Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded

Vastu võetud 27.05.2024 nr 14

Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 19 lõike 7 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse põlevmaterjali ja ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõuded, sealhulgas nõuded naftasaaduse, põlevkiviõli ja selle saaduse ning biokütuse hoidla, ammoniaagirajatise ning hapniku hoiukoha kujale.

§ 2.  Kohaldamisala

  (1) Käesolevas määruses sätestatud ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid ei kohaldata kodumajapidamisele ja jaemüüjale, sealhulgas jaemüügipakendis kaubale.

  (2) Lõikes 1 nimetamata ohtliku aine ladustaja, kes peab kemikaaliseaduse § 8 lõike 1 kohaselt käitlema kemikaali inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult:
  1) hindab iga kord enne ohtliku aine ladustamist selle kogusest ja omadustest tulenevat ohtu;
  2) lähtub, arvestades ohuhinnangut, ohtliku aine ladustamisel käesolevast määrusest.

§ 3.  Terminid

  (1) Ladustamine käesoleva määruse tähenduses on põlevmaterjali või ohtliku aine hoidmine ehitises või selle territooriumil.

  (2) Põlevmaterjali käsitatakse käesolevas määruses tuleohutuse seaduse tähenduses.

  (3) Ohtlik aine käesoleva määruse tähenduses on ohtlik kemikaal kemikaaliseaduse tähenduses.

2. peatükk Põlevmaterjali ladustamise tuleohutusnõuded 

§ 4.  Põlevmaterjali ladustamine ehitises

  (1) Põlevmaterjali ei tohi ladustada:
  1) ehitises, sealhulgas väljumisteel, selliselt, et see põhjustab tuleohtu, takistab evakuatsiooni või raskendab päästetööd;
  2) evakuatsiooniteel või hoone tehnosüsteemi ruumis või tehnosüsteemide sõlmpunktis, sealhulgas ventilatsiooniruumis, nõrkvooluruumis, serveriruumis või veemõõdusõlmes;
  3) elektrijaotla või elektrijaotuspunkti sees, all, peal või vastas.

  (2) Kolme või enama korteriga elamu keldris võib ladustada elamu või selle osa kütmiseks mõeldud tahkeküttematerjali tingimusel, et kelder on omaette tuletõkkesektsioon. Kui keldrist omaette tuletõkkesektsiooni moodustamine ei ole otstarbekas või võimalik, peab elamu valdaja tagama tahkeküttematerjali ladustamise tuleohutuse.

  (3) Hoones võib ladustada ja kasutada hoone või selle osa kütmiseks või tehnosüsteemi toimimiseks mõeldud tuleohtlikku vedelikku või tuleohtlikku gaasi tingimusel, et selle ladustamise koht on omaette tuletõkkesektsioon ning tuleohtliku vedeliku või tuleohtliku gaasi ladustamine ja kasutamine on nähtud ette hoone ehitusprojektis.

  (4) Katla või generaatoriga samas tuletõkkesektsioonis võib paikneda kütusemahuti, mille mahutavus on kuni kolm kuupmeetrit.

  (5) Kuni kahe korteriga elamu keldris ja elamusiseses garaažis võib ladustada tuleohtlikku vedelikku koguses, mis on vajalik selle kasutamiseks seadmes, ja viisil, mis ei raskenda päästetööd.

  (6) Kolme või enama korteriga elamu keldris ja elamusiseses garaažis võib ladustada tuleohtlikku vedelikku kuni viis liitrit korteri kohta tingimusel, et seda ladustatakse eraldi mahutis või pakendis ja hajutatult.

  (7) Ehitises võib ladustada tuleohtlikku vedelikku või tuleohtlikku gaasi, kui selle mahutil või pakendil ei ole lekkimise tunnuseid.

§ 5.  Põlevmaterjali ladustamine küttesüsteemi ja muu kuuma välispinnaga seadme läheduses

  (1) Põlevmaterjali, sealhulgas küttematerjali ja riietuseset, ladustatakse küttesüsteemist või muust kuuma välispinnaga seadmest ohutus kauguses.

  (2) Põlevmaterjali ohutu kaugus küttesüsteemist või muust kuuma välispinnaga seadmest määratakse selle või selle komponendi tootja kasutusjuhendi järgi. Kui tootjal ei ole kasutusjuhendit, määratakse ohutu kaugus lisa 1 „Põlevmaterjali ohutu kaugus küttesüsteemi ja muu kuuma välispinnaga seadme välispinnast” kohaselt, arvestades küttesüsteemi või muu kuuma välispinnaga seadme välispinna temperatuuri.

  (3) Põlevmaterjalist põrand, mis paikneb kasutusel küttesüsteemi koldesuu ees, kaitstakse mittepõlevast materjalist kattega. Kui ohutus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, on kaitstud ala järgmine:
  1) uksega küttesüsteem – vähemalt 400 millimeetrit koldesuu ees ja vähemalt 100 millimeetrit koldesuu küljel, arvestades ukseava servast;
  2) lahtine küttesüsteem – vähemalt 750 millimeetrit koldesuu ees ja vähemalt 150 millimeetrit koldesuu küljel, arvestades koldeava servast.

  (4) Kui lahtise küttesüsteemi ees on vähemalt 50 millimeetri kõrgune ääretõke või kui küttesüsteemi kolde sügavus on üle 750 millimeetri, võib lõike 3 punktis 2 nimetatud kaitstud ala koldesuu ees olla vähemalt 600 millimeetrit, arvestades koldeava servast.

§ 6.  Põlevmaterjali ladustamine ehitise välisseina läheduses

  (1) Põlevmaterjali ei tohi ladustada ehitise välisseina läheduses selliselt, et see tekitab tuleohtu või raskendab päästetööd.

  (2) Põlevmaterjali ladustamise koht peab olema elu- või töökohaga hoonest ohutus kauguses. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse selleks vähemalt neli meetrit süttiva pinnakihiga või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseina ukse-, akna- või muust avast.

§ 7.  Põlevmaterjalist jäätmete ja olmejäätmete ladustamine

  (1) Põlevmaterjalist jäätmeid ja olmejäätmeid (edaspidi koos jäätmed) ei tohi ladustada ehitise välisseina läheduses selliselt, et see tekitab tuleohtu või raskendab päästetööd.

  (2) Jäätmete ladustamine käesoleva määruse tähenduses on üle 75 liitri jäätmete hoidmine konteineris, hoiukotis või muul viisil.

  (3) Jäätmete ladustamise koht peab olema elu- või töökohaga hoonest ohutus kauguses. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse selleks vähemalt neli meetrit süttiva pinnakihiga või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseina ukse-, akna- või muust avast, välja arvatud kuni kahe korteriga elamu puhul.

  (4) Jäätmeid ei tohi ladustada koos hõõguva söe, tuha, sigareti või muu tuleohtliku esemega.

  (5) Põlevmaterjalist ohtlike jäätmete kogumispunktile ja ladustamise kohale kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid.

§ 8.  Suures koguses põlevmaterjali lahtine ladustamine ja selle plaan

  (1) Kui ehitise territooriumil ladustatakse põlevmaterjali lahtiselt kokku üle 1000 kuupmeetri, peab:
  1) tagama põlevmaterjali ohutu kauguse ehitisest ja muust põlevmaterjalist ning päästetöö võimalikkuse;
  2) koostama põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani ja esitama selle enne ladustamist asukohajärgsele päästekeskusele.

  (2) Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaan hõlmab vähemalt järgmist teavet:
  1) põlevmaterjali lahtise ladustamise ala asukoha aadress ja katastri number;
  2) auna või virna paiknemise koht ning laius, kõrgus, pikkus ja ümbermõõt meetrites, põlevmaterjali maksimumkogus ja liik ning vahemaa auna või virna kõrval paikneva teise auna või virna või hooneni meetrites;
  3) hoone, mis paikneb põlevmaterjali lahtise ladustamise alaga samal kinnistul, ja selle tuleohutusklass;
  4) hoone, mis paikneb põlevmaterjali lahtise ladustamise ala naaberkinnistul, ja selle tuleohutusklass, välja arvatud juhul, kui vahemaa ladustamisala piirist hooneni on üle 36 meetri;
  5) veevõtukoha paiknemise koht, vahemaa põlevmaterjali lahtise ladustamise ala kõige kaugema punktini, veeallika tüüp ja veevooluhulk või vee kogus;
  6) päästesõiduki juurdesõidutee põlevmaterjali lahtise ladustamise alale ja veevõtukohale ning kõvendatud pinnase materjal;
  7) juurdesõidutee laius ning aiaga piiratud territooriumil värava asukoht, laius ja kõrgus;
  8) ladustaja kontaktandmed;
  9) plaani koostaja.

  (3) Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani koostamisel juhindutakse lisast 2 „Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani näidis”.

3. peatükk Ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõuded 

§ 9.  Ohtliku aine ladustamine

  (1) Ohtlikku ainet ladustatakse lisa 3 „Ohtlike ainete ühtesobivus” kohaselt. Ohtliku aine ladustamise ohutuse tagamist võib tõendada ka muul usaldusväärsel viisil.

