Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Newcastle’i haiguse tõrje eeskiri¹

Vastu võetud 05.08.2003 nr 79
RTL 2003, 93, 1392
jõustumine 21.08.2003

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

20.12.2007 nr 156 (RTL 2007, 101, 1682) 1.01.2008

Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» § 43 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised Newcastle’i haiguse ehk lindude aasia katku ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud (edaspidi nakkuskahtlane ja nakatunud) lindudelt pärinevate saaduste käitlemiseks. Samuti sätestatakse Newcastle’i haiguse karantiini tingimused ning ohustatud ja järelevalvetsoonis rakendatavad kitsendused.

(2) Määrus on kohustuslik täitmiseks kõikidele loomapidajatele, loomsete saaduste käitlejatele ja loomataudi levialal viibivatele isikutele, järelevalveametnikele, volitatud veterinaararstidele, tegevusluba omavatele veterinaararstidele, veterinaarlaboratooriumidele ning teistele oma tööülesannete tõttu tauditõrjega seotud isikutele.

(3) Määrust kohaldatakse põllumajanduslinnu ning võistlustuvi või teise tehistingimustes peetava linnu suhtes, kes ei ole põllumajanduslind (edaspidi kodulind).

§ 2. Newcastle’i haiguse määratlus

(1) Newcastle’i haigus ehk lindude aasia katk on kiire levikuga ägedalt kulgev ja sageli suurt suremust põhjustav lindude viirushaigus, mida iseloomustavad kliinilised tunnused, näiteks peapiirkonna tursed ja hingamisraskused, millega kaasnevad närvinähud või mõnede viirustüvede puhul kõhulahtisus. Munevatel lindudel langeb järsult munemisvõime ja nende munade koored on defektidega.

(2) Newcastle’i haigust iseloomustavad organite patoloogilis-anatoomilised muutused, näiteks hingamisteede limaskesta turse ja verevalumid; täppverevalumid lihas- ja näärmemao piiril ning soolte serooskestal; maksa ja põrna suurenemine; soolte limaskesta ja soolestiku lümfoidkoe turse ning verevalumid, nekroosikolded ja haavandid.

(3) Newcastle’i haiguse kliinilised tunnused ning organite patoloogilis-anatoomilised muutused varieeruvad sõltuvalt linnu liigist, vanusest ja viiruse virulentsusest.

(4) Newcastle’i haigust põhjustavad Paramyxoviridae sugukonna Rubalavirus perekonda kuuluva lindude paramüksoviiruse serotüübi 1 (edaspidi paramüksoviirus-1) viirustüved. Paramüksoviirus-1 viirustüvi loetakse Newcastle’i haiguse tekitajaks (edaspidi viirus), kui ööpäevasel nakatunud kanatibul (Gallus gallus) on ajusisene patogeensuse indeks 0,7 või kõrgem või kui see vastab muudele Rahvusvahelise Episootiate Büroo (Office International des Epizooties, OIE) poolt väljatöötatud põhimõtetes, meetodites, soovitustes ja juhendites² (edaspidi diagnoosimise käsiraamat) kirjeldatud patogeensuse kriteeriumitele.

(5) Newcastle’i haiguse inkubatsiooniaeg kestab 4–21 päeva. Newcastle’i haigus levib peamiselt otsekontakti teel ja inimtegevuse vahendusel, samuti õhu kaudu, näriliste ja putukate vahendusel ning transovariaalselt. Erandjuhul võib Newcastle’i haigus ülekanduda inimesele. Võistlustuvide ja teiste kodulindude ning harvemini uluk- ja veelindude seas võib esineda sümptomiteta viirusekandjaid.

§ 3. Kasutatud terminid

Määruses kasutatakse termineid alljärgnevas tähenduses:
1) nakatunud lind – lind, kellele laboratoorse uuringu tulemuse alusel pandud Newcastle’i haiguse ametliku diagnoosi on Veterinaar- ja Toiduamet kinnitanud, või lind, kellel Newcastle’i haiguse korduspuhangu korral esinevad § 2 lõikes 1 nimetatud kliinilised tunnused või § 2 lõikes 2 nimetatud organite patoloogilis-anatoomilised muutused;
2) nakkuskahtlane lind – lind, kellel esinevad Newcastle’i haigusele iseloomulikud kliinilised tunnused või organite patoloogilis-anatoomilised muutused;
3) kontaktne lind – lind, kes võib olla otseselt või kaudselt kokku puutunud viirusega;
4) põllumajanduslinnud – kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, põldpüüd ja silerinnaliste perekonda (Ratitae) kuuluvad linnud, keda peetakse tõuaretuseks, toiduks mõeldud liha või munade tootmiseks või uluklindude varude taastootmiseks;
5) noorlinnud – 72 tunni vanused või vanemad tibud kuni sugu- või tootmiskarja üleviimiseni;
6) haudemunad – põllumajanduslindude munad, mis on ette nähtud hautamiseks;
7) toidumunad – põllumajanduslindude munad, mis on ette nähtud toiduks;
8) ööpäevased tibud – kuni 72 tunni vanused, jootmata ja söötmata põllumajanduslinnud. Berberi pardid (Cairina moschata) võivad olla söödetud;
9) sugukari – 72 tunni vanused või vanemad haudemunade tootmise eesmärgil karjana peetavad põllumajanduslinnud;
10) tootmiskari – 72 tunni vanused või vanemad toiduks mõeldud liha või munade tootmiseks või uluklindude varude taastootmiseks karjana peetavad põllumajanduslinnud;
11) võistlustuvi – tuvi, keda peetakse tehistingimustes, selleks ettenähtud loomakasvatushoones või -rajatises või piiritletud alal (edaspidi tuvila) eesmärgiga teda tuvilast välja vedada ja vabastada viisil, mis võimaldab vaba tagasipöördumise tuvilasse, samuti tuvi, kes on tuvilast juba välja viidud ja vabastatud tagasipöördumiseks.

2. peatükk
ENNETAMINE

§ 4. Ennetav vaktsineerimine

(1) Loomapidaja, kellel on üle 50 kodulinnu, on kohustatud Newcastle’i haiguse ennetamiseks oma linnud vaktsineerima (edaspidi ennetav vaktsineerimine).

(2) Ennetava vaktsineerimise viib läbi tegevusluba omav veterinaararst.

(3) Loomapidaja koostab Newcastle’i haiguse vastase ennetava vaktsineerimise läbiviimiseks ennetava vaktsineerimise programmi ning esitab selle Veterinaar- ja Toiduametile heakskiitmiseks «Loomatauditõrje seaduse» § 43¹ kohaselt. Ennetava vaktsineerimise programmis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:

1) andmed ettevõtte või muu lindude pidamise koha kohta, kus ennetavat vaktsineerimist tahetakse teha (asukoht ja aadress);

2) ennetavat vaktsineerimist tegeva ja vaktsiini kasutamise eest vastutava veterinaararsti nimi;

3) kasutatava vaktsiini nimetus;

4) vaktsiini säilitamise, kasutatud vaktsiini pudelite ja kasutamata jäänud vaktsiini kahjutustamise kord;

5) jooksva aasta jooksul ettevõttesse või muusse lindude pidamise kohta võetavate lindude arv ja ennetava vaktsineerimise ajakava;

6) ennetava vaktsineerimise skeem;

7) ennetava vaktsineerimise tõhususe hindamiseks seireproovide võtmise ning nende laboratooriumisse saatmise ajakava.

(4) Veterinaararst koostab lindlas või muus lindude pidamise kohas tehtava ennetava vaktsineerimise kohta vaktsineerimise akti. Vaktsineerimise aktis märgitakse ennetava vaktsineerimise kuupäev, andmed lindla või muu lindude pidamise koha  kohta, kus vaktsineerimine läbi viidi, vaktsineeritavate kodulindude liik, vanus ja arv, ennetavaks vaktsineerimiseks kasutatud vaktsiini nimetus ja kasutatud kogus, kas tegemist on esmase või korduva vaktsineerimisega ning veterinaararsti allkiri. Loomapidajale jäetakse vaktsineerimise akti koopia.

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

§ 4¹. Vaktsineerimisel kasutatav vaktsiin ning nõuded vaktsineerimisele

(1) Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimisel kasutatakse paramüksoviiruse-1 tüve nõrgestatud elusvaktsiini või inaktiveeritud vaktsiini, mis on kantud ravimiregistrisse.

(2) Vaktsiini käitlemisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

1) vaktsiini säilitatakse +2º C…+8º C juures külmkapis;

2) pärast elusvaktsiini lahustamist hoitakse vaktsiini tarvitamise ajal toatemperatuuril ning see tarvitatakse ära võimalikult kiiresti, kuid mitte kauema kui kasutatava vaktsiini infolehes ette nähtud aja jooksul või kahjutustatakse;

3) inaktiveeritud vaktsiini avatud pudelid tarvitatakse ära võimalikult kiiresti, kuid mitte kauema kui kasutatava vaktsiini infolehes ette nähtud aja jooksul või kahjutustatakse.

 

(3) Tarvitamata jäänud vaktsiin, kasutatud vaktsiini pudelid, pudelikorgid ja muu vaktsiiniga kokkupuutunud jäätmematerjal kahjutustatakse keetmise, autoklaavimise või Veterinaar- ja Toiduameti heakskiidetud desinfektsioonivahendiga töötlemise teel.

(4) Elusvaktsiini võib manustada silma-ninatilga, jämepihustuse ehk aerosooli, peenpihustuse ehk sprei kujul või koos joogiveega.

 

(5) Vaktsineerida võib kliiniliselt tervet lindu. Vaktsineerida  ei või lindu, kelle munemisperioodi alguseni on jäänud vähem kui neli nädalat.

 

(6) Vaktsineerimisel kasutatakse kaitsevahendeid (kummikindad, näomask, prillid), mis tagavad vaktsiiniga mitte kokkupuutumise. Pärast vaktsineerimist pestakse ja desinfitseeritakse käed.

 

(7) Vaktsineerimise skeem töötatakse välja kooskõlas kasutatava vaktsiini infolehes ning Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel avalikustatud (Newcastle’i haiguse vastase) ennetava vaktsineerimise juhendiga.

(8) Vaktsineerimise tõhususe hindamiseks võetakse seireproovid Veterinaar- ja Toiduameti koostatud ning tema veebilehel avalikustatud seirekava kohaselt.

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

§ 5. Newcastle’i haiguse epidemiolooglise olukorra seire ja laboratoorsed uuringud

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

(1) Newcastle’i haiguse epidemioloogilise olukorra seirekava koostab ja seiret korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Laboratoorseid uuringuid tehakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis või veterinaarlaboratooriumis, kellel on tunnustatud analüüsimetoodika Newcastle’i haiguse diagnoosimiseks (edaspidi laboratoorium ).

(3) Seire käigus uuritavatelt lindudelt võtab proovimaterjali ja toimetab selle viivitamata laboratooriumi järelevalveametnik, järelevalveametniku abiline, kellel on vastav pädevus, või volitatud veterinaararst.

(4) Proovide võtmise ja laboratoorse uurimise korral järgitakse lisaks õigusaktide nõuetele diagnoosimise käsiraamatu nõudeid.

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

 

3. peatükk
TÕRJE

1. jagu
Tegutsemisjuhised Newcastle’i haiguse kahtluse korral põllumajanduslindudel

§ 6. Newcastle’i haiguse kahtlus põllumajanduslindudel

Newcastle’i haiguse kahtluse korral põllumajanduslindudel peab loomapidaja Newcastle’i haiguse kliiniliseks diagnoosimiseks, proovide võtmiseks, epidemioloogilise uurimise läbiviimiseks ning loomataudi leviku tõkestamiseks vajalike kitsenduste ja abinõude rakendamiseks viivitamata kohale kutsuma piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku.

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

§ 7. Teatamine

(1) Newcastle’i haiguse kahtlusest või diagnoosimisest põllumajanduslindudel peab järelevalveametnik, volitatud veterinaararst ja tegevusloaga veterinaararst ning laboratoorium ja oma tööülesannete tõttu tauditõrjega seotud isik viivitamata teatama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele.

(2) Kohaliku järelevalveasutuse juht on kohustatud viivitamata teatama Newcastle’i haiguse kahtlusest ja diagnoosimisest Veterinaar- ja Toiduametile.

(3) Newcastle’i haiguse ametliku diagnoosimise korral teatab Veterinaar- ja Toiduamet loomataudi ulatusest ning rakendatud tõrjemeetmetest rahvusvahelistele veterinaarorganisatsioonidele, Euroopa Liidu Komisjonile ja liikmesriikide ning naaberriikide veterinaarteenistustele.

(4) Newcastle’i haiguse kahtlusest või diagnoosimisest põllumajanduslindudel teatatakse «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras.

§ 8. Newcastle’i haiguse kahtluse korral rakendatavad abinõud ja kitsendused

(1) Pärast põllumajanduslindudel Newcastle’i haiguse kahtlusest teate saamist võtab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kohe loomakasvatushoone või -rajatise, kus on avastatud nakkuskahtlane või kontaktne lind (edaspidi eeldatav taudipunkt), kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ning rakendab seal järgmisi abinõusid ja kitsendusi:

1) loomapidaja isoleerib põllumajanduslinnud eeldatavas taudipunktis kinnisesse ruumi, et nad ei puutuks kokku teiste loomadega;

2) ruumi, kuhu põllumajanduslinnud on isoleeritud, sisenetakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaitseriietuses, mis pärast kasutamist kahjutustatakse või hävitatakse, või üksnes nimetatud ruumis viibimiseks ettenähtud riietuses, mida korrapäraselt desinfitseeritakse, järgides järelevalveametniku juhiseid. Jalanõud desinfitseeritakse pärast eelnimetatud ruumist lahkumist;

3) loomapidaja peab arvestust eeldatavas taudipunktis peetavate põllumajanduslindude üldarvu ja nende liigiti jaotumise kohta tõugude või vanuserühmade lõikes ning nakatunud, nakkuskahtlaste ja kontaktsete ning Newcastle’i haiguse kahtluse püstitamise hetkest arvates välja koorunud ja surnud põllumajanduslindude kohta. Neid andmeid täiendatakse vastavalt muutustele. Järelevalveametniku nõudmisel tuleb põllumajanduslinnud tema kontrollkäigu ajal loendada, et kinnitada järelevalveametnikule esitatud andmete õigsust;

4) põllumajanduslinde on keelatud eeldatavast taudipunktist välja viia või sinna juurde tuua;

5) inimesed, veokid ja loomad liiguvad eeldatavasse taudipunkti või sealt välja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal;

6) surnud või tapetud põllumajanduslindude korjuseid ja rümpi hoitakse kohas, kus neid ei mõjuta ilmastikuolud ning kus on välistatud loomade või inimeste kokkupuude korjuste ja rümpadega, või kahjutustatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku;

7) sööta, põllumajanduslindudega kokku puutunud inventari, allapanu, põllumajanduslindudelt pärinevaid loomseid saadusi ja muid võimalikke nakkuskandjaid viiakse eeldatavast taudipunktist välja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal;

8) sugu- või tootmiskarjalt saadud munade väljaviimine eeldatavast taudipunktist on keelatud. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib anda loa toidumunade veoks otse «Toiduseaduse» § 10 lõike 1 alusel tunnustatud käitlemisettevõttesse, kus need kohe pärast saabumist kuumtöödeldakse viisil, mis tagab viiruse hävimise;

9) eeldatava taudipunkti sissesõiduteele ning sisse- ja väljapääsu ette paigaldatakse desinfitseerimisbarjäärid viisil, mis tõkestab viiruse leviku.

(2) Lõikes 1 loetletud kitsendustest ja abinõudest teatab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht loomapidajale kirjalikult. Loetletud kitsendusi ja abinõusid rakendatakse ka muus loomakasvatushoones või -rajatises ning piirkonnas, kus järelevalveametnik kahtlustab viiruse levikut.

(3) Lisaks käesolevas peatükis sätestatud abinõude ja kitsenduste rakendamisele võib Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor vastavalt vajadusele anda «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ja rakendada seal toodud abinõusid.

§ 9. Epidemiooloogiline uurimine Newcastle’i haiguse kahtluse korral

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

(1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht korraldab epidemioloogilise uurimise, mille käigus tuleb välja selgitada:

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

1) tõenäoline lindude nakatumise aeg ja nakkusallikas;

2) muud loomakasvatushooned ja -rajatised, kus linnud võisid võimaliku nakkusallikaga kokku puutuda;

3) võimalikud eeldatavasse taudipunkti viiruse toonud inimesed, loomad, veovahendid ja muud võimalikud nakkuskandjad ning nende liikumisteed;

4) viiruse eeldatavast taudipunktist edasikandumise võimalus ajavahemikul linnu nakatumisest kuni Newcastle’i haiguse kahtluse otsustamiseni ning kontaktsed linnud;

5) eeldatava taudipunkti ümbruses asuvad linnuliigid ning sealsed keskkonnategurid, mis soodustavad viiruse levimist eeldatavast taudipunktist väljapoole.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht esitab epidemioloogilise uurimise tulemuste aruande Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile Newcastle’i haiguse kahtluse otsustamisest arvates 24 tunni jooksul.

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

§ 10. Nõuded toidumunade veole eeldatavast taudipunktist käitlemisettevõttesse ja munade edasisele käitlemisele

(1) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 8 nimetatud toidumune tohib viia käitlemisettevõttesse, kui eeldatava taudipunkti üle järelevalvet teostav järelevalveametnik on toidumunade viimise kooskõlastanud käitlemisettevõtte järelevalveametnikuga. Viimane omakorda peab teatama eeldatava taudipunkti järelevalveametnikule toidumunade partii saabumisest käitlemisettevõttesse.

(2) Eeldatavast taudipunktist pärinevate toidumunade veo korral tuleb järgida järgmisi nõudeid:

1) järelevalveametnik plommib väljasaadetava toidumunade partii ning plommi ei eemaldata enne partii sihtpunkti jõudmist;

2) toidumunad viiakse käitlemisettevõttesse ilma vahepeatusteta;

3) viiruse levik on tõkestatud.

(3) Käitlemisettevõttes tuleb eeldatavast taudipunktist pärinevate toidumunade, nende koorte ja pakendite käitlemisel järgida järgmisi nõudeid:

1) toidumune säilitatakse teistest munadest eraldi kuni neist munatoodete valmistamiseni;

2) toidumune kasutatakse pastöriseeritud munasaaduste valmistamiseks tingimusel, et toidumune on töötlemise käigus kuumutatud vähemalt +64 ºC juures vähemalt 4 minuti ja 30 sekundi jooksul;

3) need veovahendid ja -pakendid ning hooned, kus toidumune on hoitud, puhastatakse ja desinfitseeritakse järelevalveametniku juhiste kohaselt, et tagada viiruse hävimine;

4) toidumunade koored kahjutustatakse või töödeldakse viisil, mis välistab viiruse leviku;

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

5) viiruse levik on tõkestatud.

2. jagu
Newcastle’i haiguse laboratoorne uurimine ja diagnoosimine

§ 11. Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks

(1) Proovid, mida uuritakse laboratoorselt diagnoosimaks Newcastle’i haigust, võtab volitatud veterinaararst või järelevalveametnik.

(2) Viroloogiliseks uurimiseks saadetakse laboratooriumisse järgmised proovid:

1) elusalt nakkuskahtlaselt linnult võetud trahhea tampooniproov ning tampooniproov kloaagi limaskestalt või roojaproov;

2) hiljuti surnud või hukatud linnu korjus tervikuna või lahangul võetud soolesisu, ajukude, trahhea, kopsud, maks, põrn ja patoloogiliselt muutunud organid.

(3) Pärast lõikes 2 loetletud proovide võtmist tuleb need kohe ette valmistada laboratooriumisse saatmiseks, järgides järgmisi nõudeid:

1) tampooniproov tuleb asetada diagnoosimise käsiraamatu kohaselt valmistatud säilituslahusesse kattes sellega kogu proovi;

2) ühelt linnult pärinevad koed ja organid võib panna ühte proovinõusse, välja arvatud soolesisu ja roojaproovid, mis võetakse eraldi proovinõusse välistades nende kokkupuutumise siseorganitega;

3) erinevatelt lindudelt võetud proove ei tohi kokku panna.

(4) Seroloogiliseks uurimiseks saadetakse laboratooriumisse lindudelt võetud vereproovid. Kui linnukarjas on alla 21 isendi, võetakse vereproovid kõikidelt. Kui linnukarjas on 21 või enam isendit, uuritakse vähemalt 20 lindu. See tagab ühe nakatunud linnu 99% tõenäosusega avastamise, kui linnukarjast on 25 % või enam nakatunud.

§ 12. Proovi laboratooriumisse saatmine ja uurimine

(1) Proov pannakse hermeetilisse pakendisse ja säilitatakse lekkekindlas konteineris temperatuuril +2 ºC kuni +4 ºC. Proov märgistatakse nii, et seda oleks kerge identifitseerida. Proovi kaaskirjale märgitakse lisaks muudele andmetele proovivõtmise aeg.

(2) Volitatud veterinaararst, järelevalveametnik või laboratooriumi vastava ala spetsialist toimetab proovi viivitamata laboratooriumisse, teatades ette proovi toomisest.

(3) Newcastle’i haiguse laboratoorsel uurimisel järgitakse diagnoosimise käsiraamatu nõudeid.

§ 13. Diagnoosi panek

(1) Newcastle’i haiguse diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõike 3 kohaselt. Newcastle’i haiguse ametliku diagnoosi kinnitab Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Newcastle’i haiguse Eestis esmakordse laboratoorse diagnoosimise korral tuleb proov viiruse tüübi ja patogeensuse määramiseks ning diagnoosi kinnitamiseks saata selles valdkonnas tegutsema volitatud referentlaboratooriumi. Newcastle’i haiguse ajusisese patogeensuse indeksi määramise meetod on toodud lisas.

3. jagu
Tegutsemisjuhised Newcastle’i haiguse puhangu korral põllumajanduslindudel

§ 14. Ravi

Newcastle’i haigusse jäänud lindude ravi on keelatud.

§ 15. Karantiini kehtestamine taudipunktis

Pärast Newcastle’i haiguse ametliku diagnoosi kinnitamist teeb Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kohe maavanemale ettepaneku kehtestada taudipunktis karantiin.

