HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

KOHTUMENETLUSÕIGUSKriminaalmenetlus

Teksti suurus:

Politseiseadus (lühend - PolS)

Politseiseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.02.2008
Avaldamismärge:

Politseiseadus

Vastu võetud 20.09.1990
RT 1990, 10, 113
jõustumine 08.10.1990

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.03.1991RT 1991, 10, 15222.04.1991
21.04.1993RT I 1993, 20, 35506.05.1993
20.04.1994RT I 1994, 34, 53316.05.1994
11.05.1994RT I 1994, 40, 65416.06.1994
23.11.1994RT I 1994, 86, 148701.01.1995
28.06.1995RT I 1995, 62, 105601.01.1996
26.06.1996RT I 1996, 49, 95326.07.1996
13.05.1998RT I 1998, 51, 75619.06.1998
14.05.1998RT I 1998, 50, 75315.06.1998
20.12.2000RT I 2001, 7, 1701.03.2001
13.06.2001RT I 2001, 65, 37701.03.2002
11.10.2001RT I 2001, 85, 51108.11.2001
12.06.2002RT I 2002, 56, 35001.09.2002
29.01.2003RT I 2003, 20, 11610.03.2003
03.12.2003RT I 2003, 81, 54401.01.2004
13.04.2004RT I 2004, 28, 18801.05.2004
28.06.2004RT I 2004, 54, 39001.07.2004
14.12.2005RT I 2005, 71, 54808.01.2006 , osaliselt 1.03.2006
20.04.2006RT I 2006, 21, 16201.06.2006
07.06.2007RT I 2007, 42, 30208.07.2007
07.06.2007RT I 2007, 44, 31401.01.2008
14.11.2007RT I 2007, 62, 394 jõustub Eesti lõplikul ühinemisel Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga, osaliselt 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008

EL Nõukogu 6. detsembri 2007. a otsus Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigis, Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis ja Slovaki Vabariigis, artikkel 1 lõiked 1 ja 2 (avaldatud 8.12.2007, EL Teataja, L 323)

Väljavõte:

“Artikkel 1

1. I lisas osutatud Schengeni acquis’ sätteid kohaldatakse asjaomaste liikmesriikide omavahelistes suhetes ning nende suhetes Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigiga ning samuti Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga alates 21. detsembrist 2007.

Sätteid, mis reguleerivad isikute kontrollimise kaotamist sisepiiridel, kohaldatakse õhupiiride suhtes alates 30. märtsist 2008.

Kõik piirangud Schengeni infosüsteemi kasutamisele asjaomastes liikmesriikides kaotatakse alates 21. detsembrist 2007.

2. II lisas osutatud Schengeni acquis’ sätteid kohaldatakse asjaomaste liikmesriikide suhetes Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga alates 21. detsembrist 2007.”

POLITSEISEADUS

I. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Politseiseaduse ülesanded

  Politseiseadus määrab kindlaks politsei koha ja osa riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite süsteemis, sätestab politsei põhiülesanded, kohustused, õigused ja vastutuse, organisatsioonilised alused ning järelevalve politsei tegevuse üle.

§ 2. Politsei

 (1) Politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse.

 (2) –(3)
[Kehtetud – RT I 1998, 50, 753 - jõust. 15.06.1998]

 (4) Ühiskondlikel alustel osalevad politsei tegevuses abipolitseinikud. Abipolitseinike staatus sätestatakse seadusega.

 (41) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib politsei tegevuses osaleda Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse ametnik, kellele politsei tegevuses osalemise ajal laienevad käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–22, 5–7 ja 15, § 14 lõigetes 6–9, § 15 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 ning §-s 151 sätestatud õigused ja kohustused. Euroopa Liidu pädeva asutuse ametnike osalemise politsei tegevuses otsustab siseminister.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

 (5) Avaliku korra kaitsmisel, kuritegeliku ründe tõkestamisel ning kurjategija kinnipidamisel on kõik politseiasutused ja -ametnikud kohustatud üksteist abistama, ootamata selleks erikorraldust.

§ 3. Politsei põhiülesanded

  Politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires.

§ 31. Oht

  Oht käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus esineb lähitulevikus õiguserikkumise toimumise piisav tõenäosus.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 4. Politsei tegevuse põhialused

 (1) Õiguskorra kaitsel ja turvalise ühiskonna kindlustamisel lähtub politsei seaduslikkuse ja humanismi põhimõtetest.

 (2) Talle pandud ülesannete täitmisel teeb politsei koostööd teiste riigiorganitega, ühiskondlike organisatsioonide ja kodanike ning nende ühendustega.

 (3) Politsei kaitse all on kõik Eesti Vabariigi territooriumil viibivad ning tema jurisdiktsioonile alluvad isikud sõltumata nende kodakondsusest, rahvusest või rassist, nahavärvist, soost, keelest, usutunnistusest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust ja varanduslikust seisundist, haridusest või muudest asjaoludest.

 (4) Politsei tegevuses ei tohi kasutada ebaseaduslikku füüsilist ega psüühilist vägivalda, inimese väärikust alandavat kohtlemist või karistust.

 (5) [Kehtetu – RT I 1998, 50, 753 - jõust. 15.06.1998]

§ 5. Politsei töö avalikustamine

 (1) Politsei informeerib oma tegevusest riigi- ja kohaliku omavalitsuse organeid ning elanikkonda.

