Teksti suurus:

Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:

Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine

Vastu võetud 23.12.1996 nr 319
RT I 1997, 1, 7
jõustumine 09.01.1997

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.04.1997RT I 1997, 32, 51407.05.1997
07.10.1997RT I 1997, 73, 120817.10.1997
18.02.1998RT I 1998, 17, 27527.02.1998
26.05.1998RT I 1998, 49, 73604.06.1998
10.11.1998RT I 1998, 100, 162519.11.1998
09.03.1999RT I 1999, 25, 37415.03.1999
28.12.1999RT I 1999, 100, 88401.01.2000
21.03.2000RT I 2000, 24, 13331.03.2000
27.06.2000RT I 2000, 52, 33606.07.2000
22.08.2000RT I 2000, 68, 43601.09.2000
17.01.2001RT I 2001, 8, 3921.01.2001
22.05.2001RT I 2001, 49, 28101.07.2001
07.05.2002RT I 2002, 41, 26001.01.2003
19.11.2002RT I 2002, 95, 55401.12.2002
21.11.2003RT I 2003, 74, 49401.12.2003 , osaliselt 1.04.2004
18.03.2004RT I 2004, 15, 11627.03.2004
20.07.2004RT I 2004, 58, 41325.07.2004
24.12.2004RT I 2004, 91, 62001.01.2005
31.03.2005RT I 2005, 19, 11410.04.2005
20.10.2005RT I 2005, 56, 44530.10.2005
01.12.2005RT I 2005, 65, 50116.12.2005 , osaliselt 1.02.2006
16.02.2007RT I 2007, 14, 7523.02.2007 (rakendatakse alates 18.02.2007)
21.06.2007RT I 2007, 42, 30601.07.2007
13.12.2007RT I 2007, 67, 41501.01.2008

Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab:



1. Kinnitada Justiitsministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 1995. a. määruse nr. 138 "Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine" (RT I 1995, 36, 467) punkt 1.

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319



Justiitsministeeriumi põhimäärus

I. osa ÜLDSÄTTED 

1. Justiitsministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.

2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.

3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve.

4. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.

5. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.

6. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Tõnismägi 5A, 15191 Tallinn.

II. osa MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED 

7. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine, õigusloome koordineerimine, õigusaktide terviktekstide koostamine, rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, kohtulike registrite ning kohtuekspertiisi, notariaadi, tsiviiltäite, vandetõlke, pankrotimenetluse, õigusabi ja andmekaitse küsimused ning kuriteoennetuse koordineerimine ja vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ministeeriumi pädevuse kohaselt.

[RT I 2007, 14, 75 – jõust. 23.02.2007] – rakendatakse alates 18.02.2007



8. [Kehtetu – RT I 2005, 56, 445 – jõust. 30.10.2005]



9. Ministeeriumi pädevuses õigusloome alal on:

1) riigiõiguse küsimused:
- riigikorralduse põhiseaduslikud alused;
- põhiõigused ja -vabadused ning nende tagamine ja kaitse;
- valimisõiguse üldalused;
- rahvahääletusõigus;
- Riigikogu valimine, Riigikogu liikme teenistus, Riigikogu ja tema kantselei töökord;
- Vabariigi Presidendi valimine ja teenistus ning Vabariigi Presidendi ja tema kantselei töökord;
- Vabariigi Valitsuse liikme teenistus ja Vabariigi Valitsuse töökorraldus;
- õiguskantsleri teenistus ning õiguskantsleri ja tema kantselei töökord;
- kohtukorraldus ja -teenistus;
- põhiseaduslikkuse järelevalve;
- õigusloome ja õigusaktide avaldamine;



2) haldusõiguse üldküsimused:
- riigihalduse korraldus;
- avaliku teenistuse üldalused;
- haldusmenetlus;
- halduskohtumenetlus ja haldustegevuse muu järelevalve;



3) karistusõiguse üldküsimused:
- kriminaalõigus;
- kriminaalmenetlus;
- halduskaristuse alused;
- halduskaristusmenetlus;
- karistuste täitemenetlus;



4) prokuratuuri korraldus ja prokuröriteenistus;



5) advokatuuri ja õigusteenuse korraldus;



6) vanglate korraldus ja vanglaametnikuteenistus;



7) notariaadi korraldus ja notariteenistus;



71) kohtuekspertiisi küsimused;


[RT I 2007, 67, 415 - jõust. 01.01.2008]

8) tsiviilõiguse küsimused:
- tsiviilõiguse üldalused;
- asjaõigus;
- võlaõiguse üldalused;
- perekonnaõigus;
- pärimisõigus;



9) äri- ja ühinguõigus;



10) tsiviilmenetluse küsimused:
- tsiviilkohtumenetlus;
- vahekohus;
- kohtulikud registrid;
- tsiviiltäitemenetlus;
- pankrotiõigus.



10. Ministeeriumi pädevuses õigusloome koordineerimise alal on:

1) riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine ning õiguse süsteemne arendamine;



2) õigusloome arengusuundade analüüs ning ministeeriumidele ettepanekute tegemine õigusaktide väljatöötamiseks;



3) normitehnika üldpõhimõtete väljatöötamine;



4) ministeeriumide seaduseelnõude väljatöötamise kavade analüüs ja kooskõlastamine;



5) seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõude analüüs ja kooskõlastamine, nende kehtivale õigusele ning Euroopa Liidu õiguse nõuetele vastavuse kontrollimine;



6) õiguskeelehoolduse korraldamine, eelnõude õiguskeelekasutuse ühtlustamine ja õigusterminite süstematiseerimine;



7) õigusaktide terviktekstide koostamine;



8) õigusaktide tõlkimise korraldamine.
[RT I 2002, 95, 554 – jõust. 1.12.2002]



11. Ministeeriumi pädevuses Eesti õiguse ühtlustamisel Euroopa Liidu õigusega on:

1) õiguspoliitika lähtealused;



2) metoodika väljatöötamine;



3) ministeeriumide tegevuse koordineerimine;



4) [kehtetu – RT I 2002, 95, 554 – jõust. 1.12.2002];



5) Euroopa Liidu õigusaktide ja kohtupraktika tutvustamine;



6) Vabariigi Valitsusele esitatavate seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõude Euroopa Liidu õiguse nõuetele vastavuse kontrollimine ning ettepanekute tegemine nende ühtlustamiseks Euroopa Liidu õigusega;



7) suhted Euroopa Liidu juhtasutuste ja liikmesriikidega õigusküsimustes oma pädevuse piires;



8) õigusalane koostöö Euroopa Liidu riikidega tsiviil- ja kriminaalasjades;



9) [kehtetu – RT I 2002, 95, 554 – jõust. 1.12.2002];



10) Eestile antava õigusalase välisabi koordineerimine ja korraldamine oma pädevuse piires.



12. Ministeeriumi pädevuses valitsemisala koordineerimise alal on:

1) riigi justiitshalduspoliitika kavandamine ja elluviimine;



2) valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuseks vajalike rahaliste ja muude vahendite tagamine;



3) ministeeriumi valitseda antud riigivara valitsemine;



4) valitsemisalas olevate ametiasutuste teenistujate koosseisud;



5) valitsemisalas olevate riigiasutuste teenistujate koolituse korraldamine;



6) kohtulike registrite haldamine;



61) [Kehtetu – RT I 2005, 56, 445 – jõust. 30.10.2005]



7) järelevalve esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle;



8) prokuratuuri teenistuslik järelevalve;



9) vanglate teenistuslik järelevalve;



10) notariaadi ametitegevuse korraldamine, notarite ja Notarite Koja järelevalve;



11) kohtustatistika pidamine;



12) õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning rahvusvaheliste õigusabitaotluste täitmise korraldamine;



13) valitsemisalas olevate riigiasutuste suhete korraldamine välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;



14) valitsemisalas olevates riigiasutustes sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseauditi korraldamine;



15) õigusteenuse ja riigile õigusabi osutamise korraldamine ja järelevalve;



16) kohtutäituriteenistuse ja pankrotihaldurite töö korraldamine ja järelevalve;



17) koostöö korraldamine Euroopa õigusalase koostöö üksusega Eurojust.


[RT I 2007, 42, 306 - jõust. 01.07.2007] 13. Ministeeriumi pädevuses kriminaalpoliitika alal on:

1) riikliku kriminaalpoliitika kujundamiseks vajalike uuringute läbiviimine ning kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise praktika analüüsimine;



2) kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise süsteemi strateegiliste arengusuundade määratlemine ning nende elluviimise jälgimine;



3) kuriteoennetuse ning riikliku korruptsioonivastase tegevuse koordineerimine;



4) kodanikujulguse aumärgi väljaandmine kuriteo ärahoidmise või selle toimepanemise takistamise, kurjategija kinnipidamise, kuriteoohvri abistamise ning muu olulise panuse eest kaaskodanike turvatunde tõstmisel.


