Teksti suurus:

Perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmise korra kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:

Perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmise korra kinnitamine

Vastu võetud 19.08.1997 nr 159
RT I 1997, 62, 1067
jõustumine 04.09.1997

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
22. 12. 1998 nr 294 (RT I 1998, 113/114, 1882) 1. 01. 1999
30. 11. 1999 nr 365 (RT I 1999, 89, 814) 1. 01. 2000
9. 10. 2001 nr 317 (RT I 2001, 82, 492) 20. 10. 2001
13. 03. 2003 nr 83 (RT I 2003, 29, 182) 22. 03. 2003
14.03.2005 nr 46 (RT I 2005, 14, 74) 31.03.2005
21.07.2005 nr 189 (RT I 2005, 42, 348) 1.08.2005
13.12.2007 nr 245 (RT I 2007, 67, 418) 1.01.2008

Perekonnaseaduse paragrahvi 112 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada «Perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmise kord» (juurde lisatud).

2. [Kehtetu - RT I 1999, 89, 814 - jõust. 1. 01. 2000]

3. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 

Väljavõte Vabariigi Valitsuse 30. 11. 1999 määrusest nr 365: „1. Kinnitada perekonnaseisutunnistuste ja perekonnaseisuaktide vormid vastavalt lisadele 1–10.“

 

 

Kinnitatud 

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 1997. a. määrusega nr. 159

 

Perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmise kord

I. ÜLDSÄTTED

1. Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ja abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist.

[RT I 2005, 14, 74 – jõust. 31.03.2005]

2. Perekonnaseisuakte koostavad valla- ja linnavalitsused, maavalitsused ja Eesti välisesindused ning siseministrilt vastava õiguse saanud vaimulikud (edaspidi perekonnaseisuasutused).

 [RT I 2001, 82, 492 - jõust. 20. 10. 2001]

3. Vallavalitsus koostab sünni- ja surmaakte.

4. Linnavalitsus koostab sünni- ja surmaakte juhul, kui tema haldamisel oleval territooriumil ei asu maavalitsust.

5. Maavalitsused koostavad, muudavad, parandavad ja tühistavad sünni-, surma-, abielu- ja abielulahutusakte, taastavad kaduma läinud perekonnaseisuakte, hoiavad aktiraamatute esimesi eksemplare ning annavad nende alusel välja sünni-, surma-, abielu- ja abielulahutustunnistusi, samuti perekonnaseisuakti ärakirju ja tõendeid.

[RT I 2005, 14, 74 – jõust. 31.03.2005]

51. Siseministrilt vastava õiguse saanud vaimulikud koostavad abieluakte ja annavad välja abielutunnistuste originaale.

 [RT I 2001, 82, 492 - jõust. 20. 10. 2001]

52. Eesti välisesindused koostavad, muudavad, parandavad ja tühistavad sünni-, surma- ja abieluakte, taastavad kaduma läinud perekonnaseisuakte, hoiavad aktiraamatute esimesi eksemplare ning annavad nende alusel välja sünni-, surma- ja abielutunnistusi, samuti perekonnaseisuakti ärakirju ja tõendeid vastavalt «Konsulaarseadusele» (RT I 2003, 78, 527; 2004, 14, 92; 30, 208).

[RT I 2005, 14, 74 – jõust. 31.03.2005]

6. Siseministeerium korraldab aktiraamatute teiste eksemplaride ja muude dokumentide hoidmist, kannab märkusi aktide teistesse eksemplaridesse, annab välja sünni-, surma- ja abielutunnistusi, aktide ärakirju ja tõendeid kirikuraamatute alusel ning juhendab teisi perekonnaseisuasutusi perekonnaseisuaktide ja -tunnistuste koostamise küsimustes.

7. Perekonnaseisuakti kande tegemiseks tuleb esitada dokument, mis tõendab perekonnaseisuakti kantavat asjaolu ja avaldaja isikut.

8. Isiku tõendamiseks esitab avaldaja isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 516; 2003, 13, 65; 15, 87) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1–8 sätestatud dokumendi või välisriigi reisidokumendi.
[RT I 2003, 29, 182 – jõust. 22.03.2003]

9. Perekonnaseisuasutus võib isikult perekonnaseisuakti kande tegemiseks nõuda andmeid, mis tulenevad seadusest.
[RT I 2003, 29, 182 –jõust. 22.03.2003]

10. Perekonnaseisuakt tuleb avaldajale ette lugeda. Aktile kirjutavad alla avaldaja ja akti koostanud ametnik ning see kinnitatakse pitseriga.

11. Perekonnaseisuakti alusel annab perekonnaseisuasutus perekonnaseisutunnistuse isikule, kelle kohta perekonnaseisuakt on koostatud, samuti tema esindajale. Surmaakti alusel annab perekonnaseisuasutus surmatunnistuse surnu abikaasale, sugulasele või hõimlasele.

12. Sünni- ja surmaakt tuleb koostada punktides 17 ja 44 ettenähtud aja jooksul.

13. Perekonnaseisuasutuse ametnikul ei ole õigust koostada perekonnaseisuakti enda, oma abikaasa, lapse, vanema ja vanavanema kohta.

14. Perekonnaseisuaktide koostamise ning perekonnaseisutunnistuste ja tõendite väljastamise eest võetakse riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028; 87, 1540; 1996, 3, 56; 38, 752; 40, 773; 42, 811; 45, 848 ja 851; 49, 953; 51, 969; 80, 1435; 1997, 5/6, 32; 34, 535; 48, 774 ja 775; 51, 823; 52, 833).

