Euroopa Ühenduse algatuse Interreg programmide elluviimise kord
Vastu võetud 26.08.2005 nr 11
RTL 2005, 94, 1425
jõustumine 09.09.2005
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 23.03.2011 | RT I, 29.03.2011, 13 | 01.04.2011 |
Määrus kehtestatakse"Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse“ § 311 lõike 5 alusel.
[RT I, 29.03.2011, 13 - jõust. 01.04.2011]
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab:
1) «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» §-s 311 nimetatud Euroopa Ühenduse algatuse Interreg programmide üldise elluviimise ning struktuuritoetuse ja omafinantseeringu kasutamise ja järelevalve korra;
[RT I, 29.03.2011, 13 - jõust. 01.04.2011]
2) Lõuna-Soome ja Eesti Interreg IIIA, Läänemerepiirkonna Interreg IIIB (sh Eesti-Läti-Vene Interreg IIIA koostööprioriteet) ja Interreg IIIC programmide raames Siseministeeriumi eelarvest toetuse taotlemise ja toetuse taotluse menetlemise korra.
§ 2. Määruses kasutatavad mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) struktuuritoetus – Interreg programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest antav rahaline abi;
2) omafinantseering – Interreg programmi raames struktuuritoetuse saamiseks Eesti partnerilt nõutav rahaline ja/või mitterahaline panus. Omafinantseering võib koosneda Eesti partneri omavahenditest ja/või Eesti avaliku sektori eraldistest;
3) toetus – Siseministeeriumi eelarvest Eesti partnerile Interreg projekti osaliseks omafinantseeringuks antav tagastamatu rahaline abi;
4) taotlus – Siseministeeriumile toetuse saamiseks esitatav taotlusvorm koos lisadega;
5) projektitaotlus – Interreg programmi tehnilisele sekretariaadile struktuuritoetuse saamiseks esitatav taotlusvorm;
6) toetuse taotleja – juriidiline isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks. Toetuse taotleja võib olla kas projekti juhtpartner või projektipartner;
7) toetuse saaja – juriidiline isik või asutus, kelle poolt esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
8) juhtpartner – juriidiline isik või asutus, kes esitab Interreg programmi tehnilisele sekretariaadile projektitaotluse struktuuritoetuse saamiseks ning kellega sõlmitakse struktuuritoetuse leping;
9) projektipartner – juriidiline isik või asutus, kes ei ole projekti juhtpartner, kuid kes on kaasatud Interreg programmist toetatava projekti elluviimisse ning kes kasutab oma tegevuste elluviimiseks struktuuritoetust;
10) abikõlblik kulu – kulu, mis vastab vastava Interreg programmi programmdokumendis, programmitäiendis, Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 448/2004, millega muudetakse Komisjoni määrust (EÜ) nr 1685/2000 (ELT L 193, 29.07.2000, lk 39–48), millega kehtestatakse Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 161, 26.02.1999, lk 1–42) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega (ELT L 72, 11.03.2004 lk 66–77), regionaalministri käskkirjas ning struktuuritoetuse lepingus ja toetuslepingus sätestatud nõuetele.
2. peatükk INTERREG PROGRAMMIDE ÜLDISE JUHTIMISE KORRALDUS NING STRUKTUURITOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 3. Interreg programmide juhtimine
(1) Interreg programmide üldjuhtimist teostavad vastava programmi korraldusasutus, makseasutus, juhtkomisjon ning seirekomisjon vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (ELT L 161, 26.02.1999, lk 1–42), artikli 21 lõike 3 alusel kehtestatud Interreg programmide programmdokumentides sätestatule.
(2) Interreg programmide tehniliseks rakendajaks on vastava programmi tehniline sekretariaat, mis vastutab programmi igapäevase juhtimise eest programmikorraldus- ja makseasutuse nimel vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 21 lõike 3 alusel kehtestatud Interreg programmide programmdokumentides sätestatule.
(3) Vastava Interreg programmi juhtkomisjoni ja seirekomisjoni Eesti-poolsed liikmed nimetab «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» § 311 lõike 6 alusel regionaalminister.
[RT I, 29.03.2011, 13 - jõust. 01.04.2011]
(4) Siseministeeriumi poolt täidetavad ülesanded ja vastutus iga Interreg programmi elluviimisel sätestatakse vastava Interreg programmi korraldusasutuse ja Eesti riigi vahel sõlmitavas lepingus ning asjaomaste liikmesriikide vahel sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis. Eesti riigi nimel sõlmib eespool nimetatud lepingu ja memorandumi vastavalt «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» § 311 lõikele 3 regionaalminister.
