Teksti suurus:

Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine

Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 29.12.2017, 55

Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine

Vastu võetud 23.12.1996 nr 319
RT I 1997, 1, 7
jõustumine 09.01.1997

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.04.1997RT I 1997, 32, 51407.05.1997
07.10.1997RT I 1997, 73, 120817.10.1997
18.02.1998RT I 1998, 17, 27527.02.1998
26.05.1998RT I 1998, 49, 73604.06.1998
10.11.1998RT I 1998, 100, 162519.11.1998
09.03.1999RT I 1999, 25, 37415.03.1999
28.12.1999RT I 1999, 100, 88401.01.2000
21.03.2000RT I 2000, 24, 13331.03.2000
27.06.2000RT I 2000, 52, 33606.07.2000
22.08.2000RT I 2000, 68, 43601.09.2000
17.01.2001RT I 2001, 8, 3921.01.2001
22.05.2001RT I 2001, 49, 28101.07.2001
07.05.2002RT I 2002, 41, 26001.01.2003
19.11.2002RT I 2002, 95, 55401.12.2002
21.11.2003RT I 2003, 74, 49401.12.2003, osaliselt 01.04.2004
18.03.2004RT I 2004, 15, 11627.03.2004
20.07.2004RT I 2004, 58, 41325.07.2004
24.12.2004RT I 2004, 91, 62001.01.2005
31.03.2005RT I 2005, 19, 11410.04.2005
20.10.2005RT I 2005, 56, 44530.10.2005
01.12.2005RT I 2005, 65, 50116.12.2005, osaliselt 01.02.2006
16.02.2007RT I 2007, 14, 7523.02.2007, rakendatakse alates 18.02.2007
21.06.2007RT I 2007, 42, 30601.07.2007
13.12.2007RT I 2007, 67, 41501.01.2008
23.12.2010RT I, 29.12.2010, 8601.01.2011
04.08.2011RT I, 08.08.2011, 111.08.2011
22.12.2011RT I, 29.12.2011, 13101.01.2012
21.03.2013RT I, 25.03.2013, 101.04.2013
08.01.2015RT I, 13.01.2015, 1716.01.2015
23.07.2015RT I, 29.07.2015, 301.08.2015, osaliselt 01.09.2015
20.07.2017RT I, 22.07.2017, 201.08.2017
27.12.2017RT I, 29.12.2017, 5301.01.2018

Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada Justiitsministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud).
2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 1995. a määruse nr 138 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine” (RT I 1995, 36, 467) punkt 1.

 


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a
määrusega nr 319

  Justiitsministeeriumi põhimäärus 

1. osa
ÜLDSÄTTED

1. Justiitsministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.

2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.

3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve.

4. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.

5. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.

6. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn. Kui ministeeriumi struktuuriüksus ei asu Tallinnas, märgitakse struktuuriüksuse asukoht struktuuriüksuse põhimääruses.
[RT I, 22.07.2017, 2 - jõust. 01.08.2017]

2. osa
MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED

7. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine, õigusloome koordineerimine, õigusaktide terviktekstide koostamine, rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, kohtulike registrite ning kohtuekspertiisi, notariaadi, tsiviiltäite, vandetõlke, pankrotimenetluse, õigusabi ja andmekaitse küsimused ning kuriteoennetuse koordineerimine ja vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ministeeriumi pädevuse kohaselt.
[RT I 2007, 14, 75 - jõust. 23.02.2007, rakendatakse alates 18.02.2007]

8. [Kehtetu - RT I 2005, 56, 445 - jõust. 30.10.2005]

