Teksti suurus:

COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi spordiobjektide valdajate toetamiseks

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 29.05.2020, 14

COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi spordiobjektide valdajate toetamiseks

Vastu võetud 28.05.2020 nr 14

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle valduses on spordiobjekt, mis oli 12. märtsil 2020. aastal väljakuulutud eriolukorra piirangute tõttu osaliselt või täielikult suletud.

  (2) Määrust ei kohaldata taotlejale, kes vastab vähemalt ühele järgnevatest kriteeriumidest:
  1) sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutajaks või rohkem kui pool asutajatest on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja/või muu avalik õiguslik juriidiline isik;
  2) riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja/või muule avalik õiguslikule juriidilisele isikule kuulub rohkem kui 50% äriühingu aktsia- või osakapitalist.

  (3) Määrust ei kohaldata taotlejale, kes on saanud toetust COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetusmeetmest.

  (4) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

  (5) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

  (6) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 lõike 2 mõistes, ei kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (7) Toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määrusest nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused”.

  (8) Määrust rakendab Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutus (edaspidi toetuse andja).

§ 2.  Spordiobjekt

  (1) Käesolevas määruses loetakse spordiobjektiks kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” lisa 2 „Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja sportimispaikade liigitus” punktides 1–6 nimetatud spordiobjekte.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud spordiobjekt peab olema kantud Eesti spordiregistrisse hiljemalt 11. märtsil 2020. aastal ja selle andmed on 2020. aastal uuendatud.

  (3) Spordiobjekt ja tema sportimispaigad peavad olema Eesti spordiregistri andmete kohaselt spordialases kasutuses.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine spordiobjektide valdajast eraõiguslikule juriidilisele isikule COVID-19 haigust põhjustava viiruse puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks.

  (2) Toetuse andmise oodatav tulemus on toetust saavate eraõiguslike juriidiliste isikute valduses olevate spordiobjektide taasavamine ja tegevuse jätkumine eriolukorra lõppemise järel.

§ 4.  Vähese tähtsusega abi

  (1) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes ja selle andmisel lähtutakse VTA määrusest ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust.

  (2) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.

  (3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

2. peatükk Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine 

§ 5.  Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva määruse § 1 lõigetes 2–4 nimetatud isik, kelle valduses on käesoleva määruse §-s 2 sätestatud nõuetele vastav spordiobjekt.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) ta on kantud Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogusse spordiobjekti valdajana;
  2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
  3) ta ei ole saanud toetust COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetusmeetmest;
  4) tal puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud ning taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse;
  5) tal puuduvad seoses saadud toetustega varasemad täitmata kohustused. Juhul kui toetuse andja on teinud taotleja suhtes varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata.

§ 6.  Nõuded taotlusele

  Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) üldandmed taotleja kohta (nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti- ja postiaadress, arveldusarve number ning kontaktisiku nimi;
  2) spordiobjekti või spordiobjektide andmed (nimetus, asukoha aadress, liik, spordiobjekti sportimispaikade pindala ruutmeetrites, kui need andmed ei ole kantud Eesti spordiregistrisse), mille kohta toetust taotletakse;
  3) teave, kui taotleja on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tuleneva kriisi tõttu taotlenud või saanud lisaeelarve vahendite arvelt toetust teistest meetmetest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt;
  4) taotleja majandustegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud mõjude lühikirjeldus;
  5) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse § 5 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 2–4 sätestatud nõuetele;
  6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

§ 7.  Taotluse esitamine

  (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.

  (2) Taotluste esitamine toimub vooruliselt. Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

  (3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

  (4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist.

  (5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

3. peatükk Toetuse suurus ja abikõlblikkus 

§ 8.  Toetuse suurus

  (1) Toetusmeetme eelarve jaotatakse taotlejate poolt esitatud ruutmeetrite vahel.

  (2) Toetusmeetme eelarve ja taotlejate esitatud ruutmeetrite kogusumma (siseujulate ja jäähallide pindala kogusumma korrutatakse eelnevalt koefitsiendiga kaks) jagamisel saadakse ühe ruutmeetri maksumus.

  (3) Toetuse andmise aluseks võetakse spordiobjekti sportimispaiga või sportimispaikade pindala kogusumma (siseujulate ja jäähallide puhul korrutatuna koefitsiendiga kaks), mis korrutatakse ühe ruutmeetri maksumusega.

§ 9.  Toetuse abikõlblikkuse periood

  Toetuse abikõlblikkuse periood on 12.03.2020 kuni 31.12.2020. a.

4. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine 

§ 10.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

  (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või käesoleva määruse § 4 lõikes 2 toodud asjaolude ilmnemisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja/või 2 toodud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

  (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. Taotluse esitamise tähtaega ei ennistata, kui see toob kaasa taotlusvooru eelarve ületamise, kui see riivab teiste taotlejate õigusi või kui toetuse abikõlblikkuse periood on lõppenud.

  (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 2 ja 5–7 sätestatud nõuded.

§ 11.  Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ning kord

  (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määrused nimetatud nõuetele.

  (3) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruv taotletav toetus on suuremas summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani ning teeb taotluse osalise rahuldamise otsuse.

  (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
  1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 5 ja 6 sätestatud tingimustele;
  2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.

  (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 12.  Toetuse maksmine

  Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine 

§ 13.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt toetuse sihipärase kasutamise kohta aruannet.

§ 14.  Toetuse tagasinõudmine

  (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
  3) toetuse saaja ei ole esitanud aruannet selle nõudmisel ja tähtajaks;
  4) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
  5) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

  (2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti.

  (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates.

Tõnis Lukas
Minister

Tarvi Sits
Kantsler

/otsingu_soovitused.json