[RT I, 29.03.2011, 13 - jõust. 01.04.2011]
(5) Struktuuritoetuse taotlemine, menetlemine ja rahaliste vahendite kasutamine toimub vastavalt Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud vastava Interreg programmi programmdokumendile, programmitäiendile, käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel sõlmitud kokkulepetele ning käesoleva määruse §-des 3, 9 ja 12–15 sätestatule.
3. peatükk TOETUSE ANDMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
§ 4. Toetuse andmise üldised põhimõtted
(1) Toetuse andmise aluseks on taotluse vastavus konkreetse Interreg programmi programmdokumendis ja programmitäiendis ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja valikukriteeriumidele.
(2) Siseministeeriumi eelarvest võib taotleda toetust kuni 40% ulatuses struktuuritoetuse saamiseks nõutud minimaalsest omafinantseeringust. Struktuuritoetuse määr on kuni 75% Eesti partneri abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu määr peab olema vähemalt 25% Eesti partneri abikõlblikest kuludest.
(3) Taotletav toetus tuleb Interreg projektitaotluse eelarves näidata projekti elluviimisse kaasatud Eesti partneri omafinantseeringu rahalise panusena.
(4) Käesoleva määruse alusel toetuse taotlemise õigus ei laiene äriühingutele või muudele kasumit taotlevatele isikutele või ettevõtjatele.
4. peatükk TOETUSE TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE
§ 5. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) vastava Interreg programmi programmdokumendis ja programmitäiendis juhtpartnerile või projektipartnerile esitatud tingimustele;
2) taotlejal puuduvad ajatamata maksuvõlad;
3) juhul kui taotleja on varem saanud struktuuritoetuse vahenditest abi käesoleva määruse § 2 punkti 1 või «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 1 mõistes, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaliselt ja nõutud summas;
[RT I, 29.03.2011, 13 - jõust. 01.04.2011]
4) taotlejal on olemas nõutud omavahendid taotluses sisalduva projekti tegevuste elluviimiseks;
5) taotlejal on olemas taotluses sisalduva projekti teostamiseks vajalikud tehnilised vahendid;
6) taotlejal on taotluses sisalduva projekti raames tehtavateks töödeks piisavalt kogemusi ja teadmisi;
7) taotleja või tema üle valitseva isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded laienevad kõikidele Eesti partneritele.
§ 6. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded
(1) Interreg programmide raames esitatakse taotlus, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumente, Siseministeeriumile menetlemiseks hiljemalt vastava Interreg programmi projektitaotluse tehnilisse sekretariaati esitamise tähtajaks.
(2) Taotluste vastuvõtmise alustamise, lõpetamise, peatamise ning toetuse andmise või mitteandmise otsustab regionaalminister.
(3) Juhul kui projekti elluviimisse on kaasatud mitu Eesti partnerit, esitab taotluse toetuse saamiseks partnerite omavahelisel kirjalikul kokkuleppel üks partneritest.
(4) Taotlus koosneb taotlusvormist ja järgmistest lisadest:
1) kaaskiri;
2) koopia projekti juhtpartneri poolt koostatud projektitaotlusest (vastava Interreg programmi taotlusvormil), mis peab sisaldama vähemalt projekti eesmärki, kõikide projektipartnerite nimesid, projekti raames elluviidavate tegevuste kirjeldust, projekti oodatavaid väljundeid ja tulemusi ning projekti eelarvet;
3) koopia Maksu- ja Tolliameti tõendist ajatamata maksuvõlgade puudumise kohta (toetuse taotleja ning iga Eesti partneri puhul);
4) koopia Eesti partneri omafinantseeringut tõendavatest dokumentidest (ühe Eesti partneriga projekti puhul);
5) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul koopia projektis osalevate Eesti partnerite koostöökokkuleppest.
(5) Taotlus esitatakse kirjalikult paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt taotlusvorm ning koopia projekti juhtpartneri poolt koostatud projektitaotlusest.
§ 7. Taotluse menetlemine
(1) Käesoleva määruse alusel esitatud taotlusi toetuse saamiseks menetleb Siseministeerium koostöös vastava Interreg programmi juhtkomisjoni Eesti-poolsete liikmetega, võttes arvesse vastava valdkonna ministeeriumi või selle allasutuse valdkonnaspetsiifilist arvamust. Toetuse taotluste menetlemise täpsema korra ning hindamiskomisjonide koosseisud kinnitab regionaalminister oma käskkirjaga.
(2) Taotlusi võetakse vastu ja menetletakse jooksvalt nende esitamise järjekorras.
(3) Siseministeerium kontrollib taotleja ja taotluse vastavust järgmistele kriteeriumidele:
1) taotleja ja taotluse vastavus käesoleva määruse §-des 5 ja 6 esitatud nõuetele;
2) taotluse vastavus vastava Interreg programmi programmdokumendis ja programmitäiendis nimetatud abikõlblikkuse kriteeriumidele;
3) projekti eeldatav kasu Eestile tervikuna ning projekti olulisus riiklikest arengustrateegiatest tulenevalt;
4) Eesti partneri asjakohasus projekti sisust ja ülesehitusest tulenevalt.
(4) Vastava valdkonna ministeerium või selle allasutus on kohustatud esitama Siseministeeriumile oma arvamuse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3 ja 4 nimetatud kriteeriumide osas hiljemalt viie tööpäeva jooksul Siseministeeriumi pöördumisest alates.
(5) Taotlejal on kohustus vastata kõikidele taotluse kohta esitatavatele küsimustele ning võimaldada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.
(6) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil otsuse tegemist;
2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
3) käesolevas määruses taotlejale või taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud.
(7) Juhul kui taotlus sisaldab mittetäielikke andmeid või ebatäpsusi, mis ei võimalda teostada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vastavuse kontrolli, annab Siseministeerium puuduste kõrvaldamiseks aega kolm tööpäeva. Kui selle aja jooksul puudusi ei kõrvaldata, on Siseministeeriumil õigus keelduda taotluse vastavaks tunnistamisest.
(8) Siseministeerium teeb taotlejale taotluse vastavaks või mittevastavaks tunnistamise kirjalikult teatavaks hiljemalt kolmekümne tööpäeva jooksul pärast projektitaotluse vastava Interreg programmi tehnilisse sekretariaati esitamise tähtaega.
(9) Vastavaks tunnistatud taotlused kuuluvad rahuldamisele juhul, kui vastava Interreg programmi juhtkomisjon kiidab käesoleva määruse § 2 punktis 5 nimetatud projektitaotluse heaks struktuuritoetuse saamiseks ning antud aasta riigieelarves on piisavalt vahendeid toetuse eraldamiseks.
(10) Toetuse saaja kohustused, toetuse saamise tingimused ning muud projekti elluviimise tingimused täpsustatakse Siseministeeriumi ning toetuse saaja vahel sõlmitavas lepingus (edaspidi toetusleping ), mis sõlmitakse pärast projektitaotluse heakskiitmist vastava Interreg programmi juhtkomisjoni poolt ning hiljemalt kolme kuu jooksul pärast struktuuritoetuse lepingu sõlmimist projekti juhtpartneri ja vastava Interreg programmi korraldusasutuse vahel.
5. peatükk STRUKTUURITOETUSE JA TOETUSE KASUTAMINE
§ 8. Toetuse väljamaksmise tingimused
(1) Vastaval aastal väljamakstavate toetuste kogusumma ei tohi ületada vastava aasta riigieelarves selleks otstarbeks kavandatud vahendeid.
(2) Toetuslepingu sõlmimiseks tuleb toetuse saajal esitada järgmised dokumendid:
1) koopia vastava Interreg programmi juhtkomisjoni poolt heakskiidetud projektitaotlusest;
2) koopia vastava Interreg programmi korraldusasutuse ja projekti juhtpartneri vahel sõlmitud struktuuritoetuse lepingust;
3) toetuse saaja poolt kinnitatud finantseerimiskava ja kulude eelarve.
(3) Toetuse väljamaksmise aluseks on Siseministeeriumi ja toetuse saaja vahel sõlmitud toetusleping, koopia programmi tehnilise sekretariaadi poolt heakskiidetud vastava aruandlusperioodi tegevus- ja finantsaruandest ning loetelu Eesti partneri poolt tehtud abikõlblikest kuludest koos koopiatega kõikidest kuludokumentidest.
(4) Toetus makstakse toetuse saajale välja vastavalt toetuslepingus sätestatud maksegraafikule ühes või mitmes jaos paralleelselt vastava Interreg programmi makseasutuse poolt projekti juhtpartnerile väljamakstava struktuuritoetusega. Juhul kui maksegraafikus kavandatakse toetuse väljamaksmine mitmes jaos, võib projekti elluviimise perioodi jooksul ettemakse olla kuni 50% toetuse kogusummast. Lõppmakse peab olema vähemalt 20% toetuse kogusummast. Kui projekti lõpparuandes tõendatud projekti abikõlblikud kulud on väiksemad kui projekti taotluses näidatud abikõlblikud kulud, on Siseministeeriumil õigus toetus osaliselt välja maksmata jätta või osaliselt tagasi küsida.
§ 9. Struktuuritoetust saanud Eesti partneri kohustused
Kõik struktuuritoetust saanud Eesti partnerid on kohustatud:
1) võimaldama teostada järelevalvet struktuuritoetuse, toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ning teostatud tööde osas, sealhulgas võimaldama järelevalve teostajal eelnevalt edastatud teate alusel teostada seadusest tulenevat õigust omada juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab projekti elluviimiseks;
2) andma järelevalve teostaja käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest, välja arvatud § 14 lõikes 3 toodud juhul;
3) osutama järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
4) täitma kõik järelevalve tulemusena tehtud ettekirjutused;
5) tagama vastava Interreg programmi korraldusasutuse ja juhtpartneri vahel sõlmitud struktuuritoetuse lepingus ettenähtud Eesti partneri poolse omafinantseeringu;
6) esitama Siseministeeriumile vajalikud andmed struktuuritoetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks;
7) säilitama toetuse, struktuuritoetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali vähemalt 31. detsembrini 2015. a;
8) vastama projektis osalevate partnerite ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;
9) eristama selgelt oma raamatupidamises struktuuritoetuse kasutamisega seotud kulusid ning neid kajastavaid kulu- ja maksedokumente muudest Eesti partneri kulu- ja maksedokumentidest;
10) järgima projekti raames sõlmitavate lepingute puhul «Võlaõigusseaduse» § 25 lõike 2 alusel iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik;
11) viivitamatult kirjalikult informeerima kõikidest esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada Eesti partneri kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
12) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise otstarbekuse kaheldavusest;
13) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva isiku või asutuse või nende osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
14) täitma projekti juhtpartneri ja programmi korraldusasutuse vahel sõlmitud struktuuritoetuse lepingus ja selle lisades ning õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 10. Toetust saanud Eesti partneri kohustused
Toetust saanud Eesti partner on kohustatud lisaks käesoleva määruse §-s 9 sätestatule:
1) toetuslepingu ettevalmistamiseks teatama viivitamatult Siseministeeriumile struktuuritoetuse lepingu sõlmimisest projekti juhtpartneri ja vastava Interreg programmi korraldusasutuse vahel ning hiljemalt kahe kuu jooksul struktuuritoetuse lepingu sõlmimisest esitama Siseministeeriumile toetuslepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid;
2) kasutama toetust ja toetuse abil soetatavat, ehitatavat või renoveeritavat vara vastavuses Siseministeeriumiga sõlmitud toetuslepinguga;
3) esitama Siseministeeriumile toetuslepingus ettenähtud informatsiooni ja aruandeid tähtajaliselt;
4) tagama Siseministeeriumiga sõlmitud toetuslepingus ettenähtud omavahendid.
§ 11. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus saada Siseministeeriumilt tehnilist abi (informatsioon ja nõuanne), mis on seotud käesoleva määruse §-s 10 nimetatud kohustuste täitmisega.
§ 12. Siseministeeriumi kohustused
Siseministeerium on kohustatud:
1) koostama toetuse taotlusvormid ning tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse taotlus- ja aruandevormid ning programmdokumendid, programmitäiendid, juhendmaterjalid ja struktuuritoetuse projektitaotluste tehnilistele sekretariaatidele esitamise tähtajad;
2) tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse kasutamist reguleerivad õigusaktid;
3) vastavalt «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõikele 1 mitte avaldama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni ega dokumente.
[RT I, 29.03.2011, 13 - jõust. 01.04.2011]
§ 13. Siseministeeriumi õigused
Siseministeeriumil on õigus:
1) teostada järelevalvet struktuuritoetuse, toetuse ja omafinantseeringu kasutamise üle;
2) nõuda projekti elluviimise ajakava, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja Eesti partneri kohustuste nõuetekohast täitmist;
3) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub Siseministeeriumiga sõlmitud toetuslepingus või käesolevas määruses sätestatud tingimusi;
4) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
5) teostada muid õigusaktides sätestatud toiminguid.
6. peatükk JÄRELEVALVE
§ 14. Järelevalve teostamine
(1) Siseministeerium teostab järelevalvet kõikide Interreg programmidest struktuuritoetust saavate Eesti partnerite poolt teostatavate kulude abikõlblikkuse ning toetuse sihipärase kasutamise osas kogu projekti elluviimise perioodi kestel «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduses», Nõukogu määruses (EÜ) nr 1260/1999 ning Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 438/2001, millega kehtestatakse Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad juhtimis- ja kontrollisüsteemi kohta seoses struktuurifondidest antava abiga (ELT L 63, 03.03.2001, lk 21–43), sätestatud nõuete alusel.
[RT I, 29.03.2011, 13 - jõust. 01.04.2011]
(2) Struktuuritoetusest, toetusest ja omafinantseeringust teostatud kulude abikõlblikkuse ja sihipärasuse kontrollimiseks esitab Interreg projekti Eesti partner (mitme Eesti partneri osalemise korral partnerite omavahelise kokkuleppe alusel üks nende hulgast) Siseministeeriumile iga aruandlusperioodi lõpus vastava perioodi Eesti partneri tegevus- ja finantsaruande ning loetelu Eesti partneri poolt teostatud abikõlblikest kuludest koos koopiatega kõikidest kuludokumentidest. Siseministeerium teostab kulude abikõlblikkuse ja sihipärasuse kontrolli hiljemalt kolmekümne tööpäeva jooksul.
(3) Eesti partneri osalusega Interreg projektide osas, kelle poolt teostatud kulude abikõlblikkust ja sihipärasust kontrollib partneri sise- või lepinguline eraaudiitor, teostab Siseministeerium omapoolse kulude abikõlblikkuse ja sihipärasuse kontrolli auditeeritud tegevus- ja finantsaruannete ning kuludokumentide koopiate alusel. Kontrolli teostamiseks esitab Interreg projekti Eesti partner Siseministeeriumile kümne tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest kõikide eelnevate aruandlusperioodide Eesti partneri tegevus- ja finantsaruanded ning loetelu Eesti partneri poolt teostatud abikõlblikest kuludest koos koopiatega kõikidest kuludokumentidest.
(4) Kulude abikõlblikkuse üldised tingimused ja korra ning Interreg programmidest rahastatud objektide tähistamise tingimused ja korra kehtestab regionaalminister oma käskkirjaga.
§ 15. Struktuuritoetuse ja toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Siseministeeriumil on õigus struktuuritoetus tagasi nõuda, juhul kui Interreg programmi korraldusasutuse asukohajärgne liikmesriik on pöördunud tagasimaksmise nõudega Eesti Vabariigi poole.
(2) Struktuuritoetus nõutakse tagasi projekti kõikidelt asjaomastelt Eesti partneritelt.
(3) Siseministeerium võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui:
1) ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude katteks;
2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
3) toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel;
4) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või tehtud pankrotiotsus;
5) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti elluviimise tähtaegu ei ole järgitud;
6) toetuse saaja avaldust toetuslepingu muutmise kohta ei rahuldata ning toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
7) toetuse saaja ei ole täitnud kõiki järelevalve käigus tehtud ettekirjutusi tähtajaliselt;
8) toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi.
(4) Toetus nõutakse tagasi toetuse saajalt.
(5) Struktuuritoetuse kasutamisega kaasnevatest rikkumistest teatamise ning struktuuritoetuse ja toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra kehtestab regionaalminister oma käskkirjaga.
7. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 16. Määruse rakendamine
(1) Määrust rakendatakse alates 1. juulist 2005. a.
(2) Need toetuse taotlejad, kelle projekti puhul on struktuuritoetuse leping sõlmitud enne käesoleva määruse rakendamist, on kohustatud esitama toetuslepingu sõlmimiseks nõutud dokumendid hiljemalt 1. oktoobriks 2005. a. Nõutud dokumentide esitamata jätmise korral on Siseministeeriumil õigus loobuda toetuslepingu sõlmimisest.
Facebook
X.com