Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
28.03.2022 otsus nr 86

Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 16.03.2022

§ 1.  Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis, välja arvatud § 234¹ lõikes 3, § 237⁸ lõikes 2, § 237¹⁰ lõikes 2, §-s 237²⁷ ja § 237⁶⁰ lõikes 2, asendatakse läbivalt tekstiosa „kuni 32 000 eurot” tekstiosaga „kuni 400 000 eurot”;

2) paragrahvi 10¹ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), tähenduses.”;

3) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing käesoleva seaduse tähenduses on aktsiaselts, kelle püsivaks tegevuseks on investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele või investeerimistegevus kutsetegevusena. Investeerimisühing on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tähenduses. Erandina käesoleva lõike teises lauses sätestatust ei käsitata investeerimisühingut finantseerimisasutusena käesoleva seaduse 3. osa, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 tähenduses.”;

4) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Krediidiasutuste seaduse 10¹. peatükis sätestatud mitmes riigis tegutsevate krediidiasutuste tervendamist ja 11. peatüki 3. jaos sätestatud mitmes riigis tegutsevate krediidiasutuste likvideerimist kohaldatakse ka investeerimisühingute, sealhulgas investeerimisühingute teistes lepinguriikides asuvate filiaalide suhtes. Investeerimisühingut käsitatakse krediidiasutusena krediidiasutuste seaduse 10¹. peatüki ja 11. peatüki 3. jao tähenduses.”;

5) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui investeerimisühing vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tingimustele, käsitatakse teda krediidiasutusena ning tema suhtes kohaldatakse krediidiasutuste seaduses ja teistes õigusaktides krediidiasutuse kohta sätestatut.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõigetes 2 ja 5 nimetatud investeerimisühingute puhul teostatakse järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), VII ja VIII jaotise kohaste usaldatavusnõuete täitmise üle vastavalt sama määruse artikli 1 lõike 2 teisele lõigule ja artikli 1 lõike 5 kolmandale lõigule.

(8) Investeerimisühingu võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude määramisel lähtutakse krediidiasutuste seaduse §-s 131 sätestatust.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 40¹ järgmises sõnastuses:

„§ 40¹. Väike ja mitteseotud investeerimisühing

(1) Kui investeerimisühing vastab kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele (edaspidi väike ja mitteseotud investeerimisühing), ei kohaldata selle investeerimisühingu suhtes käesoleva seaduse § 79² lõikeid 2–11, §-e 79³ ja 79⁴, § 82² lõiget 2, lõike 3 punkti 2 ja lõikeid 4–7, § 110 lõiget 6, § 110², § 110³ lõiget 1 ja lõike 2 punkte 1 ja 3 ning §-e 236¹¹–236¹³, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(2) Käesoleva seaduse § 110 lõiget 6 ja § 110³ lõike 2 punkti 1 kohaldatakse väikesele ja mitteseotud investeerimisühingule, kes emiteerib täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse, kui investeerimisühing on kuus kuud järjest vastanud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele ning on teavitanud sellest inspektsiooni.

(4) Kui investeerimisühing ei kvalifitseeru enam väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, tuleb sellest teavitada inspektsiooni ning tema suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 5 sätestatut 12 kuu jooksul hindamisest arvates.

(5) Kui investeerimisühing ei kvalifitseeru enam väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, kohaldatakse tema suhtes järgmisel majandusaastal käesoleva seaduse §-s 79³ sätestatud tulemustasu nõudeid.

(6) Inspektsioon võib otsustada väikese ja mitteseotud investeerimisühingu suhtes:
1) kohaldada käesoleva seaduse § 82² lõiget 2, lõike 3 punkti 2 ja lõikeid 4–7 asjakohasel määral;
2) kohaldada käesoleva seaduse § 230 lõikeid 5 ja 5¹, lähtudes investeerimisühingu suurusest ning tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest;
3) kehtestada käesoleva seaduse § 235 punkti 9 alusel täiendavate omavahendite nõude, võttes arvesse §-s 236¹¹ sätestatud tingimusi;
4) kehtestada likviidsuse erinõuded käesoleva seaduse § 235 punkti 16 alusel, võttes arvesse §-s 236¹² sätestatud tingimusi, juhul kui investeerimisühingut ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 kohaselt likviidsusnõuete täitmisest vabastatud.”;

7) paragrahvi 46 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Investeerimisühing võib kliendi asjatundlikkust, kogemusi ja teadmisi hinnata krediidiasutuste, investeerimisühingute ja teiste finantsjärelevalve alla kuuluvate finantseerimisasutuste juhtidele esitatavate nõuete alusel.”;

8) paragrahvi 46¹ lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks tegevusluba omavale investeerimisühingule ei kohaldata võrdse vastaspoolega tehingu tegemisel ja sellise tehinguga otseselt seotud kõrvalteenuse osutamisel § 79¹ lõikes 2, § 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9, §-des 85² ja 85⁴–85⁷, § 86 lõigetes 1, 2 ja 5, § 87 lõike 1 punktides 3–5 ja lõigetes 2–5, §-des 87¹–87⁵ ning § 89¹ lõigetes 1 ja 3 sätestatut.”;

9) paragrahvi 47 lõike 1¹ punktides 2 ja 3 asendatakse läbivalt sõnad „krediidi- ega finantseerimisasutus” sõnadega „krediidiasutus, investeerimisühing ega finantseerimisasutus”;

10) paragrahvi 47 lõike 1³ punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) isik põhjendab inspektsiooni nõudmisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud tegevuse või teenuse käsitamist kõrvaltegevusena.”;

11) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides muudatusi, esitab taotleja viivitamata inspektsioonile vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib inspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks uuendatud andmete või dokumentide kättesaamise aja. Sellisel juhul peab inspektsioon teatama taotlejale uue menetlustähtaja.”;

12) paragrahvi 56 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 575/2013” tekstiosaga „(EL) 2019/2033”;

13) paragrahvi 58 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) investeerimisühingu omavahendite suurus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetele;”;

14) paragrahvi 65² lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kolmanda riigi investeerimisühingule ei kohaldata käesolevas jaos sätestatut, kui klient pöördub omal initsiatiivil investeerimisteenuse või kõrvalteenuse saamiseks selles kolmandas riigis asutatud investeerimisühingu poole. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui investeerimisühing ise otse turustab investeerimisteenuseid või kõrvalteenuseid või muid investeerimisteenuseid või -tooteid, mille vastu ei ole klient huvi väljendanud, sealhulgas ka juhul, kui investeerimisühingu nimel osutab eelnimetatud teenuseid või turustab tooteid kolmas isik või investeerimisühinguga seotud isik, välja arvatud juhul, kui tegemist on grupisiseste tehingutega.”;

15) seadust täiendatakse §-ga 67¹ järgmises sõnastuses:

„§ 67¹. Kolmanda riigi investeerimisühingu filiaali aruandluskohustus

(1) Kolmanda riigi investeerimisühing esitab inspektsioonile Eestis asutatud filiaali kohta ühe kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu:
1) andmed tegevuse ja osutatavate teenuste kohta Eestis;
2) igakuise minimaalse, keskmise ja maksimaalse riskipositsiooni Euroopa Liidus asuvate isikute suhtes, kui investeerimisühing osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 nimetatud teenust;
3) andmed nende väärtpaberite koguväärtuse kohta, mille on emiteerinud Euroopa Liidus asutatud juriidilised isikud või mis pärinevad eelnimetatud isikutelt, juhul kui investeerimisühing on garanteerinud selliste väärtpaberite pakkumise, emiteerimise või müügi viimase 12 kuu jooksul;
4) andmed Eestis osutatavate teenuste ja tegevuse käibe ning varade koguväärtuse kohta;
5) filiaali klientidele kättesaadavate investorikaitse meetmete üksikasjaliku kirjelduse, sealhulgas klientide õigused, mis tulenevad rakendatavast investorikaitse skeemist;
6) riskijuhtimise põhimõtted ja korra, mida filiaal kohaldab Eestis osutatavate teenuste ja tegevuse puhul;
7) filiaali juhtimiskorralduse, sealhulgas filiaali juhtimise eest vastutavate isikute ja muude võtmeisikute nimed.

(2) Inspektsioon võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule nõuda muu vajaliku teabe esitamist, et jälgida filiaali tegevust.”;

16) paragrahvi 79 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 79. Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavad nõuded”;

17) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 57 nimetatud investeerimisvaldusettevõtja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 21 nimetatud segafinantsvaldusettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmele ulatuses, mis on nende eriomast rolli arvesse võttes asjakohane.”;

18) paragrahvi 79¹ pealkirjast jäetakse välja sõnad „ning nende tasustamise põhimõtted”;

19) paragrahvi 79¹ lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

20) seadust täiendatakse §-dega 79²–79⁴ järgmises sõnastuses:

„§ 79². Investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamine

(1) Investeerimisühing tagab, et tema töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ning muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) ei lähe vastuollu investeerimisühingu kohustusega lähtuda oma tegevuses kliendi parimatest huvidest, sealhulgas ei või investeerimisühing mõjutada oma töötajaid soovitama tavakliendile teatud väärtpaberit võrreldes muu, kliendi vajadustele paremini vastava väärtpaberiga.

(2) Töötajaks käesoleva paragrahvi, käesoleva seaduse § 79³ lõigete 1–9 ja § 79⁴ tähenduses loetakse järgmisi isikuid:
1) juhatuse või nõukogu liige;
2) töötaja, kelle tööülesanded hõlmavad ettevõtja nimel riskide võtmist (edaspidi riskivõtja);
3) kontrollifunktsiooni täitmisse kaasatud töötaja;
4) töötaja, kelle töötasu võrdub vähemalt juhatuse liikme või riskivõtja väikseima töötasuga;
5) töötaja, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili või tema valitsetava vara riskiprofiili.

