Teksti suurus:

Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:30.06.2011
Avaldamismärge:RT I, 29.06.2011, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.06.2011 otsus nr 906

Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 09.06.2011

§ 1.  Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses (RT I, 24.03.2011, 8) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 212 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevat osa kohaldatakse väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmisele väärtpaberiarveldussüsteemi või koostalitlevate väärtpaberiarveldussüsteemide (edaspidi süsteemiühendus) kaudu, samuti tehingutele, millega tagatakse väärtpaberiarveldussüsteemis või süsteemiühenduses osalemisega seotud kohustuste täitmine.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 2131 järgmises sõnastuses:

§ 2131. Süsteemiühendus

(1) Süsteemiühendus käesoleva seaduse tähenduses on kaks või enam süsteemi, mille korraldajad on omavahel kokku leppinud sellisesse ühendusse kuuluvate süsteemide vaheliste ülekandekorralduste täitmises ühtsetel tingimustel ja ühtseid protseduure kasutades.

(2) Süsteemiühenduses osaleva süsteemi korraldaja määrab oma süsteemi reeglites kindlaks ülekandekorralduse süsteemi vastuvõtmise ja selle süsteemist tagasivõetamatuse hetke, et tagada kooskõlastatus teiste koostalitlevate süsteemide reeglitega.

(3) Inspektsioon kontrollib kõigi süsteemiühenduses osalevate koostalitlevate süsteemide reeglites sätestatud ülekandekorralduse süsteemi vastuvõtmise ja selle süsteemist tagasivõetamatuse hetkede üksteisega kokkusobivust.”;

3) paragrahvi 221 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Süsteemi liige on isik, kes on ülekandekorralduste täitmiseks sõlminud süsteemi korraldajaga lepingu süsteemi kasutamiseks süsteemi reeglite järgi.”;

4) paragrahvi 221 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) muu süsteemi korraldaja, väärtpaberite registri pidaja või keskpank.”;

5) paragrahvi 226 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui süsteemi korraldaja on võtnud endale kohustuse korraldada süsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmist, peab ta moodustama tagatisvahendite fondi (edaspidi käesolevas osas tagatisfond) või võtma tarvitusele muud asjakohased meetmed, mis kindlustavad, et süsteemis osalemisega seotud kohustuste täitmine on süsteemi reeglites sätestatud ulatuses piisavalt tagatud.

(2) Tagatisfondi varaks võib olla igasugune likviidne vara, sealhulgas asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud finantstagatis.”;

6) paragrahv 227 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvid 228 ja 229 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 228. Süsteemi ja süsteemiühenduse liikme pankroti erisused

(1) Pankrotimenetluse algatamise korral süsteemi või süsteemiühenduse liikme suhtes, samuti moratooriumi kehtestamise korral krediidiasutusest süsteemi liikme või süsteemiühenduse liikme suhtes peatab süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja viivitamata süsteemi või süsteemiühenduse liikme antavate ülekandekorralduste vastuvõtmise süsteemi või süsteemiühenduse reeglites sätestatud korras.

(2) Pankrotimenetluse algatamine süsteemi või süsteemiühenduse liikme või süsteemiühenduse liikmele tagatise andnud kolmanda isiku suhtes, samuti moratooriumi kehtestamine krediidiasutusest süsteemi liikme või süsteemiühenduse liikme suhtes ei peata süsteemi või süsteemiühenduse liikme poolt süsteemi või süsteemiühenduse korraldajale enne pankrotimenetluse algatamist või moratooriumi kehtestamist süsteemi või süsteemiühenduse reeglite kohaselt edastatud ülekandekorralduste täitmist. Enne pankrotimenetluse algatamist või moratooriumi kehtestamist süsteemis või süsteemiühenduses osalemisega võetud kohustused täidetakse süsteemi või süsteemiühenduse liikme seatud tagatiste ning süsteemi või süsteemiühenduse tagatisfondi vara arvel.

