Teksti suurus:

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2018
Avaldamismärge:RT I, 29.05.2018, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.05.2018 otsus nr 256

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 16.05.2018

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 12 lõikes 2” sõnadega „Kaitseväe põhimääruses”;

2) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitseväe põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

3) paragrahvi 12 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kaitseväe põhimääruses sätestatakse muu hulgas:
1) alaliselt tegutsevad struktuuriüksused;
2) sõjaaja üksused.

(5) Konkreetse eesmärgi täitmiseks võib Kaitseväe juhataja kehtestatud korras moodustada ajutisi üksusi.”;

5) paragrahvi 13 lõiked 1 ja 21−4 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 13 lõikes 5 asendatakse sõna „väeüksuste” sõnaga „üksuste”;

7) paragrahvid 14, 15, 18 ja 201 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 21 lõiked 1−12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sõjaväepolitsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanded on menetleda süütegusid ja distsiplinaarsüütegusid, teha järelevalvet kaitseväelise distsipliini järgimise üle, teha haldus- ja riiklikku järelevalvet ning osutada isikukaitset.

(11) Isikukaitse hõlmab välisriikide kaitseministrite, välisriikide relvajõudude juhtkonna, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni tsiviil- ja sõjaliste peakorterite juhtkonna, valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe juhataja kaitsmist. Lisaks loetletuile võib valdkonna eest vastutav minister vajaduse korral määrata käskkirjaga veel kaitstavaid isikuid.

(12) Isikukaitse korraldamise alused ja osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

9) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesannete täitmise eest vastutav struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.”;

11) paragrahvid 22−223 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 23 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 411 lõikes 1 asendatakse sõna „Sõjaväepolitsei” sõnaga „Kaitsevägi”;

14) paragrahvi 411 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päringu tegemise õigus on Kaitseväe põhimääruses sätestatud struktuuriüksuse ülemal või tema volitatud tegevväelasel või ametnikul.”;

15) paragrahvi 412 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitsevägi võib kaitseväeteenistuses oleva või kaitseväeteenistusse asuda sooviva isiku kohta koguda andmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ja elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmeid sideettevõtjale tehtava päringuga, kui see on vajalik otsustamiseks, kas võimaldada isikule juurdepääs jälitusteabele või lubada tal sõjaväepolitsei ülesandeid täita.”;

16) paragrahvi 412 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmeid võib koguda Kaitseväe põhimääruses sätestatud struktuuriüksuse ülem või tema volitatud tegevväelane või ametnik.”;

17) paragrahvi 49 lõike 22 teises lauses ja § 56 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „politseile” sõnadega „Politsei- ja Piirivalveametile”;

18) paragrahv 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 52. Julgeolekualal viibimine

(1) Julgeolekualal ei tohi viibida ilma Kaitseväe loata.

(2) Julgeolekualal viibimisel peab täitma Kaitseväes kehtivat korda ja Kaitseväe esindaja korraldusi.

(3) Julgeolekualal viibimiseks käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse ka Kaitseväe territooriumil, selle kohal või riigikaitse ülesannetega sadamas ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki, õhusõiduki või muu lendava seadme või veesõiduki või muu ujuvvahendi, sealhulgas osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava sõiduki või vahendi kasutamist.”;

19) paragrahvi 55 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud alusel kinni peetud isik tuleb viivitamata üle anda Politsei- ja Piirivalveametile, välja arvatud juhul, kui süüteo kohtuväliseks menetlejaks on Kaitsevägi.”;

20) seadust täiendatakse 62. peatükiga järgmises sõnastuses:

62. peatükk
VASTUTUS

§ 562. Osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava sõiduki loata kasutamine

(1) Kaitseväe loata Kaitseväe territooriumil, selle kohal või riigikaitse ülesannetega sadamas ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki, õhusõiduki või muu lendava seadme või veesõiduki või muu ujuvvahendi, mis on osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav, kasutamise eest −
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −
karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

§ 563. Kaitseväe julgeolekualal pildi või kujutise loata salvestamine ja edastamine

(1) Kaitseväe loata Kaitseväe julgeolekualal pildi või kujutise salvestamise või edastamise eest −
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −
karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

§ 564. Menetlus

Käesoleva seaduse §-des 562 ja 563 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Kaitsevägi.”.

§ 2. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) piirvanuse ületanud tegevväelane, kes on Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri nimetataval ametikohal, kuni ametikohalt vabastamiseni.”;

2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha võib ette näha Kaitseväe alaliselt tegutseva struktuuriüksuse või Kaitseliidu struktuuriüksuse koosseisus. Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoht on Kaitseväe sõjaaja üksuses olev ametikoht.”;

3) paragrahvi 93 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 93. Tegevväelase nimetamine sõjaväelise auastmega ametikohale Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt”;

4) paragrahvi 93 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 93 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kaitseväe põhimääruses võib ette näha rahuaja ametikohad, millele tegevväelase nimetamise õigus on Vabariigi Valitsusel või valdkonna eest vastutaval ministril. Ametikohale nimetamise ettepaneku teeb Kaitseväe juhataja.

(12) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatav tegevväelane peab vastama käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud tingimustele.”;

6) paragrahvi 93 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 93 lõiked 5−7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetamise korral on nõutav tegevväelase eelnev kirjalik nõusolek.

(6) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetataval tegevväelasel peab olema kehtiv täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu luba ja sellele vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaat.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11−3 ja 5−7 sätestatud korras tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamisel loetakse tegevväelane nimetatuks ka samale Kaitseväe sõjaaja ametikohale, kui seadus ei sätesta teisiti.”;

8) paragrahvi 128 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Tegevväelase pikaajalises välislähetuses viibimise ajaks määratakse põhipalk ja makstakse palka vastavalt avaliku teenistuse seaduses sätestatud korrale.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul määratakse tegevväelasele välislähetuse ajaks tema rahuaja ametikoha palgaaste.”;

9) paragrahvi 129 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 129. Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelase põhipalk”;

10) paragrahvi 129 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 129 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui tegevväelase nimetab rahuaja ametikohale Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister, määrab tema põhipalga valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.”;

12) paragrahvi 134 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatav tegevväelane vabastatakse eelmiselt rahuaja ametikohalt uuele ametikohale nimetamise päevale vahetult eelneval päeval.”;

13) paragrahvi 135 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 135. Tegevväelase vabastamine sõjaväelise auastmega ametikohalt Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt”;

14) paragrahvi 135 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelane vabastatakse rahuaja ametikohalt Kaitseväe juhataja ettepanekul.

(3) Vabariigi Valitsus võib Kaitseväe põhimääruses ette näha Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelase rahuaja ametikohalt omal soovil vabastamise etteteatamistähtaja, mis ei tohi olla rohkem kui 120 päeva enne soovitud vabastamise kuupäeva.”;

15) paragrahvi 135 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelane nimetatakse rahuaja ametikohalt vabastamise järel vabastamise päevale vahetult järgnevast päevast alates teisele rahuaja ametikohale või vabastatakse tegevteenistusest käesolevas seaduses sätestatud korras.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1−5 sätestatud korras Kaitseväe juhataja ametikohalt või Kaitseväe põhimääruses sätestatud rahuaja ametikohalt vabastamisel loetakse tegevväelane vabastatuks ka samalt Kaitseväe sõjaaja ametikohalt.”;

16) paragrahvi 142 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelane soovib rahuaja ametikohalt vabastamist, peab ta esitama kirjaliku taotluse Kaitseväe juhatajale, arvestades Kaitseväe põhimääruses sätestatud rahuaja ametikohalt vabastamise etteteatamistähtaega. Kaitseväe juhataja edastab taotluse rahuaja ametikohalt vabastamise õigusega organile või isikule esimesel võimalusel.”;

17) paragrahvi 142 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tegevväelane, kes soovib erakorralist vabastamist määratud ajaga tegevteenistusest, peab esitama kirjaliku taotluse koos põhjendusega vähemalt 60 päeva enne soovitavat vabastamise päeva. Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelane peab ametikohalt omal soovil vabastamist taotledes arvestama rahuaja ametikohalt omal soovil vabastamise etteteatamistähtaega, mis on sätestatud Kaitseväe põhimääruses. Kaitseväe juhataja vaatab taotluse läbi 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.”;

18) paragrahvi 144 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest piirvanuse täitumise tõttu ametikohalt vabastamise otsuses märgitud päevast arvates.”;

19) paragrahvi 179 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib distsiplinaarmenetluse algatada sõjaväepolitsei põhiülesannete täitmise eest vastutava struktuuriüksuse ülem.”;

20) paragrahvi 180 lõikes 4 asendatakse sõna „sõjaväepolitsei” sõnadega „Kaitseväe põhimääruses sätestatud sõjaväepolitsei põhiülesannete täitmise eest vastutava struktuuriüksuse”;

21) paragrahvi 191 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tegevväelasel” tekstiosaga „, sõjaväepolitsei ülesandeid täitval ametnikul”;

22) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Pikaajalises välislähetuses viibinud tegevväelasele, kellele määrati välislähetuses viibimise ajaks põhipalk käesoleva seaduse § 128 lõikes 7 sätestatud alusel, palgaastmestiku keskmise arvutamisel võetakse aluseks käesoleva seaduse § 128 lõike 8 alusel määratud rahuaja palgaastmestiku keskmine.”.

§ 3. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 24 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Tegevväelasele, kes on lähetatud riiklike ülesannete täitmiseks välisriiki pikemalt kui kuueks kuuks enne 2018. aasta 1. veebruari ja kes jätkuvalt viibib sama lähetuse raames välisriigis, makstakse palka ja muid tasusid enne 2018. aasta 1. veebruari kehtinud korras ja ulatuses.

(4) Tegevväelasel, kes on lähetatud riiklike ülesannete täitmiseks välisriiki pikemaks kui kuueks kuuks pärast 2018. aasta 1. veebruari ja kes jätkuvalt viibib sama lähetuse raames välisriigis, on õigus lähtuvalt kaitseväeteenistuse seaduse § 128 lõikest 7 nõuda põhipalga määramist ja palga maksmist vastavalt avaliku teenistuse seaduses sätestatud korrale. Pärast 2018. aasta 1. augustit esitatud nõude korral määratakse põhipalk ja makstakse palka avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras alates nõude esitamisele järgnenud kuust.”.

§ 4. Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduse § 462 lõikes 1 asendatakse sõnad „Õhuväe Staap” sõnaga „Kaitsevägi”.

§ 5. Riigikaitseseaduse muutmine

Riigikaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 34 lõike 3 teises lauses ja lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „tegevväelaste” sõnaga „kaitseväelaste”;

2) paragrahvi 78 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase vabastada sõjaaja ametikohalt Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

(4) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase rahuaja ametikohalt vabastamine jõustub sõjaaja ametikohalt vabastamise päeval.”;

3) paragrahvi 90 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Sundtoomist võib teostada ka Kaitsevägi. Teostatud sundtoomisest teavitab Kaitsevägi viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit.”.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. juulil.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees