Teksti suurus:

Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Kaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 29.03.2023, 43

Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord

Vastu võetud 28.03.2023 nr 14

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 11 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesoleva määrusega kehtestatakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise (edaspidi terviseseisundi hindamine), selleks vajaliku arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemise ning nende eest tasumise tingimused ja kord.

2. peatükk Terviseseisundi hindamise kord 

§ 2.  Terviseseisundi hindamine Kaitseressursside Ametis

  (1) Kaitseressursside Amet korraldab kutsealuse, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, välja arvatud tegevteenistusse asuda sooviva isiku, terviseseisundi hindamist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku terviseseisundit hindab Kaitseressursside Ameti peadirektori määratud arst (edaspidi Kaitseressursside Ameti arst), kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid.

  (3) Kaitseressursside Ameti arst peab olema tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud arstina.

  (4) Kaitseressursside Ameti arst tuvastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku terviseseisundi vastavuse kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 3 alusel kehtestatud kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele (edaspidi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuded) järgmiselt:
  1) „vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele”;
  2) „ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele”;
  3) „ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele”.

§ 3.  Terviseseisundi hindamine Kaitseväes

  (1) Kaitsevägi korraldab kaitseväeteenistuskohustuslase, ajateenistusse asunud naissoost isiku, tegevteenistusse asuda sooviva isiku ja tegevväelase terviseseisundi hindamist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku terviseseisundit hindab Kaitseväe juhataja määratud arst, kes osutab üldarstiabi (edaspidi Kaitseväe arst) või eriarstiabi (edaspidi Kaitseväe eriarst), kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid.

  (3) Kaitseväeteenistuskohustuslase ja ajateenistusse asunud naissoost isiku terviseseisundit hindab Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst, kes tuvastab terviseseisundi vastavuse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele järgmiselt:
  1) „vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele”;
  2) „ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele”;
  3) „ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele”.

  (4) Tegevväelase terviseseisundit hindab Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst, kes tuvastab terviseseisundi vastavuse kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 3 alusel kehtestatud tegevväelase tervisenõuetele (edaspidi tegevväelase tervisenõuded) järgmiselt:
  1) „vastab tegevväelase tervisenõuetele” – Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst;
  2) „ei vasta tegevväelase tervisenõuetele” – Kaitseväe eriarst.

  (5) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundit hindab Kaitseväe eriarst või käesoleva määruse § 9 lõikes 3 sätestatud juhul Kaitseväe arst, kes tuvastab terviseseisundi vastavuse tegevväelase tervisenõuetele järgmiselt:
  1) „vastab tegevväelase tervisenõuetele” – Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst;
  2) „ei vasta tegevväelase tervisenõuetele” – Kaitseväe eriarst.

  (6) Tegevväelase või tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundit peab hindama vähemalt kaks Kaitseväe eriarsti või kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 7 alusel moodustatud komisjon (edaspidi komisjon), et tuvastada terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2023. a määruse nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded” §-s 6 kehtestatud tegevväelase C-taseme tervisenõuetele, välja arvatud käesoleva määruse § 4 lõikes 7 sätestatud juhul.

§ 4.  Terviseseisundi hindamise korraldus

  (1) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnatakse tervise infosüsteemi andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide (edaspidi koos olemasolevad andmed) põhjal ning käesoleva määruse §-des 7–11 sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemisega.

  (2) Kaitseressursside Ameti arstil, Kaitseväe arstil ja Kaitseväe eriarstil (edaspidi koos terviseseisundit hindav arst) on terviseseisundi hindamiseks juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lõikes 6 ja lõike 9 alusel sätestatule.

  (3) Kaitseressursside Amet tagab terviseseisundit hindavale arstile teabe selle kohta, kas tegevteenistusse asuda sooviv isik on tegevteenistusse võtmise taotluse esitamisel andnud nõusoleku tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks.

  (4) Kui kaitseväekohustuslane või kaitseväekohustust võtta sooviv isik on keelanud juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele või ei ole andnud nõusolekut nende kasutamiseks, on terviseseisundit hindaval arstil õigus nõuda isikult terviseseisundi hindamiseks vajalike dokumentide esitamist muul viisil, küsida vajalikke andmeid tervishoiuteenuse osutajalt ning tegevväelase või tegevteenistusse asuda sooviva isiku puhul jätta terviseseisund hindamata.

  (5) Kui olemasolevate andmete põhjal on tõendatud, et kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele, võib tema terviseseisundit hinnata ilma käesoleva määruse §-des 7–11 sätestatud arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata.

  (6) Kui kutsealune või reservis olev isik on Kaitseressursside Ametit teavitanud oma terviseseisundi muutumisest, otsustab Kaitseressursside Ameti arst olemasolevate andmete põhjal, kas isiku terviseseisundit on vaja uuesti hinnata.

  (7) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal võib kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnata olemasolevate andmete põhjal. Vajaduse korral tehakse arstlik läbivaatus ja terviseuuringud terviseseisundit hindava arsti määratud ulatuses.

§ 5.  Andmed terviseseisundi hindamise kohta ja nende säilitamine

  (1) Andmed Kaitseressursside Ametis läbi viidud terviseseisundi hindamise kohta kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse, välja arvatud tervise infosüsteemis olevad terviseuuringute tulemused.

  (2) Andmed Kaitseväes läbi viidud terviseseisundi hindamise kohta kantakse Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteemi (edaspidi Kaitseväe tervishoiuteenuse osutamise infosüsteem), välja arvatud tervise infosüsteemis olevad terviseuuringute tulemused.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetest peavad nähtuma asjaolud, millest lähtudes on terviseseisundi hindamisega tuvastatud kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele.

  (4) Kaitseressursside Amet tagab Kaitseväe arstile, Kaitseväe eriarstile ja vajaduse korral teistele Kaitseväe tervishoiutöötajatele juurdepääsu kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise kohta kaitseväekohustuslaste registris olevatele andmetele.

  (5) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise kohta kaitseväekohustuslaste registrisse ja Kaitseväe tervishoiuteenuse osutamise infosüsteemi kantud andmeid säilitatakse vastavalt asjaomase registri või infosüsteemi põhimääruses sätestatud korrale.

§ 6.  Hinnang kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta

  (1) Terviseseisundit hindav arst koostab kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise tulemuste kohta hinnangu, millega tuvastab terviseseisundi vastavuse kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnangule märgitakse terviseseisundi hindamisel tuvastatud tervisehäire diagnoosi kood rahvusvahelise haiguste klassifikaatori järgi ja selle eestikeelne nimetus. Mitme diagnoosi puhul eristatakse põhidiagnoos, mis mõjutab kõige enam terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele.

  (3) Kui kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnangule tervisehäire ravimiseks määratud tähtaeg.

  (4) Kui tegevväelase või tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisund vastab tegevväelase tervisenõuetele, märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnangule järgmiseks terviseseisundi hindamiseks määratud tähtaeg.

  (5) Vajaduse korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnangus ette näha kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundist tulenevad piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel.

  (6) Käesoleva määruse § 3 lõikes 6 sätestatud juhul koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnangu Kaitseväe juhataja määratud Kaitseväe eriarst või komisjoni esimees.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnangu alusel koostatakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise tulemuste kohta tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud ambulatoorne epikriis, mis edastatakse tervise infosüsteemi.

3. peatükk Arstlik läbivaatus ja terviseuuringud 

§ 7.  Arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemine

  (1) Kaitseväekohustuslasele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik olemasolevate andmete põhjal hinnata, tehakse arstlik läbivaatus ja vajaduse korral terviseuuringud vastavalt käesoleva määruse §-des 8–11 sätestatule.

  (2) Kui kaitseväekohustuslane või kaitseväekohustust võtta sooviv isik ei ole käesoleva määruse § 8 lõikes 2, § 10 lõikes 2 ja § 11 lõikes 2 nimetatud dokumente esitanud, otsustab terviseseisundit hindav arst terviseuuringute tegemise vajaduse arstliku läbivaatuse põhjal.

  (3) Vajaduse korral suunab terviseseisundit hindav arst kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstliku läbivaatuse või terviseuuringu tegemiseks teise tervishoiuteenuse osutaja juurde.

  (4) Käesoleva määruse §-des 8–11 sätestatud arstliku läbivaatuse võib teha elektrooniliste vahendite abil ilma füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, kui see võimaldab kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnata.

  (5) Juhul kui käesoleva määruse §-des 8–11 sätestatud terviseuuringut ei ole mõjuval põhjusel võimalik teha, võib lugeda kehtivaks terviseuuringu, mis ei ole vanem kui üks aasta, välja arvatud röntgenuuring ja toonaudiomeetria, mille kehtivusajaks on käesolevas määruses kehtestatud kaks aastat.

  (6) Juhul kui käesoleva määruse §-des 8–11 sätestatud terviseuuringut ei ole mõjuval põhjusel võimalik teha, otsustab terviseseisundi hindamise võimalikkuse terviseseisundit hindav arst ning nõutava terviseuuringu tegemise korraldab esimesel võimalusel Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi.

§ 8.  Kutsealuse, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlik läbivaatus ja terviseuuringud

  (1) Kutsealuse, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks teeb arstliku läbivaatuse ja määrab vajalikud terviseuuringud Kaitseressursside Ameti arst.

  (2) Kutsealune, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis olev isik ja kaitseväekohustust võtta sooviv isik täidab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud tervisedeklaratsiooni ja vajaduse korral esitab Kaitseressursside Ameti arstile muud dokumendid, mis kirjeldavad tema terviseseisundit.

  (3) Kutsealuse ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi võib tunnistada kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks, kui ta on läbinud arstliku läbivaatuse järgmises ulatuses:
  1) peremeditsiini, sisehaiguste, töötervishoiu või erakorralise meditsiini erialal registreeritud eriarsti läbivaatus;
  2) psühhiaatri läbivaatus.

  (4) Kutsealuse ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks tehakse enne kaitseväe- või asendusteenistusse asumist järgmised terviseuuringud:
  1) vere kliiniline analüüs, veresuhkru määramine ja uriini analüüs;
  2) elektrokardiograafia;
  3) kopsude röntgenuuring, kui eelnevast uuringust on möödunud üle kahe aasta;
  4) toonaudiomeetria, kui eelnevast uuringust on möödunud üle kahe aasta;
  5) nägemise kontroll.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud terviseuuringute tulemuste põhjal selgub, et isiku terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, hindab Kaitseressursside Ameti arst tema terviseseisundit uuesti.

  (6) Kutsealusel, reservis oleval isikul ja kaitseväekohustust võtta soovival isikul, kelle terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, määratakse enne kaitseväeteenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta puuduvad eelnevalt kinnitatud andmed.

§ 9.  Ajateenija, ajateenistusse asunud naissoost isiku ja reservväelase arstlik läbivaatus ja terviseuuringud

  (1) Ajateenija, ajateenistusse asunud naissoost isiku ja reservväelase terviseseisundi hindamiseks teeb arstliku läbivaatuse ja määrab vajalikud terviseuuringud Kaitseväe arst või käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul Kaitseväe eriarst.

  (2) Kui ajateenija või ajateenistusse asunud naissoost isik ei ole terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma, hindab Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst tema terviseseisundit kooskõlastatult ajateenistuskoha ülemaga.

  (3) Ajateenija või ajateenistusse asunud naissoost isiku, kes soovib asuda tegevteenistusse, võib tunnistada tegevväelase tervisenõuetele vastavaks ilma käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatud arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul loetakse isiku terviseseisund tegevväelase tervisenõuetele vastavaks kuni tähtajani, mis ei ole pikem kui kolm aastat arvates ajateenistusse asumisele eelnenud terviseseisundi hindamisest.

  (5) Vajaduse korral võib Kaitseväe arst suunata ajateenija, ajateenistusse asunud naissoost isiku või reservväelase terviseseisundi hindamiseks Kaitseväe eriarsti juurde.

§ 10.  Tegevteenistusse asuda sooviva isiku arstlik läbivaatus ja terviseuuringud

  (1) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks teeb arstliku läbivaatuse ja määrab vajalikud terviseuuringud Kaitseväe eriarst, välja arvatud käesoleva määruse § 9 lõikes 3 sätestatud juhul.

  (2) Tegevteenistusse asuda sooviv isik täidab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud tervisedeklaratsiooni ja vajaduse korral esitab Kaitseväe eriarstile või käesoleva määruse § 9 lõikes 3 sätestatud juhul Kaitseväe arstile muud dokumendid, mis kirjeldavad tema terviseseisundit.

  (3) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi võib tunnistada tegevväelase tervisenõuetele vastavaks, kui ta on läbinud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud järgmises ulatuses:
  1) peremeditsiini, sisehaiguste, töötervishoiu või erakorralise meditsiini erialal registreeritud eriarsti läbivaatus;
  2) psühhiaatri läbivaatus;
  3) vere kliiniline analüüs, veresuhkru määramine ja uriini analüüs;
  4) elektrokardiograafia;
  5) kopsude röntgenuuring, kui eelnevast uuringust on möödunud üle kahe aasta;
  6) toonaudiomeetria, kui eelnevast uuringust on möödunud üle kahe aasta;
  7) nägemise kontroll.

  (4) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku, kes omab kehtivat tervisetõendit lennundusseaduse § 241 lõikes 1 või 3 sätestatud tervisenõuetele vastavuse kohta, terviseseisundi võib tunnistada tegevväelase tervisenõuetele vastavaks ilma käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul loetakse tegevteenistusse asuva isiku terviseseisund tegevväelase tervisenõuetele vastavaks kuni lennundusseaduse § 241 lõikes 1 või 3 sätestatud tervisenõuetele vastavust kinnitava tervisetõendi kehtivusaja lõpuni.

  (6) Tegevteenistusse asuda soovival isikul, kelle terviseseisund vastab tegevväelase tervisenõuetele, määratakse enne tegevteenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta puuduvad eelnevalt kinnitatud andmed.

§ 11.  Tegevväelase arstlik läbivaatus ja terviseuuringud

  (1) Tegevväelase terviseseisundi hindamiseks teeb arstliku läbivaatuse ja määrab vajalikud terviseuuringud Kaitseväe arst ning vajaduse korral Kaitseväe eriarst.

  (2) Tegevväelane täidab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud tervisedeklaratsiooni ja vajaduse korral esitab Kaitseväe arstile või Kaitseväe eriarstile muud dokumendid, mis kirjeldavad tema terviseseisundit.

  (3) Tegevväelase teenistuskohas tööohutust koordineeriv allüksus esitab tegevväelase terviseseisundi hindamiseks Kaitseväe arstile või Kaitseväe eriarstile andmed tegevväelase töökeskkonna ohutegurite ja töölaadi kohta.

  (4) Kui olemasolevate andmete, arstliku läbivaatuse või terviseuuringute põhjal on tegevväelase terviseseisundis ilmnenud olulised haiguslikud muutused, suunab Kaitseväe arst tegevväelase terviseseisundi hindamiseks Kaitseväe eriarsti juurde.

  (5) Kui tegevväelane vajab töökeskkonna ohuteguri või töö laadi tõttu täiendavat tervisekontrolli või töötervishoiualast nõustamist, kaasatakse tema terviseseisundi hindamisse töötervishoiuarst. Töötervishoiuarsti ettepanekud ja soovitused edastatakse tegevväelase teenistuskohas tööohutust koordineerivale allüksusele.

  (6) Tegevväelase terviseseisundi võib tunnistada tegevväelase tervisenõuetele vastavaks, kui ta on läbinud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud järgmises ulatuses:
  1) psühhiaatri läbivaatus;
  2) hambaarsti läbivaatus vähemalt üks kord viimase kolme aasta jooksul;
  3) vere kliiniline analüüs, veresuhkru määramine ja uriini analüüs;
  4) elektrokardiograafia;
  5) kopsude röntgenuuring, kui eelnevast uuringust on möödunud üle kahe aasta;
  6) toonaudiomeetria, kui tegevväelane puutub töökeskkonnas kokku müraga;
  7) nägemise kontroll, kui tegevväelane töötab vähemalt poole oma tööajast kuvariga.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud läbivaatus ei ole nõutav, kui tegevväelane on läbinud vaimse tervise hindamise kliinilise psühholoogi juures.

  (8) Tegevväelase, kes omab kehtivat tervisetõendit lennundusseaduse § 241 lõikes 1 või 3 sätestatud tervisenõuetele vastavuse kohta, terviseseisundi võib tunnistada tegevväelase tervisenõuetele vastavaks ilma käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul loetakse tegevväelase terviseseisund tegevväelase tervisenõuetele vastavaks kuni lennundusseaduse § 241 lõikes 1 või 3 sätestatud tervisenõuetele vastavust kinnitava tervisetõendi kehtivusaja lõpuni.

  (10) Tegevväelase, kes on lennundusseaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt kaitselennundusega tegelev isik, terviseseisundit hindab Kaitseväe arst või Kaitseväe eriarst olemasolevate andmete põhjal igal aastal ning käesolevas paragrahvis sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemisega vähemalt igal kolmandal aastal.

§ 12.  Arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest tasumine

  (1) Käesoleva määruse alusel kutsealuse, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, välja arvatud tegevteenistusse asuda sooviva isiku, terviseseisundi hindamiseks tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest tasutakse Kaitseressursside Ameti eelarvest.

  (2) Käesoleva määruse alusel kaitseväeteenistuskohustuslase, ajateenistusse asunud naissoost isiku, tegevteenistusse asuda sooviva isiku ja tegevväelase terviseseisundi hindamiseks tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest tasutakse Kaitseväe eelarvest, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Tegevväelase terviseseisundi hindamiseks tehtud käesoleva määruse § 11 lõigetes 5 ja 6 sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute, mida ei tehta Kaitseväes, eest tasutakse kaitseväeteenistuse seaduse § 193 lõike 4 alusel kehtestatud korras.

  (4) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute, mida ei tehta Kaitseväes, eest tasub tegevteenistusse asuda sooviv isik.

§ 13.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. aprillil 2023. aastal.

Hanno Pevkur
Minister

Kusti Salm
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json