Teksti suurus:

Jahitunnistuse vorm, jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise ning jahitunnistuse taotlemise ja andmise kord, jahindusalasele koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolitamise kord

Jahitunnistuse vorm, jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise ning jahitunnistuse taotlemise ja andmise kord, jahindusalasele koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolitamise kord - sisukord
Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.09.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 13.09.2017, 2

Jahitunnistuse vorm, jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise ning jahitunnistuse taotlemise ja andmise kord, jahindusalasele koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolitamise kord

Vastu võetud 22.05.2013 nr 25
RT I, 29.05.2013, 4
jõustumine 01.06.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.12.2014RT I, 06.01.2015, 109.01.2015
05.09.2017RT I, 13.09.2017, 116.09.2017

Määrus kehtestatakse jahiseaduse § 36 lõike 9 alusel.

1. peatükk JAHITUNNISTUSE TAOTLEJA KOOLITAMINE 

§ 1.  Koolituse eesmärk

 (1) Jahitunnistuse taotleja koolitamise (edaspidi koolitamine) eesmärk on jahipidamisõigust taotleva isiku ettevalmistamine iseseisvaks jahipidamiseks.

 (2) Jahitunnistuse taotleja koolitatakse jahipidamiseks:
 1) jahitulirelva kasutamise õiguseta;
 2) jahitulirelva kasutamise õigusega.

§ 2.  Nõuded koolitajale

 (1) Koolitajal, kes koolitab jahitulirelva kasutamise õiguseta jahitunnistuse taotlejaid, peavad olema:
 1) õpperuumid või nende kasutamise võimalus;
 2) õppekogud lastud uluki liigi ja vanuse määramiseks ning õppevahendid.

 (2) Koolitajal, kes koolitab jahitulirelva kasutamise õigusega jahitunnistuse taotlejaid, peavad olema:
 1) õpperuumid või nende kasutamise võimalus;
 2) relvaseaduse §-s 84 sätestatud tingimustele vastav lasketiir või laskepaik või nende kasutamise võimalus;
 3) õppekogud lastud uluki liigi ja vanuse määramiseks ning õppevahendid;
 4) laskekatse sooritamiseks siledaraudne jahirelv või väikesekaliibriline ääretulepadruniga vintrelv või nende kasutamise võimalus.

 (3) Punktides 1 ja 2 nimetatud koolitajad registreerib taotluse alusel ja koolitajate nõutele vastavust kontrollib Keskkonnaameti või jahiseaduse § 10 lõike 1 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik.

§ 3.  Koolituse õppekava ja -maht

 (1) Määrus kehtestab õppekava ja -mahu jahitunnistust taotleva isiku koolituseks.

 (2) Õppekava on jaotatud kaheks:
 1) õppekava jahiteooriaalaseks koolituseks, mis on esitatud lisas 1;
 2) õppekava jahirelvade, lakemoona ja laskmise alaseks koolituseks, mis on esitatud lisas 2.

 (3) Ühe õppetunni kestus on 45 minutit.

§ 4.  Õpperühma suurus

  Jahitunnistust taotlevate isikute koolitusel võib õpperühmas olla kuni 30 õpilast.

§ 5.  Jahitunnistust taotleva isiku teadmiste hindamine

 (1) Jahiteooria koolitus lõpeb koolitaja korraldatud jahiteooriaeksamiga. Jahiteooriaeksami küsimustiku kinnitab koolitaja.

 (2) Jahiteooriaeksam peab hõlmama õppekava sisu täies ulatuses. Jahiteooriaeksam loetakse sooritatuks, kui õigesti on vastatud vähemalt 90%-le koolitaja koostatud küsimustest.

 (3) Jahiteooriaeksami edukalt sooritanud isikule annab koolitaja tunnistuse, millele on märgitud koolituse korraldanud asutuse nimetus, väljaõppe aeg ja koht.

 (4) Jahirelvade, lakemoona ja laskmise koolitus lõpeb koolitaja korraldatud laskekatsega.

 (5) Laskekatse sooritamiseks valib koolitaja § 13 lõikes 1 nimetatud viisist sobiva.

 (6) Laskekatse sooritatuks lugemisel tuleb vastavalt laskekatse sooritamiseks valitud viisile lähtuda § 14 lõikes 2 või § 15 lõikes 6 või § 16 lõikes 4 nimetatud kriteeriumist.

 (7) Laskekatse edukalt sooritanud isikule annab koolitaja tunnistuse, millele on märgitud koolituse korraldanud asutuse nimetus, väljaõppe aeg ja koht.

2. peatükk JAHITEOORIAEKSAMI JA LASKEKATSE SOORITAMINE JAHITUNNISTUSE SAAMISEKS 

§ 6.  Eksamineerimise eesmärk

  Jahitunnistuse taotleja eksamineerimise eesmärk on kontrollida taotleja õppekava kohaselt omandatud teadmisi.

§ 7.  Eksamikomisjon

 (1) Taotlejat eksamineerib ja laskekatset võtab vastu Keskkonnaameti või jahiseaduse § 10 lõike 1 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isiku (edaspidi tunnistuse andja) moodustatud eksamikomisjon (edaspidi komisjon).

 (2) Komisjonis on kuus liiget.

 (3) Komisjoni esimehe määrab komisjoni liikmete hulgast tunnistuse andja.

§ 8.  Komisjoni töökord

 (1) Komisjoni esimees nimetab komisjoni koosseisust komisjoni aseesimehe, kes asendab komisjoni esimeest tema äraolekul, ja sekretäri.

 (2) Jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise aja ja koha määrab komisjoni esimees. Eksamineerimine toimub jahitunnistust taotlevate isikute olemasolu korral vastavalt vajadusele.

 (3) Komisjoni sekretär teavitab jahiteooriaeksami ja laskekatse toimumise ajast ja kohast kõiki komisjoni liikmeid ja jahitunnistust taotlevaid isikuid kirjalikult.

 (4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt neli liiget, nende hulgas komisjoni esimees või aseesimees.

 (5) Jahiteooriaeksami ja laskekatse tulemused ja komisjoni otsuse protokollib komisjoni sekretär. Protokollile kirjutavad alla jahiteooriaeksami ja laskekatse vastu võtnud komisjoni liikmed.

 (6) Jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise protokolle säilitab tunnistuse andja viis aastat.

 (7) Jahiteooriaeksami tulemustest teavitab komisjon eksamineeritavat kohe pärast vastuste kontrollimist ja hindamist.

 (8) Jahitulirelva kasutamise õiguseta jahitunnistuse taotlejaid ei pea sooritama laskekatset.

§ 9.  Jahiteooriaeksamile ja laskekatse sooritamisele lubamise tingimused

 (1) Jahiteooriaeksamile lubatakse isik, kes on saanud koolituse lisa 1 kohase õppekava järgi ja omab koolituse tunnistust.

 (2) Laskekatse sooritamisele lubatakse isik, kes on sooritanud edukalt jahiteooriaeksami.

 (3) Jahitunnistuse taotleja ei tohi sooritada jahiteooriaeksamit ja laskekatset varem kui üks kuu enne jahiseaduse § 36 lõikes 2 nimetatud vanuse alammäära saavutamist.

§ 10.  Jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamine

 (1) Jahiteooriaeksam ja laskekatse sooritatakse tunnistuse andja määratud kohas.

 (2) Komisjon tuvastab jahitunnistuse taotleja isiku vahetult enne jahiteooriaeksami või laskekatse sooritamist isikut tõendava dokumendi kontrollimisega. Isiku samasust kinnitab komisjoni esimees oma allkirjaga jahiteooriaeksami ja laskekatse protokollil.

 (3) Enne jahiteooriaeksami või laskekatse sooritamise algust tutvustab komisjon eksamineeritavale eksamil kehtivaid nõudeid ja korda.

 (4) Eksamineeritaval on jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise ajal keelatud kasutada abivahendeid, samuti kõrvaliste isikute suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada jahiteoorieksami või laskekatse iseseisvat sooritamist.

 (5) Kui eksamineeritav rikub jahiteooriaeksami või laskekatse sooritamise korda, katkestatakse jahiteooriaeksami või laskekatse sooritamine ja sooritus ei lähe arvesse. Jahiteooriaeksami või laskekatse sooritamata jätmise põhjus märgitakse eksami- või laskekatse protokolli.

 (6) Jahiteooriaeksamit võib komisjoni esimehe ja eksamineeritava vahelisel kokkuleppel vastu võtta ka võõrkeeles.

 (7) Laskekatse sooritatakse laskeinstruktori juhendamisel.

 (8) Jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritanule väljastab komisjon õiendi, mis kinnitab jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamist. Õiendi vorm on esitatud lisas 3.

 (9) Sooritatud jahiteooriaeksam on kehtiv üks aasta õiendi väljastamise päevast arvates.

§ 11.  Jahiteooriaeksam

 (1) Jahiteooriaeksam koosneb kirjalikust testist ja praktilistest ülesannetest.

 (2) Jahiteooriaeksamil vastab eksamineeritav 60 küsimusele. Küsimustele vastamiseks antakse aega 60 minutit. Jahiteooriaeksamil võib komisjon kasutada tehnilisi vahendeid.

 (3) Jahiteooriaeksam peab sisaldama vähemalt viit küsimust igast lisas 1 esitatud õppekava teemast. Jahiteooriaeksami küsimustiku kinnitab tunnistuse andja.

