HALDUSÕIGUSKindlustus

HALDUSÕIGUSRahandus

Teksti suurus:

Finantsinspektsiooni seadus (lühend - FIS)

Finantsinspektsiooni seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2009
Avaldamismärge:

Finantsinspektsiooni seadus

Vastu võetud 09.05.2001
RT I 2001, 48, 267
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
20.02.2002RT I 2002, 23, 13101.07.2002
04.12.2002RT I 2002, 105, 61202.01.2003
03.12.2003RT I 2003, 81, 54401.01.2004
14.04.2004RT I 2004, 36, 25101.05.2004
08.12.2004RT I 2004, 90, 61601.01.2005
09.02.2005RT I 2005, 13, 6418.03.2005
19.10.2005RT I 2005, 59, 46315.11.2005 , e-raha asutuste osas e-raha asutuste seaduse jõustumisel
22.11.2006RT I 2006, 56, 41701.01.2007
14.12.2006RT I 2006, 63, 46701.01.2007
14.06.2007RT I 2007, 44, 31614.07.2007
24.10.2007RT I 2007, 58, 38019.11.2007
06.12.2007RT I 2007, 68, 42101.01.2008

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

  Käesoleva seadusega määratakse kindlaks riikliku finantsjärelevalve eesmärk ning finantsinspektsiooni õiguslik seisund, tegevuse alused ning tema rahastamise alused ja kord.

§ 2. Riiklik finantsjärelevalve

 (1) Riiklik finantsjärelevalve (edaspidi finantsjärelevalve) käesoleva seaduse tähenduses on järelevalve riikliku finantsjärelevalve subjektide (edaspidi finantsjärelevalve subjekt) üle ning käesolevas seaduses, krediidiasutuste seaduses, kindlustustegevuse seaduses, investeerimisfondide seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, liikluskindlustuse seaduses, e-raha asutuste seaduses ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle.

 (2) Finantsjärelevalve subjekt käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on pädeva organi poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse alusel antud tegutsemise õigus vastaval tegevusalal.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 3. Finantsjärelevalve eesmärk

  Finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust.

§ 4. Finantsinspektsioon

 (1) Finantsinspektsioon (edaspidi Inspektsioon) on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus, mille juhtimisorganid tegutsevad ja esitavad aruandeid käesolevas seaduses sätestatud korras.

 (2) Inspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel riigi nimel.

 (3) Inspektsioon on finantsjärelevalve teostamisel sõltumatu.

§ 5. Inspektsiooni tegevuse põhimõtted

 (1) Inspektsioon juhindub oma tegevuses õigusaktidest ja finantsjärelevalves rahvusvaheliselt tunnustatud tavadest, tegutsedes avatult ja läbipaistvalt ning rakendades häid juhtimistavasid. Inspektsioon kasutab otstarbekalt tema valdusesse antud vara.

 (2) Inspektsiooni järelevalvetoimingute sagedus ja rakendatavad meetodid arvestavad finantsjärelevalve subjekti suurust, tegevuse mõju finantssüsteemile ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 6. Inspektsiooni ülesanded ja õigused

 (1) Inspektsiooni ülesanded finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks on:
 1) analüüsida ja jälgida pidevalt usaldusväärsuse ja omavahendite nõuete ning Eesti Panga seaduses, käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes ning nende alusel antud õigusaktides ettenähtud muude kohustuste täitmist finantsjärelevalve subjektide poolt;
 2) suunata ja mõjutada finantsjärelevalve subjekte kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamiseks;
 3) rakendada õigusaktides ettenähtud meetmeid klientide ja investorite huvide kaitseks;
 4) rakendada seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras haldussundi;
 5) teha ettepanekuid finantssektorit ja selle järelevalvet puudutavate seaduste ja muude õigusaktide kehtestamiseks ja muutmiseks ning osaleda vastavate eelnõude väljatöötamisel;
 6) teha koostööd rahvusvaheliste finantsjärelevalve organisatsioonidega ja välisriikide finantsjärelevalve asutuste ning välisriikide muude pädevate asutustega või isikutega;
 7) täita tagatisfondi seadusest, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest ja rahvusvahelise sanktsiooni seadusest ning nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid;
 8) täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid, mis on vajalikud finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks.

 (2) Inspektsioonil on oma ülesannete täitmisel kõik käesolevas seaduses ning käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud õigused.

 (3) Finantsinspektsioon kohaldab finantsjärelevalve menetluses haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud seadustest tulenevaid erisusi.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

2. peatükk FINANTSINSPEKTSIOONI JUHTIMINE 

1. jagu Nõukogu 

§ 7. Nõukogu pädevus

 (1) Inspektsiooni tegevust kavandab ja juhtimist kontrollib Inspektsiooni nõukogu (edaspidi nõukogu).

 (2) Nõukogu:
 1) kinnitab Inspektsiooni juhatuse (edaspidi juhatus) ettepanekul Inspektsiooni tegevuse strateegia;
 2) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni eelarve ja käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud juhul lisaeelarve ning teeb ettepaneku rahandusministrile järgneva eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa määra kohta;
 21) kinnitab eelarve ülejäägi kasutamise;
 3) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni struktuuri kujundamise ja töö tasustamise alused;
 4) kinnitab juhatuse koosseisu suuruse, nimetab ametisse juhatuse liikmed ning valib nende hulgast juhatuse esimehe;
 5) kutsub tagasi juhatuse liikmed;
 6) otsustab juhatuse esimehe ja liikmetega ametilepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise;
 7) kinnitab juhatuse esimehele ja liikmetele makstava ametitasu ja lisatasu suuruse ning nendele kohaldatavad sotsiaalsed garantiid;
 8) otsustab juhatuse esimehe ja liikme vastu viimaste poolt õigusakti või oma kohustuse rikkumise tagajärjel riigile tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise;
 9) kinnitab juhatuse esitatud Inspektsiooni aastaaruande;
 10) kinnitab nõukogu reglemendi;
 11) teeb otsuseid muudes seadusega nõukogu pädevusse antud küsimustes.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 8. Nõukogu liikmed

 (1) Nõukogu koosneb kuuest liikmest, kellest kaks on liikmed ametikoha järgi ja neli on nimetatavad liikmed.

 (2) Rahandusminister ja Eesti Panga president on nõukogu liikmed ametikoha järgi.

 (3) Nõukogu nimetatavatest liikmetest pooled nimetab ja kutsub tagasi rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus ja pooled Eesti Panga presidendi ettepanekul Eesti Panga Nõukogu.

§ 9. Nõukogu liikmele esitatavad nõuded

 (1) Nõukogu nimetatav liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või selle tasemele vastav haridus, laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning finants- või avaliku sektori asutuse juhtimiseks vajalikud kogemused.

 (2) Nõukogu liikmeks ei või nimetada:
 1) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud muus kuriteos;
 2) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
 3) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

 (3) Nõukogu liikme suhtes kohaldatakse huvide konflikti vältimise kohta käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 ning saladuse hoidmise kohustuse kohta käesoleva seaduse §-s 34 sätestatut.

§ 10. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg

 (1) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud nõukogu liikme volitused lõpevad koos tema volituste lõppemisega ametikohal, mille järgi ta nõukogu koosseisu kuulub.

 (2) Nõukogu nimetatava liikme volituste tähtaeg on kolm aastat nõukogu liikmeks nimetamisest.

 (3) Volituste tähtaja lõppemisel täidab nimetatav liige oma kohustusi kuni uue liikme nimetamiseni.

 (4) Nõukogu nimetatava liikme volituste tähtaja lõppemise, tema tagasikutsumise või surma korral nimetab liikme algselt nimetanu mõistlikult vajaliku aja jooksul nõukogu uue nimetatava liikme.

§ 11. Nõukogu liikme tagasikutsumine

 (1) Nõukogu nimetatav liige kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi kolme kuu jooksul pärast sellelt nõukogu liikmelt vastava kirjaliku avalduse saamist.

 (2) Nõukogu nimetatav liige kutsutakse tagasi viivitamatult enne tema volituste tähtaja lõppu:
 1) nõukogu liikme suhtes kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral;
 2) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 või 2 või §-s 34 sätestatu rikkumise korral;
 3) nõukogu liikme suhtes pankrotiotsuse jõustumise, ärikeelu kohaldamise või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmise korral;
 4) nimetatavale liikmele käesolevas seaduses esitatud nõuetele mittevastavuse või nendele nõuetele vastavuse kohta valeteabe esitamise korral.

 (3) Nõukogu nimetatava liikme võib enne tema volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, millest tingituna nõukogu nimetatav liige on võimetu oma kohustusi täitma.

§ 12. Nõukogu esimees

 (1) Nõukogu esimeheks on rahandusminister.

 (2) Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust ja selle asjaajamist, kutsub kokku ja juhatab nõukogu koosolekuid, korraldab koosolekute protokollimist ja nõukogu otsuste avalikustamist ning sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab nõukogu otsuse alusel ametilepingu juhatuse esimehe ja liikmetega.

