Teksti suurus:

Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:30.03.2012
Avaldamismärge:RT I, 29.03.2012, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.03.2012 otsus nr 68

Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 07.03.2012

§ 1. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses (RT I, 02.11.2011, 5) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kogumispensionide seaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud vabatahtliku pensionifondi, välja arvatud käesoleva lõike punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemine;”;

2) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) sellise tööandja, kelle elu- või asukoht on teises lepinguriigis (edaspidi lepinguriigi tööandja), töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele pakutava garanteeritud tootlusega tööandja pensionifondi, määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ja suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katva tööandja pensionifondi valitsemine.”;

3) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud tingimustele vastavad sise-eeskirjad või nende projekt ja käesoleva seaduse §-s 248 sätestatud tingimustele vastavad riskijuhtimise reeglid või nende projekt ning käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud teenuse osutamiseks ka väärtpaberituru seaduses sätestatud tingimustele vastavad sise-eeskirjad või nende projekt;”;

4) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) kui taotleja taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemiseks, siis andmed taotleja aktuaari kohta, mis sisaldavad tema nime ja isikukoodi, selle puudumisel sünniaega, või registrikoodi.”;

5) paragrahvi 14 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 6–8” tekstiosaga „punktides 6–8 ja 15”;

6) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui fondivalitseja taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemiseks, peab fondivalitseja äriplaan lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule sisaldama ka:
1) taotleja omavahendite suurust ja loetelu;
2) käesoleva seaduse §-s 2791 sätestatud tehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutuspõhimõtteid ja -metoodikat.”;

7) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) taotleja aktuaar ei vasta seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele juhul, kui tegevusluba taotletakse käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemiseks;”;

8) paragrahvi 22 punktis 4 asendatakse tekstiosa „punktis 4 või 5” tekstiosaga „punktis 4, 41 või 5”;

9) paragrahvi 22 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:

„131) fondivalitseja valitsetava käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ja finantskohustused või neile vastav vara ei vasta käesoleva seaduse nõuetele;”;

10) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis asutatud eurofondi, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, peab fondivalitseja järgima fondivalitseja juhtimise, organisatsioonilise ülesehituse, usaldatavusnõuete ja tegevuse osas käesoleva seaduse §-des 51–561, 57–582, 69–75, 85–88, 1441, 1442, 237–245 ja 248 sätestatut.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul peavad teises lepinguriigis asutatud eurofondi tingimustes ja prospektis sätestatud fondivalitseja kohustused olema kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuetega. Fondivalitsejal tuleb kehtestada organisatsiooniline korraldus, mis on teise lepinguriigi õigusaktide kohaselt vajalik selles lepinguriigis asutatud eurofondi tegutsemiseks ja eurofondi vara investeerimiseks ning samuti käesoleva seaduse alusel eurofondi tingimustes ja prospektis sätestatud kohustuste täitmiseks.

(8) Kui fondivalitseja soovib valitseda teises lepinguriigis asutatud eurofondi, esitab Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele selgitused fondivalitseja tegevusloa andmete ja fondivalitseja poolt teises lepinguriigis eurofondi valitsemiseks esitatud dokumentide kohta kümne päeva jooksul pärast teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt taotluse saamist.”;

11) paragrahvi 30 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Koos nimetatud andmete ja dokumentidega edastatakse ka andmed Eestis rakendatava investori kaitse skeemi kohta, ning kui fondivalitseja kavatseb valitseda teises lepinguriigis asutatud eurofondi, Finantsinspektsiooni kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt investeerimisfondide direktiivis sätestatule, ning selgitused fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondi liikidega seotud piirangute kohta.”;

12) paragrahvi 30 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Finantsinspektsioon teeb lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele teatavaks iga sellise muudatuse Eestis rakendatavas investori kaitse skeemis, mis on tehtud fondivalitseja tegutsemise ajal filiaali kaudu selles lepinguriigis, samuti iga muudatuse käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel edastatud andmetes fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondi liikidega seotud piirangute kohta.”;

13) paragrahvi 33 lõike 3 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Finantsinspektsioon informeerib lepinguriigi finantsjärelevalve asutust Eestis rakendatavast investori kaitse skeemist, ning kui fondivalitseja kavatseb valitseda teises lepinguriigis asutatud eurofondi, edastab lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele kinnituse, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt investeerimisfondide direktiivis sätestatule, ning selgitused fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondi liikidega seotud piirangute kohta.”;

14) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui teise lepinguriigi fondivalitseja valitseb Eestis asutatud eurofondi, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid Eestis, peab fondivalitseja järgima eurofondi moodustamise ja fondi valitsemise osas käesoleva seaduse §-des 111–154, 162–187, 217–226 ja 237–245 sätestatut.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul peavad eurofondi tingimustes ja prospektis sätestatud fondivalitseja kohustused ning fondivalitseja ülesannete täitmine olema kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuetega.

(8) Teise lepinguriigi fondivalitseja poolt Eestis filiaali asutamisel peab järgima käesoleva seaduse §-des 581, 582, 701, 1441 ja 1442 ning § 70 lõike 5 alusel antud õigusaktis fondivalitseja üldisele organisatsioonilisele ülesehitusele, kliendi kaebuste lahendamisele, huvide konflikti maandamisele ja vältimisele ning eurofondi ja osakuomaniku parimates huvides tegutsemisele kehtestatud nõudeid.

(9) Eestis teenuseid osutades peab teise lepinguriigi fondivalitseja tegema Finantsinspektsioonile ja teistele huvitatud isikutele kättesaadavaks teabe osakuomanike kaebuste lahendamise korra kohta. Kaebuste lahendamise kord peab võimaldama Finantsinspektsioonil saada fondivalitsejalt lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.”;

15) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt investeerimisfondide direktiivis sätestatule, ning selgitused fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondi liikidega seotud piirangute kohta, kui fondivalitseja kavatseb valitseda Eestis asutatud eurofondi.”;

16) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt investeerimisfondide direktiivis sätestatule, ning selgitused fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondi liikidega seotud piirangute kohta, kui fondivalitseja kavatseb valitseda Eestis asutatud eurofondi.”;

17) seaduse 2. peatüki 4. jagu täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:

§ 421. Lepinguriigi fondivalitseja poolt Eestis asutatud eurofondi valitsemine

(1) Lepinguriigi fondivalitseja, kes soovib valitseda Eestis asutatud eurofondi, esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
1) depooleping ja selle lisad;
2) teave käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–4 ja 6–11 nimetatud tegevustega seotud ülesannete edasiandmise kohta.

(2) Kui fondivalitseja juba valitseb Eestis asutatud eurofondi, ei tule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente esitada, kui fondivalitseja on need Finantsinspektsioonile varem esitanud.

(3) Finantsinspektsioon võib küsida teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt selgitusi ja lisateavet seoses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentidega ning fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetava eurofondi liigist tulenevate piirangutega.

(4) Finantsinspektsioon võib teha otsuse, millega keelatakse teise lepinguriigi fondivalitsejal Eestis asutatud eurofondi valitsemine, kui:
1) fondivalitseja ei täida käesoleva seaduse § 34 lõigetes 6–8 fondivalitseja suhtes kehtestatud nõudeid;
2) fondivalitsejal puudub tegevusluba sellise eurofondi valitsemiseks, mille kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid on esitatud;
3) fondivalitseja esitatud andmed ja dokumendid ei ole täielikud või piisavad.

(5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse tegemist konsulteerib Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega.

(6) Lepinguriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis asutatud eurofondi, teeb Finantsinspektsioonile teatavaks iga olulise muudatuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes ja dokumentides.”;

18) seadust täiendatakse §-ga 562 järgmises sõnastuses:

§ 562. Nõuded aktuaarile

Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja aktuaar peab vastama kindlustustegevuse seaduse § 53 lõikes 2 kehtestatud nõuetele.”;

19) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja sise-eeskirjadega määratakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule kindlaks ka riskide juhtimise põhimõtted ja protseduurid ning tehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutuspõhimõtted ja -metoodika.”;

20) seaduse 2. peatüki 6. jagu täiendatakse §-dega 581 ja 582 järgmises sõnastuses:

§ 581. Täiendavad nõuded eurofondi fondivalitseja sisekontrollile

(1) Eurofondi fondivalitseja sisekontrolli süsteemi kuulub vähemalt vastavuskontrolli funktsioon ja käesolevas lõikes sätestatud juhul siseauditi funktsioon. Eurofondi fondivalitseja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed sõltumatu vastavuskontrolli ning sõltumatu siseauditi funktsiooni täitmiseks, kui see on eurofondi fondivalitseja äritegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades vajalik ja proportsionaalne.

(2) Sõltumatu vastavuskontrolli täitmiseks peab eurofondi fondivalitseja sise-eeskirjadega kehtestama tegevuspõhimõtted ja reeglid käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks seoses eurofondi valitsemisega (edaspidi tegevuspõhimõtted). Tegevuspõhimõtete kehtestamisel tuleb arvestada eurofondi fondivalitseja äritegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuspõhimõtted peavad Finantsinspektsioonil võimaldama efektiivselt täita järelevalveülesandeid.

(4) Eurofondi fondivalitseja näeb ette vastavuskontrolli funktsiooni, mida peab pidevalt ja tulemuslikult täitma sõltumatu vastavuskontrolli teostaja, kes:
1) teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete järgimisel ning eurofondi fondivalitseja kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning hindab neid regulaarselt;
2) nõustab eurofondi valitsemise eest vastutavaid tegevisikuid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes;
3) esitab eurofondi fondivalitseja juhtidele regulaarseid aruandeid.

(5) Eurofondi fondivalitseja juhatus peab tagama vastavuskontrolli teostajale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused ning juurdepääsu kogu vastavuskontrolli funktsiooni täitmiseks vajalikule teabele, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet eurofondi fondivalitseja juhtidelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

(6) Vastavuskontrolli teostaja peab talle eurofondi fondivalitseja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumisele või osakuomanike huvide kahjustamisele, edastama eurofondi fondivalitseja juhtidele, depositooriumile ja Finantsinspektsioonile.

(7) Vastavuskontrolli teostaja ei tohi tegeleda teenuste osutamisega ega tegevusega, mille üle ta järelevalvet teostab, ning tema tasustamise alused ja kord ei tohi ohustada tema objektiivsust. Käesolevas lõikes sätestatud tingimusi ei pea järgima, kui eurofondi fondivalitseja suudab tõendada, et arvestades tema äritegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet, ei ole nimetatud kohustus proportsionaalne ning et vastavuskontrolli ülesannete täitmine on ka ilma kõnealuseid kohustusi täitmata tegelikkuses tulemuslik.

(8) Siseauditi funktsiooni olemasolul määrab eurofondi fondivalitseja sise-eeskirjadega siseauditi funktsiooni täitmise korra. Eurofondi fondivalitseja siseaudiitori peamised ülesanded on:
1) kehtestada siseauditi kava eurofondi fondivalitseja protsesside ja süsteemide, sealhulgas sisekontrolli süsteemi asjakohasuse ja tulemuslikkuse uurimiseks ja hindamiseks ning seda rakendada;
2) esitada soovitusi, mis tuginevad käesoleva lõike punkti 1 kohaselt tehtud siseauditi tulemustele, ja kontrollida nende soovituste täitmist;
3) esitada eurofondi fondivalitseja juhtidele regulaarseid aruandeid.

(9) Tegevisik käesoleva paragrahvi tähenduses on:
1) eurofondi fondivalitseja juhatuse liige, tegevjuht või muu isik, kes täidab samaväärset juhtimisfunktsiooni;
2) eurofondi fondivalitseja töötaja või muu füüsiline isik, kes allub eurofondi fondivalitseja kontrollile ja on seotud fondi valitsemise teenuse osutamisega;
3) muu füüsiline isik, kes fondi valitsemise ülesannete edasiandmise lepingu alusel osutab eurofondi fondivalitsejale asjakohaseid teenuseid;
4) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud füüsiline isik, kelle pädevuses on teises lepinguriigis äriühinguna asutatud eurofondi juhtimisfunktsiooni täitmine või kes on seotud fondi valitsemisega, kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis asutatud eurofondi.

(10) Fondivalitseja juhtidele tuleb esitada regulaarselt, kuid mitte harvem kui üks kord aastas, kirjalik aruanne käesolevas paragrahvis nimetatud vastavuskontrolli ja siseauditi valdkonna kohta. Aruandest peab selguma, kas puuduste esinemise korral aruandes käsitletud valdkonnas on võetud asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.

§ 582. Eurofondi fondivalitseja riskijuhtimine

(1) Eurofondi fondivalitsejal tuleb määrata sõltumatu riskijuhtimise teostaja, kui see on eurofondi fondivalitseja äritegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades vajalik ja proportsionaalne.

(2) Riskijuhtimise teostajal on järgmised ülesanded:
1) rakendada käesoleva seaduse § 248 lõikes 1 nimetatud riskijuhtimise reegleid ning riskide mõõtmise ja juhtimise protseduure;
2) tagada eurofondi vastavus riskipiirangute süsteemile, sealhulgas avatud riskipositsiooni ja vastaspoole riski hindamise nõuete täitmine;
3) nõustada fondivalitseja juhatust seoses eurofondi riskiprofiili kindlaksmääramisega;
4) vaadata üle börsiväliste tuletisinstrumentide väärtuse arvutamise kord ja vajaduse korral seda tõhustada;
5) esitada fondivalitseja juhtidele regulaarsed aruanded.

(3) Riskijuhtimise teostaja esitab vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 5 fondivalitseja juhtidele regulaarselt, kuid mitte harvem kui üks kord aastas, kirjaliku aruande järgmiste näitajate kohta:
1) eurofondi riskitaseme vastavus eurofondi riskiprofiilile;
2) eurofondi vastavus riskipiirangute süsteemile;
3) riskide mõõtmise ja juhtimise protseduuride asjakohasus ja tulemuslikkus ning tuvastatud puuduste kõrvaldamine;
4) eurofondi riskiprofiili ja riskipiirangute süsteemi tegelik või arvatav ületamine, et tagada asjakohaste meetmete viivitamatu rakendamine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruandest peab selguma, kas puuduste esinemise korral aruandes käsitletud valdkonnas on võetud asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.

(5) Kui eurofondi fondivalitsejal ei ole sõltumatut riskijuhtimise teostajat määratud, peab fondivalitseja suutma tõendada, et huvide konflikti vältimiseks on rakendatud meetmeid, mis võimaldavad riskijuhtimise sõltumatut teostamist, ja fondivalitseja riskijuhtimise reeglid ning eurofondi riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurid vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning neid rakendatakse pidevalt ja tulemuslikult.

(6) Fondivalitseja juhatus tagab riskijuhtimise teostajale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused ning juurdepääsu kogu riskijuhtimise teostamiseks vajalikule teabele, sealhulgas õiguse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

(7) Vastaspoole risk ehk krediidirisk käesoleva seaduse tähenduses on risk saada kahju sellest, et eurofondi arvel tehtava tehingu teine pool rikub oma kohustust enne tehingu rahalise kohustuse täielikku täitmist.”;

21) paragrahvi 68 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Finantsinspektsioon esitab käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja suhtes pankrotiavalduse ka juhul, kui pensionifondivalitseja ja tema valitsetava tööandja pensionifondi varast ei jätku pensionifondi tehniliste eraldiste ja finantskohustuste katteks.”;

22) seadust täiendatakse §-dega 701–703 järgmises sõnastuses:

§ 701. Eurofondi fondivalitseja juhtide täiendavad kohustused

(1) Eurofondi fondivalitseja juhid peavad tagama kontrolli selle üle, et fondivalitseja, juhatuse ja töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning fondivalitseja sise-eeskirjade ja protseduurireeglitega.

(2) Eurofondi fondivalitseja juhatusel on järgmised kohustused:
1) kinnitada investeerimisotsuste tegemise sisekord ja see regulaarselt üle vaadata, et tagada investeerimisotsuste vastavus eurofondi üldisele investeerimispoliitikale;
2) regulaarselt kontrollida, et eurofondi tingimustes ja prospektis sätestatud üldist investeerimispoliitikat ja iga eurofondi riskipiiranguid rakendatakse nõuetekohaselt, sealhulgas juhul, kui riskijuhtimine on edasi antud kolmandale isikule;
3) tagada vastavuskontrolli funktsiooni määramine ja selle tõhus rakendamine, sealhulgas juhul, kui vastavuskontrolli funktsiooni teostamine on edasi antud kolmandale isikule;
4) kinnitada riskijuhtimise reeglid ning riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurid ja eurofondi riskipiirangute süsteem, millest tulenevad sobivad piirangud kõikidele võimalikele olulistele riskidele, ja need regulaarselt üle vaadata;
5) regulaarselt kontrollida käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks kehtestatud iga poliitika, korra ja meetme tõhusust ning rakendada puuduste kõrvaldamiseks vajalikke meetmeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks tuleb fondivalitseja juhatusele esitada regulaarselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud investeerimisotsuste tegemise sisekorra rakendamise aruanded.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet fondivalitseja nõukogu.

§ 702. Eurofondi fondivalitseja tegevisiku isiklik tehing

(1) Eurofondi fondivalitseja peab sise-eeskirjadega määrama käesoleva seaduse § 581 lõikes 9 nimetatud tegevisiku (edaspidi käesolevas paragrahvis tegevisik) isiklike tehingute tegemise korra ja tagama eurofondi osakuomanike huvide kaitse.

(2) Eurofondi fondivalitseja on kohustatud kehtestama sise-eeskirjadega korra, mille eesmärk on järgmiste tehingute vältimine juhul, kui vastava tegevusega on seotud mõni tegevisik, kelle puhul võib tekkida huvide konflikt või kellel on juurdepääs siseteabele väärtpaberituru seaduse tähenduses või osakuomanikega seonduvale konfidentsiaalsele teabele:
1) isikliku tehingu tegemine, kui see on väärtpaberituru seaduse § 1886 kohaselt keelatud või tehinguga kaasneb konfidentsiaalse teabe mitteõiguspärane avalikustamine või kui see on vastuolus või võib vastuollu sattuda käesolevast seadusest või väärtpaberituru seadusest tulenevate fondivalitseja kohustustega;
2) isikliku tehingu tegemisega kaasneb kolmandale isikule väärtpaberitehingu tegemiseks soovituse andmine või selleks ajendamine, mis ei ole seotud tegevisiku tavapärase tööülesande täitmise või investeerimisteenuse osutamisega, ning kui sellisele tegevusele kohaldataks käesoleva lõike punktis 1, väärtpaberituru seaduse § 825 lõike 5 punktis 1 või 2 sätestatut või sellega muul viisil väärkasutatakse täitmiseks võetud korraldustega seotud teavet;
3) teabe või arvamuse avaldamine kolmandale isikule muul viisil kui tööülesande täitmise või teenuse osutamise lepinguga seotud tegevuse käigus, kui tegevisik teab või võib mõistlikult eeldada, et selle tulemusena teeb kolmas isik väärtpaberitehingu, mille suhtes kohaldataks käesoleva lõike punktis 1 või väärtpaberituru seaduse § 825 lõike 5 punktis 1 või 2 sätestatut, et sellega kaasneks täitmiseks võetud korraldustega seotud teabe väärkasutamine muul viisil või et kolmas isik annaks sellise tehingu sõlmimiseks soovituse või ajendaks muud isikut selleks.