II. SÜNNIAKTI KOOSTAMINE, SÜNNIAKTI MUUDATUSED SEOSES PÕLVNEMISEGA

15. Sünniakt koostatakse perekonnaseisuasutuses vanema elukoha järgi. Leidlapse sünniakt koostatakse lapse leidmise koha eestkosteasutuse asukohajärgses perekonnaseisuasutuses.
[RT I 2003, 29, 182 – jõust. 22.03.2003]

16. Sünniakt koostatakse vanema avalduse alusel. Kui vanem on surnud või ei saa avaldust esitada, esitab avalduse vanema sugulane, selle raviasutuse juht, kus laps sündis, või muu isik.

17. Sünniakt koostatakse ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast, leidlapse sünniakt kolme päeva jooksul lapse leidmise päevast, surnult sündinud lapse sünniakt kolme päeva jooksul surnult sündimise päevast.

Tähtaja möödalaskmine ei ole sünniakti koostamisest keeldumise alus, kuid võib tuua kaasa haldusvastutuse.

18. Sünniakti koostamiseks tuleb esitada:

1) meditsiiniasutuse tõend lapse sünni ja sünniaja kohta või põlvnemise tuvastamise kohtuotsus;

2) vanemate või teiste käesoleva korra punktis 16 loetletud isikute isikut tõendavad dokumendid;

3) dokument (abielutunnistus, pass või muu isikut tõendav dokument märkega abielu kohta), mis on isa andmete lapse sünniakti kandmise aluseks.

 [RT I 1999, 89, 814 - jõust. 1. 01. 2000]

19. Lapse sünniakti kantakse ükskõik kumma vanema avalduse alusel emana isik, kes on lapse sünnitanud, ja isana isik, kes on lapse emaga abielus.

20. Kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, ei kanta lapse emaga abielus olevat meest isana lapse sünniakti abikaasade sellekohase ühisavalduse alusel. Sünniakti märkuste lahtrisse tehakse märge: «Seaduslik abikaasa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (ees- ja perekonnanimi) ei ole lapse isa. Alus: abikaasade ühine avaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (kuupäev)».

Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.

21. Kui laps on sündinud pärast lapse emaga abielus olnud isiku surma, märgitakse surnud isik lapse sünniakti isana, kui tema surmast kuni lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 10 kuu. Sünniakti märkuste lahtrisse tehakse märge: «Lapse isa surnud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . a. Alus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnaseisuasutus) surmaakt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (nr ja kuupäev)»

[RT I 1999, 89, 814 - jõust. 1. 01. 2000]

22. Pärast abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist sündinud lapse sünniakt koostatakse samas korras nagu abielus olevate vanemate lapsel, kui abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise päevast lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 10 kuu.

Sünniakti märkuste lahtrisse tehakse märge: «Abielu lahutatud või abielu kehtetuks tunnistatud. Alus: . . . . . . . . . . . kohtuotsus . . . . . . . . . . . . . . (kuupäev)».

Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.

23. Abikaasa kunstlikuks viljastamiseks kirjaliku nõusoleku andnud mees kantakse lapse sünniakti isana.

24. Kui emal, kes ei ole abielus, sünnib laps ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud või tuvastatud perekonnaseaduse paragrahvides 41 ja 42 sätestatud korras, siis lapse sünniakti kannet isa kohta ei tehta. Ema nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluse kohaselt.

Sünniakti märkuste lahtrisse tehakse märge: «Isa nime kanne tehtud perekonnaseaduse § 43 alusel». Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri. Sel juhul antakse emale üksikvanema tõend toetuse taotlemiseks.

Sama korra kohaselt koostatakse ka abielu kestel sündinud või eostatud lapse sünniakt, kes ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest ja kelle põlvnemist isast ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud.

25. Lapse põlvnemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, tehakse kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku avalduse alusel, mille nad isiklikult esitavad perekonnaseisuasutusele.

Kui on alust arvata, et avalduse esitamine pärast lapse sündi osutub võimatuks või raskeks, võib avalduse esitada naise raseduse ajal.

Kui vanemad ei saa isiklikult ühist avaldust perekonnaseisuasutusele esitada, võib kumbki esitada notariaalselt tõestatud avalduse.

26. Isa avalduse alusel tehakse lapse põlvnemine isast kindlaks, kui:

1) lapse ema on surnud;

2) lapse ema on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks;

3) lapse ema asukohta ei ole võimalik kindlaks teha;

4) lapse emalt on vanema õigused ära võetud.

Isa on kohustatud esitama lapse ema surmatunnistuse või jõustunud kohtuotsuse ärakirja lapse ema teadmata kadunuks või teovõimetuks tunnistamise, lapse emalt vanema õiguste äravõtmise kohta või politseiprefektuuri tõendi tema asukoha kindlakstegemise võimatuse kohta.

27. Vanemate ühise või isa avalduse alusel teeb perekonnaseisuasutus sünniakti kande lapse isa kohta. Kui põlvnemine tuvastatakse kohtu korras, kantakse isa andmed sünniakti kohtuotsuse alusel.

28. Kui põlvnemine on kindlaks tehtud või tuvastatud perekonnaseaduse paragrahvides 41 ja 42 ettenähtud korras, teeb sünniaktis muudatused sünniakti asukohajärgne perekonnaseisuasutus.

29. Avalduse punktis 28 nimetatud muudatuste tegemiseks võib esitada perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, või perekonnaseisuasutusele lapse vanema elukoha järgi, põlvnemise tuvastamise korral ka tuvastamist nõudnud isiku elukoha järgi. Perekonnaseisuasutus kinnitab ja edastab nõuetekohaselt vormistatud avalduse perekonnaseisuasutusele, kus sünniakt asub.

Pärast sünniaktis muudatuste tegemist antakse välja uus sünnitunnistus.

30. Lapsele pannakse eesnimi vanemate kokkuleppel. Vanemate kokkuleppe puudumise korral otsustab eestkosteasutus kumma vanema pakutud eesnimi lapsele pannakse. Surnult sündinud lapsele eesnime panemine ei ole kohustuslik.