9. Ministeeriumi pädevuses õigusloome alal on:
1) riigiõiguse küsimused:
– riigikorralduse põhiseaduslikud alused;
– põhiõigused ja -vabadused ning nende tagamine ja kaitse;
– valimisõiguse üldalused;
– rahvahääletusõigus;
– Riigikogu valimine, Riigikogu liikme teenistus, Riigikogu ja tema kantselei töökord;
– Vabariigi Presidendi valimine ja teenistus ning Vabariigi Presidendi ja tema kantselei töökord;
– Vabariigi Valitsuse liikme teenistus ja Vabariigi Valitsuse töökorraldus;
– õiguskantsleri teenistus ning õiguskantsleri ja tema kantselei töökord;
– kohtukorraldus ja -teenistus;
– põhiseaduslikkuse järelevalve;
– õigusloome ja õigusaktide avaldamine;
2) haldusõiguse üldküsimused:
– riigihalduse korraldus;
– avaliku teenistuse üldalused;
– haldusmenetlus;
– halduskohtumenetlus ja haldustegevuse muu järelevalve;
3) karistusõiguse üldküsimused:
– karistusõigus;
– kriminaalmenetlus;
– väärteomenetlus;
– karistuste täitemenetlus;
[RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]
4) prokuratuuri korraldus ja prokuröriteenistus;
5) advokatuuri ja õigusteenuse korraldus;
6) vanglate korraldus ja vanglaametnikuteenistus;
7) notariaadi korraldus ja notariteenistus;
71) kohtuekspertiisi küsimused;
[RT I 2007, 67, 415 - jõust. 01.01.2008]
8) tsiviilõiguse küsimused:
– tsiviilõiguse üldalused;
– asjaõigus;
– võlaõiguse üldalused;
– perekonnaõigus;
– pärimisõigus;
9) ühinguõigus;
[RT I, 29.07.2015, 3 - jõust. 01.08.2015]
10) tsiviilmenetluse küsimused:
– tsiviilkohtumenetlus;
– vahekohus;
– kohtulikud registrid;
– tsiviiltäitemenetlus;
– maksejõuetusõigus;
[RT I, 08.08.2011, 1 - jõust. 11.08.2011]
11) autoriõigus;
[RT I, 08.08.2011, 1 - jõust. 11.08.2011]
12) tööstusomandiõigus;
[RT I, 29.12.2011, 131 - jõust. 01.01.2012]
13) konkurentsiõigus.
[RT I, 29.07.2015, 3 - jõust. 01.09.2015]

10. Ministeeriumi pädevuses õigusloome koordineerimise alal on:
1) riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine ning õiguse süsteemne arendamine;
2) õigusloome arengusuundade analüüs ning ministeeriumidele ettepanekute tegemine õigusaktide väljatöötamiseks;
3) normitehnika üldpõhimõtete väljatöötamine;
4) ministeeriumide seaduseelnõude väljatöötamise kavade analüüs ja kooskõlastamine;
5) seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõude analüüs ja kooskõlastamine, nende kehtivale õigusele ning Euroopa Liidu õiguse nõuetele vastavuse kontrollimine;
6) õiguskeelehoolduse korraldamine, eelnõude õiguskeelekasutuse ühtlustamine ja õigusterminite süstematiseerimine.
7) [kehtetu - RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]
8) [kehtetu - RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]

11. Ministeeriumi pädevuses Eesti õiguse ühtlustamisel Euroopa Liidu õigusega on:
1) õiguspoliitika lähtealused;
2) metoodika väljatöötamine;
3) ministeeriumide tegevuse koordineerimine;
4) [kehtetu - RT I 2002, 95, 554 - jõust. 01.12.2002]
5) Euroopa Liidu õigusaktide ja kohtupraktika tutvustamine;
6) Vabariigi Valitsusele esitatavate seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõude Euroopa Liidu õiguse nõuetele vastavuse kontrollimine ning ettepanekute tegemine nende ühtlustamiseks Euroopa Liidu õigusega;
7) suhted Euroopa Liidu juhtasutuste ja liikmesriikidega õigusküsimustes oma pädevuse piires;
8) õigusalane koostöö Euroopa Liidu riikidega tsiviil- ja kriminaalasjades;
9) [kehtetu - RT I 2002, 95, 554 - jõust. 01.12.2002]
10) Eestile antava õigusalase välisabi koordineerimine ja korraldamine oma pädevuse piires.

12. Ministeeriumi pädevuses valitsemisala koordineerimise alal on:
[RT I 2007, 42, 306 - jõust. 01.07.2007]
1) riigi justiitshalduspoliitika kavandamine ja elluviimine;
[RT I 2007, 42, 306 - jõust. 01.07.2007]
2) valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuseks vajalike rahaliste ja muude vahendite tagamine;
3) ministeeriumi valitseda antud riigivara valitsemine;
4) valitsemisalas olevate ametiasutuste teenistuskohtade koosseisud;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
5) valitsemisalas olevate riigiasutuste ametnike ja töötajate koolituse korraldamine;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
6) kohtulike registrite haldamine;
61) [kehtetu - RT I 2005, 56, 445 - jõust. 30.10.2005]
7) järelevalve esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle;
8) prokuratuuri teenistuslik järelevalve;
9) vanglate teenistuslik järelevalve;
10) notariaadi ametitegevuse korraldamine, notarite ja Notarite Koja järelevalve;
11) kriminaal- ja kohtustatistika pidamine;
[RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]
12) õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning rahvusvaheliste õigusabitaotluste täitmise korraldamine;
13) valitsemisalas olevate riigiasutuste suhete korraldamine välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
14) valitsemisalas olevates riigiasutustes sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseauditi korraldamine;
15) õigusteenuse ja riigile õigusabi osutamise korraldamine ja järelevalve;
16) kohtutäituriteenistuse ja pankrotihaldurite töö korraldamine ja järelevalve;
17) koostöö korraldamine Euroopa õigusalase koostöö üksusega Eurojust.

13. Ministeeriumi pädevuses kriminaalpoliitika alal on:
1) riigi kriminaalpoliitika kujundamiseks vajalike uuringute läbiviimine, sealhulgas alus- ja rakendusuuringute läbiviimine „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse” tähenduses;
[RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]
2) kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise süsteemi strateegiliste arengusuundade määratlemine ning nende elluviimise jälgimine;
3) kuriteoennetuse ning riikliku korruptsioonivastase tegevuse koordineerimine;
4) süüteoennetuse nõukogu asjaajamine, sealhulgas istungite korraldamine ja materjalide ettevalmistamine, kodanikujulguse aumärkide andmise korraldamine ja nende kohta arvestuse pidamine ning süüteoennetuse nõukogu istungite pidamiseks ja kodanikujulguse aumärkide andmiseks vajalike eelarveliste vahendite tagamine.
[RT I, 13.01.2015, 17 - jõust. 16.01.2015]

14. Ministeeriumi pädevuses õigusteabe alal on:
1) avalikkuse informeerimine ministeeriumi õigusloomealasest ja muust tegevusest, seaduseelnõude tutvustamine, massiteabevahendites ilmunud õigusteabe analüüsimine, õigusteadvuse muutumise prognoosimine;
[RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]
11) Riigi Teataja väljaandmine;
[RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]
12) Ametlike Teadaannete väljaandmine;
[RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]
13) õigusaktide terviktekstide koostamine;
[RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]
14) õigusaktide tõlkimise korraldamine;
[RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]
2) õiguskonverentside, -seminaride, -nõupidamiste, -sümpoosionide ja muude ürituste korraldamine.

15. Oma valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel abistab ministeerium teisi ministeeriume ja teeb nendega koostööd.

16. Ministeerium täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega pandud ülesandeid.

3. osa
JUSTIITSMINISTER

17. Ministeeriumi juht on justiitsminister (edaspidi minister).

18. Minister:
1) korraldab ja otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele riigiasutustele, ametnikele või töötajatele;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
2) esindab ministeeriumi ja annab volituse ministeeriumi esindamiseks, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
21) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;
22) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires informatsiooni kogumist riigi esindamise kohta kohtus;
3) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate muude seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
4) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;
41) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes ja juhib vahetult ministeeriumi siseauditiosakonda;
5) määrab ministeeriumi osakondade struktuuri ja pädevuse ning ministeeriumi nõunike ülesanded ja alluvuse;
6) kinnitab ministeeriumi sisekorraeeskirja ja osakondade põhimäärused;
7) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ministri nõunikud, asekantslerid ja ministeeriumi osakondade juhatajad või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
8) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike ja töötajate otsuste ja tegevuse üle seaduses ettenähtud korras, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve ministeeriumi ametnike ja töötajate toimingute üle kantslerile;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
9) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevust;
[RT I 2007, 14, 75 - jõust. 23.02.2007, rakendatakse alates 18.02.2007]
10) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
[RT I 2007, 14, 75 - jõust. 23.02.2007, rakendatakse alates 18.02.2007]
11) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega;
12) teeb ministeeriumi hallatava riigiasutuse moodustamisotsuse, kinnitab selle põhimääruse ja eelarve ning määrab struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole sätestatud teisiti;
13) kinnitab prokuratuuri põhimääruse, riigiprokuratuuri ning ringkonnaprokuratuuride jagunemise osakondadeks, määrab prokuröride arvu, esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku riigi peaprokuröri ametisse nimetamiseks, nimetab ametisse juhtiva riigiprokuröri ja juhtivprokuröri ning riigiprokuröri, määrab esindaja Euroopa õigusalase koostöö üksusesse Eurojust, teostab teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle ning täidab muid prokuratuuri töö korraldamisega seotud ülesandeid seaduses ettenähtud alustel ja korras;
[RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]
14) nimetab ametisse ja vabastab ametist vanglate direktorid;
141) määrab vanglas kinnipeetavate isikute piirmäära igas konkreetses vanglas;
15) määrab maa- ja halduskohtute tööpiirkonna, maa-, haldus- ja ringkonnakohtute täpse asukoha ning neis töötavate kohtunike arvu, nimetab maa-, haldus- ja ringkonnakohtute esimehed, kohtudirektorid ja kohtunikuabid, kinnitab maakohtute osakondade ja kantselei kodukorrad ning täidab muid ülesandeid esimese ja teise astme kohtute haldamisel seaduses ettenähtud alustel ja korras;
[RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]
16) [kehtetu - RT I 2007, 14, 75 - jõust. 23.02.2007, rakendatakse alates 18.02.2007]
161) [kehtetu - RT I 2005, 56, 445 - jõust. 30.10.2005]
17) nimetab ametisse ja vabastab ametist notarid, kohtutäiturid ja vandetõlgid, teostab järelevalvet notarite, kohtutäiturite ja vandetõlkide ametitegevuse üle ning täidab muid ülesandeid notariaadi, kohtutäiturite ja vandetõlkide tegevuse tagamisel seadusega ettenähtud alustel ja korras;
[RT I 2007, 14, 75 - jõust. 23.02.2007, rakendatakse alates 18.02.2007]
171) kehtestab isikule pankrotihaldurina tegutsemise õiguse andmise ja äravõtmise korra, pankrotihalduri eksami tegemise korra ja moodustab eksamikomisjoni, kehtestab tasu piirmäärad ning täidab pankrotihaldurite töö korraldamisel seaduses ettenähtud alustel ja korras muid ülesandeid;
[RT I 2004, 15, 116 - jõust. 27.03.2004]
18) valvab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle, samuti ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametnike ja töötajate ning muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle seaduses ettenähtud korras;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
19) [kehtetu - RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
20) [kehtetu - RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
21) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi;
22) moodustab vajadusel ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra;
23) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks;
24) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
241) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele arutamiseks analüüsi riigi esindamisest kohtus;
25) täidab muid seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või peaministri korraldusega antud ülesandeid.

19. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi ametnikele ja töötajatele.
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

20. Ministri asendamine toimub seaduses sätestatud korras.

4. osa
MINISTEERIUMI KANTSLER

21. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler.
[RT I 2007, 14, 75 - jõust. 23.02.2007, rakendatakse alates 18.02.2007]

22. Kantsler:
1) juhib vahetult asekantslerite, kantslerile alluvate nõunike ja üldosakonna tööd ning asekantslerite kaudu ministeeriumi muude struktuuriüksuste tööd;
[RT I 2005, 65, 501 - jõust. 16.12.2005]
2) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve alusel ministeeriumi eelarvevahendeid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
3) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud;
4) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas seadusega;
5) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra;
6) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametikohale nimetatavate ametnike ja tööle võetavate töötajate ametijuhendid;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
7) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ministeeriumi ametnikud, välja arvatud need, kelle ametikohale nimetamine on ministri pädevuses;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
8) [kehtetu - RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
9) sõlmib ja lõpetab töölepinguid ministeeriumi töötajatega, välja arvatud nendega, kellega töölepingu sõlmimine on ministri pädevuses;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
10) [kehtetu - RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
11) [kehtetu - RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
12) annab kaasallkirja ministri määrusele, Vabariigi Valitsusele esitatavatele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras;
13) teostab ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike ja töötajate toimingute üle;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
14) annab ministrile aru ministeeriumi struktuuriüksuste tegevusest;
15) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ja esindab ministeeriumi seoses oma teenistuskohustuste täitmisega või ministrilt saadud volituste piires või volitab selleks oma pädevuse piires teisi isikuid;
[RT I, 22.07.2017, 2 - jõust. 01.08.2017]
16) moodustab ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel ajutisi komisjone, määrates nende ülesanded ja töökorra;
17) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri antud ülesandeid.

23. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi ametnike ametikohale nimetamiseks ja ametikohalt vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, samuti annab suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi ametnikele ja töötajatele.
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

24. Kantsleri äraolekul asendab teda asekantsler. Vajadusel võib minister kantsleri ja asekantslerite äraolekul määrata kantsleri asendajaks ministeeriumi talituse juhataja, viimase äraolekul nõuniku. Kantsleri asendamine vormistatakse ministri käskkirjaga.
[RT I 2005, 65, 501 - jõust. 16.12.2005]

5. osa
MINISTEERIUMI ASEKANTSLER

25. Ministeeriumi koosseisus on neli asekantsleri ametikohta.
[RT I 2005, 65, 501 - jõust. 16.12.2005]

26. Asekantsler:
1) juhib vahetult talle alluva osakonna tööd;
2) [kehtetu - RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
3) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;
4) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires või volitab oma volituste piires ministeeriumi ametnikke ja töötajaid esindama ministeeriumi;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
5) valvab talle alluvate ametnike ja töötajate kohustuste täitmise üle;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
6) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.
[RT I 2005, 65, 501 - jõust. 16.12.2005]

261. [Kehtetu - RT I 2005, 65, 501 - jõust. 16.12.2005]

27. [Kehtetu - RT I 2003, 74, 494 - jõust 01.04.2004]

271. [Kehtetu - RT I 2005, 65, 501 - jõust. 16.12.2005]

272. [Kehtetu - RT I 2005, 65, 501 - jõust. 16.12.2005]

28. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvate osakondade ametnikele ja töötajatele ning vanglate direktoritele suulisi ja kirjalikke korraldusi.
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

281. [Kehtetu - RT I 2005, 65, 501 - jõust. 16.12.2005]

282. Asekantsler käsutab kantsleri poolt määratud ulatuses ministeeriumi eelarvelisi vahendeid.
[RT I 2003, 74, 494 - jõust. 01.12.2003]

29. Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud ametnik. Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga.
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

6. osa
NÕUNIK

30. Ministeeriumi struktuuri kuuluvad nõunikud on:
1) ministri nõunikud;
2) ministeeriumi nõunikud.

31. Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile. Ministri nõunikud nimetatakse ametikohale või nendega sõlmitakse tööleping.
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

32. Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu kantsler.
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

33. Nõuniku ülesanded ja alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab minister.

7. osa
MINISTEERIUMI OSAKOND

34. Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes.

35. Osakonna ülesanded, juhtimine, osakonna koosseisu kuuluvad talitused ja bürood ning nende põhiülesanded, osakonnajuhataja ning talituste ja büroode juhatajate alluvus ja asendamine, samuti osakonna asukoht, kui osakond ei asu Tallinnas, ning osakonna oma plangi olemasolu ja selle kasutamise tingimused sätestatakse osakonna põhimääruses, mille kinnitab minister.
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

36. Osakonda juhib osakonnajuhataja. Osakonnajuhataja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise. Osakonnajuhataja allub vahetult kantslerile või asekantslerile.
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

37. Osakonnajuhataja:
1) jaotab ülesanded talle alluvate ametnike ja töötajate vahel ning annab neile juhiseid ja korraldusi;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
2) valvab osakonna ametnike ja töötajate kohustuste täitmise üle;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
3) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid;
4) annab aru osakonna tegevusest;
5) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastatusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;
6) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse, osakonna ametnikele palkade ja distsiplinaarkaristuste määramise ning töötajatega töötasude kokkuleppimise kohta;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
7) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
8) taotleb osakonna ametnikele ja töötajatele täiendkoolitust;
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
9) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud või ministri või vahetu ülemuse antud ülesandeid.

