Teksti suurus:

Sadama, sadamarajatise ning laeva turvateabe edastamise ja vastuvõtmise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 29.03.2016, 3

Sadama, sadamarajatise ning laeva turvateabe edastamise ja vastuvõtmise kord1

Vastu võetud 24.03.2016 nr 39

Määrus kehtestatakse sadamaseaduse § 23 lõike 3 ja meresõiduohutuse seaduse § 113 lõike 5 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega sätestatakse sadama, sadamarajatise ning laeva turvateabe edastamise ja vastuvõtmisega seotud asutuste ja isikute teavitamise kord.

 (2) Turvateabena käsitatakse sadama, sadamarajatise ning Eesti riigilippu kandva laeva turvataseme kehtestamisega, laeva turvahäirega ja toimunud turvaintsidendiga seonduvat teavet ning teavet meetmete kohta, mida sadamas, sadamarajatisel või laeval tuleb võtta nende kaitsmiseks võimaliku rünnaku eest.

§ 2. Ööpäevaringsed kontaktpunktid turvateabe edastamisel

 (1) Ööpäevaringne kontaktpunkt, kuhu sadamad, sadamarajatised ning Eesti merealal sõitvad laevad saavad pöörduda turvateabe edastamiseks või vastuvõtmiseks, on Veeteede Amet.

 (2) Ööpäevaringne kontaktpunkt laevade turvahäire vastuvõtmisel on Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 3. Kehtivast turvatasemest teavitamine

 (1) Siseministeerium teavitab viivitamata Veeteede Ametit, Politsei- ja Piirivalveametit, Kaitsepolitseiametit, Kaitseministeeriumi, Kaitseväge, Maksu- ja Tolliametit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Välisministeeriumi sadama ja sadamarajatise ning Eesti riigilippu kandva laeva turvataseme kehtestamisest või kehtestatud turvataseme muutmisest.

 (2) Veeteede Amet teavitab kehtivast sadama ja sadamarajatise turvatasemest viivitamata sadama ja sadamarajatise turvaülemat ning Eesti riigilippu kandva laeva turvatasemest reederi turvaülemat.

 (3) Sadama või sadamarajatise turvaülem teavitab kehtivast sadama või sadamarajatise turvatasemest viivitamata sadamas viibivaid ja sadamasse suunduvaid laevu.

 (4) Reederi turvaülem teavitab kehtivast laeva turvatasemest viivitamata oma Eesti riigilippu kandvat laeva.

§ 4. Laeva turvahäirest teavitamine

 (1) Laevalt edastatud turvahäire võtab vastu Politsei- ja Piirivalveamet, kes teavitab nimetatud turvahäire vastuvõtmisest viivitamata Veeteede Ametit.

 (2) Kui turvahäire edastati Eesti riigilippu kandvalt laevalt, teavitab Veeteede Amet laeva turvahäire vastuvõtmisest viivitamata vastava laeva reederi turvaülemat, kes kontrollib turvahäire õigsust. Reederi turvaülem teavitab turvahäire õigsusest Veeteede Ametit. Kui reederi turvaülemal ei ole võimalik Eesti riigilippu kandva laevaga mõistliku aja jooksul ühendust saada, käsitatakse turvahäiret õigena ning reederi turvaülem esitab teabe selle kohta Veeteede Ametile.

 (3) Saades kinnituse Eesti riigilippu kandva laeva turvahäire õigsuse kohta, teavitab Veeteede Amet turvahäirest viivitamata Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveametit, Kaitsepolitseiametit ning Kaitseväge.

 (4) Saades kinnituse Eesti riigilippu kandva laeva, mis ei viibi Eesti merealal, turvahäire õigsuse kohta, teavitab Veeteede Amet turvahäire vastuvõtmisest peale lõikes 3 nimetatud asutuste viivitamata Välisministeeriumi ning välisriiki või -riike, mille vahetus läheduses turvahäire edastanud laev asub.

 (5) Saades Politsei- ja Piirivalveametilt teabe välisriigi lippu kandva laeva turvahäire vastuvõtmise kohta, teavitab Veeteede Amet turvahäire vastuvõtmisest viivitamata laeva lipuriigi kontaktpunkti, ning saades kinnituse laeva turvahäire õigsuse kohta, lõigetes 3 ja 4 nimetatud asutusi.

§ 5. Erakorralise turvateabe edastamine

 (1) Kui on tuvastatud oht, et Eesti merealal viibivat laeva rünnatakse, teavitab Siseministeerium Veeteede Ametit ning Kaitseväge Eesti riigilippu kandva laeva ning vajaduse korral vastava Eesti sadama ja sadamarajatise kehtivast turvatasemest ning turvameetmetest, mida laeval, sadamas ja sadamarajatisel tuleks võtta nende kaitsmiseks võimaliku rünnaku eest, samuti turvameetmetest, mida Eesti oma territooriumil selles olukorras võtab.

 (2) Kui on tuvastatud oht, et Eesti riigilippu kandvat sellist laeva rünnatakse, mis ei viibi Eesti merealal, teavitab Siseministeerium Veeteede Ametit laeva kehtivast turvatasemest ning turvameetmetest, mida laeval tuleks võtta enda kaitseks võimaliku rünnaku eest.

 (3) Veeteede Amet edastab lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe viivitamata Eesti riigilippu kandva laeva reederi turvaülemale, laeva lipuriigi kontaktpunktile, kui tegemist on välisriigi lippu kandva laevaga, ning vajaduse ja võimaluse korral vastava sadama ja sadamarajatise turvaülemale.

 (4) Kui lõikes 1 või 2 nimetatud oht, et Eesti riigilippu kandvat laeva rünnatakse, on tuvastatud muul viisil kui laeva turvahäire alusel, edastab reederi turvaülem viivitamata teabe laevale.

§ 6. Turvaintsidendist teavitamine

 (1) Veeteede Amet annab sadama ja sadamarajatise turvaülemale ja Eesti riigilippu kandva laeva reederi turvaülemale juhiseid turvateabe äratundmiseks ja turvaintsidentidest teavitamiseks.

 (2) Turvaintsidendi toimumise korral teavitab sadama, sadamarajatise ning Eesti riigilippu kandva laeva reederi turvaülem sellest viivitamata Veeteede Ametit.

 (3) Veeteede Amet edastab lõikes 2 nimetatud teabe viivitamata Siseministeeriumile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitseväele.

§ 7. Teabe edastamine ja vastuvõtmine

 (1) Paragrahvides 2–6 nimetatud turvateabe vastuvõtja saadab teabe edastajale enda kontaktandmed, mille kaudu on võimalik teavet ööpäev läbi vastu võtta, ning teavitab kontaktandmete muutumise korral viivitamata asjassepuutuvaid isikuid.

 (2) Turvateabe vastuvõtja teavitab teabe edastajat teabe kättesaamisest viivitamata.

§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2012. a määrus nr 1 „Sadama ja sadamarajatise turvaalase teabe edastamise ja vastuvõtmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 28–39), muudetud määrusega (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.3.2009, lk 109–154).

Margus Tsahkna
Sotsiaalkaitseminister peaministri ülesannetes

Urmas Kruuse
Maaeluminister majandus- ja taristuministri ülesannetes

Margus Sarapuu
Riigikantselei strateegiadirektor riigisekretäri ülesannetes

/otsingu_soovitused.json