(3) Süsteemi või süsteemiühenduse liikme suhtes pankrotimenetluse algatamise või krediidiasutusest süsteemi liikme või süsteemiühenduse liikme puhul moratooriumi kehtestamise tööpäeval süsteemi või süsteemiühenduse korraldajale süsteemi või süsteemiühenduse reeglite kohaselt edastatud ja täidetud ülekandekorraldused kehtivad vaid juhul, kui süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja ei teadnud ega pidanudki teadma pankrotimenetluse algatamisest või moratooriumi kehtestamisest.

(4) Süsteemi või süsteemiühenduse liikme pankroti korral ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülekandekorralduse täitmise tulemusel süsteemi või süsteemiühenduse liikme omandist väljaläinud vara tema pankrotivara hulka.

(5) Süsteemi või süsteemiühenduse liikme pankroti korral ei kuulu tema poolt süsteemi või süsteemiühenduse reeglite kohaselt süsteemi või süsteemiühenduse tagatisfondi tasutu tema pankrotivara hulka summas, mis on vajalik enne pankrotimenetluse algatamist süsteemi või süsteemiühenduse liikme vastuvõetud ülekandekorralduste täitmiseks.

(6) Süsteemi või süsteemiühenduse liige teavitab viivitamata süsteemi või süsteemiühenduse korraldajat ja inspektsiooni iseenda suhtes pankrotimenetluse algatamisest ja selle lõppemisest või pankroti väljakuulutamisest või moratooriumi kehtestamisest. Sama kohustus on ka ajutisel pankrotihalduril, pankrotihalduril või moratooriumihalduril süsteemi või süsteemiühenduse liikme suhtes.

(7) Süsteemi või süsteemiühenduse tööpäev hõlmab süsteemi või süsteemiühenduse päevaseid ja öiseid arveldusteenuseid ja sisaldab kõiki selle tavalise tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi.

(8) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 229 sätestatud pankrotimenetluse algatamise all mõistetakse kohtu poolt ajutise halduri nimetamist pankrotiseaduse § 15 järgi.

§ 229. Süsteemi ja süsteemiühenduse korraldaja pankroti erisused

(1) Kui süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, lõpetab süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja viivitamata ülekandekorralduste vastuvõtmise süsteemi või süsteemiühenduse liikmetelt.

(2) Pankrotimenetluse algatamise korral süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes kuuluvad kõik süsteemi või süsteemiühenduse korraldajale varem täitmiseks antud ülekandekorraldused täitmisele.

(3) Süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja pankroti korral ei kuulu süsteemi või süsteemiühenduse liikmete poolt süsteemi või süsteemiühenduse korraldajale ülekandekorralduste täitmiseks või selle tagamiseks üleantud vara süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja pankrotivara hulka.

(4) Süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja teavitab viivitamata inspektsiooni iseenda suhtes pankrotimenetluse algatamisest ja selle lõppemisest või pankroti väljakuulutamisest. Sama kohustus on ka ajutisel pankrotihalduril või pankrotihalduril süsteemi või süsteemiühenduse korraldaja suhtes.”;

8) paragrahvi 272 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Enne 2011. aasta 30. juunit kehtivat tegevusluba omava väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja tegevusluba kehtib kuni vastava tegevusloa kehtivuse tähtaja lõpuni või selle kehtetuks tunnistamiseni käesolevas seaduses sätestatud korras.