Lapsele ei või panna tavatut eesnime, mis ei ole kooskõlas heade kommete ja tavadega.

Lapsel võib olla mitte rohkem kui kolm eesnime või üks kahekordne eesnimi.

31. Lapsele antakse vanemate perekonnanimi. Kui vanematel on eri perekonnanimed, antakse lapsele vanemate kokkuleppel isa või ema perekonnanimi. Kokkuleppe puudumisel otsustab eestkosteasutus, kumma perekonnanimi lapsele anda.

32. Lapsele antakse ema perekonnanimi, kui lapse ema ei ole abielus või kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest ja lapse põlvnemist isast ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud.

Kui vanemad abielluvad pärast lapse sünniakti koostamist ja valivad ühise perekonnanime, muudetakse lapse sünniaktis lapse ja ema või isa perekonnanimi (vastavalt abielu sõlmimisel valitud ühisele perekonnanimele) vanemate avalduse ja abielutunnistuse alusel. Sünniakti märkuste lahtrisse tehakse märked: «Ema (või isa) perekonnanimi muutunud. Alus: perekonnaseisuasutuse abieluakt (number ja kuupäev). Lapse perekonnanimi muutunud isast põlvnemise kindlakstegemisega». Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.

Vähemalt kümneaastase lapse perekonnanime võib muuta ainult lapse nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

 [RT I 1999, 89, 814 - jõust. 1. 01. 2000]

33. Kui ema on enne lapse sünniakti koostamist abiellunud ja võtnud uue perekonnanime, mis erineb meditsiiniasutuse sünnitõendil olevast, on ta kohustatud esitama abielutunnistuse. Lapse sünniakti märgitakse sel juhul ema uus perekonnanimi.

Sünniakti märkuste lahtrisse tehakse märge: «Ema perekonnanimi muutunud. Alus: perekonnaseisuasutuse abieluakt (number ja kuupäev)». Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.

34. Kui vanemad abielluvad enne lapse sünniakti koostamist ja valivad ühise, meditsiiniasutuse sünnitõendil ema perekonnanimena näidatust erineva perekonnanime, märgitakse sünniakti nii lapse kui ka vanemate perekonnanimena abielu sõlmimisel valitud perekonnanimi vanemate abielutunnistuse või isikut tõendava dokumendi alusel.

Sünniakti märkuste lahtrisse tehakse märge: «Lapse vanemad kannavad ühist perekonnanime. Alus: perekonnaseisuasutuse abieluakt (number ja kuupäev)». Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.

35. Vanemate abielu lõppemine või selle kehtetuks tunnistamine ei too endaga kaasa lapse perekonnanime muutmist. Kui vanem, kelle juurde laps jääb, soovib pärast abielu lahutamist, abielu kehtetuks tunnistamist, põlvnemise kindlakstegemist või tuvastamist või teise vanema surma anda lapsele oma perekonnanime, otsustab lapse perekonnanime muutmise eestkosteasutus lapse huvidest lähtudes. Kui lapse ema, kes ei ole lapse isaga abielus ja isast põlvnemist ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud, muudab oma perekonnanime ja soovib anda lapsele selle nime, otsustab lapse perekonnanime muutmise eestkosteasutus lapse huvidest lähtudes.

Sünniakti märkuste lahtrisse tehakse märge: «Lapse perekonnanimi muudetud . . . . . . . . . .  (uus nimi) Alus: Eestkosteasutuse otsus (number ja kuupäev).» Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.

Vähemalt kümneaastase lapse perekonnanime võib muuta ainult lapse nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

 [RT I 1999, 89, 814 - jõust. 1. 01. 2000]

36. Leidlapse sünniakti koostamisel tuleb avaldajal esitada politseiasutuse akt, milles on märgitud lapse leidmise aeg, koht ja asjaolud, ning meditsiiniasutuse tõend lapse vanuse kohta.

Leidlapse sünniakti kannet vanemate kohta ei tehta. Leidlapse ees- ja perekonnanime otsustab eestkosteasutus.

Sünniakti märkuste lahtrisse tehakse märge: «Leidlaps, vanemad teadmata». Märkel peab olema perekonnaseisuametniku allkiri.

37. Mitmikute sünni korral koostatakse igaühe kohta eraldi sünniakt ja antakse välja eraldi sünnitunnistus.

38. Surnult sündinud lapse kohta koostatakse ainult sünniakt. Sünniakti lahtrisse „poeglaps/tütarlaps” märkida „surnult sündinud”. Surnult sündinud lapse kohta sünnitunnistust välja ei anta, väljastatakse ainult surmatunnistus.

Kui laps suri kohe peale sündimist, koostatakse kaks perekonnaseisuakti: sünniakt ja surmaakt. Neil juhtudel antakse välja ainult surmatunnistus. Mõlemal juhul märgitakse sünniakti “välja antud sünnitunnistus” asemele “välja antud surmatunnistus seeria . . . . . ja number . . . ..”.

[RT I 2007, 67, 418 – jõust.1.01.2008]

39. Alla 18-aastas(t)e vanema(te) lapse sünniakt koostatakse üldistel alustel. Nende vanemate (eestkostjate) nõusolekut lapse sünniakti koostamiseks ei nõuta.

40. Avaldajale antakse tõend lapse sünnitoetuse taotlemiseks.

III. SURMAAKTI KOOSTAMINE

41. Surmaakt koostatakse perekonnaseisuasutuses surnud isiku viimase elukoha või surmakoha järgi.

42. Surma fakti tuvastamise ja isiku surnuks tunnistamise kohtuotsuse alusel koostab surmaakti perekonnaseisuasutus kohtu asukoha järgi.

43. Surmaakti koostamiseks esitab perekonnaseisuasutusele avalduse surnu abikaasa, sugulane, hõimlane või teine isik, kes elas koos surnud isikuga, nende puudumisel raviasutuse juht, politseiametnik või muu ametnik.

44. Avaldus surmaakti koostamiseks tuleb esitada perekonnaseisuasutusele kolme päeva jooksul surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast arvates.

45. Surmaakti koostamiseks tuleb esitada arstlik surmateatis või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks kuulutamise kohta.

Surmaakt vägivaldse surma (mõrv, enesetapp, surm õnnetusjuhtumi tagajärjel) kohta koostatakse kohtumeditsiinieksperdi antud surmateatise alusel.

Perekonnaseisuasutus täidab arstlikul surmateatisel statistilised isikuandmed ja saadab arstliku surmateatise surma põhjuste registrile.

[RT I 2007, 67, 418 – jõust. 1.01.2008]

46. Tundmatuks jäänud isiku surmaakti koostamisel märgitakse surmaakti ainult need andmed, mis on kohtumeditsiinieksperdi antud tõendil.

47. Kui surmaakt koostatakse surma fakti tuvastamise või surnuks tunnistamise kohtuotsuse alusel, märgitakse surmaakti otsuse teinud kohtu nimi ja otsuse kuupäev.

48. Surmaakti koostav perekonnaseisuametnik võtab ära surnud isiku isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendavate dokumentide seaduse paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1–2 ja 4–8 sätestatud dokumendi edastab perekonnaseisuasutus Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, isikut tõendavate dokumentide seaduse paragrahvi 2 lõike 2 punktides 3, 9 ja 10 sätestatud dokumendi ning välisriigi reisidokumendi Välisministeeriumile.

Kui surnud isik oli omanud Eestis elamisluba, edastab surmaakti koostanud perekonnaseisuasutus viie tööpäeva jooksul surmaakti koostamisest arvates Kodakondsus- ja Migratsiooniametile järgmised andmed surnud isiku kohta:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood (selle puudumisel sünniaeg ja -koht);

3) isikut tõendava dokumendi liik ja number;

4) elamisloa number ja elamisloa kleebise number;

5) tööloa olemasolul selle number ja tööloa kleebise number;

6) surma kuupäev;

7) surmaakti number ja selle koostamise kuupäev.
[RT I 2003, 29, 182 – jõust. 22.03.2003]

49. Kui surmaakti koostamisel ilmneb, et surnu alaealised lapsed on jäänud eestkosteta, on perekonnaseisuametnik kohustatud sellest samal päeval teatama eestkostet vajava isiku elukohajärgsele eestkosteasutusele (valla- või linnavalitsusele).

Kaitseväekohuslase surmast teatab perekonnaseisuametnik Kaitseressursside Ametile.
[RT I 2005, 42, 348 – jõust. 1.08.2005]

50. Surmaakti koostav ametnik annab avaldajale tõendi matusetoetuse taotlemiseks.

IV. ABIELUAKTI KOOSTAMINE

51. Abieluakti koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti.

52. Abielu sõlmimiseks esitavad abiellujad isiklikult kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutusele.

Abiellumisavalduses kinnitavad abiellujad oma allkirjaga, et nad soovivad abielluda, et abielu sõlmimist takistavad asjaolud puuduvad ning et nad on teadlikud teineteise tervislikust seisundist.

Isik, kes on olnud varem abielus, peab esitama abielu lõppemist või kehtetuks tunnistamist tõendava dokumendi nagu abikaasa surmatunnistus, abielulahutustunnistus või kohtuotsus abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise kohta.

Abieluakti märgitakse eelmise abielu lõppemist tõendava dokumendi andmed: surmaakti või abielulahutusakti koostanud perekonnaseisuasutuse nimi ning akti number ja kuupäev või abielu lahutanud või kehtetuks tunnistanud kohtu nimi ja otsuse kuupäev.

 [RT I 1999, 89, 814 - jõust. 1. 01. 2000]

53. Abielu sõlmitakse perekonnaseisuasutusele abiellumisavalduse esitamisest mitte varem kui ühe kuu või hiljemalt kolme kuu pärast. Mõjuvatel põhjustel võib perekonnaseisuasutus neid tähtaegu abiellujate soovil lühendada või pikendada. Tähtaega võib pikendada kuni kuue kuuni, arvates abiellumisavalduse esitamise päevast.

54. Abielu ei ole lubatud sõlmida:

1) isikul, kes on juba abielus;
2) otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede ning poolvendade ja -õdede, lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku lapsendatute vahel;
3) isikute vahel, kellest vähemalt ühele on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu (v.a perekonnaseaduse (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; RT III 2001, 15, 154; RT I 2001, 16, 69; 53, 307; 2002, 53, 336) paragrahvi 3 lõigetes 2–4 nimetatud juhtudel) ;
4) samast soost isikuga.

Lisaks käesolevas punktis sätestatule on kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulikul, kellele siseminister on andnud abielu sõlmimise õiguse, õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele.
[RT I 2003, 29, 182 – jõust. 22.03.2003]

55. Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. 15-18-aastane alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul. Abieluakti tehakse märge: «Abiellumisiga lühendatud. Alus: Vanemate või eestkostja kirjalik nõusolek . . . . . . . . . . . . . . . . .  (kuupäev)».

Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.

Kui lapsel on üks vanem või kui teine vanem on teadmata kadunud või teisele vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja, samuti kui ühelt vanemalt on vanema õigused ära võetud, piisab 15–18-aastase alaealise abiellumiseks ühe vanema nõusolekust.

Kui üks vanematest või eestkostja ei anna abiellumiseks nõusolekut, võib kohus anda abiellumisloa ühe vanema või eestkosteasutuse avalduse alusel.