 (2) Avalikustamisele ei kuulu riiklikke ja teenistuslikke ning organisatsioonide ja isikute ärisaladusi sisaldavad andmed, eraelu puudutavad andmed, samuti politsei ametialase tegevuse käigus saadud andmed, mis võivad kahjustada kodanike au ja väärikust või raskendada kuritegude avastamist või soodustada kuritegevust.

 (3) Politsei on kohustatud vastava avalduse korral esitama kodanikule teabesüsteemis tema kohta säilitatavad andmed.

 (4) Andmete esitamine teiste isikute kohta on keelatud.

 (5) [Kehtetu – RT I 2007, 42, 302 - jõust. 08.07.2007]

§ 51. Politseis isikuandmete töötlemine ja politsei andmekogud

 (1) Politseil on õigus töödelda oma ülesannete täitmiseks isikuandmeid ja asutada andmekogusid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.

 (2) Politsei andmekogu asutamise otsustab ja andmekogu põhimääruse kinnitab siseminister määrusega .

 (3) Politsei andmekogu põhimääruses tuleb sätestada, kellel on õigus milliseid andmeid ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogust saada.
[RT I 2007, 42, 302 - jõust. 08.07.2007]

§ 6. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, ühiskondlike organisatsioonide ja kodanike osavõtt avaliku korra kaitsest ja võitlusest kuritegevuse vastu

 (1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid ning ametiisikud on kohustatud osutama politseile tema ülesannete täitmisel igakülgset abi.

 (2) Ühiskondlike organisatsioonide, kodanike ning nende ühenduste osavõttu avaliku korra kaitsest ja võitlusest kuritegevuse vastu, samuti nende volitusi ning õiguslikku kaitset reguleerivad seadused ja muud õigusaktid.

§ 7. Kontroll ja järelevalve politsei tegevuse üle

 (1) Politsei tegevust on peale Vabariigi Valitsuse ja siseministri õigus kontrollida Riigikontrollil ja kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud komisjonidel nende pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras.

 (2) Järelevalvet politsei tegevuse seaduslikkuse üle teostab Prokuratuur oma pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras. Prokuröri ettekirjutus on politseile täitmiseks kohustuslik.

 (3) [Kehtetu – RT I 2001, 7, 17 - jõust. 01.03.2001]

II. peatükk POLITSEI STRUKTUUR JA POLITSEIASUTUSED 

§ 8. Politsei struktuur

 (1) Politsei koosneb:
 1) politseiasutustest;
 2) [kehtetu – RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

 (2) Politseiasutused on:
 1) Politseiamet;
 2) [kehtetu – RT I 2001, 7, 17 - jõust. 01.03.2001]
 3) politseiprefektuurid;
 4) üleriigilised spetsialiseeritud politseiasutused.

 (3) Üleriigilised spetsialiseeritud politseiasutused on:
 1) Keskkriminaalpolitsei;
 2) Julgestuspolitsei;
 3) [kehtetu – RT I 2007, 44, 314 - jõust. 01.01.2008]

§ 9. Politseiprefektuuri moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

  Politseiprefektuuri moodustab, korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2006, 21, 162 - jõust. 01.06.2006]

§ 10. Politseiamet

  Politseiamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus, kelle põhiülesanne on politsei juhtimine ja arendamine.
[RT I 2006, 21, 162 - jõust. 01.06.2006]

§ 11. [Kehtetu – RT I 2001, 7, 17 - jõust. 01.03.2001]

§ 111. Politseiprefektuur

 (1) Politseiprefektuur tagab avaliku korra ja sisejulgeoleku, ennetab, tõkestab ja avastab süütegusid, toimetab kriminaalasjade kohtueelset menetlust ja väärteomenetlust ning täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga politseile pandud ülesandeid, mille täitmine ei kuulu üleriigiliste politseiasutuste pädevusse.

 (2) Politseiprefektuur on Politseiameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitustega asutus.

 (3) Politseiprefektuuride koosseisu võivad kuuluda territoriaalsed ja funktsionaalsed struktuuriüksused. Territoriaalsed struktuuriüksused on politseiosakond ja politseijaoskond.

 (4) Siseministri käskkirjaga võidakse territoriaalse struktuuriüksuse juhi volitused määrata politseiprefektuuri juhi volituste piires.

 (5) Politseiprefektuuri koosseisu võib kuuluda arestimaja. Arestimajale võib siseminister käskkirjaga panna muu politseiasutuse teenindamise ülesande.

 (6) Politseiprefektuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2006, 21, 162 - jõust. 01.06.2006]

§ 112. Keskkriminaalpolitsei

 (1) Keskkriminaalpolitsei on Politseiameti halduses olev valitsusasutus, kelle põhiülesanne on kriminaalpolitsei valdkonna tegevuse, sellega seotud rahvusvahelise koostöö ja tunnistajakaitse korraldamine, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, süütegude tõkestamine, avastamine ja ennetamine, jälitustegevuse teostamine ning kriminaalasjade kohtueelne menetlemine.

 (2) Keskkriminaalpolitsei struktuur ja teenistujate koosseis kinnitatakse ministri käskkirjaga, mis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.
[RT I 2006, 21, 162 - jõust. 01.06.2006]

§ 113. Julgestuspolitsei

 (1) Julgestuspolitsei on Politseiameti halduses olev valitsusasutus, kelle põhiülesanneteks on:
 1) politsei korrakaitse valdkonna tegevuse korraldamine;
 2) süütegude tõkestamine, avastamine ja ennetamine;
 3) osalemine avaliku korra tagamisel ja liiklusjärelevalve teostamisel;
 4) Vabariigi Presidendi ja peaministri julgestamine;
 5) Vabariigi Valitsuse määratud objektide valvamine ja kaitsmine;
 6) siseministri poolt kindlaksmääratud isikute julgestamine vastavalt vajadusele.

 (2) Julgestustegevuse ning objektide valve ja kaitse korraldamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud isikute julgestamisel määrab siseminister igal konkreetsel juhul oma käskkirjaga kindlaks julgestusviisid ja julgestuse ajalise kestuse.
[RT I 2007, 42, 302 - jõust. 08.07.2007]

§ 114. [Kehtetu – RT I 2007, 44, 314 - jõust. 01.01.2008]

§ 115. Politseiametnike ettevalmistamine

 (1) Politseiametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuva sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseieriala õppe struktuuriüksus (edaspidi Politseikolledž).

 (2) Politseieriala õpe toimub koostöös politseiasutustega.

 (3) Politseiametniku erialale võetakse õppima ainult politseiasutuse suunamisel.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.07.2004]

§ 116. [Kehtetu – RT I 2006, 21, 162 - jõust. 01.06.2006]

III. peatükk POLITSEI KOHUSTUSED 

§ 12. Politsei kohustused

 (1) Politsei vastavalt oma ülesannetele:
 1) abistab kodanikke oma pädevuse piires;
 2) kaitseb kodanike elu, tervist, au ja väärikust, vara ning omandit õigusvastaste rünnete eest ja muu ohu korral;
 3) tagab korra avalikes kohtades: õiguserikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed;
 4) võtab vastu ja registreerib õiguserikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat informatsiooni, võtab viivitamatult tarvitusele abinõud õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks;
 5) alustab kriminaalmenetlust, teostab kohtueelset uurimist ja täidab muid ülesandeid, mis tulenevad kriminaalmenetluse seadustikust, ning teeb kriminalistikauuringuid;
[RT I 2007, 44, 314 - jõust. 01.01.2008]
 6) täidab oma pädevuse piires kohtuotsuseid ja kohtumäärusi, viib täide aresti, lühiajalist vangistust ja väljasaatmist, valvab ja konvoeerib kinnipeetud ja vahi alla võetud isikuid;
 7) tagab politseisse toimetatud isikute õigused ja seaduslikud huvid, vajaduse korral meditsiinilise abi, annab esialgse selgituse politseisse kutsumise või toimetamise kohta;
 8) osaleb õiguserikkumiste, narkomaania, joomarluse ja muude väärilmingute profülaktikas;
 9) aitab kaasa karistuse ärakandnud isikute sotsiaalsele kohanemisele;
 10) viib läbi menetlust väärteoasjades;
[RT I 2007, 44, 314 - jõust. 01.01.2008]
 11) otsib taga teadmata kadunud, ebaseaduslikult Eestis viibivaid ning teisi isikuid seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud korras;
 12) kaitseb välisriikide suursaatkondi ja suursaadikute elukohti; valvab Vabariigi Valitsuse poolt määratud objekte;
 13) reguleerib liiklust ja teostab liiklusjärelvalvet, kontrollib teede, tänavate, liikluskorraldusvahendite ja liiklusvahendite seisukorda;
 14) kontrollib kehtestatud eeskirjadest kinnipidamist tema järelevalve all olevate objektide avamisel ja töötamisel;
 15) kontrollib passimäärustikest ning kodanike sisse- ja väljaregistreerimise eeskirjadest kinnipidamist;
 16) kontrollib välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise ja töötamise seaduslikkust;
 17) informeerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse organeid kuritegevuse olukorrast, avariidest, tulekahjudest, katastroofidest, loodusõnnetustest ja muudest erakorralistest sündmustest ning võtab tarvitusele vältimatud abinõud nende tagajärgede likvideerimiseks, inimeste päästmiseks ja abistamiseks; annab abi isikutele, kes on saanud kannatada õiguserikkumiste tõttu või kes on abitus seisundis;
 18) tagab leitud ja politseile üleantud asjade ja dokumentide säilimise nende tagastamiseks omanikule või seaduslikule valdajale või üleandmiseks leiubüroole;
 19) osaleb looduskeskkonna, loodusvarade ja -objektide kaitsel;
 191) osaleb rahvusvahelises koostöös;
[RT I 2007, 42, 302 - jõust. 08.07.2007]
 20) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.

 (2) Politsei abistab oma pädevuse piires:
 1) tervishoiu- ja veterinaarjärelevalveorganeid karantiini rakendamisel epideemia või episootia korral;
 2) raviasutusi, rakendades õigusaktidega ettenähtud korras nende isikute kohaletoimetamist, kes oma tervisliku seisundi tõttu kujutavad ohtu iseendale või teistele isikutele;
 3) tuletõrje- ja päästeteenistusi nende teenistusülesannete täitmisel, tagades vajaduse korral avaliku korra;
 4) Kodakondsus- ja Migratsiooniametit passimäärustikest kinnipidamise ning isikute sisse- ja väljakirjutamise eeskirjadest kinnipidamise kontrollimisel;
 5) julgeolekuasutusi nende ülesannete täitmisel;
 6) Maksu- ja Tolliametit tollieeskirjade tolliseaduse tähenduses rakendamisel.

 (3) Kui politseiametnik või vastava väljaõppe saanud politseikadett osutub õigusrikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud ajast ja kohast sõltumata asuma teenistuskohustuste täitmisele.

 (4) Vastava väljaõppe saanud politseikadetil on politsei teenistusülesannete täitmisele asumisel politseiametniku õigused, kohustused ja vastutus.

§ 121. Schengeni infosüsteemi riiklik register

 (1) Schengeni infosüsteemi riiklik register on 1990. aasta 19. juulil allakirjutatud konventsiooni, millega rakendatakse 1985. aasta 14. juuni Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (Schengeni konventsioon), artiklis 92 nimetatud Schengeni infosüsteemi siseriiklik osa.

 (2) Schengeni infosüsteemi riikliku registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2007, 42, 302 - jõust. 08.07.2007]

IV. peatükk POLITSEI ÕIGUSED 

§ 13. Politsei õigused

 (1) Politseil on õigus:
 1) nõuda kodanikelt ja ametiisikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid;
 2) ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õiguserikkumise kõrvaldamiseks tuvastada isiku kehtiva isikut tõendava dokumendi ja/või tema küsitlemise alusel tema isikusamasus, dokumendi puudumise või dokumendi võltsimiskahtluse korral toimetada ta isikusamasuse tuvastamiseks politsei ametiruumi;
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]
 21) isikusamasuse tuvastamisel kontrollida, kas isik on tagaotsitav;
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]
 22) politseiametniku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks teostada õiguserikkumise toimepanemises kahtlustatava isiku ja tema asjade läbivaatust;
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]
 3) koostada protokolle väärtegude kohta, määrata väärteokaristusi, teostada isiku kinnipidamist ning rakendada muid seaduses ettenähtud abinõusid võitluses väärtegude vastu;
 4) kutsuda politseisse kodanikke ja ametiisikuid politseimenetluses olevates väärteo- ja kriminaalasjades toimetada politseisse õiguserikkumises osalenud isikuid selle asjaolude viivitamatuks väljaselgitamiseks;
[RT I 2007, 44, 314 - jõust. 01.01.2008]
 5) pidada seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud korras kinni ning hoida vahi all kuriteo toimepanemises kahtlustatavaid isikuid;
 6) pidada kehtestatud korras kinni Eestis ebaseaduslikult viibivaid isikuid;
 61) pidada kinni isikuid, kes oma vanuse või terviseseisundi tõttu vajavad abi ning toimetada nad seaduses ettenähtud turvalisse kohta või anda üle pädevale organile vältimatu sotsiaalabi osutamiseks;
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]
 7) toimetada ravi- või politseiasutusse isikuid, kes alkoholi- või narkootikumijoobe tõttu võivad ohustada iseennast või teisi kodanikke, samuti õiguskorda rikkunud kodanikke nende isiku kindlakstegemiseks ja vajaduse korral väärteoprotokolli koostamiseks;
 8) kohaldada kodanike sundtoomist seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud juhtudel;
 9) fotografeerida kinnipeetud menetlusaluseid isikuid, keda ei ole võimalik seaduses ettenähtud kinnipidamise tähtaja jooksul dokumentide alusel tuvastada;
 91) fotografeerida ja daktüloskopeerida kuriteo toimepanemises kahtlustatavaid, süüdistatavaid, süüdimõistetuid, arestiga karistatuid, karistusest või vangistusest tingimisi vabastatuid, isikuid, keda tuvastatakse neile abi osutamise vajadusel, varjupaigataotlejaid, ebaseaduslikult Eestis viibivaid välismaalasi ja välismaalasi, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu või Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeldu;
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]
 92) punktis 91 nimetatud isikutelt võtta DNA proove;
 10) teha heli- ja videosalvestusi ning filmida käesoleva paragrahvi lg.1 p.9 loetletud isikuid nende teadmisel ning nende isiku- ja asjade läbivaatust seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud korras;
 11) teha kainenemisele toodud isikute läbivaatust ning võtta hoiule nende asju ja dokumente;
 12) rakendada operatiivjälitusabinõusid, kasutada kuritegude tõkestamiseks, väljaselgitamiseks ja avastamiseks tehnilisi ja muid vahendeid, rikkumata kodanike põhiseaduslikke õigusi;
 13) seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras kontrollida materiaalsete väärtuste hoidmist ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides;
 14) siseneda kuriteo toimepannud isiku jälitamiseks või kuriteo tõkestamiseks või kodanike julgeolekut ohustava loodusõnnetuse või muu erakorralise sündmuse korral kodanike eluruumidesse ja muudesse ruumidesse ning organisatsioonide ruumidesse ja territooriumile;
 15) vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda tee- ja tänavalõikudel; keelata sõidukite kasutamine, kui nende konstruktsioon või tehniline seisund ei vasta nõuetele; õiguserikkumise korral või politseioperatsiooni läbiviimisel kontrollida sõidukit, juhi-, sõiduki- ja veosedokumente;
 16) kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isikuid, kellel pole vastava kategooria sõiduki juhtimise või kasutamise õigust tõendavat dokumenti; kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isikuid, keda kahtlustatakse alkoholi- või narkootikumijoobes ning kontrollida neid kohapeal või suunata ekspertiisi;
17)–18) [kehtetud]
 19) anda välja ja tühistada ettenähtud korras litsentse eradetektiivbüroode avamiseks ning tegevuse korraldamiseks;
 20) [kehtetu]
 21) vajaduse korral takistamatult kasutada organisatsioonidele kuuluvaid sidevahendeid ning edasilükkamatutel juhtudel ka neile kuuluvaid mootorsõidukeid (välja arvatud diplomaatilistele, konsulaar- ja teistele välisriikide esindustele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele kuuluvad ning eriotstarbelised mootorsõidukid) sõiduks sündmuskohale, loodusõnnetuse piirkonda, vältimatut arstiabi vajavate kodanike toimetamiseks raviasutusse ja õiguserikkujate toimetamiseks politseisse;
 22) seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras nõuda ja saada organisatsioonidelt politseile pandud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid;
 23) kasutada kuritegudest informeerimiseks, kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks, kurjategijate tagaotsimiseks, kuritegude ärahoidmiseks ja avaliku korra kindlustamiseks massiteabevahendeid;
 24) autasustada avaliku korra kaitsel ja kuritegevusevastases võitluses silmapaistnud isikuid;
 25) viia läbi politseioperatsioone siseministri poolt kehtestatud korras;
 26) kontrollida juriidilise isiku finantsmajanduslikku tegevust käsitlevaid dokumente, saada selgitusi ja andmeid finantsmajandusliku tegevuse kohta seaduses ettenähtud korras;
 27) siseneda seaduses ettenähtud korras õiguserikkumisele viitavate asjaolude kontrollimiseks takistamatult ladudesse, hoidlatesse, tootmishoonetesse, kaubandus- ja toitlustusettevõtetesse ning muudesse ruumidesse ja objektidele, selgitamaks välja materiaalsete väärtuste olemasolu ning kontrollimaks materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite vastavust dokumentatsioonile; teha kaupade, poolfabrikaatide, tooraine ning muude väärtuste võetust võrdlusmaterjalide saamise eesmärgil seaduses sätestatud juhtudel;
 28) kontrollida tegutsemisloa ja tegevuslitsentsi olemasolu ning selle puudumisel peatada juriidilise isiku või tema allüksuse, samuti üksikisiku tegevus alal, milleks on vajalik tegutsemisluba või tegevuslitsents.

 (2) Vabariigi Valitsus asutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 1 alusel politsei poolt võetud sõrmejälgede ja teiste asutuste poolt seaduse alusel võetud ning politseile edastatud sõrmejälgede töötlemiseks riikliku sõrmejälgede registri ja kehtestab selle põhimääruse .

 (3) Vabariigi Valitsus asutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 2 alusel politsei poolt võetud DNA proovide tulemusena saadud andmete ja teiste asutuste poolt seaduse alusel võetud ning politseile edastatud DNA proovide tulemusena saadud andmete töötlemiseks riikliku DNA registri ja kehtestab selle põhimääruse .
[RT I 2005, 71, 548 - jõust. 08.01.2006; 1.03.2006]

IV1. peatükk SCHENGENI KONVENTSIOONIST TULENEVAD POLITSEI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

1. jagu Isikuandmete töötlemine 
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 131. Isikuandmete töötlemine

 (1) Politseiametnikul on välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid.

 (2) Kui välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks on isikuandmete töötlemiseks vajalik isiku nõusolek, tuleb isikule enne nõusoleku küsimist teatavaks teha:
 1) isikuandmete töötleja või tema esindaja nimi ja kontaktandmed;
 2) andmete töötlemise eesmärk;
 3) nõusoleku andmise vabatahtlikkus ja nõusoleku andmata jätmise õiguslikud tagajärjed.

 (3) Nõusolek käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikuandmete töötlemiseks vormistatakse kirjalikult.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõusoleku suhtes ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduses sätestatut.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 132. Isikuandmete varjatud töötlemine

 (1) Politseiametnikul on õigus välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks töödelda isikuandmeid varjatult, see tähendab varjates andmesubjekti eest isikuandmete töötlemise eesmärki.

 (2) Varjatult võib töödelda järgmisi andmeid:
 1) isiku ees- ja perekonnanimi;
 2) isiku reisi marsruut ja sihtkoht;
 3) isikuga koos olevad isikud või sõidukis asujad;
 4) isiku poolt kasutatava sõiduki andmed;
 5) isikul kaasas olnud esemed.

 (3) Isikul ei ole õigust saada teavet varjatud töötlemise fakti ega varjatud töötlemise käigus tema kohta kogutud isikuandmete kohta.

 (4) Isikuandmete varjatud kogumise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 133. Järelevalve isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle

  Käesolevas jaos sätestatud isikuandmete töötlemise üle teostab järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

2. jagu Piiriülene jälitamine 
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 134. Piiriülene jälitamine

 (1) Politseiametnikul, kes jälitab oma riigi territooriumil nõukogu 2002. aasta 13. juuni raamotsuses Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.07.2002, lk 1–20) määratletud kuriteo toimepanemiselt tabatud isikut või selle kuriteo toimepanemisele kaasaaitajat, on lubatud jätkata jälitamist teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ilma eelnevalt taotletud loata, kui:
 1) asja kiireloomulisuse tõttu ei ole olnud võimalik enne teise liikmesriigi territooriumile sisenemist sellest pädevaid ametivõime teavitada või
 2) teise liikmesriigi pädevad ametivõimud ei jõudnud sündmuskohale õigel ajal, et jälitamine üle võtta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui jälitatav on eelvangistuse või vabadusekaotusliku karistuse kandmise ajal kinnipidamiskohast põgenenud.

 (3) Piiriülene jälitamine võib toimuda üksnes üle maismaapiiride.

 (4) Välisriik, kus piiriülest jälitamist hakatakse toimetama, on asukohariik.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 135. Piiriülesest jälitamisest teavitamise kord

 (1) Politseiametnik võtab viivitamata, kuid mitte hiljem kui riigipiiri ületamisel, ühendust asukohariigi, kelle territooriumil piiriülest jälitamist toimetama hakatakse, pädeva asutusega.

 (2) Riigipiiri ületamisest teavitamisel on jälitav politseiametnik kohustatud asukohariiki teavitama järgmistest asjaoludest:
 1) riigipiiri oletatav ületamise aeg ja koht;
 2) politseiametniku teenistusrelva liik ja mudel;
 3) sidepidamisvahendid.

 (3) Eestis on pädevaks asutuseks piiriülesest jälitamisest teavitamisel Keskkriminaalpolitsei.

 (4) Välisriigi politseiametniku Eesti territooriumil piiriülese jälitamisega seotud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 136. Piiriülese jälitamise toimetamine

 (1) Jälitatav isik peetakse kinni asukohariigi politseiametnike poolt. Juhul kui asukohariigi pädevad asutused ei nõua jälitamise lõpetamist, kuid ei jõua piisavalt kiiresti jälitamist üle võtta, peab jälitav politseiametnik isiku kinni ning annab üle asukohariigi politseiametnikule isikusamasuse tuvastamiseks või vahistamiseks.

 (2) Piiriülesel jälitamisel politseiametnik:
 1) peab järgima asukohariigi seadusi ja pädeva asutuse juhiseid ning korraldusi;
 2) peab olema äratuntav politseivormiriietuse järgi või kasutama politseisõidukit;
 3) peab esitama ametiülesannete täitmise tõendamiseks ametitõendi;
 4) võib kanda teenistusrelva ja kasutada seda üksnes enesekaitseks;
 5) võib ohutuse tagamiseks teostada kinnipeetud isiku ja tema asjade läbivaatust ning temaga kaasas olnud asjad ära võtta;
 6) võib kinnipeetud isiku suhtes tema toimetamisel asukohariigi politseiasutusse kasutada käeraudu;
 7) ei või siseneda eravaldusse või muusse kohta, mis ei ole ette nähtud avalikuks kasutamiseks;
 8) peab jälitamise lõpetamisel ilmuma asukohariigi kohalikku politseiasutusse ja teavitama tehtud toimingutest;
 9) peab jääma asukohariigi pädeva asutuse käsutusse kuni jälitamisega seonduvad asjaolud on piisavalt selged;
 10) peab asukohariigi pädeva asutuse taotlusel abistama jälitamise järgsel kriminaalmenetluse läbiviimisel, sealhulgas kohtumenetluses.

 (3) Piiriülene jälitamine lõpetatakse:
 1) eesmärgi saavutamisel;
 2) kui on möödunud üks tund asukohariigi riigipiiri ületamisest;
 3) asukohariigi nõudmisel.

 (4) Kui kinnipeetud isik ei ole asukohariigi kodanik, vabastatakse ta hiljemalt kuue tunni möödumisel tema kinnipidamisest arvates, kui asukohariigi pädevad asutused ei ole saanud taotlust isiku vahistamiseks väljaandmise või loovutamise eesmärgil. Kinnipidamise aja hulka ei arvestata ajavahemikku kell 00.00 kuni 09.00.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

§ 137. Piiriülest jälitamist toimetav välisriigi politseiametnik

  Piiriülest jälitamist toimetava välisriigi politseiametniku vastu või tema poolt toimepandud kuriteo korral võrdsustatakse ta Eesti politseiametnikuga.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007ja osaliselt 30.03.2008]

V. peatükk ERIVAHENDITE JA RELVADE KASUTAMINE 

§ 14. Politsei erivahendid ja relvad

 (1) Politsei erivahendid jagunevad passiivse ja aktiivse kaitse vahenditeks ning politseioperatsioonide abivahenditeks.

 (2) Passiivse kaitse vahendid on:
 1) kaitsekiivrid;
 2) soomus- ja muud kuulikindlad vestid;
 3) soomus- või muud löögikindlad kilbid;
 4) muud kaitsevahendid, mida ei kasutata aktiivseks kaitseks, kaasa arvatud tulekindel eririietus ja sööbivate ainete eest kaitsev näokate.

 (3) Aktiivse kaitse vahendid on:
 1) käerauad;
 2) rahustussärk või -tool;
 3) teenistuskoer.

 (4) Politseioperatsioonide abivahendid on:
 1) valgus- ja heliseadmed;
 2) eriotstarbelised värvimis- ja märgistusvahendid;
 3) pisargaasi- ja suitsugranaadid (-seadmed);
 4) eriotstarbelised lõhkamisseadeldised, mida ei kasutata inimeste vastu;
 5) sõidukite sundpeatamise vahendid;
 6) politsei soomus- või muud eriotstarbelised sõidukid, samuti õhusõidukid.

 (5) Tsiviilotstarbelised esemed ja vahendid on politsei erivahenditeks vaid juhul, kui neid kasutatakse politseioperatsioonides.

