Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri

Vastu võetud 22.08.2005 nr 96
RTL 2005, 93, 1411
jõustumine 01.08.2006

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

13.12.2007 nr 98 (RTL 2007, 98, 1639) 23.12.2007

Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse» § 24 lõike 2 alusel ja kooskõlas 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisaga 1.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrus kehtestab nõuded lennujuhtimisteenust osutava personali vanusele, kvalifikatsioonile, koolitusele ja lennunduslubade väljaandmisele vastavalt Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni ( Organisation for the Safety of Air Navigation) (edaspidi Eurocontrol ) ohutusnõuetele ESARR 5 (Eurocontrol Safety Regulatory Requirement) ning reguleerib välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamist.

(2) Määruse rakendamine annab aluse Eestis välja antud lennujuhi lennunduslubade (edaspidi lennujuhiluba) ja lennujuhiõpilase lennunduslubade (edaspidi lennujuhiõpilaseluba) tunnustamiseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

§ 2. Määruses kasutatavad mõisted

(1) Lennujuht on lennundusspetsialist, kellel on lubatud osutada lennujuhtimisteenust nii iseseisvalt kui ka väljaõppejuhendaja järelevalve all.

(2) Lennuinformaator on lennundusspetsialist, kellel on lubatud edastada lennuliiklusalast informatsiooni isikutele, kes kasutavad seda lennuliikluses kooskõlas lennureeglite ja eeskirjadega omal vastutusel.

(3) Lennujuhtimisteenus (Air Traffic Control Service – ATCS) on õhusõidukite kokkupõrgete vältimisele, õhusõidukite takistustega kokkupõrgete vältimisele manööverdamisalas ja lennuliikluse korrapärasuse tagamisele suunatud teenus.

(4) Pädevuse kanne on lennujuhiloal olev kanne, mis määratleb lennujuhtimise valdkonna (ATC discipline), milles lennujuht võib kehtivate oskusmärgete piires lennujuhtimisteenust osutada. Lennujuhiloale kantakse vähemalt üks järgmistest pädevustest:
1) lennuliikluse juhtimine visuaallennuväljal – ADV (Aerodrom Control Visual);
2) lennuliikluse juhtimine instrumentaallennuväljal – ADI (Aerodrom Control Instrument );
3) protseduuriline lähenemislennujuhtimine – APP (Approach Control Procedural);
4) lähenemislennujuhtimine seirega – APS ( Approach Control Surveillance);
5) protseduuriline piirkondlik lennujuhtimine – ACP (Area Control Procedural);
6) piirkondlik lennujuhtimine seirega – ACS (Area Control Surveillance).

(5) Oskusmärge on lennujuhiloal olev kanne, mille hulka kuuluvad:
1) pädevusega seotud oskusmärge, mis osutab pädevuse eritingimustele, õigustele või piirangutele;
2) lennujuhtimisüksuse oskusmärge (edaspidi üksuse oskusmärge), mis osutab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ( International Civil Aviation Organization) (edaspidi ICAO) asukoha tunnustähisele ja töökoha sektorile ja/või positsioonile, kus lennujuhiloa omanikul on õigus töötada;
3) keele oskusmärge, mis määratleb lennujuhiloa omaniku keeleoskustaseme;
4) väljaõppejuhendaja oskusmärge, mis osutab õigusele viia läbi lennujuhi töökohakoolitust.

(6) ICAO asukoha tunnustähis on neljatäheline tähegrupp, mis on vastavalt asukohale ja ICAO käsiraamatus ICAO Doc 7910 («Asukohatähised») kirjeldatud reeglitele lennujuhtimisüksusele kinnitatud.

(7) Koolitus koosneb teooriaõppest ning praktilisest treeningust koos simulaator- ja töökohakoolitusega, eesmärgiga omandada vajalikud oskused kvaliteetse ja ohutu lennujuhtimisteenuse osutamiseks. Koolituse liigid on:
1) algkoolitus, mis koosneb baas- ja pädevuskoolitusest lennujuhiõpilaseloa väljaandmiseks;
2) üksusekoolitus, mis koosneb ülemineku-, töökoha eel- ja töökohakoolitusest lennujuhiloa väljaandmiseks;
3) jätkukoolitus pädevuste ja oskusmärgete omandamiseks ning nende kehtivuse pikendamiseks;
4) väljaõppejuhendaja koolitus väljaõppejuhendaja oskusmärke saamiseks;
5) tasemetestija koolitus väljaõppejuhendaja ettevalmistamiseks tasemetestija volituse saamiseks.

(8) Lennujuhtimiskoolitaja on Lennuameti poolt sertifitseeritud isik ühe või enama lõikes 7 nimetatud koolituse korraldamiseks.

(9) Tervisetõend on «Lennundusseaduse» § 24¹ lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tervisenõuetele vastavust tõendav dokument.

2. peatükk
LENNUJUHI VANUSELE JA KVALIFIKATSIOONILE ESITATAVAD NÕUDED NING LENNUJUHILOA VÄLJAANDMINE, SELLELE KANTAVAD PÄDEVUSED JA OSKUSMÄRKED

§ 3. Nõuded lennujuhiloa taotleja vanusele ja kvalifikatsioonile

Lennujuhiloa taotleja peab:
1) olema vähemalt 21-aastane ja noorem kui 60-aastane;
2) valdama eesti keelt kõrgtasemel ja olema sooritanud Eurocontroli poolt vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas I (ICAO Annex I ) kehtestatud nõuetele väljatöötatud inglise keele testi ( English Language Placement Test). Lennujuhiloa taotleja peab suutma raskusteta pidada raadiosidet eesti ja inglise keeles;
3) olema läbinud algkoolituse;
4) olema sooritanud teadmiste kontrolli järgmistes ainetes: lennundusõigusaktid, lennujuhtimisseadmed, üldteadmised aerodünaamikast, õhusõidukite käitamisest ja ehitusest, inimvõimed ja selle mõju lennujuhtimise ohutusele, meteoroloogia, navigatsioon, lennujuhtimise meetodid;
5) olema läbinud tulemuslikult ettevalmistuse vähemalt ühe lennujuhi pädevuse, pädevusega seotud oskusmärke ja üksuse oskusmärke saamiseks;
6) olema läbinud vähemalt kolme kuu pikkuse praktilise treeningu Lennuameti poolt heakskiidetud lennujuhtimisüksuse koolitusplaani alusel;
7) omama lennunduse raadioside luba;
8) omama kehtivat tervisetõendit.

§ 4. Lennujuhiloa väljaandmine ja kehtivus

(1) Lennujuhiloa saamiseks peab taotleja esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele on lisatud:
1) tunnistus või tõend koolituse ja teadmiste ning oskuste kontrolli läbimise kohta;
2) pädevuskoolituse päevik;
3) lennujuhiõpilaseluba;
4) lennunduse raadioside luba;
5) kehtiv tervisetõend;
6) värviline dokumendifoto suurusega 3 cm × 4 cm.

(2) Lennujuhiluba antakse välja, kui selle taotleja vastab §-s 3 esitatud nõuetele ja on esitanud § 4 lõikes 1 nimetatud dokumendid.

(3) Lennujuhiluba antakse välja määruse lisas 1 toodud vormil kehtivusajaga kuni viis aastat.

(4) Lennujuhiloa omanikul on õigus osutada lennujuhtimisteenust, kui lennujuhiloal on:
1) vähemalt üks kehtiv § 2 lõikes 4 nimetatud pädevuse kanne;
2) kehtiv üksuse oskusmärke kanne;
3) kehtiva tervisetõendi kehtivuse lõppkuupäev.

(5) Lennujuhiluba asendatakse uuega:
1) vahetult enne kehtivusaja lõppu;
2) lennujuhiloa omaniku põhjendatud avalduse alusel;
3) kui lennujuhiloale ei ole võimalik teha uusi märkeid;
4) mõnel muul põhjusel.

(6) Lennundusloa asendamiseks uuega tuleb taotlejal Lennuametile esitada avaldus koos lõikes 1 nimetatud dokumentidega.

§ 5. Lennujuhiloale kantavad pädevused, nende taotlemine ja kehtivus

(1) Lennujuhiloale kantavaid pädevusi annab välja ja pikendab ning aegunud pädevusi taastab Lennuamet.

(2) Pädevuse testimisi teostab Lennuameti poolt volitatud kehtiva pädevusega väljaõppejuhendaja oskusmärkega lennujuht ( OJTI – On-the-Job Training Instructor), (edaspidi tasemetestija), kes:
1) omab vähemalt 3-aastast lennujuhi kogemust;
2) on olnud vähemalt aasta väljaõppejuhendaja oskusmärke omanik ja juhendanud vähemalt kolme lennujuhtimisüksuse koolitusplaanijärgset lennujuhi või lennujuhiõpilase tööpraktikat;
3) on läbinud tasemetestija koolituse.

(3) Pädevuse saamiseks peab lennujuhiloa taotleja olema läbinud vähemalt ühe järgneva koolituse:
1) lennuliikluse juhtimine visuaallennuväljal – ADV (Aerodrome Control Visual) lennuväljal, mis ei ole avaldanud instrumentaallähenemise või -väljumise protseduure;
2) lennuliikluse juhtimine instrumentaallennuväljal – ADI (Aerodrome Control Instrument) lennuväljal, mis on avaldanud instrumentaallähenemise või -väljumise protseduurid;
3) protseduuriline lähenemislennujuhtimine – APP (Approach Control Procedural), mis on lennujuhtimisteenuse osutamine saabuvatele, lahkuvatele ja ülelendavatele õhusõidukitele lennujuhtimispiirkonnas ja kontrollitavas tsoonis seirevahendeid ( surveillance equipment) kasutamata;
4) lähenemislennujuhtimine seirega – APS (Approach Control Surveillance), mis on lennujuhtimisteenuse osutamine saabuvatele, lahkuvatele ja ülelendavatele õhusõidukitele lennujuhtimispiirkonnas ja kontrollitavas tsoonis seirevahendeid kasutades;
5) protseduuriline piirkondlik lennujuhtimine – ACP (Area Control Procedural), mis on lennuliiklusele piirkondliku lennujuhtimisteenuse osutamine seirevahendeid kasutamata;
6) piirkondlik lennujuhtimine seirega – ACS (Area Control Surveillance), mis on lennuliiklusele piirkondliku lennujuhtimisteenuse osutamine seirevahendeid kasutades.

(4) Kehtivale pädevusele lisaks peab lennujuhiloal olema üksuse oskusmärge. ADI, APS ja ACS pädevustega antud õiguste kasutamiseks peab lennujuhiloal olema vähemalt üks § 6 lõigetes 1–3 nimetatud kehtiv oskusmärge.

(5) Pädevuse saamiseks peab lennujuht mitte varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist olema:
1) lähilennujuhtimise pädevuse (ADV, ADI) saamiseks läbinud vähemalt 90-tunnise, kuid mitte lühema kui ühekuulise tööpraktika selleks volitatud ja kehtiva pädevusega väljaõppejuhendaja kontrolli all lennujuhtimisüksuses, mille jaoks pädevust taotletakse. Kui taotleja on läbinud vastava koolituse, kuid pole kolme aasta jooksul läbinud pädevuskoolitust, peab ta uuesti sooritama eksamid, mis vastavad väljaõppe lõpueksamite tasemele;
2) lähenemislennu-, piirkondliku lennu-, lähenemisradariga või trassiradariga lennujuhi pädevuse saamiseks läbinud vähemalt 180-tunnise tööpraktika mitte vähem kui kolme kuu jooksul selleks volitatud ja kehtiva pädevusega väljaõppejuhendaja kontrolli all lennujuhtimisüksuses, mille jaoks pädevust taotletakse;
3) sooritanud koolitusel omandatud teadmiste kontrolli kirjaliku eksamina.

(6) Pädevus kehtib 12 kuud, kui:
1) vähemalt üks pädevusega või üksusega seonduv oskusmärge on kehtiv;
2) pädevuse omanik on sooritanud tasemetesti Lennuameti poolt volitatud tasemetestijale pädevuste osas, mille ulatuses osutatakse lennujuhtimisteenust. Tasemetesti võib sooritada pädevuse kehtivusele eelneva kolme kuu jooksul. Sellisel juhul arvestatakse uue 12-kuulise perioodi alguseks pikendatava pädevuse viimane kehtivuspäev. Kui tasemetest sooritatakse varem kui kolm kuud enne pädevuse kehtivuspäeva, arvestatakse 12-kuulise perioodi kehtivusaja alguseks tasemetesti sooritamise kuu viimane päev;
3) pädevuse omanik täidab Lennuameti poolt heakskiidetud lennujuhtimisteenuse osutaja pädevuste hindamise ja säilitamise kavas toodud tingimusi. Kui lennujuhtimisteenuse osutamisel ilmneb, et lennujuht ei täida neid tingimusi, võib lennujuht töötada töökoha väljaõppejuhendaja järelevalve all, mille käigus selgitatakse välja täiendava lennujuhi koolituse vajadus ja täpsustatakse koolituse programm. Pärast täiendava koolituse edukat läbimist otsustab lennujuhtimisteenuse osutaja lennujuhi iseseisvale lennujuhtimisele lubamise küsimuse tasemetesti alusel. Kui pädevuse omanik ei ole kasutanud pädevusjärgseid õigusi viimase kuue kuu jooksul, tuleb tal sooritada teoreetiliste ja praktiliste oskuste test Lennuameti poolt volitatud tasemetestijale.

(7) Pädevus aegub, kui lennujuhiloa omanik ei ole kasutanud lennujuhiloaga kaasnevaid õigusi viimase 12 kuu jooksul ja pädevusega kaasnevaid õigusi viimase kuue kuu jooksul. Aegunud pädevuse taastamiseks tuleb taotlejal läbida lennujuhtimisüksuse koolitusplaanijärgne koolitus ja sooritada tasemetest tasemetestijale oskustest töötada lennujuhtimisteenistuses.

(8) Kui pädevus on aegunud ja pädevuse taotleja ei ole kasutanud viimase 48 kuu jooksul pädevusest tulenevaid õigusi, tuleb taotlejal pädevuse uuendamiseks läbida tema teadmiste ja oskuste hindamise tulemuste põhjal koostatud täiendav koolitusprogramm, pärast mille läbimist tuleb sooritada vastavat lennujuhtimistegevust puudutav teoreetiliste teadmiste ning praktiliste oskuste tasemetest Lennuameti poolt volitatud tasemetestijale.

§ 6. Pädevusega seonduvad oskusmärked ja nende taotlemine

(1) ADI pädevusega seonduvad oskusmärked on:
1) maapealse liikluse juhtimine – GMC (Ground Movement Control). GMC oskusmärge annab õiguse osutada lennuvälja maapealse lennuliikluse instrumentaalse juhtimise teenust;
2) lennuliikluse juhtimine õhus – AIR (Air Control). AIR oskusmärge annab õiguse osutada lennuvälja lennuliikluse instrumentaalse juhtimise teenust õhus;
3) lähilennujuhtimine – TWR (Tower Control). TWR oskusmärge annab õiguse osutada lennuvälja lennuliikluse instrumentaalse juhtimise teenust nii maapealses lennuliikluses kui ka õhus;
4) maapealse liikluse seire – GMS (Ground Movement Surveillance Control). GMS oskusmärge annab õiguse maapealse lennuliikluse instrumentaalse juhtimise osutamisel kasutada lennuvälja maapealse lennuliikluse juhtimise süsteeme (Aerodrome Surface Movement Guidance Systems);
5) lähilennuliikluse radarjuhtimine – RAD ( Aerodrome Radar Control). RAD oskusmärge annab õiguse AIR või TWR oskusmärke omanikul kasutada lennuvälja lennuliikluse juhtimise teenuse osutamisel seireradarit.

(2) APS pädevusega seonduvad oskusmärked on:
1) radarjuhtimine – RAD (Radar). RAD oskusmärge annab õiguse osutada lähenemislennujuhtimisteenust kasutades primaar- ja/või sekundaarradarit;
2) täppislähenemisradar – PAR ( Precision Approach Radar). PAR oskusmärge annab õiguse osutada maapealt juhitavat täppislähenemise teenust õhusõiduki lõpplähenemisel kasutades täppislähenemisradarit;
3) lähenemine seireradari abil – SRA (Surveillance Radar Approach). SRA oskusmärge annab õiguse osutada lennujuhtimisteenust maapealt juhitaval mittetäppislähenemisel kasutades seirevahendeid. SRA oskusmärkega lennujuhil peab eelnevalt olema radarjuhtimise oskusmärge RAD;
4) automaatne sõltuv seire – ADS (Automatic Dependent Surveillance). ADS oskusmärge annab õiguse osutada lennujuhtimisteenust saabuvatele, lahkuvatele ja ülelennul olevatele õhusõidukitele kasutades automaatse sõltuva seire seadmeid;
5) lennujuhtimine lähenemisalas – TCL (Terminal Control). TCL oskusmärge annab õiguse osutada lennujuhtimisteenust kasutades mis tahes seireseadmeid kas lähenemisalas ja/või sellega piirnevates sektorites, milles osutatakse lähenemislennujuhtimisteenust. TCL oskusmärkega antud õigusi saab kasutada lennujuht, kellel on kehtiv ADS ja/või RAD oskusmärge.

(3) ACS pädevusega seonduvad oskusmärked on:
1) radarjuhtimine – RAD (Radar). RAD oskusmärge annab õiguse osutada piirkondlikku lennujuhtimisteenust kasutades seireradarit;
2) automaatne sõltuv seire – ADS (Automatic Dependent Surveillance). ADS oskusmärge annab õiguse osutada piirkondlikku lennujuhtimisteenust kasutades automaatse sõltuva seire seadmeid;
3) lennujuhtimine lähenemisalas – TCL (Terminal Control). TCL pädevusmärge annab õiguse osutada lennujuhtimisteenust mis tahes seireseadmeid kasutades kas lähenemisalas ja/või sellega piirnevates sektorites, milles osutatakse lähenemislennujuhtimisteenust. TCL oskusmärke omanikul peab eelnevalt olema automaatse sõltuva seire kehtiv oskusmärge RAD ja/või ADS.

(4) Oskusmärgete saamiseks peab lennujuht mitte varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist olema:
1) GMC, AIR, TWR ja TCL oskusmärgete saamiseks sooritanud koolitusplaanijärgse töökohakoolituse ja lennuliiklusteeninduse koolitusprogrammijärgse oskusmärke koolituse juhul, kui oskusmärke koolitus ei sisaldu pädevuse töökohakoolituses;
2) ADS oskusmärke saamiseks sooritanud lennuliiklusteeninduse koolitusprogrammijärgsed oskusmärke koolituse ja lennujuhtimisüksuse töökohakoolituse;
3) GMS, RAD, PAR ja SRA oskusmärgete saamiseks sooritanud lennujuhtimisüksuse koolitusplaanijärgse töökohakoolituse ja lennuliiklusteeninduse koolitusprogrammijärgse radarikoolituse juhul, kui oskusmärke koolitus ei sisaldu antud pädevuskoolituses. PAR oskusmärke taotleja peab olema juhtinud vähemalt 200 täppislähenemist, sellest kuni 100 jäljendatud radaril, kusjuures 50 või enam nendest täppislähenemistest tuleb juhtida selle lennujuhtimisüksuse, mille jaoks ta pädevust taotleb, seadmete abil. SRA pädevusmärke koolitus peab sisaldama vähemalt 25 lähenemist sama tüüpi seadmetega, mida taotleja kasutab oma edaspidises töös.

§ 7. Üksuse oskusmärge

(1) Üksuse oskusmärge näitab lennujuhtimisüksust ja töökohta, kus lennujuhil pärast lennujuhtimisüksuse koolitusplaanile vastava töökohakoolituse läbimist on õigus lennujuhtimisteenust osutada.

(2) Üksuse oskusmärke taotleja peab tõendama, et ta omab piisavaid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi oskusmärkega antud õiguste kasutamiseks.

(3) Üksuse oskusmärge on kehtiv, kui lennujuhil on vajalikud kehtivad pädevused ja pädevusega seonduvad oskusmärked.

(4) Üksuse oskusmärgete väljaandmisele, pikendamisele ja taastamisele kohaldatakse § 5 lõigetes 4–6 sätestatud ajalisi piiranguid.

(5) Lennujuht võib uuel töökohal osutada lennujuhtimisteenust lennujuhiloal loetletud pädevuste ja nendega seonduvate oskusmärgete piires pärast uue lennujuhtimisüksuse koolitusplaaniga ettenähtud töökohakoolituse edukat läbimist ja lennujuhiloale vastava kande tegemist.

§ 8. Väljaõppejuhendaja oskusmärge, selle taotlemine ja kehtivus

(1) Väljaõppejuhendaja oskusmärke (edaspidi juhendaja oskusmärge) omanikul on õigus tegutseda praktilise koolituse ja töökoha väljaõppe juhendajana ning teostada järelevalvet lennujuhiõpilaste ja lennujuhtide tööpraktika sooritajate üle. Juhendaja oskusmärge kehtib nende kehtivate pädevuste osas, mille kohta on tehtud kanne tema lennujuhiloale.

(2) Juhendaja oskusmärke taotleja peab läbima väljaõppejuhendaja koolituse ning näitama tasemetestijale praktikas ja teoorias oskust tulla toime ülesannetega, milleks juhendaja oskusmärge teda volitab.

(3) Juhendaja oskusmärke taotleja peab olema kasutanud pädevusega, mille jaoks ta juhendaja oskusmärget taotleb, antud õigusi vähemalt 12 kuud ja olema töötanud vähemalt viimased kuus kuud töökohal, kus ta koolitust andma hakkab.

(4) Juhendaja oskusmärge kehtib kolm aastat.

(5) Juhendaja oskusmärke pikendamiseks peab taotleja olema täitnud oskusmärke kehtivuse ajal kaks järgnevatest tingimustest:
1) juhendanud väljaõpet vähemalt 90 operatsioonilist tundi;
2) tegutsenud ainult väljaõppejuhendajana;
3) läbinud väljaõppejuhendaja koolituse või täienduskoolituse.

§ 9. Inglise keele oskusmärge

(1) Lennujuhi inglise keele oskus peab vastama 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa I manuses (ICAO Annex 1 Attachment) esitatud nelja keeletaseme nõuetele.

(2) Lennujuht peab tõendama inglise keele oskust neljal tasemel iga kolme aasta järel.

(3) Kui lennujuht on tõendanud inglise keele oskust viiel tasemel, peab lennujuht läbima keeletundmise kordustesti iga kuue aasta järel.

(4) Kui lennujuht on tõendanud inglise keele oskust kuuel tasemel, siis järgnevalt lennujuht enam inglise keele oskust tõendama ei pea.

§ 10. Lennujuhiõpilaseluba

(1) Lennujuhiõpilaseloaga antakse selle omanikule õigus osutada pädevuste piires, milleks ta on saanud koolituse, lennujuhtimisteenust väljaõppejuhendaja järelvalve all lennujuhi pädevuste ja oskusmärgete saamiseks.

(2) Lennujuhiõpilaseloa taotleja peab:
1) olema vähemalt 19-aastane;
2) omama vähemalt keskharidust;
3) olema läbinud lennujuhi algkoolituse, teoreetiliste teadmiste kontrolli ja selle juurde kuuluva lennujuhtimispraktika vastavas pädevuse klassis, mille jaoks on valmis töökohakoolitust saama;
4) omama kehtivat tervisetõendit.

(3) Lennujuhiõpilase inglise keele oskus peab vastama 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa I manuses ( ICAO Annex 1 Attachment) esitatud nelja keeletaseme nõuetele.

(4) Lennujuhiõpilaseloa saamiseks peab taotleja esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele kirjutavad alla lennujuhiõpilaseloa taotleja ja algkoolituse läbi viinud koolitaja esindaja. Taotlusele lisatakse:
1) tunnistus või tõend algkoolituse läbimise ning teadmiste ja oskuste kontrolli kohta;
2) väljavõte praktilise koolituse päevikust;
3) isikut tõendava dokumendi koopia;
4) kehtiv tervisetõend;
5) värviline dokumendifoto suurusega 3 cm x 4 cm.

(5) Lennujuhiõpilaseluba antakse välja määruse lisas 2 toodud vormil kaheks aastaks.

(6) Lennujuhiõpilane peab asuma lennujuhtimisüksuse koolitusplaanijärgsele lennujuhiloa saamiseks vajalike oskusmärgete koolitusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast algkoolituse läbimist.

(7) Kui lennujuhiõpilane ei ole asunud oskusmärgete koolitusele lõikes 6 nimetatud tähataja jooksul, tuleb lennujuhiõpilasel enne lennujuhtimisteenuse osutamisele asumist väljaõppejuhendaja järelevalve all läbida lennujuhtimisüksuse koolitusplaaniga ettenähtud täiendav teoreetiline ja praktiline koolitus.

(8) Kui lennujuhiõpilaseloa kehtivusaja jooksul ei ole lennujuhiõpilane lõpetanud lennujuhi oskusmärgete koolitust, võib Lennuamet koolitust korraldava lennujuhtimisüksuse põhjendatud taotluse alusel uuendada lennujuhiõpilaseluba kuni üheks aastaks.

3. peatükk
LENNUJUHTIDE KOOLITUS

§ 11. Lennujuhtimiskoolitaja

(1) Lennujuhtimisalast koolitust, kui seda ei korralda Lennuameti poolt sertifitseeritud lennujuhtimisteenuse osutaja, võib läbi viia Lennuameti poolt sertifitseeritud lennujuhtimiskoolitaja.

[RTL 2007, 98, 1639 – jõust. 23.12.2007]

(2) Lennujuhtimiskoolitaja sertifikaadi (edaspidi sertifikaat) saamiseks tuleb Lennuametile esitada hiljemalt kaks kuud enne kavandatava koolituse algust kirjalik taotlus, milles märgitakse järgmised andmed ja lisatakse järgmised dokumendid:

[RTL 2007, 98, 1639 – jõust. 23.12.2007]

1) taotleja nimi ja aadress;
2) koolituse eesmärk;
3) nimekiri koolituse läbiviimise eest vastutavatest isikutest (koolituse üldjuht, koolituse programmijuht ja koolituse läbiviijad);
4) koolituse läbiviimise koht ja kasutatavad ruumid;
5) koolituses kasutatavad simulaatorid;
6) nimekiri lennuliiklusüksustest, kus toimub tööpraktika ja selle läbiviimise eest vastutavatest isikutest;
7) iga koolituse liigi kohta koolitusprogrammid, mis sisaldavad nii teoreetilise kui ka praktilise õppe elementide loetelu, vajalikku tundide mahtu teemade ja harjutuste kaupa ning koolitusprogrammi läbimise ajakava;
8) koolituse kvaliteedi tagamise programm;
9) kavandatava koolituse plaan ja sellega kaasnev kinnitatud eelarve, mis tõendab, et taotlejal on piisavalt finantsressursse koolitusprogrammis kirjeldatud koolituse nõuetekohaseks korraldamiseks.

(3) Lennuamet annab lennujuhtimiskoolitaja sertifikaadi välja kehtivusajaga kuni kolm aastat. Lennujuhtimiskoolitaja sertifikaadile kantakse:
1) sertifikaadi välja andnud asutuse nimi;
2) koolitaja/koolitusorganisatsiooni nimi;
3) koolitaja/koolitusorganisatsiooni aadress;
4) kursused, mida koolitajal on lubatud läbi viia;
5) kinnitus lennujuhtimiskoolitaja vastavuse kohta lennuliiklusteeninduse alase koolituse korraldamise nõuetele;
6) sertifikaadi kehtivusaeg;
7) sertifikaadi väljaandmise kuupäev.

[RTL 2007, 98, 1639 – jõust. 23.12.2007]

(4) Sertifikaadi pikendamiseks peab selle omanik esitama Lennuametile vähemalt kaks kuud enne sertifikaadi kehtivusaja lõppemist avalduse, millele on lisatud:
1) koolitustegevuse ülevaade sertifikaadi kehtivuse perioodil;
2) edasise koolitustegevuse kava ja sellega kaasnev audiitori poolt koostatud hinnang finantsolukorrale.

[RTL 2007, 98, 1639 – jõust. 23.12.2007]

(5) Sertifikaadi väljaandmise aluseks olevate asjaolude muutumisel peab koolitaja neist Lennuametit teavitama ja saama Lennuametilt heakskiidu.

[RTL 2007, 98, 1639 – jõust. 23.12.2007]

(6) Lennuamet tunnustab mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud lennujuhtimiskoolitaja sertifikaati.

[RTL 2007, 98, 1639 – jõust. 23.12.2007]

§ 12. Lennujuhi koolitusprogramm

(1) Lennujuhtide koolitusprogramm peab sisaldama järgmisi valdkondi:
1) lennundusõigus – lennujuhtide töösse puutuvad reeglid ja eeskirjad;
2) lennuliiklusteeninduse süsteem – lennuliiklusteeninduse alused ning korraldamine, lennuliikluse juhtimine ja lennuvälja lennuinfoteenindus, aeronavigatsioonilise info teenindus;
3) lennujuhtimisteenuse osutamisel kasutatavad tehnilised vahendid, nende toimimise ja kasutamise põhimõtted;
4) üldised teadmised – aerodünaamika põhialused, õhusõiduki, selle süsteemide ja jõuseadmete tööpõhimõtted, liikluses osalevate õhusõidukite andmed;
5) inimvõimed, inimtegevuse ja -käitumise mõju lennuliikluse juhtimisele ning ohutuse tagamisele;
6) meteoroloogia – lennundusmeteoroloogia, meteoroloogilise dokumentatsiooni ja informatsiooni kasutamine ning hindamine, lendude teostamist ja lennuohutust mõjutavate ilmastikunähtuste tekkepõhjused ning iseloom;
7) navigatsioon – navigatsiooniseadmed ja -süsteemid maa peal ja õhusõiduki pardal ning nende tööpõhimõtted, lennunavigatsiooni põhimõtted, visuaalsete vahendite ja navigatsioonisüsteemide täpsus ning piirangud nende kasutamisel, kõrguse arvestamine;
8) operatsioonilised protseduurid, erinevate lennujuhtimisteenistuste töö reeglid, protseduurid, õhusõidukite hajutusnormid ja nende rakendamine, lennunduse sideteenistus, fraseoloogia ja raadioside protseduurid tava-, eri- ja avariiolukorras, vajaliku lennundusdokumentatsiooni kasutamine, praktilised meetmed lennuohutuse tagamiseks;
9) otsingu- ja päästetegevuse korraldus;
10) keeleõpe;
11) simulaatorikoolitus.

(2) Koolitusprogramm peab sisaldama teoreetiliste eksamite ja oskustestide läbiviimise korda ning koolituse dokumenteerimisel kasutatavate dokumentide ja oskustestide näidisvorme.

(3) Lennujuhtide koolitusprogramm peab olema vastavuses järgnevate Eurocontroli juhenddokumentidega:
1) European Manual of Personnel Licensing – Air Traffic Controllers;
2) Guidelines for ATCO Common Core Content Initial Training;
3) Guidelines for Refresher Training for Air Traffic Controllers;
4) Guidelines for Controller Training in the Handling of Unusual Incidents.

(4) Pärast eksamite sooritamist peab koolitaja väljastama tunnistuse, milles on näidatud läbitud õppeainete, simulaatoriharjutuste ning tööpraktika maht ja hinded.

§ 13. Lennuliiklusteeninduse üksuse koolitusplaan

(1) Lennujuhtimisteenuse osutaja peab tagama, et lennujuhtimisüksusel on Lennuameti poolt heakskiidetud koolitusplaan, mis sisaldab detailset kirjeldust meetoditest, millega lennujuhiõpilast ja lennujuhti koolitatakse tasemele, et ta suudaks tagada turvalise lennujuhtimisteenuse osutamise.

(2) Lennujuhtimisüksuste koolitusplaan peab sisaldama:
1) algkoolitusse kuuluvat tööpraktika koolitust;
2) pädevuste, pädevusega seonduvate oskusmärgete ja üksuse oskusmärgete jaoks antavat koolitust;
3) täienduskoolitust, mis on vajalik juhul, kui oskusmärge on aegunud või kui selle kehtivuse säilitamiseks vajalikke nõudeid ei ole täidetud;
4) korduvkoolitust lennujuhtide ametialaste oskuste alalhoidmiseks;
5) hädaolukorra koolitust.

(3) Koolitusplaanis tuleb esitada:
1) koolitaja nimi;
2) koolituse eesmärk;
3) koolitusprotsessi kirjeldus;
4) koolituse ajakava;
5) eksamineerimisprotsessi kirjeldus edasijõudmise ja omandatud teadmiste ning oskuste hindamiseks.

(4) Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimisüksuse koolitusplaan peab olema vastavuses § 12 lõikes 3 nimetatud Eurocontroli juhenddokumentidega.

(5) Koolitusplaan esitatakse kooskõlastamiseks Lennuametile. Lennuamet peab andma kooskõlastuse kuue nädala jooksul pärast vastavate dokumentide laekumist.

§ 14. Pädevuste hindamise ja säilitamise kava

(1) Lennujuhtimisteenuse osutaja peab tagama, et lennujuhtimisüksusel on Lennuameti poolt heakskiidetud pädevuse hindamise ja säilitamise kava, mis vastab lennujuhtide pädevuste säilimiseks vajalikele nõuetele.

(2) Pädevuste hindamise ja säilitamise kava peab määratlema lennujuhi minimaalse töömahu, et oleks tagatud lennujuhi pädevuste kehtivus. Minimaalne töömaht tuleb määrata operatsiooniliste töötundidena või väiksemates üksustes töövahetuste määradena kolme kuu kohta. Töökohakoolitaja poolt läbiviidud töökohakoolitust võib arvestada tema operatsioonilise tööajana, kuid nii, et vähemalt 25% nõutud minimaalsest tööajast on töötatud iseseisva vastutava lennujuhina. Vahetusevanema ametikohustustes töötatud ajast võib dokumenteerimisel arvestada 25% tema operatsioonilise tööajana.

(3) Pädevuse hindamise ja säilitamise kavas tuleb määratleda lennujuhi pädevuse hindamiseks tehtavad vajalikud testid ja nende juurde kuuluvad oskusmärgete tasemetestid. Tasemetestid peavad koosnema kirjalikust ja praktilisest tööst. Tasemetest tuleb sooritada mitte varem kui kolm kuud enne lennujuhiloal märgitud pädevuste kehtivusaja lõppemist. Tasemetestide tulemusi tuleb säilitada vähemalt 36 kuud.

4. peatükk
LENNUINFORMAATORI VANUSELE JA KVALIFIKATSIOONILE ESITATAVAD NÕUDED NING LENNUINFORMAATORILOA VÄLJAANDMINE

§ 15. Nõuded lennuinformaatoriloa taotleja vanusele ja kvalifikatsioonile

Lennuinformaatori lennundusloa (edaspidi lennuinformaatoriloa) taotleja peab:
1) olema vähemalt 18-aastane;
2) olema läbinud Lennuameti poolt heakskiidetud ICAO ringkirja «Lennuvälja lennuinfoteenistus» (ICAO Aerodrom Flight Information Service (AFIS) Circular 211-AN/128) nõutele vastava lennuinformaatori koolituskursuse ning teadmiste ja oskuste kontrolli;
3) olema läbinud taotlusele eelneva kuue kuu jooksul vähemalt kahekuulise tööpraktika kogenud (vähemalt 2-aastase tööpraktikaga) lennuinformaatori juhendamisel selle lennuvälja lennuinfoteenistuses, kus töötamiseks ta AFIS pädevust taotleb;
4) omama lennunduse raadioside luba raadioside pidamiseks eesti ja/või inglise keeles;
5) omama kehtivat tervisetõendit.

§ 16. Lennuinformaatoriloa väljaandmine ja kehtivus

(1) Lennuinformaatoriloa saamiseks peab taotleja esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele on lisatud:
1) tunnistus või tõend lennuinformaatori koolituskursuse läbimise ning teadmiste ja oskuste kontrolli kohta;
2) töökohapraktika päevik;
3) kehtiv tervisetõend;
4) lennunduse raadioside luba;
5) värviline dokumendifoto suurusega 3 cm × 4 cm.

(2) Lennuinformaatoriluba antakse välja määruse lisas 4 toodud vormil kehtivusajaga kuni kolm aastat.

(3) Lennuinformaatoriluba on kehtiv, kui selle omanik:
1) on lennuinformaatoriloaga antavate õiguste kasutamisele eelneval 90-päevasel perioodil töötanud lennuinformaatorina vähemalt 50 tundi. Kui nimetatud nõue ei ole täidetud, peab lennuinformaator enne iseseisva töö jätkamist läbima täiendava praktilise koolituse kogenud lennuinformaatori juhendamisel vähemalt 15 töötunni ulatuses;
2) omab kehtivat tervisetõendit.

(4) Kui lennuinformaatoriloa taotleja on saanud lennuvälja lennuinformaatori koolituse, kuid pole kolme aasta jooksul läbinud AFIS töökohakoolitust, peab ta uuesti sooritama § 15 punktis 4 nimetatud teadmiste ja oskuste kontrolli.

(5) Lennujuhiloa omanik võib kasutada lennuinformaatoriloaga antud õigusi, kui ta on läbinud AFIS pädevuse vähemalt 50-tunnise töökohakoolituse ja saanud AFIS pädevuse kande lennujuhiloale. Lennujuhi AFIS pädevus on kehtiv, kui on täidetud lõike 3 punktis 2 sätestatud tingimused.

(6) Mõne muu lennuvälja lennuinfoüksuses töötamiseks vajaliku pädevuse saamiseks peab lennuinformaator tulevasel töökohal läbima üksuse poolt määratud praktika kestusega minimaalselt 50 tunni ulatuses ja sooritama oskustesti lennuvälja lennuinfoteenistuses töötamiseks. Lennuinformaatori teenuseid võib osutada isik, kelle lennuinformaatori- või lennujuhiloal on kehtivad üksuse oskusmärke ja AFIS pädevuse kanded.

(7) Vähemalt üks kuu enne lennuinformaatoriloale märgitud kehtivusaja lõppemist tuleb lennuinformaatoriloa omanikul esitada avaldus nimetatud loa uuendamiseks. Avaldusele lisatakse:
1) tööpraktika päevik, tõendamaks lennuinformaatori ametialaste oskuste jätkumist vastavuses lõike 3 punktis 2 kehtestatud nõuetele;
2) kehtiv nõuetekohane tervisetõend.

5. peatükk
VÄLISRIIKIDES VÄLJA ANTUD LENNUNDUSLUBADE
TUNNUSTAMINE

§ 17. Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud lennujuhi- ja lennujuhiõpilaselubade tunnustamine

(1) Euroopa Liidu liikmesriigi lennuameti poolt ühtse litsentseerimisskeemi alusel ja vastavalt Eurocontrol ohutusnõuetele ESARR 5 välja antud kehtivaid lennujuhi- ja lennujuhiõpilaselube ning pädevusi tunnustab Lennuamet täiendavaid tingimusi seadmata.

(2) Teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud lennujuhi- või lennujuhiõpilaseloa vahetab Lennuamet välja käesoleva määrusega kehtestatud vormil loa vastu vastava taotluse alusel ilma lennujuhi- või lennujuhiõpilaseloa omanikule täiendavaid tingimusi esitamata.

§ 18. ICAO liikmesriigis välja antud lennunduslubade tunnustamine

(1) ICAO liikmesriigi volitatud asutuse poolt välja antud lennundusloa tunnustamiseks peab lennundusloa omanik esitama Lennuametile:
1) kirjaliku avalduse, millele kirjutavad alla lennundusloa omanik ja Eestis tegutseva lennujuhtimisteenuse osutaja esindaja;
2) isikut tõendava dokumendi koopia;
3) lennundusloa, mille tunnustamist taotletakse;
4) tõendid või andmed lennundusloaga antud oskuste kasutamise kogemuse kohta;
5) kehtiva tervisetõendi.

(2) ICAO liikmesriigis välja antud lennundusloa tunnustamiseks annab Lennuamet välja määruse lisas 5 toodud vormi kohase kehtivustõendi, kui lennundusloa omanik on:
1) läbinud lennujuhtimisüksuse koolitusplaanis sisalduva välisriigi lennujuhtimisspetsialisti täienduskoolituse;
2) sooritanud edukalt lennuliikluse lennujuhtimisteenust osutava üksuse teadmiste ja oskuste tasemetesti pädevuse ning vajalike oskusmärgete saamiseks.

(3) Kehtivustõend antakse välja tervisetõendis ja lennundusloas märgitud pädevuste kehtimise ajaks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 19. Üleminekusätted

(1) Lennujuhi- ja lennuinformaatorilubadesse enne käesoleva määruse jõustumist tehtud kanded kehtivad loas märgitud tähtpäevani. Kannete pikendamisel ja uute kannete tegemisel juhindutakse käesoleva määruse sätetest.

(2) Kuni 1. jaanuarini 2008. a loetakse lennujuhi inglise keele oskusmärke nõue täidetuks, kui lennujuht:
1) on läbinud algkoolituse ja sooritanud eksamid inglise keeles;
2) on läbinud töökohakoolituse ja vastavate oskuste kontrolli lennujuhtimise ingliskeelses keskkonnas;
3) omab raadioside luba raadioside pidamiseks inglise keeles.

§ 20. Määruse muutmine

Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 125 «Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri» § 7¹, 16. peatükk ja § 144 tunnistatakse kehtetuks.

§ 21. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2006. a.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. augusti 2005. a määruse nr 96 «Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri» lisa 1

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. augusti 2005. a määruse nr 96 «Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri» lisa 2

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. augusti 2005. a määruse nr 96 «Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri» lisa 3

[Kehtetu – RTL 2007, 98, 1639 – jõust. 23.12.2007]

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. augusti 2005. a määruse nr 96 «Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri» lisa 4

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. augusti 2005. a määruse nr 96 «Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri» lisa 5