  (2) Kui ohtlikud ained lisa 3 „Ohtlike ainete ühtesobivus” kohaselt:
  1) eraldatakse, ladustatakse neid eraldi ruumides ja tagatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaste tuletõkkesektsioonide olemasolu;
  2) hoitakse eraldi, võib neid ladustada samas ruumis ja üksteisest vähemalt kolme meetri kaugusel, kuid peab olema välistatud nende kokkupuude käitlemisel ja õnnetuse, sealhulgas mahuti või pakendi lekkimise korral;
  3) isoleeritakse, ladustatakse neid eraldi selleks kohandatud hoones või välitingimustes tulekindlates turvakappides nii, et need on piisavalt eraldatud teisest hoonest ja kinnistu piirist;
  4) ei pruugi vajada eraldamist, uuritakse ohtliku aine ohutuskaarti või muid allikaid, et saada reaktsioonivõimeandmeid ja teha kindlaks, kas ohtlike ainete koos ladustamine on ohutu.

  (3) Kui ohtlikke aineid ei ole võimalik eraldada või hoida eraldi, kasutatakse ohtliku aine kindlat alusvanni või vallitusala. Alusvanni või vallitusala tuleb kasutada ka juhul, kui on oht, et lekke korral valgub ohtlik aine teise ruumi, ohustab seadet või võib sattuda kanalisatsiooni. Alusvann või vallitusala peab olema vähemalt kümme protsenti suurem kui ohtliku aine suurima mahuti või pakendi mahutavus.

  (4) Omavahel reageerivaid ohtlikke aineid ei tohi ladustamisel käidelda samal ajal, kui nende segunemine ei ole avariiolukorras välistatud.

§ 10.  Ohtliku aine ladustamise koht

  (1) Ruumi põrand ja sein, mis võivad puutuda kokku ohtliku ainega, peavad olema siledad ja tihedad ning kaetud ohtliku aine kindla materjaliga, et ohtlik aine ei koguneks, imbuks ruumi konstruktsiooni või tekitaks muud lisaohtu.

  (2) Ohtliku aine ladustamise ruumi konstruktsioon peab olema selline, et võimaliku plahvatuse, tulekahju või ohtliku aine eraldumise mõju hoones oleks minimaalne.

  (3) Oksüdeeriva või põleva ohtliku aine ladustamise ruumi põrandapind peab olema mittesüttivast materjalist. Seinas ja laes tuleb kasutada materjali, mis ei soodusta tulekahju teket ja eritab vähe suitsu.

  (4) Ohtliku aine ladustamise ruumis peab olema piisav loomulik õhuvahetus või ventilatsioon, mis peab vastama ohtlikust ainest tulenevale ja selle käitlemisel tekkida võivale ohule. Õnnetuse korral peab olema võimalik lülitada ventilatsioon kiiresti välja.

  (5) Ohtlikku ainet ei tohi ladustada ventilatsiooniruumis.

  (6) Kõrvalise isiku juurdepääs ohtliku aine ladustamise kohale peab olema tõkestatud.

  (7) Ohtliku aine ladustamise kohas, kus on oht, et ohtliku aine mahuti või pakend saab mehaaniliselt vigastada, tuleb paigaldada otsasõidu vältimise tõkis.

  (8) Ohtliku aine ladustamise koht peab olema põlevmaterjalist ja elu- või töökohaga hoone välisseinast vähemalt kuue meetri kaugusel.

  (9) Paragrahvides 11–13 sätestatud miinimumkuja võib ehitusprojektis vähendada, kui kasutatakse arvutuslikku tõendust, kaitseseina, kaitsevallitist, udusüsteemi, piserdussüsteemi või muud samalaadset meedet.

  (10) Ohtliku aine ladustamisel tagatakse lekke piiramiseks ja neutraliseerimiseks sobiva vahendi olemasolu.

  (11) Ohtliku aine ladustamise koht märgistatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

§ 11.  Naftasaaduse, põlevkiviõli ja selle saaduse ning biokütuse hoidla kuja

  (1) Naftasaaduse, põlevkiviõli või selle saaduse või biokütuse hoidla (edaspidi koos käesolevas paragrahvis hoidla) mahuti välispinna või selle täitmis- või tühjendusava kuja (edaspidi koos käesolevas paragrahvis hoidla kuja) on sõltuvalt hoidla mahutavusest järgmine:

  (2) Hoidla kuja käesoleva määruse tähenduses on kõige väiksem lubatud kaugus:
  1) suurõnnetuse ohuga või ohtlikust ettevõttest;
  2) suure liiklustihedusega sõiduteest;
  3) ravi-, majutus- või haridusasutusest;
  4) kogunemishoonest;
  5) elamust või
  6) muust samalaadsest hoonest, mis ei ole seotud hoidla tegevusega.