 (3) Nõukogu esimehe äraoleku või puudumise korral täidab esimehe ülesandeid vanim kohalolev nõukogu liige.

§ 13. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine

 (1) Nõukogu korraline koosolek toimub vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

 (2) Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku nõukogu esimehe algatusel, vähemalt kahe nõukogu liikme või juhatuse esimehe taotlusel. Taotluses näidatakse otsustamist vajavad küsimused ja soovitav koosoleku toimumise aeg.

 (3) Teade nõukogu korralise koosoleku kohta saadetakse nõukogu liikmetele vähemalt 10 päeva enne koosoleku toimumise päeva. Nõukogu erakorralise koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmele teatama ette vähemalt üks tööpäev.

 (4) Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teates märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord koos ettekannete esitajate nimedega.

§ 14. Nõukogu tegevuse korraldus

 (1) Nõukogu liige osaleb nõukogu tegevuses isiklikult.

 (2) Nõukogu koosolek on kinnine, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

 (3) Juhatuse liikmel on õigus osaleda nõukogu koosolekul, kui nõukogu esimees ei otsusta teisiti.

 (4) Nõukogu koosolekut puudutavad küsimused sätestatakse nõukogu reglemendis, sealhulgas:
 1) juhatuse esimehe valimise protseduur;
 2) nõukogu koosolekust teatamise viis;
 3) nõukogu liikmetele koosoleku päevakorda puudutavate dokumentide edastamise kord;
 4) koosoleku protokolli kantavad andmed, sealhulgas nõukogu otsuste sisu ja hääletamistulemuste jäädvustamisega seotud küsimused;
 5) nõukogu otsuste vastuvõtmise protseduur ilma koosolekut kokku kutsumata, hääletusprotokolli kantavad andmed ja otsuse eelnõu, nõukogu liikmete seisukohtade ja eriarvamuste säilitamise kord.

 (5) Nõukogu liikmele makstakse igakuiselt tasu kuupalga alammäära kahekordses suuruses. Tasu ei maksta rahandusministrile.

 (6) Nõukogu tegevuse tehnilise korralduse tagab juhatus.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 15. Nõukogu otsus

 (1) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (2) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt neli nõukogu liiget. Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 10 nimetatud küsimuses on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletasid kõik nõukogu liikmed.

 (3) Nõukogu liige teatab nõukogule, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud arutamisele tulevast otsusest. Nõukogu liige on kohustatud teatama, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikaasa, faktiline abikaasa, abikaasa või faktilise abikaasa laps, vanem, vend või õde on:
 1) juhatuse liige või juhatuse liikmeks nimetatav isik, enne hääletamist käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 4-8 sätestatud küsimustes;
 2) käesoleva seaduse § 38 lõigetes 2 ja 3 nimetatud järelevalvetasu maksma kohustatud isik või viimases olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või juhtimisorgani liige, enne hääletamist käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud küsimuses.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel nõukogu liige ei hääleta, välja arvatud juhul, kui tema hääletamise poolt on kõik ülejäänud hääletamisel osalevad nõukogu liikmed.

 (5) Nõukogu otsuse vastuvõtmisel vastu hääletanud nõukogu liikmel on õigus esitada oma eriarvamus.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 16. Nõukogu koosoleku protokoll

 (1) Nõukogu koosolek protokollitakse.

 (2) Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees ja protokollija.

 (3) Nõukogu liikme esitatud kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile. Eriarvamuse lisamise kohta tehakse protokolli vastav märge, mida eriarvamusele jäänud nõukogu liige kinnitab oma allkirjaga.

 (4) Nõukogu protokolle säilitatakse Inspektsioonis tähtajatult. Protokollide ja nende lisade hoidmist korraldab ja nende säilimise eest vastutab juhatus.

§ 17. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

 (1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed ja igal nõukogu liikmel on digitaalallkirja seaduse kohaselt väljaantud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks.

 (2) Ilma nõukogu koosolekut kokku kutsumata ei ole nõukogul õigust võtta vastu otsuseid käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 1, 4 ja 10 nimetatud küsimustes.

 (3) Nõukogu otsuse vastuvõtmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil kasutatakse kõikide ettepanekute, seisukohtade ja otsuste kinnitamisel digitaalallkirja.

 (4) Nõukogu esimees saadab nõukogu otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab teatama oma seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata oma seisukohta määratud tähtaja jooksul, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

 (5) Otsuse vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 15 sätestatut.

 (6) Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamisprotokoll, mis saadetakse viivitamatult kõigile nõukogu liikmetele ja juhatusele.

2. jagu Juhatus 

§ 18. Juhatuse pädevus

 (1) Juhatus juhib ja korraldab Inspektsiooni tegevust. Juhatuse pädevuses on kõigi Inspektsiooni kohustuste täitmisega seotud otsuste tegemine ja kohustuste täitmine ning õiguste realiseerimine, mis ei ole käesoleva seaduse kohaselt nõukogu, nõukogu esimehe või juhatuse esimehe pädevuses. Juhatus täidab nõukogu poolt käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel tehtud otsuseid.

 (2) Finantsjärelevalve teostamisega seotud küsimustes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes sätestatud alustel juhatus otsustab:
 1) tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise ning muud tegevusloaga seonduvad küsimused;
 2) nõusoleku, loa või kooskõlastuse andmise;
 3) registreerimiskohustuse täitmise ja nimekirjadesse kandmisega seonduvad küsimused;
 4) ettekirjutuste tegemise;
 5) haldussunnivahendite kohaldamise;
 6) väärteomenetluses kohtuvälise menetleja lahendi tegemise ja sunnivahendite kohaldamise otsustamise;
 7) erakorralise audiitorkontrolli või ekspertiisi määramise;
 8) moratooriumi või erirežiimi kehtestamise ning nendega seotud toimingute tegemise;
 9) pankrotiavalduse, hagiavalduse või muu seda laadi avalduse kohtule esitamise ja finantsjärelevalve subjekti pankroti- või likvideerimismenetluses muu otsuse tegemise;
 10) muu haldusakti andmise finantsjärelevalve menetluses käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 ja § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduses sätestatud alustel, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

 (3) Juhtimise ja tegevuse korraldamisega seotud küsimustes juhatus:
 1) esitab nõukogule kinnitamiseks Inspektsiooni tegevuse strateegia;
 2) esitab nõukogule kinnitamiseks Inspektsiooni eelarve projekti koos ettepanekuga käesoleva seaduse alusel tasutava järelevalvetasu mahuosa määra kohta järgnevaks eelarveaastaks;
 21) esitab nõukogule ettepaneku käesoleva seaduse §-s 371 sätestatud eelarve ülejäägi kasutamiseks;
 3) esitab käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud juhul nõukogule kinnitamiseks lisaeelarve projekti;
 4) otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve kohaselt ja ulatuses kinnisasjade ja registrisse kandmisele kuuluvate vallasasjade omandamise ja võõrandamise;
 5) esitab nõukogule ettepaneku Inspektsiooni struktuuri kujundamise ja töö tasustamise aluste kohta;
 6) kinnitab lähtuvalt nõukogu poolt kinnitatud alustest Inspektsiooni struktuuri ja koosseisu;
 7) kinnitab Inspektsiooni raamatupidamise sise-eeskirja;
 8) esitab nõukogule teadmiseks käesoleva seaduse § 49 lõikes 2 nimetatud ettepanekud ja ülevaated;
 9) kinnitab Inspektsiooni siseauditi tegemise korra;
 10) kaasab vajadusel eksperte finantsjärelevalve teostamiseks;
 11) moodustab töögruppe ja komisjone Inspektsiooni ülesannete täitmiseks;
 12) otsustab käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud koostöökokkulepete sõlmimise;
 13) otsustab koostöökokkulepete sõlmimise välisriikide finantsjärelevalve asutuste ning välisriikide muude pädevate asutuste või isikutega;
 14) esitab kord kvartalis nõukogule ülevaate Inspektsiooni tegevusest ja tulude-kulude aruande;
 15) esitab nõukogule kinnitamiseks Inspektsiooni aastaaruande;
 16) kinnitab juhatuse töö reglemendi;
 17) otsustab muid Inspektsiooni igapäevase tegevuse korraldamisega seotud küsimusi, mille otsustamist on taotlenud vähemalt kaks juhatuse liiget.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 19. Juhatuse liikmed

 (1) Juhatus koosneb kolmest kuni viiest liikmest.

 (2) Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 20. Juhatuse liikmele esitatavad nõuded

 (1) Juhatuse liikmeks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või selle tasemele vastav haridus, Inspektsiooni juhtimiseks vajalikud teadmised, kutsealane sobivus ja laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning kokku vähemalt viie aasta pikkune töökogemus rahanduse, juriidilisel, audiitorkontrolli või infotehnoloogia alal või eelnimetatud aladega seotud ametis avaliku teenistujana.

 (2) Juhatuse liikmeks ei või nimetada:
 1) nõukogu liiget;
 2) Eesti Panga Nõukogu liiget, Eesti Panga juhatuse liiget;
 3) Eesti Panga audiitorit;
 4) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud muus kuriteos;
 5) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
 6) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

 (3) Juhatuse liige ei või olla avalikus teenistuses, töötada teise tööandja juures ega Eesti Panga struktuuriüksuses või iseseisvas allasutuses.

 (4) Juhatuse liikme suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 31, § 32 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 34 sätestatut.

 (5) Enne juhatuse liikmeks nimetamist esitab isik nõukogule kirjalikult käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud andmed ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema nimetamise juhatuse liikmeks. Juhatuse liige teatab viivitamatult nõukogule esitatud andmetes toimunud muudatustest.

§ 21. Juhatuse liikmete volituste tähtaeg

 (1) Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kolm aastat.

 (2) Juhatuse esimeheks oleva juhatuse liikme volituste tähtaeg on neli aastat.

 (3) Juhatuse liikme volitused algavad tema ametisse nimetamise otsuses nimetatud kuupäevast.

 (4) Nõukogu esimees sõlmib juhatuse esimehe ja liikmetega nende volituste tähtajaks ametilepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse esimehe ja liikme kohustuse täitmise eest.

 (5) Nõukogu võib oma otsusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu pikendada vastava juhatuse liikme nõusolekul kokku kuni ühe aasta võrra.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 22. Juhatuse liikme tagasikutsumine

 (1) Juhatuse liige kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi hiljemalt kolme kuu jooksul pärast temalt vastava kirjaliku avalduse saamist.

 (2) Juhatuse liige kutsutakse enne liikme volituste tähtaja lõppu viivitamatult tagasi:
 1) tema suhtes kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral;
 2) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 või 2 või §-s 34 sätestatu rikkumise korral;
 3) tema suhtes pankrotiotsuse jõustumise, ärikeelu kohaldamise või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmise korral;
 4) juhatuse liikmele käesolevas seaduses esitatud nõuetele mittevastavuse või nendele nõuetele vastavuse kohta valeteabe esitamise korral.

 (3) Juhatuse liikme võib enne tema volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, millest tingituna juhatuse liige on võimetu oma kohustusi täitma.

 (4) Juhatuse liikme volituste tähtaja lõppemise, tagasikutsumise või surma korral nimetab nõukogu mõistlikult vajaliku aja jooksul juhatuse uue liikme.

§ 221. Juhatuse liikme pädevus

 (1) Juhatuse liige annab Inspektsiooni nimel korraldusi:
 1) finantsjärelevalve subjektilt ja kolmandalt isikult finantsjärelevalve menetluses tähtsust omava teabe nõudmiseks;
 2) finantsjärelevalve subjekti ja kolmanda isiku ilmumiseks Inspektsiooni ametiruumidesse seoses finantsjärelevalve menetluses tähtsust omava teabe andmisega;
 3) finantsjärelevalve subjekti kohapealse kontrolli tegemiseks;
 4) väärtpaberitega kauplemise peatamiseks või lõpetamiseks vastavalt väärtpaberituru seaduses sätestatule.
[RT I 2007, 58, 380– 19.11.2007]

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isik ei täida talle korraldusega pandud kohustustust korralduses märgitud tähtpäevaks, võib tema suhtes rakendada sunniraha korralduses märgitud summas.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 23. Juhatuse esimees

 (1) Nõukogu valib juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe nõukogu reglemendis sätestatud korras. Juhatuse esimehe äraolekul täidab esimehe ülesandeid vanim juhatuse liige, kui juhatuse esimees ei ole oma käskkirjaga määranud teisiti.

 (2) Juhatuse esimees:
 1) korraldab juhatuse tegevust;
 2) kutsub kokku ja juhatab juhatuse koosolekuid ning korraldab nende protokollimist;
 3) korraldab Inspektsiooni asjaajamist ja Inspektsiooni tegevuse avalikustamist;
 4) korraldab Inspektsiooni raamatupidamist;
 5) otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve kohaselt ja ulatuses Inspektsiooni tegevuseks vajalike kulutuste tegemise;
 6) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud töötajatega.

 (3) Juhatuse esimees esindab Inspektsiooni kohtus ning suhetes riigiasutustega, Eesti Panga, muude isikute, rahvusvaheliste finantsjärelevalve organisatsioonidega ning välisriikide finantsjärelevalve asutustega ja muude pädevate asutuste, organisatsioonide või isikutega.

 (4) Juhatuse esimees annab juhatuse otsuse alusel volikirju teistele juhatuse liikmetele, töötajatele ja kolmandatele isikutele Inspektsiooni esindamiseks.

§ 24. Juhatuse koosoleku kokkukutsumine

 (1) Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus.

 (2) Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees oma algatusel või juhatuse liikme ettepanekul.

§ 25. Juhatuse koosoleku korraldus

 (1) Juhatuse koosolek on kinnine, kui juhatuse esimees ei otsusta teisiti.

 (2) Juhatuse koosolekut puudutavad küsimused sätestatakse juhatuse reglemendis, sealhulgas:
 1) juhatuse koosolekust teatamise kord;
 2) juhatuse liikmetele koosoleku päevakorda puudutavate dokumentide edastamise kord;
 3) koosoleku protokolli kantavad andmed, sealhulgas juhatuse otsuse sisu ja hääletamistulemuste jäädvustamisega seotud küsimused;
 4) juhatuse otsuste vastuvõtmise protseduur ilma koosolekut kokku kutsumata, hääletusprotokolli kantavad andmed ja otsuse eelnõu, juhatuse liikmete seisukohtade ja eriarvamuste säilitamise kord.

§ 26. Juhatuse otsus

 (1) Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

 (2) Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool juhatuse koosseisust. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl.

 (3) Juhatuse otsuse vastuvõtmisel vastu hääletanud juhatuse liikmel on õigus esitada oma eriarvamus.

 (4) Juhatuse liige teatab juhatusele, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikaasa, faktiline abikaasa või abikaasa või faktilise abikaasa laps, vanem, õde või vend on asjaomase finantsjärelevalve subjekti juhtimisorgani liige, prokurist, muu esindaja, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja või revisjonikomisjoni esimees, audiitor, olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle äriühingu juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja või esindaja.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhatuse liige võib osaleda hääletamisel, kui selle poolt on kõik ülejäänud hääletamisel osalevad juhatuse liikmed.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 27. Juhatuse koosoleku protokoll

 (1) Juhatuse koosolekud protokollitakse.

 (2) Juhatuse liikme esitatud kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile. Eriarvamuse lisamise kohta tehakse protokolli vastav märge, mida eriarvamusele jäänud juhatuse liige kinnitab oma allkirjaga.

 (3) Protokollile kirjutavad alla juhatuse esimees ja protokollija.

 (4) Juhatuse protokolle säilitatakse Inspektsioonis tähtajatult.

§ 28. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

 (1) Juhatusel on õigus vastu võtta otsuseid juhatuse koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik juhatuse liikmed ja igal juhatuse liikmel on digitaalallkirja seaduse kohaselt väljaantud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks.

 (2) Juhatuse otsuse vastuvõtmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil kasutatakse kõikide ettepanekute, seisukohtade ja otsuste kinnitamisel digitaalallkirja.

 (3) Juhatuse esimees saadab juhatuse otsuse eelnõu kõigile juhatuse liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul juhatuse liige peab teatama oma seisukoha. Kui juhatuse liige ei teata oma seisukohta määratud tähtaja jooksul, loetakse, et ta on hääletanud otsuse vastu.

 (4) Otsuse vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 26 sätestatut.

 (5) Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamisprotokoll, mis saadetakse viivitamatult kõigile juhatuse liikmetele.

§ 29. Juhatuse liikmete vastutus

 (1) Juhatuse liikmed vastutavad oma õigusvastase käitumisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

 (2) Juhatuse liige on kohustatud riigile hüvitama tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Raskest hooletusest põhjustatud kahju eest nõutav hüvitis ei tohi ületada juhatuse liikmele makstava tasu kuue kuu määra.

 (3) Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta seadusele mittevastava otsuse vastuvõtmisel asus seadusega kooskõlas olevale seisukohale ja esitas vastava eriarvamuse, mis on lisatud protokollile.

 (4) Juhatuse liikme vastu esitatav nõue aegub kolme aasta jooksul rikkumise toimumisest.

3. peatükk TÖÖTAJATELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 30. Inspektsiooni töötaja

 (1) Inspektsiooni töötajale (edaspidi töötaja) ja juhatuse liikmele kohaldatakse Eesti Vabariigi töölepingu seadust ja muid tööseadusi, kuivõrd käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Inspektsiooni võetakse tööle isik, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalik haridus, piisavad kogemused ja kutsealane sobivus ning laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon.

 (3) Töötajaks ei või olla:
 1) isik, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, ega isik, kellel on karistatus ametialases kuriteos;
 2) isik, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
 3) pankrotivõlgnik ega isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus.

 (4) Enne töölepingu sõlmimist on töölevõtmist taotlev isik kohustatud esitama juhatusele kirjalikult ülevaate oma hariduse, kvalifikatsiooni, täienduskoolituse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise kohta ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud andmed ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla töötaja.

 (5) Töölepingu sõlmimisel võib kohaldada katseaega kestusega kuni kuus kuud.

 (6) Töötajaga võib sõlmida töölepingu määramata ajaks või määratud ajaks tähtajaga kuni viis aastat.

§ 31. Töötaja kohustused

 (1) Töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid heas usus, järgima häid tavasid ning tegutsema avaliku võimu teostamiseks vajaliku hoolsuse ja temalt oodatava ettenägelikkuse ning kompetentsusega vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele.

 (2) Töötaja peab hoiduma tegudest, mis kahjustavad või võivad kahjustada Inspektsiooni eesmärke, ülesandeid ja mainet.

§ 32. Huvide konflikti vältimine

 (1) Töötaja ei tohi olla ühegi finantsjärelevalve subjekti olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik, juhtimisorgani liige, prokurist, muul alusel esindusõigust omav isik, audiitor, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja, revisjonikomisjoni esimees, välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja ega esindaja.

 (2) Töötaja ei tohi sõlmida ühegi finantsjärelevalve subjektiga ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutega lepinguid, mille kohaselt tema kohustuseks on investeerimis- või konsultatsiooniteenuste osutamine.

 (3) Inspektsiooni töölevõtmist taotlev isik on kohustatud esitama enne töölepingu sõlmimist juhatusele rahandusministri kehtestatud vormis andmed tema ja tema abikaasa või faktilise abikaasa, lapse ja vanemate varalistest kohustustest finantsjärelevalve subjektide ees ja andmed eelnimetatud isikutele kuuluvate väärtpaberite kohta. Töötaja teatab juhatusele esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest viivitamatult.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 33. Taandamine

 (1) Töötaja ei võta järelevalvemenetlusest osa ega osale juhatuse otsuse ettevalmistamisel, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist.

 (2) Töötaja on kohustatud viivitamatult teavitama juhatuse esimeest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust ning samuti sellest, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikaasa, faktiline abikaasa või abikaasa või faktilise abikaasa laps, vanem, õde või vend on asjaomase finantsjärelevalve subjekti juhtimisorgani liige, prokurist, muu esindaja, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja või revisjonikomisjoni esimees, audiitor, olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle äriühingu juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja või esindaja.

 (3) Kui juhatuse esimehel tekib põhjendatud kahtlus töötaja erapooletuses, on tal õigus töötaja järelevalvemenetlusest või juhatuse otsuse ettevalmistamisest kõrvaldada.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 34. Saladuse hoidmise kohustus

 (1) Töötaja, samuti Inspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamisele kaasatud audiitor, ekspert ja muu isik on kohustatud hoidma tähtajatult saladuses konfidentsiaalset teavet, mis on temale teatavaks saanud seoses oma ülesannete täitmisega Inspektsioonis, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
11.02.2014 12:35
Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas "teisiti" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on keelatud kasutada neile oma ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet erahuvides.

4. peatükk RAHASTAMINE 
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

1. jagu Üldsätted 
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 35. Rahastamise allikas

  Inspektsiooni kulud kaetakse finantsjärelevalve subjektide tasutavast käesoleva seadusega sätestatud kohustuslikust maksest (edaspidi järelevalvetasu), menetlustasust ja muudest allikatest.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 36. Inspektsiooni eelarveaasta

  Inspektsiooni eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 37. Inspektsiooni lisaeelarve

 (1) Lisaeelarve koostatakse juhul, kui eelarveaasta tuludest ei piisa Inspektsiooni kulutuste või investeeringute katmiseks eelarveaasta jooksul.

 (2) Juhatus koostab lisaeelarve projekti koos ettepanekuga järelevalvetasu mahuosa määrade kohta ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 371. Inspektsiooni eelarve ülejääk

 (1) Kui Inspektsiooni eelarveaasta tulud ületavad kulusid, võib tekkinud eelarve ülejäägi arvel moodustada reserve, teha kulutusi või investeeringuid või tagastada ülejääk ühetaoliselt ja proportsionaalselt järelevalvesubjektidele.

 (2) Juhatus koostab eelarve ülejäägi kasutamise ettepaneku ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

2. jagu Järelevalvetasu 
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 38. Järelevalvetasu

 (1) Järelevalvetasu koosneb kapitaliosast ja mahuosast .

 (2) Investeerimisühing, Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, kindlustusandja, krediidiasutus, e-raha asutus ja fondivalitseja maksavad järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel. E-raha asutus, kes kasutab e-raha asutuste seaduse §-s 11 sätestatud õigust, maksab järelevalvetasu üksnes mahuosas.

 (3) Kindlustusmaakler, välisriigi äriühingu Eesti filiaal, kes tegutseb investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja tegevusalal, maksab üksnes järelevalvetasu mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud järelevalvetasu maksmise kohustus (edaspidi rahastamiskohustus) tekib nendes lõigetes nimetatud isikutel või välisriigi äriühingu Eesti filiaalil vastaval tegevusalal tegutsemiseks õiguse andnud Inspektsiooni otsuse jõustumisest või toimingu sooritamisest arvates.

 (5) Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikutel või välisriigi äriühingu Eesti filiaalil vastava tegutsemise õiguse lõppemisega.

 (6) Rahastamiskohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata.

 (7) Järelevalvesubjekt, kes tegutseb mitmel tegevusalal, maksab järelevalvetasu üksnes ühe järelevalvesubjektina.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu kohaldamisel rakendatakse järgmisi põhimõtteid:
 1) krediidiasutuse tegevusalal tegutsev äriühing maksab järelevalvetasu krediidiasutusena;
 2) fondivalitseja tegevusalal tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus, maksab järelevalvetasu fondivalitsejana;
 3) investeerimisühingu tegevusalal tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus ega fondivalitseja, maksab järelevalvetasu investeerimisühinguna;
 4) Eesti väärtpaberite keskregistri pidajana tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus, fondivalitseja ega investeerimisühing, maksab järelevalvetasu Eesti väärtpaberite keskregistri pidajana;
 5) e-raha asutusena tegutsev äriühing, kes ei ole krediidiasutus, maksab järelevalvetasu e-raha asutusena.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 39. Järelevalvetasu määr

 (1) Järelevalvetasu kapitaliosa on summa, mis võrdub ühe protsendiga:
 1) krediidiasutuse korral õigusakti kohaselt nõutavast minimaalsest neto-omavahendite summast;
 2) kindlustusandja korral tegevusloas märgitud kindlustustegevuse liigiga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest omavahendite summast;
 3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja korral õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest omakapitali summast;
 4) investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, e-raha asutuse ja fondivalitseja korral tegevusloas märgitud tegevusalaga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest aktsiakapitali summast.

 (2) Järelevalvetasu mahuosa on summa, mis võrdub:
 1) krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali korral 0,005 kuni 0,05 protsendiga krediidiasutuse või vastava Eesti filiaali varast;
 2) investeerimisühingu või välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaali korral 0,15 kuni 0,75 protsendiga investeerimisühingu või vastava Eesti filiaali varast;
 3) investeerimisfondide seaduse §-s 252 sätestatud rahaturufondi või välisriigi investeerimisfondi, mida selle riigi õigusaktide kohaselt käsitletakse rahaturufondina (edaspidi rahaturufond), valitseva fondivalitseja või välisriigi fondivalitseja Eesti filiaali korral 0,001 kuni 0,1 protsendiga fondivalitseja või vastava Eesti filiaali poolt valitsetavate rahaturufondide varast;
 4) kogumispensionide seaduse §-s 3 sätestatud pensionifondi valitseva fondivalitseja või pensionifondi valitseva välisriigi fondivalitseja Eesti filiaali korral 0,005 kuni 0,2 protsendiga fondivalitseja või vastava Eesti filiaali poolt valitsetavate pensionifondide varast;
 41) investeerimisfondide seaduse §-s 2541 sätestatud riskikapitalifondi või välisriigi investeerimisfondi, mida selle riigi õigusaktide kohaselt käsitletakse riskikapitalifondina, valitseva fondivalitseja või välisriigi fondivalitseja Eesti filiaali korral 0,005 kuni 0,5 protsendiga fondivalitseja või vastava Eesti filiaali poolt valitsetavate riskikapitalifondide varast.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]
 5) käesoleva lõike punktides 3–41nimetamata investeerimisfonde valitseva fondivalitseja või välisriigi fondivalitseja Eesti filiaali korral 0,01 kuni 0,25 protsendiga fondivalitseja või vastava Eesti filiaali poolt valitsetavate investeerimisfondide varast;
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]
 6) kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,5 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali brutopreemiatest. Brutopreemiate hulka ei arvata kindlustusandjale või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaalile makstud edasikindlustuse kindlustuspreemiaid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja;
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
 7) elukindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,02 kuni 0,25 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali vara ja brutopreemiate kogusummast. Brutopreemiate hulka ei arvata kindlustusandjale või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaalile makstud edasikindlustuse kindlustuspreemiaid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja;
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
 71) edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,5 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali edasikindlustuse brutopreemiatest. Edasikindlustuse brutopreemiate hulka ei arvata edasikindlustusandjale makstud edasikindlustuse kindlustuspreemiaid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja;
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
 8) kindlustusmaakleri või vastava välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali korral 0,5 kuni 5 protsendiga kindlustusmaakleri või vastava Eesti filiaali kogutud vahendustasude kogusummast;
 9) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja korral 0,1 kuni 0,7 protsendiga ärituludest;
 10) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja korral 0,1 kuni 0,5 protsendiga ärituludest;
 11) e-raha asutuse või välisriigi e-raha asutuse Eesti filiaali korral 0,05–0,5 protsendiga e-raha asutuse või vastava Eesti filiaali varast.

 (3) Vara käesoleva seaduse tähenduses on vastavalt õigusaktidele konsolideerimata bilansi vara kirjete summa kokku.

§ 40. Järelevalvetasu mahuosa määra kehtestamine

 (1) Järelevalvetasu mahuosa määr kehtestatakse kalendriaastaks protsendina käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 sätestatud piires. Määra kehtestab rahandusminister määrusega 15 päeva jooksul pärast Inspektsiooni eelarve kinnitamist nõukogu poolt.

 (2) Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud investeerimisfondide korral võib nõukogu näha ette erinevaid mahuosa määrasid, lähtuvalt valitsetavate investeerimisfondide tüübist või investeerimisfondide tingimustes või põhikirjas ette nähtud investeerimispoliitikast.

 (3) Järelevalvetasu mahuosa määr on ühtne kõigile samal tegevusalal tegutsevatele isikutele ja välisriigi äriühingute Eesti filiaalidele.

 (4) Järelevalvetasu mahuosa määra rakendatakse järelevalvetasu ettemakse ja lõppmakse arvutamisel.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 41. Järelevalvetasu ettemakse arvutamine

 (1) Krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi järelevalve subjekti Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

 (2) Elukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga, ja Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu brutopreemiate kahekordne kogusumma.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu brutopreemiate kahekordne kogusumma.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]

 (31) Edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu kahekordne edasikindlustuse brutopreemiate kogusumma.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Kindlustusmaakleri järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud vahendustasude kogusumma.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

 (5) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

 (6) Lõpetamise korral võetakse aluseks likvideerimisbilanss.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 42. Järelevalvetasu lõppmakse arvutamine

 (1) Krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi järelevalve subjekti Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.

 (2) Elukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga, ning Inspektsioonile esitatud eelmise aasta brutopreemiate kogusumma.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta brutopreemiate kogusumma.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]

 (31) Edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta edasikindlustuse brutopreemiate kogusumma.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Kindlustusmaakleri järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud vahendustasude kogusumma.

 (5) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.

 (6) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta kestel võetakse järgneva eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel aluseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud vara ja eelmise aasta brutopreemiate kogusumma 31. detsembri seisuga.

 (7) Lõpetamise korral võetakse aluseks likvideerimisbilanss.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 43. Järelevalvetasu tasumine

 (1) Järelevalvetasu summa tasumiseks saadab Inspektsioon vastavasisulise ettekirjutuse.

 (2) Järelevalvetasu tasutakse ettemakse ja lõppmaksena. Inspektsiooni eelarveaastal (edaspidi eelarveaasta) selle eelarveaasta eest tasumisele kuuluva järelevalvetasu lõplikuks suuruseks on järelevalvetasu lõppmakse summa.

 (3) Lõppmaksest suurema järelevalvetasu ettemakse korral tagastab Inspektsioon enammakstud järelevalvetasu käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks.

 (4) Lõppmaksest väiksema järelevalvetasu ettemakse korral tasutakse lõppmaksena lõppmakse ja tasutud ettemakse vahe käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks.

 (5) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa ulatuses.

 (6) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja filiaal tasub rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale pooles ulatuses.

 (7) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa pooles ulatuses.

 (8) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja filiaal tasub rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale veerandi ulatuses.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 8 sätestatud juhul võrdub kindlustusmaakleri järelevalvetasu kapitaliosa summa 1000 euroga.

 (10) Järelevalvetasu tasutakse Inspektsiooni kontole.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 44. Järelevalvetasu maksmise tähtaeg

 (1) Eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa ettemakse ja kapitaliosa tasutakse eelneva aasta 31. detsembriks.

 (2) Järelevalvetasu mahuosa lõppmakse tasutakse eelarveaasta 1. septembriks.

 (3) Rahastamiskohustuse tekkimisel jooksva aasta kestel tasutakse järelevalvetasu kapitaliosa 30 päeva jooksul pärast selle kohustuse tekkimist.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 45. Järelevalvetasu tasumata jätmise tagajärg

  Kui järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik ei tasu järelevalvetasu ettenähtud tähtaja jooksul, on Inspektsioonil õigus anda järelevalvetasu maksmiseks kohustav ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

3. jagu Menetlustasu 
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 451. Menetlustasu

  Menetlustasu on taotluse esitaja või toimingu läbiviimist taotleva isiku poolt tasutav kohustuslik makse käesolevas seaduses kehtestatud määras Inspektsiooni poolt käesolevas seaduses ette nähtud avalduse läbivaatamise või toimingu sooritamise eest.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 452. Menetlustasu maksja

  Menetlustasu maksja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, juriidiline isik või välismaa äriühingu filiaal, kes taotleb Inspektsioonilt taotluse läbivaatamist või toimingu sooritamist.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 453. Esmase tegevusloa taotlemine

 (1) Krediidiasutuse tegevusloa, samuti riigis, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik (edaspidi kolmas riik), registreeritud krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel tasutakse menetlustasu 1500 eurot.

 (2) Kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, e-raha asutuse või fondivalitseja tegevusloa taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot.

 (3) Kolmandas riigis registreeritud kindlustusandja, investeerimisühingu, e-raha asutuse või fondivalitseja filiaali asutamiseks Eestis, samuti kolmandas riigis registreeritud fondivalitseja ning investeerimisühingu poolt Eestis piiriülese teenuse osutamiseks loa taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot.

 (4) Kindlustusmaakleri või kolmandas riigis registreeritud kindlustusmaakleri filiaali kindlustusvahendajate registrisse kandmise taotlemisel tasutakse menetlustasu 150 eurot.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 454. Täiendava tegevusloa taotlemine

  Krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja või fondivalitseja poolt täiendava tegevusloa taotlemisel tasutakse menetlustasu 500 eurot.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 455. Väärtpaberite avaliku pakkumise registreerimise taotlemine

  Väärtpaberite, välja arvatud investeerimisfondide aktsiate ja osakute, avaliku pakkumise, kauplemis- või noteerimisprospekti registreerimise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 456. Ülevõtmispakkumise kooskõlastamise taotlemine

  Ülevõtmispakkumise kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 457. Fondi tingimuste, nende muutmise ja välisriigi fondi osakute või aktsiate pakkumise registreerimise taotlemine

 (1) Lepingulise fondi tingimuste registreerimise või aktsiaseltsina asutatava fondi asutamise kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot.

 (2) Lepingulise fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja muutmise registreerimise taotlemisel tasutakse menetlustasu 200 eurot.

 (3) Välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise registreerimise taotlemisel tasutakse menetlustasu 600 eurot.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 458. Reglemendi muudatuste kooskõlastamise taotlemine

  Reguleeritud väärtpaberituru reglemendi muudatuste ja mitmepoolse kauplemissüsteemi reglemendi muudatuste kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 250 eurot.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 459. Väärtpaberiarveldussüsteemi reeglite muudatuste kooskõlastamise taotlemine

  Väärtpaberiarveldussüsteemi reeglite muudatuste kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 250 eurot.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 4510. Menetlustasu tasumine

 (1) Menetlustasu tasutakse enne taotluse esitamist või toimingu sooritamist.

 (2) Menetlustasu tasutakse Inspektsiooni kontole.

 (3) Menetlustasu tasumise korral näidatakse menetlustasu tasumist tõendaval dokumendil toimingu nimetus, mille eest menetlustasu tasuti, või viide käesoleva seaduse sättele, mille alusel toimingu tasu tasuti. Samuti märgitakse menetlustasu tasumist tõendaval dokumendil isiku nimi, kelle eest toimingu tasu tasuti.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 4511. Menetlustasu tasumisest vabastamine

  Käesoleva seaduse § 457 lõikes 2, §-des 458ja 459 sätestatud menetlustasu ei tasuta juhul, kui muudatused tingimustes, põhikirjas, reglemendis või reeglites on tingitud muudatustest õigusaktides.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 4512. Menetlustasu tagastamine

 (1) Menetlustasu tasunud isikul on õigus taotleda tasutud menetlustasu tagastamist käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alusel kahe aasta jooksul tasumise päevast arvates.

 (2) Inspektsioon teeb otsuse taotluse kohta 20 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

 (3) Menetlustasu tagastamise taotlemisel esitatakse Inspektsioonile kirjalik avaldus ja menetlustasu tasumist tõendav dokument.

 (4) Inspektsioon tagastab menetlustasu 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse jõustumisest arvates.