(3) Fondivalitseja on kohustatud asjakohaste meetmetega tagama, et:
1) iga tegevisik oleks teadlik käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud korrast ja seal sisalduvatest isiklike tehingute tegemise piirangutest;
2) rakenduks süsteem, mille alusel fondivalitsejat teavitatakse viivitamata tegevisiku poolt tehtud isiklikust tehingust või mis võimaldab fondivalitsejal sellise tehingu kindlaks teha;
3) säilitatakse kõik andmed isiklike tehingute toimumise, sealhulgas nende lubamise ja keelamise kohta. Nimetatud andmete kohta tuleb pidada eraldi registrit.

(4) Fondivalitseja ülesannete edasiandmisel kolmandale isikule tagab fondivalitseja, et kolmas isik säilitab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud andmed ja esitab need viivitamata fondivalitsejale viimase nõudmisel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 ei kohaldata järgmiste isiklike tehingute puhul:
1) isiklikud tehingud, mis on tehtud väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise raames, kui tehingule ei eelne sellega seonduvat teabevahetust väärtpaberiportfelli valitseja ja tegevisiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse;
2) isiklikud tehingud eurofondi või muu investeerimisfondi aktsiate või osakutega juhul, kui Finantsinspektsioon või teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus teostab fondi üle järelevalvet ja sellele fondile kohaldatakse eurofondiga samaväärseid riskide hajutamise nõudeid varade investeerimise suhtes ning tegevisik ja mis tahes muu isik, kelle arvel tehing tehakse, ei ole nimetatud fondi juhtimisega seotud.

(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud isikliku tehingu tegemine on tegevisiku poolt või tema jaoks väärtpaberitehingu tegemine käesoleva seaduse § 762 lõike 3 tähenduses.

§ 703. Eurofondi fondivalitsejas huvide konflikti maandamine ja vältimine

(1) Eurofondi fondivalitseja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ning rakendab neid, et maandada või vältida eurofondi valitsemisel fondivalitseja sisest huvide konflikti, huvide konflikti fondivalitseja ja tema üle kontrolli teostava isiku vahel, eurofondide ja osakuomanike omavahelisi ning osakuomanike ja fondivalitseja muude klientide omavahelisi huvide konflikte ja nende kahjulikku mõju eurofondi osakuomanike huvidele.

(2) Fondivalitsejal tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud huvide konflikti tuvastamisel võtta arvesse fondivalitseja kohustusi seoses eurofondi valitsemisega, samuti fondivalitseja muude klientide huve ja fondivalitseja huve ning juhul, kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgruppi, ka kõiki asjaolusid, millest fondivalitseja on või peaks olema teadlik juhul, kui selle konsolideerimisgrupi teiste liikmete struktuurist või äritegevusest võib tuleneda huvide konflikt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed peavad vastama käesoleva seaduse § 761 lõikes 1, lõike 3 punktides 1–4 ning lõigetes 5 ja 6 nimetatud tingimustele ning arvesse võtma seda, kas fondivalitseja, tegevisik või fondivalitsejaga kontrollsuhtes olev isik saab eurofondiga mitteseotud isikult osakuomanikule osutatava teenusega seoses rahana, kaubana või teenusena hüvesid, mis ei ole selle teenuse eest tavapäraselt makstav vahendus- või teenustasu.

(4) Kui käesoleva seaduse § 761 lõikes 6 nimetatud ühe või enama protseduuri või meetme rakendamine ei taga eurofondi fondivalitseja sõltumatuse nõutavat taset, tuleb fondivalitsejal rakendada selle saavutamiseks alternatiivseid või täiendavaid protseduure ja meetmeid.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed ei taga eurofondi või selle osakuomanike huvide kahjustamise riski vältimist, tuleb sellest viivitamata teavitada fondivalitseja juhatust, et tagada eurofondi ja selle osakuomanike parimates huvides tegutsemiseks vajalike otsuste tegemine.

(6) Fondivalitseja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul osakuomanikke püsival andmekandjal ja põhjendab huvide kahjustamise kohta vastuvõetud otsust.

(7) Fondivalitseja peab selliste tekkinud ja tekkida võivate huvide konfliktide kohta, millega kaasneb osakuomanike huve kahjustada võiv oluline risk, ja nendega seotud täpsemate asjaolude kohta registrit ning ajakohastab seda regulaarselt.

(8) Käesolevas paragrahvis ja selle alusel kehtestatud meetmetes käsitatakse tegevisikuna käesoleva seaduse § 581 lõikes 9 nimetatud isikut.”;

23) paragrahvi 85 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Fondivalitseja aktsiakapital peab olema vähemalt:
1) 730 000 eurot, kui ta valitseb käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetamata vabatahtlikku pensionifondi;
2) 3 000 000 eurot, kui ta valitseb kohustuslikku pensionifondi või käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi.

(3) Kohustusliku pensionifondi ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemise õigust omava fondivalitseja aktsiakapitali suurendamisele ja vähendamisele kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-s 57 ning § 58 lõigetes 1 ja 2 kindlustusandja aktsiakapitali kohta sätestatut.”;

24) paragrahvi 86 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§-des 97–991” tekstiosaga „§-des 97–992”;

25) paragrahvi 89 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikest 2” tekstiosaga „lõikest 2 või 5”;

26) paragrahvi 89 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi osakuomanike ees võetud kohustuste tagamiseks peavad nimetatud pensionifondi valitseval fondivalitsejal lisaks käesoleva seaduse § 87 lõigetes 1 ja 2 sätestatule olema vähemalt omavahendite miinimumi ja omavahendite normatiivi suuruses omavahendid.

(6) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja omavahendite miinimum on kolm miljonit eurot ning omavahendite normatiiv leitakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 891.

(7) Pensionifondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile omavahendite normatiivi arvutuse koos majandusaasta aruandega ning muudel seaduses sätestatud juhtudel.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatut ei kohaldata fondivalitseja suhtes, kui tema valitsetava käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tootlus või väljamaksed osakuomanikele on garanteeritud sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva lepinguriigi tööandja poolt.”;

27) seadust täiendatakse §-ga 891 järgmises sõnastuses:

§ 891. Pensionifondi fondivalitseja omavahendite normatiiv

(1) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud pensionifondi valitseva fondivalitseja omavahendite normatiiv leitakse vastavalt fondivalitseja valitsetavate tööandja pensionifondide kohustustele käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 5–7 alusel leitud komponentide summana.

(2) Omavahendite normatiiv leitakse kahe alljärgneva komponendi summana:
1) tehniliste eraldiste ja finantskohustuste suurus, mida on esmalt korrutatud koefitsiendiga 0,04 ning seejärel koefitsiendiga, mis on leitud edasikindlustusandja osata tehniliste eraldiste ja finantskohustuste suuruse ning tehniliste eraldiste ja finantskohustuste suuruse suhtena ning mille minimaalväärtus on 0,85;
2) positiivse riskikapitaliga kohustuste korral riskikapitali suurus, mida on esmalt korrutatud koefitsiendiga 0,003 ning seejärel koefitsiendiga, mis on leitud edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ja riskikapitali kogusumma suhtena ning mille minimaalväärtus on 0,5.

(3) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatust korrutatakse riskikapital kohustuste korral, mis katavad surmariski:
1) kuni kolmeaastase kestusega positiivse riskikapitaliga kohustuste korral esmalt koefitsiendiga 0,001 ning seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ja riskikapitali kogusumma suhtena ning mille minimaalväärtus on 0,5;
2) kolme- kuni viieaastase kestusega positiivse riskikapitaliga kohustuste korral esmalt koefitsiendiga 0,0015 ning seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ja riskikapitali kogusumma suhtena ning mille minimaalväärtus on 0,5.

(4) Riskikapital käesoleva paragrahvi tähenduses on väljamaksmisele kuuluv summa, millest on lahutatud osakuomaniku ees võetud kohustustele vastav tehniliste eraldiste ja finantskohustuste summa.

(5) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud elukindlustuse liigile, korrutatakse vastavate varade väärtus koefitsiendiga 0,01.

(6) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud elukindlustuse liikidele, leitakse omavahendite normatiiv alljärgnevate komponentide summana:
1) tehniliste eraldiste ja finantskohustuste summa kohustuste korral, mille puhul fondivalitseja kannab investeerimisriski, korrutatakse koefitsiendiga 0,04;
2) tehniliste eraldiste ja finantskohustuste summa kohustuste korral, mille puhul fondivalitseja ei kanna investeerimisriski ja mille haldustasud on fikseeritud pikemaks perioodiks kui viieks aastaks, korrutatakse koefitsiendiga 0,01;
3) fondivalitsejale tasutud komisjonitasu võrra vähendatud administratiivkulude summa kohustuste korral, mille puhul fondivalitseja ei kanna investeerimisriski ja mille haldustasud on fikseerimata pikemaks perioodiks kui viieks aastaks, korrutatakse koefitsiendiga 0,25;
4) riskikapital kohustuste korral, mis katavad surmariski, korrutatakse esmalt koefitsiendiga 0,003 ning seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ja riskikapitali kogusumma suhtena ning mille minimaalväärtus on 0,5.

(7) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 12 punktides 1 ja 2 nimetatud kahjukindlustuse liikidele, on omavahendite normatiiv käesoleva paragrahvi lõigete 8 ja 9 või 10 ja 11 alusel arvutatud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(8) Majandusaasta brutopreemiad või teenitud preemiate brutosumma, olenevalt sellest, kumb on suurem, summas kuni 50 miljonit eurot korrutatakse koefitsiendiga 0,18 ning seda ületav summa koefitsiendiga 0,16.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt saadud tulemused liidetakse ning korrutatakse koefitsiendiga, mis leitakse eelmisel majandusaastal esinenud nõuete edasikindlustusandja osa võrra vähendatud summa ja samal perioodil esinenud nõuete kogusumma suhtena. Nimetatud koefitsiendi minimaalväärtus on 0,5.

(10) Eelmisel kolmel majandusaastal esinenud nõuete summa jagatakse kolmega ja korrutatakse summas kuni 35 miljonit eurot koefitsiendiga 0,26 ning seda ületav summa koefitsiendiga 0,23.

(11) Käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt saadud tulemused liidetakse ning korrutatakse koefitsiendiga, mis leitakse eelmisel majandusaastal esinenud nõuete edasikindlustusandja osa võrra vähendatud summa ja samal perioodil esinenud nõuete kogusumma suhtena. Nimetatud koefitsiendi minimaalväärtus on 0,5.

(12) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel arvutatud omavahendite normatiiv on väiksem eelmisel aastal arvutatud omavahendite normatiivist, leitakse omavahendite normatiiv suurimana kahest väärtusest, millest esimene on käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel arvutatud omavahendite normatiiv ja teine eelmisel aastal arvutatud omavahendite normatiiv korrutatuna koefitsiendiga, mis saadakse majandusaasta lõpu edasikindlustusandja osa võrra vähendatud rahuldamata nõuete eraldise jagamisel eelmise majandusaasta lõpu edasikindlustusandja osa võrra vähendatud rahuldamata nõuete eraldisega. Nimetatud koefitsiendi maksimaalväärtus on 1.”;

28) paragrahvi 92 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kohustusliku pensionifondi depositooriumiks võib olla üksnes Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses nimetatud Eesti või välisriigi kontohaldurist krediidiasutus, kes on depoolepingu sõlmimisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt ühe aasta tegutsenud depositooriumina. Välisriigi krediidiasutus võib kohustuslikule pensionifondile osutada depooteenust üksnes Eestis asutatud filiaali kaudu.”;

29) seadust täiendatakse §-ga 931 järgmises sõnastuses:

§ 931. Depoolepingu täiendavad tingimused

(1) Kui Eestis asutatud eurofondi valitseb teise lepinguriigi fondivalitseja, tuleb depoolepingus lisaks käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 sätestatule esitada:
1) kogu teave, mida tuleb eurofondi, fondivalitseja ja depositooriumi vahel vahetada seoses eurofondi osakute väljalaske ja tagasivõtmisega, ning depositooriumi vahetamisel teabe ja dokumentide üleandmise tingimused ja kord;
2) depoolepingu pooltele kohaldatavad info ja dokumentidega seotud konfidentsiaalsusnõuded;
3) teave depoolepingu poolte rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste täitmise ja vastutuse kohta;
4) depoolepingule Eesti õiguse kohaldamine;
5) teave, kas depoolepinguga on hõlmatud mitu eurofondi, ja nende loetelu.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule tuleb depositooriumi või fondivalitseja ülesannete edasiandmisel depoolepingus ette näha:
1) kohustus esitada regulaarselt andmed kolmanda isiku kohta, kellele depositoorium või fondivalitseja on oma ülesandeid edasi andnud;
2) kohustus esitada ühe depoolepingu poole taotlusel teisele poolele teave kolmanda isiku valiku kriteeriumide kohta ja meetmed, mida kohaldatakse kolmanda isiku tegevuse kontrollimiseks;
3) kinnitus, et depositooriumi vastutust ei mõjuta eurofondi vara või väärtpaberite hoidmine kolmanda isiku juures.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud info ja dokumentide konfidentsiaalsusnõude kehtestamine ei tohi takistada Finantsinspektsiooni või fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse juurdepääsu dokumentidele ja teabele.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab depoolepingus sisalduma või tuleb depoolepingule lisada:
1) depositooriumisse vara hoiule andmise ja vara hoidmise kord vastavalt vara liikidele;
2) eurofondi tingimuste või prospekti muutmise kord, sealhulgas depositooriumi muudatustest teavitamise kord;
3) depositooriumi poolt fondivalitsejale teabe edastamise kord, sealhulgas väärtpaberitega seotud õiguste teostamise kord ja fondivalitsejale eurofondi raamatupidamise aruandeid käsitlevale teabele õigeaegse ja asjakohase juurdepääsu tagamise kord;
4) fondivalitseja poolt depositooriumile selle kohustuste täitmiseks vajalikule teabele juurdepääsu tagamise kord;
5) depositooriumi poolt fondivalitseja tegevuse kontrollimise ja edastatud teabe kvaliteedi hindamise, sealhulgas kohapealse kontrolli läbiviimise kord;
6) fondivalitseja poolt depositooriumi tegevuse ja kohustuste täitmise kontrollimise kord.

(5) Iga käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud korra võib kokku leppida eraldi kirjaliku lepinguga.

(6) Kui depoolepingu pooled lepivad kokku käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 4 alusel esitatava teabe edastamise tervikuna või osaliselt elektroonilises vormis, tuleb depoolepingus ette näha teabe säilimise tingimused.”;

30) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tööandja pensionifondi moodustamiseks ning fondi tingimuste ja finantseerimise kokkuleppimiseks võivad fondivalitseja ja sellesse fondi sissemakseid tegema hakkav tööandja sõlmida lepingu.”;

31) paragrahvi 112 lõike 1 punkti 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „vabatahtlik pensionifond” sõnadega „vabatahtlik pensionifond, sealhulgas tööandja pensionifond,”;

32) paragrahvi 113 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) tööandja pensionifondi oma töötajate, avalike teenistujate, sealhulgas avaliku teenistuse seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud isikute ja lõikes 3 nimetatud teenistujate (edaspidi teenistujad), ning tulumaksuseaduse § 9 tähenduses oma juhtimis- ja kontrollorgani liikmete (edaspidi juhtimis- ja kontrollorgani liikmed) eest sissemakseid tegeva tööandja ärinimi, asukoht ja registrikood selle olemasolu korral.”;

33) paragrahvi 113 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tingimustes peab lisaks käesoleva seaduse §-s 112 ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 6 sätestatule olema märgitud osakuomanikele tehtavate väljamaksete kokkulepitud suurus, sealhulgas väljamaksete suurus juhul, kui sissemaksete tegemine pensionifondi lõpetatakse enne pensionifondi tingimustes kehtestatud tähtpäeva saabumist.”;

34) paragrahvi 114 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) tööandja pensionifondi puhul sellesse fondi sissemakseid tegema hakkava tööandja nõusolek fondi tingimustega.”;

35) paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Tööandja pensionifondi tingimuste muutmise otsuse kooskõlastab fondivalitseja sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandjaga.”;

36) paragrahvi 117 lõiget 3 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja nõusolek fondi tingimuste muutmisega;”;

37) paragrahvi 119 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„(8) Tööandja pensionifondi tingimuste muutmise korral avalikustab fondivalitseja pärast muudatuste registreerimist viivitamata fondi tingimuste muudetud teksti osakuomanikele ning teatab Finantsinspektsioonile osakuomanikele muudatuste avalikustamise kuupäeva.

(9) Tööandja pensionifondi tingimuste muudatused jõustuvad ühe kuu möödumisel päevast, millal Finantsinspektsioon sai fondivalitsejalt asjakohase teate, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.”;

38) paragrahvi 138 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kui käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ja finantskohustused ületavad neile vastavat vara, võib nimetatud pensionifondi osakute tagasivõtmishind Finantsinspektsiooni loal ja kokkuleppel osakuomanikega olla madalam käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt leitud osakute tagasivõtmishinnast.”;

39) seadust täiendatakse §-dega 1441 ja 1442 järgmises sõnastuses:

§ 1441. Eurofondi arvel tehtud tehingute salvestamine

(1) Eurofondi fondivalitseja rakendab asjakohaseid elektroonilisi andmetöötlussüsteeme (edaspidi andmetöötlussüsteem), mis võimaldavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt salvestada kõigi eurofondi arvel tehtud tehingute ja eurofondi osakute väljalaske- või tagasivõtmisavalduste andmed. Käesolevas lõikes nimetatud juhul tuleb andmetöötlussüsteemis salvestada käesoleva seaduse § 70 lõike 5 alusel antud õigusaktis nimetatud andmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid tuleb säilitada viis aastat.

