Teksti suurus:

Innovatsiooni edendavate hangete toetamise tingimused

Väljaandja:Ettevõtlusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:11.07.2019
Avaldamismärge:RT I, 29.03.2016, 11

Innovatsiooni edendavate hangete toetamise tingimused

Vastu võetud 28.03.2016 nr 28

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 5 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks” (edaspidi meede) tegevuse „Nõudluspoole poliitikad (riik innovaatiliste lahenduste tellijana)” eesmärkide elluviimiseks.

  (2) Määrus on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja arengukavas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020” nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” eesmärgi „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist” saavutamisele.

  (3) Käesolevat määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

  (4) Käesolevat määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel ning Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemuse võimaldamise kaudu suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu.

  (2) Toetuse andmise alameesmärgid on:
  1) arendada avaliku sektori hankijate võimekust ja valmisolekut hankida innovaatilisi lahendusi;
  2) arendada pakkujate võimekust ja valmisolekut pakkuda innovaatilisi lahendusi.

  (3) Projekt panustab meetme järgmiste tulemuste saavutamisse:
  1) erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu, mida arvestatakse protsendina sisemajanduse kogutoodangust, suurenemine;
  2) müügitulu kasv uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest.

  (4) Määruse rakendamise tulemusel suureneb:
  1) innovatsiooni toetavate hangete arv Eestis;
  2) innovaatilisi lahendusi pakkunud ettevõtjate arv.

§ 3.   Rakendusasutus ja rakendusüksus

  (1) Rakendusasutus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõikele 3 Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Rakendusüksus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõikele 3 Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.   Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) avaliku sektori hange (edaspidi hange) – riigihangete seaduses sätestatud hankija korraldatav hange;
  2) avaliku sektori hankija (edaspidi hankija) – hankija riigihangete seaduse tähenduses;
  3) e-teenindus – portaal rakendusüksuse veebilehel, mille kaudu saab taotleja esitada rakendusüksusele nõutud dokumente ja mille kasutamiseks sõlmib taotleja lepingu;
  4) innovatsioon – uue või oluliselt uuendatud toote, teenuse või lahenduse väljatöötamine või kasutuselevõtmine, kusjuures nimetatud toode, teenus või lahendus peab olema lõpptarbija, hankija või turu jaoks uus või märkimisväärselt täiustatud;
  5) innovatsiooni toetav hange – innovaatilise toote, teenuse või lahenduse ostmine hankega;
  6) nutika spetsialiseerumise kasvualad – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine horisontaalselt teiste sektorite kaudu, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine;
  7) pakkuja – projektiga kavandatavas hankes pakkumuse esitav või esitanud ettevõtja;
  8) rakendusuuring – rakendusuuring Euroopa Komisjoni teatise teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29) (edaspidi TAI raamistik) tähenduses;
  9) teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA tegevus) – rakendusuuring, tootearendus ja neid ettevalmistav teostatavusuuring;
  10) teostatavusuuring – teostatavusuuring TAI raamistiku tähenduses;
  11) tootearendus – tootearendus TAI raamistiku tähenduses;
  12) turutingimused – turutingimused TAI raamistiku tähenduses;
  13) turuanalüüs – projekti valdkonnas piiritletud turu analüüs eesmärgiga saada igakülgne teadmine projektis kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks vajalikest lahendustest. Turuanalüüsi korraldus ja selle tulemuste kasutamine juhindub objektiivsuse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerivuse põhimõtetest;
  14) turudialoog – osa turuanalüüsist või seda toetav tegevus eesmärgiga saada igakülgne teadmine võimalikest pakkujatest ning nende võimekusest ja valmisolekust pakkuda lahendusi projektis kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks ning informeerida võimalikke pakkujaid projekti eesmärgist ning selle saavutamisega seotud kriteeriumitest ja muudest asjakohastest aspektidest.