Abieluakti tehakse märge: «Abieluakt koostatud abiellumisloa alusel. Alus: Kohtu poolt välja antud abiellumisluba . . . . . . . . . . . . . . . . .  (kuupäev)».

Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.
[RT I 2003, 29, 182 – jõust. 22.03.2003]

56. Kokkuleppel abiellujatega määrab perekonnaseisuametnik kindlaks abielu sõlmimise päeva ja kellaaja, mis märgitakse abiellumisavaldusele.

Kui abiellujate soovil muudetakse abielu sõlmimise päeva või kellaaega, tehakse abiellumisavaldusele asjakohane märge. See peab sisaldama abielu sõlmimise aja muutmise põhjusi ja olema kinnitatud abiellujate allkirjadega.

Abiellumisavaldused registreeritakse raamatus, kuhu märgitakse abiellujate isikuandmed, avalduse vastuvõtmise kuupäev ja abielu sõlmimiseks määratud kuupäev.

57. Kindlaksmääratud ajal sõlmivad abiellujad abielu isiklikult.

Kui abiellujad ei tule kindlaksmääratud ajal abielu sõlmima ega teata ilmumata jäämise põhjusi, loetakse nende abiellumisavaldus kehtetuks. Kui nad siiski soovivad abielu sõlmida, tuleb perekonnaseisuasutusele esitada uus abiellumisavaldus. Uus abielu sõlmimise päev määratakse punktis 53 ettenähtud tähtaegu järgides. Abiellumisavaldust ei saa esitada ja abielu ei sõlmita, kui üks abielluja või mõlemad ei ole otsustusvõimelises seisundis. Sel juhul määratakse abielu sõlmimiseks uus aeg.

58. Abielud sõlmitakse perekonnaseisuasutuse selleks eriti pidulikult korraldatud ruumis.

59. Abieluaktile kirjutavad sellesse kandmise järjestuses alla abikaasad - mees ja naine - ning perekonnaseisuametnik.

Abiellujad kirjutavad abieluaktile alla perekonnanime, mis on kantud abieluakti (abielueelsed perekonnanimed).

60. Perekonnaseisuasutus annab abielu sõlmimisel isikule tema avalduse alusel uue perekonnanime, muidu säilib isikul abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Uus perekonnanimi võib:
1) olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi;
2) koosneda ainult ühel abikaasadest abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest.

[RT I 2005, 14, 74 – jõust. 31.03.2005]

61. Kui abielu sõlmimisel on rikutud perekonnaseaduse paragrahvide 3 ja 4 sätteid, samuti kui on sõlmitud näilik abielu või kui abielu sõlmimise nõusolek on saadud abielluja tahte vastaselt pettuse või sunniga, võidakse abielu tunnistada kehtetuks kohtu korras.

Abielu sõlminud perekonnaseisuasutus tühistab kehtetuks tunnistatud abielu kohtuotsuse alusel ning teatab sellest Siseministeeriumile, et tühistataks ka abieluakti teine eksemplar. Abieluakti tehakse märge: «Abielu on tunnistatud kehtetuks. Alus: . . . . . . . . . . . . kohtuotsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . .(kuupäev)».

Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.

V. ABIELULAHUTUSAKTI KOOSTAMINE

62. Abielu lõppemise alus on abikaasa surm, abielulahutusakti koostamine perekonnaseisuasutuses või abielulahutuse kohtuotsuse jõustumine.

63. Perekonnaseisuasutuses lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel nende ühise kirjaliku avalduse alusel, mille abikaasad isiklikult esitavad ühe abikaasa elukohajärgsele perekonnaseisuasutusele. Ühises abielulahutusavalduses peavad abikaasad kinnitama, et neil ei ole vaidlust lapse, ühisvara jagamise ega elatise väljamõistmise üle.

Abikaasa nõudel lahutab abielu kohus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa soovib lahendada esimeses lõigus nimetatud vaidluse koos abielu lahutamisega.

64. Kui abikaasa ei saa ühise avalduse esitamiseks isiklikult perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse.

65. Avalduse vastuvõtmisel määrab perekonnaseisuasutuse töötaja kindlaks abielulahutuspäeva, mille kohta ta teeb avaldusele märkuse.

66. Abielu lahutatakse avalduse esitamisest mitte varem kui ühe kuu ja hiljemalt kolme kuu pärast. Kui abielulahutusavalduse on esitanud üks abikaasa, saadab perekonnaseisuasutus teisele abikaasale teate abielulahutuspäeva kohta.

67. Abielulahutusakt koostatakse mõlema abikaasa kohalolekul. Kui abikaasadel ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik määratud päeval perekonnaseisuasutusse tulla, tuleb sellest teatada perekonnaseisuasutusele, kes määrab abielulahutuseks uue tähtaja.

Abielulahutuse edasilükkamise põhjuste ja uue tähtaja määramise kohta teeb perekonnaseisuasutuse töötaja abielulahutusavaldusele märkuse ja võtab avaldajalt allkirja.

68. Kui abikaasad ei tule perekonnaseisuasutusse määratud ajal abielu lahutama ega teata ilmumata jäämise põhjust, loetakse abielulahutusavaldus kehtetuks.

69. Abielulahutusakti võib koostada ühe abikaasa kohalolekuta, kui ta ei saa mõjuvatel põhjustel perekonnaseisuasutusse tulla. Sel juhul tuleb esitada abikaasa notariaalselt tõestatud nõusolek abielu lahutamiseks tema kohalolekuta. Abielulahutusakti tehakse järgmine märge: «Abielu lahutatud ühe abikaasa kohalolekuta tema notariaalselt tõestatud nõusoleku . . . . . . . . (kuupäev) alusel.»

Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.

