Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodika
Vastu võetud 17.03.2022 nr 13
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 6 lõike 5, § 10 lõike 2 ja § 12 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse eesmärk
Määrusega kehtestatakse riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, selle esitamise kord ning põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodika.
§ 2. Arvutusmetoodika põhimõtted
Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani andmete esitamisel ning põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade väärtuse arvutamisel kasutatakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruses nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” kehtestatud arvestuspõhimõtteid.
§ 3. Finantsplaan
(1) Finantsplaan koosneb keskvalitsuse juriidilise isiku poolt Riigi Tugiteenuste Keskuse saldoandmike infosüsteemi esitatud andmetest ja nende põhjal arvutatud näitajatest.
(2) Keskvalitsuse juriidiline isik esitab saldoandmike infosüsteemi jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja eelarveaasta andmed. Jooksvale eelarveaastale eelnenud eelarveaasta tegelikud andmed leitakse saldoandmikust.
(3) Finantsplaani andmed sisestatakse saldoandmike infosüsteemi vormi „Finantsplaani andmiku vorm ja täitmise selgitused” kohaselt (lisatud).
(4) Keskvalitsuse juriidiline isik tagab finantsplaani andmete sisestamise jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja eelarveaasta kohta iga aasta 30. juuniks saldoandmike infosüsteemi.
(5) Asutajaõigusi teostav või osalust valitsev või valdkonna ministeerium kontrollib finantsplaani õigsust saldoandmike infosüsteemis riigieelarve seaduse § 12 lõikes 1 määratud tähtajaks, võtab vajaduse korral andmete esitajaga ühendust andmete parandamiseks ning muudab andmete õigsuse kinnitamiseks finantsplaani andmiku staatusesse „Korras”. Sellega loetakse andmed Rahandusministeeriumile esitatuks.
§ 4. Põhitegevuse tulem
(1) Põhitegevuse tulem leitakse põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahena.
(2) Põhitegevuse tuludes võetakse arvesse:
1) maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed – saldoandmiku kontoklass 30, eelarve konto T30;
2) kaupade ja teenuste müük – saldoandmiku kontoklass 32, eelarve konto T32;
3) saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine – saldoandmiku kontogrupp 3500, eelarve konto T3500;
4) saadud tegevustoetused – saldoandmiku kontorühm 352, eelarve konto T352;
5) kasum/kahjum varude müügist – saldoandmiku kontogrupp 3818, eelarve konto T3818;
6) võlalt arvestatud intressitulu (v.a finantstulu) – saldoandmiku kontogrupp 3823, eelarve konto T3823;
7) tulud loodusressursside kasutamisest – saldoandmiku kontogrupp 3825, eelarve konto T3825;
8) muud tulud – saldoandmiku kontorühm 388, eelarve konto T388.
(3) Põhitegevuse kuludes võetakse arvesse:
1) sotsiaaltoetused – saldoandmiku kontoklass 41, eelarve konto T41;
2) antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks – saldoandmiku kontogrupp 4500, eelarve konto T4500;
3) antud tegevustoetused – saldoandmiku kontorühm 452, eelarve konto T452;
4) tööjõukulud – saldoandmiku kontoklass 50, eelarve konto T50;
5) majandamiskulud – saldoandmiku kontoklass 55, eelarve konto T55;
6) muud tegevuskulud, v.a käibemaksukulu põhivara soetuselt – saldoandmiku kontoklass 60, v.a kontod 601000 ja 601002, eelarve konto T60;
7) käibemaksukulu tegevuskuludelt – saldoandmiku konto 601000, eelarve konto 601000.
§ 5. Netovõlakoormus
(1) Netovõlakoormus leitakse võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahena.
(2) Võlakohustustena võetakse arvesse laenukohustiste jääk. See leitakse jooksvale eelarveaastale eelnenud eelarveaasta lõpu seisuga saldoandmikust kontorühmade 208 ja 258 summana. Jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja eelarveaasta laenukohustiste jäägi leidmiseks liidetakse sellele finantsplaanis esitatud laenukohustiste muutus eelarve kontodelt F258L ja F208T.
(3) Likviidsete varade kogusummas võetakse arvesse raha ja pangakontod ning lühiajalised finantsinvesteeringud. Need leitakse jooksvale eelarveaastale eelnenud eelarveaasta lõpu seisuga saldoandmikust kontorühmade 100 ja 101 summana. Jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja eelarveaasta likviidsete varade kogusumma leidmiseks liidetakse sellele finantsplaanis esitatud raha ja pangakontode muutus eelarve kontolt M100 ning lühiajaliste finantsinvesteeringute muutus eelarve kontolt M101.
§ 6. Netovõlakoormuse suurenemise lubamine
(1) Kui finantsplaanis esitatud andmete kohaselt ületab keskvalitsuse juriidilise isiku netovõlakoormus riigieelarve seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul riigieelarve seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud piirmäära, esitab keskvalitsuse juriidiline isik asutajaõigusi teostavale, osalust valitsevale või valdkonna ministeeriumile taotluse netovõlakoormuse suurenemise lubamiseks.
(2) Lõikes 1 nimetatud taotluses peab põhjendama netovõlakoormuse suurenemise vajalikkust ning tõendama rahanduslikku jätkusuutlikkust.
(3) Asutajaõigusi teostav, osalust valitsev või valdkonna ministeerium hindab lõikes 1 nimetatud taotluse põhjendatust keskvalitsuse juriidilise isiku tegevuse eesmärkidest lähtuvalt ning põhjendatud juhul esitab selle Rahandusministeeriumile riigieelarve seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud tähtajaks.
(4) Rahandusministeerium esitab lõikes 3 nimetatud taotluse netovõlakoormuse üle 40 protsendi suurendamise lubamise otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.
§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine
Rahandusministri 1. juuli 2014. a määrus nr 24 „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika” tunnistatakse kehtetuks.
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Merike Saks
Kantsler
Lisa Finantsplaani andmiku vorm ja täitmise selgitused