Kaitseministri määruste muutmine seoses kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmisega
Vastu võetud 27.03.2023 nr 11
Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 9, § 80 lõike 2, § 808 lõike 2, § 83 lõike 4, § 156 lõike 7, § 193 lõike 4, § 194 lõike 5, § 195 lõike 4, § 197 lõike 9 ja § 199 lõike 2, Kaitseliidu seaduse § 62 lõike 2 ja § 64 lõike 3, Kaitseväe korralduse seaduse § 13 lõike 5 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Kaitseministri 6. veebruari 2013. a määruse nr 7 „Ajateenijale ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord” muutmine
Kaitseministri 6. veebruari 2013. a määruses nr 7 „Ajateenijale ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Ajateenijale ning õppekogunemisel ja reservasendusteenistuses osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord”;
2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 9, § 80 lõike 2 ja § 808 lõike 2 alusel.”;
3) paragrahvi 2 pealkirja ning lõikeid 1, 5 ja 6 täiendatakse pärast sõna „õppekogunemine” sõnadega „ja reservasendusteenistus” vastavas käändes;
4) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Kaitseväe poolt”.
§ 2. Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruse nr 14 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord” muutmine
Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruses nr 14 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Määruses käsitletakse tervishoiuteenuseid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 tähenduses, ravimeid ravimiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ning meditsiiniseadmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 05.05.2017, lk 1–175), artikli 2 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 05.05.2017, lk 176–332) artikli 2 tähenduses.”;
2) paragrahvi 2 lõikes 1 ja § 8 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti Haigekassa” sõnaga „Tervisekassa”;
3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelase ravi korraldamiseks võib koostada raviplaani vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 194 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.”;
4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud juhul kaetakse tegevväelasele raviplaanis ettenähtud tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulud Kaitseväe eelarvest kaitseväeteenistuse seaduse § 194 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.”.
§ 3. Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruse nr 15 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord” muutmine
Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruses nr 15 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkirjas ja § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „täitmise tõttu” sõnaga „täitmisel”;
2) määruses asendatakse läbivalt sõna „tugikeskus” sõnadega „toetusteenuste keskus” vastavas käändes;
3) paragrahvi 1 lõiked 2 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 1 lõikes 8 asendatakse sõna „tervishoiu-” sõnadega „psühholoogilise abi”.
§ 4. Kaitseministri 20. märtsi 2013. a määruse nr 18 „Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord” muutmine
Kaitseministri 20. märtsi 2013. a määruses nr 18 „Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „Eesti Haigekassa” sõnaga „Tervisekassa”;
2) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstlikus komisjonis” sõnadega „terviseseisundi hindamisega”;
3) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
㤠21. Terviseseisundi hindamine
(1) Isiku, kes on esitanud taotluse kaitseväeteenistuse seaduse §-s 194 sätestatud teenistusalase tagatise saamiseks, terviseseisundit hindab Kaitseväe juhataja määratud eriarst (edaspidi Kaitseväe eriarst) tervise infosüsteemi andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide (edaspidi koos olemasolevad andmed) põhjal.
(2) Kaitseväe eriarstil on isiku terviseseisundi hindamiseks juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lõikes 7 ja lõike 9 alusel sätestatule.
(3) Kui isik on keelanud juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele või ei ole andnud nõusolekut nende andmete kasutamiseks, on Kaitseväe eriarstil õigus nõuda isikult terviseseisundi hindamiseks vajalike andmete esitamist muul viisil või jätta ravi vajadus tuvastamata.
(4) Juhul kui olemasolevad andmed on ravi vajaduse tuvastamiseks ebapiisavad, võib Kaitseväe eriarst teha isikule arstliku läbivaatuse, küsida isikult või tema raviarstilt täiendavaid andmeid ning vajaduse korral suunata isiku täiendavale terviseuuringule või eriarsti konsultatsioonile.
(5) Juhul kui olemasolevad andmed on kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel meditsiinilise seose tuvastamiseks ebapiisavad, võib Kaitseväe eriarst küsida teenistusalase tagatise saamise õiguse kindlaks teinud asutuselt või Kaitseväe struktuuriüksuselt täiendavaid andmeid tervisekahjustuse tekkimise asjaolude kohta.
(6) Andmed terviseseisundi hindamise kohta kantakse Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteemi, välja arvatud tervise infosüsteemis olevad terviseuuringute tulemused.”;
4) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Terviseseisundi hindamisega tuvastatud ravi vajaduse korral koostab Kaitseväe eriarst isikule raviplaani 30 kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse § 21 lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest.
(2) Raviplaani kantakse raviga seotud meetmed nende tervisehäirete kohta, mille puhul on kindlaks tehtud meditsiiniline seos kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel.”;
5) paragrahvi 3 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) raviplaani kehtivuse tähtaega.”;
7) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Raviplaani koos selle täitmiseks vajalike dokumentidega edastab isikule teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isikute ravi korraldav Kaitseväe struktuuriüksus või selle allüksus (edaspidi toetusteenuste keskus).”;
8) paragrahvi 3 lõiked 7–9 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Raviplaani muutmine ja lõpetamine
(1) Raviplaanis märgitud tähtaja saabumisel või isiku esitatud taotluse korral teeb toetusteenuste keskus Kaitseväe eriarstile ettepaneku isiku terviseseisundi hindamiseks ja vajaduse korral uue raviplaani koostamiseks vastavalt käesoleva määruse §-des 21 ja 3 sätestatule.
(2) Raviplaani võib tervikuna või kindla tervisehäire puhul lõpetada, kui:
1) terviseseisundi hindamise põhjal on tervisehäire paranenud ja isik ei vaja enam ravi;
2) isik ei täida mõjuva põhjuseta talle arsti poolt määratud ja raviplaanis ettenähtud ravi;
3) isik ei ilmu mõjuva põhjuseta tema terviseseisundi hindamiseks määratud arstlikule läbivaatusele, eriarsti konsultatsioonile või terviseuuringule.
(3) Raviplaani muutmise või lõpetamise korral teeb toetusteenuste keskus selle isikule teatavaks.”;
10) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstlikku komisjoni” sõnadega „toetusteenuste keskust”;
12) paragrahvi 9 lõigetes 2 ja 4 asendatakse tekstiosa „Juhul kui Kaitseväe arstlik komisjon on tuvastanud isiku piiratud liikumisvõime korral saatja vajaduse,” sõnadega „Raviplaanis märgitud saatja vajaduse korral”;
13) paragrahvi 10 lõigetes 1 ja 3 ning paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 4 asendatakse sõna „tugikeskus” sõnadega „toetusteenuste keskus” vastavas käändes.
§ 5. Kaitseministri 22. märtsi 2013. a määruse nr 21 „Tegevteenistusse võtmise kord” muutmine
Kaitseministri 22. märtsi 2013. a määruses nr 21 „Tegevteenistusse võtmise kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tegevteenistusse asuda sooviv isik esitab Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale tegevteenistusse võtmise kirjaliku taotluse sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale asumiseks, koos kinnitusega, et ta vastab seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi taotlus), Kaitseressursside Ameti kaudu.”;
2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Kaitseväe juhatajale” sõnadega „või tema volitatud ülemale”;
3) paragrahvi 1 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tegevväelane ei pea esitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 2 sätestatud dokumente, kui selles olevad andmed ei ole tegevteenistuse ajal muutunud.”;
6) paragrahvi 2 lõiked 4 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1–4” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 2” ning arv „30” asendatakse arvuga „15”;
8) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse arv „30” arvuga „15”;
9) paragrahvi 4 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Tegevteenistusse asuda sooviv isik peab esitama isikuankeedi ning kirjaliku nõusoleku taustakontrolli teostamiseks kaitseväekorralduse seaduse §-de 414 ja 416 alusel.”;
10) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Füüsilist ettevalmistust ei pea hindama, kui isik on läbinud füüsilise ettevalmistuse hindamise jooksval kalendriaastal või hindamisest ei ole möödunud rohkem kui 180 kalendripäeva ja ta vastab füüsilise ettevalmistuse nõuetele.”;
11) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tegevteenistusse asuda soovivat isikut teavitab füüsilise ettevalmistuse hindamise ajast ja kohast Kaitseressursside Amet ning tegevväelase taotlust läbivaatav ametiasutus.”;
12) paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 5 lõikes 7 asendatakse sõnad „kümne kalendripäeva jooksul hindamise läbiviimise päevast” sõnadega „hiljemalt hindamise päevale järgneval tööpäeval”;
14) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku, kes on andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks, terviseseisundi vastavust tegevväelase tervisenõuetele hinnatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 11 alusel kehtestatud korras.
(2) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku ja tegevväelase terviseseisundi vastavust tegevväelase tervisenõuetele ei pea hindama, kui eelneva terviseseisundi hindamisega on tuvastatud isiku terviseseisundi vastavus tegevväelase tervisenõuetele ning sellest ei ole möödas rohkem kui kolm aastat.”;
15) paragrahvi 6 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ja tegevteenistusse naasvat isikut”;
16) paragrahvi 6 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 6 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kaitseressursside Amet teavitab Kaitseväes terviseseisundi hindamist korraldavat struktuuriüksust või selle allüksust tegevteenistusse asuda soovivast isikust kuni viis kalendripäeva enne terviseseisundi hindamiseks määratud aega.
(6) Terviseseisundi hindamist korraldav üksus peab tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi tegevväelase tervisenõuetele vastavusest teavitama taotlust läbivaatavat ametiasutust kirjalikult viie tööpäeva jooksul tervisenõuetele vastavuse tuvastamisest arvates.”;
18) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse läbivalt sõna „lähetamine” sõnaga „saatmine” vastavas käändes ning sõna „Kaitsevägi” sõnadega „Kaitseressursside Amet”;
20) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse sõna „Kaitsevägi” sõnadega „Kaitseressursside Amet”;
21) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõna „Kaitsevägi” sõnadega „Kaitseressursside Amet” ning sõna „ühe” sõnaga „kahe”;
22) paragrahvi 9 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Tegevteenistusse võtmine otsustatakse 30 kalendripäeva jooksul käesoleva määruse §-s 2 sätestatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.”;
23) paragrahvi 9 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tegevteenistusse võtmisest teavitab Kaitseressursside Amet taotluse esitanud isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(5) Tegevteenistusse võtmisest keeldumisel teavitab Kaitseressursside Amet isikut keeldumisest kirjalikult taasesitatavas vormis mitte hiljem kui 35 kalendripäeva käesoleva määruse §-s 2 sätestatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.”;
24) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „Kaitsevägi” sõnadega „Kaitseressursside Amet”;
25) paragrahvi 11 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, märkides ka tõotuse andmise kuupäeva”.
§ 6. Kaitseministri 27. märtsi 2013. a määruse nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus” muutmine
Kaitseministri 27. märtsi 2013. a määruses nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „Kaitseväe” tekstiosaga „, Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse”;
2) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:
„91) terviseseisundi hindamisega seotud vaiete menetlemiseks vajalike toimingute koordineerimine;”.
§ 7. Kaitseministri 21. mai 2013. a määruse nr 33 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord” muutmine
Kaitseministri 21. mai 2013. a määruse nr 33 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord” § 1 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja lause „Taotlusele tuleb lisada Kaitseväe arstliku komisjoni otsus püsivalt töövõimetuks tunnistamise kohta.”.
§ 8. Kaitseministri 29. juuni 2016. a määruse nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus” muutmine
Kaitseministri 29. juuni 2016. a määruses nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus” tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse läbivalt sõna „tugikeskus” sõnadega „toetusteenuste keskus” vastavas käändes;
2) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) Kaitseväe eriarsti väljastatud raviplaan, kui see on koostatud;”;
3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Toetusteenuste keskus koostab isikule tegevuskava, hinnates taotleja vajadust sotsiaalteenuse, abivahendi või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järele ja lisakulude hüvitamise vajalikkust.”;
4) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 3 lõiked 4–6 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tegevuskava koostatakse kuni viieks aastaks ning kinnitatud tegevuskava tehakse isikule teatavaks.
(5) Vajaduse korral võib toetusteenuste keskus läbi viia tegevuskava täitmise vahehindamise.
(6) Tegevuskava täitmise vahehindamise või isiku taotluse alusel muudetud tegevuskava tehakse isikule teatavaks.”;
6) paragrahvi 4 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 8 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „ja Kaitseväe arstliku komisjoni hinnangu”;
8) määruse lisad 1 ja 2 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1 ja 2 (lisatud).
§ 9. Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruse nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, ajutise töövõime kaotuse, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord” muutmine
Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruse nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, ajutise töövõime kaotuse, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord” § 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstliku komisjoni otsus” tekstiosaga „Kaitseliidu seaduse § 601 lõike 4 alusel kehtestatud korras väljastatud hinnang”.
§ 10. Kaitseministri 16. mai 2018. a määruse nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord” muutmine
Kaitseministri 16. mai 2018. a määruses nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad „Eesti Haigekassa” sõnaga „Tervisekassa”;
2) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstlikule komisjonile” sõnadega „Kaitseväes terviseseisundi hindamist korraldavale struktuuriüksusele või selle allüksusele (edaspidi terviseseisundi hindamist korraldav üksus)”;
3) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
㤠31. Terviseseisundi hindamine
(1) Käesoleva määruse § 3 lõikes 4 sätestatud juhul hindab isiku terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud eriarst (edaspidi Kaitseväe eriarst) tervise infosüsteemi andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide (edaspidi koos olemasolevad andmed) põhjal.
(2) Kaitseväe eriarstil on isiku terviseseisundi hindamiseks juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele vastavalt Kaitseliidu seaduse § 60 lõikes 51 ja lõike 53 alusel sätestatule.
(3) Kui isik on keelanud juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele või ei ole andnud nõusolekut nende andmete kasutamiseks, on Kaitseväe eriarstil õigus nõuda isikult terviseseisundi hindamiseks vajalike andmete esitamist muul viisil või jätta ravi vajadus tuvastamata.
(4) Juhul kui olemasolevad andmed on ravi vajaduse tuvastamiseks ebapiisavad, võib Kaitseväe eriarst teha isikule arstliku läbivaatuse, küsida isikult või tema raviarstilt täiendavaid andmeid ning vajaduse korral suunata isiku täiendavale terviseuuringule või eriarsti konsultatsioonile.
(5) Andmed terviseseisundi hindamise kohta kantakse Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteemi, välja arvatud tervise infosüsteemis olevad terviseuuringute tulemused.”;
4) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitseväe eriarst koostab isikule raviplaani 30 kalendripäeva jooksul arvates käesoleva määruse § 3 lõikes 4 nimetatud ettepaneku ja vajalike dokumentide saamisest.”;
5) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) raviplaani kehtivuse tähtaega.”;
6) paragrahvi 4 lõikes 6 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstlikule komisjonile” sõnadega „Kaitseväes terviseseisundi hindamist korraldavale üksusele”;
7) paragrahvi 4 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul hindab Kaitseväe juhataja määratud eriarst isiku terviseseisundit ja lisaravi vajadust raviplaanis märgitud tervisehäirete puhul ning vajaduse korral koostab uue raviplaani 30 kalendripäeva jooksul arvates taotluse saamisest.”.
§ 11. Kaitseministri 6. veebruari 2013. a määruse nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord” muutmine
Kaitseministri 6. veebruari 2013. a määruses nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning tegevteenistuses olemise kohustuse määramise tingimused ja kord”;
2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitsevägi või Kaitseliit koostab ressursimahuka koolituse kulu arvestamise teatise, mis edastatakse enne koolitusele saatmise otsuse tegemist koolitusele saadetavale tegevväelasele ressursimahukal koolitusel osalemise nõusoleku saamiseks.”;
3) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitsevägi või Kaitseliit esitab tegevväelasele ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise nõude (edaspidi hüvitamisnõue) koos tegevteenistussuhte lõpetamisega või 30 päeva jooksul kaitseväeteenistuse seaduse § 156 lõike 2 punktis 1 sätestatud asjaolust teada saamisest arvates.”;
4) paragrahvi 3 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohalt vabastamisest arvates”;
5) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ning punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„Ressursimahukal koolitusel osalenud tegevväelane on kohustatud koos koolitusel oldud ajaga jätkama tegevteenistuses, kui õppemaksu või koolitustasu tasus riik, sõltuvalt ressursimahuka koolituse kulust alljärgnevalt:
1) kuni 9 999,99 eurot – 1 aasta;
2) 10 000 eurot (kaasa arvatud) kuni 49 999,99 eurot – 2 aastat;”;
6) paragrahvi 4 lõigetest 2–4 jäetakse välja tekstiosa „, kes enne koolitusele asumist on võetud määramata tähtajaga tegevteenistusse,”;
7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tegevväelane, kes on olnud teenistuses alla poole käesoleva määruse §-s 4 sätestatud tegevteenistuses olemise kohustuse tähtajast, peab hüvitama kogu ressursimahuka koolituse kulu.”;
8) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustus väheneb proportsionaalselt ühe kuu kaupa alates poole tegevteenistuses olemise kohustuse aja täitumisest kuni tegevteenistuses olemise kohustuse lõpuni.”;
9) paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:
„(3) Ajavahemikul 1. maist 2020 kuni 31. märtsini 2023 käesoleva määruse § 2 lõike 1 alusel koostatud ressursimahuka koolituse kulu arvestamise teatises märgitud teenistuses olemise kestust võib Kaitseväe või Kaitseliidu ja tegevväelase kahepoolse kirjaliku kokkuleppe alusel muuta 60 päeva jooksul alates 1. aprillist 2023, arvestades käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktide 1 ja 2 alates 2023. aasta 1. aprillist kehtivat redaktsiooni.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sõlmitud kokkulepe loetakse ressursimahuka koolituse kuluarvestamise teatise lahutamatuks osaks.
(5) Kui tegevväelane on andnud nõusoleku ressursimahukal koolitusel osalemiseks enne 2023. aasta 1. aprilli, kohaldatakse ressursimahuka koolituse kulu arvestusel käesoleva määruse § 5 lõike 3 2023. aasta 31. märtsil kehtinud redaktsiooni.
(6) Kui tegevväelane on andnud nõusoleku ressursimahukal koolitusel osalemiseks alates 2023. aasta 1. aprillist, kohaldatakse ressursimahuka koolituse kulu arvestusel käesoleva määruse § 5 lõigete 21 ja 3 alates 2023. aasta 1. aprillist kehtivat redaktsiooni.”.
§ 12. Kaitseministri 2. aprilli 2019. a määruse nr 4 „Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele” muutmine
Kaitseministri 2. aprilli 2019. a määruses nr 4 „Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „, väljaõppe tasemele”;
2) määruse § 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) määruse lisa 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 13. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2023. aastal.
Hanno Pevkur
Minister
Margit Gross
Õiguse ja halduse asekantsler kantsleri ülesannetes
Lisa 1 Taotluse vorm
Lisa 2 Tegevuskava
Facebook
Twitter