(4) Ülekandekorraldust, mis sisestati väärtpaberiarveldussüsteemi enne 2011. aasta 30. juunit, kuid millega seonduvad arveldused toimuvad pärast seda, käsitatakse ülekandekorraldusena käesoleva seaduse 2011. aasta 30. juunil jõustunud redaktsiooni tähenduses.”;

9) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45–50), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1–27), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (ELT L 96, 12.4.2003, lk 16–25), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);
komisjoni direktiiv 2003/124/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses siseteabe määratluse ja avalikustamisega ning turuga manipuleerimise määratlusega (ELT L 339, 24.12.2003, lk 70–72);
komisjoni direktiiv 2003/125/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses investeerimissoovituste erapooletu esitamise ja huvide konflikti avalikustamisega (ELT L 339, 24.12.2003, lk 73–77);
komisjoni direktiiv 2004/72/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamise kohta (ELT L 162, 30.4.2004, lk 70–75);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.4.2004, lk 12–23), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.3.2009, lk 109–154);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1–44), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1–200), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 201–255), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);
komisjoni direktiiv 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 26–58);
komisjoni direktiiv 2007/14/EÜ, milles sätestatakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 69, 9.3.2007, lk 27–36).”

§ 2. Asjaõigusseaduse muutmine

Asjaõigusseaduses (RT I, 21.03.2011, 18) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Finantstagatiseks loetakse kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi või krediidinõude koormamist pandiõigusega, kui nii tagatise andjaks kui ka tagatise võtjaks on üks alljärgnevatest isikutest või organisatsioonidest:
1) väärtpaberituru seaduse § 6 2. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isik või asutus;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43–50) artikli 1 2. lõike punktis b või d nimetatud isik või organisatsioon;
3) väärtpaberituru seaduse § 2131 1. lõikes nimetatud süsteemiühenduse korraldaja;
4) väärtpaberituru seaduse § 214 2. lõikes nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja;
5) muu käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikuga sarnane välisriigi isik või organisatsioon, kellele on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt antud õigus olla finantstagatise andjaks või võtjaks.

(2) Finantstagatiseks loetakse kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi või krediidinõude koormamist pandiõigusega ka juhul, kui tehingu üheks pooleks on käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–5 nimetatud isik või organisatsioon ja tagatise andjaks või võtjaks on äriühing, kes oma viimase majandusaasta või konsolideeritud aruande kohaselt vastab vähemalt kahele alljärgnevatest tingimustest:
1) äriühingul on majandusaasta jooksul keskmiselt rohkem kui 250 töötajat;
2) äriühingu aasta bilansimaht ületab 43 miljonit eurot;
3) äriühingu aastakäive ületab 50 miljonit eurot.

(3) Finantstagatisega võib koormata üksnes väärtpaberit, mis on nimetatud väärtpaberituru seaduse § 2 1. lõike punktides 1–5 ja punktis 7 ning sama paragrahvi 3. lõikes, samuti muud eelnimetatud väärtpaberitega seotud õigust või nõuet tingimusel, et väärtpaberit või väärtpaberiga seotud õigust või nõuet väljendatakse ja see kantakse üle üksnes registrikande vahendusel võlaõigusseaduse § 917 2. lõike tähenduses.

(4) Krediidinõue käesoleva seaduse tähenduses on nõue, mis tuleneb krediidiasutuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1–200) 2. artiklis nimetatud isiku või organisatsiooni poolt väljaantud laenust või krediidist, välja arvatud nõue, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust või krediidilepingust mikro- või väikeettevõtjaga. Mikro- või väikeettevõtjana käsitatakse ettevõtjat, kellel on majandusaasta jooksul keskmiselt vähem kui 50 töötajat ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot.

(5) Finantstagatiseks loetakse ka kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi või krediidinõude käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes nimetatud isikule või organisatsioonile tagatise andmise eesmärgil ülekandmist võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja kooskõlas käesoleva seaduse § 3142 1. lõikes sätestatuga.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 3142 ja 3143 järgmises sõnastuses:

§ 3142. Finantstagatise seadmine

(1) Finantstagatise kokkuleppe sõlmimist peab saama tõendada kirjalikus või muus õiguslikult samaväärses vormis ja finantstagatise seadmise viis peab tagatise võtjal võimaldama finantstagatise eset kontrollida. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu rikkumine ei mõjuta finantstagatise kokkuleppe kehtivust.