§ 16. Taudipunktis rakendatavad kitsendused ja abinõud

(1) Pärast karantiini kehtestamist rakendatakse taudipunktis järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) taudipunkti sisenevad Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi nimetatud isikud ühekordseks kasutamiseks mõeldud riietuses, mis pärast kasutamist kahjutustatakse või hävitakse. Jalanõud desinfitseeritakse pärast taudipunkti territooriumilt väljumist;
2) taudipunkti sissesõiduteele paigutatakse liikumispiiranguid tähistavad viidad;
3) taudipunktis olevad põllumajanduslinnud hukatakse viivitamata volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku;
4) hukatud või surnud põllumajanduslindude korjused ning munad ja munakoored kahjutustatakse või hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku;
5) inimesed, veokid ja loomad liiguvad taudipunkti ja sealt välja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal;
6) inventar, sööt, loomsed saadused, jäätmed ning kõik, mis võib olla viirusega saastunud ja mida ei ole võimalik kahjutustada desinfitseerimise abil, hävitatakse või kahjutustatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku;
7) põllumajanduslinnu väljaheited, heitvesi, allapanu ja muu materjal, mis võib viirust levitada, kahjutustatakse või hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all;
8) põllumajanduslindudega kokkupuutunud esemeid viiakse taudipunktist välja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal pärast nende nõuetekohast puhastamist ja desinfitseerimist;
9) loomapidaja korraldab taudipunktis desinsektsiooni ja deratisatsiooni ning võtab kasutusele ettevaatusabinõud, mis tõkestavad putukate ja loomade, sealhulgas näriliste ning mets- ja veelindude pääsu taudipunkti;
10) loomapidaja paigutab taudipunkti sisse- ja väljapääsu juurde desinfitseerimisbarjäärid ning puhastab ja desinfitseerib taudipunkti lähiümbruse järelevalveametniku kontrolli all;
11) taudipunktis asuvasse loomakasvatushoonesse või -rajatisse on keelatud sisse tuua uusi linde seal nõuetekohase puhastuse ja desinfektsiooni tegemisest arvates 21 päeva jooksul.

(2) Karantiini kehtestamise puhul hakkavad taudipunktis kitsendused kehtima alates kirjaliku korralduse üleandmisest loomapidajale.

(3) Taudipunktis asuvast loomakasvatushoonest või -rajatisest välja viidud sugu- ja tootmiskarjalt pärinevate saaduste puhul, mis on pärit tõenäolisest viiruse sissetoomise ajast kuni seal viiruse avastamiseni, tuleb võimaluse korral saaduste asukoht välja selgitada ning toimida järgmiselt:
1) linnuliha kõrvaldatakse ringlusest ja hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku;
2) haudemunad hävitatakse; kui munadest on tibud juba välja koorunud, võetakse nad kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla;
3) toidumunad hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku. Nõuet ei kohaldata, kui toidumunad on eelnevalt desinfitseeritud viisil, mis tagab viiruse hävimise.

(4) Ettevõttes või majapidamises, kus peetakse kahte või enamat linnukarja, võib Veterinaar- ja Toiduamet rakendada kitsendusi loomakasvatushoonele või -rajatisele või selle osale, mida majandatakse (lindude paigutus, pidamine ja söötmine) kliiniliselt terve linnukarjaga loomakasvatushoonest või -rajatisest või selle osast eraldi ning järelevalveametnik kinnitab, et kõik tingimused taudi leviku tõkestamiseks on täidetud.

(5) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib rakendada kitsendusi taudipunkti läheduses asuvale loomakasvatushoonele või -rajatisele, kui selle asukoht, projektlahendus või inimeste, loomade ja veovahendite kokkupuuted taudipunktiga annavad alust kahtlustada selle loomakasvatushoone või -rajatise saastumist viirusega.

§ 17. Epidemioloogiline uurimine Newcastle’i haiguse puhangu korral

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

(1) Newcastle’i haiguse puhangu korral korraldab kohalik loomatauditõrje komisjon, keda juhib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht, epidemiooloogilise uurimise ja esitab diagnoosi ametlikust kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile aruande, milles on järgmised andmed:
1) tõenäoline lindude nakatumise aeg ja nakkusallikas;
2) muud loomakasvatushooned ja -rajatised, kus linnud võisid nakkusallikaga kokku puutuda;
3) inimeste, loomade, veovahendite ja võimalike nakkuskandjate liikumised, mis võisid levitada viirust taudipunkti;
4) viiruse taudipunktist edasikandumise võimalus ajavahemikul võimalikust nakatumisest kuni Newcastle’i haiguse diagnoosimiseni ning kontaktsed linnud;
5) taudipunkti ümbruses elavad linnuliigid ning sealsed keskkonnategurid, mis võivad soodustada viiruse levimist taudipunktist väljapoole.

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

(2) Edaspidi esitatakse aruanded uue teabe laekumise korral, kuid mitte harvem kui iga seitsme päeva järel.

§ 18. Kitsendused loomakasvatushoones või -rajatises, mis võib olla saastunud Newcastle’i haiguse viirusega

(1) Kui kahtlustatakse, et seoses inimeste, loomade või veovahendite liikumisega on loomakasvatushoones või -rajatises kontaktsed linnud, võib järelevalveametnik panna selle loomakasvatushoone või -rajatise kõrgendatud järelevalve alla, et tagada nakkuskahtlaste lindude kiire tuvastamine.

(2) Loomapidaja peab arvestust lõikes 1 nimetatud loomakasvatushoones või -rajatises peetavate põllumajanduslindude üldarvu ja nende liigiti jaotumise kohta tõugude või vanuserühmade lõikes ning registreerib põllumajanduslindude liikumise. Järelevalveametniku nõudmisel tuleb põllumajanduslinnud tema kontrollkäigu ajal loendada, et kinnitada järelevalveametnikule esitatud andmete õigsust.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht keelab lindude väljaveo lõikes 1 nimetatud loomakasvatushoonest või -rajatisest, kui see on võetud kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla. Sellel juhul keelatakse lindude väljavedu alates loomapidajale kirjaliku korralduse üleandmisest lõikes 1 nimetatud loomakasvatushoones või -rajatises lindude väljaveo keelu kehtestamise kohta kuni päevani, millal viimasest loomakasvatushoone või -rajatise võimalikust viirusega saastumisest on möödunud 21 päeva. Lindude väljaveo keeld peab kestma vähemalt seitse päeva.

(4) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada põllumajanduslindude väljavedu tapamajja koheseks tapmiseks järelevalveametniku kontrolli all, kui eelneval loomakasvatushoone või -rajatise lindude kliinilisel läbivaatusel ei ole järelevalveametnik nakkuskahtlasi linde leidnud.

(5) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib kehtestada eelpool sätestatud kitsendused ja abinõud lõikes 1 nimetatud loomakasvatushoonele või -rajatisele või selle osale, kui seda majandatakse eraldi ning järelevalveametnik kinnitab, et kõik tingimused viiruse leviku tõkestamiseks on täidetud.

§ 19. Nõrgestatud elusvaktsiini viirustüvest pärineva Newcastle’i haiguse korral rakendatavad abinõud ja kitsendused

(1) Newcastle’i haigus loetakse pärinevaks nõrgestatud elusvaktsiini viirustüvest, kui põllumajanduslindudel puuduvad Newcastle’i haigusele iseloomulikud kliinilised tunnused ning sellistelt lindudelt isoleeritud paramüksoviiruse-1 viirustüve ajusisene patogeensuse indeks on kõrgem kui 0,7, kuid väiksem kui 1,2 ning selles valdkonnas tegutsema volitatud referentlaboratooriumis läbiviidud uurimiste tulemus kinnitab, et isoleeritud viirus pärineb Newcastle’i haiguse vastase nõrgestatud elusvaktsiini viirustüvest.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võtab loomakasvatushoone või -rajatise, kus on avastatud nõrgestatud elusvaktsiini viirustüvest pärinevasse Newcastle’i haigusse nakatunud põllumajanduslind, kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ning rakendab seal § 8 lõike 1 punktides 1, 2, 3, 5, 7 ja 8 loetletud abinõusid ja kitsendusi ning keelab lindude väljaveo loomakasvatushoonest või -rajatisest.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada põllumajanduslindude väljavedu loomakasvatushoonest või -rajatisest, kus on avastatud nõrgestatud elusvaktsiini viirustüvest pärinev Newcastle’i haigus, enda määratud tapamajja koheseks tapmiseks. Väljavedu lubatakse, kui loomakasvatushoone või -rajatise üle järelevalvet teostav järelevalveametnik kooskõlastab põllumajanduslindude veo tapamaja teenindava järelevalveametnikuga enne vedamise algust ning kui vedu toimub ilma vahepeatusteta. Eespool kirjeldatud loomakasvatushoonest või -rajatisest pärinevaid põllumajanduslinde peetakse ja tapetakse tapamajas teistest loomadest eraldi. Linnuliha suhtes kohaldatakse Newcastle’i haiguse kehtivate kitsendustega piirkonnast pärineva linnuliha märgistamise, vedamise ja käitlemise nõudeid.

(4) Lõikes 2 nimetatud kitsendused hakkavad kehtima alates kirjaliku korralduse üleandmisest loomapidajale. Kitsendused peavad kehtima vähemalt 30 päeva.

§ 20. Puhastus ja desinfektsioon

(1) Taudipunkti puhastus ja desinfektsioon tehakse järelevalveametniku kontrolli all.

(2) Newcastle’i haiguse tõttu kehtestatud kitsendustega piirkonnas kasutatakse desinfitseerimiseks Veterinaar- ja Toiduameti lubatud desinfitseerimisaineid, järgides järelevalveametniku korraldusi ja juhiseid.

(3) Taudipunktis pärast lindude hukkamist ja surnud või hukatud lindude korjuste ja munade eemaldamist teostatakse esmane puhastus ja desinfektsioon järgmiselt:
1) ruumid, ruumide osad, hoonete ümbrus, veovahendid ning inventar ja esemed, mis on lindudega kokku puutunud või mis võiksid olla viirusega saastunud, töödeldakse desinfektsioonivahendiga;
2) kasutatav desinfektsioonivahend jäetakse töödeldavatele pindadele vähemalt 24 tunniks;
3) lindude korjuste ja munade osad, mis võiksid loomakasvatushoone või -rajatise ümbritsevat keskkonda saastata ning inventar ja esemed, mis võiksid olla viirusega saastunud ja mida ei ole võimalik kahjutustada desinfitseerimise abil, korjatakse kokku ja hävitatakse viisil, mis välistab viiruse leviku.

(4) Lõplik puhastus ja desinfektsioon tehakse järgmiselt:
1) pindadelt eemaldatakse rasv ja mustus rasvatustava vahendiga ning pinnad pestakse veega. Seejärel töödeldakse pinnad desinfektsioonivahendiga, mis jäetakse pindadele seitsmeks päevaks;
2) kui punktis 1 nimetatud tegevusest on möödunud seitse päeva, töödeldakse pinnad rasvatustava vahendiga, loputatakse külma veega, piserdatakse desinfektsioonivahendiga üle ja loputatakse veel kord veega.

(5) Linnukarja väljaheited ja kasutatud allapanu tuleb töödelda viisil, mis tagab viiruse hävimise. Selleks kasutatakse järgmisi meetodeid:
1) tuhastamine;
2) töötlemine auruga temperatuuril +70 ºC;
3) matmine pinnasekihi alla nii sügavale, et oleks välistatud loomade, sealhulgas näriliste ning mets- ja veelindude ligipääs;
4) virna ladustamine, katmine, vajadusel niisutamine ja säilitamine viisil, mis tagab +20 ºC temperatuuri säilimise 42 päeva jooksul ning välistab loomade, sealhulgas näriliste ning mets- ja veelindude ligipääsu.

§ 21. Newcastle’i haiguse puhangu korral kehtestatud kitsenduste lõpetamine

Newcastle’i haiguse puhangu korral kehtestatud kitsendused lõpetatakse, kui:
1) taudipunktis asunud põllumajanduslinnud on hukatud ja hävitatud või kahjutustatud;
2) taudipunktis on tehtud nõuetekohane puhastus ja desinfektsioon, millest on möödunud vähemalt 21 päeva;
3) järelevalvetsoonis asuvate lindude seas ei ole 30 päeva jooksul pärast taudipunktis hukatud põllumajanduslindude hävitamist või kahjutustamist avastatud uut haigusjuhtumit.

§ 22. Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine

(1) Newcastle’i haiguse ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul kehtestab maavanem Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul kirjaliku korraldusega taudipunkti ümber ohustatud ja järelevalvetsooni, millest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

(2) Ohustatud tsoon kehtestatakse vähemalt kolme kilomeetri raadiuses ja järelevalvetsoon vähemalt 10 kilomeetri raadiuses.

(3) Ohustatud ja järelevalvetsooni raadiuse määramisel arvestatakse:
1) epidemioloogilise uurimise tulemusi;

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

2) maastiku eripära, keskkonna tingimusi ja potentsiaalsete viiruse levitajate esindatust looduses;
3) loomakasvatushoonete ja -rajatiste asukohta maastikul ning asustuse tihedust;
4) veterinaarjärelevalve teostamiseks vajalike inimeste arvu ja rahalisi vahendeid.

(4) Uute taudipunktide avastamise korral muudetakse ohustatud ja järelevalvetsooni ulatust käesolevas paragrahvis sätestatud korras, teavitades sellest elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

(5) Veterinaar- ja Toiduametil on õigus vähendada ohustatud ja järelevalvetsooni raadiust ning lühendada §-des 24, 25 ja 26 kehtestatud kitsenduste ja abinõude rakendamise ajavahemikku, kui §-de 9 ja 17 kohaselt läbi viidud epidemioloogilise uurimise tulemuste põhjal Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht leiab, et kontaktsete lindude esinemine muudes loomakasvatushoonetes ja -rajatistes ning viiruse levik taudipunktist väljapoole on välistatud.

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

§ 23. Ohustatud tsoonis rakendatavad kitsendused

(1) Ohustatud tsoonis rakendatakse järgmisi kitsendusi:
1) loomapidaja isoleerib oma linnud kinnistesse ruumidesse, et nad ei puutuks kokku teiste loomadega;
2) loomapidaja peab arvestust põllumajanduslindude arvu, terviseseisundi ja liigiti jaotumise kohta ning esitab andmed järelevalveametnikule tema kontrollkäigu ajal;
3) loomapidaja paigutab loomakasvatushoone või -rajatise sisse- ja väljapääsu juurde desinfitseerimisbarjäärid järelevalveametniku juhiste järgi;
4) loomapidaja korraldab deratisatsiooni ning võtab kasutusele ettevaatusabinõud, mis tõkestavad putukate ja loomade, sealhulgas näriliste ning mets- ja veelindude pääsu taudipunkti;
5) kasutatud allapanu, linnu väljaheiteid ja linnuga kokkupuutunud esemeid viiakse ohustatud tsoonist välja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal;
6) põllumajanduslindude tsoonisisene vedu on keelatud, välja arvatud nende läbivedu ohustatud tsooni raudteel ilma vahepeatuseid tegemata;
7) põllumajanduslindude rümpade ja munade tsoonisisene vedu ning põllumajanduslindudega, nende rümpade ja munadega kokkupuutuvate isikute ning põllumajanduslindude, nende rümpade ja munade veovahendite tsoonisisene liikumine toimub Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal;
8) lindude alalisest asukohast väljaviimine näituse, võistluse, laada ja oksjoni korraldamiseks või muul põhjusel on keelatud;
9) põllumajanduslinde ja nende mune on keelatud loomakasvatushoonest või -rajatisest välja viia.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada põllumajanduslindude ja nende munade väljavedu loomakasvatushoonest või -rajatisest tingimusel, et eelneval loomakasvatushoone või -rajatise lindude veterinaarläbivaatusel ei ole nakkuskahtlasi linde avastatud ning kasutatavad veovahendid puhastatakse ja desinfitseeritakse nii enne kui ka pärast vedamist. Väljavedu lubatakse järelevalveametniku kontrolli all järgmistel juhtudel ja järgides alltoodud nõudeid:
1) põllumajanduslindude vedu koheseks tapmiseks ohustatud tsoonis asuvasse tapamajja või selle puudumisel Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi määratud tapamajja. Linnuliha suhtes kohaldatakse §-s 26 toodud nõudeid;
2) ööpäevaste tibude või noorlindude vedu järelevalvetsoonis asuvasse loomakasvatushoonesse või -rajatisse, kus linde ei peeta. Sellise loomakasvatushoone või -rajatise suhtes kohaldatakse §-s 18 sätestatud nõudeid;
3) haudemunade vedu Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi määratud haudejaama. Enne vedu tuleb haudemunad ja nende pakendid desinfitseerida järelevalveametniku juhiste järgi viisil, mis tagab Newcastle’i haiguse viiruse hävimise.

(3) Ohustatud tsoonis kehtestab kitsendused ja lõpetab need Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht. Ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendusi rakendatakse arvates viimases taudipunktis § 20 kohaselt puhastuse ja desinfektsiooni tegemisest vähemalt 21 päeva jooksul. Kitsenduste lõpetamise korral kehtivad ohustatud tsoonis edasi järelevalvetsoonis kehtivad kitsendused, kuni need lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.

§ 24. Ohustatud tsoonis rakendatavad abinõud

Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus rakendab ohustatud tsoonis järgmisi abinõusid:
1) koostöös kohaliku omavalitsuse, Politseiameti ja Päästeameti kohalike asutustega selgitab välja ohustatud tsoonis põllumajanduslinde, nende rümpasid ja mune käitlevad isikud ja nende poolt tööks kasutatavad veovahendid ning võtab isikute ja veovahendite liikumise ohustatud tsoonis kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla;
2) paigaldab ohustatud tsooni sissesõiduteedele läbisõitu keelavad selgelt nähtavad viidad;
3) korraldab viiruse levikut tõkestavate desinfitseerimisbarjääride paigaldamise ohustatud tsoonis ja ohustatud tsooni sissesõiduteedel;
4) koostöös kohaliku omavalitsuse, Politseiameti ja Päästeameti kohalike asutustega selgitab välja ja võtab kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ohustatud tsoonis asuvad loomakasvatushooned ja -rajatised, kus peetakse põllumajanduslinde. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi määratud järelevalveametnik või volitatud veterinaararst peab neid loomakasvatushooneid ja -rajatisi korrapäraselt kontrollima ja määrama lindude terviseseisundi, vajadusel võtma proove laboratoorseks uuringuks ja võtma tarvitusele tõrjemeetmed ning registreerima toimingud.

§ 25. Järelevalvetsoonis rakendatavad kitsendused

(1) Järelevalvetsoonis rakendatakse järgmisi kitsendusi:

1) Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus selgitab välja järelevalvetsoonis asuvad loomakasvatushooned ja -rajatised, kus peetakse põllumajanduslinde, ning korraldab sealt pärit põllumajanduslindude ja munade veo üle kõrgendatud järelevalvet. Newcastle’i haiguse leviku tõkestamiseks ja selle likvideerimiseks vajalike meetmete rakendamisel teeb Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus koostööd kohaliku omavalitsuse, Politseiameti ja Päästeameti kohalike asutustega;

2) järelevalvetsoonis on keelatud vedada seal asuvaid põllumajanduslinde ja nende mune, välja arvatud väljastpoolt tsooni pärinevate põllumajanduslindude ja munade läbivedu järelevalvetsoonist raudteel ilma vahepeatuseid tegemata;

3) põllumajanduslindude väljavedu järelevalvetsoonist on keelatud arvates selle kehtestamisest 15 päeva jooksul. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada põllumajanduslindude väljavedu enda määratud väljaspool järelevalvetsooni asuvasse tapamajja koheseks tapmiseks, kui vedu toimub ilma vahepeatusteta ja järelevalveametniku kontrolli all;

4) järelevalvetsoonist pärit haudemunade väljavedu on keelatud. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada haudemunade vedu enda määratud haudejaama, mis asub järelevalvetsoonist väljaspool. Sellisel juhul peavad kõik munad ja nende pakendid olema eelnevalt desinfitseeritud viisil, mis tagab viiruse hävimise;

5) põllumajanduslindude väljaheiteid ja kasutatud allapanu on keelatud järelevalvetsoonist välja viia;

6) põllumajanduslindude alalisest asukohast väljaviimine näitusel, võistlusel, oksjonil, laadal osalemiseks või muul põhjusel on keelatud;

7) loomakasvatushoones või -rajatises tuleb kontrollida deratisatsiooni ning putukate ja loomade, sealhulgas näriliste ning mets- ja veelindude taudipunkti pääsu tõkestavate ettevaatusabinõude tõhusust ning vajadusel neid tõhustada;

8) põllumajanduslindude ja nende saaduste veoks kasutatavad veovahendid desinfitseeritakse enne vedamise algust järelevalveametniku kontrolli all.

(2) Järelevalvetsoonis rakendatavad kitsendused lõpetatakse, kui viimases taudipunktis § 20 kohase puhastuse ja desinfektsiooni tegemisest on möödunud 30 päeva. Kitsendused kehtestab ja lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.

(3) Karantiini lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul maavanem kirjaliku korraldusega ning sellest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

§ 26. Newcastle’i haiguse kehtivate kitsendustega piirkonnast pärineva linnuliha märgistamise, vedamise ja käitlemise nõuded

(1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada Newcastle’i haiguse kehtivate kitsendustega piirkonnast pärinevate põllumajanduslindude väljavedu tapamajja koheseks tapmiseks teistest loomadest eraldi. Sellistelt põllumajanduslindudelt saadud linnuliha on keelatud suunata vabasse ringlusse ning see tuleb erimärgistada põllumajandusministri 18. detsembri 2001. a määruse nr 70 «Linnu, küüliku, kütitud ja farmis peetud väikeste metsloomade värske liha hügieeninõuete eeskiri, arvestuskohustuse täitmise tingimused ja kord ning loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded»  § 60 lõike 3 kohaselt. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada sellise linnuliha märgistamist tervisemärgiga vastavalt eelnimetatud määruse §-le 59, juhul kui linnuliha pärineb järelevalvetsoonist ja kõik «Loomatauditõrje seaduse» § 45 alusel Veterinaar- ja Toiduameti kehtestatud veterinaarnõuded on täidetud.

