastutus määratakse peadirektori poolt kinnitatud ametijuhenditega.
§ 17. Struktuuriüksuse juhtimine
Struktuuriüksust juhib teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja, osakonnajuhataja või peadirektori poolt määratud muu ametnik, kes vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete täitmise eest.
§ 18. Ameti teenistused
Ameti struktuuri kuuluvad järgmised teenistused:
1)
elektroonilise side teenistus;
2) raudteeteenistus;
3)
tööstusohutuse teenistus.
§ 19. Elektroonilise side teenistuse põhiülesanded
Elektroonilise side teenistuse põhiülesanneteks on:
1)
Eesti raadiosageduste plaani koostamine ja raadiosagedusalade kasutamise
planeerimine, koordineerimine, notifitseerimine ning haldamine;
2)
raadiosagedusalade kasutamiseks sageduslubade andmine;
3)
raadioamatööri kvalifikatsioonitunnistuste ja amatöörraadiojaamade
töölubade väljastamine;
4) vee- ja õhusõiduki
raadiolubade väljastamine;
5) ringhäälingukanalite ja -sageduste
määramine, koordineerimine ning notifitseerimine;
6)
raadiosagedusala kasutamise üle järelevalve teostamine;
7)
raadiosagedusala häirepuhtuse tagamine;
8) raadiohäireteadete
vastuvõtt ja nende lahendamine;
9) ringhäälinguloa tehniliste
tingimuste üle järelevalve teostamine;
10) ööpäevaringse
raadiosageduste kasutamise riikliku järelevalve korraldamine ja
teostamine;
11) aparatuurile esitatavate nõuete väljatöötamine ja
rakendamise korraldamine;
12) aparatuuri maaletoomisest teavituste
vastuvõtmine;
13) aparatuuri nõuetele vastavuse üle järelevalve
teostamine ja ameti turujärelevalve alase tegevuse korraldamine;
14)
sideteenust osutada soovivate ettevõtjate tegevuse alustamise teadete
vastuvõtmine;
15) sideteenustele ja -võrkudele esitatavate
nõuete väljatöötamine ja nende rakendamine;
16)
sideteenustele ja -võrkudele kehtestatud nõuete täitmise üle järelevalve
teostamine;
17) sideteenuste lõppkasutaja õiguste kaitse;
18)
liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimuste täitmise ja
liinirajatise märgistamise nõuete üle järelevalve teostamine;
19)
infoühiskonna teenuse seaduse täitmise üle järelevalve teostamine
vastavalt ameti pädevusele;
20) Eesti numeratsiooniplaani
haldamine, mis seisneb selle kavandamises, koostamises ja kasutamise
planeerimises ning kasutamise efektiivsuse analüüsimises ja
korraldamises;
21) numeratsiooni haldamine, mis seisneb numeratsiooni
eraldamises ja broneerimises vastavuses Eesti numeratsiooniplaaniga,
numbrilubade andmises ning järelevalves numeratsiooni kasutamise üle;
22)
numeratsiooni kasutamise osas esitatud tehniliste kaebuste ja vaidluste
lahendamine;
23) numeratsioonialase tehnoloogia arengu, regulatsiooni
ning õigusaktide ja soovituste, sealhulgas rahvusvaheliste, jälgimine ja
analüüs, ülevaadete koostamine ning ettepanekute tegemine;
24)
numeratsioonialase teabevahetuse tagamine Euroopa Komisjonile ning
vastava nõude esitamise korral Eesti ja välisriikide
järelevalveasutustele;
25) numbri liikuvuse rakendamine ja
numbri liikuvuse nõuete täitmise üle järelevalve teostamine;
26)
digitaalallkirja teenuste osutajate ning teenuste osutamise lõpetamise
registreerimine.
§ 20. Raudteeteenistuse põhiülesanded
Raudteeteenistuse põhiülesanneteks on:
1) erinevate
finantsvahendite raames rahastatavate projektidega seotud ülesannete
täitmine, sealhulgas Euroopa Liidu abifondidest kaasrahastatavate
arendusprojektide rakendusüksuse ülesannete täitmine;
2)
teiste raudteevaldkonna arendusprojektide algatamine, haldamine ja
juhtimine;
3) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisel
seaduses sätestatud juhul läbilaskevõimeosade jaotamise otsuse
ettevalmistamine, koordineerimisotsuse ettevalmistamine, läbilaskevõime
ammendunuks tunnistamise ettevalmistamine, läbilaskevõime jaotamise
otsuse ettevalmistamine läbilaskevõime ammendumise korral,
liiklusgraafiku kinnitamise otsuse ettevalmistamine, kehtiva metoodika
ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamisandmete alusel
raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramise otsuste ettevalmistamine;
4)
raudteeveeremi ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse
nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete ning raudtee
tehnokasutuseeskirjas ja teistes õigusaktides raudteeveeremi ja
raudteeinfrastruktuuri valdajatele kehtestatud nõuete täitmise
kontrollimine ning ohutustunnistuste väljaandmise, kehtivuse pikendamise
ja kehtetuks tunnistamise ettevalmistamine;
5) veoeeskirjade ja
tegevuseeskirjade ning nende muudatuste läbivaatamine;
6)
raudtee-ehituse riikliku järelevalve korraldamine ning raudtee-ehituse
ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa andmise ning ehitusloa,
kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise
ettevalmistamine;
7) raudteeliiklusõnnetuste, raudteeintsidentide ja
otsasõitude kohta raudtee-ettevõtjatelt saadud teabe ministeeriumile
edastamise korraldamine ning ministeeriumile raudteeavariide,
raudteeintsidentide või raudteel viibinud inimestele otsasõitude kohta
hinnangute andmine;
8) vedurijuhtide eksamineerimise korraldamine
ning vedurijuhilubade väljaandmise ja vedurijuhilubade kehtivuse
pikendamise, samuti raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamise või
arstlikult komisjonilt saadud otsuse alusel raudteeveeremi juhtimise
õiguse äravõtmise ettevalmistamine;
9) õigusaktidest
tulenevate kriisireguleerimisalaste ülesannete täitmine
raudteevaldkonnas ja raudteevaldkonna kriisireguleerimisplaanide
väljatöötamine;
10) raudteealaste väärtegude
kohtuväline menetlemine.