§ 5.   Riigiabi tingimused ja intellektuaalomandi õiguste jaotamise põhimõtted

  (1) Kui käesoleva määruse §-s 7 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel VTA määrusest ning kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (2) Käesoleva määruse alusel ei anta ettevõtjale, kes osutab taotlejale teenust, riigiabi, kui:
  1) toetuse abil korraldatava hanke läbiviimisel järgitakse riigihangete seadust ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 094 28.03.2014, lk 65–242) (edaspidi riigihanke direktiiv) sätestatut;
  2) toetuse abil korraldatava teadus- ja arendusteenuse hanke läbiviimisel lähtutakse TAI raamistiku punktides 32 ja 33 sätestatust.

  (3) Taotleja kirjeldab taotluses projekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamist ja jaotamist. Taotluses kirjeldatut peab taotleja järgima innovatsiooni toetava hanke korraldamisel ning hankedokumentide ja hankelepingu koostamisel.

  (4) Projekti tulemusel tekkivate intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine sätestatakse hankelepingus taotleja ja pakkuja vahel turutingimustel selliselt, et intellektuaalomandi varalised õigused jäävad pakkujale ning taotlejal on õigus intellektuaalomandi õiguste objektiks olevat lahendust kogu õiguste kehtivusaja jooksul piiranguta ning tasuta igal moel kasutada, muuta ja täiendada.

§ 6.   Vaide esitamine

  (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. Esitatud vaide lahendab rakendusasutus.

  (2) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

  (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus edastatakse vaide esitajale tema nõusolekul elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 7.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad käesoleva määruse § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud tulemuste saavutamisse.

  (2) Toetust antakse järgmistele innovatsiooni toetava hanke korraldamiseks vajalikele tugiteenustele:
  1) valdkonna-, tehnoloogia-, ja intellektuaalomandispetsiifilise ning õigusalase nõustamise tellimine, turuanalüüsi korraldamine, projektis kavandatava hanke planeerimise ja korraldamise võimekusega seotud teenuste tellimine ning ekspertide kaasamine;
  2) projekti korraldamiseks ja juhtimiseks vajaliku personali kaasamine.

  (3) Toetust antakse innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, mis võib sisaldada ka ideekavandi, teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimist.

§ 8.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste täitmiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (2) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (3) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste ning käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud tugiteenusteks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
  1) hanke ettevalmistamiseks ja korraldamiseks vajalikud valdkonna-, tehnoloogia- või intellektuaalomandispetsiifilise, õigusalase või projektijuhtimisalase nõustamisteenuse kulud ja eksperdi tasu;
  2) uuringu, analüüsi ja hindamise kulud;
  3) seminari ja töötoa kulud;
  4) projekti täitmisega otseselt seotud personali kulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1, 4 ja 5;
  5) projekti tulemusest teavitamise ja selle levitamise kulud.

  (4) Abikõlblikud on vastavalt käesoleva määruse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste ning käesoleva määruse § 7 lõikes 3 nimetatud tegevusteks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
  1) auhinna või osalemistasu kulud;
  2) TA tegevuse kulud;
  3) materjali, tarviku, töövahendi, varustuse ja samalaadse toote kulud ulatuses, mil seda kasutatakse üksnes projektiga seotud tegevuse täitmiseks;
  4) turutingimustel omandatud või litsentsilepingu alusel kasutatava intellektuaalomandi kulud, mis on tehtud innovaatilise toote, teenuse või lahenduse väljatöötamiseks;
  5) innovaatilise toote, teenuse või lahenduse kulud.

  (5) Ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikud kulud ei ole abikõlblikud.

§ 9.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja lõppeb ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 1. veebruar 2016. a kuni 31. august 2023. a.

  (3) Enne taotluse esitamise kuupäeva, kuid projekti abikõlblikkuse perioodil tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud. Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud käesoleva määruse § 7 lõikes 3 nimetatud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste täitmiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

  (4) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud.

  (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist abikõlblikkuse perioodi jooksul, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatu asjaolu ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist saab taotleda ühe korra ning maksimaalselt kuue kuu võrra.

  (6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus rahuldatakse, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

  (7) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale lõppmakse välja maksnud.