(2) Lõikes 1 nimetatud linnuliha võib vedada käitlemisettevõttesse, seal käidelda ja käitlemisettevõttest välja vedada muust lihast eraldi, järelevalveametniku kontrolli all.

(3) Järelevalveametnik võib lubada lõikes 1 nimetatud linnuliha käitlemist lihatoodeteks, kui linnuliha läbib hermeetiliselt suletud konteineris kuumtöötlemise, mille käigus saavutatakse F_c väärtus ≥ 3,00, mis vastab Clostridium botulinum’i spooride ellujäämise tõenäosusele ≤ 1×10¹² konteineri kohta. F_c on suvaline väärtus, mida kasutatakse kuumtöötluse steriliseeriva toime iseloomustamiseks.³

4. jagu
Tegutsemisjuhised Newcastle’i haiguse kahtluse ja diagnoosimise korral võistlustuvil ja teisel kodulinnul

§ 27. Teatamine

Newcastle’i haiguse kahtlusest või diagnoosimisest võistlustuvil või teisel kodulinnul teatatakse §-s 7 sätestatud korras.

§ 28. Tegutsemisjuhised Newcastle’i haiguse kahtluse korral võistlustuvil või teisel kodulinnul

(1) Kui kahtlustatakse võistlustuvi või teise kodulinnu nakatumist Newcastle’i haigusse, peab loomapidaja viivitamata pöörduma veterinaararsti, piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku poole.

(2) Volitatud veterinaararst või järelevalveametnik korraldab proovide võtmise ja nende laboratooriumisse toimetamise. Proovide võtmisel, laboratooriumisse toimetamisel ja laboratoorsel uurimisel järgitakse 3. peatüki 2. jaos ja diagnoosimise käsiraamatus sätestatud nõudeid.

(3) Pärast Newcastle’i haiguse kahtlusest teate saamist korraldab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht viivitamata §-s 9 sätestatud nõuete kohase epidemioloogilise uurimise ning rakendab eeldatavas taudipunktis järgmisi kitsendusi ja abinõusid:

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

1) võistlustuvi või teist kodulindu on keelatud eeldatavast taudipunktist välja viia või vabastada;
2) võistlustuvilt või teiselt kodulinnult pärinevaid loomseid saadusi, tema sööta, allapanu ja esemeid, mis on tuvi või teise kodulinnuga otseselt või kaudselt kokku puutunud, ning muid võimalikke nakkuskandjaid on keelatud eeldatavast taudipunktist välja viia.

(4) Kui epidemioloogilise uurimise tulemusena leitakse, et eeldatav taudipunkt võib olla viirusega saastunud või et eeldatavast taudipunktist vabastatud võistlustuvi on kontaktne ning viirus pärineb taudipunktist, kus peetakse põllumajanduslinde, keelab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võistlustuvide ja teiste kodulindude väljaveo eeldatavast taudipunktist ning sealt juba välja viidud võistlustuvide vabastamise. Kitsendus kehtib 21 päeva arvates loomapidajale kirjaliku korralduse üleandmisest võistlustuvide vabastamise ja väljaveo keelu kehtestamise kohta.

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

§ 29. Tegutsemisjuhised Newcastle’i haiguse diagnoosimise korral võistlustuvil või teisel kodulinnul

(1) Newcastle’i haigusse jäänud võistlustuvide ja teiste kodulindude ravi on keelatud.

(2) Kohe pärast Newcastle’i haiguse ametliku diagnoosi kinnitamist korraldab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht §-s 17 nimetatud epidemioloogilise uurimise ning rakendab võistlustuvi ja teise kodulinnu või kogu tuvila või muu loomakasvatushoone või -rajatise suhtes käesoleva määruse § 16 lõikes 1 sätestatud kitsendusi ja abinõusid või vähemalt järgmisi kitsendusi ja abinõusid:

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

1) võistlustuvi ja teist kodulindu on keelatud tuvilast või muust loomakasvatushoonest või -rajatisest välja viia või vabastada;
2) võistlustuvilt ja teiselt kodulinnult pärinevaid loomseid saadusi, tema sööta, allapanu ja esemeid, mis on võistlustuvi või teise kodulinnuga otseselt või kaudselt kokku puutunud, ning muid võimalikke nakkuskandjaid on keelatud loomakasvatushoonest või -rajatisest välja viia;
3) punktis 2 loetletud võimalikud nakkusekandjad ning haigestunud võistlustuvid ja teised kodulinnud hävitatakse või kahjutustatakse järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku ja tagab viiruse hävimise. Desinfitseerimiseks kasutatakse üksnes Veterinaar- ja Toiduameti lubatud desinfitseerimisaineid, järgides järelevalveametniku korraldusi ja juhiseid.

(3) Lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 loetletud kitsendused lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht, kui tuvila või muu loomakasvatushoone või -rajatise võistlustuvidel ja teistel kodulindudel ilmnenud Newcastle’i haigusele iseloomulike kliiniliste tunnuste kadumisest on möödunud 60 päeva.

(4) Lisaks käesolevas jaos sätestatud abinõude ja kitsenduste rakendamisele võib Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor vastavalt vajadusele anda «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ja rakendada seal toodud meetmeid.

5. jagu
Erakorraline vaktsineerimine

§ 30. Erakorralise vaktsineerimise otsustamine ja korraldamine

(1) Kui Newcastle’i haigus on linnul ametlikult diagnoositud ja epidemioloogilise uurimise tulemusena selgub, et taud võib levida ulatuslikult, võib selle leviku tõkestamiseks kasutada erakorralist vaktsineerimist.

(2) Erakorralise vaktsineerimise tegemise otsustab ja korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet kehtestab erakorralise vaktsineerimise programmi, milles sätestatakse:

1) kasutatava vaktsiini koostis ja omadused;

2) kasutatava vaktsiini jaotamise ja ladustamise ning vaktsiini kasutamise üle järelevalve teostamise täpsem kord;

3) vaktsineeritavate lindude liigid tõugude või vanuserühmade kaupa;

4) piirkond, kus linde vaktsineeritakse (edaspidi vaktsineerimispiirkond), ja selle ulatus;

5) ajavahemik, mille jooksul kavatsetakse linnud vaktsineerida;

6) lindude hulk vaktsineerimispiirkonnas ning viiruse iseloomustus.

4) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor teavitab erakorralisest vaktsineerimisest Rahvusvahelist Episootiate Bürood ja Euroopa Komisjoni ning esitab viimasele vaktsineerimise programmi.

(5) Linnu või linnukarja erakorraline vaktsineerimine on keelatud, kui linnu või linnukarja suhtes on rakendatud §-s 29 toodudkitsendusi ja abinõusid.

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

§ 31. [Kehtetu – RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

§ 32. Erakorraline vaktsineerimise korral rakendatavad kitsendused ja abinõud

(1) Pärast erakorralise vaktsineerimise otsustamist võtab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht vaktsineerimispiirkonnas asuvad loomakasvatushooned ja -rajatised kohe kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ning rakendab seal järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) loomakasvatushoones või -rajatises peetavad linnud, võistlustuvid ja teised kodulinnud vaktsineeritakse viivitamata volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all;
2) vaktsineerimispiirkonnas välja koorunud ning vaktsineerimispiirkonda sisse toodud vaktsineeritavad linnud, võistlustuvid ja teised kodulinnud, kes ei ole veel vaktsineeritud, vaktsineeritakse viivitamata volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all;
3) kui erakorraline vaktsineerimine on alanud, on keelatud vaktsineerimispiirkonnas peetavaid linde loomakasvatushoonest või -rajatisest välja viia. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada ööpaevaste tibude väljavedu muusse vaktsineerimispiirkonna sees asuvasse loomakasvatushoonesse või -rajatisse, kus ööpäevased tibud viivitamata vaktsineeritakse, ja lindude väljavedu vaktsineerimispiirkonnas asuvasse tapamajja koheseks tapmiseks, kui ööpäevaste tibude ja lindude vedu toimub ilma vahepeatusteta. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada lindude vedu vaktsineerimispiirkonnast väljaspool asuvasse tapamajja koheseks tapmiseks, kui vedu toimub ilma vahepeatusteta ning kui eelneval linnukarja kliinilisel läbivaatusel ei ole järelevalveametnik nakkuskahtlasi linde leidnud;
4) erakorralise vaktsineerimise lõpetamisest arvates on vaktsineerimispiirkonnas peetavate lindude ning nendelt pärinevate munade vaktsineerimispiirkonnast väljaviimine keelatud.

(2) Erakorralise vaktsineerimise lõpetamisest arvates võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht lubada vaktsineerimispiirkonnas elavate lindude ja nendelt pärinevate munade väljavedu järgmistel juhtudel:
1) linnuliha tootmise eesmärgil kasvatatavate ööpaevaste tibude, kes on koorunud pärast lõikes 1 nimetatud erakorralist vaktsineerimist, väljavedu loomakasvatushoonesse või -rajatisse, kus ööpäevased tibud viivitamata erakorraliselt vaktsineeritakse. Loomakasvatushoone või -rajatis võetakse kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla, kuni ööpäevased tibud on tapetud;
2) lindude, kelle erakorralisest vaktsineerimisest on möödunud 21 päeva, vedu tapamajja koheseks tapmiseks ilma vahepeatusteta;
3) sugukarjalt, kelle erakorralisest vaktsineerimisest on möödunud 21 päeva, pärinevate haudemunade väljavedu, kui haudemunad ja nende pakendid on eelnevalt desinfitseeritud viisil, mis tagab viiruse hävimise.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib otsustada, et teadusliku väärtusega linnukarja ei vaktsineerita, kui järelevalveametnik kinnitab, et kõik selle linnukarja viirusega kokkupuutumise ennetamise tingimused on täidetud, ja linnukarja uuritakse seroloogiliselt Newcastle’i haiguse suhtes kindlate ajavahemike järel ning uuringute tulemused jäävad negatiivseks.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud kitsendusi rakendatakse erakorralise vaktsineerimise käigus ning vähemalt kolm kuud pärast erakorralise vaktsineerimise lõppu. Kitsendused lõpetab ja nimetatud tähtaja pikendamise vajaduse otsustab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

4. peatükk

RAKENDUSSÄTE

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

§ 33. Rakendussäte

(1) Alates 2008. aasta 1. jaanuarist kuni 2008. aasta 31. märtsini korraldab kodulindude ennetavat vaktsineerimist Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Loomapidaja, kellel on 1. jaanuaril 2008. aastal üle 50 kodulinnu, esitab § 4 lõikes 3 sätestatud ennetava vaktsineerimise programmi Veterinaar- ja Toiduametile heakskiitmiseks hiljemalt 2008. aasta 1. märtsiks.

[RTL 2007, 101, 1682 – 1.01.2008]

____________
¹ 92/66/EMÜ (EÜT L 260, 05.09.1992, lk 1), 91/494/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 35) ja 80/215/EMÜ (EÜT L 26, 31.01.1977, lk 85).

² Rahvusvahelise Episootiate Büroo (Office International des Epizooties, OIE) välja töötatud diagnostiliste testide ja vaktsiinide standardite käsiraamat («Manual of standards for diagnostic tests and vaccines»). Käsiraamatu viimases trükis sätestatud põhimõtted, meetodid, soovitused ja juhendid Newcastle’i haiguse diagnoosimiseks avalikustatakse Veterinaar- ja Toiduameti veebileheküljel ning selle kohta saab selgitusi küsida Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu büroost.

³ Näiteks, F_c>3,00 tähendab kuumtöötluse režiimi sama steriliseeriva toime saavutamiseni, nagu kuumutamisel toode sisetemperatuurini vähemalt 133 ºC kogu toote ulatuses vähemalt 20 minutit 3-baarilise rõhu all, mille juures osakeste läbimõõt enne töötlemist ei ületa 5 sentimeetrit.

 

 

Põllumajandusministri 5. augusti 2003. a määruse nr 79 «Newcastle’i haiguse tõrje eeskiri» lisa

NEWCASTLE’I HAIGUSE AJUSISESE PATOGEENSUSE INDEKSI MÄÄRAMISE MEETOD

1. Kasutusala

Ajusisene patogeensuse indeks (edaspidi API) on põhiline kriteerium Newcastle’i haiguse viirustüve patogeensuse määramisel.

2. API määramise põhimõte

Newcastle’i haiguse viiruse ja antikehade vabast linnukarjast pärinenud munadest hautatud kanatibu nakatatakse ajusiseselt Newcastle’i haiguse viirusega. Seejärel vaadeldakse nakatatud kanatibu 8 päeva jooksul, andes iga päev terviseseisundile hinnangu, mida väljendatakse numbrilise hindega (0–3). API arvutatakse 10 nakatatud tibu terviseseisundi 8 päeva vältel tehtud vaatluste koguarvu keskmise hindena.

3. Töö käik

3.1. Värske infektsioosne bakteritevaba allantoisi vedelik, mille hemaglutinatsiooni tiiter on > 1/16, lahjendatakse steriilses füsioloogilises lahuses vahekorras 1:10. Antibiootikume ei lisata. Hemaglutinatsiooni tiiter määratakse hemaglutinatsiooni reaktsiooniga.

3.2. 0,05 ml lahjendatud allantoisi vedelikku süstitakse ajusse 8 uuritavale kanatibule. Tibud peavad olema süstimise hetkel vähemalt 24 tunni vanused, kuid välja hautatud vähem kui 40 tundi tagasi.

3.3. Tibude terviseseisundit kontrollitakse 24 tunniste ajavahemike järel 8 päeva jooksul.

3.4. Igal terviseseisundi kontrollil antakse iga tibu terviseseisundile hinne järgmiselt: «0» – tibu on terve, «1» – tibu on haige või «2» – tibu on surnud. Tibu on «haige», kui tal esinevad Newcastle’i haigusele iseloomulikud kliinilised tunnused.

3.5. API arvutatakse välja järgnevalt. Sama terviseseisundiga tibude üldarv korrutatakse selle terviseseisundi numbrilise hindega ja saadakse üldhinne. Üldhinded summeeritakse ja jagatakse terviseseisundi kontrollide üldarvuga. API arvutamise näidis on toodud tabelis 1.

4. API määratlus

API on 10 ajusiseselt Newcastle’i haigusse nakatatud tibu, keda vaadeldakse 8 päeva jooksul, ühe tibu terviseseisundi keskmine numbriline hinne ühe kontrolli kohta.

Tabel 1. Ajusisese patogeensuse indeksi (API) arvutamise näide

		Tibude terviseseisundi hinnang pärast ajusisest nakatamist päevade lõikes								Üldhinne
Tervise- seisund	Numbriline hinne	1	2	3	4	5	6	7	8
Normaalne	0	10	4	0	0	0	0	0	0	14 × 0 = 0
Haige	1	0	6	10	4	0	0	0	0	20 × 1 = 20
Surnud	2	0	0	0	6	10	10	10	10	46 × 2 = 92
		Tibude arv								Kokku = 112
API on ühe tibu terviseseisundi keskmine hinne ühe kontrolli kohta = 112/80 = 1,4