§ 21. Tööstusohutuse teenistuse põhiülesanded
Tööstusohutuse teenistuse põhiülesanneteks on:
1)
järelevalve elektriseadmete, -paigaldiste ja elektromagnetilise
ühilduvuse ning elektritööde ja seadmete energiatõhususe valdkonnas
ohutuse ja nõuetele vastavuse osas;
2) järelevalve teavitatud
asutuse, elektritöö ettevõtja, tehnilise kontrolli teostaja, personali
sertifitseerimisasutuse tegevuse üle;
3) elektriseadme või
-paigaldisega seonduva õnnetuse tekkepõhjuse väljaselgitamine;
4)
järelevalve mäetööde, tsiviilkäibes oleva lõhkematerjali ja
pürotehniliste toodete ning nende kasutamise üle ohutuse ja nõuetele
vastavuse osas;
5) järelevalve mäetööde, lõhkematerjali ja
pürotehnilise toote käitleja üle;
6) mäetöödega,
lõhkematerjaliga või pürotehnilise tootega seonduva õnnetuse
tekkepõhjuse väljaselgitamine;
7) surveseadmete, liftide ja
köisteede, masinate (sh kraanade), gaasiohutuse ja ohtlike kemikaalide
valdkonnas teostada seadmete ja toodete ohutuse turujärelevalvet;
teostada seadmete, paigaldiste ja tööde ohutusalast järelevalvet;
teostada järelevalvet tunnustatud asutuse, tehnilise kontrolli teostaja,
isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja tegevuse üle; selgitada
välja avarii või õnnetuse tekkepõhjusi;
8)
teostada järelevalvet ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes
kemikaali käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise,
teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise
ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise osas;
9)
järelevalve ehitiste, ehitusmaterjalide ja -toodete, ehitusprojektide ja
ehitiste mõõdistusprojektide, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise
ja kasutamise ning ehitiste arvestuse nõuetele vastavuse ja
ehitusvaldkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse üle;
10)
järelevalve kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate
mõõtevahendite turule laskmise ja kasutusele võtmise üle
(turujärelevalve), taatluskohustuse täitmise üle ja kohustuslikule
metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite kasutamise üle;
11)
legaalmetroloogia asutuse ülesannete täitmine, sh mõõtevahendite
legaalmetroloogilise ekspertiisi tegemine ja taatlemisele kuuluvate
mõõtevahendite siseriiklike tüübikinnitustunnistuste väljastamine;
12)
järelevalve kohustuslike mõõtühikute kasutamise ja mõõtetulemuste
jälgitavuse tõendamise üle;
13) järelevalve
mõõtevahendite vastavushindamiseks teavitatud asutuste
vastavushindamistegevuse ning taatluslaborite taatlustegevuse üle;
14)
mõõtevahendite turujärelevalvealase koostöö ja asjakohase teabe
vahetamise koordineerimine;
15) kinnispakkide täitekoguse,
mõõtemahutitena kasutatavate pakendite mahu ning nende märgistuse
kontroll;
16) mõõtevahendi erakorralise taatluse algatamine;
17)
järelevalve väärismetalltoodete käitlemise üle.
§ 22. Tugiosakonnad ja nende põhiülesanded
(1) Üldosakonna põhiülesanneteks on:
1) ameti
halduskorralduse tagamine;
2) ameti valduses oleva riigivara ja
vahendite haldamine ning riigihangete korraldamine;
3) töövahendite
ja inventari olemasolu tagamine;
4) personalitöö ja koolituste
korraldamine;
5) töötervishoiu ja tööohutusalase tegevuse
korraldamine;
6) eelarve projekti koostamine ja finantskontrolli
teostamine;
7) klienditeeninduse ning dokumendihalduse ja arhiivi
haldamise korraldamine;
8) avalikkuse informeerimine ameti tegevusest
ning ameti ja avalikkuse vaheliste suhete korraldamine;
9)
rahvusvaheliste suhetega seotud küsimuste lahendamine;
10)
teabetoa ja raamatukogu tegevuse korraldamine.
(2) Õigusosakonna põhiülesanneteks on:
1) ameti
õigusalane nõustamine;
2) ameti haldusaktide ja tegevuse
õigusaktidele vastavuse tagamine;
3) osalemine ameti
tegevusvaldkondi puudutavate õigusaktide eelnõude ja lepingute
projektide väljatöötamisel;
4) ameti õigusvaidlustes
esindamine või selle korraldamine.
4. peatükk
AMETI JUHTIMINE
§ 23. Ameti juhtimine
Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. Peadirektori äraolekul asendab teda ja täidab tema ülesandeid peadirektori poolt määratud teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja, osakonnajuhataja või muu peadirektori poolt määratud ametnik.
§ 24. Ameti peadirektori õigused, kohustused ja vastutus
Ameti peadirektor:
1) juhib ameti tööd, otsustab ja korraldab ameti
pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise; tagab ameti ülesannete
õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise ja annab aru ministrile;
2)
kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused, ameti asjaajamiskorra,
sisekorraeeskirja ja muud ameti sisemist töökorraldust reguleerivad
juhendid ja korrad ning teenistujate ametipalgad ja ametijuhendid
vastavuses õigusaktidega;
3) nimetab ametisse ja vabastab
ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud ja teised teenistujad;
sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud ameti abiteenistujatega;
4)
rakendab koostöös ministeeriumi siseauditi osakonnaga ametis otstarbeka
sisekontrolli süsteemi;
5) teostab teenistuslikku järelevalvet
ameti teenistujate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras,
määrab ergutusi ja distsiplinaarkaristusi ameti ametnikele ja
abiteenistujatele;
6) esitab ministrile ettepanekuid ameti kulude
eelarve kohta, tagab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning riigivara
sihipärase kasutamise;
7) esindab ametit teistes riigiasutustes
ja organisatsioonides;
8) annab haldusakte sõltumatult ja iseseisvalt
kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas lahendab vaideid ja
väärteomenetluses ameti kui kohtuvälise menetleja tegevuse peale
esitatud kaebusi või volitab selleks ameti muu ametniku;
9)
tagab ametnikele tööriietuse ja isikukaitsevahendid kooskõlas
õigusaktidega;
10) esitab ministrile ettepanekuid ameti
tegevusvaldkonna korraldamiseks;
11) kehtestab ameti pitsati
kasutamise korra ja tagab selle täitmise;
12) moodustab töörühmi
tegevusvaldkonna üksikküsimuste lahendamiseks;
13) annab
volitusi ameti esindamiseks, järelevalve toimingute teostamiseks ning
haldusaktide andmiseks, sealhulgas volitab teenistuste tegevuse
sõltumatuse tagamiseks teenistuse juhatajat – peadirektori asetäitjat
andma haldusakte vastava teenistuse põhiülesannete täitmiseks;
14)
kinnitab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga
atesteerimisnõuded;
15) omab esimese allkirja õigust ameti
panga- ja raamatupidamisdokumentidel, määrab teised allkirjaõiguslikud
ametnikud;
16) täidab muid õigusaktides sätestatud ülesandeid.
§ 25. Peadirektori käskkirjad
(1) Ameti peadirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes ja seadusega sätestatud juhtudel muudes küsimustes käskkirju.
(2) Ameti peadirektor võib anda ameti sisemises asjaajamises ka muid kirjalikke korraldusi.
(3) Ameti peadirektori käskkirjad ja muud kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt asjaajamiskorrale.
§ 26. Teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja õigused, kohustused ja vastutus
Teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja:
1)
koordineerib, suunab, juhendab, kontrollib ja analüüsib teenistusele
pandud ülesannete täitmist, korraldab osakondade vahelist koostööd ning
vastutab ülesannete efektiivse täitmise eest;
2) esindab
ametit oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires;
3)
annab riikliku järelevalve menetluses teenistuse ülesannete täitmiseks
haldusakte peadirektorilt saadud volituste piires;
4) täidab muid
õigusaktidega sätestatud või peadirektori antud ülesandeid.
5. peatükk
LÕPPSÄTE
§ 27. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
Ameti ümberkorraldamine või tema tegevuse lõpetamine toimub seaduse alusel.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 28. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks järgmised määrused:
1) majandus-
ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määrus nr 24
«Sideameti põhimäärus» (RTL 2003, 24, 351; 2007, 71, 1234);
2)
majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määrus nr 25
«Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni põhimäärus» (RTL 2003, 24, 352);
3)
majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määrus nr 26
«Energiaturu Inspektsiooni põhimäärus» (RTL 2003, 24, 353);
4)
majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. veebruari 2004. a määrus nr 34
«Raudteeinspektsiooni põhimäärus» (RTL 2004, 23, 348; 2006, 33, 593);
5)
majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. jaanuari 2006. a määrus nr 7
«Konkurentsiameti põhimäärus» (RTL 2006, 9, 168).
§ 29. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril.
| Minister Juhan PARTS |
| Kantsler Marika PRISKE |
Facebook
Twitter