38. Osakond võib jaguneda talitusteks ja büroodeks. Talitust juhib talitusejuhataja ja bürood büroojuhataja. Talituste ja büroode juhatajad alluvad osakonnajuhatajale.
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

39. Ministeeriumi osakonnad on:
1) [välja jäetud]
11) kriminaalpoliitika osakond;
2) õiguspoliitika osakond;
3) [kehtetu - RT I 2002, 95, 554 - jõust. 01.12.2002]
4)–5) [välja jäetud]
6) [kehtetu - RT I 2002, 95, 554 - jõust. 01.12.2002]
7) justiitshalduspoliitika osakond;
[RT I 2007, 42, 306 - jõust. 01.07.2007]
71)–9) [välja jäetud]
91) vanglate osakond;
10)–12) [välja jäetud]
121) siseauditiosakond
13) [kehtetu - RT I 2002, 95, 554 - jõust. 01.12.2002]
14) [kehtetu - RT I 2002, 95, 554 - jõust. 01.12.2002]
15) üldosakond.

40. [Välja jäetud]

401. Kriminaalpoliitika osakonna põhiülesanne on:
1) riigi kriminaalpoliitika kujundamiseks vajalike uuringute läbiviimine ning kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise praktika analüüsimine;
[RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]
2) kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise süsteemi strateegiliste arengusuundade määratlemine ning nende elluviimise jälgimine;
3) kuriteoennetuse ning riikliku korruptsioonivastase tegevuse koordineerimine;
4) oma valdkonnas prokuratuuri ja Justiitsministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimine ja teenistusliku järelevalve korraldamine;
[RT I 2005, 56, 445 - jõust. 30.10.2005]
5) õigusloome ja selle analüüs karistusõiguse, kriminaal- ja väärteomenetlusõiguse valdkonnas ning vastava valdkonna rahvusvahelise õiguse küsimustes;
[RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]
6) riigi kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide valdkonnas;
[RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]
7) rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine.
[RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]

41. Õiguspoliitika osakonna põhiülesanne on:
1) riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine avaliku, era- ja Euroopa Liidu õiguse valdkonnas;
2) õigusloome ja selle analüüs riigiõiguse, haldusõiguse üldküsimuste, andmekaitse, ministeeriumi pädevuses oleva haldusõiguse eriosa, tsiviil-, autori-, tööstusomandi-, kaubandus-, konkurentsi-, ühinguõiguse, tsiviilkohtu- ja halduskohtumenetluse valdkonnas ning vastava valdkonna rahvusvahelise õiguse küsimustes;
[RT I, 29.07.2015, 3 - jõust. 01.09.2015]
3) õigusloome koordineerimine;
4) [kehtetu - RT I, 29.12.2010, 86 - jõust. 01.01.2011]
5) Eesti õigusaktide Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise tagamine;
6) Eesti õiguskeele arendamine ja kaitse, õigusterminoloogia kujundamine ja korrastamine, õigusaktide eelnõude keeletoimetamine;
[RT I, 22.07.2017, 2 - jõust. 01.08.2017]
7) [kehtetu - RT I 2005, 56, 445 - jõust. 30.10.2005]
8) [kehtetu - RT I 2005, 56, 445 - jõust. 30.10.2005]
9) Andmekaitse Inspektsiooni ja Patendiameti tegevuse korraldamine ja järelevalve seadusega ettenähtud alustel ja korras;
[RT I, 29.12.2011, 131 - jõust. 01.01.2012]
10) autoriõiguse valdkonna korraldamine;
[RT I, 08.08.2011, 1 - jõust. 11.08.2011]
11) tööstusomandiõiguse valdkonna korraldamine;
[RT I, 29.12.2011, 131 - jõust. 01.01.2012]
12) konkurentsijärelevalve poliitika kujundamine.
[RT I, 29.07.2015, 3 - jõust. 01.09.2015]

42. [Kehtetu - RT I 2002, 95, 554 - jõust. 01.12.2002]

43.–44. [Välja jäetud]

45. [Kehtetu - RT I 2002, 95, 554 - jõust. 01.12.2002]

46. Justiitshalduspoliitika osakonna põhiülesanne on:
1) riigi justiitshalduspoliitika kavandamine ja elluviimine, õigusloome ning selle analüüs justiitshaldusõiguse valdkonnas;
2) Riigi Teataja ja Ametlike Teadaannete väljaandmine;
3) esimese ja teise astme kohtute tegevuse korraldamine ning järelevalve seadusega ettenähtud alustel ja korras;
4) konkurentsijärelevalve valdkonna organisatoorne arendamine ning Konkurentsiameti järelevalve seadusega ettenähtud alustel ja korras;
5) notariaadi, tsiviiltäite, vandetõlke, pankrotimenetluse, patendivolinike ja õigusabi küsimused;
6) Notarite Koja ja Eesti Advokatuuri tegevuse seaduslikkuse tagamise ning riigi kohtumenetluses esindamise korraldamine;
61) kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide üle järelevalve teostamine;
[RT I, 29.12.2017, 53 - jõust. 01.01.2018]
7) oma valdkonnas hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimine ja teenistusliku järelevalve korraldamine.
[RT I, 29.07.2015, 3 - jõust. 01.09.2015]

461.–48. [Välja jäetud]

481. Vanglate osakonna põhiülesanne on vanglate tegevuse koordineerimine ja korraldamine ning teenistuslik järelevalve.
[RT I 2005, 65, 501 - jõust. 16.12.2005]

49.–51. [Välja jäetud]

511. Siseauditiosakonna põhiülesanne on anda sõltumatu hinnang ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste sisekontrolli, aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse kohta ning tagada õigeaegne ja objektiivne teave kehtestatud nõuetest kõrvalekaldumiste ning ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse ja tõhususe põhimõtete rikkumise kohta.

52. [Kehtetu - RT I 2002, 95, 554 - jõust. 01.12.2002]

53. [Kehtetu - RT I 2002, 95, 554 - jõust. 01.12.2002]

54. Üldosakonna põhiülesanne on:
1) ministeeriumi ja tema valitsemisala finantshalduse korraldamine;
2) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna koordineerimine;
3) delikaatsete isikuandmete õiguspärase töötlemise eest vastutamine;
4) riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse tagamine;
5) ministeeriumi välissuhtlus ja välisabi koordineerimine;
6) ministeeriumi maine kujundamine ja suhtlemine avalikkusega;
7) ministeeriumi arendustegevuse ning määratud ulatuses personali- ja koolitustöö korraldamine;
8) oma valdkonnas hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimine ja teenistusliku järelevalve korraldamine.
[RT I, 22.07.2017, 2 - jõust. 01.08.2017]

8. osa
MINISTEERIUMI KOMISJON JA NÕUKOGU

55. Minister võib moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega ajutisi komisjone ja nõukogusid.

56. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone ja nõukogusid (edaspidi komisjon), kui seadusest ei tulene teisiti.

57. Ministri ja kantsleri moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest.

58. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, vajadusel ka aseesimees ning ülesande täitmise tähtajad ja teenindav osakond.

59. Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste ametnikke ja töötajaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

60. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.

61. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.

62. Komisjoni asjaajamine ja koosolekute protokollimine pannakse osakonnale, mille pädevusse komisjoni töövaldkond kuulub, või üldosakonnale.

63. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib komisjoni liikmetele maksta tasu.

9. osa
MINISTEERIUMI SÜMBOLID

64. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna „JUSTIITSMINISTEERIUM”.

65. Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele.

66. Väikese riigivapi kujutist kasutatakse ministeeriumi kirjaplangil ja üldplangil, samuti ministri määruse ning ministri ja kantsleri käskkirja plangil ning uksesildil.

67. [Kehtetu - RT I, 13.01.2015, 17 - jõust. 16.01.2015]

68. [Kehtetu - RT I, 13.01.2015, 17 - jõust. 16.01.2015]

10. osa
TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE

69. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike ja töötajate, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras.
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

70. Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks.

71. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike ja töötajate toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku ja töötaja toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks.
[RT I, 25.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]