 (5) Inspektsioon ei vaata menetlustasu tagastamise taotlust läbi, kui menetlustasu tagastamise taotluse kohta on tehtud Inspektsiooni otsus.

 (6) Tasutud menetlustasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui:
 1) menetlustasu on tasutud ettenähtust suuremas summas;
 2) esitatud taotlus jäetakse läbi vaatamata;
 3) menetlustasu on tasunud isik, kes käesoleva seaduse kohaselt on menetlustasu tasumisest vabastatud;
 4) menetlustasu tasunud isik loobub toimingust või taotluse esitamisest enne Inspektsiooni pöördumist.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

5. peatükk KOOSTÖÖ 

§ 46. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

 (1) Inspektsioon osaleb oma pädevuse piires rahvusvahelistes organisatsioonides ja teeb nendega koostööd.

 (2) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni:
 1) tütarettevõtjast investeerimisühingule, krediidiasutusele, fondivalitsejale, e-raha asutusele või kindlustusandjale (edaspidi finantsasutused), keda otseselt või kaudselt kontrollib välisriigi, mis ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riik (edaspidi kolmas riik), õigusaktide alusel tegutsev või kolmandas riigis asuv emaettevõtja (edaspidi kolmanda riigi emaettevõtja), tegevusloa andmisest ja esitab seejuures konsolideerimisgrupi struktuuri;
 2) kolmanda riigi emaettevõtja poolt finantsasutuses sellise osaluse omandamisest, et finantsasutusest saab kolmanda riigi emaettevõtja tütarettevõtja;
 3) kõigist asjaoludest, mis takistavad finantsasutuste asutamist või teenuste osutamist kolmandas riigis;
 4) kõigist otsustest krediidiasutuse tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise kohta.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (3) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni selle nõudmisel:
 1) igast tegevusloa taotlusest, mida esitab kolmanda riigi emaettevõtja iga otsene või kaudne tütarettevõtja;
 2) igast taotlusest, millega kolmanda riigi emaettevõtja omandaks finantsasutuses osaluse, mille tagajärjel finantsasutusest saaks kolmanda riigi emaettevõtja tütarettevõtja.

 (31) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Panganduskomiteed kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatavale filiaalile tegevusloa andmisest.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (4) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike (edaspidi lepinguriik):
 1) igast kehtivat tegevusluba omava Eestis registreeritud reguleeritud väärtpaberituru korraldaja poolt korraldatavast reguleeritud väärtpaberiturust, mis vastab väärtpaberituru seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ja koostab neist nimekirja (edaspidi käesolevas paragrahvis turunimekiri);
 2) igast muudatusest turunimekirjas;
 3) väärtpaberituru seaduse täitmise üle finantsjärelevalvet teostavatest asutustest ja isikutest ning nende ülesannetest ja õigustest teha koostööd välisriigi finantsjärelevalve asutustega, seaduse alusel sõlmitud kokkulepetest ja nende tingimustest, millega volitatakse kolmandat isikut alaliselt täitma väärtpaberituru seaduses sätestatud järelevalve ülesannet.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (5) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni regulaarselt järgmistest otsustest:
 1) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele finantsasutuste filiaali asutamiseks esitatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise otsus;
 2) lepinguriigi krediidiasutuse Eesti filiaali suhtes edasiste rikkumiste takistamiseks kohaldatud meetmete ja karistuste otsus;
 3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele kindlustusandjate piiriülese teenuse osutamiseks esitatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise otsus.

 (6) Euroopa Komisjoni nõudmisel peatab Inspektsioon kuni kolmeks kuuks otsuse tegemise finantsasutuste tegevusloa taotluse või finantsasutuses olulise osaluse omandamise menetluses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule juhul, kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud asjaolu.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 47. Koostöö välisriikide finantsjärelevalve asutustega

 (1) Inspektsioon teeb oma ülesannete täitmiseks ja teabe vahetamiseks koostööd välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning välisriikide muude pädevate asutuste või isikutega, sealhulgas välisriigis likvideerimis- ja pankrotimenetluse või sarnase menetluse rakendajatega, hoiuste tagamise ja investori kaitse skeemide korraldajatega, välisriigi emitendi ja finantsasutuse raamatupidamise ja aruandluse õigsuse üle järelevalvet teostavate isikutega ning välisriigi finantsasutust auditeeriva audiitori üle järelevalvet teostavate isikutega.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Inspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöösubjektidele edastada, neilt saada ja nendega vahetada oma ülesannete täitmiseks vajalikku konfidentsiaalset teavet. Selliselt edastatud, saadud ja vahetatud teavet käsitatakse konfidentsiaalsena. Isikuandmete edastamisel välisriiki kohaldatakse isikuandmete kaitse seaduse §-s 28 sätestatut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule on Inspektsioonil õigus konfidentsiaalset teavet edastada üksnes juhul, kui konfidentsiaalse teabe saajal lasub kohustus hoida saadud teavet konfidentsiaalsena ja seda kasutatakse üksnes finantsjärelevalve teostamise eesmärgil. Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud teavet kasutada üksnes finantsjärelevalve teostamise eesmärgil.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö käigus saadud teavet võib avaldada käesoleva seaduse § 54 lõike 4 punktides 1–10 sätestatud juhtudel, kui välisriigi finantsjärelevalve asutuse, välisriigi muu pädeva asutuse või isikuga on sõlmitud vastav kokkulepe.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (5) –(6)
[Kehtetud – RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

 (7) Inspektsioonil on õigus kasutada käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega talle antud pädevust ja õigusi, et täita välisriigi finantsjärelevalve asutuse taotlust teabe saamiseks, õiguse kitsendamiseks või muu akti või muu toimingu tegemiseks, kui see on välisriigi finantsjärelevalve asutuse hinnangul tema läbiviidava järelevalvetegevuse jaoks vältimatult vajalik.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud finantsjärelevalve asutuse taotlus peab olema põhjendatud, välja arvatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse taotlus.

 (9) Inspektsioonil on õigus keelduda lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse taotluse täitmisest üksnes järgmistel juhtudel:
 1) taotluse täitmine võib kahjustada Eesti suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda;
 2) sama asjaolu tõttu või isiku suhtes on algatatud menetlus Eesti kohtus;
 3) Eesti kohus on teinud sama isiku suhtes samadel asjaoludel kohtuotsuse, mis on jõustunud.

 (10) Inspektsioon teatab taotluse esitanud välisriigi finantsjärelevalve asutusele taotluse täitmisest keeldumisest, tuues keeldumise aluse ja põhjendused.

 (11) Lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega ning muude käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koostöösubjektidega teabe vahetamise täpsem kord on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.09.2006, lk 1–25), artiklis 15.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 471. Koostöö finantsjärelevalve teostamisel

 (1) Eestis filiaali kaudu tegutseva välisriigi finantsasutuse üle järelevalvet teostaval lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ja Inspektsiooniga sõlmitud vastava kokkuleppe korral kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel on õigus pärast Inspektsiooni teavitamist viia läbi finantsjärelevalveks vajaliku teabe kontrollimiseks filiaali kohapealne kontroll, välja arvatud Inspektsiooni keeldumise korral käesoleva seaduse § 47 lõikes 9 sätestatud alusel. Inspektsioonil on õigus osaleda filiaali kohapealses kontrollis. Eestis sooritatud turukuritarvituse asjades väärtpaberituru seaduse tähenduses juhib ja kontrollib järelevalvemenetlust Inspektsioon.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Inspektsioonil on õigus finantsjärelevalveks vajaliku teabe kontrollimiseks viia läbi finantsasutuse lepinguriigis ja vastava kokkuleppe olemasolu korral ka kolmandas riigis asuva filiaali kohapealne kontroll, olles sellest eelnevalt teavitanud vastava välisriigi finantsjärelevalve asutust. Lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel on õigus osaleda filiaali kohapealses kontrollis.

 (3) Kui Eestis toimub kohe või tähtaja möödudes äriühingu kapitalis osalust andvate või võimaldavate väärtpaberite avalik pakkumine ja selle äriühingu registreeritud asukoht asub Eestist väljaspool lepinguriigis ja tema aktsiate või muude sarnaste väärtpaberite suhtes on esitatud taotlus nende kauplemisele võtmiseks lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul, teeb Inspektsioon seoses väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti registreerimisega koostööd äriühingu registreeritud asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega.

 (4) Inspektsioon konsulteerib ja vahetab lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega asjakohast teavet ja dokumente aktsionäride, osanike või liikmete ning juhtide sobivuse ja nõuetele vastavuse hindamisel, kui krediidiasutuse tegevusloa taotleja või olulise osaluse omandaja on lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, ning krediidiasutuse tegevuse pideva järelevalve käigus.

 (5) Inspektsioon teavitab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kui tal on põhjendatud kahtlus, et tema järelevalve alla mittekuuluv isik on teise lepinguriigi territooriumil rikkunud käesolevas seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusakti.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (6) Inspektsioon algatab järelevalvemenetluse teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt niisuguse teabe saamisel, mis viitab, et finantsjärelevalve subjekt on rikkunud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusakti. Inspektsioon teavitab teabe esitanud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust järelevalvemenetluse tulemusest ning võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 472. Ühisotsustusmenetlus lepinguriigi pädeva asutusega

 (1) Inspektsioon sõlmib krediidiasutuste seaduse §-des 867ja 8641 sätestatud loa andmiseks ühisotsustusmenetluses emaettevõtja üle järelevalvet teostava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega kokkuleppe loataotluse menetlemise üksikasjade ja kohaldatava ajakava kohta.

 (2) Inspektsioon kuulab ära Euroopa Majanduspiirkonnas tegutseva emaettevõtja Eesti tütarettevõtja seisukoha ning vahetab asjakohast teavet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädeva asutusega.

 (3) Inspektsioon esitab ühisotsustusmenetluses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevale asutusele soolo ja konsolideeritud andmete baasil oma põhjendatud seisukoha ning asjas vajalikud reservatsioonid.

 (4) Inspektsioon teeb koos lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühisotsuse, milles märgitakse otsuse faktiline ja õiguslik alus ning asjas vajalikud reservatsioonid emaettevõtja ja tütarettevõtja kohta eraldi.

 (5) Krediidiasutuste seaduse § 97 lõike 3 alusel konsolideeritud järelevalve teostamise korral esitab Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe kavandi lepinguriigi pädevale asutusele, kes teostab järelevalvet Eesti ettevõtja tütarettevõtja üle.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 48. Teabe andmine

 (1) Inspektsioonil on õigus saada Eesti Pangalt, Rahandusministeeriumilt ja teistelt riigiasutustelt teavet, mis on vajalik Inspektsiooni ülesannete täitmiseks.

 (2) Inspektsioonil on kohustus anda Eesti Pangale ja Rahandusministeeriumile teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

§ 481. Inspektsiooni abistamise kohustus

 (1) Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused on oma pädevuse piires kohustatud Inspektsiooni abistama.

 (2) Inspektsioonil on õigus tutvuda kriminaalmenetluses ning väärteoasja menetluses kogutud tõenditega, mis viitavad käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusakti rikkumisele.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 49. Inspektsiooni koostöö Eesti Panga, Rahandusministeeriumi ja muude riigiasutustega õigusloome vallas

 (1) [Kehtetu – RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

 (2) Inspektsioonil on õigus esitada Eesti Pangale, Vabariigi Valitsusele, Rahandusministeeriumile ja muudele riigiasutustele ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ning ülevaateid finantssektori tegevust ja finantsjärelevalvet käsitlevate õigusaktide mõju ja rakendamise kohta, samuti selliseid ettepanekuid ning ülevaateid avalikustada.

 (3) Kui Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi või muu riigiasutuse poolt väljatöötatav või muudetav õigusakt reguleerib finantsjärelevalve subjekti või Inspektsiooni tegevust või muul viisil mõjutab finantsjärelevalve eesmärgi saavutamist, kooskõlastatakse õigusakti eelnõu Inspektsiooniga.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 50. Koostöö kokkulepe

 (1) Inspektsioon võib sõlmida kahe- või mitmepoolse kokkuleppe koostöö korraldamiseks Eesti Panga, Rahandusministeeriumi või muu riigiasutusega, kui selline koostöö on vajalik, et aidata kaasa finantsjärelevalve eesmärgi saavutamisele.

 (2) Inspektsioon, Rahandusministeerium ja Eesti Pank teevad kirjaliku kokkuleppe alusel koostööd aruandluse kogumisel ja analüüsimisel, õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ning teabe vahetamisel finantssektori olukorda oluliselt mõjutavate sündmuste korral.

§ 501. Koostöö finantsjärelevalve subjektidega ja teiste isikutega

  Inspektsioon saadab soovitusliku iseloomuga juhendi eelnõu enne selle juhendi väljaandmist ja käesoleva seaduse § 49 lõike 3 kohaselt Inspektsioonile kooskõlastamiseks esitatud õigusakti eelnõu enne selle kooskõlastamist asjasse puutuvatele finantsjärelevalve subjektidele, reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberite emitentidele ja võimaluse korral investorite või finantsjärelevalve subjektide klientide huve esindavatele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

6. peatükk ARUANDLUS JA TEGEVUSE AVALIKUSTAMINE 

§ 51. Aastaaruanne

 (1) Inspektsiooni aastaaruanne koosneb Inspektsiooni tegevusaruandest, tulude-kulude aruandest ja audiitori järeldusotsusest.

 (2) Nõukogu kinnitab Inspektsiooni aastaaruande kolme kuu jooksul eelarveaasta lõppemisest.

 (3) Inspektsiooni tulude-kulude aastaaruande auditeerib Eesti Panga audiitor.

 (4) Nõukogu poolt kinnitatud Inspektsiooni aastaaruanne esitatakse koos Eesti Panga aastaaruandega Riigikogule. Riigikogu kuulab ära juhatuse esimehe ettekande Inspektsiooni aastaaruande kohta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007]

§ 52. Inspektsiooni aastaraamat

 (1) Inspektsioon annab igal aastal välja Inspektsiooni aastaraamatu.

 (2) Kohustuslikult avaldatakse Inspektsiooni aastaraamatus nõukogu kinnitatud Inspektsiooni aastaaruanne ja Inspektsiooni poolt antud soovituslike juhendite loetelu ning vastavad selgitused, samuti koondülevaade finantsjärelevalve subjektide tegevuse kohta eelmisel kalendriaastal.

§ 53. Inspektsiooni tegevuse avalikustamine

 (1) Nõukogu otsused avaldatakse Inspektsiooni poolt tema veebilehel. Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 7 ja 8 ning § 54 lõikes 2 nimetatud teavet sisaldavad otsused ei ole avalik teave, välja arvatud teave juhatuse esimehega ametilepingu lõpetamise asjaolude kohta.

 (2) Juhatuse otsused ei ole avalik teave ning need avaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud juhtudel ja korras.

 (3) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel:
 1) käesoleva seaduse § 57 alusel antud soovituslikud juhendid;
 2) Euroopa Liidu õigusaktides liikmesriigile jäetud riigisiseste valikute sätestamise Eesti vastavates õigusaktides;
 3) järelevalvetegevuses kasutatavad meetodid ja üldkriteeriumid vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee juhistele.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (4) Inspektsioon avalikustab oma veeblilehel rahandusministri kehtestatud korras ja ulatuses andmed:
 1) Eesti finantsjärelevalve subjektide, nende välisriigis asuvate filiaalide, tütarettevõtjate, esinduste ning nende poolt välisriigis piiriüleste teenuste osutamise kohta;
 2) käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduste alusel vastavat Eestis tegutsemise õigust omavate välisriigi isikute või institutsioonide Eestis asuvate filiaalide, esinduste ning nende poolt Eestis piiriüleste teenuste osutamise kohta;
 3) tunnustatud reitinguagentuuride nimekirja, reitinguagentuuride nimekirja kandmise tingimused ja vastava menetluskäigu.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

§ 54. Kontrollimisandmete salastatus

 (1) Inspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus ei ole avalik.

 (2) Finantsjärelevalve käigus finantsjärelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud teave, sealhulgas andmed, dokumendid ja muu teave, finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki andmekandjal on konfidentsiaalsed.

 (3) Teave ei ole konfidentsiaalne, kui see on avalikustatud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes või nende alusel antud õigusaktides ettenähtud korras või kui avalikustatava teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha andmeid konkreetse isiku kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine on lubatud:
 1) kriminaalasja arutavale kohtule ja uurimisorganile seoses finantsjärelevalve teostamisel avastatud tegudega, samuti finantsjärelevalve subjekti, selle juhi või töötaja tegudega, millel on kuriteo tunnused;
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]
 2) halduskohtule finantsjärelevalve teostamisega seotud asjades;
 3) Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga töötajatele ning Rahandusministeeriumi teenistujatele, kui see on vajalik nende tööülesannete täitmiseks tingimusel, et nad on seaduse alusel kohustatud hoidma ametisaladust;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 4) kohtule ja finantsjärelevalve subjekti likvideerijale, ajutisele haldurile või pankrotihaldurile finantsjärelevalve subjekti likvideerimis- või pankrotimenetluses, samuti krediidiasutuse moratooriumihaldurile või kindlustusseltsi erirežiimihaldurile nende ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;
 5) Tagatisfondile tema ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;
 6) finantsjärelevalve subjekti audiitorile tema tegevuseks vajalikus ulatuses;
 7) rahvusvahelisele organisatsioonile käesoleva seaduse §-s 46 või välisriigi pädevale asutusele või isikule käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud juhul;
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]
 8) Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale kogumispensionide seaduses ja Tagatisfondi seaduses sätestatud ulatuses;
 9) depoopangale investeerimisfondide seaduses ja kogumispensionide seaduses sätestatud ulatuses;
 10) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajale tema ülesannete tavapäraseks täitmiseks seoses arveldussüsteemi liikme poolse võimaliku rikkumisega.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

 (5) Inspektsioonil on õigus täielikult või osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või -leping nende andmisest või sõlmimisest arvates, kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

 (6) Inspektsioonil on õigus avalikustada finantsjärelevalve subjektide kohta süstematiseeritud või statistilisi andmeid, mis kajastavad üldistatud kujul järelevalve subjekti finantsseisundit, tema poolt pakutavaid teenuseid või tema tegevust ning selles toimuvaid muutusi. Andmete avalikustamine on lubatud vaid juhul, kui nende põhjal ei ole võimalik kindlaks teha finantsjärelevalve subjekti üksikkliendi andmeid või koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvat finantsjärelevalve subjekti üksikklienti.
[RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]

7. peatükk ÕIGUSAKTID JA VASTUTUS 

§ 55. Juhatuse otsused ja ettekirjutused ning juhatuse ja juhatuse liikme korraldused

 (1) Juhatus teeb otsuseid ja ettekirjutusi ning annab Inspektsiooni nimel korraldusi.

 (11) Juhatus teeb ühisotsustusmenetlustes ühisotsuseid koos lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega seaduses sätestatud juhtudel.
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Juhatuse liige annab Inspektsiooni nimel korraldusi käesoleva seaduse § 221 lõikes 1 nimetatud küsimustes.

 (3) Juhatuse otsuse ja ettekirjutuse, juhatuse või juhatuse liikme korralduse ning finantsjärelevalve toimingu peale võib esitada kaebuse halduskohtule seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 56. Juhatuse esimehe käskkirjad

  Juhatuse esimees annab käskkirju Inspektsiooni-sisese tegevuse korraldamise ja juhtimisega seotud küsimustes.

§ 57. Inspektsiooni juhendid

 (1) Inspektsioonil on õigus välja anda soovitusliku iseloomuga juhendeid finantssektori tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks.

 (2) Inspektsioonil on õigus kaasata soovitusliku iseloomuga juhendite väljatöötamisse eksperte ja finantsjärelevalve subjektide esindajaid.

 (3) Inspektsiooni soovitusliku iseloomuga juhendid kiidab heaks juhatus oma otsusega ja need avaldatakse käesoleva seaduse § 53 lõikes 3 sätestatud viisil.

§ 58. Inspektsiooni vastutus

 (1) Inspektsiooni vastutus finantsjärelevalve teostamisel rikutud õiguste ja tekitatud kahju eest, samuti rikutud õiguste taastamise ja tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord sätestatakse seadusega.

 (2) Finantsjärelevalve teostamisega mitteseotud kahju eest vastutab Inspektsioon eraõiguse sätete kohaselt oma eelarves ettenähtud vahendite piires. Inspektsiooni eelarves ettenähtud vahendite ebapiisavuse korral hüvitab kahju Eesti Pank.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 59. Inspektsiooni tegevuse alustamine

  Inspektsioon alustab tegevust 2002. aasta 1. jaanuaril.

§ 60. Nõukogu ja juhatuse liikmete nimetamine

 (1) Vabariigi Valitsus ja Eesti Panga Nõukogu nimetavad nõukogu liikmed ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

 (2) Nõukogu esimese koosoleku kutsub kokku rahandusminister 20 päeva jooksul kõigi nõukogu liikmete nimetamisest.

 (3) Nõukogu esimese koosoleku päevakorda võetakse vähemalt käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud isikute hulgast juhatuse esimehe valimine.

 (4) Nõukogu nimetab juhatuse liikmed käesolevas seaduses sätestatud korras mitte hiljem kui 2002. aasta 30. juuniks.

§ 61. Inspektsiooni tegevuse alustamine

 (1) Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor, Kindlustusinspektsiooni peadirektor ja Eesti Panga Pangainspektsiooni juhataja või nende ülesandeid täitev isik täidab käesolevas seaduses sätestatud juhatuse liikme ülesandeid, kui ta on andnud hiljemalt 2001. aasta 10. juuniks sellekohase kirjaliku nõusoleku teda ametisse nimetanud isikule või organile. Eelnimetatud isiku poolt nõusoleku andmisest keeldumise korral vabastatakse ta teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 116 alusel või lõpetatakse temaga tööleping Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 86 punkti 3 alusel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute volitused kehtivad nõukogu esimese koosoleku toimumise päevale järgnevast päevast kuni juhatuse liikmete volituste alguseni käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud korras.

 (3) Kuni käesoleva seaduse § 60 lõikes 4 sätestatud juhatuse liikmete volituste alguseni on juhatus kolmeliikmeline.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutest koosnev juhatus (edaspidi juhatus) on otsustusvõimeline, kui kohal on kõik juhatuse liikmed. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas kaks juhatuse liiget.

 (5) Juhatus annab nõukogule aru viimase poolt kehtestatud korras Inspektsiooni tegevuse alustamise toimingute kava täitmisest.

§ 62. Teenistus- ja töösuhete jätkumine või lõppemine

 (1) Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametnik ning Eesti Panga Pangainspektsiooni töötaja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud töötajatele esitatavatele nõuetele ja esitab hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks juhatusele vastava avalduse, võetakse Inspektsiooni tööle alates 2002. aasta 1. jaanuarist. Sellisel juhul loetakse Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametniku teenistussuhe lõppenuks avaliku teenistuse seaduse § 114 alusel 2001. aasta 31. detsembrist.

 (2) Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametnik ja Eesti Panga Pangainspektsiooni töötaja, kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud töötajatele esitatavatele nõuetele või ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust, vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 116 alusel või lõpetatakse temaga tööleping Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 86 punkti 3 alusel.

 (3) Finantsinspektsioonis tööle asunud isiku staaži antud tööandja juures arvestatakse tema tööle asumisest või teenistusse nimetamisest Eesti Pangas, Kindlustusinspektsioonis või Väärtpaberiinspektsioonis.

§ 63. Vara üleandmine ja varaliste kohustuste täitmine

 (1) Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni valduses ja kasutuses oleva ning Inspektsiooni tegevuseks vajaliku riigi vara annab riigivara valitseja tasuta Inspektsioonile üle hiljemalt 2002. aasta 1. jaanuariks.

 (2) Enne 2002. aasta 1. jaanuari Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni tegevusest tekkinud varaliste kohustuste eest vastutab riik ja Eesti Panga Pangainspektsiooni tegevusest tekkinud varaliste kohustuste eest Eesti Pank oma eelarves ettenähtud vahendite arvel.

§ 64. Seaduse kohaldamine

 (1) 2002. aasta 1. jaanuaril Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Eesti Panga Pangainspektsiooni menetluses olevad haldus- ja haldusõiguserikkumiste asjad ja esitatud, kuid menetlusse võtmata taotlused, antakse üle Inspektsioonile, kes viib need lõpule kooskõlas käesoleva seaduse ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustega.

 (2) 2002. aasta 1. jaanuaril kohtu menetluses olevas väärtpaberituru- või kindlustusjärelevalve teostamisest tulenevas asjas, milles riiki esindab seaduse või üld- või erivolituse alusel Väärtpaberiinspektsioon või Kindlustusinspektsioon või milles protsessiosaliseks pangajärelevalve teostamisega seotud vaidluses oli Eesti Pank, esindab edaspidi samas asjas riiki või astub Eesti Panga asemele Inspektsioon.

 (3) Enne Inspektsiooni tegevuse alustamist käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seaduste alusel pädeva organi poolt antud tegevusload, muud load või muud halduse üksikaktid kehtivad kuni nende tähtaja lõppemiseni või nende kehtetuks tunnistamiseni.

 (4) 2002. ja 2003. aastal võib Inspektsiooni kulusid osaliselt katta Eesti Panga eelarves ettenähtud vahenditest või riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelistest assigneeringutest.

 (5) Inspektsiooni kulude osalisel katmisel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel võib kehtestada käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud järelevalvetasu määradest madalamad määrad.

 (6) Kuni 2005. aasta eelarveaasta lõpuni rakendatakse kohustuslike pensionifondide vara valitsemise suhtes 0,02- kuni 0,1-protsendilist järelevalvetasu mahuosa piirmäära.

 (7) Käesolevas seaduses eurodes väljendatud summad arvestatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga vahetuskursi alusel.
[RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]

§ 65. Järelevalvetegevust kajastav teave

 (1) Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Eesti Panga Pangainspektsiooni järelevalvetegevust kajastav mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave antakse üle Inspektsioonile.

 (2) Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Pangainspektsiooni järelevalvetegevuse käigus saadud konfidentsiaalset teavet võib juhatuse liige ja Inspektsiooni töötaja avaldada teisele juhatuse liikmele ja Inspektsiooni töötajale, kellele see teave on vajalik tema tööülesannete täitmiseks.

§ 66. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. juunil.

 (2) Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktid 4-7, § 14 lõige 5, § 18 lõige 2 ja lõike 3 punktid 3, 4, 8, 10, 13-15, §-d 20-22, 29, 51, 52, § 53 lõige 3 ning §-d 54, 55, 57 ja 58 jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Käesoleva seaduse § 53 lõige 4 jõustub 2002. aasta 1. juulil.