(3) Investeerimisühingu töötaja tasustamise põhimõtted peavad:
1) olema selged ja dokumenteeritud ning vastama investeerimisühingu suurusele, sisemisele korraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele;
2) olema kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse seaduses nimetatud põhimõtetega;
3) olema kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskide juhtimise põhimõtetega;
4) lähtuma investeerimisühingu äristrateegiast ja eesmärkidest ning võtma arvesse investeerimisotsuste pikaajalist mõju;
5) hõlmama huvide konflikti vältimise meetmeid, soodustama vastutustundlikke äritavasid ning edendama teadlikkust riskidest ja ettevaatlikku riskide võtmist.

(4) Tasustamise põhimõtted peavad olema kehtestatud ja kohaldatavad viisil, mis on sobiv, arvestades investeerimisühingu suurust ja sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

(5) Investeerimisühingu nõukogu kinnitab investeerimisühingu tasustamise põhimõtted ja vaatab need regulaarselt üle. Järelevalvet tasustamispoliitika rakendamise üle teostab investeerimisühingu nõukogu, välja arvatud juhul, kui investeerimisühingus on moodustatud töötasukomitee.

(6) Investeerimisühing viib vähemalt üks kord aastas läbi tasustamispoliitika rakendamise keskse ja sõltumatu sisekontrolli.

(7) Riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsiooni täitvate kõrgema taseme töötajate töötasu peab olema investeerimisühingu nõukogu või, kui see on moodustatud, siis töötasukomitee otsese järelevalve all.

(8) Kontrollifunktsiooni täitva töötaja tasustamine peab lähtuma kontrollitegevuse eesmärkide saavutamisest ega tohi sõltuda tema kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemustest.

(9) Tasustamise põhimõtetes eristatakse selgelt järgmisi tasusid:
1) põhitöötasu, mis kajastab töötaja asjakohaseid erialaseid kogemusi ja organisatsioonisisest vastutust vastavalt töötaja töölepingu juurde kuuluvale töökirjeldusele;
2) tulemustasu, mis kajastab töötaja pidevaid ja riskiga korrigeeritud tulemusi ning tööd, mis on tehtud lisaks töökirjeldusele vastavale tööle.

(10) Põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa ja võimaldama rakendada paindlikku tasustamispoliitikat, sealhulgas võimalust tulemustasu mitte maksta.

(11) Käesoleva paragrahvi lõike 9 kohaldamiseks peab investeerimisühing määrama oma tasustamispoliitikas kindlaks asjakohased põhitöötasu ja tulemustasu komponentide suhtarvud. Suhtarvude määramisel tuleb muu hulgas arvesse võtta investeerimisühingu tegevust ja sellega seonduvaid riske ning iga vastava kategooria töötajate mõju investeerimisühingu riskiprofiilile.

(12) Inspektsioon avaldab juhendiga investeerimisühingu usaldusväärse tasustamispoliitika kohaldamise täpsemad nõuded.

§ 79³. Tulemustasu maksmise põhimõtted

(1) Tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel arvestatakse järgmist:
1) tulemustasu on seotud töö tulemusega ning põhineb töötaja ja asjaomase äriüksuse ning investeerimisühingu üldiste tulemuste hindamisel, mida arvutatakse mitmeaastasest ajavahemikust lähtudes ning milles võetakse arvesse investeerimisühingu äritsüklit ja äririske;
2) töötaja töötulemuste hindamisel tuleb arvesse võtta investeerimisühingu finants- ja muid kriteeriume;
3) tulemustasu ei tohi mõjutada investeerimisühingu suutlikkust tagada tugev kapitalibaas;
4) tulemustasu ei saa olla garanteeritud, välja arvatud uutele töötajatele nende esimesel tööaastal juhul, kui investeerimisühing on kõrgelt kapitaliseeritud;
5) töölepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed kajastavad töötaja poolt aja jooksul saavutatud tulemusi ja tööülesannete täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral vähendatakse tulemustasu vastavalt;
6) hüvitisega või eelmisest töölepingust väljaostmisega seotud töötasupaketid peavad kokku sobima investeerimisühingu pikaajaliste huvidega;
7) selliste töötulemuste mõõtmisel, mida kasutatakse tulemustasu reservi arvutamise alusena, võetakse arvesse igat liiki olemasolevaid ja tulevasi riske, kapitalikulusid ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2033 vajalikku likviidsust;
8) tulemustasu maksmisel võetakse arvesse kõiki olemasolevaid ja tulevasi riske;
9) vabatahtlikud pensionihüvitised peavad olema kooskõlas investeerimisühingu äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega.

(2) Vähemalt 50 protsenti tulemustasust koosneb järgmistest instrumentidest:
1) aktsiad;
2) aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid;
3) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või muud instrumendid, mida on võimalik täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või alla hinnata ja mis kajastavad adekvaatselt investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis;
4) mitterahalised instrumendid, mis vastavad valitsetavate portfellide instrumentide struktuurile.

(3) Kui investeerimisühing ei emiteeri ühtegi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumenti, võib inspektsioon erandina lubada kasutada samu eesmärke täitvat alternatiivset korda. Kui tulemustasu maksmisel kasutatakse alternatiivset korda, tuleb tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tagada käesoleva seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 nõuete täitmine.

(4) Tulemustasu maksmisel arvestatakse investeerimisühingu ning tema võlausaldajate ja klientide pikemaajaliste huvidega. Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumentide liikidele ja struktuuridele seada piiranguid või keelata teatud instrumentide kasutamise tulemustasu maksmiseks.

(5) Arvestades investeerimisühingu äritsüklit, tegevuse laadi, riske ja asjaomase töötaja tegevust, lükkab investeerimisühing asjakohasel juhul tulemustasu maksmise vähemalt 40 protsendi ulatuses edasi kolme kuni viie aasta võrra. Kui tulemustasu on investeerimisühingu kapitalibaasi arvestades eriti suur, lükatakse tulemustasu maksmine edasi vähemalt 60 protsendi ulatuses. Maksmata tulemustasu osa ei maksta töötajale enne proportsionaalselt makstavat põhitöötasu.

(6) Tulemustasu vähendatakse kuni 100 protsenti, kui investeerimisühingu finantstulemused on tagasihoidlikud või negatiivsed, muu hulgas olukorras, kus:
1) isik osales investeerimisühingule olulist kahju tekitanud tegevuses või oli selle eest vastutav;
2) isik ei tule tööülesannete täitmisega toime ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu või on tööandja hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

(7) Investeerimisühingu töötajal ei ole lubatud sõlmida vastutuskindlustuse lepinguid ega võtta kasutusele muid sarnaseid meetmeid, millega vähendatakse käesoleva seaduse §-s 79² nimetatud tasustamise põhimõtetega eesmärgiks seatud tulemuste saavutamist.

(8) Kui töötaja lahkub investeerimisühingust enne pensioniikka jõudmist, hoiab investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 kohaldamisel vabatahtlikke pensionihüvitisi viie aasta jooksul lõikes 2 nimetatud instrumentide kujul. Kui töötaja jõuab pensioniikka ja läheb pensionile, makstakse talle vabatahtlik pension välja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumentide kujul.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2, 5 ja 8 ei kohaldata, kui:
1) investeerimisühingu bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest väiksem;
2) töötaja aastane tulemustasu ei ole suurem kui 50 000 eurot ega moodusta üle ühe neljandiku tema aastasest töötasust.

(10) Kui investeerimisühing saab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud erakorralist avalikku finantstoetust, siis investeerimisühing:
1) ei maksa juhatuse liikmetele tulemustasu;
2) kehtestab piirangu tulemustasu maksmiseks investeerimisühingu töötajatele, kui tulemustasu maksmine läheks vastuollu investeerimisühingu tugeva kapitalibaasi säilimisega ja erakorralise avaliku finantstoetuse õigeaegse lõppemisega.

§ 79⁴. Töötasukomitee

(1) Investeerimisühingus, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus on asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul olnud keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest suurem, moodustatakse nõukogu liikmetest koosnev töötasukomitee.

(2) Investeerimisühing ei pea moodustama töötasukomiteed, kui töötasukomitee on moodustatud konsolideeritud tasandil ja selle tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi.

(3) Töötasukomitee:
1) teostab järelevalvet juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle;
2) hindab tasustamise põhimõtete rakendamist ja tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele ning teeb vajaduse korral ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks;
3) valmistab investeerimisühingu nõukogule ette tasustamisotsuste projektid.

(4) Töötasukomitee lähtub oma tegevuses investeerimisühingu aktsionäride ja klientide pikaajalistest huvidest ning avalikust huvist.”;

21) paragrahvi 82² lõiked 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Investeerimisühing kehtestab usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad, süsteemid ja protsessid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida ta peab piisavaks, et katta seda laadi ja selle tasemega riske, mida ta võib teistele tekitada või millele see investeerimisühing on avatud või võib avatud olla ning mis vastavad ajakohase investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile, tegevuse ulatusele ja juhtorgani poolt kindlaks määratud riskitaluvusele.

(3) Investeerimisühing kehtestab korra, strateegiad, süsteemid ja protseduurid, et teha kindlaks, juhtida ja jälgida:
1) kliendile tekitatava riski olulisi allikaid ja mõju, samuti igasugust olulist mõju omavahenditele;
2) turule tekitatava riski olulisi allikaid ja mõju, samuti igasugust olulist mõju omavahenditele;
3) investeerimisühingule avalduva riski olulisi allikaid ja mõju, eelkõige neid, mis võivad omavahendite taset vähendada;
4) likviidsusriski asjakohastel ajavahemikel, et tagada investeerimisühingu likviidsete vahendite piisav tase, sealhulgas seoses käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud riskide oluliste allikate käsitlemisega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud riskide hindamisel arvestatakse käesoleva seaduse §-s 88 sätestatut.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud riskide tõhusa juhtimise vahendina kaalub investeerimisühing kutsekindlustuse sõlmimist.”;

22) paragrahvi 82² täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 kohaldamisel loetakse asjakohasel juhul investeerimisühingule avalduva riski oluliseks allikaks ja mõjuks:
1) muutusi vara bilansilises väärtuses, sealhulgas nõudeid seotud vahendite suhtes;
2) klientide või vastaspoolte maksejõuetust;
3) väärtpaberi-, valuuta- ja kaubapositsioone;
4) kohustusi kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemide suhtes.

(7) Investeerimisühing kaalub hoolikalt igasugust olulist mõju omavahenditele, kui selliseid riske ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 kohaselt arvutatud omavahendite nõuetes asjakohaselt arvesse võetud.

(8) Lõpetamise või likvideerimise korral kaalub investeerimisühing kogu turult väljumise protsessi jooksul hoolikalt omavahendite ja likviidsete vahendite haldamise nõudeid ja vajalikke ressursse, võttes arvesse ärimudelite ja strateegiate elujõulisust ja kestlikkust.”;

23) seadust täiendatakse §-ga 82¹⁷ järgmises sõnastuses:

„§ 82¹⁷. Nõuete täitmata jätmine väärtpaberite pakkumise ja väljatöötamise korral

(1) Investeerimisühing ei pea täitma käesoleva seaduse § 82⁹ lõikes 1, § 82¹¹ lõikes 1, § 82¹³ lõikes 1, § 82¹⁴ lõikes 1 ning § 85 lõike 1 punktides 6¹ ja 6² sätestatud nõudeid, kui:
1) investeerimisühingu osutatav investeerimisteenus on seotud võlakirjadega, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise kokkulepe;
2) väärtpabereid turustatakse või pakutakse üksnes võrdsetele vastaspooltele.

(2) Varasema lunastamise kokkulepe on kokkulepe, mille kohaselt peab emitent tasuma võlakirja ennetähtaegse lunastamise korral võlakirja omavale investorile summa, mis võrdub lunastatava võlakirja põhisumma ja lunastustähtpäevani jäänud eeldatavate kupongimaksete nüüdispuhasväärtuse summaga.”;

24) seaduse 9. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 83³ järgmises sõnastuses:

„§ 83³. Nõukogu ja riskikomitee kohustused seoses investeerimisühingu riskide käsitlemisega

(1) Investeerimisühingu nõukogu kinnitab ja vaatab regulaarselt üle investeerimisühingu riskivalmiduse ning potentsiaalsete riskide juhtimise, jälgimise ja maandamise strateegiad ja põhimõtted, võttes arvesse makromajanduslikku keskkonda ja investeerimisühingu äritsüklit.

(2) Investeerimisühingu nõukogu peab pühendama piisavalt aega ja vahendeid, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete nõuetekohane täitmine.

(3) Investeerimisühing peab looma aruandlusahelad, mis tagavad nõukogu teavitamise kõigist olulistest riskidest ning riskijuhtimise põhimõtetest ja nendega seotud muudatustest.

(4) Investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või suurem, peab looma riskikomitee. Riskikomitee liikmed ei tohi asjaomases investeerimisühingus täita ühtegi tegevjuhtimise funktsiooni.

(5) Riskikomitee pädevusse kuulub:
1) nõukogu ja juhatuse nõustamine krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse alal;
2) järelevalve juhatuse riskijuhtimise põhimõtete rakendamise üle vastavalt nõukogu juhistele.

(6) Riskikomitee liikmetel peavad olema asjakohased teadmised ja oskused, et täielikult mõista, juhtida ja jälgida investeerimisühingu riskistrateegiat ja riskivalmidust ning täita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesandeid.

(7) Investeerimisühingu nõukogule ja riskikomiteele peab olema tagatud juurdepääs investeerimisühingu potentsiaalseid riske puudutavale teabele.”;

25) paragrahvi 85⁶ täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„(13) Erandina võib investeerimisühing, kes osutab kliendile väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid, tellida kolmandalt isikult analüüse ilma käesoleva paragrahvi lõigetes 1–12 sätestatud nõudeid arvestamata, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) investeerimisühing ja analüüsi koostaja on enne korralduste täitmist või analüüside koostamist sõlminud lepingu, milles on kindlaks määratud, milline osa korralduste täitmise ja analüüside eest makstud kombineeritud tasudest või ühismaksetest on analüüsiga seostatav;
2) investeerimisühing teavitab klienti analüüse koostavale kolmandale isikule korralduste täitmise ja analüüside eest tehtud ühismaksetest;
3) analüüsid, mille eest makstakse kombineeritud tasu või tehakse ühismakse, puudutavad emitente, kelle turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa ühte miljardit eurot, lähtudes aastalõpunoteeringutest majandusaastatel, mil nad on või olid noteeritud, või omakapitalist majandusaastatel, mil nad ei ole või neid ei olnud noteeritud.

(14) Analüüs käesoleva paragrahvi tähenduses on uurimismaterjal või teenus:
1) mis on seotud ühe või mitme väärtpaberi või muu varaga või väärtpaberi emitentide või potentsiaalsete emitentidega või mis on tihedalt seotud konkreetse tööstusharu või turuga, nii et see annab teavet selle tööstusharu või turu väärtpaberite, varade või emitentide kohta;
2) milles otseselt või kaudselt soovitatakse investeerimisstrateegiat ning milles esitatakse põhjendatud arvamus väärtpaberi või vara praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta või mis sisaldab analüüsi ja algupäraseid seisukohti ning uue või olemasoleva teabe põhjal tehtud järeldusi, mida võidakse kasutada investeerimisstrateegia kujundamisel ning mis võib olla asjakohane ja anda lisaväärtust otsustele, mille investeerimisühing teeb analüüsi eest maksvate klientide nimel.”;

26) paragrahvi 86 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Investeerimisühing esitab kliendile või potentsiaalsele kliendile kogu käesolevas seaduses esitamiseks nõutava teabe elektrooniliselt. Klient või potentsiaalne klient, kes ei ole kutseline investor, võib nõuda teabe tasuta esitamist paberil.

(7) Investeerimisühing, kes annab klientidele edaspidi teavet üksnes elektroonilisel teabekandjal, peab kliente, kes ei ole kutselised investorid ja kes on seni saanud teavet paberil, teavitama sellisest muutusest vähemalt kaheksa nädalat ette. Seejuures on investeerimisühing kohustatud eelnimetatud kliente teavitama:
1) nende õigusest saada edaspidi teavet paberil, juhul kui nad seda soovivad;
2) sellest, et kui nad teavitamisest kaheksa nädala jooksul ei avalda soovi saada teavet paberil, hakatakse seda automaatselt saatma elektrooniliselt.”;

27) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Kui väärtpaberi ostmise või müümise kokkulepe sõlmitakse sidevahendi abil, mis ei võimalda eelnevalt anda teavet kulude ja tasude kohta, võib investeerimisühing esitada nimetatud teabe viivitamata pärast tehingu sõlmimist, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) klient annab nõusoleku saada teavet põhjendamatu viivituseta pärast tehingu sõlmimist;
2) investeerimisühing annab kliendile võimaluse lükata tehingu tegemine teabe saamiseni edasi;
3) avaldatav teave vastab käesoleva seaduse § 86 lõikes 2 nimetatud nõuetele;
4) investeerimisühing annab kliendile võimaluse saada enne tehingu sõlmimist teavet telefoni teel.”;

28) paragrahvi 87¹ täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses:

„(2²) Kui investeerimisühing osutab investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid, mis sisaldavad ühe väärtpaberi müümise ja teise ostmise või olemasoleva väärtpaberi muutmise õiguse kasutamise teenust (edaspidi väärtpaberi vahetamine), hangib investeerimisühing vajalikku teavet kliendi investeeringu kohta ja analüüsib väärtpaberi vahetamise kulu ja tulu. Investeerimisnõustamise korral annab investeerimisühing kliendile sealjuures teada, kas väärtpaberi vahetamisest saadav tulu on suurem kui kulu.”;

29) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing on kohustatud talle usaldatud kliendi vara hoidma lahus enda ja investeerimisühingu teiste klientide varast, välja arvatud juhul, kui klient ja investeerimisühing on püsival andmekandjal taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. Kliendi püsival andmekandjal taasesitamist võimaldav nõusolek on muu hulgas vajalik kliendi väärtpaberite hoidmiseks esindajakontol.”;

30) seadust täiendatakse §-ga 89² järgmises sõnastuses:

„§ 89². Nõuete kohaldamise erisused kutselisele investorile

(1) Käesoleva seaduse § 87 lõike 1 punktis 5 sätestatud nõudeid kohaldatakse kutselisele investorile vaid investeerimisnõustamise ja väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise korral.

(2) Käesoleva seaduse § 87 lõikes 5, § 87¹ lõikes 2¹ ning § 89¹ lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid ei kohaldata väärtpaberituru kutselise osalise puhul, välja arvatud juhul, kui ta on investeerimisühingule teada andnud, et soovib nimetatud sätetega kehtestatud õigusi kasutada. Investeerimisühing säilitab kliendi teavitused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.”;

31) paragrahv 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 93. Investeerimisühingu aktsia- ja algkapital

(1) Investeerimisühingu asutamisel uue äriühinguna peab tema aktsiakapital või tegutseva äriühingu puhul algkapital olema vähemalt:
1) 750 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud investeerimisteenuseid;
2) 750 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 9 nimetatud investeerimisteenuseid, kui see investeerimisühing kaupleb oma arvel või talle on see lubatud;
3) 75 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5 või 7 nimetatud investeerimisteenuseid, tingimusel et tal ei ole lubatud hoida klientide raha ega klientidele kuuluvaid väärtpabereid;
4) 150 000 eurot muude kui käesoleva lõike punktis 1, 2 või 3 nimetatud teenuseid pakkuvate investeerimisühingute puhul.

(2) Algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 9 nimetatud vahenditest.”;

32) paragrahvi 94 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ning krediidiasutuste seaduse §-s 82²” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033”;

33) paragrahvi 94 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Inspektsioon võib otsustada kohaldada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõike 2 punktile c Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ning krediidiasutuste seaduse kohaseid usaldatavusnõudeid investeerimisühingu suhtes, kes tegeleb käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud tegevusega, kui investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus eelnenud 12 kuu keskmisena on viis miljardit eurot või rohkem ning kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) investeerimisühingu maksejõuetuse või finantsraskuste korral võib tekkida olukord, mis kujutab endast süsteemset riski finantssüsteemile;
2) investeerimisühing on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 3 määratletud kliiriv liige;
3) investeerimisühingu suurus, tegevuse laad, ulatus ja keerukus ning vastastikune seos finantssüsteemiga on Euroopa Liidu või Eesti majanduse seisukohast piisavalt oluline.”;

34) paragrahvi 94 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 94 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata kaubavahendajate ja lubatud heitkoguse ühikute vahendajate, fondivalitsejate ega kindlustusandjate suhtes.

(8) Kui inspektsioon tunnistab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud otsuse kehtetuks, sealhulgas juhul, kui investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus ei vasta enam künnisele, mis on arvutatud 12 järjestikuse kuu alusel, teavitab ta sellest viivitamata investeerimisühingut.

(9) Inspektsioon teavitab viivitamata käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 8 alusel tehtud otsustest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.”;

36) paragrahvi 108 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EL) nr 575/2013” tekstiosaga „(EL) 2019/2033”;

37) paragrahvi 109 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 110 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing avalikustab majandusaasta aruande, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning vandeaudiitori aruande kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppu.”;

39) paragrahvi 110 lõige 3¹ tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 110 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Inspektsioon võib nõuda, et investeerimisühing kasutaks teabe avaldamiseks peale majandusaasta aruande ka muid teabekanaleid, eelkõige oma veebilehte.

(7) Avalikustatud teabes olulise vea ilmnemise korral tuleb sellest esimesel võimalusel avalikkust teavitada oma veebilehel ja avalikustada korrigeeritud aruanne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil.

(8) Käesoleva seaduse §-s 110² ja § 110³ lõikes 2 sätestatud teabe võib avaldada viitena asukohale, kus see on avalikustatud.”;

41) paragrahv 110¹ tunnistatakse kehtetuks;

42) seadust täiendatakse §-dega 110² ja 110³ järgmises sõnastuses:

„§ 110². Investeerimisühingu filiaali ja finantseerimisasutusest tütarettevõtja kohta avalikustatav teave

Investeerimisühing avalikustab koos majandusaasta aruandega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 tähenduses oma teistes riikides asutatud filiaalide ja finantseerimisasutusest tütarettevõtjate kohta järgmise teabe:
1) geograafiline asukoht, ärinimi ja tegevuse laad;
2) käive või müügitulu;
3) töötajate arv täistööaja arvestuse alusel;
4) maksustamiseelne kasum või kahjum;
5) tulumaks või muu kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks;
6) saadud riiklike toetuste summa.

§ 110³. Investeerimisühingu kohta muu teabe avaldamine

(1) Investeerimisühing edastab inspektsioonile majandusaasta aruande avalikustamise päeval Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 51 nimetatud teabe tasustamispoliitika ja -tavade kohta. Muu hulgas annab investeerimisühing inspektsioonile teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon eurot või rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, ärivaldkonna, töötasu, tulemustasu ja pensionimaksete kohta. Inspektsioon edastab teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.

(2) Inspektsioonil on muu hulgas õigus nõuda, et:
1) investeerimisühing avaldaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 46 nimetatud teabe sagedamini kui kord aastas ning määraks avaldamise tähtaja;
2) emaettevõtja avaldaks kord aastas kas täieliku teabe või viite vastavale teabele oma juriidilise struktuuri ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üldjuhtimis- ja organisatsioonilise struktuuri kirjelduse kohta vastavalt käesolevale seadusele;
3) investeerimisühing edastaks teabe juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme töötasu kogusumma kohta.”;

43) paragrahvi 111 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud. Investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid peab kontrollima vähemalt üks ühine audiitor.”;

44) paragrahvi 163⁶ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas peatükis sätestatud positsioonipiiranguid ei kohaldata:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 08.12.2011, lk 1–16) artikli 2 punktis 4 nimetatud energia hulgimüügitoodetele, millega kaubeldakse organiseeritud kauplemissüsteemis ja mis täidetakse natuuras;
2) selle isiku poolt või tema nimel kaubatuletisinstrumentides hoitavate positsioonide suhtes, kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutus ja kelle hoitavad positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil tema äritegevusega otseselt seotud riske;
3) positsioonide suhtes, mis kuuluvad isikule, kes kuulub konsolideerimisgruppi, mille põhitegevus ei ole investeerimisteenuse osutamine või krediidiasutuste seaduse §-s 6 sätestatud finantsteenuste osutamine või kaubatuletisinstrumentide turutegijana tegutsemine, kui need positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse isiku äritegevusega otseselt seotud riske;
4) positsioonide suhtes, mis tulenevad objektiivselt mõõdetavatest kaubatuletisinstrumentide ja lubatud heitkoguse väärtpaberitega sooritatud tehingutest, mille eesmärk on täita kauplemiskohas likviidsuse tagamise nõudeid, kui sellised nõuded on kehtestatud kooskõlas käesoleva seadusega;
5) käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud väärtpaberitele.”;

45) paragrahvi 163⁶ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Käesolevat peatükki kohaldatakse üksnes järgmistele kaubatuletisinstrumentidele:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), artiklis 1 ning I lisa I–XX osas ja XXIV osa 1. jaos ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21), I lisas nimetatud toodetega seotud tuletisleping (edaspidi põllumajandustoorme tuletisinstrument);
2) kaubatuletisinstrument, mille lõpp-positsioonide omanike kõigi netopositsioonide summa vastab nende avatud kogupositsiooni suurusele ja on keskmiselt vähemalt 300 000 partiid aastas (edaspidi kriitilise tähtsusega või oluline tuletisinstrument).”;

46) paragrahvi 163⁹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Inspektsioon kehtestab positsioonipiirangud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 3 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni tehnilistes standardites ettenähtud arvutusmeetoditele.”;

47) paragrahvi 163⁹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Inspektsioon kehtestab kaubatuletisinstrumendile ühtse positsioonipiirangu, mida kohaldatakse kõigis jurisdiktsioonides selle instrumendiga tehtavate tehingute suhtes, kui:
1) põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse olulises mahus rohkem kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades, millest suurima kauplemismahuga kauplemiskoht on registreeritud Eestis;
2) kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse rohkem kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades, millest suurima kauplemismahuga kauplemiskoht on registreeritud Eestis.”;

48) paragrahvi 163⁹ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühtse positsioonipiirangu kohaldamisel ja selle läbivaatamisel konsulteerib inspektsioon teiste vastava kaubatuletisinstrumendiga olulises mahus kauplevate kauplemiskohtade finantsjärelevalve asutustega.”;

49) paragrahvi 163⁹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Inspektsioon keskse finantsjärelevalve asutusena rakendab meetmeid koostöö korraldamiseks teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kes teostab järelevalvet põllumajandustoorme tuletisinstrumendiga, millel on sama alusvara ja samad omadused, või kriitilise tähtsusega või olulise kaubatuletisinstrumendiga, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaupleva kauplemiskoha ja vastavas tuletisinstrumendis positsioone hoidvate isikute üle, muu hulgas asjakohase teabe vahetamiseks ühtse positsioonipiirangu kontrollimise võimaldamise ja positsioonipiirangu täitmise tagamise eesmärgil.”;

50) paragrahvi 163⁹ täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Inspektsioon keskse finantsjärelevalve asutusena sõlmib koostöökokkuleppe teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kes teostab järelevalvet kaubatuletisinstrumendiga, millel on sama alusvara ja samad omadused, olulises mahus kaupleva kauplemiskoha või vastavas tuletisinstrumendis positsioone hoidvate isikute üle.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöökokkuleppes käsitletakse muu hulgas teabe vahetamist, mis võimaldab ühtset positsioonipiirangut kontrollida ja selle täitmist tagada.”;

51) paragrahvi 163¹⁰ lõike 1 punktid 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) saada juurdepääs asjakohastele dokumentidele kaubatuletisinstrumendis võetud positsiooni või riskipositsiooni suuruse ja eesmärgi või võetud kohustuse kohta, samuti teabele kaudse osaluse, kooskõlastatult positsioonide omandamise kokkulepete ja vara või kohustuste kohta alusvara turul, sealhulgas asjakohasel juhul positsioonide kohta, mida hoitakse liikmete ja turuosaliste vahendusel kaubatuletisinstrumentides, millel on sama alusvara ja samad omadused, teistes kauplemiskohtades ja väljaspool kauplemiskohta tehtud majanduslikult samaväärsetes tehingutes;
3) nõuda isikult positsiooni ajutist või alalist likvideerimist või vähendamist ja sellise nõude täitmata jätmise korral võtta ühepoolselt asjakohaseid meetmeid positsiooni likvideerimiseks või vähendamiseks;
4) nõuda isikult turul likviidsuse ajutist taastamist kokkulepitud hinnaga ja mahus selge kavatsusega kahandada suure või valitseva mõjuga positsiooni mõjusid.”;

52) paragrahvi 163¹¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud positsioonidest teatamist ei kohaldata käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud kauba või alusvaraga seotud väärtpaberitele.”;

53) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033.”;

54) paragrahvi 230 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Inspektsioon kohustab investeerimisühingut võtma võimalikult vara vajalikke meetmeid, muu hulgas tagamaks, et klientide vara hoitakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 88 nõuetekohaselt lahus, kui:
1) investeerimisühing ei täida õigusaktides, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033, sätestatud nõudeid;
2) on tõendeid, et investeerimisühing tõenäoliselt rikub käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõudeid järgmise 12 kuu jooksul vastava asjaolu ilmnemisest arvates.”;

55) paragrahvi 230 lõike 4¹ esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Inspektsioon avalikustab oma veebilehel käesoleva seaduse 3., 3¹. ja 4. osas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 600/2014, (EL) nr 596/2014, (EL) nr 1286/2014, (EL) 2017/1129 ja (EL) 2017/2402 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1011 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 sätestatud kohustuse rikkumisega seoses tehtud väärteoasja lahendi või haldusakti viivitamata pärast selle teatavaks tegemist.”;

56) paragrahvi 230 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Inspektsioon vaatab asjakohasel juhul ja vajalikul määral üle kokkulepped, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida investeerimisühing kasutab käesoleva seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 järgimiseks, ning hindab usaldusväärse juhtimise ja riskide maandamise seisukohast järgmist:
1) käesoleva seaduse § 82² lõikes 3 nimetatud riskid;
2) investeerimisühingu riskipositsioonide geograafiline paiknemine;
3) investeerimisühingu ärimudel;
4) süsteemse riski hinnang;
5) investeerimisühingu võrgu- ja infosüsteemide turvariskid;
6) investeerimisühingu avatus kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile;
7) investeerimisühingu juhtimiskorraldus ja juhtide pädevus.”;

57) paragrahvi 230 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Inspektsioon määrab kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülevaatamise ja hindamise sageduse ja intensiivsuse, võttes arvesse investeerimisühingu suurust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, süsteemset olulisust ja proportsionaalsuse põhimõtet. Ülevaatamisel ja hindamisel võtab inspektsioon muu hulgas arvesse, kas investeerimisühingul on sõlmitud kutsekindlustus.”;

58) paragrahvi 230¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet või kontrollib investeerimisühingu konsolideerimisgrupi vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 8 sätestatud kapitalitesti nõuetele (edaspidi kontrollima vastavust kapitalitestile), kui:
1) Eesti investeerimisühing on emaettevõtja;
2) Eesti investeerimisühingu emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses või segafinantsvaldusettevõtja sama määruse artikli 4 lõike 1 punkti 58 tähenduses;
3) Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses või segafinantsvaldusettevõtja sama määruse artikli 4 lõike 1 punkti 58 tähenduses.”;

59) paragrahvi 230¹ täiendatakse lõigetega 2¹–2⁴ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Kui Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on mitu investeerimisvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat, mille peakontorid asuvad nii Eestis kui ka mõnes teises lepinguriigis, millest igaühes asub konsolideerimisgruppi kuuluv investeerimisühing, teostab inspektsioon konsolideeritud järelevalvet ja kontrollib vastavust kapitalitestile üksnes juhul, kui Eesti investeerimisühing on konsolideerimisgruppi kuuluvatest investeerimisühingutest suurima bilansimahuga.

(2²) Kui teises lepinguriigis asutatud investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on ühtlasi Eestis ja vähemalt ühes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingu emaettevõtjaks ning nimetatud investeerimisühingul puudub tegevusluba lepinguriigis, kus investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, teostab inspektsioon konsolideeritud järelevalvet ja kontrollib vastavust kapitalitestile juhul, kui Eesti investeerimisühing on suurima bilansimahuga.

(2³) Inspektsioon võib loobuda kokkuleppel teiste lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutustega järelevalve teostamisest käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 2¹ ja 2² nimetatud juhtudel, kui see on tulemusliku konsolideeritud järelevalve ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve seisukohast asjakohane, võttes arvesse asjaomast investeerimisühingut ja selle tegevuse olulisust Eestis. Sellisel juhul annab inspektsioon vastavad ülesanded üle mõne teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. Inspektsioon teavitab käesoleva lõike alusel tehtud otsustest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

(2⁴) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2³ nimetatud järelevalveülesannete üleandmist annab inspektsioon emaettevõtjana tegutsevale investeerimisvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale või asjakohasel juhul suurima bilansimahuga investeerimisühingule võimaluse esitada kavandatava järelevalveülesannete üleandmise otsuse kohta oma seisukoht.”;

60) paragrahvi 230¹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui kahe või enama investeerimisühingu, kelle emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, konsolideerimisgrupi üle ei teosta konsolideeritud finantsjärelevalvet lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus ning kui inspektsiooni ja teiste asjassepuutuvate lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi järelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 I osas ja muudes asjakohastes õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele inspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus, kes teostab konsolideerimisgrupi üle järelevalvet juhul, kui emaettevõtja oleks asutatud Euroopa Liidus. Inspektsioon teavitab kõigist käesoleva lõike alusel tehtud otsustest teisi asjaomaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Komisjoni.”;

61) paragrahvi 230¹ täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Kui inspektsioon kvalifitseerub käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt konsolideerimisgrupi väärtpaberiturujärelevalve asutuseks, võib ta nõuda investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamist Euroopa Liidus ja kohaldada selle investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklit 7 või 8.”;

62) paragrahvi 230¹ lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „Euroopa Komisjoni” tekstiosaga „, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust”;

63) paragrahvi 230³ täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

„(2¹) Investeerimisühing peab tagama käesoleva seaduse § 230 lõike 5 punktis 7 nimetatud juhtimiskorralduse läbivaatamiseks ja juhtide pädevuse hindamiseks inspektsioonile täieliku juurdepääsu juhtorgani ja selle komiteede koosolekute päevakordadele, protokollidele ja lisadokumentidele ning juhtorgani tegevuse sise- ja välishindamise tulemustele.

(2²) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada teavet igat liiki andmekandjatel, sealhulgas dokumente raamatupidamisarvestuse kohta, investeerimisühingult, investeerimisvaldusettevõtjalt, segafinantsvaldusettevõtjalt, segavaldusettevõtjalt ning investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt muult äriühingult ja kolmandalt isikult, kellele nimetatud ettevõtja on tegevused edasi andnud, ning saada suulisi ja kirjalikke selgitusi nimetatud ettevõtjate esindajatelt ja töötajatelt.”;

64) paragrahvi 234 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks;

65) paragrahvi 235 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) keelata osaliselt või täielikult kasumist tehtavad väljamaksed, muu hulgas piirata investeerimisühingu väljamakseid või intressimakseid aktsionäridele, osanikele või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele või need keelata, kui piiramine või keelustamine ei too kaasa käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmata jätmist;”;

66) paragrahvi 235 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„6) teha väärtpaberituru kutselise osalise nõukogule ettepanek juhatuse liikme tagasikutsumiseks või nõuda juhatuse liikme volituste ajutist peatamist;
7) teha ettepanek väärtpaberituru kutselise osalise aktsionäride üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks või nõuda nõukogu liikme volituste ajutist peatamist;”;

67) paragrahvi 235 täiendatakse punktidega 9–17 järgmises sõnastuses:

„9) nõuda, et investeerimisühingul oleks lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 nõutule rohkem omavahendeid, või kohandada nõutavaid omavahendeid ja likviidset vara asjaomase investeerimisühingu äritegevuse olulise muutuse korral;
10) nõuda, et investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 sätestatud nõuete kohase kava, millega nähakse ette, kuidas taastatakse järelevalvenõuetele vastavus;
11) nõuda, et investeerimisühing kohaldaks spetsiifilist eraldiste tegemise korda või varade käsitlemist omavahendite nõuetest tulenevalt;
12) nõuda investeerimisühingu tegevuse, toodete ja süsteemidega seotud riskide vähendamist, sealhulgas tegevuse edasiandmise puhul;
13) nõuda, et investeerimisühing kehtestaks käesoleva seaduse §-s 79³ sätestatud tulemustasule piirangu, mis vastab teatavale protsendile netosissetulekust, kui tulemustasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega;
14) nõuda, et investeerimisühing kasutaks puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks;
15) nõuda käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 sätestatud nõuetega võrreldes täiendavat või sagedasemat aruandlust, sealhulgas kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta;
16) nõuda likviidsuse erinõuete kehtestamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 236¹³ sätestatud tingimustele;
17) nõuda, et investeerimisühing vähendaks ohte võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele, et tagada investeerimisühingute protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus.”;

68) paragrahvi 236¹ täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

„(1¹) Inspektsioon võib järelevalve eesmärgil, kui see on Eesti finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast asjakohane, või käesoleva seaduse §-s 236⁹ nimetatud ülesande täitmiseks teostada kohapealset kontrolli ja uurida Eestis asuvate teises lepinguriigis asutatud investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta, teavitades sellest eelnevalt lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. Pärast kontrolli teostamist ja uurimise lõppu edastab inspektsioon vastavale järelevalveasutusele saadud teabe ja tuvastatud asjaolud, mis on asjaomase investeerimisühingu riskihindamise seisukohast olulised.

(1²) Teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus võib pärast inspektsioonile teatamist iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida käesoleva seaduse § 236² lõikes 4 nimetatud teavet vastava lepinguriigi Eesti filiaali kohta. Samuti võib lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teavet.”;

69) paragrahvi 236¹ täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Inspektsioon võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõike 1 punktis c nimetatud tingimuse hindamiseks taotleda kliiriva liikme lepinguriigi järelevalveasutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomase investeerimisühingu võimendustagatise nõude arvutamiseks.”;

70) paragrahvi 236² täiendatakse lõigetega 1² ja 1³ järgmises sõnastuses:

„(1²) Inspektsioon edastab viivitamata teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teabe ja tõendid järelevalve teostamise käigus kindlaks tehtud võimalike probleemide ja selliste riskide kohta, mida Eesti investeerimisühing klientide kaitsele või finantssüsteemi stabiilsusele vastavas lepinguriigis tekitab. Inspektsioon võtab teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt saadud teabe põhjal kõik vajalikud meetmed, et hoida ära või kõrvaldada võimalikud probleemid ja riskid.

(1³) Kui teise lepinguriigi järelevalveasutus võtab käesolevas paragrahvis nimetatud probleemide või riskide kindlakstegemisel ise meetmeid, millega inspektsioon ei nõustu, võib inspektsioon edastada eriarvamuse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, kes lahendab selle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artiklis 19 sätestatud korras.”;

71) paragrahvi 236² täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave võib muu hulgas hõlmata:
1) teavet investeerimisühingu juhtimise ja omandistruktuuri kohta;
2) teavet investeerimisühingu omavahendite nõuetele vastavuse kohta;
3) teavet investeerimisühingu kontsentratsiooniriski nõuetele ja likviidsusnõuetele vastavuse kohta;
4) teavet investeerimisühingu juhtimis- ja raamatupidamisarvestuse korralduse ja sisekontrollimehhanismide kohta;
5) muud asjakohast teavet riske tekitavate tegurite kohta.”;

72) seadust täiendatakse §-dega 236⁹–236¹³ järgmises sõnastuses:

„§ 236⁹. Järelevalve segavaldusettevõtja, finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja üle

(1) Kui inspektsiooni järelevalve alla kuuluva investeerimisühingu emaettevõtja on segavaldusettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses, võib inspektsioon:
1) nõuda, et segavaldusettevõtja avaldaks järelevalve jaoks olulise teabe;
2) teostada järelevalvet investeerimisühingu ning segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle ning nõuda, et investeerimisühingul oleksid piisavad riskijuhtimisprotsessid ja sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne aruandluse ja raamatupidamise korraldus, et kõnealuseid tehinguid kindlaks teha, mõõta, jälgida ja kontrollida.

(2) Kui investeerimisühingu emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 20 või 21 tähenduses, teostatakse krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu üle konsolideeritud järelevalvet vastavalt krediidiasutuste seaduse §-s 97 sätestatule.

(3) Segavaldusettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on emaettevõtja, mis ei ole finantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja, krediidiasutus, investeerimisühing ega segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 tähenduses ja mille tütarettevõtjate hulgas on vähemalt üks investeerimisühing.

§ 236¹⁰. Investeerimisühingu sisemudelite kasutamise loa läbivaatamine

(1) Inspektsioon vaatab vähemalt iga kolme aasta tagant läbi investeerimisühingu vastavuse nõuetele, mida tuleb järgida inspektsioonilt sisemudelite kasutamise loa saamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklile 22.

(2) Oluliste puuduste avastamise korral teeb inspektsioon investeerimisühingule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks või meetmete võtmiseks puuduste tagajärgede leevendamiseks. Inspektsioon võib nõuda investeerimisühingult täiendavate kapitalinõuete kehtestamist või korrutustegurite suurendamist.

(3) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 366 nimetatud määrade oluline ületamine näitab tururiski sisemudeli ebatäpsust, tühistab inspektsioon selle kasutamiseks antud loa, piirab selle kasutamist või rakendab muid asjakohaseid meetmeid, et tagada sisemudeli nõuetega vastavusse viimine.

(4) Kui sisemudelite kasutamiseks loa saanud investeerimisühing ei vasta enam sisemudelite kohaldamise nõuetele, võib inspektsioon rakendada järgmisi meetmeid:
1) nõuda, et investeerimisühing tõendaks, et nõuetele mittevastavuse mõju on ebaoluline;
2) nõuda, et investeerimisühing esitaks kava ja tähtaja nõuetele vastavuse tagamiseks.

(5) Inspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud kava täpsustamist, kui on ebatõenäoline, et selle alusel saavutatakse täielik nõuetele vastavus samas punktis antud tähtaja jooksul.

(6) Kui investeerimisühing ei täida käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimusi, arvestades lõikes 5 sätestatut, rakendab inspektsioon ühte järgmistest meetmetest:
1) tühistab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loa sisemudelite kasutamiseks;
2) piirab sisemudelite kasutamist nii, et piirang kehtib ainult nõuetele vastavates valdkondades;
3) piirab sisemudelite kasutamist nii, et piirang kehtib ainult valdkondades, kus nõuetele vastavus on võimalik sobivaks tähtajaks saavutada.

§ 236¹¹. Täiendavate omavahendite nõue investeerimisühingule

(1) Inspektsioon võib kehtestada investeerimisühingule käesoleva seaduse § 235 punktis 9 nimetatud täiendavate omavahendite nõude, kui kohase läbivaatamise tulemusel on selgunud, et:
1) investeerimisühingut ohustavad riskid või investeerimisühing tekitab olulisi riske ja need ei ole kaetud või on ebapiisavalt kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudega;
2) investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskorraldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning muud järelevalvemeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protseduure, mehhanisme ja strateegiaid sobivaks ajaks piisavalt;
3) kauplemisportfelli usaldusväärse hindamise kohandamine ei ole piisav, et võimaldada investeerimisühingul tavapäraste turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata;
4) lubatud sisemudelite kohaldamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava kapitalitaseme;
5) investeerimisühing ei suuda korduvalt saavutada või säilitada käesoleva seaduse §-s 236¹² sätestatud piisavat täiendavate omavahendite suunises antud taset.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaldamisel käsitatakse riske omavahendite nõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna ainult juhul, kui inspektsiooni poolt pärast käesoleva seaduse § 82² lõike 2 kohase hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud kapitali summad, liigid ja koosseis on kõrgemal tasemel kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud investeerimisühingu omavahendite nõue.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel võib piisavaks peetav kapital hõlmata riske, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudest sõnaselgelt välja jäetud.

(4) Inspektsioon määrab igal üksikjuhul täiendavate omavahendite nõude taseme, milleks on käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõude vahe.

(5) Täiendavate omavahendite nõude puhul kohaldatakse järgmisi tingimusi:
1) vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega;
2) vähemalt kolm neljandikku esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid;
3) neid omavahendeid ei kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete täitmiseks.

(6) Inspektsioon peab kirjalikult põhjendama oma otsust kohaldada täiendavate omavahendite nõuet, esitades selge ülevaate käesolevas paragrahvis nimetatud tingimuste täielikust hindamisest. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul peab inspektsiooni põhjendus hõlmama selgitust, miks käesoleva seaduse § 236¹² lõike 1 kohast omavahendite taset ei peeta enam piisavaks.

§ 236¹². Täiendavate omavahendite suunis investeerimisühingule

(1) Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning investeerimisühingu suurust, süsteemset olulisust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, võib inspektsioon nõuda investeerimisühingult sellist omavahendite taset, mis ületab piisaval määral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III osas ning käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, tagamaks, et majanduse tsükliline kõikumine ei põhjusta kõnealuste nõuete rikkumist ega ohusta investeerimisühingu võimalust nõuetekohaseks likvideerimiseks ja tegevuse lõpetamiseks.

(2) Inspektsioon vaatab vajaduse korral läbi omavahendite taseme, mille investeerimisühing on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 kehtestanud, ja teavitab investeerimisühingut läbivaatamise tulemustest.

(3) Kui inspektsioon leiab läbivaatamise tulemusel, et investeerimisühingu omavahendite taset tuleb kohandada, märgib ta teavituses, mis kuupäevaks tuleb vastavad muudatused teha.

§ 236¹³. Likviidsuse erinõuded investeerimisühingule

(1) Inspektsioon kehtestab käesoleva seaduse § 235 punkti 16 alusel likviidsuse erinõuded, kui ta on teinud kindlaks, et:
1) investeerimisühingut ohustab oluline likviidsusrisk, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõue ei kata või ei kata piisavalt;
2) investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskorraldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning muud haldusmeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protsesse, mehhanisme või strateegiaid mõistliku aja jooksul piisavalt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaldamisel käsitatakse likviidsusriski likviidsusnõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna juhul, kui inspektsiooni poolt pärast investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidse vara hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud likviidsuse ulatus ja liigid on kõrgemal tasemel kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud investeerimisühingu likviidsusnõue.

(3) Inspektsioon määrab kindlaks likviidsuse eritaseme nõude, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piisavaks loetava likviidsuse taseme ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõude vahe.

(4) Inspektsioon kohustab investeerimisühingut täitma likviidsuse erinõuet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 43 sätestatud likviidse varaga.

(5) Inspektsioon peab kirjalikult põhjendama oma otsust kehtestada likviidsuse erinõue, esitades selge ülevaate käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud tingimuste täielikust hindamisest.”;

73) paragrahvi 237⁸ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/2033 või nende alusel antud õigusaktis nimetatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe tähtpäevaks avalikustamata või inspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse, puuduliku või ebaõige teabe esitamise või avalikustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

74) paragrahv 237¹⁰ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 237¹⁰. Investeerimisühingu organisatsiooniliste nõuete rikkumine

(1) Investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades ebapiisava või käesolevas seaduses või komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/565 sätestatud nõuetele mittevastava organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrollisüsteemi, tasustamise, riskide tuvastamise, mõõtmise või juhtimise või sise-eeskirjade või aruannete esitamise korra kehtestamise või rakendamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

75) paragrahvi 237²⁷ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuete või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 sätestatud kontsentratsiooniriski piirmäärade ületamise või likviidse vara hoidmise nõuete korduva või pideva rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

76) paragrahv 237⁶⁰ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 237⁶⁰. Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, reguleeritud turu korraldaja ja aruandlusteenuse osutaja juhtidele ja töötajatele esitatavate nõuete ning nende tasustamise nõuete rikkumine

(1) Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, reguleeritud turu korraldaja või aruandlusteenuse osutaja juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavate nõuete, töötajatele esitatavate nõuete või juhtide või töötajate tasustamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

77) paragrahv 237⁸⁵ tunnistatakse kehtetuks;

78) seadust täiendatakse §-dega 237⁸⁶ ja 237⁸⁷ järgmises sõnastuses:

„§ 237⁸⁶. Väljamaksete keelu nõude rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 28, 52 või 63 sätestatud investeerimisühingu omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavate väljamaksete keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 237⁸⁷. Menetlus

Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.”;

79) paragrahv 265⁸ tunnistatakse kehtetuks;

80) seaduse 26. peatükki täiendatakse §-dega 272⁶ ja 272⁷ järgmises sõnastuses:

„§ 272⁶. Käesoleva seaduse § 87³ lõike 11 kohaldamine

Käesoleva seaduse § 87³ lõikes 11 nimetatud andmete avalikustamine peatatakse kuni 2023. aasta 28. veebruarini.

§ 272⁷. Investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruande auditeerimine

Käesoleva seaduse § 111 lõike 1 esimest lauset kohaldatakse nende raamatupidamise aastaaruannete koostamise suhtes, mille majandusaasta lõppeb 2022. aastal või hiljem.”.

§ 2.  Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Inspektsioon arvestab haldussunni kohaldamisel riskide ja võimaliku rikkumise iseloomu, kestust ja korduvust ning varasemaid õigusrikkumisi, õigusrikkumise eest vastutava isiku majanduslikku võimekust, sealhulgas juriidilise isiku kogukäivet, teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi suurust või füüsilise isiku aastasissetulekut, samuti tekkinud või tekkida võinud kahjude suurust ja võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele ning järelevalveasutusega tehtava koostöö ulatust.”;

2) paragrahvi 39 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) investeerimisühingu või välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,3 protsendiga investeerimisühingu või vastava Eesti filiaali varast;”;

3) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses:

„(2²) Investeerimisühingu bilansi vara kirjete hulka ei arvata investeerimisühingu klientidele kuuluvat vara, mida investeerimisühing haldab oma nimel, kuid kliendi huvides, ja kajastab oma bilansis.”;

4) paragrahvi 46 lõiget 4 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga nende äriühingute arvust, kes osutavad makseteenuseid makseasutuste ja e-raha asutuse seaduse § 11 lõigete 1 ja 2 alusel, ning nende tehtud maksetehingute kogusummast;”;

5) paragrahvi 46¹ täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Inspektsioon edastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele nimekirja kolmanda riigi investeerimisühingu Eestis asutatud filiaalidest. Lisaks edastab Inspektsioon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele viimase nõudmisel teabe järgmise kohta:
1) kolmanda riigi investeerimisühingu poolt Eestis filiaali asutamine ja sellele tegevusloa andmine või tegevusloa muudatused;
2) filiaali tegevus ja osutatavad teenused Eestis;
3) filiaali nimetatud teenuste ja tegevuse käive ning neile vastavate varade koguväärtus;
4) kolmanda riigi investeerimisühingu konsolideerimisgrupi nimetus, kuhu filiaal kuulub.”;

6) paragrahvi 46² täiendatakse lõikega 3² järgmises sõnastuses:

„(3²) Inspektsioon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevate asutuste vahelisse kesksesse andmebaasi teabe finantsjärelevalve subjekti suhtes tehtud avalikustatud väärteoasja lahendi või haldusakti või -lepingu kohta ning selle vaidlustamise, tühistamise ja avalikustamata jätmise otsuse kohta.”;

7) paragrahvi 46² täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust:
1) väärtpaberituru seaduse § 230 lõikes 5 nimetatud ülevaatamise ja hindamise protsessist;
2) väärtpaberituru seaduse §-des 235, 236¹¹ ja 236¹² nimetatud otsuste tegemise metoodikast;
3) väärtpaberituru seaduse 25. peatükis nimetatud väärtegude karistuste määradest.”;

8) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 9¹ ja 9² järgmises sõnastuses:

„(9¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatule konsulteerib Inspektsioon teiste asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutustega enne sellise otsuse tegemist, mis võib olla nende ülesannete täitmise seisukohast oluline, järgmistes küsimustes:
1) investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu aktsionäride koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, milleks on vaja asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste heakskiitu või luba;
2) asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste poolt investeerimisühingutele määratud karistused või muud nende võetud erakorralised meetmed;
3) väärtpaberituru seaduse § 236¹¹ alusel kehtestatud täiendavate omavahendite nõue.

(9²) Enne karistuse määramist või muu meetme võtmist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 9¹ punktile 2, konsulteerib Inspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga, välja arvatud juhul, kui tegemist on kiireloomulise olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Inspektsiooni otsuse tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Inspektsioon viivitamata vastavast otsusest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi.”;

9) paragrahvi 47¹ täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Inspektsioon võib esitada taotluse Euroopa Komisjonile, et pidada läbirääkimisi ühe või mitme kolmanda riigiga kokkuleppe sõlmimiseks selles, kuidas teostada järelevalvet konsolideerimisgrupi kapitalitestiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), artikli 8 tähenduses seotud vastavusnõuete täitmise üle järgmiste investeerimisühingute puhul:
1) investeerimisühingud, mille emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis;
2) kolmandates riikides asuvad investeerimisühingud, mille emaettevõtja on asutatud Euroopa Liidus.

(12) Inspektsioon võib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 33 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 22 järelevalveülesannete täitmiseks ning teabe vahetamiseks sõlmida koostöökokkuleppeid kolmanda riigi järelevalveasutusega, kes vastutab ühe või mitme järgmise ülesande eest:
1) finantseerimisasutuste ja finantsturgude järelevalve, sealhulgas selliste finantssektori ettevõtjate järelevalve, kellel on luba tegutseda keskse vastaspoolena, kui keskseid vastaspooli tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 25 alusel;
2) investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetlused ning muud samalaadsed menetlused;
3) investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluste ning muude samalaadsete menetluste eest vastutavate organite üle järelevalve teostamine;
4) finantseerimisasutuste ja tagatisskeeme haldavate asutuste kohustuslike auditite tegemine;
5) finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslikke auditeid tegevate isikute üle järelevalve teostamine;
6) lubatud heitkoguse ühikute turgudel tegutsevate isikute üle järelevalve teostamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade;
7) põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgudel tegutsevate isikute üle järelevalve teostamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade.

(13) Kui Inspektsioon teostab krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle järelevalvet, teavitab Inspektsioon Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordadest, ja edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kogu teabe, mis on järelevalvetegevuse ühtsustamiseks oluline.”;

10) paragrahvi 47⁴ lõikes 1 asendatakse tekstiosa „krediidiasutuse filiaali” tekstiosaga „krediidiasutuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 95 nimetatud investeerimisühingu filiaali (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutuse filiaal)”;

11) paragrahvi 47⁵ lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „artikli 130 lõikes 1” tekstiosaga „või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114), artiklis 48”;

12) paragrahvi 47⁵ täiendatakse lõigetega 1² ja 1³ järgmises sõnastuses:

„(1²) Kolleegiumis võivad osaleda:
1) Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad väärtpaberiturujärelevalve asutused ning süsteemselt olulise krediidiasutuse filiaali vastuvõtva lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus;
2) Euroopa Keskpanga süsteemi kuuluvad keskpangad;
3) kolmandate riikide järelevalveasutused, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 54 sätestatuga samaväärseid konfidentsiaalsusnõudeid.

(1³) Kolleegiumi võib vajaduse korral moodustada ka juhul, kui Euroopa Liidus tegutseva investeerimisühingu, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja juhitava investeerimisühingute konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad asuvad kolmandas riigis.”;

13) paragrahvi 47⁵ lõiget 3 täiendatakse punktidega 7–9 järgmises sõnastuses:

„7) teabenõuete koordineerimine, kui see on vajalik konsolideeritud järelevalve hõlbustamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikliga 7;
8) teabenõuete koordineerimine juhtudel, kui mitmel ühe konsolideerimisgrupi moodustavate investeerimisühingute väärtpaberiturujärelevalve asutusel on vaja nõuda kas kliiriva liikme päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt või nõuetele vastava keskse vastaspoole väärtpaberiturujärelevalve asutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomaste investeerimisühingute tagatisnõuete arvutamiseks;
9) teabe vahetamine kõigi väärtpaberiturujärelevalve asutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 21 ning kõigi väärtpaberiturujärelevalve asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21.”;

14) paragrahvi 47⁵ täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:

„(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud teabe hulka kuulub muu hulgas:
1) teave investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juriidilise ja juhtimisstruktuuri kohta, sealhulgas organisatsioonilise struktuuri kirjeldus;
2) teave investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvatelt investeerimisühingutelt teabe kogumise ja selle kontrollimise menetluse kohta;
3) teave negatiivsete arengusuundade kohta investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvates investeerimisühingutes või muudes ettevõtjates, mis võivad neid investeerimisühinguid oluliselt mõjutada;
4) teave karistuste ja erakorraliste meetmete kohta, mida Inspektsioon käesoleva seaduse või muude seaduste alusel kohaldab, või samaväärsete meetmete kohta muus lepinguriigis;
5) teave väärtpaberituru seaduse § 235 punkti 9 alusel kehtestatud omavahendite erinõuete kohta või samaväärsete nõuete kohta muus lepinguriigis.

(3²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud teavet Inspektsioonile ei esitata või ei vastata tema järelepärimisele mõistliku aja jooksul, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19.”;

15) paragrahvi 47⁵ lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kutsub kokku kolleegiumi koosolekud, edastades enne koosoleku korraldamist kolleegiumi liikmetele koosoleku päevakorra, ning juhib ja korraldab kolleegiumi tegevust;”;

16) paragrahvi 53 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) üldkriteeriumid ja meetodid, mida Inspektsioon kasutab järelevalvealasel läbivaatamisel ja hindamisel ning kindlustustegevuse järelevalves, sealhulgas meetmed kindlustusandja stressitesti ja tundlikkuse analüüsi läbiviimiseks;”;

17) paragrahvi 53 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) statistilised koondandmed vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklile 316, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2033, väärtpaberituru seadusele, sealhulgas selle § 235 punkti 9 kohaselt sätestatud täiendavate omavahendite nõude ja 25. peatüki sätete alusel määratud karistuste arvu ja laadi kohta, ning statistilised koondandmed, mis puudutavad krediidiasutuste usaldatavusnõudeid;”;

18) paragrahvi 54 lõike 4 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Euroopa järelevalveasutuse,” tekstiosaga „Euroopa Komisjoni,”.

§ 3.  Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine

Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) Eestis asutatud investeerimisühingule, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 93 lõike 1 punktis 1 sätestatud aktsia- või algkapitalinõuet, tema Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtjale ja kolmandas riigis asutatud filiaalile;”;

2) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 2³ järgmises sõnastuses:

„(2³) Investeerimisühingute puhul käsitatakse käesolevas seaduses individuaalselt kohalduvate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid järgmiselt:
1) käesolevas seaduses sisalduvaid koguomavahendite suhtarvu nõudega seonduvaid viiteid tuleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktile c käsitada viitena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), artikli 11 lõikele 1;
2) käesolevas seaduses sisalduvad koguriskipositsiooniga seonduvad viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 on viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavale nõudele, mis on korrutatud 12,5-ga.”;

3) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 9² järgmises sõnastuses:

„(9²) Investeerimisühingute puhul käsitatakse käesolevas seaduses olevaid täiendavate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid krediidiasutuste seaduse §-le 104² viidetena väärtpaberituru seaduse § 235 punktile 9.”.

§ 4.  Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduse § 335 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 334 lõike 3 punktis 3 nimetatud püsivatel üldkuludel põhinev omavahendite nõue arvutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), artiklile 13.”.

§ 5.  Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduse § 87 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Kindlustusvaldusettevõtjat ja segafinantsvaldusettevõtjat ei käsitata finantseerimisasutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 4 lõike 1 punkti 26 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), tähenduses.”.

§ 6.  Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 13⁸ järgmises sõnastuses:

„§ 13⁸. Investeerimisühingu poolt krediidiasutuse tegevusloa taotlemine

(1) Investeerimisühing, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tingimustele, peab esitama tegevusloa taotluse kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 13¹ hiljemalt päeval, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) tema koguvara keskmine maht ühes kuus 12 järjestikuse kuu jooksul on 30 miljardit eurot või rohkem;
2) tema koguvara keskmine maht ühes kuus 12 järjestikuse kuu jooksul on alla 30 miljardi euro ning investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate investeerimisühingute, kes tegelevad väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud tegevusega ning kellest iga üksiku investeerimisühingu vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisühing võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevusega jätkata kuni krediidiasutuse tegevusloa saamiseni.

(3) Kui Finantsinspektsioon otsustab pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) artikli 95a kohase teabe saamist, et investeerimisühingul on vaja taotleda krediidiasutuse tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §-le 13¹, teavitab ta investeerimisühingut ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 26 nimetatud finantsjärelevalve asutust ning võtab tegevusloa andmise menetluse eelnimetatud finantsjärelevalve asutuselt teavitamiskuupäevast alates üle.

(4) Finantsinspektsioon tagab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isiku tegevusloa menetluses arvestatakse võimaluse korral kehtivate tegevuslubadega seotud teavet.”;

2) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:

„17) krediidiasutus kasutab tegevusluba ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevuseks ja tema koguvara keskmine maht on viiel järjestikusel aastal väiksem, kui on nimetatud artiklis sätestatud.”;

3) paragrahvi 20⁷ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi kohaldamisel käsitatakse kolmanda riigi konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtust järgmiste varade summana:
1) kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kõigi Euroopa Liidus asuvate finantsinstitutsioonide, sealhulgas investeerimisühingute vara koguväärtus konsolideeritud bilansi alusel või nende individuaalsete bilansside alusel, kui bilansid ei ole konsolideeritud;
2) käesoleva seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL kohaselt Euroopa Liidus registreeritud või tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva finantsinstitutsiooni, sealhulgas investeerimisühingu iga filiaali vara koguväärtus.”;

4) paragrahvi 82¹ lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui see on vajalik, tuleb tagatist hoida teise lepinguriigi või kolmanda riigi territooriumil vastava riigi valuutas.”.

§ 7.  Tagatisfondi seaduse muutmine

Tagatisfondi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25 lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2¹) Füüsilise isiku kõlblik hoius tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga kuni 100 000 euro suuruses summas lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, kui hoiustaja kontot on hoiuste peatamise päevale eelneva kuue kuu jooksul krediteeritud rahaliste vahenditega, mis on saadud isiklikuks kasutamiseks seoses:
1) krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud elamukinnisvara võõrandamisega;
2) abiellumisega või abielu lahutamisega, töö- või ametilepingu ennetähtaegse lõpetamisega tööandja algatusel või koondamisega, vanaduspensionile, sealhulgas kogumispensionile jäämisega või invaliidistumisega või lähedase inimese surmaga;
3) kindlustushüvitisena, ohvriabi seaduse või riigivastutuse seaduse alusel õiguse mõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks määratud hüvitisena või kriminaal- või väärteomenetluses kannatanule määratud hüvitisena.”;

2) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Osafondi arvel ei hüvitata hoiust, mis kuulub hoiuse hüvitamise päeva seisuga rahvusvahelise sanktsiooni all olevale isikule, kui käesoleva seaduse § 41 lõike 2¹ kohaselt ei ole otsustatud teisiti. Rahvusvahelise sanktsiooni all olevaks isikuks loetakse ka isikut, kelles omab olulist osalust või kelle üle omab kontrolli rahvusvahelise sanktsiooni all olev isik.”;

3) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses:

„(1²) Hoiustaja, kelle hoiuse suhtes võib kohaldada käesoleva seaduse § 25 lõikes 2¹ sätestatut, on kohustatud mõistliku aja jooksul alates hoiuste peatamise päevast esitama haldurile asjakohased tõendid.”;

4) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hüvitis makstakse nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu hoiustaja teatatud pangakontole või väljamakset teostavas krediidiasutuses avatud kontole.”;

5) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Osafondi arvel ei hüvitata investeeringut, mis kuulub hüvitamiskohustuste tekkimise päeva seisuga rahvusvahelise sanktsiooni all olevale isikule. Rahvusvahelise sanktsiooni all olevaks isikuks loetakse ka isikut, kelles omab olulist osalust või kelle üle omab kontrolli rahvusvahelise sanktsiooni all olev isik.”;

6) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

„(2¹) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust ei ole Fond kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras investeeringut hüvitama, kui investeerimisasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi tema või temaga otseselt või kaudselt seotud isikute suhtes rakendatavate rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu, kui:
1) investeerimisasutuse tegevusluba tunnistatakse kehtetuks;
2) keelatakse teatud tehingute või toimingute tegemine või piiratakse nende mahtu;
3) investeerimisasutuse suhtes algatatakse kriisilahendusmenetlus.

(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 1 ja 3 nimetatud juhul on Fond kohustatud investeeringu hüvitama peale rahvusvahelise sanktsiooni õigusjõu või kriisilahendusmenetluse lõppemist. Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punkti 2 korral peab lisaks rahvusvahelise sanktsiooni õigusjõu lõppemisele eksisteerima ka lõikes 1 või 2 nimetatud alus.”;

7) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hüvitis makstakse nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu investori teatatud pangakontole või väljamakset teostavas krediidiasutuses avatud kontole.”;

8) paragrahvi 87 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui nõukogu otsusel ei piisa osafondi kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 86 lõike 2 punktis 2 sätestatud võimalustest, võib nõukogu taotleda riigilt Fondile laenu andmist või riigigarantiid Fondi poolt võetavale laenule.”.

§ 8.  Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 8, 10, 23, 25–28, 30, 44–52 ja 78 jõustuvad 2022. aasta 30. märtsil.