  (3) Üle 500-kuupmeetrise mahutavusega hoidla kuja määratakse ehitusprojektis igal üksikjuhul eraldi riskihinnangu põhjal, kuid see ei tohi olla väiksem kui lõikes 1 sätestatud 100- kuni 500-kuupmeetrise mahutavusega hoidla kuja.

  (4) Hoidla kujas on üldjuhul keelatud tegevus, mis ei ole seotud hoidla kasutamisega.

  (5) Hoidla kujas võib paikneda tööstus-, transpordi-, lao-, põllumajandus-, pääste- või politseihoone või suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte ehitis, kui hoidla teenindab sellist hoonet või ettevõtet. Hoidla kujas võib paikneda ehitis, mis teenindab hoidlat, ja võib teha vähemalt kuue meetri kaugusel hoidlast tegevust, mis on seotud ehitise tegevusega.

  (6) Hoidla ehitamisel järgitakse veeseaduse § 142 alusel kehtestatud nõudeid.

§ 12.  Ammoniaagirajatise kuja

  (1) Ammoniaagirajatise kuja on sõltuvalt rajatise mahutavusest järgmine:

¹ Ammoniaagirajatise tüüp:
A – rajatise kõik seadmed on masina- või tootmisruumis, välja arvatud kondensaator ja selle torustik;
B – muu kui A-tüüpi rajatis.

  (2) Ammoniaagirajatise kuja käesoleva määruse tähenduses on kõige väiksem lubatud kaugus:
  1) suurõnnetuse ohuga või ohtlikust ettevõttest;
  2) suure liiklustihedusega sõiduteest;
  3) ravi-, majutus- või haridusasutusest;
  4) kogunemishoonest;
  5) elamust või
  6) muust samalaadsest hoonest, mis ei ole seotud ammoniaagirajatise tegevusega.

  (3) Üle kümnetonnise mahutavusega ammoniaagirajatise kuja määratakse ehitusprojektis igal üksikjuhul eraldi riskihinnangu põhjal, kuid see ei tohi olla väiksem kui lõikes 1 sätestatud kolme- kuni kümnetonnise mahutavusega ammoniaagirajatise kuja.

§ 13.  Hapniku hoiukoht ja selle kuja

  (1) Hapniku hoiukoht ei tohi paikneda:
  1) põlevmaterjalist hoone seina, põlevmaterjali või süttimisallika läheduses;
  2) sellise tulekoormuse läheduses, mis võib põhjustada intensiivset soojuskiirgust.

  (2) Hapniku hoiukoha kuja on sõltuvalt hoiukoha mahutavusest järgmine:

  (3) Hapniku hoiukoha kuja käesoleva määruse tähenduses on kõige väiksem lubatud kaugus:
  1) suurõnnetuse ohuga või ohtlikust ettevõttest;
  2) suure liiklustihedusega sõiduteest;
  3) ravi-, majutus- või haridusasutusest;
  4) kogunemishoonest;
  5) elamust või
  6) muust samalaadsest hoonest, mis ei ole seotud hapniku hoiukoha tegevusega.

  (4) Üle 35-kuupmeetrise mahutavusega hapniku hoiukoha kuja määratakse ehitusprojektis igal üksikjuhul eraldi riskihinnangu põhjal, kuid see ei tohi olla väiksem kui lõikes 2 sätestatud 20- kuni 35-kuupmeetrise mahutavusega hoiukoha või selle mahuti kuja.

  (5) Ehitises ei tohi ladustada ühes ruumis või laosektsioonis põlevgaasi koos hapnikuga, välja arvatud juhul, kui seadme tööks on vaja korraga nii põlevgaasi kui ka hapnikku.

  (6) Hapnikuballoon ei tohi puutuda kokku rasva, õli või muu tuleohtliku vedeliku või tuleohtliku gaasiga.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 14.  Määruse rakendamine

  (1) Lisa 3 „Ohtlike ainete ühtesobivus” rakendatakse hiljemalt 1. jaanuarist 2025. aastal.

  (2) Paragrahvi 12 ja § 13 lõikeid 1–4 ei kohaldata ammoniaagirajatisele ja hapniku hoiukohale, mis ehitati või mille ehitamist alustati enne käesoleva määruse jõustumist.

§ 15.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Siseministri 2. septembri 2010. aasta määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” tunnistatakse kehtetuks.

§ 16.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. juulil 2024. aastal.

Lisa 1 Põlevmaterjali ohutu kaugus küttesüsteemi ja muu kuuma välispinnaga seadme välispinnast

Lisa 2 Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani näidis

Lisa 3 Ohtlike ainete ühtesobivus