§ 10.   Toetuse piirsumma ja -määr

  (1) Toetuse maksimaalne summa ühe taotluse kohta on 500 000 eurot.

  (2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 50 protsenti.

  (3) Kui käesoleva määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, tuleb lähtuda VTA määrusest, mille kohaselt on toetuse maksimaalne summa 200 000 eurot tingimusel, et vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega ja käesolevas lõikes nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei ületa jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku 200 000 eurot.

  (4) Käesoleva määruse § 8 lõikes 4 nimetatud kulude osakaal peab olema minimaalselt 75 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

  (5) Omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 11.   Osalemisteatise esitamine ja eelnõustamine

  (1) Enne taotluse esitamist esitab taotleja rakendusüksusele osalemisteatise, milles esitatud teavet kasutab rakendusüksus ekspertide leidmiseks taotluse hindamisel ning turuanalüüsi või turudialoogi teostamise vajaduse ja määra üle otsustamisel. Osalemisteatiste vastuvõtmise tähtajast annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

  (2) Osalemisteatises kirjeldatakse planeeritava projekti aluseks oleva hanke eesmärki, tehnoloogilist vajadust ning turul pakutavaid võimalusi või turu võimekust kirjeldatud vajadust rahuldada.

  (3) Osalemisteatis esitatakse rakendusüksuse kinnitatud andmekoosseisus, mis tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel.

  (4) Osalemisteatise esitamise järgselt osaleb taotleja rakendusüksuse eelnõustamisel. Rakendusüksus annab eelnõustamisel soovitusi taotleja kavandatavale projektile ning planeeritavate tegevuste teostatavusele, lähtudes taotleja kavandatavate tegevuste vastavusest toetuse andmise eesmärgile ja käesoleva määruse tingimustele. Eelnõustamisel antud seisukoht ei ole rakendusüksusele hilisemas menetluses siduv. Eelnõustamine peab olema läbitud hiljemalt kaks tööpäeva enne taotluse esitamise tähtpäeva.

§ 12.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetust taotletakse voorudena.

  (2) Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ning taotluste vastuvõtmise tähtajast annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

  (3) Taotlus esitatakse rakendusüksuse kinnitatud andmekoosseisus ja rakendusüksuse määratud taotlusvooru tähtpäevaks.

  (4) Toetuse taotlemise eeltingimus on rakendusüksusele osalemisteatise esitamine ja selle esitamise järgselt rakendusüksuse eelnõustamise läbimine.

  (5) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

§ 13.   Nõuded taotlejale

  (1) Toetust võib taotleda hankija, kes vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotleja vastab Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 sätestatud nõuetele;
  2) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseeringuks vastavalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatud piirmääradele ja tingimustele.

  (3) Juhul kui taotleja taotleb toetust, mis on käsitletav käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud abina, peab taotleja vastama VTA määruses sätestatud tingimustele.

§ 14.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule:
  1) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele;
  2) tõendama rakendusüksuse nõudmisel käesolevas määruses ettenähtud omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust või muu projekti täitmiseks vajaliku vahendi või dokumendi olemasolu;
  3) täitma teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 15.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotluses kirjeldatud projekt peab vastama käesolevas määruses sätestatud toetuse andmise eesmärkidele, olema suunatud nende saavutamisele ning panustama käesoleva määruse § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud tulemustesse.

  (2) Taotluses sisalduv projekt peab panustama nutika spetsialiseerumise kasvualade eesmärkidesse.

  (3) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
  1) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 7 nimetatud tegevuse elluviimiseks;
  2) taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud toetuse maksimaalset summat ja abikõlblike kulude osakaal on kooskõlas nimetatud paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud tingimustega;
  3) projekti eelarve sisaldab nõutaval määral omafinantseeringut;
  4) projekti juhib projektijuht.

  (4) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) taotleja ärinimi, registrikood, osaluse omaja, asukoht, esindusõigusliku isiku ja taotluses sisalduva projekti projektijuhi nimi ja kontaktandmed;
  2) projekti nimetus ning projekti algus- ja lõppkuupäev;
  3) projekti tegevus- ja ajakava;
  4) projekti eesmärk ja oodatav tulemus;
  5) projekti täitmise tingimused, nagu kulude, riskide, kasude ja tulemuste jagamist, tulemuste levitamine;
  6) taotletav toetuse summa;
  7) projekti kogumaksumus, tuues eraldi välja kavandatava hanke maksumuse ja hanke korraldamiseks vajaliku käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud tugiteenuse maksumuse;
  8) hanke korraldamise viis ja etapid;
  9) rakendusüksuse kehtestatud ja veebilehel avaldatud tingimustele vastav turuanalüüs;
  10) projekti tegevuste põhiselt määratud riigiabi liik juhul, kui projekti tegevused hõlmavad riigiabi;
  11) projektijuhi ja projekti kaasatud teiste isikute elulookirjeldused;
  12) omafinantseeringu tagamise kirjalik kinnitus;
  13) kui taotleja on ühishankijaid esindav hankija, siis kõigi ühishankijate ärinimed, registrikoodid ja asukohad;
  14) taotleja kontserni liikmete skeem, kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi;
  15) taotleja nõusolek taotluse menetlemise ja vaidemenetlusega seonduva teabe, dokumendi või otsuse kättetoimetamisega elektrooniliselt ning taotleja e-posti aadress, millele elektroonilisel kättetoimetamisel teave, dokumenti või otsus saadetakse;
  16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  17) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 16.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituse ja lisateabe küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastava taotluse hindamisest, hinnangu andmisest riigiabi reeglitega kokkusobivuse osas, taotluse täielikust, osalisest või kõrvaltingimusega rahuldamisest või taotluse rahuldamata jätmisest.

  (2) Rakendusüksus jätab taotluse vastu võtmata, kui taotlust ei esitatud tähtaegselt, ja teeb selle kohta vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikele 3 otsuse.

  (3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudus, näidates ühtlasi, milline asjaolu vajab täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet.

  (4) Vastu võetud taotluse menetlemise tähtaeg on 45 tööpäeva alates taotluse rakendusüksuses registreerimisest. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.

  (5) Kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse taotluses puudus, teavitatakse sellest viivitamatult taotlejat, näidates, milline puudus tuleb kõrvaldada, ja selleks antakse taotlejale 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb menetlemise tähtaeg.

  (6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtja jooksul puudust kõrvaldanud.

§ 17.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks ja teeb vastava otsuse juhul, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks ja teeb vastava otsuse juhul, kui see vastab käesoleva määruse §-s 15 sätestatud nõuetele.

  (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 15 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevat puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotleja ei ole esitanud osalemisteatist või osalenud eelnõustamisel;
  3) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  4) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste täitmise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli.

  (4) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 18.   Taotluse hindamise kord ja valikukriteeriumid

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Rakendusüksus moodustab taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni ja kaasab hindamisse valdkondlikke eksperte. Hindamiskomisjoni moodustamise ja selle koosseisu peab rakendusüksus eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel.

  (2) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega deklareerima erapooletust ning sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 nimetatud tingimustel ja korras taandama.

  (3) Taotlust hinnatakse rakendusüksuse kinnitatud taotluse valikumetoodika alusel. Rakendusüksus lähtub valikumetoodika koostamisel käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud valikukriteeriumidest. Valikumetoodika tehakse rakendusüksuse veebilehel kättesaadavaks hiljemalt 10 tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

  (4) Taotlust hinnatakse hindega skaalal 0–4.

  (5) Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

  (6) Hindamiskomisjon reastab taotlused koondhinnete põhjal paremusjärjestusse. Juhul kui hindamise tulemusena saavutavad taotlused võrdse tulemuse, eelistatakse projekti, millel on suurem omafinantseeringu määr. Juhul kui projektide omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse projekti, millel on kõrgem käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne.

  (7) Taotluses sisalduva projekti valikukriteeriumid ja osakaalud koondhindest on järgmised:
  1) projekti põhjendatus ning mõju hankijale (40 protsenti koondhindest), milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide täitmisse ning hankija ja tema valdkonna arengusse, projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, projekti ülesehituse loogilisust, tegevuste vastavust planeeritud eesmärgile, ajakava realistlikkust ning hankija turuteadlikkust;
  2) projekti mõju turule (30 protsenti koondhindest), milles hinnatakse projekti mõju toetuse andmise eesmärkide täitmisse, turu võimekust ja valmisolekut lahendust pakkuda ning projekti turupotentsiaali;
  3) projekti eelarve (10 protsenti koondhindest), milles hinnatakse eelarve realistlikkust ja mõistlikkust ning tegevuste kuluefektiivsust;
  4) taotleja võimekus projekti täita (20 protsenti koondhindest), milles hinnatakse taotleja oskust, pädevust ning riskijuhtimise võimekust.

  (8) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku taotluse rahuldamise kohta vastavalt hindamiskomisjoni koostatud taotluste paremusjärjestusele. Rakendusüksusel on põhjendatud juhtudel õigus esitada taotlus hindamiskomisjonile täiendavaks hindamiseks, põhjendades kirjalikult taotluse täiendava hindamise vajadust.

§ 19.   Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse.

  (2) Taotlus rahuldatakse täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

  (3) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis vastab kõikidele järgnevatele nõuetele:
  1) on käesoleva määruse § 18 lõikes 7 nimetatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;
  2) ei ole üheski käesoleva määruse § 18 lõikes 7 nimetatud valikukriteeriumidest saanud hindeks vähem kui 2,00;
  3) vastavalt käesoleva määruse § 18 lõikele 6 loodud paremusjärjestusele ei ületa taotlusvooru eelarvet.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud andmetele:
  1) projekti täitmise tingimused;
  2) toetuse väljamaksmise tingimused.

  (5) Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, milles märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

§ 20.   Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada lisaks taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatud juhtudele, kui:
  1) toetust on taotletud osaliselt tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti täitmise seisukohast olulised või põhjendatud;
  2) projekti tulemus on saavutatav ka osalise toetusega.

  (2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 53.

  (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse väljamaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise tuvastamist.

§ 21.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Lisaks taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud juhtudele on toetuse saaja kohustatud viivitamata taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist selle tegevuste muutmisel, mis on otseselt seotud või mõjutab oluliselt taotluse rahuldamise otsusega rahastatavat tegevust. Toetuse saaja ei tohi nimetatud muudatust rakendada enne rakendusüksuse vastava otsuse tegemist.

  (3) Toetuse summa suurendamiseks on toetuse saaja kohustatud taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Toetuse summat võib suurendada kuni § 10 lõikes 1 sätestatud ülemmäärani, kui see on põhjendatud ja meetme tegevuste eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist.

  (4) Kui taotluse rahuldamise otsuses soovitakse muuta taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud asjaolusid, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuse asjakohasust ja vajalikkust ning vajadusel hinnatakse muudatuse mõju projekti eesmärkide täitmisele käesoleva määruse § 18 lõikes 7 sätestatud taotluse valikukriteeriumide alusel.

  (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavat tulemust tõenäoliselt võimalik saavutada või tulemus ei vasta toetuse andmise eesmärkidele.

  (6) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu kogu projekti perioodi kohta kuni 30 protsendi ulatuses võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei suurene.

  (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti eesmärgi saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

  (8) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud asjaolu.

  (9) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

§ 22.   Otsuse kätte toimetamine

  (1) Otsus toimetatakse toetuse saajale kätte väljastusteatega tähtkirjaga posti teel või isiku nõusolekul elektrooniliselt e-posti teel või e-teeninduse kaudu.

  (2) Otsus loetakse isikule elektroonselt kätte toimetatuks, kui isiku e-posti aadressil on saadetud:
  1) digiallkirjastatud otsus või digitempliga varustatud otsuse väljavõte või
  2) teade tema suhtes tehtud otsuse resolutiivosa ja vaidlustamisviitega ning digiallkirjastatud otsus või digitempliga varustatud otsuse väljavõte on kättesaadav e-teeninduses.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 23.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele järgmised aruanded:
  1) vahearuanne;
  2) lõpparuanne.

  (2) Rakendusüksus kehtestab vahe- ja lõpparuande vormid ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel.

  (3) Toetuse saaja esitab vahearuande projekti iga aruandeperioodi kohta. Aruandeperioodi minimaalne kestus on kuus kuud.

  (4) Vahearuanne sisaldab vähemalt projekti vastava perioodi tegevuste kirjeldust ja teavet edusammudest projekti eesmärgi saavutamisel.

  (5) Lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti eesmärgi saavutamisest.

  (6) Toetuse saaja esitab esindusõigusliku isiku digiallkirjastatud vahe- ja lõpparuande rakendusüksusele e-teeninduse kaudu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel.

  (7) Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (8) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või lükkab need tagasi hiljemalt 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuses registreerimisest.

§ 24.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust ja maksab toetust vastavalt ühendmääruse §-dele 11–14 ja taotluse rahuldamise otsusele.

  (2) Maksetaotlus esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis.

  (3) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ning tingimusel, et projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja maksmist tõendavad dokumendid või nende koopiad ning rakendusüksuse nõudmisel käesoleva määruse § 23 lõike 1 punktis 1 nimetatud aruanne on esitatud ja rakendusüksuse poolt kinnitatud.

  (4) Lõppmakse suurus on vähemalt 5 protsenti projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast. Rakendusüksus teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist.

  (5) Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures.

  (6) Kuludokument on vastava majandustehingu toimumist tõendav dokument, nagu arve, saateleht, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja leping.

  (7) Rakendusüksus menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksetaotlust kuni 42 tööpäeva selle rakendusüksuses registreerimisest.

  (8) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (9) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

  (10) Rakendusüksus võib vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 3 vähendada maksetaotlusega taotletud toetuse summat finantskorrektsiooni otsuses nimetatud toetuse summa võrra.

6. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 25.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatule täitma järgmisi kohustusi:
  1) kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
  2) tagama projekti juhtimise ja selle eduka täitmise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
  3) järgima projektis kavandatava hanke korraldamisel vastavalt riigihangete seadust või TAI raamistiku punktides 32 ja 33 sätestatut ja struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid;
  4) kooskõlastama eelnevalt rakendusüksusega hankedokumentide kavandi, hankelepingu projekti või muu dokumendi, mis sisaldab tellitava teenuse või innovaatilise toote, teenuse või lahenduse kirjeldust ning mis reguleerib hankija ja pakkuja vahelist varalist suhet;
  5) esitama rakendusüksusele nõutud teavet ja aruandeid tähtaegselt.

§ 26.   Toetuse saaja õigused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitust, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud juhtudel.

§ 27.   Rakendusüksuse kohustused ja õigused

  (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
  1) edastama taotlejale või toetuse saajale tema suhtes vastuvõetud otsuse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest, lähtudes dokumendi kättetoimetamisel haldusmenetluse seadusest, kui käesolev määrus ei sätesta kättetoimetamise korda;
  2) edastama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
  3) kontrollima projekti täitmist;
  4) teostama meetme rahalise jäägi pidevat seiret ja vajadusel esitama rakendusasutusele vastava ülevaate;
  5) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme aastat alates viimasest toetuse andmisest;
  6) koostama meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitama aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastama aruande rakendusasutusele;
  7) läbi vaatama ja kinnitama projekti aruanded ning esitama need struktuuritoetuse registrisse;
  8) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
  9) koostama toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja need avalikustama;
  10) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistusest;
  11) teavitama toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  12) tegema rakendusüksuse kodulehel kättesaadavaks nutika spetsialiseerumise kasvualade määramise juhendi.

  (2) Rakendusüksusel on õigus:
  1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli;
  2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärgi, tulemuse ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduse, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  5) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti täitmine on ohustatud.

§ 28.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ja ühendmääruse §-le 23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Liisa Oviir
Ettevõtlusminister

Merike Saks
Kantsler

/otsingu_soovitused.json