 (51) [Kehtetu]

 (6) Politseil on õigus kasutada teenistusülesannete täitmiseks erivahendit, külm- ja gaasirelva järgmistel juhtudel:
 1) kuritegelike rünnete tõrjumisel;
 2) pantvangide vabastamisel;
 3) politseinikku ümbritseva ohutsooni rikkuja tõkestamisel;
 4) massiliste korratuste ja avaliku korra grupiviisiliste rikkumiste tõkestamisel;
 5) seadusvastaselt hõivatud maa-alade, hoonete, ruumide ja transpordivahendite vabastamiseks;
 6) õiguserikkujate kinnipidamisel, nende toimetamisel politseisse või teenistusruumi ja konvoeerimisel, kinnipeetute kaitsmisel ning kinnipeetud ja vahi alla võetud isikute suhtes, kui nad ei allu või osutavad vastupanu politseiametnikele või teistele isikutele, kes täidavad ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või kui on küllaldaselt alust arvata, et nad võivad põgeneda, tekitada kahju teistele isikutele, ümbruskonnale või iseendale.

 (7) Politsei kasutab erivahendit, külm- ja gaasirelva õiguserikkuja vastu õiguserikkumise iseloomu, õiguserikkuja isikut ning konkreetset olukorda arvestades. Erivahendi, külm- või gaasirelva kasutamise korral tuleb hoiduda inimese tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu.

 (8) Politseiametnik võib kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu.

 (9) Teenistusülesannete täitmisel võib politseiametnik oma kaaskodanike ohutuse tagamiseks kehtestada enda, teiste isikute või objektide ümber ohutsooni, millesse ei tohi tema loata siseneda. Selle nõude rikkumise korral võib politseiametnik kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ning külm- ja gaasirelvi.
[RT I 2006, 21, 162 - jõust. 01.06.2006]

§ 15. Tulirelva kasutamine

 (1) Politseiametnikul on õigus kanda ja kasutada tulirelva. Tulirelva võib politseiametnik kasutada konkreetses olukorras äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistuskohustust.

 (2) Tulirelva võib kasutada:
 1) kuritegeliku ründe tõkestamisel, kui on ohus teise inimese või politseiametniku enda elu;
 2) relvastatud kurjategija relvitustamisel ja kinnipidamisel, samuti esimese astme kuriteo toimepannud isiku kinnipidamisel;
 3) pantvangi vabastamisel;
 4) politseiametnikule või teisele ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu täitvale isikule grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel;
 5) konvoile või konvoeeritavale isikule toimepandava kallaletungi tõkestamisel;
 6) kuriteo toimepannud relvastatud isiku või vahi alt põgenenud kurjategija kinnipidamisel;
 7) korduvatele peatumismärguannetele reageerimata jätnud või jälitava politseisõiduki eest põgeneva sõiduki peatuma sundimiseks, tulistades ainult kummidesse;
 8) inimest ründava või ohustava looma kahjutuks tegemiseks või vigastatud looma hukkamiseks.

§ 151. Erivahendite ja relvade kasutamisekeeld

  Relvi ja erivahendeid (välja arvatud enesekaitsevahendid) on keelatud kasutada:
 1) laste, vanurite ja ilmsete raseduse tunnustega naiste vastu, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks;
 2) välisriikide diplomaatilistes või konsulaaresindustes ja rahvusvaheliste lepete alusel puutumatust omavate esinduste hoonetes, ruumides ja territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omavate sõidukite suhtes, välja arvatud nende esinduste juhtide nõusolekul või teiste rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud juhtudel;
 3) hoonetes ja ruumides, kus toodetakse või hoitakse kergesti süttivaid või mürgiseid või lõhkeaineid või aineid, mis aktiivse kaitse vahendi mõjul võivad ohustada inimeste elu või tervist.

V1. peatükk RAVIASUTUSSE VÕI KAINENEMISELE TOIMETAMINE 
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 152. Joobeseisundis isiku raviasutusse või kainenemisele toimetamine

 (1) Joobeseisundis isik, kes joobnud oleku tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks, toimetatakse raviasutusse, politsei arestimajja või arestikambrisse.

 (2) Raviasutusse toimetatakse:
 1) joobeseisundis isik, kes vajab vältimatut abi;
 2) ilmsete rasedustunnustega joobeseisundis naisisik, kellel on keskmine või raske joove;
 3) joobeseisundis alaealine, kellel on keskmine või raske joove.

 (3) Kainenemisele politsei arestimaja või arestikambri kainestuskambrisse toimetatakse joobnud isik, kes on keskmises või raskes joobeastmes ning kes joobe tõttu on:
 1) agressiivse käitumisega;
 2) märgatavate koordinatsioonihäiretega;
 3) orienteerumis- või liikumisvõimetu.

 (4) Rahu rikkumise eest eluruumides võidakse kainenemisele toimetada üksnes käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud isik.

 (5) Kerges joobeseisundis alaealine toimetatakse kainenemisele üksnes juhul, kui tema kinnipidamiskohajärgse politseiprefektuuri piires ei ole teda võimalik üle anda alaealiste keskuse, turvakodu, täiskasvanud perekonnaliikme, hooldaja või eestkostja hoole alla.

 (6) Kainenemisele ei toimetata joobeseisundis isikut, kui tema isiku tuvastamisel või läbivaatusel selgub, et tegemist on isikuga, kes:
 1) põeb raskekujulist südamehaigust, epilepsiat, suhkurtõbe, skisofreeniat või muud rasket haigust – selline isik antakse üle tema perekonnaliikmetele või toimetatakse vajaduse korral raviasutusse;
 2) on diplomaatilist immuniteeti omav välisriigi kodanik – sellisest isikust teatatakse viivitamatult vastava välisriigi saatkonda või Välisministeeriumi;
 3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel kuulub toimetamisele raviasutusse.

 (7) Avalikus kohas joobeseisundis viibiva isiku, kelle isik on tuvastatud ja kelle elukoht on samas asustusüksuses või linnaosas, võib juhul, kui ta ei käitu agressiivselt, toimetada koju täiskasvanud perekonnaliikme hoole alla.

§ 153. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll

 (1) Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise kohta koostatakse protokoll.

 (2) Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollis märgitakse:
 1) selle koostamise aeg, sealhulgas kellaaeg, ja koht, asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;
 2) kainenemisele toimetatud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (koodi puudumisel aga sünniaeg ja -koht), elukoht; tal isikut tõendava dokumendi kaasas olemise korral selle nimetus, number, väljaandnud asutuse nimetus ja väljaandmise aeg; viide sellele, kas isik tehti kindlaks dokumendi järgi, isiku või tunnistajate ütluste põhjal või muul viisil;
 3) kelle poolt (ees- ja perekonnanimi, ametikoht või elukoht), mis kellaajal ja kust kohast isik kainenemisele toimetati;
 4) kainenemisele toimetatud isiku ja tema asjade läbivaatuse tulemused, sealhulgas üleriiete ja jalatsite kirjeldus, andmed avastatud tervisekahjustuste ja haiguslike nähtude ilmnemise kohta ning hinnang terviseseisundile;
 5) andmed kainenemisele toimetatud isikult hoiule võetud raha summa ning paberraha puhul ka eri rahamärkide arvu kohta, samuti dokumentide ning muude esemete, sealhulgas üleriiete ja jalatsite ning nende hoidmise koha kohta;
 6) kainenemiselt vabastatud isiku pretensioon tema kohtlemise ning raha, dokumentide ja asjade kaotsimineku või puudujäägi kohta.

 (3) Protokollile kirjutavad alla selle koostaja ja kainenemisele toimetanud isik(ud).

 (4) Kainenemiselt vabastatud isikule tagastatakse allkirja vastu kainenemisele toimetamise protokollis temalt hoiule võetud raha, dokumendid ja muud esemed, samuti kviitung aine või eseme kohta, mida ei tagastatud. Allkirja andmisest keeldumise korral teeb protokolli koostama volitatud isik vastava märke protokolli ja kinnitab selle oma allkirjaga.

§ 154. Kainenemisele toimetatud isiku kinnipidamistingimused

 (1) Kainenemisele toimetatava isiku ja tema asjade läbivaatus on kohustuslik.

 (2) Kainenemisele toimetatavalt isikult võetakse hoiule raha, väärtasjad ja dokumendid, samuti esemed ja ravimid, mis võivad ohustada teda ennast või teisi isikuid.

 (3) Kainenemisele toimetatud isikut hoitakse eraldi teistest kinnipeetutest. Eri soost isikuid hoitakse eraldi kambrites.

 (4) Kainestuskamber peab olema ilma väljaulatuvate teravate eendite ja nurkadeta, puidust või sama soojapidavusega muust materjalist põrandaga ning valgustatud ja köetav ruum. Narid peavad olema jäigalt kinnitatud. Kambri uksel peab olema vaateava.

 (5) Kainenemisele toimetatud isiku muud kinnipidamise tingimused ning tema kohtlemine ei tohi olla inimväärikust alandav.

 (6) Kainenemisele toimetatud isiku ohutuse tagamiseks teda jälgitakse. Tervise halvenemise korral kutsutakse kohale meditsiinitöötaja.

§ 155. Ohjeldusmeetmete rakendamine

 (1) Kainenemisele toimetatud isiku suhtes võidakse rakendada ohjeldusmeetmeid, kui on otsene enesevigastuse või teise isiku suhtes rakendatava vägivalla oht ja suusõnaline rahustamine ohu kõrvaldamiseks ei ole osutunud küllaldaseks.

 (2) Ohjeldusmeetmetena võidakse kasutada kinnisidumist, käeraudu, rahustustooli või rahustussärki. Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni.

 (3) Ohjeldusmeetme kasutamise kohta tehakse vastav kanne joobnud isiku kainenemisele toimetamise protokolli, näidates sealjuures ära ohjeldusmeetme kasutamise põhjuse, valitud ohjeldusmeetme ja selle kasutamise kestuse.

§ 156. Kainenemiselt vabastamine

 (1) Kainenemisele toimetatud isik hoitakse kainenemisel kuni kainestumiseni, kuid mitte üle 24 tunni. Kui isik selle aja möödumisel ei ole sel määral kainenenud, et teda võiks lasta iseseisvalt lahkuda, kutsutakse arst tema tervisliku seisundi kindlakstegemiseks.

 (2) Kui isik saab kaineks öisel ajal ja tal ei ole võimalik või ta ei soovi koju minna, võib ta omal soovil jääda kainestuskambrisse kuni hommikuni, mille kohta tehakse vastav kanne kainenemisele toimetamise protokolli.

 (3) Kainenemiselt vabastatule ei tagastata ainet või eset, mida võib omada või kanda ainult eriloaga, kuid mille kohta luba puudub.

  VI-VIII peatükk
[Kehtetud]