[RT I 2005, 19, 114 - jõust. 10.04.2005] 14. Ministeeriumi pädevuses õigusteabe alal on:

1) avalikkuse informeerimine ministeeriumi õigusloomealasest ja muust tegevusest, seaduseelnõude tutvustamine, massiteabevahendites ilmunud õigusteabe analüüsimine, õigusteadvuse muutumise prognoosimine;



2) õiguskonverentside, -seminaride, -nõupidamiste, -sümpoosionide ja muude ürituste korraldamine.



15. Oma valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel abistab ministeerium teisi ministeeriume ja teeb nendega koostööd.

16. Ministeerium täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega pandud ülesandeid.

III. osa JUSTIITSMINISTER 

17. Ministeeriumi juht on justiitsminister (edaspidi minister).

18. Minister:

1) korraldab ja otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele riigiasutustele või ametnikele;



2) esindab ministeeriumi ja annab volituse ministeeriumi esindamiseks, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;



21) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;



22) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires informatsiooni kogumist riigi esindamise kohta kohtus;



3) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate muude seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;



4) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;



41) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes ja juhib vahetult ministeeriumi siseauditiosakonda;



5) määrab ministeeriumi osakondade struktuuri ja pädevuse ning ministeeriumi nõunike ülesanded ja alluvuse;



6) kinnitab ministeeriumi sisekorraeeskirja ja osakondade põhimäärused;



7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministri nõunikud, asekantslerid ja ministeeriumi osakondade juhatajad;



8) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle seaduses ettenähtud korras, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve ministeeriumi ametnike toimingute üle kantslerile;



9) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevust;



[RT I 2007, 14, 75 – jõust. 23.02.2007] – rakendatakse alates 18.02.2007



10) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;



[RT I 2007, 14, 75 – jõust. 23.02.2007] – rakendatakse alates 18.02.2007



11) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega;



12) teeb ministeeriumi hallatava riigiasutuse moodustamisotsuse, kinnitab selle põhimääruse ja eelarve ning määrab struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole sätestatud teisiti;



13) kinnitab prokuratuuri põhimääruse, riigiprokuratuuri ning ringkonnaprokuratuuride jagunemise osakondadeks, määrab prokuröride arvu, abiprokuröride õppeteenistuse nõuded, esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku riigi peaprokuröri ametisse nimetamiseks, nimetab ametisse juhtiva riigiprokuröri ja juhtivprokuröri ning riigiprokuröri, määrab esindaja Euroopa õigusalase koostöö üksusesse Eurojust, teostab teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle ning täidab muid prokuratuuri töö korraldamisega seotud ülesandeid seaduses ettenähtud alustel ja korras;



14) nimetab ametisse ja vabastab ametist vanglate direktorid;



141) määrab vanglas kinnipeetavate isikute piirmäära igas konkreetses vanglas;



15) määrab maa-, linna- ja halduskohtute tööpiirkonna, maa-, linna-, haldus- ning ringkonnakohtute täpse asukoha ja neis töötavate kohtunike arvu, nimetab maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtute esimehed, kohtudirektorid ja kohtunikuabid, kinnitab maa- ja linnakohtute osakondade ja kantselei kodukorrad ning täidab muid ülesandeid esimese ja teise astme kohtute haldamisel seaduses ettenähtud alustel ja korras;
[RT I 2007, 14, 75 – jõust. 23.02.2007] – rakendatakse alates 18.02.2007



16) [Kehtetu – RT I 2007, 14, 75 – jõust. 23.02.2007] – rakendatakse alates 18.02.2007



161) [Kehtetu – RT I 2005, 56, 445 – jõust. 30.10.2005]



17) nimetab ametisse ja vabastab ametist notarid, kohtutäiturid ja vandetõlgid, teostab järelevalvet notarite, kohtutäiturite ja vandetõlkide ametitegevuse üle ning täidab muid ülesandeid notariaadi, kohtutäiturite ja vandetõlkide tegevuse tagamisel seadusega ettenähtud alustel ja korras;»;
[RT I 2007, 14, 75 – jõust. 23.02.2007] – rakendatakse alates 18.02.2007