 [RT I 1999, 89, 814 - jõust. 1. 01. 2000]

70. Perekonnaseisuasutuses lahutatakse abielu ühe abikaasa avalduse alusel, kui kohus on tuvastanud teise abikaasa teadmata kadumise fakti.

Lisaks avaldusele esitab abikaasa jõustunud kohtuotsuse ärakirja teise abikaasa teadmata kadumise fakti tuvastamise kohta.

Abielulahutusakti tehakse märge:

«Abielu lahutatud seoses ühe abikaasa teadmata kadumise fakti tuvastamisega. Alus ................. kohtuotsus .................».

(kuupäev)

Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.

Perekonnaseisuasutus teatab abielu lahutamisest teadmata kadunud abikaasa vara hooldajale.
[RT I 2003, 29, 182 – jõust. 22.03.2003]

71. Abielulahutusakti koostamiseks esitavad abikaasad kviitungi riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivu tasub üks abikaasa või tasuvad selle mõlemad kokkuleppel.

72. Abielu lahutamisel taastab perekonnaseisuasutus või kohus isikule tema avalduse alusel varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla:
1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi;
2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

[RT I 2005, 14, 74 – jõust. 31.03.2005]

73. Abikaasa, kes soovib tagasi saada abielueelset perekonnanime, teatab sellest abielulahutusakti koostamisel. Abielueelne perekonnanimi kantakse abielulahutusakti.

74. Kümne päeva jooksul abielulahutusakti koostamisest arvates saadab abielu lahutanud perekonnaseisuasutus lahutusteate abielu lahutamise kohta märke tegemiseks perekonnaseisuasutusele, kus asub abieluakti esimene eksemplar.

75. Sama tähtaja jooksul peab teate saanud perekonnaseisuasutus tegema abieluakti märke: «Abielu lahutatud. Alus: perekonnaseisuasutuse abielulahutuse akt (number ja kuupäev)». Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.

Abielulahutuse märke teinud perekonnaseisuasutus teatab sellest Siseministeeriumile abielulahutuse kohta märke tegemiseks abieluakti teise eksemplari. Sama kord kehtib, kui abielu on lahutatud kohtus.

76. Kui surnuks tunnistatud abikaasa tuleb tagasi ja kumbki abikaasa ei ole uuesti abiellunud, loetakse abielu pärast surnuks tunnistamise tühistamise kohtuotsuse jõustumist taastatuks.

77. Teadmata kadunud abikaasa tagasituleku korral võidakse taastada abielu, mis on lahutatud seoses abikaasa teadmata kadumisega, kui kumbki lahutatud abikaasadest ei ole uuesti abiellunud. Abielu taastab perekonnaseisuasutus abikaasade avalduse alusel. Abielu loetakse taastatuks abielulahutusmärke tühistamist abieluaktis.
[RT I 2003, 29, 182 – jõust. 22.03.2003]

VI. SÜNNIAKTI MUUDATUSED SEOSES LAPSENDAMISEGA

78. Seoses lapsendamisega teeb muudatused sünniaktis perekonnaseisuasutus, kus sünniakt asub.

Muudatused sünniaktis tehakse lapsendamise kohtuotsuse, lapsendaja avalduse ja tema isikut tõendava dokumendi alusel. Kui lapsendaja ei esita avaldust ühe kuu jooksul lapsendamisest arvates, teeb perekonnaseisuasutus lapse sünniakti muudatuse lapsendamise kohta kohtuotsuse alusel. Sünniakti märkuste lahtrisse tehakse märge: „Lapsendatud. Alus: . . . . . . kohtuotsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (kohtuotsuse kuupäev)„.

Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.

 [RT I 1999, 89, 814 - jõust. 1. 01. 2000]

79. Lapsendaja kantakse lapsendatava sünniakti vanemana.

80. Vastavalt «Nimeseadusele» (RT I 2005, 1, 1) võib kohus anda lapsendamisel lapsendaja(te) avalduse alusel lapsele uue eesnime ja perekonnanime. Sel juhul muudetakse lapse sünniaktis lapse ees- või perekonnanimi. Sünniakti märkuste lahtrisse tehakse märge: «Lapse nimi muutunud seoses lapsendamisega».

Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.

[RT I 2005, 14, 74 – jõust. 31.03.2005]

81. Kui seoses lapsendamisega tehakse muudatusi sünniaktis, annab perekonnaseisuasutus välja uue sünnitunnistuse ning võtab varem väljaantu ära.

82. Muudatustest lapsendatu sünniaktis teatab perekonnaseisuasutus Siseministeeriumile samade muudatuste tegemiseks lapsendatu sünniakti teises eksemplaris.

83. Lapsendamine tunnistatakse kehtetuks kohtu korras. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse alusel taastab perekonnaseisuasutus lapse sünniaktis enne lapsendamist olnud andmed. Sünniakti märkuste lahtrisse tehakse märge: «Lapsendamine tunnistatud kehtetuks. Alus: . . . . . . . . . . . . . kohtuotsus . . . . . . . . . . . . . .  (kuupäev)».

Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri. Teade selle kohta edastatakse Siseministeeriumile samade muudatuste tegemiseks sünniakti teises eksemplaris.

84. Isik, kes teab lapsendamisest, peab hoidma lapsendamissaladust. Lapsendamissaladuse hoidmise kohustust rikkunud isik kannab vastutust seaduses sätestatud alustel.

VII. SÜNNIAKTI MUUDATUSED SEOSES UUE NIME ANDMISEGA
[RT I 2005, 14, 74 – jõust. 31.03.2005]

85. – 87. [kehtetud - RT I 2005, 14, 74 – jõust. 31.03.2005]

88. Seoses uue nime andmisega tehakse isiku kohta varem koostatud perekonnaseisuaktides märge: «(vana nimi) uus eesnimi / perekonnanimi / isikunimi (uus eesnimi) / (uus perekonnanimi) / (uus isikunimi)

Alus: Regionaalministri (kuupäev) käskkiri (nr)»

Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.

 [RT I 2005, 14, 74 – jõust. 31.03.2005]

VIII. PEREKONNASEISUAKTIDE KANNETE PARANDAMINE JA MUUTMINE

89. Perekonnaseisuasutus parandab perekonnaseisuaktide kannetes vigu ja teeb neis muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikutel ei ole vaidlust selle üle.

90. Vea all tuleb mõista mõne tähe või sõna vahelejätmist, samuti perekonnanimede õigekirjutuslikku parandamist.

91. Perekonnaseisuakti kannetes tehakse muudatusi, kui:

1) kohtuotsuse alusel kantakse sünniakti lapsendajad lapsendatu vanematena, samuti kui lapse ees- ja perekonnanime muudetakse seoses lapsendamisega;

2) perekonnanime muudetakse seoses abielu kehtetuks tunnistamisega;

3) tuvastatakse või tehakse kindlaks põlvnemist;

4) tühistatakse põlvnemise tuvastamise kohta tehtud kohtuotsus;

5) kohtuotsuse alusel kustutatakse lapse sünniaktist andmed lapse isa või ema kohta;

6) perekonnaseisuakti kande ebaõigsus on tuvastatud kohtu korras;

7) kui lapse sünniaktis muudetakse vanemate perekonnanime seoses vanemate abiellumisega;

8) kui sugu on muutunud.

92. Perekonnaseisuakti kannete parandamise alus on avaldaja elukohajärgse perekonnaseisuasutuse otsus.

93. Perekonnaseisuakti kannete muutmise alus on:

1) kohtuotsus lapsendamise kohta, samuti kohtuotsus lapsendajate kandmise kohta sünniakti lapsendatu vanematena;

2) kohtuotsus abielu kehtetuks tunnistamise kohta;

3) [Kehtetu - RT I 1999, 89, 814 - jõust. 1. 01. 2000]

4) põlvnemise tuvastamise kohtuotsus, vanemate ühine või isa avaldus põlvnemise kindlakstegemise kohta;

5) kohtuotsus lapse sünniaktist isa või ema andmete kustutamise, perekonnaseisuakti kande ebaõigsuse tuvastamise kohta või varasema kohtuotsuse tühistamise kohta;

6) avaldaja elukohajärgse perekonnaseisuasutuse otsus eesnime muutmise kohta soo muutumisel;

7) abieluakt.

 [RT I 1999, 89, 814 - jõust. 1. 01. 2000]

94. Vormikohane avaldus perekonnaseisuakti kande parandamiseks või muutmiseks esitatakse avaldaja elukohajärgsele perekonnaseisuasutusele.

95. Avalduse perekonnaseisuakti kande parandamiseks või muutmiseks võib anda isik, kelle kohta akt on koostatud.

Kuni 18 aasta vanuse lapse perekonnaseisuakti parandatakse või muudetakse vanemate või eestkostja avalduse põhjal. Erandjuhtudel võib avaldusega perekonnaseisuasutusse pöörduda ka vähemalt 16-aastane alaealine.

96. Surnud isiku perekonnaseisuakti kannet parandatakse või muudetakse seadusjärgsete pärijate hulka kuuluva isiku avalduse alusel.

97. Avaldusele lisatakse vahetatav perekonnaseisutunnistus ja dokumendid, mis kinnitavad perekonnaseisuakti kande muutmise või parandamise vajadust.

98. Kui parandatav või muudetav perekonnaseisuakti kanne on tehtud teises perekonnaseisuasutuses, nõuab avalduse vastuvõtnud perekonnaseisuasutus akti ärakirja.

99. Kui parandatav või muudetav akt perekonnaseisuasutuses ja Siseministeeriumi arhiivis on hävinud, parandatakse või muudetakse aktikannet pärast hävinud kande taastamist.

100. Kui perekonnaseisuasutusel puudub küllaldane alus aktikande parandamiseks või muutmiseks ja ta keeldub sellest, samuti huvitatud isikute vaidluse korral, otsustab kande parandamise või muutmise kohus huvitatud isikute avalduse alusel.

101. Perekonnaseisuakti kande parandamise, punkti 91 alapunktis 8 ettenähtud alusel muutmise ning perekonnaseisuakti kande parandamisest või muutmisest keeldumise korral koostab perekonnaseisuasutus otsuse. Otsuses peavad olema märgitud keeldumise põhjused.

102. Perekonnaseisuakti kande parandamise või muutmise otsus koostatakse kolmes eksemplaris. Esimene eksemplar saadetakse koos kogutud materjaliga täitmiseks aktikande asukohajärgsele perekonnaseisuasutusele. Teine eksemplar jääb otsuse koostanud perekonnaseisuasutusse ning kolmas saadetakse Siseministeeriumile märkuse tegemiseks akti teises eksemplaris. Neil juhtudel, kui parandatakse või muudetakse samas perekonnaseisuasutuses asuvat aktikannet, koostatakse otsus kahes eksemplaris.

103. Otsus perekonnaseisuakti kande muutmisest või parandamisest keeldumise kohta koostatakse kahes eksemplaris. Esimest eksemplari hoitakse koos kogu materjaliga otsuse koostanud perekonnaseisuasutuses, teine eksemplar antakse avaldajale. Avaldajale selgitatakse edasikaebamise korda ja avaldaja palvel tagastatakse talle tema esitatud dokumendid. Avaldus jääb perekonnaseisuasutusse.

104. Parandusi ja muudatusi teeb perekonnaseisuakti kandes akti asukohajärgne perekonnaseisuasutus. Pärast muudatuste tegemist antakse avaldajale uus tunnistus.

Perekonnaseisuakti kandes tehtud parandustest või muudatustest teatatakse Siseministeeriumile samade paranduste ja muudatuste tegemiseks aktikannete teistes eksemplarides. Otsust koostamata muudetakse aktikanne, samuti tehakse kandes teistest perekonnaseisuasutustest saabunud andmete põhjal parandused ning väljastatakse uued tunnistused 15 päeva jooksul.

105. Perekonnaseisuasutus peab aktikande parandamise ja punkti 93 alapunkti 6 alusel muutmise läbi vaatama kahe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates. Perekonnaseisuakti taastamine peatab selle tähtaja kulgemise. Punkti 93 alapunkti 6 alusel aktikande muutmise korral tuleb avaldusele lisada ka arstliku ekspertiisikomisjoni otsus soo muutumise kohta.

IX. PEREKONNASEISUAKTI TAASTAMINE

106. Perekonnaseisuasutused taastavad hävinud või riknenud akte.

107. Taastatakse Eesti perekonnaseisuasutuses koostatud akte.

108. Akt taastatakse üksnes selle dokumendi alusel, mis tõendab, et akt oli olemas.

109. Akt taastatakse ainult juhul, kui ka Siseministeeriumis on akti teine eksemplar hävinud või riknenud.

110. Kehtestatud vormi kohane avaldus perekonnaseisuakti taastamiseks esitatakse avaldaja elukohajärgsele, hävinud või riknenud akti asukohajärgsele perekonnaseisuasutusele.

111. Avalduse võib esitada isik, kelle kohta akt on koostatud. Kuni 18 aasta vanuse isiku akt taastatakse tema vanemate või eestkostja avalduse alusel.

112. Surnud isiku perekonnaseisuakte ei taastata, välja arvatud surmaakt.

113. Avaldusele lisatakse dokument, mis tõendab, et akt oli olemas, ja dokument, mis tõendab esimese ja teise eksemplari hävimist või riknemist.

 [RT I 1999, 89, 814 - jõust. 1. 01. 2000]

114. Isiku vanus märgitakse taastatavasse akti olemasolevate dokumentide alusel (pass või muu isikut tõendav dokument, teine perekonnaseisuakt), kui need ei ole vastuolulised.

Nii avaldaja kui ka teiste isikute kirjalikud avaldused, mis ei ole kinnitatud dokumentidega, ei ole avaldaja näidatud vanuse määramise aluseks.

115. Esitatud dokumentide alusel võib akti asukohajärgne perekonnaseisuasutus akti taastada või sellest keelduda.

116. Akti taastamisest keeldumise korral tuleb koostada otsus, milles esitatakse keeldumise põhjused.

117. Taastatud akti teine eksemplar saadetakse Siseministeeriumile.

118. Otsus akti taastamisest keeldumise kohta koostatakse kahes eksemplaris. Esimene jääb perekonnaseisuasutusele, teine antakse avaldajale.

X. PEREKONNASEISUAKTIDE TÜHISTAMINE

119. Esmase perekonnaseisuakti tühistamise otsustab kohus huvitatud isiku avalduse alusel.

120. Kui selleks on alus, tühistab perekonnaseisuasutus korduva või taastatud perekonnaseisuakti huvitatud isiku avalduse alusel või perekonnaseisuasutuse algatusel.

121. Perekonnaseisuakti tühistab akti asukohajärgne perekonnaseisuasutus kohtuotsuse või perekonnaseisuasutuse otsuse alusel. Märkuste lahtrisse tehakse märge: «Akt tühistatud. Alus: . . . . . . . . . . perekonnaseisuametniku otsus . . . . . . . . . . . . .  või . . . . . . . . . . . . . kohtuotsus . . . . . . . . . . . . . . . (kuupäev)

Esmane akt koostatud . . . . . . . . . . perekonnaseisuasutuses . . . . . . . . . . . . (kuupäev)».

Märkel peab olema perekonnaseisuametniku nimi ja allkiri.

122. Avalduse perekonnaseisuakti tühistamiseks võib esitada akti asukohajärgsele või avaldaja elukohajärgsele perekonnaseisuasutusele.

123. Esmase perekonnaseisuakti võib tühistada pärast seda, kui perekonnaseisuasutus on saanud sellekohase kohtuotsuse ärakirja.

124. Korduva või taastatud perekonnaseisuakti tühistamise või sellest keeldumise kohta koostab akti asukohajärgne perekonnaseisuasutus otsuse.

125. Tühistatud akti alusel väljaantud tunnistused võetakse ära ja hävitatakse.

126. Korduva või taastatud perekonnaseisuakti tühistamine otsustatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast arvates. Siseministeerium võib seda tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

 

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1999. a määrusega nr 365
Lisa 1

<#comment/>

 

 

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1999. a määrusega nr 365
Lisa 2

<#comment/>

 

 

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1999. a määrusega nr 365
Lisa 3

<#comment/>

 

 

 

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1999. a määrusega nr 365
Lisa 4

<#comment/>

 

 

 

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1999. a määrusega nr 365
Lisa 5
[Kehtetu – RT I 2005, 14, 74 – jõust. 31.03.2005]

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1999. a määrusega nr 365
Lisa 6

Esikülg

<#comment/>

 

Tagakülg

<#comment/>

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1999. a määrusega nr 365
Lisa 7

Esikülg

<#comment/>

 

Tagakülg

<#comment/>

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1999. a määrusega nr 365
Lisa 8
[Kehtetu – RT I 2005, 14, 74 – jõust. 31.03.2005]

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1999. a määrusega nr 365
Lisa 9

Esikülg

<#comment/>

 

Tagakülg

<#comment/>

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1999. a määrusega nr 365
Lisa 10

Esikülg

<#comment/>

 

Tagakülg

<#comment/>

 


/otsingu_soovitused.json