(2) Krediidinõuete finantstagatiseks andmisel käesoleva seaduse § 3141 alusel esitatakse tagatise võtjale tagatiseks antud krediidinõuete nimekiri kirjalikus vormis.

(3) Krediidinõuete finantstagatiseks andmisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 315 3. lõikes ega võlaõigusseaduse §-s 168 sätestatut. Kui pandipidaja vajab lisateavet võlgniku vastu nõude esitamiseks, peab pantija võimaluse korral andma pandipidajale vajalikku teavet.

(4) Tagatise võtja kasuks seatud finantstagatise kehtivust ei mõjuta tagatise andja õigus finantstagatis asendada, finantstagatis ületagatud osas tagasi võtta ega krediidinõuete puhul õigus intressidele ja muudele kõrvalnõuetele.

§ 3143. Finantstagatise käsutamine

(1) Pandipidaja võib finantstagatise kokkuleppe alusel käsutada finantstagatise eset, välja arvatud krediidinõuet.

(2) Kui pandipidaja kasutab talle finantstagatise kokkuleppega antud õigust finantstagatise eset käsutada, on ta kohustatud hiljemalt finantstagatisega tagatud nõude sissenõutavaks muutumisel asendama algse finantstagatise eseme samaväärse esemega, kusjuures raha tuleb asendada samas vääringus rahaga ja väärtpaber sama emitendi väärtpaberiga, mis kuulub samasse emissiooni või liiki ning mille nimiväärtus, vääring ja laad on samad, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.”;

3) paragrahvi 315 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 3192 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kokkuleppega ei või kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 292 3. lõikes sätestatust, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatisega ja poolte kokkulepe võimaldab panditud eseme väärtuse määrata majanduslikult põhjendatud viisil.”;

5) paragrahvi 3192 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Finantstagatise kokkuleppe alusel võib pandieseme müümisest etteteatamise tähtaeg olla lühem käesoleva seaduse § 293 1. lõikes sätestatust.”;

6) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43–50), viimati muudetud direktiiviga 2009/44/EÜ (ELT L 146, 10.6.2009, lk 37–43).”

§ 3. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine

Asjaõigusseaduse rakendamise seadust (RT I 1993, 72, 1021; 2010, 72, 543) täiendatakse §-ga 135 järgmises sõnastuses:

§ 135. Finantstagatise kokkulepe

Finantstagatise kokkuleppele, mis on sõlmitud enne 2011. aasta 30. juunit, ning sellise kokkuleppe alusel finantstagatise realiseerimisele kohaldatakse enne käesoleva seaduse 2011. aasta 9. juunit vastuvõetud redaktsiooni jõustumist finantstagatise kokkulepete suhtes kehtinud õigusakte. Esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui enne 2011. aasta 30. juunit sõlmitud tagatiskokkuleppe kohaselt tagatiseks olevad nõuded tekivad pärast 2011. aasta 30. juunit.”

§ 4. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmine

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I, 18.02.2011, 5) tehakse järgmised muudatused:

1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõna „omanik” sõnaga „omaja” vastavas käändes;

2) paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti väärtpaberituru kutselistel osalistel on õigus omada väärtpaberikonto eriliigina esindajakontot. Esindajakonto omamise õigus on ka väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajal, välismaisel juriidilisel isikul ja muul institutsioonil, kelle üle teostatakse finantsjärelevalvet ning kes vastavalt neile kohaldatavale õigusele võivad hoida väärtpabereid oma nimel ja teise isiku arvel, ning ühingul, keda eelnimetatud välismaine isik kontrollib kas otseselt või kaudselt, tingimusel, et sellel ühingul on õigus vastavalt temale kohalduvale õigusele hoida väärtpabereid oma nimel ja teise isiku arvel. Registripidamise korras võib esindajakonto avamiseks näha esindajakonto omajale ette täiendavaid nõudeid.