 (4) Jahiteooriaeksami sooritamiseks antud aja lõppemisel vastamata jäänud küsimused loetakse valesti vastatuks.

 (5) Jahiteooriaeksam loetakse sooritatuks, kui õigesti on vastatud vähemalt 54 küsimusele.

§ 12.  Laskekatse sooritamise vahendid ja võimalused

 (1) Laskekatse sooritatakse siledaraudsest jahirelvast Compact Sporting rajal või kaarrajal või väiksekaliibrilisest ääretulepadruniga vintrelvast seisvale märgile.

 (2) Laskekatse sooritamiseks valib komisjon ühe lõikes 1 esitatud võimalustest.

§ 13.  Laskekatse väikesekaliibrilisest ääretulepadruniga vintrelvast

 (1) Laskekatse väikesekaliibrilisest ääretulepadruniga vintrelvast sooritatakse:
 1) spordipüssist püstiasendis laskmise kohta kehtestatud võistlusmääruste kohaselt;
 2) lastes spordipüssimärklehte, mille tabamisala läbimõõt on 15,3 cm;
 3) laskekauguselt 50 meetrit;
 4) kümne üksiklasuga, mille sooritamiseks on aega 20 minutit.

 (2) Laskekatse loetakse sooritatuks, kui kümnest lasust vähemalt üheksa on tabanud märklehe tabamisala.

 (3) Laskekatse sooritusaja jooksul tegemata jäänud lasud loetakse möödalaskudeks.

§ 14.  Laskekatse siledaraudsest jahirelvast Compact Sporting rajal

 (1) Laskekatse siledaraudsest jahirelvast sooritatakse harjutuse Compact Sporting jaoks kehtestatud võistlusmääruste kohaselt:
 1) hoides relva ooteasendis või õlas;
 2) lastes viitteistkümmet märgiheitemasinast lennutatavat märki.

 (2) Märke võib lasta paarislaskudega.

 (3) Eksamikomisjon võib laskekatse vastuvõtmisel kasutada 2–5 märgiheitemasinat.

 (4) Compact Sporting raja kasutamisel teavitab komisjon eksamineeritavat märkide väljalennutamise järjekorrast ja lennusuundadest ning eksamineeritavale näidatakse märgi lendu.

 (5) Ühel laskekohal lastakse mitte enam kui kolme märki.

 (6) Laskekatse loetakse sooritatuks, kui viieteistkümnest märgist on tabatud vähemalt seitse märki.

§ 15.  Laskekatse siledaraudsest jahirelvast kaarrajal

 (1) Laskekatse siledaraudsest jahirelvast sooritatakse kaarraja harjutuse jaoks kehtestatud võistlusmääruste kohaselt:
 1) hoides relva ooteasendis või õlas;
 2) lastes märgiheitemasinast lennutatavat viitteistkümmet märki;
 3) laskepaikades 1-7A+B ja 7B.

 (2) Märke võib lasta paarislaskudega.

 (3) Eksamineeritavat teavitatakse enne laskekatset märkide väljalennutamise järjekorrast ning talle näidatakse märgi lendu.

 (4) Laskekatse loetakse sooritatuks, kui viieteistkümnest märgist on tabatud vähemalt seitse märki.

§ 16.  Jahiteooriaeksami ja laskekatse kordamine

 (1) Kui eksamineeritav ei sooritanud jahiteooriaeksamit, võib ta esitada kirjaliku taotluse eksami kordamiseks komisjoni esimehe määratud ajal, kuid mitte varem kui 30 päeva pärast eksami sooritamise päevast arvates.

 (2) Kui eksamineeritav ei sooritanud laskekatset, võib ta esitada kirjaliku taotluse katse kordamiseks komisjoni esimehe määratud ajal, kuid mitte varem kui 15 päeva pärast katse sooritamata jäämise päevast arvates.

§ 17.  Vaidluse lahendamine

 (1) Jahiteooriaeksami tulemuse võib vaidlustada seitsme päeva jooksul eksami päevast arvates, esitades kirjaliku avalduse komisjoni esimehele.

 (2) Kui eksamineeritav vaidlustab laskekatse tulemuse, peab ta sellest kohe pärast eksamitulemuse teadasaamist teatama kirjalikult komisjoni esimehele.

 (3) Komisjoni esimees vastab avaldusele kirjalikult seitsme päeva jooksul avalduse laekumise päevast arvates.

 (4) Jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise käigus tekkinud vaidlused lahendab komisjoni esimees.

3. peatükk JAHITUNNISTUSE TAOTLEMINE JA ANDMINE, JAHITUNNISTUSE KEHTIVUSAJA PIKENDAMINE 

§ 18.  Jahitunnistuse taotlemiseks vajalikud materjalid

 (1) Jahitunnistuse saamiseks peab taotleja esitama tunnistuse andjale järgmised materjalid:
 1) vabas vormis taotluse;
 2) õiendi jahiteooriaeksami sooritamise kohta;
 3) õiendi laskekatse sooritamise kohta;
 4) kaks fotot suurusega 45 × 35 mm (mis vastab isiku vanusele).

 (2) Jahitulirelva kasutamise õiguseta jahitunnistuse taotleja ei pea esitama lõike 1 punktis 3 nimetatud õiendit.

 (3) Taotlus peab sisaldama:
 1) taotleja nime, isikukoodi, aadressi ning kontaktandmeid;
 2) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja.

§ 19.  Jahitunnistuse taotlemine välisriigis kehtiva jahitunnistuse alusel

 (1) Jahitunnistuse saamiseks välisriigis kehtiva jahitunnistuse alusel peab taotleja esitama tunnistuse andjale järgmised materjalid:
 1) vabas vormis taotluse;
 2) koopia temale välisriigis antud kehtivast jahitunnistusest.

 (2) Taotlus peab sisaldama:
 1) taotleja nime, isikukoodi, aadressi ning kontaktandmeid;
 2) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja.

§ 20.  Jahitunnistuse taotlemine tunnistuse kaotamise või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral

 (1) Jahitunnistuse saamiseks tunnistuse kaotamise või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral peab taotleja esitama tunnistuse andjale järgmised materjalid:
 1) vabas vormis taotluse;
 2) foto suurusega 45 × 35 mm (mis vastab isiku vanusele);
 3) jahitunnistuse kasutamiskõlbmatuks muutumise korral kasutamiskõlbmatu jahitunnistuse.

 (2) Taotlus peab sisaldama:
 1) taotleja nime, isikukoodi, aadressi ning kontaktandmeid;
 2) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja.

§ 21.  Taotluse läbivaatamine

 (1) Tunnistuse andja kontrollib taotluse vastavust selle määruse nõuetele ja taotluses esitatud andmete õigsust 15 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

 (2) Kui jahitunnistuse taotlemiseks vajalikud materjalid ei vasta selle määruse nõuetele, määrab tunnistuse andja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei ole tähtaja jooksul kõrvaldatud, võib tunnistuse andja jätta taotlemiseks esitatud materjalid läbi vaatamata ning saadab otsuse koopia materjalide läbivaatamata jätmise kohta taotlejale 15 päeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja möödumist.

§ 22.  Jahitunnistuse andmine või selle andmisest keeldumine

  Tunnistuse andja teeb jahitunnistuse andmise või selle andmisest keeldumise otsuse 10 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

§ 23.  Jahitunnistuse kehtivusaja pikendamine

 (1) Jahitunnistuse kehtivusaja pikendamiseks kümneaastase kehtivusaja möödumise korral peab taotleja esitama tunnistuse pikendajale järgmised materjalid:
 1) vabas vormis taotluse;
 2) pikendamisele kuuluva jahitunnistuse.

 (2) Taotlus peab sisaldama:
 1) taotleja nime, isikukoodi, aadressi ning kontaktandmeid;
 2) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja.

 (3) Jahitunnistus ei kuulu pikendamisele, kui selle kehtivusaja lõppemisest on möödas üle 12 kuu.

4. peatükk JAHITUNNISTUSE VORM 

§ 24.  Jahitunnistuse vorm

 (1) Jahitunnistuse vorm on esitatud lisas 4.

 (2) Välisriigi kodanikust jahimehe jahitunnistuse vorm on esitatud lisas 5.

 (3) Jahitunnistus on:
 1) paberil mõõtmetega 100 × 70 mm või ümarate nurkadega plastkaart mõõtmetega 85 × 54 mm;
[RT I, 06.01.2015, 1 - jõust. 09.01.2015]
 2) varustatud vähemalt ühe turvamärgisega.

 (4) Jahitulirelva kasutamise õiguseta jahitunnistusele tehakse reale "erimärkused" märge "jahitulirelva kasutamise õiguseta“.

Lisa 1 Jahitunnistust taotleva isiku jahiteooria-alase koolituse õppekava

Lisa 2 Jahitunnistust taotleva isiku jahirelvade, laskemoona ja laskmise koolituse õppekava

Lisa 3 Jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamist tõendava õiendi vorm

Lisa 4 Jahitunnistuse vorm
[RT I, 06.01.2015, 1 - jõust. 09.01.2015]

Lisa 5 Välisriigis kehtiva jahitunnistuse alusel antud jahitunnistuse vorm
[RT I, 13.09.2017, 1 - jõust. 16.09.2017]