Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm
Vastu võetud 31.01.2006 nr 11
RTL 2006, 14, 224
jõustumine 10.02.2006
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
10.12.2007 | RTL 2007, 98, 1636 | 23.12.2007 |
Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» § 391 lõike 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus sätestab jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning kehtestab jetijuhi tunnistuse vormi.
(2) Määruse nõuded kehtivad Eesti territoriaalvetel ja laevatatavatel sisevetel. Määruse nõuded ei laiene erialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- ja treeningjetile võistluse ja treeningu ajal.
2. peatükk JETI OHUTU KASUTAMISE NÕUDED
§ 2. Jeti kasutamise üldnõuded
(1) Enne jeti kasutamist on selle juht kohustatud tutvuma tema poolt valitud sõidupiirkonnas kehtivate eeskirjadega, ilmateatega ja reaalsete ilmaoludega ning kavandama vastavalt sõidu marsruudi ja kestuse.
(2) Jeti veeskamisel tuleb vältida kalda pinnase kahjustamist ja keskkonnareostuse tekitamist.
(3) Jeti kasutamisel merel peab jetijuht täitma ohutu meresõidu reegleid ja jeti kasutamisel laevatatavatel sisevetel laevatatavatel sisevetel liiklemise korra nõudeid.
(4) Jeti kasutamisel peab juhil kaasas olema jetijuhi tunnistus ja jeti registreerimistunnistus.
[RTL 2007, 98, 1636 - jõust. 23.12.2007]
(5) Jett tuleb peatada järelevalveametnike nõudmisel dokumentide ja jeti kontrolliks. Kui seejuures nõutakse jetilt manöövrit, mis on ohtlik, võib jetijuht jätta korralduse täitmata, teatades sellest korralduse andnud järelevalveametnikule ning leppides kokku kontrollimist võimaldava koha suhtes.
[RTL 2007, 98, 1636 - jõust. 23.12.2007]
(6) Jetiga võib liigelda veekogul valgel ajal. Piiratud nähtavuse tingimustes, milleks on udu, sumu, vihmasadu jms, tuleb püsida kalda nähtavuspiirides ja valida liiklemiseks ohutu kiirus.
(7) Jetiga sõitjad on sõidu ajal kohustatud kandma sõitja kehakaalule vastava kandevõimega päästevesti või spetsiaalset ohuvesti.
(8) [ Kehtetu – RTL 2007, 98, 1636 - jõust. 23.12.2007]
§ 3. Jetijuhile jeti kasutamisel esitatavad nõuded
(1) Jetijuht on kohustatud:
1) enne väljasõitu kontrollima jeti korrasolekut ja varustuse komplektsust (pääste- või ohuvestid kõigile sõitjatele, piisav kütusetagavara, vähemalt 5 m / 8 mm elastne pukserots);
2) kalda nähtavuspiiridest kaugemal sõites lisaks punktis 1 nimetatud varustusele jetisõidule kaasa võtma sõidupiirkonnas toimiva veekindlas pakendis sidevahendi, käsikompassi või GPS (ülemaailmne kohamääramissüsteem) seadme ja visuaalselt nähtavate hädasignaalide andmist võimaldavad vahendid (säratuled, suitsusignaalid jms);
3) enne väljasõitu tutvustama kaassõitjatele jetisõidul kehtivaid ohutusnõudeid;
4) sõidu ajal pidevalt jälgima ümbritsevat veeala tagamaks jeti ohutu liiklemine ja teiste veekogu kasutajate ohutus;
5) sõidu ajal jälgima jeti tehnilist seisukorda ja tagama kaassõitjatele jetisõidu ohutus;
6) esimesel võimalusel teatama kahjustatud või teisaldatud navigatsioonimärgist, navigatsioonimärgistuse tulede kustumisest, ettenähtud asukohast äratriivimisest või muudest veeteedel avastatud ohtudest Veeteede Ametile ning avastatud reostusest Piirivalveametile;
7) sõltuvalt asjaoludest teatama esimesel võimalusel õnnetusjuhtumist piirivalvele, Veeteede Ameti koordinatsioonikeskusele või politseile.
(2) Jetijuhil on keelatud:
1) juhtida jetti narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olles või juhtimist segava haiguse korral. Alkoholisisaldus jetijuhi veres ei või ületada 0,2 promilli;
[RTL 2007, 98, 1636 - jõust. 23.12.2007]
2) anda juhtimine üle alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olevale või muude meditsiiniliste vastunäidustustega inimesele;
3) anda juhtimine üle isikule, kellel puudub jetijuhi tunnistus, välja arvatud õppesõidu korral;
4) vastavalt merel kokkupõrke vältimise reeglitele ja sisevetel liiklemise korrale takistada või segada teiste veesõidukite liiklemist;
[RTL 2007, 98, 1636 - jõust. 23.12.2007]
5) läheneda jetiga reisi- ja kaubakaidele ning seista nende lähedal, kui see segab reisi- või kaubalaevu;
6) sõita tähistatud ujumistsoonides ja läheneda jetiga merel ja laevatatavatel järvedel supelrandu tähistavatele poidele lähemale kui 100 meetrit;
7) väljuda jetiga merele või laevatatavatele sisevetele, kui jett pole tehniliselt korras.
§ 4. Liiklemine veekogul
(1) [ Kehtetu – RTL 2007, 98, 1636 - jõust. 23.12.2007]
(2) Seadmata ohtu iseennast ja kaassõitjaid on jetijuht kohustatud osutama abi veekogus avastatud ohus olevatele inimestele.
(3) Juhul kui jeti konstruktsioon seda võimaldab ja eriti pikkadel sõitudel on jetijuhil soovitatav kanda sõidul kaasas täiendavat varustust (tulekustuti, nuga, veekindel taskulamp, esmaabikomplekt, remonditööriistade komplekt, tagavaraküünlad, joogivesi).
§ 5. Liiklemine sadamas
(1) [Kehtetu – RTL 2007, 98, 1636 - jõust. 23.12.2007]
(2) [Kehtetu – RTL 2007, 98, 1636 - jõust. 23.12.2007]
(3) Sadamas peab jetijuht täitma sadama eeskirja nõudeid
[RTL 2007, 98, 1636 - jõust. 23.12.2007]
3. peatükk NÕUDED JETIJUHI TEOREETILISTELE TEADMISTELE JA PRAKTILISTELE OSKUSTELE
§ 6. Nõuded jetijuhi teoreetilistele teadmistele
Jetijuht peab teadma:
1) kuidas määrata ilmakaari kompassi ja päikese järgi;
2) kuidas määrata esemete nähtavuskaugust;
3) kuidas määrata jeti kiirust, kurssi ja läbitud vahemaad ning kuidas kasutada selleks GPS-i;
4) kuidas marsruuti eelnevalt läbi töötada ja teepunkte GPS-i laadida;
5) kuidas kasutada orienteerumiseks toodreid, poisid ja kaldamärke;
6) kuidas kasutada mere- ja järvekaarte, jõeatlast ja käsiraamatuid;
7) kuidas saada ilmateateid;
8) sõidupiirkonnas ilma ennustamiseks vajalikke ilmastikumärke;
9) kuidas juhtida jetti erinevates ilmaoludes;
10) meteoroloogia aluseid;
11) kuidas määrata tuule tugevust ja suunda;
12) kuidas tekib murdlainetus;
13) hädasignaale ja nende kasutamise korda;
14) rahvusvahelise signaalkoodi tähtsamaid ühelipulisi signaale;
15) jeti ehitust, selle osade nimetusi, vesiturbiini tööpõhimõtteid ja hüdrodünaamika aluseid;
16) bensiinimootori süsteeme ja hooldust;
17) peamiste sõlmede kasutamist;
18) kuidas juhtida jetti erineva tuule ja lainetusega ning sõitu madalas vees;
19) põhilisi jetisõiduga kaasnevaid ohtusid (pidurdusteekond, juhitamatus tühikäigul jt);
20) kuidas toimida ümberläinud või uppunud jetiga;
21) kuidas pukseerida teist jetti ja muid ujuvvahendeid ning järeleveetavate veespordivahendite kasutust;
22) kuidas kasutada pääste- ja tulekustutusvahendeid;
23) kuidas vältida keskkonnareostust merel, siseveekogul ja sadamas;
24) kuidas ja kellele teatada avastatud reostusest või reostusjuhtumist;
25) enesepääste võtteid, käitumist vees, hüpotermiat, esmaabi võtteid;
26) merel kokkupõrke vältimise reegleid (COLREG);
27) kehtivaid meresõiduohutus- ja sisevete alaseid õigusakte.
§ 7. Nõuded jetijuhi praktilistele oskustele
(1) Jetijuht peab oskama vahelduvates ilmastikutingimustes, sealhulgas murdlainetuses:
1) käivitada ja seisata jeti mootorit;
2) alustada sõitu turvalisest sügavusest;
3) liikuda ja manööverdada minimaalsetel mootoripööretel;
4) kontrollida jeti kiirust ja kiirendust;
5) randuda turvaliselt;
6) võtta peale kaassõitjaid, kui jeti konstruktsioonis on ette nähtud koht kaassõitja jaoks;
7) toimida pärast jeti ümberminekut või uppumist.
(2) Jetijuht peab oskama erinevatel kiirustel liigeldes:
1) hinnata ja säilitada merel asuvate objektide suhtes 100-meetrist distantsi;
2) peatuda määratud kohas veekogul;
3) sooritada kontrollitult pöördeid ja kujundit «8» ümber poide;
4) säilitada tasakaalu mootori ja rooli abil.
4. peatükk JETIJUHI ETTEVALMISTUS
§ 8. Jetijuhi ettevalmistuse korraldamine
(1) Jetijuhi tunnistuse taotlemiseks vajalikud teoreetilised teadmised võib omandada Veeteede Ameti poolt tunnustatud isiku korraldatud kursustel või iseseisvalt.
(2) Praktilised sõiduoskused tuleb jetijuhi tunnistuse taotlejatel omandada jetijuhi tunnistust omava isiku järelevalve all vähemalt 2 tunni ulatuses.
(3) Jetijuhi ettevalmistus peab hõlmama käesoleva määruse 3. peatükis nimetatut.
§ 9. Jetijuhi eksam
(1) Jetijuhi eksam seisneb teoreetiliste teadmiste kontrollis.
(2) Kursusi korraldav isik määrab eksami vastuvõtja või moodustab eksamikomisjoni. Eksami vastuvõtja ja eksamikomisjoni liikmed peavad omama jetijuhi tunnistust.
(3) Eksamiprotokolli vormistamise korraldab eksami vastuvõtja või eksamikomisjon. Eksamiprotokollile kirjutavad alla eksami vastuvõtja või kohalviibinud eksamikomisjoni liikmed.
(4) Eksamiprotokolli ühe eksemplari edastab kursusi korraldav isik Veeteede Ametile ja teise eksemplari Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele (edaspidi ARK) hiljemalt kolme tööpäeva jooksul eksami toimumisest.
(5) Kursusi korraldav isik on kohustatud teavitama Veeteede Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil või elektronposti teel kursuste ja eksami toimumise ajast ja kohast vähemalt viis tööpäeva enne nende algust.
(6) Jetijuhi tunnistuse taotlemiseks vajalikud teoreetilised teadmised iseseisvalt omandanud isik sooritab eksami kursusi korraldava isiku määratud eksami vastuvõtja või kursusi korraldava isiku poolt moodustatud eksamikomisjoni juures.
(7) Korduseksamit võib sooritada mitte varem kui ühe kuu möödumisel ebaõnnestunult sooritatud eksamist.
§ 10. Jetijuhi tunnistus
(1) Jetijuhi tunnistuse vorm on toodud määruse lisas.
(2) Jetijuhi tunnistus mõõtmetega 53,98*85,6 mm trükitakse turvaelementidega varustatud blanketile ja lamineeritakse.
§ 11. Jetijuhi tunnistuse väljastamine
(1) Jetijuhi tunnistuse väljastab ARK taotleja avalduse ja eksamiprotokolli alusel.
(2) Avalduse saab esitada viie tööpäeva möödumisel jetijuhi eksami edukalt sooritamisest.
(3) Kui jetijuhi tunnistuse taotleja ei ole 12 kuu jooksul pärast jetijuhi eksami edukalt sooritamist võtnud välja jetijuhi tunnistust, tuleb isikul uuesti edukalt sooritada jetijuhi eksam üldistel alustel.
(4) Jetijuhi tunnistus kehtib 10 aastat.
(5) Jetijuhi tunnistus vahetatakse taotleja avalduse alusel jetijuhi tunnistuse kehtivuse lõppemisel, kõlbmatuks muutumisel, omaniku andmete muutumisel või kui fotolt ei ole võimalik ära tunda jetijuhi tunnistuse omanikku.
(6) Jetijuhi tunnistuse duplikaadi väljastab ARK taotleja avalduse ja eksamiprotokolli või Veeteede Ameti või ARKi arhiivis olevate muude jetijuhi tunnistuse omamise õigust tõendavate dokumentide alusel. Duplikaat väljastatakse Eestis väljaantud jetijuhi tunnistuse kaotuse, varguse või hävimise korral. Kirjaliku teate saamisest arvates tunnistatakse välja antud kehtiva tähtajaga jetijuhi tunnistus kehtetuks. Duplikaat väljastatakse sama kehtivusajani, mis oli märgitud kaotatud, varastatud või hävinenud jetijuhi tunnistusel, välja arvatud juhul, kui kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui 12 kuud – sellisel juhul väljastatakse jetijuhi tunnistus kehtivusega 10 aastat.
(7) Jetijuhi tunnistuse ja duplikaadi saab taotleja ARK büroost kätte kümne tööpäeva jooksul alates avalduse esitamisele järgnevast päevast.
§ 12. Välisriigis sooritatud jetijuhi väljaõpe või välisriigis välja antud jetijuhi tunnistus
Välisriigis välja antud jetijuhi väljaõpet tõendava dokumendi alusel ei väljastata Eesti Vabariigi jetijuhi tunnistust ja välisriigis välja antud jetijuhi tunnistust ei vahetata Eesti Vabariigi jetijuhi tunnistuse vastu.
5. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 13. Paragrahv 11 lõike 3 kohaldamine
Paragrahvi 11 lõikes 3 nimetatud korda kohaldatakse isikute suhtes, kes sooritavad jetijuhi eksami alates käesoleva määruse jõustumisest.
§ 14. Varem väljaantud jetijuhi tunnistuse kehtivus ja tunnistuse vahetamine
(1) Enne 2005. aasta 1. juulit väljastatud jetijuhtide tunnistused kehtivad kuni 2006. aasta 31. detsembrini.
(2) Taotlus lõikes 1 nimetatud tunnistuse vahetamiseks määruse lisas toodud vormil jetijuhi tunnistuse vastu tuleb esitada hiljemalt 2006. aasta 31. detsembriks.
Lisa Jetijuhi tunnistuse vorm