(2) Esindajakonto omaja aktsiakapital või osakapital peab olema vähemalt 730 000 eurot. Esindajakonto omajale ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud kapitalinõuet, kui esindajakonto omajat kontrollib kas otseselt või kaudselt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) registreeritud isik, kelle üle teostatakse finantsjärelevalvet ja kelle aktsiakapital või osakapital on vähemalt 730 000 eurot.

(3) Esindajakonto vahendusel hoitakse väärtpabereid teise isiku (klient) jaoks ja arvel. Esindajakontol hoitakse üksnes niisuguseid väärtpabereid, mida esindajakonto omaja omandab oma nimel, kuid kliendi arvel kliendi käsundi täitmiseks või muu sarnase õigussuhte alusel, samuti esindajakontol hoitavate väärtpaberite tuluna saadud väärtpabereid, sealhulgas dividendina või väärtpaberite asendamise või vahetamise käigus saadud väärtpabereid ja muid vastavate väärtpaberite arvel saadud väärtpabereid. Muude väärtpaberite hoidmine esindajakontol on keelatud. Esindajakontol ei või hoida pensionifondi osakuid.

(4) Esindajakonto omaja poolt kliendi käsundi täitmiseks või muu sarnase õigussuhte alusel oma nimel, kuid kliendi arvel omandatud või esindajakonto omajale lepingu või muu õigussuhte alusel kliendi jaoks täitmiseks ülekantud väärtpaberid loetakse esindajakonto omaja ja tema võlausaldajate suhtes kliendi väärtpaberiteks.

(5) Kui esindajakonto omaja hoiab seoses esindajakontoga raha kliendi jaoks ja arvel oma nimel avatud maksekontol, peab ta pidama arvestust maksekontol iga kliendi jaoks hoitava raha kohta. Esindajakonto omaja käsutab esindajakontoga seotud maksekontol olevat raha kliendi käsundi või muu sarnase õigussuhte alusel antud juhiste järgi. Esindajakontoga seotud maksekonto omaja poolt kliendi arvel hoitav raha loetakse esindajakonto omaja ja tema võlausaldajate suhtes kliendi rahaks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud kliendi väärtpaberitele ega rahale ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses esindajakonto omaja vastu ning need ei kuulu esindajakonto omaja pankrotivarasse. Esindajakonto omaja vastu esitatud hagi tagamise abinõude või muude esindajakonto omaja suhtes teostatavate menetluste käigus esindajakonto omaja suhtes rakendatavad vara käsutuspiirangud ei hõlma esindajakontol olevaid väärtpabereid ega esindajakontoga seotud maksekontol olevat raha.

(7) Esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks on õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav esindajakonto omaja. Väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab esindajakonto omaja järgima kliendi juhiseid. Kliendi nõudel peab ta andma kliendile nõuetekohases vormis volituse esindajakonto omaja esindamiseks väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks. Volituse esindajakonto omaja esindamiseks aktsionäride üldkoosolekul võib esindajakonto omaja rahandusministri poolt kehtestatud korras anda klientidele ühtse nimekirjana. Klientide arvel esindajakontol hoitavatest samaliigilistest ja samaväärsete õigustega väärtpaberitest tulenevate hääleõiguste teostamisel on esindajakonto omajal õigus hääletada vastavalt kliendilt saadud juhistele.

(8) Esindajakonto kohta kantakse registrisse märkus, et tegu on esindajakontoga. Esindajakonto puhul ei kanta registrisse andmeid esindajakonto omaja klientide kohta, kelle jaoks ja arvel hoitakse esindajakontol olevaid väärtpabereid. Esindajakonto puhul kantakse registrisse üksnes andmed esindajakonto omaja kohta ja muud käesoleva seadusega nõutud andmed.

(9) Esindajakonto omaja on kohustatud pidama esindajakontol hoitavate väärtpaberite üle arvestust, mis võimaldab tal iga kliendi isikusamasuse tuvastamist ning iga kliendi jaoks hoitavate väärtpaberite ja nende arvu kindlaksmääramist. Arvestuses näidatakse muu hulgas ära käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1–4 ja 7–10 toodud andmed kõikide isikute ja asutuste kohta, kelle käsundi kohaselt esindajakonto omaja väärtpabereid on omandanud. Nimetatud andmetega võivad tutvuda ja neist väljavõtteid saada käesoleva seaduse § 7 lõike 3 punktides 2–9 nimetatud isikud seadustest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil ja õigustatud huvi korral. Kui esindajakontol hoitakse väärtpabereid mitme kliendi jaoks ja arvel, kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut.

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 teises lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui esindajakonto omaja on lepinguriigi krediidiasutus, investeerimisühing või fondivalitseja, kellel on õigus hoida enda nimel kliendi väärtpabereid, või eelnimetatud isiku poolt otseselt või kaudselt kontrollitav klientide varade hoidmisega tegelev ühing tingimusel, et sellel ühingul on õigus vastavalt temale kohalduvale õigusele hoida väärtpabereid oma nimel ja teise isiku arvel. Esimeses lauses nimetatud juhul kohaldatakse esindajakontol hoitavate väärtpaberite üle arvestuse pidamisele, sealhulgas nõuetele, mis puudutavad arvestuses näidatavaid andmeid, selle lepinguriigi õigust, kus vastavat arvestust peetakse, tingimusel, et arvestuse pidamise kohta kehtivad Euroopa Liidu õiguses sätestatuga samaväärsed nõuded.

(11) Esindajakontol hoitavate väärtpaberite pantimisel asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppe alusel on esindajakonto omaja kohustatud väärtpaberite üle arvestust pidama selliselt, et finantstagatisega koormatud väärtpaberid on eraldatud teistest pantija arvel hoitavatest väärtpaberitest. Finantstagatisega koormatud väärtpaberite osas peab esindajakonto omaja:
1) alates kuupäevast, mil jõustub pantija poolt esindajakonto omajale teatavaks tehtud pandipidajale antud tagasivõtmatu õigus finantstagatisega koormatud väärtpabereid käsutada, täitma üksnes pandipidaja korraldusi;
2) kuni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuupäevani täitma pantija ja pandipidaja ühiseid korraldusi.

(12) Avalike osaluspiirangute või muude sarnaste nõuete hindamisel, samuti väärtpaberituru seadusest tuleneva kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemise eelduste arvestamisel ei loeta esindajakontol olevaid väärtpabereid kuuluvaks esindajakonto omajale, vaid isikule, kelle arvel väärtpabereid hoitakse. Esindajakontol hoitavate aktsiatega esindatud häälte kuuluvuse kindlaksmääramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse § 10 lõike 3 punktis 10 sätestatust, kui puuduvad viidatud punktis nimetatud juhtnöörid.”;

3) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Registripidajal on õigus korraldada väärtpaberikontode avamist ja osutada registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri vahenduseta. Kui registripidaja kasutab käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud õigust, võib väärtpaberikonto registris avada otse registripidajale esitatud taotluse alusel:
1) registripidajaga sellekohase lepingu (käesolevas paragrahvis edaspidi kontoleping) sõlminud füüsilisele isikule, kelle isikusamasus on tuvastatud ja kontrollitud isiku või tema esindajaga samas kohas viibides;
2) registripidajaga kontolepingu sõlminud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle isikusamasus on tuvastatud registripidajale esitatud dokumentide ja registripidajale kättesaadavate andmete alusel ning kelle esindaja isikusamasust ja esindusõigust on registripidaja kontrollinud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud viisil;
3) registripidajaga kontolepingu sõlminud Eestis asutatud avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või Eesti Vabariigi valitsusasutusele.

(5) Korraldused registritoimingute tegemiseks ning väärtpaberikontot puudutavad päringud esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras avatud väärtpaberikonto omaja või viimase esindaja otse registripidajale kontolepingus ja andmetöötlusreeglites sätestatud korras. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras avatud väärtpaberikonto suhtes võimaldab registripidaja vähemalt alljärgnevate registritoimingute ja päringute tegemist:
1) väärtpaberite debiteerimine ja krediteerimine makseta väärtpaberiülekande korras;
2) väärtpaberite debiteerimine ja krediteerimine väärtpaberiülekande korras makse vastu;
3) käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud pandi registreerimine väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite suhtes;
4) käesoleva seaduse § 20 lõikes 7 sätestatud teabe saamiseks vajalikud päringud.”;

4) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Väärtpaberite pantimine registreeritakse registris pantija ja pandipidaja kontohalduri poolt registripidajale edastatud üksteisele vastavate pandi registreerimise korralduste alusel. Kui pandipidajal ei ole väärtpaberikontot, edastab pandipidaja juhisel põhineva pandi registreerimise korralduse kontohaldur, kes andis registripidajale pandi registreerimiseks vajalikud andmed pandipidaja kohta.”;

5) paragrahvi 16 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Registripidaja teeb panditud väärtpaberite ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 31 ja 32 sätestatu kohta registrisse märke.”;

6) paragrahvi 16 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pandi registreerimise korralduses peavad sisalduma järgmised andmed ja dokumendid:”;

7) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„31) avaldus pandipidaja käsutusõiguse registrisse kandmiseks, kui pantija ja pandipidaja on kokku leppinud panditud väärtpaberite realiseerimiseks vajaliku tagasivõtmatu käsutusõiguse andmises pandipidajale;
32) avaldus käsutuspiirangu registrisse kandmiseks, kui pantija ja pandipidaja on kokku leppinud, et panditud väärtpaberite võõrandamiseks või käsutamiseks on nõutav pandipidaja kirjalik nõusolek;”;

8) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Pandi üleminekul uuele pandipidajale muudab kontohaldur pandipidaja andmed varasema pandipidaja avalduse alusel. Pandipidaja õiguste üleminekul pärimise või juriidilise isiku ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise teel, muudab kontohaldur pandipidaja andmed uue pandipidaja avalduse alusel.”;

9) paragrahvi 16 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Väärtpaberi pandiga tagatud nõude täitmata jätmise korral võib panditud väärtpaberi nõude katteks üle kanda pandipidaja kontohaldurile või pandipidaja andmed registripidajale edastanud kontohaldurile antud korralduse alusel, kui korralduse on andnud kohtutäitur või pandipidaja, kellele antud käsutusõiguse kohta on registrisse tehtud käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 31 kohane märge.”;

10) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Aktsiate nimiväärtuse suurendamisel või vähendamisel, kui sellega ei muudeta aktsiakapitali suurust, vähendab või suurendab registripidaja vastavalt panditud aktsiate arvu proportsionaalselt.”;

11) paragrahvi 161 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kolmandate isikute suhtes lõpeb finantstagatise kokkuleppe alusel väärtpaberitele seatud pant väärtpaberite pandikontolt ärakandmisega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.”;

12) paragrahvi 31 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kontohalduril on õigus seoses väärtpaberikontoga registrisse kantud andmeid töödelda, sealhulgas selliste andmetega tutvuda, üksnes ulatuses, mis on vajalik vastava väärtpaberikonto omajaga sõlmitud lepingu või kontohaldurile õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks. Kontohalduril on õigus väljastada registrisse kantud andmeid üksnes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras. Kontohalduri töötajad ja juhtorganite liikmed on nii kontohalduri teenistuses olles kui ka pärast seda kohustatud hoidma tähtajatult saladuses kõiki registriesemeks olevaid andmeid, mis on neile teatavaks saanud kontohalduri teenistuses olles.”;

13) paragrahvi 32 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik)” sõnaga „lepinguriigis”;

14) paragrahvi 34 lõike 1 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Kontohaldur on kohustatud tuvastama ja kontrollima temale registritoimingu tegemiseks korralduse andnud või registriandmete kohta teavet küsiva isiku (korralduse andja) isikusamasust ja selle isiku õigusi vastaval väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite käsutamisel. Kui registritoimingu tegemiseks ei anna korraldust füüsilisest isikust väärtpaberikonto omaja või juriidilisest isikust väärtpaberikonto omaja seadustest tulenev esindaja isiklikult, peab korralduse tegemiseks antav volitus olema notariaalselt kinnitatud või antud muus vormis ja viisil, mida kontohaldur aktsepteerib.”;

15) paragrahvi 34 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kontohaldur on kohustatud täitma väärtpaberikonto omaja, kohtutäituri, pankrotihalduri ning käesoleva seaduse §-des 16 ja 161 sätestatud juhtudel pandipidaja seaduslikke korraldusi registritoimingute tegemiseks.”;

16) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Järelevalvet registripidaja, kontohalduri, kindlustusandja ja esindajakonto omaja üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi järelevalve teostaja) käesolevas seaduses, väärtpaberituru seaduses, kogumispensionide seaduses, kindlustustegevuse seaduses ning krediidiasutuste seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Järelevalve teostajal on õigus teha järelevalve teostamiseks välisriigi kontohalduri või esindajakonto omaja puhul koostööd lepinguriigi ja vastava kokkuleppe korral ka kolmanda riigi kontohalduri või esindajakonto omaja üle järelevalvet teostava asutusega.”;

17) paragrahvi 42 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 7” tekstiosaga „lõikes 9”;

18) paragrahvi 42 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

19) seadust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:

§ 541. Kontohaldurite ja esindajakonto omajate tegevuse ning dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 9. juunil vastuvõetud redaktsiooniga

(1) Kontohaldurid on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 9. juunil vastuvõetud redaktsioonis (edaspidi käesolev redaktsioon) sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 31. augustiks. Kuni käesoleva redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad kontohaldurite tegevus ja dokumendid eelnimetatud nõuete osas vastama kuni käesoleva redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.

(2) Enne käesoleva redaktsiooni jõustumist tegutsenud esindajakonto omaja suhtes ei kohaldata käesoleva redaktsiooni § 6 lõike 1 teises lauses sätestatut.”

§ 5. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduse (RT I, 24.03.2011, 11) § 106 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Erirežiimi kehtestamise otsus ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavaid tasaarvestusi.”

§ 6. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduse (RT I, 24.03.2011, 18) § 114 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavaid tasaarvestusi.”

§ 7. Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduses (RT I, 14.03.2011, 46) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Pankrotiavalduse tagamise abinõude rakendamine ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavaid tasaarvestusi.”;

2) paragrahvi 109 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui tagasivõidetav tehing või muu toiming on tehtud ajavahemikul ajutise halduri nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni, siis eeldatakse, et tehingu või muu toiminguga kahjustati võlausaldajate huve. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud finantstagatise seadmisele ega finantstagatise eseme käsutamisele, samuti krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavatele tasaarvestustele.”

§ 8. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RT I, 25.03.2011, 20) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja suhtes, kui ta korraldab väärtpaberikontode avamist ja osutab registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri vahenduseta.”;

2) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punkti 1 ei kohaldata selle äriühingu suhtes, kelle väärtpaberid on reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud.”

§ 9. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduses (RT I, 04.02.2011, 5) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 709 lõige 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(19) Käesolevat jagu ei kohaldata krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavatele maksetehingutele.”;

2) paragrahvi 710 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse suhtes;”;

3) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43–50), viimati muudetud direktiiviga 2009/44/EÜ (ELT L 146, 10.6.2009, lk 37–43);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16–24), viimati muudetud direktiiviga 2007/64/EÜ (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1–36);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/5/EÜ kreeditkorraldusega tehtud välismaksete kohta (EÜT L 43, 14.2.1997, lk 25–30).”

§ 10. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse §-d 1–3 ja 5–7 ning 9 jõustuvad 2011. aasta 30. juunil.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json