(3) Andmetöötlussüsteem peab olema turvaline ning tagama salvestatud andmete terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse.

(4) Fondivalitsejal tuleb andmed salvestada ja säilitada neid sellisel viisil, et need on Finantsinspektsioonile kättesaadavad ning vastavad järgmistele tingimustele:
1) andmed on salvestatud vormingus, mis võimaldab taastada iga tehingu käitlemise kõik olulised etapid;
2) parandused või muud muudatused peavad olema kergesti tuvastatavad ja andmete sisu enne selliseid parandusi või muudatusi peab olema taastatav;
3) andmeid ei tohi olla võimalik manipuleerida või muuta.

§ 1442. Eurofondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmisaruanne

(1) Eurofondi fondivalitseja esitab viivitamata või hiljemalt esimesel tööpäeval pärast eurofondi osaku väljalaske- või tagasivõtmisavalduse täitmist osakuomanikule püsival andmekandjal avalduse täitmist kinnitava teabe (edaspidi täitmise teade) või teeb selle teabe muul samaväärsel viisil kättesaadavaks.

(2) Kui eurofondi fondivalitseja saab osaku väljalaske- või tagasivõtmisavalduse täitmise kohta kinnituse kolmandalt isikult, tuleb täitmise teade esitada hiljemalt esimesel tööpäeval pärast kolmandalt isikult kinnituse saamist.

(3) Eurofondi fondivalitsejal ei ole kohustust täitmise teadet esitada, kui see sisaldab sama teavet mis kinnitus, mille kolmas isik peab viivitamata esitama osakuomanikule.

(4) Osakuomaniku korrapäraselt täidetavate avalduste puhul võib eurofondi fondivalitseja esitada täitmise teate vähemalt üks kord kuue kuu jooksul koondteatena.

(5) Osakuomaniku nõudmisel tuleb eurofondi fondivalitsejal esitada teave väljalaske- või tagasivõtmisavalduse staatuse kohta.

(6) Täitmise teates tuleb esitada käesoleva seaduse § 70 lõike 5 alusel antud õigusaktis nimetatud andmed.”;

40) seadust täiendatakse §-ga 1501 järgmises sõnastuses:

§ 1501. Täiendavad nõuded eurofondi arvel makstavatele tasudele ja kaetavatele kuludele

(1) Eurofondi fondivalitsejal tuleb vältida eurofondile ja osakuomanikele eurofondi valitsemisega mitteseotud kulude tekitamist.

(2) Eurofondi fondivalitseja ei tegutse ausalt, asjatundlikult ega eurofondi parimates huvides, kui ta seoses käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–4 ja 6–11 nimetatud tegevustega maksab või võtab lisaks eurofondi tingimustes sätestatule vastu muid tasusid või mitterahalisi hüvesid (edaspidi tasu) kui järgmised tasud:
1) eurofondi arvelt või selle arvel tegutseva isiku poolt makstud, samuti eurofondile või selle arvel tegutsevale isikule makstud tasud;
2) kolmanda isiku või selle arvel tegutseva isiku poolt, samuti nendele makstud tasud tingimusel, et tasu olemasolu, sisu, summa või tasu arvutamise meetod, kui summa ei ole kindlaks määratud, avaldatakse osakuomanikele enne teenuse osutamist selgelt, täpselt ja arusaadavalt ning tasu on kavandatud fondi valitsemise teenuse kvaliteedi parandamiseks ja see ei kahjusta fondivalitseja kohustust tegutseda eurofondi parimates huvides;
3) eurofondi valitsemisega seotud või fondi valitsemise teenuse osutamiseks vajalikud tasud, nagu depootasu, arveldus- ja valuutavahetustasu, järelevalvetasu ja riigilõiv ning juriidilise nõustamise tasu, mis ei ole vastuolus fondivalitseja kohustusega tegutseda eurofondi parimates huvides.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud teabe võib fondivalitseja osakuomanikule avaldada kokkuvõtliku ülevaatena. Fondivalitseja on kohustatud osakuomaniku nõudmisel avaldama ka tasu täpsed üksikasjad.”;

41) paragrahvi 167 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „(edaspidi ühendav fond)” tekstiosaga „, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti”;

42) seaduse 4. peatükki täiendatakse 91. jaoga järgmises sõnastuses:

91. jagu
Eurofondide ühinemine

§ 1731. Eurofondide ühinemise erisused

(1) Käesolevat jagu kohaldatakse järgmistele ühinemistele:
1) Eestis asutatud eurofondide ühinemine, kui vähemalt ühe ühinemisel osaleva eurofondi osakuid pakutakse teises lepinguriigis;
2) eurofondi ühinemine teises lepinguriigis asutatud eurofondiga (edaspidi piiriülene ühinemine).

(2) Eurofond võib ühineda teise fondivalitseja valitsetava eurofondiga.

(3) Lisaks käesolevas jaos sätestatule kohaldatakse eurofondide ühinemisele käesoleva seaduse § 167 lõigetes 2–7 sätestatut. Kui Eestis asutatud eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava eurofondina, kohaldatakse ühinemisele käesoleva seaduse § 167 lõikes 2 sätestatud ühinemisviisi.

(4) Kui Eestis asutatud eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendava eurofondina, kohaldatakse eurofondi ühinemislepingust tuleneva ühinemise jõustumise kuupäeva kindlaksmääramisele, ühinemisloa avalikustamisele ja ühinemise jõustumisest teavitamisele käesolevas seaduses sätestatud tingimusi.

(5) Eestis asutatud eurofond võib ühineda muus vormis kui lepingulise fondina asutatud eurofondiga üksnes juhul, kui see on lubatud äriühinguna asutatud eurofondi päritoluriigis ja Eestis asutatud eurofond on ühendatav fond. Kui eurofondide piiriülesel ühinemisel osaleb teises lepinguriigis muus vormis kui lepingulise fondina asutatud eurofond, käsitatakse selle eurofondi osalust väljendavaid aktsiaid või muid selliseid väärtpabereid fondi osakutena käesoleva jao tähenduses ning selle eurofondi aktsionäre või muid eurofondis osalust omavaid isikuid osakuomanikena käesoleva jao tähenduses.

§ 1732. Ühinemisleping

(1) Eurofondide ühinemiseks sõlmivad ühinevad eurofondid ühinemislepingu. Eurofondi ühinemisel sama fondivalitseja valitsetava teise eurofondiga tuleb kindlaks määrata ühinemistingimused, millele kohaldatakse käesolevas jaos ühinemislepingu kohta sätestatut.

(2) Ühinemislepingus tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:
1) ühinemisviis ja ühinevate eurofondide liigid;
2) ühinemise põhjendus;
3) ühinemise mõju nii ühendatava kui ühendava eurofondi osakuomanikele;
4) ühendatava eurofondi osakute asendussuhe (edaspidi asendussuhe) ning selle arvutamise kuupäeval eurofondi vara ja kohustuste hindamise kriteeriumid;
5) asendussuhte arvutamise meetod;
6) ühinemise jõustumise kavandatud kuupäev, millest alates ühendatava eurofondi tehingud loetakse tehtuks ühendava eurofondi arvel;
7) vara üleandmisele ja osakute vahetamisele kohaldatavad reeglid.

(3) Ühinemislepingus võib ette näha, et ühendatava eurofondi osakuomanikele tehakse rahalised väljamaksed, mille summa ei või ületada 1/10 osakuomaniku osakute puhasväärtusest ühendatavas eurofondis. Käesolevas lõikes nimetatud rahalised väljamaksed tuleb teha koos käesoleva seaduse § 167 lõikes 2 sätestatud ühendava eurofondi osakute väljalaskmisega.

(4) Käesolevas seaduses käsitatakse asendussuhtena ühendatava eurofondi osakuomanikule kuuluvate ühendatava eurofondi osakute puhasväärtuse alusel osakuomanikule väljalastavate ühendava eurofondi osakute arvu määramiseks kohaldatavat kordajat.

§ 1733. Ühinemislepingu kontroll

(1) Käesoleva seaduse § 1732 lõike 2 punktides 1, 6 ja 7 nimetatud ühinemislepingu tingimuste vastavust käesoleva seaduse nõuetele ja eurofondi tingimustele kontrollib ja ühinemiseks annab nõusoleku iga ühinemisel osaleva eurofondi depositoorium.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tuleb kontrollida järgmisi ühinemistingimusi:
1) asendussuhte arvutamise kuupäeval vara ja kohustuste hindamise kriteeriumid;
2) asendussuhte arvutamise meetod ja asendussuhte arvutamise päeval kindlaks määratav tegelik asendussuhe;
3) rahalised väljamaksed osaku kohta.

(3) Ühinemislepingut kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ulatuses audiitor. Ühinemislepingu kontrollimiseks võib mitme või kõigi ühinevate eurofondide jaoks olla määratud üks ühine audiitor või mitu ühist audiitorit. Ühinemislepingu pooled võivad kokku leppida, et käesolevas lõikes sätestatud ühinemislepingu kontrolli teostab ühendatava eurofondi depositoorium.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimuste kontrollimise kohta koostab kontrolli teostanud audiitor või depositoorium aruande, mille ärakiri tehakse ühendatava ja ühendava eurofondi osakuomanikele ning Finantsinspektsioonile nende nõudel kättesaadavaks tasuta.

§ 1734. Ühinemisluba

(1) Ühendatava eurofondi fondivalitseja taotleb Finantsinspektsioonilt eurofondide ühinemiseks loa (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba).

(2) Ühinemisloa taotlemisel tuleb esitada Finantsinspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
1) ühinemisleping;
2) käesoleva seaduse §-s 1733 nimetatud depositooriumide nõusolekud;
3) käesoleva seaduse §-s 17310 nimetatud teave, mis antakse osakuomanikele.

(3) Kui eurofondide ühinemine toob kaasa fondi tingimuste muutmise, esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 nimetatud taotluse. Kui eurofondide ühinemine toob kaasa eurofondi valitsemise üleandmise, ei tule fondivalitsejal esitada käesoleva seaduse §-s 157 nimetatud taotlust.

§ 1735. Piiriülese ühinemisloa erisused

(1) Finantsinspektsioon otsustab piiriülesele ühinemisele loa andmise (edaspidi piiriülese ühinemise luba), kui Eestis asutatud eurofond osaleb piiriülesel ühinemisel ühendatava eurofondina. Piiriülese ühinemise loale kohaldatakse käesolevas jaos ühinemisloa kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

(2) Piiriülese ühinemise loa taotlemiseks esitab ühendatava eurofondi fondivalitseja Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 1734 lõikes 2 nimetatud taotluse, millele on lisatud ühendava eurofondi prospekt ja põhiteave, kui ühendav eurofond on asutatud teises lepinguriigis.

(3) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles või inglise keeles ja ühendava eurofondi lepinguriigi ühes ametlikus keeles. Ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib dokumendid esitada ka muus keeles kui selle riigi ametlikus keeles.

§ 1736. Ühinemisloa taotluse menetlemine

(1) Ühinemisloa taotluse menetlemisel kontrollib Finantsinspektsioon esitatud andmeid ja hindab, kas ühinemine ning käesoleva seaduse §-s 17310 nimetatud teave, mis antakse osakuomanikele, on kooskõlas ühendatava eurofondi osakuomanike õigustega ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega.

(2) Kui ühendatav eurofond ei ole ühinemisloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse § 1734 lõikes 2 nimetatud andmeid ja dokumente, need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, võib Finantsinspektsioon kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

(3) Piiriülese ühinemise korral edastab Finantsinspektsioon ärakirja käesoleva seaduse § 1735 lõikes 2 nimetatud taotlusest ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata pärast ühendatavalt eurofondilt kõigi nõutavate dokumentide saamist või puuduste kõrvaldamist.

(4) Kui käesoleva seaduse § 1734 lõike 2 punkti 3 kohaselt esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik hinnata, kas käesoleva seaduse §-s 17310 nimetatud teave, mis antakse osakuomanikele, vastab nõuetele, võib Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates nõuda, et teave, mis antakse ühendatava või ühendava eurofondi osakuomanikele, vastaks käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Piiriülese ühinemise loa taotluse menetlemisel võib Finantsinspektsioon esitada käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud nõude selle teabe kohta, mis antakse ühendatava eurofondi osakuomanikele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

(6) Finantsinspektsioon teavitab ühendatava eurofondi fondivalitsejat ja depositooriumi ühinemisloa andmisest või sellest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 17310 nimetatud osakuomanikele antava teabe saamisest arvates.

(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule teavitab Finantsinspektsioon piiriülese ühinemise loa andmise või sellest keeldumise otsusest ühendava eurofondi, ja kui see on asjakohane, teises lepinguriigis asutatud ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.

§ 1737. Piiriülesel ühinemisel ühendava eurofondi dokumentide menetlemine Finantsinspektsioonis

(1) Kui Eestis asutatud eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendava eurofondina, hindab Finantsinspektsioon ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse poolt saadetud ühinemisloa taotluse ärakirja alusel, kas käesoleva seaduse §-s 17310 nimetatud teave, mis antakse ühendava eurofondi osakuomanikele, on kooskõlas ühendava eurofondi osakuomanike õigustega ja käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega.

(2) Finantsinspektsioon võib 15 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse ärakirja saamisest arvates nõuda, et ühendava eurofondi teave, mis antakse selle osakuomanikele, vastaks käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(3) Ühendav eurofond esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe muudatused Finantsinspektsiooni poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude esitamisest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon teavitab ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe saamisest arvates, kas muudetud teave, mis antakse ühendava eurofondi osakuomanikele, vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

§ 1738. Ühinemisloa andmisest keeldumise alused

(1) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
1) eurofondide ühinemistingimused ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või Finantsinspektsioonile esitatud andmed ja dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
2) Finantsinspektsioonile ei ole esitatud osakuomanikele antava teabe muudatusi või see teave ei vasta käesolevas seaduses sätestatule;
3) eurofondide ühinemisel ei ole teatatud ühendava eurofondi osakute pakkumisest lepinguriikides, kus pakutakse ühendatava eurofondi osakuid.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele võib Finantsinspektsioon keelduda piiriülese ühinemise loa andmisest, kui ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on teatanud, et teave, mis antakse ühendava eurofondi osakuomanikele, ei vasta nõuetele.

§ 1739. Ühinemisloa avalikustamine

(1) Ühendatav ja ühendav eurofond avaldavad viivitamata pärast ühinemisloa saamist teate eurofondi ühinemise ning vajaduse korral eurofondi tingimuste muudatuste registreerimise kohta käesoleva seaduse § 119 lõike 2 esimeses lauses sätestatud viisil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates tuleb märkida andmed ühinemisloa andmise, eurofondi osakute tagasivõtmise või vahetamise tähtaja ja ühinemislepingus sätestatud ühinemise kavandatud jõustumise kuupäeva kohta.

§ 17310. Osakuomanikele antav teave

(1) Ühendatava ja ühendava eurofondi fondivalitsejal tuleb esitada eurofondi osakuomanikele asjakohane ja täpne eurofondi ühinemise asjaolusid käsitlev dokument (edaspidi osakuomanikele antav teave), mis võimaldab osakuomanikel hinnata ühinemise mõju ja osakute tagasivõtmise või vahetamise õiguse kasutamise vajadust.

(2) Osakuomanikele antav teave esitatakse pärast ühinemisloa saamist, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva enne käesoleva seaduse § 17314 lõikes 3 sätestatud osakute tagasivõtmise või vahetamise viimast kuupäeva.

(3) Osakuomanikele antav teave tuleb esitada Finantsinspektsioonile eesti keeles või Finantsinspektsiooni nõusolekul inglise keeles.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule tuleb osakuomanikele antav teave esitada iga selle lepinguriigi ametlikus keeles, kus on teavitatud ühendatava või ühendava eurofondi osakute pakkumisest. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib teabe esitada mõnes muus keeles.

(5) Osakuomanikele antava teabe tõlge peab olema sisult samane algdokumendiga.

§ 17311. Nõuded osakuomanikele antavale teabele

(1) Osakuomanikele antavas teabes tuleb märkida:
1) ühinemise selgitused ja põhjendused;
2) ühinemise võimalik mõju osakuomanikele, sealhulgas olulised muudatused seoses eurofondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika, kulude, ühinemise oodatava tulemuse, aruannete korrapärase esitamise ning finantstulemuste võimaliku halvenemisega, ja kui see on asjakohane, hoiatus osakuomaniku tulu maksustamise muudatuste kohta pärast ühinemist;
3) osakuomanike ühinemisega seotud õigused, sealhulgas õigus saada lisateavet ja käesoleva seaduse § 1733 lõikes 4 nimetatud aruande ärakirja, esitada avaldus osakute tagasivõtmiseks või vahetamiseks ilma lisatasuta, saada teavet kõnealuse õiguse kasutamise tähtaja lõpu kohta ning selgitusi vandeaudiitori aruande ärakirja saamise viisi ja eurofondi arvel viitlaekumiste käsitamise kohta;
4) ühinemisprotsessi tingimused, sealhulgas teave ühinemisotsuse vastuvõtmise ja osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamise ning ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva kohta;
5) ühendava eurofondi põhiteabe dokument;
6) ühendatava eurofondi osakuomanikele väljamaksete tegemise tingimused.

(2) Osakuomanikele antavas teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud tingimustega koos märkida:
1) üksikasjad osakutega tehtavate tehingute kavandatud peatamise kohta;
2) aeg, millest alates ühendatava eurofondi tehingud loetakse tehtuks ühendava eurofondi arvel, asendussuhte arvutamise kuupäev ja ühinemise jõustumise tingimused.

(3) Ühendatava eurofondi osakuomanikele antavas teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaoludena märkida:
1) ühendatava eurofondi osakuomanike õiguste muutumine fondide ühinemise järel;
2) oluliste riskide võrdlus, kui lisatud selgitusest või ühendatava ja ühendava eurofondi põhiteabest tulenevad riski ja tootluse sünteetiliste näitajate olulised erinevused eri kategooriates;
3) ühinevate eurofondide kõigi tasude ja kulude võrdlus, mis põhineb nende põhiteabes avaldatud summadel;
4) kui ühendatava eurofondi puhul rakendatakse finantstulemusel põhinevat tasu, siis selgitus, kuidas seda rakendatakse kuni ühinemise jõustumiseni;
5) kui ühendava eurofondi puhul rakendatakse finantstulemusel põhinevat tasu pärast ühinemise jõustumist, siis selgitus, kuidas seda rakendatakse, et tagada nende osakuomanike õiglane kohtlemine, kes eelnevalt omasid osakuid ühendatavas eurofondis;
6) selgitus, kas enne ühinemise jõustumist kavatsetakse oluliselt muuta ühendatava eurofondi vara koosseisu.

(4) Ühendatava eurofondi osakuomanikele antavas teabes tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule märkida:
1) ajavahemik, mille jooksul osakuomaniku avalduse alusel jätkatakse ühendatava eurofondi osakute väljalaskmist ja tagasivõtmist;
2) tähtaeg, millal osakuomanikud, kes ei kasuta käesoleva seaduse § 17314 lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise või vahetamise õigust, saavad ühendava eurofondi osakuomanikeks;
3) selgitus, et ühinemise jõustumisel saavad ühendava eurofondi osakuomanikeks kõik osakuomanikud, kes ei ole kasutanud käesoleva seaduse § 17314 lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise või vahetamise õigust, sealhulgas ka juhul, kui osakuomanik hääletas ühinemisotsuse heakskiitmisel ühinemisettepaneku vastu või loobus hääletamisest;
4) soovitus ühendava eurofondi põhiteabega tutvumiseks.

(5) Ühendava eurofondi osakuomanikele antavas teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaoludena märkida, kas ühinemisel on oluline mõju ühendava eurofondi investeeringute struktuurile ja kas enne või pärast ühinemise jõustumist kavatsetakse oluliselt muuta ühendava eurofondi vara koosseisu.

(6) Piiriülesel ühinemisel tuleb osakuomanikele antavas teabes selgelt ja arusaadavalt selgitada teise lepinguriigi õigusest tulenevaid ühinemisel osaleva eurofondiga seotud ühinemise tingimusi ja menetlusi, mis erinevad käesolevas seaduses sätestatud tingimustest ja menetlustest.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud riski ja tootluse sünteetilisi näitajaid käsitatakse sünteetiliste näitajatena komisjoni määruse (EL) nr 583/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses investorile esitatava põhiteabega ja tingimustega, mida tuleb täita investorile esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil (ELT L 176, 10.07.2010, lk 1–15), artikli 8 tähenduses.

§ 17312. Osakuomanikele antava teabe vorminõuded

(1) Osakuomanikele antav teave esitatakse selgelt ja arusaadavalt, arvestades ühendatava ja ühendava eurofondi osakuomanike huvisid ja asjatundlikkust.

(2) Kui osakuomanikele antava teabe alguses on märgitud ühinemistingimuste kokkuvõte, tuleb selles viidata osakuomanikele antava teabe dokumendi osadele, kus on esitatud lisateave.

(3) Osakuomanikele antav teave esitatakse osakuomanikele paberkandjal või muul püsival andmekandjal.

(4) Osakuomanikele antava teabe võib esitada muul püsival andmekandjal, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) teabe esitamine vastab viisile, kuidas toimub või hakkab toimuma osakuomaniku ja ühendatava või ühendava eurofondi või fondivalitseja vahel teenuse osutamine;
2) valiku korral on osakuomanik valinud teabe esitamise muul püsival andmekandjal.

(5) Osakuomanikele antava teabe esitamine muul püsival andmekandjal on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud teabe esitamise viisiga, kui osakuomanik on andnud teenuse osutamiseks oma elektronposti aadressi või on muul viisil kinnitanud oma pidevat juurdepääsu Internetile.

(6) Püsiv andmekandja on teabe salvestamise ja taasesitamise vahend võlaõigusseaduse § 111 tähenduses.

§ 17313. Põhiteabe esitamine

(1) Ühendatava eurofondi osakuomanikele antavale teabele tuleb lisada ühendava eurofondi põhiteabe dokument.

(2) Ühendava eurofondi osakuomanikele antavale teabele tuleb lisada ühendava eurofondi põhiteabe dokument, kui seda on ühinemise tõttu muudetud.

(3) Alates osakuomanikele antava teabe esitamisest kuni ühinemise jõustumiseni esitatakse osakuomanikele antav teave ja ühendava eurofondi põhiteabe dokument igale isikule, kes omandab ühendatava või ühendava eurofondi osaku või kes soovib saada ühineva eurofondi tingimusi, prospekti või põhiteabe dokumenti.

§ 17314. Osakute tagasivõtmine ning osakute väljalaske ja tagasivõtmise peatamine ühinemisel

(1) Ühendatava ja ühendava eurofondi osakuomanikel on õigus nõuda oma osakute tagasivõtmist või nende vahetamist teise eurofondi osakute vastu, millel on samalaadne investeerimispoliitika ja mida valitseb sama fondivalitseja või mõni muu äriühing, kellega fondivalitseja on seotud ühise juhtimise või olulise osaluse kaudu.

(2) Osakute tagasivõtmise või vahetamise eest vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ei või võtta tasu, välja arvatud eurofondi prospektis sätestatud tasu osakute tagasivõtmisest tulenevate kulude hüvitamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise või vahetamise õigus kehtib ühendatava ja ühendava eurofondi osakuomanikele käesoleva seaduse § 17310 lõikes 1 sätestatud osakuomanikele antava teabe esitamisest arvates ning lõpeb viis tööpäeva enne ühinemislepingus kokkulepitud asendussuhte arvutamise kuupäeva.

(4) Lisaks käesoleva seaduse § 145 lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib fondivalitseja peatada eurofondi osakute väljalaske või tagasivõtmise ning lisaks käesoleva seaduse § 145 lõigetes 4 ja 5 sätestatule võib Finantsinspektsioon nõuda eurofondi osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamist, kui see on vajalik ühe või mitme ühinemisel osaleva eurofondi osakuomanike õigustatud huvide kaitseks.

§ 17315. Ühinemise jõustumine

(1) Eurofondi ühinemine jõustub ühinemislepingus sätestatud ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeval, arvestades käesoleva seaduse § 17314 lõikes 3 nimetatud tähtaegu.

(2) Ühinemise jõustumisega lähevad ühendavale eurofondile üle kõik ühendatava eurofondi varad ja kohustused. Ühendava eurofondi fondivalitsejal tuleb viivitamata pärast ühinemise jõustumist teavitada ühendava eurofondi depositooriumi ühendatava eurofondi vara ja kohustuste üleandmisest ühendavale eurofondile.

(3) Piiriülese ühinemise jõustumisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui ühendav eurofond on asutatud Eestis.

(4) Eestis asutatud ühendava eurofondi fondivalitsejal tuleb teavitada Finantsinspektsiooni ja ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust piiriülese ühinemise jõustumisest viivitamata.

(5) Pärast ühinemise jõustumist ühinemist vaidlustada ei saa.”;

43) paragrahvi 219 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pensionifondi ja avaliku fondi osakute pakkumise kohta koostatakse prospekt.”;

44) paragrahvi 2201 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Põhiteabele esitatavad täpsemad sisu- ja vorminõuded on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 583/2010.”;

45) paragrahvi 224 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tööandja pensionifondi prospekt peab pakkumise kehtivuse ajal olema kättesaadav fondi sissemakseid tegema hakkavale ja sissemakseid tegevale tööandjale, tema töötajatele, teenistujatele, juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele ning fondi osakuomanikele.”;

46) paragrahvi 226 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Fondivalitsejal on osakuomaniku nõusolekul õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitada, võttes osakuomanikult osaku tagasivõtmistasuta tagasi hinna eest, millega osakuomanik osaku fondivalitsejalt omandas. Sellisel viisil osaku tagasivõtmise korral vabaneb fondivalitseja osakuomanikule muu kahju hüvitamise kohustusest.”;

47) paragrahvi 226 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Fondivalitseja vabaneb sellisel juhul vastutusest vaid juhul, kui prospektis viidatud või avaldatud teave on esitatud viitega fondivalitsejast sõltumatule teabeallikale ja fondivalitseja ei teadnud ega pidanud teadma, et selle viite aluseks olev teave ei ole õige.”;

48) paragrahvi 226 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Fondivalitseja ei ole käesoleva paragrahvi alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kannatanu osaku omandamise hetkel teadis või pidi teadma prospektide mittetäielikkusest või nendes sisalduvast valeteabest.”;

49) paragrahvi 226 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat valeteavet sisaldavate või mittetäielike prospektide avalikustamisest arvates.”;

50) seaduse 6. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Tööandja pensionifondi piiriülene pakkumine”;

51) paragrahv 235 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 235. Lepinguriigi pensionifondi skeemi pakkumine Eestis

(1) Sellise tööandja, kelle elu- või asukoht on Eestis (edaspidi Eesti tööandja), töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21) (edaspidi tööandjapensioni kogumisasutuste direktiiv) artikli 6 punktis b sätestatud lepinguriigi tööandja pensionifondi skeemi (edaspidi pensionifondi skeem) pakkumisele kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut.

(2) Pensionifondi skeemi pakkumisest Eesti tööandja töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele (edaspidi pakkumine Eestis) teavitatakse lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed:
1) kinnitus selle pensionifondi skeemi pakkuja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt, et pakutav pensionifondi skeem vastab tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivis sätestatud nõuetele;
2) selle tööandja nimi, kellega on kokkulepe sissemaksete tegemiseks vastavasse pensionifondi skeemi;
3) pensionifondi skeemi olulisemate tingimuste kirjeldus, sealhulgas pensionifondi skeemi vara investeerimise reeglid.

(3) Pensionifondi skeemi vara osale, mis vastab Eesti tööandja töötajate, teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osale, kohaldatakse käesoleva seaduse § 257 lõikes 4 ja § 272 lõikes 1 sätestatut.

(4) Eesti tööandja töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele ei või pakkuda garanteeritud tootlusega, määratud väljamaksetega ega suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katvaid pensionifondi skeeme.”;

52) seaduse 6. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 2361 järgmises sõnastuses:

§ 2361. Eesti tööandja pensionifondi pakkumine teises lepinguriigis

(1) Lepinguriigi tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele tööandja pensionifondi pakkumisele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut.

(2) Tööandja pensionifondi pakkumiseks lepinguriigi tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele teavitab fondivalitseja Finantsinspektsiooni, esitades järgmised andmed ja dokumendid:
1) selle lepinguriigi nimi, kelle tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele soovib fondivalitseja tööandja pensionifondi pakkuda;
2) tööandja pensionifondi olulisemate tingimuste kirjeldus, sealhulgas tööandja pensionifondi vara investeerimise reeglid;
3) lepinguriigi selle tööandja nimi, kellega on kokkulepe sissemaksete tegemiseks vastavasse tööandja pensionifondi.

(3) Kui esitatud andmed on nõuetekohased ning fondivalitsejal on teises lepinguriigis tööandja pensionifondi pakkumiseks piisavad vahendid, organisatsiooniline suutlikkus ja kogemused, edastab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed koos kinnitusega, et pakutav tööandja pensionifond vastab tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivis sätestatud nõuetele, kolme kuu jooksul fondivalitsejalt andmete saamisest arvates selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kelle tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele tööandja pensionifondi soovitakse pakkuda.

(4) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete ja dokumentide teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata.

(5) Fondivalitseja võib alustada teise lepinguriigi tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele tööandja pensionifondi pakkumist, kui ta on saanud Finantsinspektsiooni kaudu nimetatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimused tööandja pensionifondi pakkumiseks selles lepinguriigis.

(6) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole kahe kuu jooksul pärast Finantsinspektsioonilt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete ja dokumentide saamist oma tingimusi esitanud, võib fondivalitseja alustada tööandja pensionifondi pakkumist nimetatud lepinguriigis, arvestades selles lepinguriigis tööandjapensione käsitlevaid õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(7) Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud andmete muutumisest.”;

53) paragrahvi 237 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis asutatud eurofondi, tuleb korraldada eurofondi raamatupidamist ja kehtestada eurofondi vara puhasväärtuse määramiseks sisemised protseduurireeglid vastavalt eurofondi päritoluriigi õigusaktidele.”;

54) paragrahvi 240 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehniliste eraldiste ja finantskohustuste piisavus.”;

55) paragrahvi 242 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Tööandja pensionifondi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentidega peab fondivalitseja asukohas ja tema veebilehel või selle konsolideerimisgrupi veebilehel, millesse fondivalitseja kuulub, olema võimalus tutvuda tööandja pensionifondi sissemakseid tegema hakkaval ja sissemakseid tegeval tööandjal, tema töötajatel, teenistujatel, juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel ning fondi osakuomanikel.”;

56) paragrahvi 244 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Tööandja pensionifondi aastaaruanne tehakse käesoleva seaduse § 242 lõikes 22 nimetatud isikutele kättesaadavaks nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist ja poolaastaaruanne kahe kuu jooksul pärast poolaasta lõppemist.”;

57) paragrahvi 244 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi osakuomanikule antakse tema nõudmisel kord aastas tasuta teavet ka tööandja pensionifondi tingimustes kokkulepitud väljamaksete suuruse kohta, sealhulgas väljamaksete suuruse kohta juhul, kui sissemaksete tegemine pensionifondi lõpetatakse enne tööandja pensionifondi tingimustes kehtestatud tähtpäeva saabumist, ning osakuomaniku tööandja poolt tema eest tehtud sissemaksete suuruse kohta.”;

58) paragrahvi 248 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Fondivalitseja peab vähemalt kord aastas hindama reeglite tõhusust, aja- ja asjakohasust ning muutma vajaduse korral reegleid ja fondi investeerimispoliitikat.”;

59) paragrahvi 272 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva ühe ettevõtja emiteeritud väärtpaberite väärtus ei või moodustada rohkem kui 5% ning selle ettevõtja ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate emiteeritud väärtpaberite väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 10% tööandja pensionifondi aktivate turuväärtusest.”;

60) paragrahvi 2751 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Fondivalitseja määrab oma riskijuhtimise reeglites need reitinguagentuurid, kelle omistatud krediidireitinguid ta jälgib ning konservatiivse pensionifondi investeeringute ja riskide juhtimiseks kasutab. Nimetatud reitinguagentuuride omistatud erinevate krediidireitingute puhul võtab fondivalitseja arvesse kehtivatest krediidireitingutest madalaima.”;

61) paragrahvi 278 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohustusliku pensionifondi, käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetamata tööandja pensionifondi ega muu vabatahtliku pensionifondi tootlust ei või garanteerida.”;

62) paragrahvi 278 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud garanteeritud tootlusega tööandja pensionifondi suhtes.”;

63) paragrahvi 279 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda selle fondi osakute väljalaske peatamist, mille vara tootlust garanteeritakse, kui garantiilepinguga antud garantii või käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud garanteeritud tootlusega tööandja pensionifondi puhul fondi tehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastav vara ei ole piisav fondi tootluse garanteerimiseks.”;

64) seadust täiendatakse §-ga 2791 järgmises sõnastuses:

§ 2791. Täiendavad nõuded garanteeritud tootlusega pensionifondile, määratud väljamaksetega pensionifondile ning suremus-, üleelamis- ja töövõimetusriske katvale pensionifondile

(1) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ja finantskohustused kokku peavad igal hetkel vastama fondivalitseja poolt osakuomanike ees võetud kohustuste suurusele, mida fondivalitseja saab põhjendatult ette näha.

(2) Fondivalitseja on kohustatud tehniliste eraldiste ja finantskohustuste suuruse arvutamisel lähtuma usaldusväärsetest aktuaarsetest hinnangutest, arvestades osakuomanike ees võetud kohustusi, sealhulgas:
1) kõiki garanteeritud hüvitisi;
2) eelmistel perioodidel määratud või garanteeritud boonuseid;
3) pensionifondi tingimustes kehtestatud osakuomaniku valikutest tulenevaid fondivalitseja võimalikke kohustusi;
4) kulusid.

(3) Fondivalitseja kasutab tehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamisel kindlustustegevuse seaduse § 76 lõike 2 alusel kehtestatud pensionilepingute kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamisel kasutatavat intressimäära.

(4) Fondivalitseja peab avalikustama tehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamise põhimõtted ja metoodika oma veebilehel ning põhjendama Finantsinspektsioonile tehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamise põhimõtete ja metoodika muutmist.

(5) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastava vara suurus peab pidevalt olema võrdne vähemalt selle tööandja pensionifondi tehniliste eraldiste ja finantskohustuste suurusega.

(6) Fondivalitseja peab tehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastava vara investeerimisel arvestama käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi osakuomanike ees võetud kohustuste iseloomu ja kestust ning tagama investeeringute turvalisuse, kvaliteedi, likviidsuse ja kasumlikkuse, säilitades samal ajal investeeringute mitmekesisuse ja hajutatuse.

(7) Fondivalitseja peab tehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastava vara investeerima samas valuutas, milles on võetud kohustused. Muus valuutas võib tehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastavat vara investeerida kokku kuni 30% ulatuses tehniliste eraldiste ja finantskohustuste summast.

(8) Fondivalitseja peab esitama Finantsinspektsioonile koos majandusaasta aruandega aktuaari aruande järgmiste valdkondade kohta:
1) tehniliste eraldiste ja finantskohustuste piisavus ning nende arvutamise põhimõtted ja metoodika;
2) tehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastav vara;
3) määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi puhul sissemaksete piisavus;
4) fondivalitseja omavahendite piisavus ning nende vastavus käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele.

(9) Kui käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ja finantskohustused ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega keelata nimetatud tööandja pensionifondi varaga seotud tehingu või toimingu tegemise või piirata varaga seotud tehingute või toimingute mahtu.

(10) Kui käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastava vara suurus on väiksem selle tööandja pensionifondi tehniliste eraldiste ja finantskohustuste suurusest, võib fondivalitseja kokkuleppel selle tööandja pensionifondi tingimustes nimetatud tööandjaga suurendada tööandja sissemakseid pensionifondi või kokkuleppel selle tööandja pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja ja pensionifondi osakuomanikega vähendada pensionifondi tingimustes kokkulepitud väljamaksete suurust, sealhulgas võimaldada osakute tagasivõtmist käesoleva seaduse § 138 lõikes 2 sätestatu kohaselt.

(11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud meetmed ei ole piisavad, on fondivalitseja kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõude täitmiseks tegema tööandja pensionifondi täiendava sissemakse.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatut ei kohaldata, kui tööandja pensionifondi tootlus või väljamaksed osakuomanikele on garanteeritud sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva lepinguriigi tööandja poolt.

(13) Lisaks käesoleva seaduse § 278 lõikes 3 sätestatule ei või kohustuslik pensionifond, käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetamata tööandja pensionifond ega muu vabatahtlik pensionifond olla määratud väljamaksetega ega katta suremus-, üleelamis- ja töövõimetusriske.”;

65) seaduse 7. peatükki täiendatakse 6. jaoga järgmises sõnastuses:

6. jagu
Investor- ja ühiseurofond

§ 2831. Investor- ja ühiseurofond

(1) Investor-eurofond on eurofond, mille vara võib investeerida vähemalt 85% ulatuses teise eurofondi (ühiseurofondi) osakutesse.

(2) Ühiseurofond on eurofond, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) tema osakuomanike hulgas on vähemalt üks investor-eurofond;
2) ta ei ole ise investor-eurofond;
3) ta ei oma investor-eurofondi osakuid.

(3) Ühiseurofondile ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud osakute avaliku pakkumise nõuet, kui vähemalt kaks tema osakuomanikku on investor-eurofondid.

(4) Teises lepinguriigis asutatud ühiseurofondile, mille osakuid ei pakuta Eestis avalikult, kuid millesse on investeeritud Eestis asutatud investor-eurofondi vara, ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 234 sätestatut.

§ 2832. Investor-eurofondi täiendavad investeerimispiirangud

(1) Investor-eurofondi vara võib kuni 15% ulatuses investeerida:
1) krediidiasutuste hoiustesse;
2) riskide maandamiseks tuletisinstrumentidesse, arvestades käesoleva seaduse §-des 249, 261 ja 2612 ning § 262 lõigetes 5 ja 6 sätestatut.

(2) Investor-eurofondi vara investeerimisel tuletisinstrumentidesse võib käesoleva seaduse § 262 lõikes 5 sätestatud avatud riskipositsiooni arvutamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud riski ühendada:
1) ühiseurofondi tegeliku tuletisinstrumentide riskipositsiooniga vastavalt investor-eurofondi poolt ühiseurofondi tehtud investeeringute osakaalule või
2) ühiseurofondi tingimustes sätestatud ühiseurofondi suurima võimaliku tuletisinstrumentide riskipositsiooniga vastavalt investor-eurofondi poolt ühiseurofondi tehtud investeeringute osakaalule.

§ 2833. Investor-eurofondi investeeringu kooskõlastamine

(1) Investor-eurofondi fondivalitseja peab taotlema Finantsinspektsioonilt loa, et teha ühiseurofondi osakutesse investeering, mis ületab käesoleva seaduse § 265 lõikes 1 sätestatud piirmäära (edaspidi käesolevas jaos investeerimisluba).

(2) Investor-eurofondi fondivalitseja esitab investeerimisloa saamiseks Finantsinspektsioonile avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
1) investor- ja ühiseurofondi tingimused;
2) investor- ning ühiseurofondi prospekt ja põhiteave;
3) käesoleva seaduse § 2836 lõikes 1 nimetatud investor- ja ühiseurofondi investeeringu tegemise kokkulepe või käesoleva seaduse § 2836 lõikes 10 nimetatud fondivalitseja sise-eeskirjad;
4) käesoleva seaduse § 2835 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud teave osakuomanikele;
5) käesoleva seaduse § 2838 lõikes 1 sätestatud depositooriumide teabevahetuse kokkulepe;
6) käesoleva seaduse § 2839 lõikes 1 sätestatud audiitorite teabevahetuse kokkulepe.

(3) Kui ühiseurofond on asutatud teises lepinguriigis, tuleb investeerimisloa taotlusele lisada ühiseurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et ühiseurofond on eurofond, mis vastab käesoleva seaduse § 2831 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

(4) Finantsinspektsioonile esitatav taotlus ja dokumendid peavad olema eesti või inglise keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib taotluse esitada ka mõnes muus keeles kui eesti keeles või inglise keeles.

§ 2834. Investeerimisloa taotluse menetlemine ja otsus

(1) Investor- ja ühiseurofondi investeerimisloa taotluse menetlemisele ja esitatud andmete kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

(2) Otsuse investeerimisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist, teavitades sellest viivitamata investor-eurofondi fondivalitsejat ja depositooriumi.

(3) Finantsinspektsioon võib keelduda investor-eurofondile investeerimisloa andmisest, kui investor-eurofondi, selle fondivalitseja, depositooriumi, audiitori või ühiseurofondi tegevus või tegevust kirjeldavad andmed ja dokumendid ei vasta käesolevas jaos sätestatud tingimustele.

§ 2835. Investor-eurofondi osakuomanike teavitamine

(1) Tegutseva eurofondi muutmisel investor-eurofondiks või investor-eurofondi poolt ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemise lõpetamisel ja teise ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemisel esitab eurofondi või teise ühiseurofondi investeeriva investor-eurofondi fondivalitseja kõigile eurofondi osakuomanikele järgmise teabe:
1) kinnitus, et eurofondile on antud investeerimisluba;
2) investor- ja ühiseurofondi põhiteave;
3) kuupäev, millal alustatakse eurofond vara investeerimist ühiseurofondi või millal investeering ületab käesoleva seaduse § 265 lõikes 1 sätestatud piirmäära, kui investor-eurofondi vara on juba ühiseurofondi investeeritud;
4) märkus, et osakuomanikel on õigus nõuda 30 kalendripäeva jooksul käesolevas lõikes nimetatud teabe esitamisest arvates oma osakute tagasivõtmist, mille eest ei või võtta tasu, välja arvatud eurofondi prospektis sätestatud tasu osakute tagasivõtmisest tulenevate kulude hüvitamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave tuleb esitada vähemalt 30 kalendripäeva enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud kuupäeva.

(3) Kui eurofondi osakuid pakutakse teises lepinguriigis, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitada ka lepinguriigi ametlikus keeles. Teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib teabe esitada muus keeles. Teabe tõlge peab olema sisult samane algdokumendiga. Tõlkimise eest vastutab investor-eurofondi fondivalitseja.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave esitatakse käesoleva seaduse § 17312 lõigetes 3–5 sätestatud viisil.

(5) Investor-eurofondi vara võib investeerida ühiseurofondi üle käesoleva seaduse § 265 lõikes 1 sätestatud piirmäära pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist.

§ 2836. Ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemise kokkulepe

(1) Investor- ja ühiseurofondi fondivalitsejad sõlmivad investeeringu tegemise kokkuleppe, mille alusel ühiseurofondi fondivalitseja esitab investor-eurofondi fondivalitsejale kõik dokumendid ja muu teabe, mis on vajalik investor-eurofondi poolt käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmiseks seoses:
1) juurdepääsuga teabele;
2) investeeringu tegemise lõpetamise alustega;
3) osakute väljalaske, tagasivõtmise ja vara puhasväärtuse arvutamise ning muude tehingute tegemise korraga;
4) tehingute tegemise korda mõjutavate sündmustega;
5) vandeaudiitori aruandega;
6) ühiseurofondi tegevust puudutava korra muudatustega;
7) kohaldatava õiguse valikuga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatu kohaselt tuleb investeeringu tegemise kokkuleppes märkida:
1) kuidas ja millal esitab ühiseurofondi fondivalitseja investor-eurofondi fondivalitsejale ärakirja ühiseurofondi tingimustest, prospektist ja põhiteabest või nende muudatustest;
2) kuidas ja millal teavitab ühiseurofondi fondivalitseja investor-eurofondi fondivalitsejat eurofondi investeeringute valitsemise ja riskijuhtimise ülesannete edasiandmisest kolmandatele isikutele;
3) kuidas ja millal esitab ühiseurofondi fondivalitseja investor-eurofondi fondivalitsejale ühiseurofondi valitsemisega seotud dokumendid, sealhulgas riskijuhtimise reeglid ja vastavuskontrolli aruanded;
4) millisest ühiseurofondipoolsest õigusaktides, fondi tingimustes või investeeringu tegemise kokkuleppes sätestatud tingimuste rikkumisest teavitab ühiseurofondi fondivalitseja investor-eurofondi fondivalitsejat, kuidas ja millal ta seda teeb;
5) juhul kui investor-eurofondi vara investeeritakse riskide maandamise eesmärgil tuletisinstrumentidesse, siis kuidas ja millal esitab ühiseurofondi fondivalitseja investor-eurofondi fondivalitsejale teabe ühiseurofondi tuletisinstrumentidega seotud riskipositsiooni kohta, mis võimaldab arvutada kogu avatud riskipositsiooni investor-eurofondi kohta vastavalt käesoleva seaduse § 2832 lõike 2 punktile 1;
6) kinnitus, et ühiseurofondi fondivalitseja teavitab investor-eurofondi fondivalitsejat muust kolmandate isikutega kokkulepitud teabevahetuse korrast ning kohaldatavuse korral sellest, kuidas ja millal võimaldab ühiseurofondi fondivalitseja investor-eurofondi fondivalitsejal eelnimetatud teabevahetuse korraga tutvuda.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt tuleb investeeringu tegemise kokkuleppes märkida:
1) millistesse ühiseurofondi osaku liikidesse võib investor-eurofondi vara investeerida;
2) investor-eurofondi kantavad kulud ja ühiseurofondi poolt tasude või kulude vähendamise või tagastamise tingimused;
3) kohaldatavuse korral investor-eurofondilt ühiseurofondile varade üleandmise või -kandmise tingimused.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu kohaselt tuleb investeeringu tegemise kokkuleppes märkida:
1) eurofondi vara puhasväärtuse arvutamise sageduse ja aja koordineerimise protsess ning osakute hinna avaldamise kord;
2) investor-eurofondi tehingukorralduste edastamise koordineerimise kord ja kolmandate isikute osa selles;
3) vajalik kauplemist käsitlev teave või kord, kui ühe või mõlema eurofondi osakud on reguleeritud turul kaubeldavad;
4) eurofondi vara puhasväärtuse arvutamise sageduse ja aja ning osakute hinna avaldamise ajastamise kohustuse täitmiseks kasutatavad muud käesoleva seaduse § 2837 kohaselt vajalikud meetmed;
5) tehingukorralduste konverteerimise alused, kui eurofondide osakud on erinevas valuutas;
6) ühiseurofondi osakute väljalaske ja tagasivõtmise sagedus ning osakute eest tasumise tingimused, sealhulgas ühiseurofondi likvideerimisel või ühinemisel investor-eurofondi poolt osakute tagasivõtmisel varade investor-eurofondile ülekandmise teel arveldamise tingimused;
7) osakuomanike päringutele vastamise ja kaebuste lahendamise kord;
8) märkus selle kohta, kui ühiseurofondi tingimuste või prospektiga piiratakse või ei kohaldata investor-eurofondi osakuomanike suhtes sätestatud teatud õigusi või volitusi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatu kohaselt tuleb investeeringu tegemise kokkuleppes märkida:
1) kuidas ja millal teatatakse eurofondi osakute väljalaske või tagasivõtmise ajutisest peatamisest ja jätkamisest;
2) kuidas teatatakse ühiseurofondi vara väärtuse määramise vigadest ja kuidas neid vigu parandatakse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatu kohaselt tuleb investeeringu tegemise kokkuleppes märkida:
1) kuidas toimub koostöö investor- ja ühiseurofondi perioodiliste aruannete koostamisel, kui eurofondide majandusaasta periood on sama;
2) kuidas esitatakse investor-eurofondile ühiseurofondi käsitlev vajalik teave investor-eurofondi perioodiliste aruannete õigeaegseks koostamiseks ja investor-eurofondi majandusaasta lõppkuupäeva seisuga ühiseurofondi vandeaudiitori aruanne vastavalt käesoleva seaduse § 2839 lõikele 3, kui eurofondide majandusaasta perioodid on erinevad.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatu kohaselt tuleb investeeringu tegemise kokkuleppes märkida kuidas ja millal teatab:
1) ühiseurofondi fondivalitseja ühiseurofondi tingimuste, prospekti ja põhiteabe kavandatud ja jõustuvatest muudatustest, kui see kord erineb ühiseurofondi fondivalitseja poolt osakuomanike teavitamise korrast;
2) ühiseurofondi fondivalitseja ühiseurofondi kavandatavast likvideerimisest või ühinemisest, kui ühiseurofond on asutatud teises lepinguriigis, või ühiseurofondi jagunemisest;
3) investor- või ühiseurofondi fondivalitseja investor- või ühiseurofondina tegutsemise tingimuste täitmise lõpetamisest;
4) investor- või ühiseurofondi fondivalitseja, depositooriumi, audiitori või muu sellise kolmanda isiku asendamisest, kes teostab vara valitsemise või riskijuhtimise funktsioone;
5) ühiseurofondi fondivalitseja ühiseurofondi tegevust puudutava korra muudest muudatustest.

(8) Investeeringu tegemise kokkuleppes tuleb märkida, et kokkuleppele ja sellest tulenevatele vaidlustele kohaldatakse Eesti õigust, kui nii investor- kui ka ühiseurofond on asutatud Eestis. Kui investor- ja ühiseurofond on asutatud eri lepinguriikides, kohaldatakse investeeringu tegemise kokkuleppele ja sellest tulenevatele vaidlustele üksnes investor- või ühiseurofondi päritoluriigi õigust vastavalt investeeringu tegemise kokkuleppes sätestatule.

(9) Investeeringu tegemise kokkulepe peab olema investor- ja ühiseurofondi osakuomanikule viimase nõudel kättesaadav tasuta.

(10) Kui investor- ja ühiseurofondil on sama fondivalitseja, võib investeeringu tegemise tingimusi reguleerida käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud fondivalitseja sise-eeskirjadega, sätestades sise-eeskirjades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ning täiendavalt meetmed, mida kasutatakse investor- ja ühiseurofondi või investor- ja ühiseurofondi teiste osakuomanike vahel tekkivate huvide konfliktide maandamiseks.

(11) Investor-eurofondi vara ei või investeerida ühiseurofondi üle käesoleva seaduse § 265 lõikes 1 sätestatud piirmäära enne investeeringu tegemise kokkuleppe või käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud fondivalitseja sise-eeskirjade jõustumist.

§ 2837. Osakute pakkumise ja tagasivõtmise kooskõlastamine

(1) Investor- ja ühiseurofondi fondivalitsejad kasutavad asjakohaseid meetmeid, et kooskõlastada investor- ja ühiseurofondi vara puhasväärtuse arvutamine ja selle avaldamise ajastamine, et vältida turu ajastamisega seotud arbitraaži eurofondi osakute omandamisel ja võõrandamisel investorite poolt.

(2) Kui ühiseurofondi fondivalitseja peatab ühiseurofondi osakute väljalaske või tagasivõtmise vastavalt käesoleva seaduse §-s 145 sätestatule või see peatatakse Finantsinspektsiooni või teises lepinguriigis asutatud ühiseurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel, võib investor-eurofond peatada oma osakute väljalaske või tagasivõtmise samaks ajavahemikuks kui ühiseurofond.

§ 2838. Depositooriumide teabevahetus

(1) Kui investor- ja ühiseurofondil on eri depositooriumid, sõlmivad investor- ja ühiseurofondi depositooriumid oma kohustuste täitmiseks teabevahetuse kokkuleppe (edaspidi depositooriumide teabevahetuse kokkulepe), milles tuleb märkida järgmised andmed:
1) depositooriumide jagatavad dokumendid ja teabekategooriad ning kas nimetatud dokumendid ja teave esitatakse regulaarselt või teise poole taotluse alusel;
2) ühiseurofondi depositooriumilt investor-eurofondi depositooriumile teabe edastamise viis ja tähtajad;
3) depositooriumide osalemine eurofondi varade puhasväärtuse arvutamises ja käesoleva seaduse § 2837 lõikes 1 sätestatud meetmete koordineerimises;
4) depositooriumide osalemine ühiseurofondi poolt investor-eurofondile osakute väljalaske või tagasivõtmise tehingute arveldamise koordineerimises, selliste tehingute arveldamise ja varade üleandmise kord;
5) majandusaasta lõpu toimingute kooskõlastamine;
6) milliste õigusaktide või fondi tingimuste ühiseurofondipoolsetest rikkumise üksikasjadest teavitab ühiseurofondi depositoorium investor-eurofondi depositooriumi, kuidas ja millal ta seda teeb;
7) ühe depositooriumi poolt teisele esitatava abistamistaotluse täitmise kord;
8) juhuslikud või ettenägematud sündmused, millest tuleb ühel depositooriumil teavitada teist depositooriumi, ning teavitamise viis ja aeg;
9) kohaldatava õiguse valik vastavalt käesoleva seaduse § 2836 lõikele 8.

(2) Investor-eurofondi vara ei või investeerida ühiseurofondi enne depositooriumide teabevahetuse kokkuleppe jõustumist.

(3) Investor-eurofondi fondivalitseja vastutab investor-eurofondi depositooriumile ühiseurofondi käsitleva sellise teabe edastamise eest, mis on vajalik investor-eurofondi depositooriumi kohustuste täitmiseks.

(4) Ühiseurofondi depositoorium teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni, investor- ja ühiseurofondi fondivalitsejat ning investor-eurofondi depositooriumi, kui ühiseurofondi tegevus on depositooriumile teada olevatel andmetel õigusaktide, fondi tingimuste ja sõlmitud kokkulepetega oluliselt vastuolus ning võib avaldada investor-eurofondile ebasoodsat mõju, milleks on muu hulgas:
1) vead või eksimused ühiseurofondi varade puhasväärtuse arvutamisel;
2) vead või eksimused investor-eurofondi poolt ühiseurofondi osakute omandamise või võõrandamise tehingutes või arveldustes;
3) vead või eksimused ühiseurofondist saadava tulu maksmisel või kapitaliseerimisel;
4) vead või eksimused maksu kinnipidamisel;
5) ühiseurofondi tingimustes, prospektis ja põhiteabes kirjeldatud investeerimiseesmärkide ja -poliitika järgimata jätmine;
6) õigusaktides, fondi tingimustes, prospektis ja põhiteabes sätestatud investeerimispiirangute rikkumine.

(5) Depositooriumide teabevahetuse kokkuleppest tulenevate andmete edastamisega ei riku depositoorium õigusaktist või lepingust tulenevat andmete saladuses hoidmise kohustust.

§ 2839. Audiitorite teabevahetus

(1) Kui investor- ja ühiseurofondil on eri audiitorid, sõlmivad investor- ja ühiseurofondi audiitorid eurofondide audiitorkontrolli kohustuste täitmiseks teabevahetuse kokkuleppe (edaspidi audiitorite teabevahetuse kokkulepe), milles tuleb märkida:
1) audiitorite jagatavad dokumendid ja teabekategooriad ning kas nimetatud dokumendid ja teave esitatakse regulaarselt või teise poole taotluse alusel;
2) ühiseurofondi audiitorilt investor-eurofondi audiitorile teabe edastamise viis ja tähtajad;
3) majandusaasta lõpu toimingutes audiitorite osalemise koordineerimine;
4) ühiseurofondi vandeaudiitori aruandes avaldatavad asjaolud, mis tuleb aruandesse märkida vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4;
5) ühe audiitori poolt teisele esitatava abistamistaotluse, sealhulgas ühiseurofondi vandeaudiitori aruandes avaldatud rikkumiste kohta täiendava teabe saamise taotluse täitmise kord;
6) aastaaruande audiitorkontrolli tingimused ning teave käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmise ja investor-eurofondile ühiseurofondi vandeaudiitori aruande või selle projektide esitamise viisi ja tähtaja kohta;
7) kohaldatava õiguse valik vastavalt käesoleva seaduse § 2836 lõikele 8.

(2) Investor-eurofondi vara ei või investeerida ühiseurofondi enne audiitorite teabevahetuse kokkuleppe jõustumist.

(3) Investor-eurofondi audiitor lähtub vandeaudiitori aruande koostamisel ühiseurofondi vandeaudiitori aruandest. Kui investor- ja ühiseurofondil on erinev majandusaasta periood, tuleb ühiseurofondi audiitoril koostada vandeaudiitori vahearuanne investor-eurofondi majandusaasta lõppkuupäeva seisuga.

(4) Investor-eurofondi vandeaudiitori aruandes tuleb ära märkida kõik ühiseurofondi vandeaudiitori aruandes märgitud erakorralised asjaolud ja nende mõju investor-eurofondile.

(5) Audiitorite teabevahetuse kokkuleppest tulenevate andmete edastamisega ei riku audiitor õigusaktist või lepingust tulenevat andmete saladuses hoidmise kohustust.

§ 28310. Investor-eurofondi kohta avalikustatav teave

(1) Lisaks käesoleva seaduse § 220 lõikes 6 ja §-s 221 sätestatule tuleb investor-eurofondi prospektis märkida:
1) viide, et eurofond on investor-eurofond ja selle vara investeeritakse püsivalt ja vähemalt 85% ulatuses ühiseurofondi osakutesse;
2) ühiseurofondi, selle organisatsioonilise ülesehituse, investeerimiseesmärgi ja -poliitika ning riskitaseme lühikirjeldus ja teave, kuidas saab tutvuda ühiseurofondi prospektiga;
3) teave, kas investor- ja ühiseurofondi riskitase ja tootlus on samad või mille poolest nad erinevad, ja käesoleva seaduse § 2832 lõike 1 kohaselt tehtud investeeringute kirjeldus. Käesoleva punkti alusel eurofondi tootluse avalikustamisel tuleb järgida käesoleva seaduse §-s 2431 sätestatut;
4) kokkuvõte käesoleva seaduse § 2836 lõikes 1 sätestatud investeeringu tegemise kokkuleppest või käesoleva seaduse § 2836 lõikes 10 sätestatud fondivalitseja sise-eeskirjadest;
5) kust ja kuidas saavad osakuomanikud lisateavet ühiseurofondi kohta ja investeeringu tegemise kokkuleppe ärakirja;
6) investor-eurofondi arvel makstavate ühiseurofondi investeeringu tegemisega seotud tasude ja kulutuste täielik loetelu ning investor- ja ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemise tasude koondsumma;
7) teave ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemise maksustamise mõjust investor-eurofondile.

(2) Investor-eurofondi aastaaruandes näidatakse investor-eurofondi ja ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemise tasude koondsumma arvestus.

(3) Investor-eurofondi aasta- ja poolaastaaruandes märgitakse, kus saab ühiseurofondi aasta- ja poolaastaaruandega tutvuda. Investor-eurofondi fondivalitseja annab osakuomanikule viimase nõudmisel tasuta ühiseurofondi prospekti ning aasta- ja poolaastaaruanded paberkandjal.

(4) Investor-eurofondi fondivalitsejal tuleb Finantsinspektsioonile esitada ühiseurofondi prospekt, põhiteave ja selle muudatused ning aasta- ja poolaastaaruanded, kui ühiseurofond on asutatud teises lepinguriigis.

(5) Investor-eurofondi reklaam peab sisaldama märget selle kohta, et eurofondi vara võib investeerida vähemalt 85% ulatuses teise eurofondi osakutesse.

§ 28311. Nõuded investor-eurofondi fondivalitsejale

(1) Investor-eurofondi fondivalitseja jälgib ühiseurofondi tegevust vajaliku hoolsusega, toetudes ühiseurofondi fondivalitsejalt, depositooriumilt ja audiitorilt saadud teabele ja dokumentidele, välja arvatud juhul, kui on alust kahelda nende õigsuses.

(2) Ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemiseks investor-eurofondi fondivalitsejale või muule isikule, kes tegutseb investor-eurofondi või tema fondivalitseja nimel, makstav tasu või muu rahaline hüve tuleb kanda investor-eurofondi varadesse.

§ 28312. Nõuded ühiseurofondi fondivalitsejale

(1) Ühiseurofondi fondivalitseja teatab Finantsinspektsioonile viivitamata iga ühiseurofondi osakutesse investeeriva investor-eurofondi andmed.

(2) Kui investor-eurofond on asutatud teises lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ühiseurofondi osakutesse investeerimisest viivitamata investor-eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.

(3) Ühiseurofondi fondivalitseja ei võta investor-eurofondilt oma osakute väljalaske ega tagasivõtmise eest väljalaske- ja tagasivõtmistasu.

(4) Ühiseurofondi fondivalitseja teeb investor-eurofondi fondivalitsejale, depositooriumile ja audiitorile õigel ajal kättesaadavaks kogu teabe, mis tuleb esitada käesoleva seaduse §-de 2836–2839 või ühiseurofondi tingimuste alusel.

§ 28313. Ühiseurofondi ühinemise erisused

(1) Ühiseurofondi ühinemine jõustub tingimusel, et ühiseurofondi fondivalitseja on esitanud kõigile ühiseurofondi osakuomanikele ja Finantsinspektsioonile või teises lepinguriigis asutatud investor-eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele vähemalt 60 kalendripäeva enne ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva käesoleva seaduse § 17310 lõikes 1 nimetatud osakuomanikele antava teabe.

(2) Ühiseurofondi ühinemisel on investor-eurofondi fondivalitsejal õigus nõuda investor-eurofondi osakute tagasivõtmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 17314, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon või teises lepinguriigis asutatud investor-eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on andnud investor-eurofondile käesoleva seaduse § 28314 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa investor-eurofondi jätkamiseks ühiseurofondi investor-eurofondina.

§ 28314. Investor-eurofondi tegevuse jätkamine ühiseurofondi ühinemisel

(1) Kui ühiseurofond, mille suhtes investor-eurofondil on investeerimisluba, ühineb teise eurofondiga, tuleb investor-eurofond likvideerida, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon on:
1) andnud loa investor-eurofondi jätkamiseks sama ühiseurofondi investor-eurofondina, kui ühiseurofond on ühendav eurofond;
2) andnud investeerimisloa investor-eurofondi osakutesse investeeringu tegemiseks ühinemise tulemusel moodustatavasse ühiseurofondi, kui ühiseurofond on ühendatav eurofond ja ühinemise tõttu muutub investor-eurofond ühendava eurofondi osakuomanikuks;
3) andnud investeerimisloa investor-eurofondi investeeringu tegemiseks teise ühiseurofondi, mis ei ole ühinemisega seotud, või
4) registreerinud investor-eurofondi tingimuste muudatused, mille kohaselt eurofond ei ole enam investor-eurofond.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka teises lepinguriigis asutatud sellise ühiseurofondi jagunemisel, mille suhtes Eestis asutatud investor-eurofondil on investeerimisluba.

(3) Ühiseurofondi investor-eurofondina jätkamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 esitab investor-eurofondi fondivalitseja Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
1) avaldus ühiseurofondi investor-eurofondina jätkamiseks;
2) käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 nimetatud taotlus fondi tingimuste muudatuste registreerimiseks;
3) investor-eurofondi muudetud prospekt ja põhiteave.

(4) Ühinemise tulemusel moodustatavasse ühiseurofondi või teise ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2 või 3 esitab investor-eurofondi fondivalitseja Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
1) investeerimisloa taotlus ühinemise tulemusel moodustatavasse ühiseurofondi või teise ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemiseks ning käesoleva seaduse § 2833 lõikes 2 sätestatud andmed ja dokumendid;
2) käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 nimetatud taotlus fondi tingimuste muudatuste registreerimiseks;
3) investor-eurofondi muudetud prospekt ja põhiteave.

(5) Investor-eurofondi tingimuste muutmiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 4 esitab investor-eurofondi fondivalitseja Finantsinspektsioonile taotluse vastavalt käesoleva seaduse § 117 lõikele 3.

(6) Investor-eurofondi fondivalitsejal tuleb esitada Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 3, 4 või 5 nimetatud taotlus või investor-eurofondi likvideerimiseks käesoleva seaduse § 175 lõikes 2 nimetatud likvideerimisloa taotlus ühe kuu jooksul ühiseurofondilt osakuomanikele antava ühinemist käsitleva teabe saamisest arvates.

(7) Kui ühiseurofondi fondivalitseja on esitanud investor-eurofondile osakuomanikele antava ühinemist käsitleva teabe rohkem kui neli kuud enne ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva, tuleb investor-eurofondi fondivalitsejal esitada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid hiljemalt kolm kuud enne ühiseurofondi ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva.

§ 28315. Investor-eurofondi ühinemisloa menetlemine ja fondi tingimuste muudatuse registreerimine

(1) Käesoleva seaduse § 28314 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud loa taotluse menetlemisele ja esitatud andmete kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

(2) Otsuse käesoleva seaduse § 28314 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist ning teavitab sellest viivitamata investor-eurofondi fondivalitsejat ja depositooriumi.

(3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva seaduse § 28314 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud loa andmisest, kui ühiseurofondist osakute tagasivõtmisel saadud rahaliste või muude vahendite investeerimine ei taga investor-eurofondi vara piisavat likviidsust enne ühinemisel moodustatava ühiseurofondi või teise ühiseurofondi osakutesse investor-eurofondi poolt investeeringu tegemist või investor-eurofondi tegevuse jätkamist eurofondina, mis ei ole investor-eurofond.

(4) Investor-eurofondi fondivalitseja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusest viivitamata ühiseurofondi.

(5) Investor-eurofondi fondivalitsejal tuleb viivitamata pärast käesoleva seaduse § 28314 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud loa saamist ja sellest ühiseurofondi teavitamist teavitada oma osakuomanikke vastavalt käesoleva seaduse §-s 2835 sätestatule.

§ 28316. Investor-eurofondi osakute tagasivõtmine ühiseurofondist

(1) Kui Finantsinspektsioon ei ole otsustanud käesoleva seaduse § 28314 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud loa andmist eelviimaseks tööpäevaks, millal investor-eurofondi fondivalitsejal on õigus taotleda investor-eurofondi osakute tagasivõtmist ühiseurofondist vastavalt käesoleva seaduse §-le 17314 ja § 28313 lõikele 2, tuleb juhul, kui see on vajalik investor-eurofondi osakute tagasivõtmise kohustuse täitmiseks ja kooskõlas investor-eurofondi osakuomanike huvidega, investor-eurofondi fondivalitsejal kõik investor-eurofondi osakud ühiseurofondist tagasi võtta.

(2) Investor-eurofondi osakute tagasivõtmisel ühiseurofondist tehakse väljamaksed rahas või muu varana. Väljamaksed võib teha osaliselt või tervikuna muu varana, kui investor-eurofondi fondivalitseja on selleks nõusoleku andnud ning see tuleneb investor- ja ühiseurofondi investeeringu tegemise kokkuleppest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud vara võib investor-eurofond igal ajal võõrandada rahaliste vahendite saamiseks.

§ 28317. Ühiseurofondi likvideerimise erisused

(1) Ühiseurofondi likvideerimismenetlus algab kolm kuud pärast ühiseurofondi likvideerimisteate avaldamist. Kui investor-eurofond on asutatud teises lepinguriigis, tuleb lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatule esitada likvideerimisteade ka selle investor-eurofondi, mille vara on investeeritud ühiseurofondi osakutesse, päritoluriigi finantsjärelevalve asutustele.

(2) Ühiseurofondi vara jaotamisel tehakse väljamaksed rahas või muu varana. Ühiseurofondist võib teha investor-eurofondile väljamakseid osaliselt või kogu ulatuses muu varana, kui see on kooskõlas investor- ja ühiseurofondi investeeringu tegemise kokkuleppe ja ühiseurofondi likvideerimise otsusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud vara võib investor-eurofond igal ajal võõrandada rahaliste vahendite saamiseks.

§ 28318. Investor-eurofondi likvideerimise erisused

(1) Kui likvideeritakse ühiseurofond, mille suhtes investor-eurofondil on investeerimisluba, tuleb investor-eurofond likvideerida, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon on:
1) andnud investeerimisloa investor-eurofondi investeeringu tegemiseks teise ühiseurofondi või
2) registreerinud investor-eurofondi tingimuste muudatused, mille kohaselt eurofond ei ole enam investor-eurofond.

(2) Teise ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 esitab investor-eurofondi fondivalitseja Finantsinspektsioonile:
1) investeerimisloa taotluse teise ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemiseks ning käesoleva seaduse § 2833 lõikes 2 sätestatud andmed ja dokumendid;
2) käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 nimetatud taotluse fondi tingimuste muudatuste registreerimiseks;
3) investor-eurofondi muudetud prospekti ja põhiteabe.

(3) Investor-eurofondi tingimuste muutmiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2 esitab investor-eurofondi fondivalitseja Finantsinspektsioonile taotluse vastavalt käesoleva seaduse § 117 lõikele 3.

(4) Investor-eurofondi fondivalitsejal tuleb esitada Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud taotlus või investor-eurofondi likvideerimiseks käesoleva seaduse § 175 lõikes 2 nimetatud likvideerimisloa taotlus hiljemalt kaks kuud pärast ühiseurofondi likvideerimisteate avaldamist.

(5) Kui ühiseurofondi likvideerimisteade on avaldatud rohkem kui viis kuud enne ühiseurofondi likvideerimismenetluse algust, tuleb investor-eurofondi fondivalitsejal esitada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid vähemalt kolm kuud enne likvideerimismenetluse alguse kuupäeva.

§ 28319. Ühiseurofondi likvideerimisel investor-eurofondi ühinemisloa menetlemine ja fondi tingimuste muudatuse registreerimine

(1) Käesoleva seaduse § 28318 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa taotluse ja punktis 2 nimetatud registreerimise taotluse menetlemisele ja esitatud andmete kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

(2) Otsuse käesoleva seaduse § 28318 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa andmise ja punktis 2 nimetatud registreerimiskande tegemise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist ning teavitab sellest viivitamata investor-eurofondi fondivalitsejat ja depositooriumi.

(3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva seaduse § 28318 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa andmisest ja punktis 2 nimetatud registreerimiskande tegemisest, kui ühiseurofondist osakute tagasivõtmisel saadud rahaliste või muude vahendite investeerimine ei taga investor-eurofondi piisavat likviidsust enne teise ühiseurofondi osakutesse investor-eurofondi poolt investeeringu tegemist või investor-eurofondi tegevuse jätkamist eurofondina, mis ei ole investor-eurofond.

(4) Investor-eurofondi fondivalitseja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusest viivitamata ühiseurofondi.

(5) Investor-eurofondi fondivalitsejal tuleb viivitamata pärast käesoleva seaduse § 28318 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa saamist või punktis 2 nimetatud registreerimiskande tegemist teavitada oma osakuomanikke vastavalt käesoleva seaduse §-s 2835 sätestatule.

§ 28320. Finantsinspektsiooni informeerimiskohustus seoses investor-eurofondi ja ühiseurofondiga

(1) Finantsinspektsioon teavitab Eestis asutatud investor-eurofondi fondivalitsejat viivitamata igast ühiseurofondi või selle fondivalitseja, depositooriumi või audiitoriga seotud otsusest, rakendatavast meetmest, käesolevas peatükis sätestatud tingimuste täitmata jätmisest või käesoleva seaduse § 241 lõike 1 alusel antavast teabest.

(2) Kui ühiseurofondi on investeeritud teises lepinguriigis asutatud investor-eurofondi vara, teavitab Finantsinspektsioon investor-eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemisest, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludest.

(3) Kui teises lepinguriigis asutatud ühiseurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus edastab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teabe, teavitab Finantsinspektsioon sellest viivitamata investor-eurofondi fondivalitsejat.”;

66) paragrahvi 286 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Järelevalve eesmärgil võib Finantsinspektsioon kohustada fondivalitsejat või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat äriühingut, samuti kolmandat isikut, kellele on edasi antud fondivalitseja või depositooriumi ülesanded, depositooriumi ja aktsiaseltsina asutatud fondi esitama lisaandmeid või -aruandeid mis tahes andmekandjal.”;

67) paragrahvi 290 lõiget 1 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses:

„141) nõuda eurofondi arvel tehtud tehingute või osakute väljalaske- ja tagasivõtmisavalduste andmete säilitamist kauem kui viis aastat või viis aastat pärast fondivalitseja tegevusloa lõppemist või viimase viie aasta kohta andmete kättesaadavaks tegemist, kui fondivalitseja ülesannete täitmine on edasi antud kolmandale isikule;”;

68) paragrahvi 290 lõiget 1 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses:

„151) nõuda käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja tervendamiskava esitamist;”;

69) paragrahvi 296 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis asutatud eurofondi, teostab Finantsinspektsioon järelevalvet käesoleva seaduse § 25 lõigetes 6 ja 7 nimetatud nõuete täitmise ja nende rakendamiseks fondivalitseja poolt kehtestatud kordade ja menetluste üle ning rakendab viivitamata meetmeid fondivalitseja tegevusele esitatud nõuete rikkumise lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb käesolevas lõikes nimetatud nõuete rikkumise ja Finantsinspektsiooni poolt rakendatud meetmed viivitamata teatavaks lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.”;

70) paragrahvi 297 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui lepinguriigi fondivalitseja valitseb Eestis asutatud eurofondi, teostab Finantsinspektsioon järelevalvet käesoleva seaduse § 34 lõigetes 6 ja 7 nimetatud nõuete täitmise üle ja rakendab viivitamata meetmeid eurofondi valitsemisele kehtestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks. Kui lepinguriigi fondivalitseja on asutanud Eestis filiaali, rakendab Finantsinspektsioon viivitamata meetmeid käesoleva seaduse § 34 lõikes 8 sätestatud ulatuses lepinguriigi fondivalitseja tegevusele kehtestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb käesolevas lõikes nimetatud nõuete rikkumise ja Finantsinspektsiooni poolt rakendatud meetmed viivitamata teatavaks lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.”;

71) paragrahvi 297 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ja lepinguriigi fondivalitseja jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon teavitada sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, kes võib võtta meetmeid vastavalt talle antud volitustele, või oma ettekirjutusega omakorda rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata lepinguriigi fondivalitsejal Eestis tegutsemise.”;

72) paragrahvi 297 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 8 nimetatud meetmete rakendamise viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.”;

73) paragrahvi 297 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust juhtudest, kui Finantsinspektsioon jätab talle esitatud dokumendid käesoleva seaduse § 30 lõike 4 kohaselt läbi vaatamata või keelab käesoleva seaduse § 421 lõike 4 alusel fondivalitsejal fondi valitsemise.”;

74) paragrahvi 298 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui teise lepinguriigi eurofondi osakute või aktsiate avalikul pakkumisel või turustamisel rikutakse käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, tuleb esmalt sellest teavitada teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon võib ise rakendada meetmeid rikkumise lõpetamiseks juhul, kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad või eurofondi osakute või aktsiate avalikul pakkumisel või turustamisel jätkatakse õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist.”;

75) paragrahvi 298 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Finantsinspektsioon teeb meetmete rakendamise viivitamata teatavaks päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele ning teises lepinguriigis asutatud eurofondi puhul ka Euroopa Komisjonile. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral meetmete rakendamisest teavitada ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.”;

76) paragrahvi 300 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmete rakendamise viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.”;

77) seadust täiendatakse §-ga 3001 järgmises sõnastuses:

§ 3001. Tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja tervendamiskava

(1) Kui käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsev fondivalitseja ei täida usaldatavusnormatiive, on ta kohustatud esitama Finantsinspektsioonile ettekirjutusega määratud tähtajaks tervendamiskava.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda fondivalitseja tervendamiskavale ekspertiisi tellimist ühelt või mitmelt Finantsinspektsiooni poolt määratud audiitorilt.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda fondivalitseja omavahendite, sealhulgas aktsiakapitali suurendamist ja muude fondivalitseja usaldusväärsuse tagamiseks vajalike meetmete ettenägemist tervendamiskavas.

(4) Fondivalitseja peab tervendamiskavas kirjeldama üksikasjalikult abinõusid, mille rakendamisega ta kavatseb saavutada usaldatavusnormatiivide täitmise Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks.

(5) Kui Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole fondivalitseja tervendamiskava realiseeritav või see ei taga tema valitsetavate käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondide osakuomanike huvide kaitset või kui fondivalitseja ei ole võimeline tähtaegselt ellu viima tervendamiskavas esitatud tegevusi ja meetmeid, on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega keelata fondivalitseja ja tema valitsetava käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi varaga seotud tehingute või toimingute tegemise või piirata nende mahtu, tunnistada fondivalitseja tegevusluba kehtetuks ja rakendada muid käesolevast seadusest tulenevaid meetmeid.

(6) Rakendatud meetmetest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata nende lepinguriikide, kus fondivalitseja pakub käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi, finantsjärelevalve asutusi.”;

78) paragrahvid 313–3141 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 313. Fondivalitseja juhi kohustuste rikkumine

Fondivalitseja juhi poolt käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest, sealhulgas fondivalitseja valitsetavate fondide aktsionäride või osakuomanike ja klientide huvide piisava kaitseta jätmise eest ning tegevisiku tehingu kohta sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 314. Fondijuhi kohustuste rikkumine

Fondijuhi poolt käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise, sealhulgas fondivalitseja valitsetava fondi aktsionäride või osakuomanike parimates huvides tegutsemata jätmise eest ning tegevisiku tehingu kohta sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 3141. Huvide konflikti avalikustamise nõuete rikkumine

Fondivalitseja poolt käesolevas seaduses sätestatud huvide konflikti avalikustamise nõuete rikkumise eest või käesoleva seaduse § 703 lõikes 7 või § 761 lõikes 7 nimetatud registri pidamata jätmise, registrisse andmete kandmata jätmise või registrisse ebaõigete andmete kandmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

79) paragrahvi 3347 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Fondivalitseja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima kooskõlla käesoleva seaduse 2011. aasta 16. juunil vastuvõetud redaktsiooni (edaspidi käesolev redaktsioon) § 70 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetega ning käesoleva seaduse § 219 lõikes 3 ja §-s 2201 sätestatud nõuetega hiljemalt 2012. aasta 1. juuliks.”;

80) seadust täiendatakse §-dega 3348 ja 3349 järgmises sõnastuses:

§ 3348. Fondivalitseja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2012. aasta 7. märtsil vastuvõetud redaktsiooniga

Fondivalitseja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima kooskõlla käesoleva seaduse 2012. aasta 7. märtsil vastuvõetud redaktsiooni §-des 581, 582, 701–703, 1441, 1442 ja 1501 ning § 237 lõikes 6 sätestatud nõuetega hiljemalt 2012. aasta 1. juuliks.

§ 3349. Lepinguriigi pensionifondi skeemi pakkumine Eestis

Kui Eesti tööandja on enne käesoleva seaduse § 235 lõike 4 jõustumist teinud oma töötajate, teenistujate, juhtimis- või kontrollorgani liikmete eest sissemakseid garanteeritud tootlusega, määratud väljamaksetega või suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katvasse lepinguriigi pensionifondi skeemi, võib ta jätkata nende töötajate, teenistujate, juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemaksete tegemist sellisesse skeemi.”;

81) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96);
komisjoni direktiiv nr 2010/43/EL, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses organisatsiooniliste nõuete, huvide konfliktide, äritegevuse, riskijuhtimise ning depositooriumi ja fondivalitseja vahelise lepingu sisuga (ELT L 176, 10.07.2010, lk 42–61);
komisjoni direktiiv nr 2010/44/EL, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses fondide ühinemisi, investor- ja ühiseurofondi struktuure ja teatamise korda käsitlevate sätetega (ELT L 176, 10.07.2010, lk 28–41), aluseks komisjoni direktiivi 2010/42/EL (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses fondide ühinemisi, investor- ja ühiseurofondi struktuure ja teatamise korda käsitlevate sätetega) parandus (ELT L 176, 10.07.2010) (ELT L 179, 14.07.2010, lk 16).”

§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses (RT I, 08.07.2011, 24) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:

„131) nimetab juhatuse liikmete hulgast Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse tegevuses osaleva juhatuse liikme ning tema asendusliikme ja otsustab tema volituste tähtaja ning tema vahendusel eelnimetatud asutustes esitatava seisukoha, hääletamise ja muu ülesande täitmise;”;

2) paragrahvi 23 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Juhatuse esimees esindab Inspektsiooni kohtus ning suhetes riigiasutustega, Eesti Pangaga, muude isikutega, rahvusvaheliste finantsjärelevalve organisatsioonidega, välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning muude pädevate asutuste, organisatsioonide ja isikutega, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.”;

3) paragrahvi 38 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kindlustusmaakler ja välisriigi äriühingu Eesti filiaal, kes tegutseb investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, makseasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja tegevusalal, ning teise lepinguriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis asutatud eurofondi piiriüleselt, maksavad üksnes järelevalvetasu mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel.”;

4) paragrahvi 43 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, makseasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja filiaal ja teise lepinguriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis asutatud eurofondi piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, makseasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale pooles ulatuses.”;

5) paragrahvi 46 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Inspektsioon osaleb oma pädevuse piires rahvusvahelistes organisatsioonides ja teeb nendega koostööd.

(2) Inspektsioon osaleb järgmiste asutuste, organite ja komiteede (edaspidi käesolevas paragrahvis asutused) töös:
1) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus;
2) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus;
3) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus;
4) Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomitee;
5) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(3) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaomast Euroopa järelevalveasutust (edaspidi Euroopa järelevalveasutus):
1) tütarettevõtjast investeerimisühingule, krediidiasutusele, fondivalitsejale, makseasutusele, e-raha asutusele või kindlustusandjale (edaspidi finantsasutused), keda otseselt või kaudselt kontrollib muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kolmanda riigi õigusaktide alusel tegutsev või kolmandas riigis asuv emaettevõtja (edaspidi kolmanda riigi emaettevõtja), tegevusloa andmisest ja esitab seejuures konsolideerimisgrupi struktuuri;
2) kolmanda riigi emaettevõtja poolt finantsasutuses sellise osaluse omandamisest, et finantsasutusest saab kolmanda riigi emaettevõtja tütarettevõtja;
3) kõigist asjaoludest, mis takistavad finantsasutuste asutamist või teenuste osutamist kolmandas riigis;
4) asjakohastest kolmandatest riikidest, kus kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded, ja riikidest, kus selle riigi õigusaktid ei võimalda eelnimetatud seaduses sätestatuga võrdväärsete meetmete rakendamist;
5) kõigist oma otsustest finantsasutuste tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise, sealhulgas kehtetuks tunnistamise põhjenduste kohta.

(4) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni:
1) iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga nende äriühingute arvust, kes makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 12 lõike 1 kohaselt väljastavad e-raha, ning nende väljastatud ja kasutuses olevast e-raha kogusummast;
2) kolmanda riigi e-raha asutuse Eestis asutatavale filiaalile tegevusloa andmisest.

(5) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni selle nõudmisel:
1) igast tegevusloa taotlusest, mille esitab kolmanda riigi emaettevõtja iga otsene või kaudne tütarettevõtja;
2) igast taotlusest, millega kolmanda riigi emaettevõtja omandaks finantsasutuses osaluse, mille tagajärjel finantsasutusest saaks kolmanda riigi emaettevõtja tütarettevõtja.

(6) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja asjaomast Euroopa järelevalveasutust regulaarselt järgmistest otsustest ja kokkulepetest:
1) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele finantsasutuste filiaali asutamiseks esitatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise otsus;
2) lepinguriigi krediidiasutuse Eesti filiaali suhtes edasiste rikkumiste takistamiseks kohaldatud meetmete ja karistuste otsus;
3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele kindlustusandjate piiriülese teenuse osutamiseks esitatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise otsus;
4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele lepinguriigi krediidiasutuse Eestis paikneva tütarettevõtjast krediidiasutuse järelevalveülesannete üleandmise kokkulepe ja selle sisu.

(7) Euroopa Komisjoni nõudmisel peatab Inspektsioon kuni kolmeks kuuks otsuse tegemise finantsasutuse tegevusloa taotluse või finantsasutuses olulise osaluse omandamise menetluses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule juhul, kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud asjaolu.

(8) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja asjaomast Euroopa järelevalveasutust ning teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kõikidest kokkulepetest, mis on sõlmitud järelevalveülesannete üleandmiseks, sealhulgas sellise üleandmise täpsetest tingimustest.”;

6) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-dega 461–463 järgmises sõnastuses:

§ 461. Koostöö Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega ja seotud organisatsioonidega

(1) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutusi:
1) igast kehtivat tegevusluba omava Eestis registreeritud reguleeritud väärtpaberituru korraldaja poolt korraldatavast reguleeritud väärtpaberiturust, mis vastab väärtpaberituru seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, ja koostab neist nimekirja (edaspidi käesolevas paragrahvis turunimekiri);
2) igast muudatusest turunimekirjas;
3) väärtpaberituru seaduse täitmise üle finantsjärelevalvet teostavatest asutustest ja isikutest ning nende ülesannetest ja õigusest teha koostööd välisriigi finantsjärelevalve asutustega, seaduse alusel sõlmitud kokkulepetest ja kokkuleppe tingimustest, mille kohaselt volitatakse kolmandat isikut alaliselt täitma väärtpaberituru seaduses sätestatud järelevalveülesannet.

(2) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust Eestis toimunud investeerimisteenuste ja investeerimiskõrvalteenustega seotud tarbijate kaebuste kohtuvälistest menetlustest ja nende lahenditest, mis on Inspektsioonile kättesaadavad.

(3) Inspektsioon esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja Euroopa Komisjonile investeerimisfondide seaduse §-s 260 nimetatud pandikirjade ja nende emitentide loetelu.

(4) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust väärtpaberiarveldussüsteemist ja selle korraldajast, teatades ka endast kui asutusest, kellele teatatakse väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse liikme või sellise süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes pankrotimenetluse algatamisest väärtpaberituru seaduse § 228 lõike 8 tähenduses või moratooriumi kehtestamisest krediidiasutusele.

(5) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust maksesüsteemist ja selle haldajast.

(6) Inspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, teiste lepinguriikide finantsjärelevalveasutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse liikme või sellise süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes pankrotimenetluse algatamisest väärtpaberituru seaduse § 228 lõike 8 tähenduses või moratooriumi kehtestamisest krediidiasutusele.

§ 462. Koostöö Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja seotud organisatsioonidega

(1) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Panganduskomiteed kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatavale filiaalile tegevusloa andmisest.

(2) Inspektsioon edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kord aastas Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhatuste liikmete ning töötajate tasustamist käsitleva ja avalikustamisele kuuluva teabe vastavalt krediidiasutuste seaduses ja väärtpaberituru seaduses sätestatule.

§ 463. Koostöö Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega ja seotud organisatsioonidega

(1) Inspektsioon teavitab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kes teostab finantsjärelevalvet tööandjapensioni pakkuva ettevõtja üle, Eestis piiriüleselt tööandjapensioni teenust pakkuvast ning selleks Inspektsioonilt loa saanud ettevõtjast.

(2) Inspektsioon teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust, kui tööandjapensionide skeemidele kohaldatakse usaldatavusnormatiivi nõudeid, mida ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21) artikli 20 lõikes 1 osutatud riigisisesed sotsiaal- ja tööõigusaktid.”;

7) paragrahvi 47 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Inspektsioon teeb oma ülesannete täitmiseks ja teabe vahetamiseks koostööd käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud asutustega ja välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning välisriikide muude pädevate asutuste ja isikutega, sealhulgas:”;

8) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 11–15 järgmises sõnastuses:

„(11) Inspektsioon esitab vastava taotluse või aruandlusvormi alusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele viivitamata teabe, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1–11) artikli 15 kohaselt, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artikli 35 kohaselt, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 35 kohaselt ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), artikli 35 kohaselt.

(12) Inspektsioon esitab vastava taotluse või aruandlusvormi alusel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 35 kohaselt.

(13) Inspektsioon esitab vastava taotluse või aruandlusvormi alusel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt.

(14) Vajaduse korral esitab Inspektsioon Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomiteele viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks.

(15) Vajaduse korral esitab Inspektsioon Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule viivitamata teabe, mis on vajalik selle Euroopa järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks.”;

9) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui Inspektsiooni taotlust teabe saamiseks, järelevalvemenetluse algatamiseks või muu sellise toimingu tegemiseks, samuti Inspektsiooni töötajate kohalolekuks teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse korraldatavas menetluses ei täideta mõistliku aja jooksul või taotlus lükatakse tagasi, võib Inspektsioon teavitada sellisest tagasilükkamisest või täitmata jätmisest mõistliku aja jooksul asjaomast Euroopa järelevalveasutust.”;

10) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Inspektsioonil on õigus kasutada käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega talle antud õigusi ja volitusi, et täita Euroopa järelevalveasutuse, lepinguriigi ja muu välisriigi finantsjärelevalve asutuse taotlus teabe saamiseks, õiguse kitsendamiseks või muu akti või toimingu tegemiseks.”;

11) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Inspektsioon täidab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud muu välisriigi finantsjärelevalve asutuse taotluse, kui:
1) selles on kokku lepitud vastavas koostöökokkuleppes;
2) see on muu välisriigi järelevalve asutuse hinnangul tema läbiviidava järelevalvetegevuse jaoks vältimatult vajalik ning see ei kahjusta Eesti avalikku korda, finantsstabiilsust või muud seadusega kaitstud olulist hüve.”;

12) paragrahvi 47 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Inspektsioon teatab taotluse esitanud välisriigi finantsjärelevalve asutusele ja vastavale Euroopa järelevalveasutusele taotluse täitmisest keeldumisest, märkides keeldumise aluse ja põhjendused.”;

13) paragrahvi 47 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Inspektsioon teavitab kohe teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kes teostab finantsjärelevalvet Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtjast krediidiasutuse üle, kui selle krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud krediidiasutuse filiaal on tunnistatud olulise tähtsusega filiaaliks käesoleva seaduse § 474 kohaselt või kui Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutus on sattunud raskustesse ja see võib vahetult ohustada mõne lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsust või makse- ja arveldussüsteemide toimimist või finantssektori likviidsust.”;

14) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„(9) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, siis teavitab ta kohe asjasse puutuvat teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, asjaomast Euroopa järelevalveasutust, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankasid ja muude seda laadi ülesannetega organeid, kui teave on asjakohane ja kui Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja või üksus on sattunud raskustesse ning see võib vahetult ohustada mõne lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsust või makse- ja arveldussüsteemide toimimist või finantssektori likviidsust.

(10) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud teavitamist võib Inspektsioon rakendada erandkorras mis tahes meetmeid, et kaitsta hoiustajate, investorite ja muude selliste isikute huve. Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja teiste asjaomaste lepinguriikide pädevaid ametiasutusi teavitatakse sellistest meetmetest kohe.”;

15) paragrahvi 471 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud õiguse üleandmisest teavitatakse kohe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.”;

16) paragrahvi 472 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui Inspektsiooni hinnangul ei täida konsolideeritud järelevalvet teostava lepinguriigi finantsjärelevalve asutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut või kui asjasse puutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutused ei tee Inspektsiooni kui konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutusega koostööd sellises ulatuses, mis on nõutav käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks, võib Inspektsioon sellest teatada Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.”;

17) paragrahvi 472 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud olukorrast, lükkab Inspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega.”;

18) paragrahvi 473 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud olukorrast, lükkab Inspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega.”;

19) paragrahvi 474 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud koostöö või lõikes 5 nimetatud informatsiooni vahetamise taotlus on teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud, võib Inspektsioon sellisest tagasilükkamisest või täitmata jätmisest teavitada mõistliku aja jooksul Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

(52) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul pöördunud olulise tähtsusega filiaali määratlemise küsimuses Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, lükkab Inspektsioon otsustamise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega.”;

20) paragrahvi 54 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) Euroopa järelevalveasutuste, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate keskpankade, maksesüsteemide üle järelevalvet teostavate asutuste ja Eesti Panga töötajatele ning Rahandusministeeriumi teenistujatele, kui see on vajalik nende tööülesannete täitmiseks, tingimusel, et nad on seaduse alusel kohustatud hoidma ametisaladust;”;

21) paragrahvi 54 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Inspektsioon teavitab avalikustatud lahendist või haldusaktist või -lepingust samal ajal ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja esitab talle kord aastas koondteabe selle kohta.”;

22) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/78/EL, millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161).”

§ 3. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduses (RT I, 02.11.2011, 6) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 143 asendatakse sõna „klient” sõnaga „kindlustusvõtja” vastavas käändes;

2) paragrahvi 143 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Kindlustusandja ei pea hindama investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ja selle alusvara sobivust kindlustusvõtjale, kui tegemist on kogumispensionide seaduses nimetatud täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguga, mille on kindlustusvõtjale valinud ning mille alusel tasub kindlustusvõtja eest kindlustusmakseid tema tööandja.”;

3) paragrahvi 77 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Elukindlustusega tegelev kindlustusandja, sealhulgas lepinguriigi kindlustusandja, kes sõlmib või kelle Eesti filiaal sõlmib pensionilepinguid, on kohustatud pensionilepingutele vastavat seotud vara hoidma eraldi ja investeerima lahus teistele kindlustuslepingutele vastavast seotud varast ja muust varast. Pensionilepingutele vastava seotud vara suurus peab pidevalt olema vähemalt võrdne kindlustusandja pensionilepingute kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste suurusega.”;

4) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Elukindlustusega tegelev kindlustusandja, kes sõlmib pensionilepinguid, on kohustatud kohaldama käesoleva seaduse § 77 lõikes 2 sätestatud nõudeid ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 kehtestatud piiranguid eraldi pensionilepingutele vastava seotud vara ning teistele kindlustuslepingutele vastava seotud vara investeerimisel.”;

5) paragrahvi 98 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ühinemiskava sisaldab ühinemise ajagraafikut, ühinemise raames planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning kindlustusandja ühinemisjärgset struktuuri.”;

6) paragrahvi 116 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Lepinguriigi sellise kindlustusandja lõpetamismenetluse suhtes, kelle Eesti filiaal on sõlminud pensionilepinguid, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut, arvestades käesoleva seaduse § 127 lõikest 43 tulenevate erisustega.”;

7) paragrahvi 127 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Pensionilepingutele vastav seotud vara ei kuulu kindlustusandja pankrotivara hulka ja selle arvel rahuldatakse üksnes pensionilepingute kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute nõuded nende pensionilepingutele vastavate kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste ulatuses. Kui pensionilepingutele vastavast seotud varast ei piisa nimetatud nõuete rahuldamiseks, rahuldatakse ülejäänud osa nendest nõuetest koos teiste elukindlustuslepingute kindlustusvõtjate, kindlustatute ja soodustatud isikute nõuetega kindlustusandja pankrotivara arvel. Pensionilepingute kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute nõudeid ei rahuldata kindlustusandja teistele elukindlustuslepingutele vastava seotud vara arvel.”;

8) paragrahvi 127 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:

„(43) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–42 sätestatut kohaldatakse ka lepinguriigi kindlustusandja pankroti korral tema Eesti filiaali sõlmitud pensionilepingute kindlustusportfelli suhtes.”;

9) paragrahvi 142 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kindlustusmaakleri ja välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali aruannete sisu, vorm, koostamise alused, esitamise ja avalikustamise kord ning tähtajad kehtestab rahandusminister määrusega.”;

10) paragrahvi 173 punktis 101 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 76 lõike 2 alusel või § 77 lõikes 10” tekstiosaga „käesoleva seaduse § 76 lõike 2 alusel, § 77 lõikes 10 või § 78 lõikes 9”;

11) paragrahvi 190 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) teise finantsjärelevalve asutuse, kes on andnud tegevusloa käesoleva lõike punktis 1 nimetatud konsolideerimisgruppi kuuluvale kindlustusandjale, krediidiasutusele või finantseerimisasutusele, ning segafinantsvaldusettevõtja asukoha finantsjärelevalve asutuse, Finantsinspektsiooni seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud asjaomase Euroopa järelevalveasutuse ja Euroopa Komisjoni informeerimine käesoleva lõike punktis 1 nimetatud konsolideerimisgrupi määratlemisest finantskonglomeraadina ning koordinaatori määramisest;”;

12) paragrahvi 195 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) vajaduse korral aidata kaasa asjakohaste saneerimis- ja kriisilahendamiskavade väljatöötamisel või elluviimisel.”;

13) paragrahvi 195 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud põhimõtted tuleb regulaarselt üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada.”;

14) paragrahvi 197 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui selle kindlustusandja, krediidiasutuse või investeerimisühingu üle, kelle emaettevõtja on kolmanda riigi kindlustusandja, krediidiasutus, investeerimisühing või segafinantsvaldusettevõtja, ei teostata käesoleva seaduse § 191 alusel finantskonglomeraadi tasandil järelevalvet, peab Finantsinspektsioon, kui ta oleks vastavalt käesoleva seaduse §-le 189 ise koordinaator, hindama kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse teostatava järelevalve samaväärsust käesolevas jaos kehtestatud nõuetele vastava järelevalvega finantskonglomeraadi tasandil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud samaväärsuse hindamisel lähtub Finantsinspektsioon Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomitee juhistest ning teeb otsuse samaväärsuse kohta pärast konsulteerimist teiste asjasse puutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega.

(3) Kui Finantsinspektsioon ei ole koordinaator ning tema seisukoht kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse teostatava järelevalve samaväärsuse kohta erineb koordinaatori poolt vastuvõetud otsusest, on tal õigus pöörduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artikli 19, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 19 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), artikli 19 kohaselt asjaomase Euroopa järelevalveasutuse poole.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsuse kohaselt ei ole kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse teostatav järelevalve samaväärne käesolevas jaos kehtestatud nõuetele vastava järelevalvega finantskonglomeraadi tasandil, teostab nimetatud kindlustusandja, krediidiasutuse ja investeerimisühingu tegevuse üle finantskonglomeraadi tasandil järelevalvet Finantsinspektsioon. Kui Finantsinspektsioon ei ole koordinaator, teostab finantskonglomeraadi tasandil järelevalvet vastavalt käesoleva seaduse §-le 189 määratud koordinaator.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu ei ole rakendatav, on Finantsinspektsioonil kui koordinaatoril kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega õigus kasutada muid järelevalve mooduseid, mis tagavad finantskonglomeraati kuuluva kindlustusandja, krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse üle finantskonglomeraadi tasandil järelevalve eesmärkidele vastava järelevalve ning nõuda eelkõige segafinantsvaldusettevõtja asutamist lepinguriigis.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt kasutatavast järelevalve moodusest teavitab Finantsinspektsioon teisi asjasse puutuvaid finantsjärelevalve asutusi ja Euroopa Komisjoni.”;

15) paragrahvi 198 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib Finantsinspektsioon finantskonglomeraati kuuluva Eesti kindlustusandja, krediidiasutuse või investeerimisühinguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet vahetada ka Eesti Panga, Rahandusministeeriumi, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomitee, Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate keskpankade ja Euroopa Keskpangaga.”

§ 4. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses (RT I, 24.03.2011, 14) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolev seadus sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra eesmärgiga pakkuda isikule pensionieas täiendavat sissetulekut lisaks riiklikule pensionikindlustusele.”;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) vabatahtlik pensionifond, sealhulgas tööandja pensionifond.”;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tööandja pensionifond on vabatahtlik pensionifond, kuhu võib oma töötajate, avalike teenistujate, sealhulgas avaliku teenistuse seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud isikute ja lõikes 3 nimetatud teenistujate (edaspidi teenistujad), ning tulumaksuseaduse § 9 tähenduses oma juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemakseid teha üksnes selle pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja.”;

4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tööandja pensionifondi nimetuses tuleb kasutada sõnu „tööandja pensionifond”.”;

5) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sellise isiku, asutuse või ühenduse, mis ei ole pensionifond, välja arvatud pensionifondi valitseva fondivalitseja, nimes või nimetuses ei või olla sõna „pensionifond” ega teisi sellega sarnase tähendusega eksitavaid sõnu või lühendeid eesti või muus keeles.”;

6) paragrahvi 53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Täiendava kogumispensioni saamiseks omandab isik vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmib kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu.”;

7) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Isiku eest võib vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks teha sissemakseid ja tasuda täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakseid tema tööandja.”;

8) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sissemaksete tegemisel vabatahtlikku pensionifondi omandab isik oma sissemakse, samuti tema eest tööandja poolt tehtud sissemakse suurusele vastava arvu vabatahtliku pensionifondi valitseja poolt väljalastavaid osakuid.”;

9) paragrahvi 541 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Pensionifondivalitseja ei pea hindama vabatahtliku pensionifondi osakute sobivust, kui vabatahtliku pensionifondi valib ning sissemakseid sellesse pensionifondi hakkab isiku eest tegema üksnes tema tööandja.”;

10) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Vabatahtliku pensionifondi osakuid saab vahetada üksnes sellise tööandja pensionifondi osakute vastu, mille tingimuste kohaselt on osakuomaniku tööandja sellesse pensionifondi sissemakseid tegev tööandja.”;

11) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata tööandja pensionifondi suhtes, välja arvatud juhul, kui tööandja pensionifondi osakuomanik ei ole enam sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja töötaja, teenistuja ega tema juhtimis- ja kontrollorgani liige.”;

12) paragrahvi 60 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „tehakse väljamakseid” sõnadega „tehakse osakuomanikule väljamakseid”;

13) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kindlustusvõtja eest võib kindlustusmakseid tasuda tema tööandja.”;

14) paragrahvi 63 lõike 51 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kasutada ülesöeldud lepingu kogu tagastusväärtust või osa tagastusväärtusest kindlustusvõtja teise lepingu või uue sõlmitud lepingu kindlustusmakse tasumiseks;”;

15) paragrahvi 63 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(52) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud summasid kindlustusvõtjale välja ei maksta ja ülesöeldud lepingu kindlustusandja kannab vastavalt lepingu kogu tagastusväärtuse või osa tagastusväärtusest lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast lepingu ülesütlemise avalduse saamist, kindlustusvõtja sõlmitud teise lepingu kindlustusmaksena selle lepingu sõlminud kindlustusandjale või kooskõlastatult kindlustusvõtja valitud vabatahtliku pensionifondi fondivalitsejaga kindlustusvõtja sissemaksena vabatahtlikku pensionifondi.”;

16) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10–21).”

§ 5. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses (RT I, 13.12.2011, 5) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 66 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ühinemiskava sisaldab ühinemise ajagraafikut, ühinemise raames planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning krediidiasutuste ühinemisjärgset struktuuri.”;

2) paragrahvi 67 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude asendussuhte määramisel, ning annab oma arvamuse käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 nimetatud valdkondade kohta ja selle kohta, kas ühendava või asutatava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse nõuetele.”;

3) paragrahvi 701 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Krediidiasutuse jagunemislepingu ja -aruande kontrollimisel koostab audiitor aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude asendussuhte määramisel, ning annab oma arvamuse käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 nimetatud valdkondade kohta ja selle kohta, kas omandava või asutatava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse nõuetele.”;

4) paragrahvi 79 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõue;”;

5) paragrahvi 79 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) ülekanderiski kapitalinõue;”;

6) paragrahvi 79 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Pangaportfelli krediidiriski, kauplemisportfelli positsiooniriski, vastaspoole krediidiriski, ülekanderiski, valuutariski, kaubariski, operatsiooniriski ning riskikontsentratsiooni piirmäärasid ületavate riskipositsioonide kapitalinõuete arvutamise nõuded ja metoodika ning omavahendite arvutamise korra kehtestab Eesti Pank.”;

7) paragrahvi 88 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 51, 8, 9 ja 10 sätestatud krediidiasutuste õigused ja kohustused on ka käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud krediidiasutuse juhil, töötajal ja muul isikul.”;

8) paragrahvi 88 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladust Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas väärteomenetluste läbiviimiseks.”;

9) paragrahvi 97 lõiget 31 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Enne ühise hinnangu andmist konsulteeritakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega.”;

10) paragrahvi 97 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(33) Käesoleva paragrahvi lõike 32 kohaselt kasutatavast moodusest teavitab Finantsinspektsioon teisi asjassepuutuvaid finantsjärelevalve asutusi, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Komisjoni.”;

11) paragrahvi 972 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõike 6 või 8 alusel meetme rakendamise viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja asjassepuutuvale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.”;

12) paragrahvi 973 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Finantsinspektsioon teavitab asjaomast menetlusosalist Finantsinspektsiooni seaduse § 46 lõikes 8 või § 461 lõike 1 punktis 3 sätestatud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega sõlmitud kokkulepetest järelevalveülesannete üleandmise kohta, sealhulgas sellise üleandmise täpsetest tingimustest, pärast Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuselt või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuselt arvamuse saamist.”;

13) paragrahvi 1412 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) 2009., 2011. ja 2012. aasta jooksul vähemalt 80 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele vastavalt.”;

14) paragrahvi 1412 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) 2009., 2011. ja 2012. aasta jooksul vähemalt 80 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele vastavalt.”

§ 6. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses (RT I, 28.12.2011, 63) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakse tasumiseks on kasutatud ülesöeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse § 63 lõike 52 kohaselt, arvestatakse viieaastast tähtaega nimetatud lepingutest varasema sõlmimisest arvates. Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud kogumispensionide seaduse § 64 kohaselt vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest, arvestatakse viieaastast tähtaega kindlustusvõtja poolt vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest arvates, kui see toimus lepingu sõlmimisest varem.”;

2) paragrahvi 21 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest tehtavad väljamaksed;”;

3) paragrahvi 21 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on omandatud ülesöeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtuse eest kogumispensionide seaduse § 63 lõike 52 kohaselt, arvestatakse viieaastast tähtaega ülesöeldud lepingu sõlmimisest arvates, kui see toimus osakuomaniku poolt vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest varem.”;

4) paragrahvi 21 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „Lõikeid 2 ja 4” tekstiosaga „Lõikeid 2, 21 ja 4”;

5) paragrahvi 42 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „punktides 1 ja 2” tekstiosaga „punktis 1”;

6) paragrahvi 571 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vabatahtliku pensionifondi valitseja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni tema valitsetava vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks kalendriaastal makstud summade kohta. Deklaratsioonis ei näidata summasid, mille eest pensionifondi osakud soetati osakute vahetamise käigus, ega kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 nimetatud sissemakset.”;

7) paragrahvi 61 lõiked 13 ja 131 tunnistatakse kehtetuks;

8) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ hoiuseintresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38–48), muudetud nõukogu direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136);
nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 49–54), muudetud nõukogu direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136);
nõukogu direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34–46);
nõukogu direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8–16).”

§ 7. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses (RT I, 22.12.2011, 48) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui avalikult pakutavate väärtpaberite emitendi vastuvõtjalepinguriik on Eesti, tuleb enne prospekti avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja inspektsiooni sellest emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kaudu teavitada, lisades järgmised dokumendid:”;

2) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Inspektsioonil on õigus nõuda lisateavet käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud prospekti kohta emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt.”;

3) paragrahvi 191 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Inspektsioon võib vajaduse korral ning kokkuleppel teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega teha otsuse prospekti registreerimine või kinnitamine talle üle anda, teavitades eelnevalt sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.”;

4) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust prospekti ja selle lisa registreerimisest samal ajal, kui sellest teavitatakse taotluse esitajat, ning ühtlasi esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele prospekti ja selle lisa ärakirja.”;

5) paragrahvi 391 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Emitendil, kelle päritolulepinguriik on Eesti, on õigus väärtpabereid avalikult pakkuda kõigis vastuvõtjalepinguriikides inspektsioonis registreeritud prospekti ja prospekti lisade alusel tingimusel, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust on sellest teavitatud.”;

6) paragrahvi 391 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust prospekti registreerimisest samal ajal, kui ta teavitab sellest vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.”;

7) paragrahvi 889 lõike 5 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Inspektsioon avaldab selle teabe oma veebilehel ja edastab teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.”;

8) paragrahvi 136 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Inspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud korraldaja poolt kauplemise peatamisest või lõpetamisest, lõikes 5 nimetatud peatamise või lõpetamise ettekirjutusest või korraldusest ja lõikes 6 nimetatud inspektsiooni nõudest lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ning avaldab vastava teabe oma veebilehel.”;

9) paragrahvi 1849 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Inspektsioon teavitab käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud vabastuse andmise otsusest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.”;

10) paragrahvi 2301 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ühise hinnangu andmisel konsulteeritakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega.”;

11) paragrahvi 2301 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt kasutatavast moodusest teavitab inspektsioon teisi asjassepuutuvaid väärtpaberiturujärelevalve asutusi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.”;

12) paragrahvi 2361 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõike 6 või 8 alusel rakendatud meetme viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ning välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.”;

13) paragrahvi 2364 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui emitent, kelle väärtpabereid Eestis avalikkusele pakutakse või kelle väärtpaberitega reguleeritud turul kaubeldakse ja kelle vastuvõtjalepinguriik on Eesti, rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid, teavitab inspektsioon sellest emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. Teavitada tuleb ka juhul, kui avalikkusele pakkumise eest vastutav finantseerimisasutus või muu isik rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid.”;

14) paragrahvi 2364 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt kasutusele võetud abinõud ei ole piisavad, võib inspektsioon investorite kaitseks oma ettekirjutusega võtta kasutusele käesolevas seaduses sätestatud meetmed rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega emitendi väärtpaberite avaliku pakkumise või nendega reguleeritud turul kauplemise, teavitades sellest eelnevalt emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.”;

15) paragrahvi 2364 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel rakendatud meetmed viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.”;

16) paragrahvi 237 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Inspektsioon avaldab oma veebilehel avaliku pakkumise prospektide, kauplemisprospektide ja noteerimisprospektide registreerimise tunnistuste nimekirja ning nende lisade registreerimist käsitlevate tunnistuste nimekirja, olemasolu korral ka elektroonilise viite nimetatud dokumentidele, mis on avaldatud emitendi või reguleeritud turu veebilehel. Avaldatud nimekirja ajakohastatakse ja igat sissekannet hoitakse veebilehel vähemalt 12 kuud.”

§ 8. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

 (2) Käesoleva seaduse § 6 punktid 1–4 ja 7 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees