Taastava õiguse teenuste osutamise tingimused ja kord
Vastu võetud 23.03.2023 nr 15
Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 26 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse vahendusteenuse osutamise kord.
§ 2. Vahendusteenuse eesmärk
Vahendusteenuse eesmärk on pakkuda õigusvastase teo toime pannud isikule, kahju kannatanud isikule ja vajaduse korral teistele osalistele võimalust turvalises keskkonnas ja vahendaja toel arutada toime pandud teoga seonduvaid asjaolusid ja mõjusid, et vahenduse ja vajaduse korral kokkulepitavate edasiste tegevuste abil heastada teoga kaasnenud emotsionaalset ja materiaalset kahju, tagada kannatanu rahulolu ja vähendada riski, et õigusvastase teo toime pannud isik paneb toime uusi õigusrikkumisi.
§ 3. Vahendusmenetluse osalised
(1) Vahendusmenetluse osalisteks on õigusvastase teo toime pannud isik, kahju kannatanud isik ja piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. Vahendaja võib vahendusteenuse osutamisse kaasata ka teisi isikuid, kelle osalemine menetluses aitab vahendaja hinnangul kaasa vahendusteenuse eesmärkide saavutamisele.
(2) Kahju kannatanud isik on kannatanu või muu isik, kes on õigusvastase teo toime pannud isiku tegevuse tõttu kahju kannatanud.
(3) Kui konkreetset kahju kannatanud isikut ei ole võimalik tuvastada või ta ei soovi vahenduses osaleda, kuid kahju kannatanud isikuna on võimalik vahendusteenuse osutamisse kaasata muu isik, kes on võimeline kirjeldama teo kahjulikke mõjusid, ning vahendaja hinnangul on vahenduse abil võimalik vähendada riski, et õigusvastase teo toime pannud isik paneb toime uusi õigusrikkumisi, võib vahendusteenust osutada ka konkreetse kahju kannatanud isiku osaluseta.
(4) Piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja asemel võib seadusliku esindaja nõusolekul vahendusmenetluses osaleda muu isik, kes tagab piiratud teovõimega isiku huvide kaitse.
§ 4. Vahendusmenetluse käik
(1) Vahendusmenetluse korraldamiseks määrab Sotsiaalkindlustusamet vahendaja viie tööpäeva jooksul vahendusmenetluse rakendamise määruse või otsuse või isiku pöördumise registreerimisest arvates.
(2) Vahendaja võtab ühendust vahendusmenetluse osalistega. Kui õigusvastase teo toime pannud isikuga ei ole võimalik ühendust saada, teavitab vahendaja sellest süüteo menetlejat, kelle tehtud määruse või otsuse alusel õigusvastase teo toime pannud isikule vahendusteenust osutatakse.
(3) Vahendaja kontrollib osaliste nõusolekut vahendusmenetluses osaleda, selgitab neile vahendusmenetluse eesmärki ja käiku ning teavitab neid vahendusmenetluse katkestamise ja vahenduskokkuleppe rikkumise tagajärgedest, vahendaja õigusest kontrollida kinnitatud vahenduskokkuleppe tingimuste täitmist ja muudest vahendusmenetluses tähtsust omavatest asjaoludest.
(4) Vahendusteenus koosneb kohtumiste ettevalmistamisest, osalistega eraldi kohtumistest, osaliste ühisest kohtumisest, vahenduskokkuleppe sõlmimisest ja vajaduse korral vahenduskokkuleppe tingimuste kontrollimisest. Kui see on asjaolusid arvestades vajalik ega kahjusta olulisel määral vahenduse eesmärkide saavutamist, võib kohtumine toimuda sidevahendite teel. Kui kahju kannatanud isik ei soovi ühisel kohtumisel osaleda, kuid on nõus kirjeldama toime pandud teo mõju eraldi kohtumise käigus või muul viisil, vahendab vahendaja tema seisukoha teo toime pannud isikule.
§ 5. Vahenduskokkulepe
(1) Vahenduskokkulepe sõlmitakse osaliste vahel kahe kuu jooksul vahendusmenetluse rakendamise määruse või otsuse või isiku pöördumise registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis. Vahenduskokkulepe vormistatakse kirjalikult, selle allkirjastavad osalised ja kinnitab vahendaja. Vahendaja väljastab osalistele nende soovil koopia allkirjastatud vahenduskokkuleppest.
(2) Kui osaliste hinnangul tuleb vahendusteenuse eesmärgi saavutamiseks panna õigusvastase teo toime pannud isikule kohustusi, nähakse vahenduskokkuleppes ette kohustuste sisu ja kohustuste täitmise kontrollimise viis.
(3) Vahenduskokkuleppes võib ette näha kohustusi ka teistele vahendusmenetlusse kaasatud isikutele, kui kaasatud isikud on kohustustega nõus ning kohustuste ettenägemine on vahendaja ja vahendusmenetluse osaliste hinnangul mõistlik.
(4) Vahendaja edastab vahenduskokkuleppe koopia süüteo menetlejale, kelle tehtud määruse või otsuse alusel õigusvastase teo toime pannud isikule vahendusteenust osutatakse. Kui vahendusmenetluse käigus vahenduskokkuleppe sõlmimiseni ei jõuta, saadab vahendaja süüteo menetlejale vahenduse käiku kirjeldava aruande, milles sisaldub vahendaja hinnang õigusvastase teo toime pannud isiku koostöövalmidusele vahenduse käigus.
(5) Kui vahenduskokkulepe sisaldab lõikes 3 nimetatud kohustusi, edastab vahendaja kohustuste täitmise tähtaja lõppemisel süüteo menetlejale kokkuvõtte kohustuste täitmise kohta.
(6) Lõigetes 4 ja 5 sätestatut ei rakendata juhul, kui vahenduses osalev õigusvastase teo toime pannud isik on oma ea tõttu süüvõimetu.
§ 6. Vahendusteenuse osutamise erisused kriminaalmenetluse seadustiku § 2032 alusel toimuva vahendusmenetluse korral
(1) Kui vahendusmenetlust rakendatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 2032 alusel, kohaldatakse vahendusmenetluse käigu ja vahenduskokkuleppe suhtes §-des 4 ja 5 sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Sotsiaalkindlustusamet teavitab vahendaja määramisest vahendusmenetluse rakendamise määruse koostanud prokuratuuri või kohut.
(3) Vahendusmenetluse osalisteks on süüdistatav, kannatanu ja piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja.
(4) Vahendaja teavitab lisaks § 4 lõikes 2 nimetatud juhtumitele prokuratuuri ka juhul, kui vahendusmenetluse alustamisel ei ole võimalik kannatanuga ühendust saada.
(5) Esimene kohtumine osalistega korraldatakse ühe kuu jooksul vahendusmenetluse rakendamise määruse registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.
(6) Vahenduskokkulepe peab sisaldama kuriteoga tekitatud kahju heastamise korda ja tingimusi.
(7) Viie tööpäeva jooksul pärast vahenduskokkuleppe sõlmimist saadab vahendaja prokuratuurile vahenduse käiku kirjeldava aruande, milles vahendaja muu hulgas kirjeldab osalistega toimunud kohtumisi, osaliste ühist vestlust ja käitumist. Vahenduse käiku kirjeldavale aruandele lisatakse vahenduskokkuleppe koopia.
(8) Kui osaline võtab oma nõusoleku vahendusmenetluse läbiviimiseks tagasi või vahendusmenetluse käigus ilmnevad muud asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik vahendusmenetlust jätkata, saadab vahendaja viie tööpäeva jooksul vahendusmenetluse jätkamise võimatusest teadasaamisest prokuratuurile vahenduse käiku kirjeldava aruande, milles on muu hulgas esile toodud põhjused, miks vahendaja peab vahendusmenetluse jätkamist võimatuks.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a.
Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister
Maarjo Mändmaa
Kantsler
Facebook
X.com