171 ) kehtestab isikule pankrotihaldurina tegutsemise õiguse andmise ja äravõtmise korra, pankrotihalduri eksami tegemise korra ja moodustab eksamikomisjoni, kehtestab tasu piirmäärad ning täidab pankrotihaldurite töö korraldamisel seaduses ettenähtud alustel ja korras muid ülesandeid;



18) valvab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle, samuti ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute ning muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle seaduses ettenähtud korras;



19) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded;



20) edutab ministri poolt ametisse nimetatavaid ametnikke, kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras;



21) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi;



22) moodustab vajadusel ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra;



23) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks;



24) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;



241) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele arutamiseks analüüsi riigi esindamisest kohtus;



25) täidab muid seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või peaministri korraldusega antud ülesandeid.


[RT I 2004, 15, 116 - jõust. 27.03.2004] 19. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele.

20. Ministri asendamine toimub seaduses sätestatud korras.

IV. osa MINISTEERIUMI KANTSLER 

21. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler.

[RT I 2007, 14, 75 – jõust. 23.02.2007] – rakendatakse alates 18.02.2007



22. Kantsler:

1) juhib vahetult asekantslerite, kantslerile alluvate nõunike ja üldosakonna tööd ning asekantslerite kaudu ministeeriumi muude struktuuriüksuste tööd;
[RT I 2005, 65, 501 – jõust. 16.12.2005]



2) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve alusel ministeeriumi eelarvevahendeid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;



3) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud;



4) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas seadusega;



5) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra;



6) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid;



7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad teenistujad, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;



8) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke ja teisi töötajaid, kohaldab neile ergutusi ning määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras;



9) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega;



10) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks ning täidab sellest tulenevaid ülesandeid seaduses ettenähtud korras või määrab esimeheks teise isiku;



11) annab ministri teadmisel loa ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse teenistuja välislähetuseks;



12) annab kaasallkirja ministri määrusele, Vabariigi Valitsusele esitatavatele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras;



13) teostab ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike toimingute üle;



14) annab ministrile aru ministeeriumi struktuuriüksuste tegevusest;



15) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ja esindab ministeeriumi oma teenistuskohustuste täitmisega seotult või ministrilt saadud volituste piires või volitab oma pädevuse piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi;



16) moodustab ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel ajutisi komisjone, määrates nende ülesanded ja töökorra;



17) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri antud ülesandeid.
[RT I 2003, 74, 494 – jõust. 1.04.2004]



23. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, samuti annab suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele.

24. Kantsleri äraolekul asendab teda asekantsler. Vajadusel võib minister kantsleri ja asekantslerite äraolekul määrata kantsleri asendajaks ministeeriumi talituse juhataja, viimase äraolekul nõuniku. Kantsleri asendamine vormistatakse ministri käskkirjaga.
[RT I 2005, 65, 501 - jõust. 16.12.2005]

V. osa MINISTEERIUMI ASEKANTSLER 

25. Ministeeriumi koosseisus on neli asekantsleri ametikohta.
[RT I 2005, 65, 501 - jõust. 16.12.2005] 26. Asekantsler:

1) juhib vahetult talle alluva osakonna tööd;



2) teeb ettepanekuid talle alluvate teenistujate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse;



3) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;



4) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires või volitab oma volituste piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi;



5) valvab talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle;



6) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.


[RT I 2005, 65, 501 - jõust. 16.12.2005]

261. [Kehtetu – RT I 2005, 65, 501 – jõust. 16.12.2005]



27. [Kehtetu – RT I 2003, 74, 494 – jõust 1.04.2004]



271. ja  272. [Kehtetud – RT I 2005, 65, 501 – jõust. 16.12.2005]



28. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvate osakondade teenistujatele ning vanglate direktoritele suulisi ja kirjalikke korraldusi.
[RT I 2005, 65, 501 - jõust. 16.12.2005]

281. [Kehtetu – RT I 2005, 65, 501 – jõust. 16.12.2005]



282. Asekantsler käsutab kantsleri poolt määratud ulatuses ministeeriumi eelarvelisi vahendeid.
[RT I 2003, 74, 494 - jõust. 01.12.2003]

29. Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud kõrgem ametnik. Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga.
[RT I 2004, 58, 413 – jõust. 25.07.2004]

VI. osa NÕUNIK 

30. Ministeeriumi struktuuri kuuluvad nõunikud on:

1) ministri nõunikud;



2) ministeeriumi nõunikud.



31. Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist. Ministri nõunikud võetakse teenistusse ministri volituste ajaks.

32. Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler.

33. Nõuniku ülesanded ja alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab minister.

VII. osa MINISTEERIUMI OSAKOND 

34. Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes.

35. Osakonna ülesanded, juhtimine, osakonna koosseisu kuuluvad talitused ja bürood ning nende põhiülesanded, osakonna ametikohtade loetelu ja osakonnajuhataja ning talituste ja büroode juhatajate alluvus ja asendamine, samuti osakonna asukoht, kui osakond ei asu Tallinnas, ning osakonna oma plangi olemasolu ja selle kasutamise tingimused sätestatakse osakonna põhimääruses, mille kinnitab minister oma määrusega.

36. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister. Osakonnajuhataja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise. Osakonnajuhataja allub vahetult kantslerile või asekantslerile.

37. Osakonnajuhataja:

1) jaotab ülesanded talle alluvate teenistujate vahel ning annab neile juhiseid ja korraldusi;



2) valvab osakonna teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;



3) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid;



4) annab aru osakonna tegevusest;



5) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastatusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;



6) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse, osakonna teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;



7) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;



8) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust;



9) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud või ministri või vahetu ülemuse antud ülesandeid.

38. Osakond võib jaguneda talitusteks ja büroodeks. Talitust juhib talitusejuhataja, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. Bürood juhib büroojuhataja, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. Talituste ja büroode juhatajad alluvad osakonnajuhatajale.

39. Ministeeriumi osakonnad on:

1) [Välja jäetud]



11) kriminaalpoliitika osakond;



2) õiguspoliitika osakond;



3) [kehtetu – RT I 2002, 95, 554 – jõust. 1.12.2002];
4)–5) [Välja jäetud]



6) [kehtetu – RT I 2002, 95, 554 – jõust. 1.12.2002];



7) justiitshalduspoliitika osakond;



71 ) –9) [Välja jäetud]



91) vanglate osakond;
10)–12) [Välja jäetud]



121) siseauditiosakond
13)–14) [kehtetud – RT I 2002, 95, 554 – jõust. 1.12.2002];



15) üldosakond.


[RT I 2007, 42, 306 - jõust. 01.07.2007] 40. [Välja jäetud]

401. Kriminaalpoliitika osakonna põhiülesanne on:

1) riikliku kriminaalpoliitika kujundamiseks vajalike uuringute läbiviimine ning kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise praktika analüüsimine;



2) kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise süsteemi strateegiliste arengusuundade määratlemine ning nende elluviimise jälgimine;



3) kuriteoennetuse ning riikliku korruptsioonivastase tegevuse koordineerimine;



4) oma valdkonnas prokuratuuri ja Justiitsministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimine ja teenistusliku järelevalve korraldamine;
[RT I 2005, 56, 445 – jõust. 30.10.2005]



5) õigusloome ja selle analüüs karistusõiguse, kriminaal- ja väärteomenetlusõiguse valdkonnas, korrakaitseõiguse üldpõhimõtete valdkonnas ning vastava valdkonna rahvusvahelise õiguse küsimustes;
[RT I 2005, 56, 445 – jõust. 30.10.2005]



6) riikliku kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide valdkonnas.
[RT I 2005, 56, 445 – jõust. 30.10.2005]



41. Õiguspoliitika osakonna põhiülesanne on:

1) riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine avaliku, era- ja Euroopa Liidu õiguse valdkonnas;



2) õigusloome ja selle analüüs riigiõiguse, haldusõiguse üldküsimuste, andmekaitse, ministeeriumi pädevuses oleva haldusõiguse eriosa, tsiviil-, kaubandus-, ühinguõiguse, tsiviilkohtu- ja halduskohtumenetluse valdkonnas ning vastava valdkonna rahvusvahelise õiguse küsimustes;
[RT I 2007, 14, 75 – jõust. 23.02.2007] – rakendatakse alates 18.02.2007



3) õigusloome koordineerimine;



4) õigusaktide terviktekstide koostamine;



5) Eesti õigusaktide Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise tagamine;



[alapunkti 6 sõnastus kuni 31.01.2006]

6) Eesti Õiguskeele Keskuse tegevuse korraldamine;



[alapunkti 6 sõnastus alates 1.02.2006]

6) Eesti õiguskeele arendamine ja kaitse, õigusterminoloogia kujundamine ja korrastamine, ministeeriumi õigusaktide eelnõude keeletoimetamine, õigusaktide tõlkimise korraldamine;


[RT I 2005, 65, 501 - jõust. 16.12.2005]

7) ja 8) [Kehtetud – RT I 2005, 56, 445 – jõust. 30.10.2005]



42. [kehtetu – RT I 2002, 95, 554 – jõust. 1.12.2002]



43.–44. [Välja jäetud]

45. [kehtetu – RT I 2002, 95, 554 – jõust. 1.12.2002]



46. Justiitshalduspoliitika osakonna põhiülesanne on riigi justiitshalduspoliitika kavandamine ja elluviimine, õigusloome ja selle analüüs justiitshaldusõiguse valdkonnas, esimese ja teise astme kohtute ning Andmekaitse Inspektsiooni tegevuse korraldamine ja järelevalve seadusega ettenähtud alustel ja korras, notariaadi, tsiviiltäite, vandetõlke, pankrotimenetluse ja õigusabi küsimused, Notarite Koja ja Eesti Advokatuuri tegevuse seaduslikkuse tagamise ja riigi kohtumenetluses esindamise korraldamine, andmekaitsealase tegevuse koordineerimine, rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine ja oma valdkonnas hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimine ning teenistusliku järelevalve korraldamine.
[RT I 2007, 42, 306 - jõust. 01.07.2007]
461.–48. [Välja jäetud]

481. Vanglate osakonna põhiülesanne on vanglate tegevuse koordineerimine ja korraldamine ning teenistuslik järelevalve.


[RT I 2005, 65, 501 - jõust. 16.12.2005] 49.–51. [Välja jäetud]

511. Siseauditiosakonna põhiülesanne on anda sõltumatu hinnang ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste sisekontrolli, aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse kohta ning tagada õigeaegne ja objektiivne teave kehtestatud nõuetest kõrvalekaldumiste ning ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse ja tõhususe põhimõtete rikkumise kohta.

52.–53. [kehtetud – RT I 2002, 95, 554 – jõust. 1.12.2002].



54. Üldosakonna põhiülesanne on ministeeriumi eelarve koostamine, ministeeriumi ja tema valitsemisala finants- ning varahalduse korraldamine ja investeeringute teostamine, oma valdkonnas Justiitsministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimine ja teenistusliku järelevalve korraldamine, ministeeriumi maine kujundamine ning suhtlemine avalikkusega, ministeeriumi arendustegevus, personali- ja koolitustöö ning ministeeriumi töö ja asjaajamise korraldamine.


[RT I 2005, 56, 445 - jõust. 30.10.2005]

VIII. osa MINISTEERIUMI KOMISJON JA NÕUKOGU 

55. Minister võib moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega ajutisi komisjone ja nõukogusid.

56. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone ja nõukogusid (edaspidi komisjon), kui seadusest ei tulene teisiti.

57. Ministri ja kantsleri moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest.

58. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, vajadusel ka aseesimees ning ülesande täitmise tähtajad ja teenindav osakond.

59. Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.

60. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.

61. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.

62. Komisjoni asjaajamine ja koosolekute protokollimine pannakse osakonnale, mille pädevusse komisjoni töövaldkond kuulub, või üldosakonnale.

63. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib komisjoni liikmetele maksta tasu.

IX. osa MINISTEERIUMI SÜMBOLID 

64. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna "JUSTIITSMINISTEERIUM".

65. Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele.

66. Väikese riigivapi kujutist kasutatakse ministeeriumi kirjaplangil ja üldplangil, samuti ministri määruse ning ministri ja kantsleri käskkirja plangil ning uksesildil.

67. Ministeeriumil on oma embleem, mis registreeritakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

68. Ministeeriumi embleemi võib kasutada ministeeriumi külaliskaartidel, muudel ministeeriumi trükistel ja suveniiridel.

X. osa TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 

69. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras.

70. Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks.

71. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks.