Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” muutmine

Vastu võetud 24.04.2014 nr 54

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 6 ja § 31 lõike 11 alusel.

Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruses nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:

„5¹) Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tase vastavalt riiklikule õppekavale, mille alusel õpe toimus¹;”;

2) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) riigieksamiained ja -tulemused arvestades lõigetes 3–6 sätestatut;”;

3) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3² järgmises sõnastuses:

„3²) eesti ja inglise keeles esitatud selgitus selle kohta, millised riigieksamid olid gümnaasiumi lõpetamiseks kohustuslikud ning missuguste rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitega võis riigieksamitunnistuse väljaandmise ajal asendada võõrkeele riigieksami;”;

4) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:

„(3) Eesti keele riigieksami kohta märgitakse riigieksamitunnistusele riigieksamitöö maksimumpunktid ja õpilase tulemus punktides.

(4) Inglise keele riigieksami kohta märgitakse riigieksamitunnistusele:
1) osaoskuste osakaalud protsentides;
2) riigieksamitunnistuse saaja tulemuse osaoskuste protsendid;
3) riigieksamitunnistuse saaja saavutatud keeleoskustase, kui ta on saavutanud keeleoskuse B1- või B2-tasemel, või märge, et kumbagi keeleoskustaset ei saavutatud;
4) saavutatud keeletaseme kirjeldus järgmises sõnastuses: „B1-tasemel keelekasutaja mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane.” või „B2-tasemel keelekasutaja mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.”.

(5) Matemaatika riigieksami kohta märgitakse riigieksamitunnistusele:
1) riigieksamitunnistuse saaja sooritatud matemaatika riigieksami (kitsa või laia matemaatika riigieksami) maksimumpunktid;
2) kitsa ja laia matemaatika riigieksami ühisosa maksimumpunktid;
3) riigieksamitunnistuse saaja tulemus punktides;
4) riigieksamitunnistuse saaja tulemus punktides kitsa ja laia matemaatika ühisosas.

(6) Lõike 5 punktides 2 ja 4 nimetatud andmeid ei märgita riigieksamitunnistusele Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelses osakonnas sooritatud Saksa üldise kõrgkooliküpsuse matemaatika eksami puhul, mida tunnustatakse laia matemaatika riigieksamina ning mille tulemused arvestatakse ümber riigieksamitulemuseks.”;

5) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. a soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst) (ELT C 111, 06.05.2008, lk 1–7).”.