Teksti suurus:

Riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2013
Avaldamismärge:RT I, 29.03.2012, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.03.2012 otsus nr 72

Riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 14.03.2012

§ 1. Riigikontrolli seaduse muutmine

Riigikontrolli seaduses (RT I, 22.09.2011, 5) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 27 lõiked 2–7 ja § 35 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-dega 541–547 järgmises sõnastuses:

§ 541. Õigus riigikontrolöri ametipensionile

Õigus riigikontrolöri ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul, kes on:
1) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud riigikontrolörina vähemalt viis aastat;
2) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis riigikontrolörina ja kes töötab sellel ametikohal vähemalt viis aastat.

§ 542. Õigus riigikontrolöri ülalpeetava toitjakaotuspensionile

Õigus toitjakaotuspensionile on riigikontrolöri ülalpidamisel olnud töövõimetul pereliikmel 2013. aasta 1. jaanuaril ametis oleva riigikontrolöri surma korral ametis oleku ajal.

§ 543. Õigus Riigikontrolli peakontrolöri ametipensionile

Õigus Riigikontrolli peakontrolöri ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul, kes on:
1) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud vähemalt 15 aastat Riigikontrolli peakontrolörina;
2) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud vähemalt 15 aastat riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikuna, sealhulgas vähemalt viis aastat Riigikontrolli peakontrolörina;
3) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis Riigikontrolli peakontrolörina ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt 50 protsenti käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud ametipensioni saamiseks vajalikust staažist ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub nimetatud staaž;
4) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis Riigikontrolli peakontrolörina ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt 50 protsenti mõlemast käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud ametipensioni saamiseks vajalikust staažist ning kellel pensionile jäämise ajaks täituvad nimetatud staažid;
5) 2013. aasta 1. jaanuaril riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt viieaastane Riigikontrolli peakontrolöri staaž ja vähemalt 50 protsenti 15-aastasest riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametniku staažist ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub nimetatud staaž.

§ 544. Riigikontrolöri ametipensioni suurus

Riigikontrolöri ametipensioni suurus on:
1) 50 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse, kui isik on töötanud riigikontrolöri ametikohal vähemalt viis aastat;
2) 70 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse, kui isik on töötanud riigikontrolöri ametikohal vähemalt kümme aastat.

§ 545. Riigikontrolöri ülalpeetava toitjakaotuspensioni suurus

(1) Alla kümne aasta riigikontrolörina töötanud riigikontrolöri surma korral igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule pereliikmele makstava toitjakaotuspensioni suurus on 12,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates toitjakaotuspension määratakse. Riigikontrolöri pereliikmete toitjakaotuspensionid kokku ei tohi ületada 37,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast nimetatud kuupäeval.

(2) Kümme või rohkem aastat riigikontrolörina töötanud riigikontrolöri surma korral igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule pereliikmele makstava toitjakaotuspensioni suurus on 17,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates toitjakaotuspension määratakse. Riigikontrolöri pereliikmete toitjakaotuspensionid kokku ei tohi ületada 52,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast nimetatud kuupäeval.

§ 546. Riigikontrolli peakontrolöri ametipensioni suurus

Riigikontrolli peakontrolöri ametipensioni suurus on 60 protsenti Riigikontrolli peakontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse.

§ 547. Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni määramine ning maksmine

(1) Ametipension ja toitjakaotuspension määratakse ning neid makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2) Ametipension ja toitjakaotuspension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.

(3) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatava vanaduspensioni või toitjakaotuspensioni, makstakse riigieelarvest Riigikontrolli eelarve kaudu.

(4) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni saamise ajal ei ole isikul õigust saada teisi riiklikke pensione. Ametipensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 57 alusel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul.

(5) Ametipensioni ei maksta riigikontrolöri ja Riigikontrolli peakontrolöri töötamisel sellele ametipensionile õigust andval ametikohal või Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehe või liikmena, kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina või Eesti Panga presidendina.

(6) Ametipensioni ei maksta riigikontrolöri ametist tagandamisel või Riigikontrolli peakontrolöri ametikohalt vabastamisel ametikohale mittevastavuse tõttu avaliku teenistuse seaduse § 117 lõike 1 punktides 1, 3, 4 ja 6 sätestatud juhtudel, distsiplinaarsüüteo eest või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu.

(7) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse ametipensionile.

(8) Kui isikule maksti käesolevas seaduses sätestatud ametipensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Ametipensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.

(9) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teavitama Sotsiaalkindlustusametit asjaolust, mille tõttu kaob isikul õigus ametipensionile.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus pärast 2009. aasta 10. märtsi.”;

3) paragrahvi 55 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „suuruses” lauseosaga „, välja arvatud pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga ja pensioni ümberarvutamise osas”;

4) paragrahvi 55 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „suuruses” lauseosaga „, välja arvatud pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga ja pensioni ümberarvutamise osas,”;

5) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Riigikontrolli ametniku pension arvutatakse tema viimase Riigikontrolli ametikoha ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse.

(4) Riigikontrolli ametniku pension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.

(5) Riigikontrolli ametniku pension makstakse riigieelarvest Riigikontrolli eelarve kaudu.”

§ 2. Õiguskantsleri seaduse muutmine

Õiguskantsleri seaduses (RT I, 08.07.2011, 61) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõiked 2–5 ning § 41 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-dega 431–437 järgmises sõnastuses:

§ 431. Õigus õiguskantsleri ametipensionile

Õigus õiguskantsleri ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul, kes on:
1) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud õiguskantslerina vähemalt viis aastat;
2) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis õiguskantslerina ja kes töötab sellel ametikohal vähemalt viis aastat.

§ 432. Õigus õiguskantsleri ülalpeetava toitjakaotuspensionile

Õigus toitjakaotuspensionile on õiguskantsleri ülalpidamisel olnud töövõimetul pereliikmel 2013. aasta 1. jaanuaril ametis oleva õiguskantsleri surma korral ametis oleku ajal.

§ 433. Õigus õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensionile

Õigus õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul, kes on:
1) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud vähemalt 20 aastat õiguskantsleri asetäitjana-nõunikuna, kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina, kõrgkooli õppejõuna või avalikus teenistuses, sealhulgas vähemalt viis aastat õiguskantsleri asetäitjana-nõunikuna;
2) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis õiguskantsleri asetäitjana-nõunikuna ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt 50 protsenti mõlemast käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud ametipensioni saamiseks vajalikust staažist ning kellel pensionile jäämise ajaks täituvad nimetatud staažid;
3) 2013. aasta 1. jaanuaril kohtunik, notar, vandeadvokaat, kõrgkooli õppejõud või avalikus teenistuses ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt viieaastane õiguskantsleri asetäitja-nõuniku staaž ja vähemalt 50 protsenti 20-aastasest staažist õiguskantsleri asetäitjana-nõunikuna, kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina, kõrgkooli õppejõuna või avalikus teenistuses ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub nimetatud staaž.

§ 434. Õiguskantsleri ametipensioni suurus

Õiguskantsleri ametipensioni suurus on 70 protsenti õiguskantsleri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse.

§ 435. Õiguskantsleri ülalpeetava toitjakaotuspensioni suurus

Õiguskantsleri surma korral igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule pereliikmele makstava toitjakaotuspensioni suurus on 17,5 protsenti õiguskantsleri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates toitjakaotuspension määratakse. Õiguskantsleri pereliikmete toitjakaotuspensionid kokku ei tohi ületada 52,5 protsenti õiguskantsleri ametipalgast nimetatud kuupäeval.

§ 436. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni suurus

Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni suurus on 65 protsenti õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse.

§ 437. Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni määramine ning maksmine

(1) Ametipension ja toitjakaotuspension määratakse ning neid makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2) Ametipension ja toitjakaotuspension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.

(3) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatava vanaduspensioni või toitjakaotuspensioni, makstakse riigieelarvest Õiguskantsleri Kantselei eelarve kaudu.

(4) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni saamise ajal ei ole isikul õigust saada teisi riiklikke pensione. Ametipensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 57 alusel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul.

(5) Ametipensioni ei maksta õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku töötamisel sellele ametipensionile õigust andval ametikohal või Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehe või liikmena, kaitseväe juhatajana, riigikontrolörina või Eesti Panga presidendina.

(6) Ametipensioni ei maksta õiguskantsleri ametist tagandamisel või õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametikohalt vabastamisel ametikohale mittevastavuse tõttu avaliku teenistuse seaduse § 117 lõike 1 punktides 1, 3, 4 ja 6 sätestatud juhtudel, distsiplinaarsüüteo eest või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu.

(7) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse ametipensionile.

(8) Kui isikule maksti käesolevas seaduses sätestatud ametipensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud ametipensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.

(9) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teavitama Sotsiaalkindlustusametit asjaolust, mille tõttu kaob isikul õigus õiguskantsleri või õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensionile.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus pärast 2009. aasta 10. märtsi.”

§ 3. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees