Eesti väärtpaberite keskregistri seadus
Vastu võetud 14.06.2000
RT I 2000, 57, 373
jõustumine 01.01.2001
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 09.05.2001 | RT I 2001, 48, 268 | 01.01.2002, osaliselt 24.05.2001 |
| 12.09.2001 | RT I 2001, 79, 480 | 01.10.2001 |
| 17.10.2001 | RT I 2001, 89, 532 | 01.01.2002 |
| 14.11.2001 | RT I 2001, 93, 565 | 01.02.2002 |
| 20.02.2002 | RT I 2002, 23, 131 | 01.03.2002 |
| 19.06.2002 | RT I 2002, 63, 387 | 01.09.2002 |
| 17.12.2002 | RT I 2002, 110, 657 | 31.12.2002 |
| 12.06.2003 | RT I 2003, 51, 355 | 19.07.2003 |
| 17.12.2003 | RT I 2003, 88, 591 | 01.01.2004 |
| 14.04.2004 | RT I 2004, 36, 251 | 01.05.2004 |
| 22.04.2004 | RT I 2004, 37, 255 | 01.05.2004 |
| 09.02.2005 | RT I 2005, 13, 64 | 18.03.2005 |
| 15.11.2006 | RT I 2006, 55, 407 | 01.01.2007 |
| 24.01.2007 | RT I 2007, 12, 66 | 01.01.2008 |
| 24.10.2007 | RT I 2007, 58, 380 | 19.11.2007 |
| 15.10.2008 | RT I 2008, 47, 261 | 01.01.2009 |
| 23.10.2008 | RT I 2008, 48, 269 | 14.11.2008 |
| 19.11.2008 | RT I 2008, 52, 288 | 22.12.2008 |
| 28.01.2009 | RT I 2009, 12, 71 | 27.02.2009 |
| 10.06.2009 | RT I 2009, 37, 250 | 10.07.2009 |
| 21.10.2009 | RT I 2009, 51, 349 | 15.11.2009 |
| 27.01.2010 | RT I 2010, 9, 41 | 08.03.2010 |
| 22.04.2010 | RT I 2010, 20, 103 | 01.07.2010 |
| 22.04.2010 | RT I 2010, 22, 108 | 01.01.2011, jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). |
| 26.01.2011 | RT I, 18.02.2011, 1 | 01.08.2011 |
| 09.06.2011 | RT I, 29.06.2011, 1 | 30.06.2011, osaliselt 09.07.2011. Kogu tekstis asendatud sõna „omanik” sõnaga „omaja” vastavas käändes. |
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Eesti väärtpaberite keskregister
(1) Eesti väärtpaberite keskregister (edaspidi register) on register aktsiate, võlakohustuste ja muude käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud õiguste (edaspidi väärtpaberid) ja nende õigustega tehtavate toimingute registreerimiseks.
(2) Registrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]
§ 2. Registri ese
(1) Registris peavad olema registreeritud järgmised õigused ja kohustused:
1) Eesti Vabariigi, Eesti Vabariigi kohalike omavalitsusüksuste ning muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt emiteeritud võlakohustused;
2) Eestis registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute poolt emiteeritud võlakohustused, mille avaliku pakkumise prospekt tuleb väärtpaberituru seaduse kohaselt Finantsinspektsioonis registreerida;
3) Eestis registreeritud aktsiaseltsi aktsiad;
4) Eestis registreeritud investeerimisfondide osakud, millega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul;
41) Eestis registreeritud pensionifondide osakud;
5) aktsiate ja registris registreerimisele kuuluvate avalikult emiteeritud või avalikult pakutavate väärtpaberite märkimisõigused.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustele ja kohustustele võib registris registreerida teisi aktsiaid, märkimisõigusi, osasid, osakuid ja emiteeritud võlakohustusi ning muid seesuguseid õigusi ja kohustusi, kui seadusega ei sätestata teisiti.
(3) Äriühingu aktsiad või osad võib registris registreerida üksnes aktsia- või osakapitali täies ulatuses.
(4) Eesti väärtpaberite keskregistri pidajal (edaspidi registripidaja) on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberite registreerimise ainuõigus.
(5) Registris ei pea registreerima käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud väärtpabereid, mida pakutakse välisriigis ning mida emissiooni tingimuste kohaselt ei või avalikult pakkuda Eestis.
[RT I 2004, 36, 251 - jõust. 01.05.2004]
2. peatükk REGISTRISSE KANTAVAD ANDMED
§ 3. Registri struktuur
(1) Registrit peetakse järgmiste andmete kohta:
1) emitendid, nende emiteeritud väärtpaberid ja väärtpaberite omajad (aktsiaraamat, osanike nimekiri vms);
2) väärtpaberi omajad ja neile kuuluvad väärtpaberid (väärtpaberikontod);
3) väärtpaberite omandamine, võõrandamine ja pantimine.
(2) Registrisse kantakse käesoleva seaduse §-des 4, 5 ja 51 nimetatud ning muud rahandusministri poolt määratud andmed.
§ 4. Andmed emitendi ja tema emiteeritud väärtpaberite kohta
Emitendi ja tema emiteeritud väärtpaberite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) emitendi nimi, asukoht ja võimaluse korral registrikood;
2) väärtpaberite liik, olemasolul nimiväärtus (koos vääringuga) ja arv;
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
3) väärtpaberi omajate nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, isikukoodi puudumisel sünniaeg ning iga väärtpaberiomajate nimekirja kantud isiku nimel avatud väärtpaberikontol registreeritud vastavate väärtpaberite arv;
4) andmed väärtpaberite pantimise kohta.
§ 5. Väärtpaberikonto
(1) Väärtpaberikonto võib registris avada igale Eesti või välisriigi isikule. Isikul võib olla mitu väärtpaberikontot.
(2) Lepingulise investeerimisfondi jaoks avatakse väärtpaberikonto fondivalitseja taotlusel.
(3) Isikutele võib avada ühise väärtpaberikonto. Sel juhul kuulub isikutele ühiselt igakordne väärtpaberikonto jääk. Ühine väärtpaberikonto avatakse ühiste omajate poolt nimetatud ühe ühise omaja nimel.
(4) Väärtpaberikonto kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) väärtpaberikonto omaja nimi;
2) väärtpaberikonto omaja aadress;
3) füüsilisest isikust väärtpaberikonto omaja isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
4) juriidilisest isikust väärtpaberikonto omaja puhul viide registrile, kus juriidiline isik on registreeritud, ja registrikood, kui juriidiline isik on registreeritud;
5) väärtpaberikonto omaja pangakonto number registriga seotud arveldusi teostavas krediidiasutuses ja selle krediidiasutuse ärinimi;
6) väärtpaberikonto number ja väärtpaberikonto avamise kuupäev;
7) väärtpaberikontol olevate väärtpaberite kogus ja tähistus;
8) väärtpaberi mitmele isikule kuulumise korral lisaks väärtpaberikonto omaja andmetele ka teiste väärtpaberi ühiste omajate nimed, aadressid, isiku- või registrikoodid, isikukoodi puudumisel sünniaeg ning teave selle kohta, kes ühistest omajatest on õigustatud käsutama ühisesse omandisse kuuluvaid väärtpabereid;
9) väärtpaberite omandamise aeg ja muude kannete tegemise ajad;
10) muud seadusega sätestatud andmed.
§ 51. Pensionikonto
(1) Pensionikonto on väärtpaberikonto eriliik, millel registreeritakse üksnes kogumispensionide seaduses sätestatud kohustusliku pensionifondi osakud.
(2) Pensionikonto avatakse üksnes isikule, kellel on vastavalt kogumispensionide seadusele õigus omada kohustusliku pensionifondi osakuid.
(3) Isikul võib olla vaid üks pensionikonto.
(4) Lisaks käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatule kantakse pensionikontole:
1) kohustusliku pensionifondi nimetus, mille osakuid pensionikonto omaja omandab;
2) pensionifondi osakute registreerimise aeg ja osakute registrikood;
3) osakute omandamise ja kannete tegemise alus (sissemaksed, väljamaksed, vahetamine, kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimine, pärimine, likvideerimine jms);
4) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi kohta.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]
§ 6. Esindajakonto
(1) Eesti väärtpaberituru kutselistel osalistel on õigus omada väärtpaberikonto eriliigina esindajakontot. Esindajakonto omamise õigus on ka väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajal, välismaisel juriidilisel isikul ja muul institutsioonil, kelle üle teostatakse finantsjärelevalvet ning kes vastavalt neile kohaldatavale õigusele võivad hoida väärtpabereid oma nimel ja teise isiku arvel, ning ühingul, keda eelnimetatud välismaine isik kontrollib kas otseselt või kaudselt, tingimusel, et sellel ühingul on õigus vastavalt temale kohalduvale õigusele hoida väärtpabereid oma nimel ja teise isiku arvel. Registripidamise korras võib esindajakonto avamiseks näha esindajakonto omajale ette täiendavaid nõudeid.
(2) Esindajakonto omaja aktsiakapital või osakapital peab olema vähemalt 730 000 eurot. Esindajakonto omajale ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud kapitalinõuet, kui esindajakonto omajat kontrollib kas otseselt või kaudselt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) registreeritud isik, kelle üle teostatakse finantsjärelevalvet ja kelle aktsiakapital või osakapital on vähemalt 730 000 eurot.
(3) Esindajakonto vahendusel hoitakse väärtpabereid teise isiku (klient) jaoks ja arvel. Esindajakontol hoitakse üksnes niisuguseid väärtpabereid, mida esindajakonto omaja omandab oma nimel, kuid kliendi arvel kliendi käsundi täitmiseks või muu sarnase õigussuhte alusel, samuti esindajakontol hoitavate väärtpaberite tuluna saadud väärtpabereid, sealhulgas dividendina või väärtpaberite asendamise või vahetamise käigus saadud väärtpabereid ja muid vastavate väärtpaberite arvel saadud väärtpabereid. Muude väärtpaberite hoidmine esindajakontol on keelatud. Esindajakontol ei või hoida pensionifondi osakuid.
(4) Esindajakonto omaja poolt kliendi käsundi täitmiseks või muu sarnase õigussuhte alusel oma nimel, kuid kliendi arvel omandatud või esindajakonto omajale lepingu või muu õigussuhte alusel kliendi jaoks täitmiseks ülekantud väärtpaberid loetakse esindajakonto omaja ja tema võlausaldajate suhtes kliendi väärtpaberiteks.
(5) Kui esindajakonto omaja hoiab seoses esindajakontoga raha kliendi jaoks ja arvel oma nimel avatud maksekontol, peab ta pidama arvestust maksekontol iga kliendi jaoks hoitava raha kohta. Esindajakonto omaja käsutab esindajakontoga seotud maksekontol olevat raha kliendi käsundi või muu sarnase õigussuhte alusel antud juhiste järgi. Esindajakontoga seotud maksekonto omaja poolt kliendi arvel hoitav raha loetakse esindajakonto omaja ja tema võlausaldajate suhtes kliendi rahaks.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud kliendi väärtpaberitele ega rahale ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses esindajakonto omaja vastu ning need ei kuulu esindajakonto omaja pankrotivarasse. Esindajakonto omaja vastu esitatud hagi tagamise abinõude või muude esindajakonto omaja suhtes teostatavate menetluste käigus esindajakonto omaja suhtes rakendatavad vara käsutuspiirangud ei hõlma esindajakontol olevaid väärtpabereid ega esindajakontoga seotud maksekontol olevat raha.
(7) Esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks on õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav esindajakonto omaja. Väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab esindajakonto omaja järgima kliendi juhiseid. Kliendi nõudel peab ta andma kliendile nõuetekohases vormis volituse esindajakonto omaja esindamiseks väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks. Volituse esindajakonto omaja esindamiseks aktsionäride üldkoosolekul võib esindajakonto omaja rahandusministri poolt kehtestatud korras anda klientidele ühtse nimekirjana. Klientide arvel esindajakontol hoitavatest samaliigilistest ja samaväärsete õigustega väärtpaberitest tulenevate hääleõiguste teostamisel on esindajakonto omajal õigus hääletada vastavalt kliendilt saadud juhistele.
(8) Esindajakonto kohta kantakse registrisse märkus, et tegu on esindajakontoga. Esindajakonto puhul ei kanta registrisse andmeid esindajakonto omaja klientide kohta, kelle jaoks ja arvel hoitakse esindajakontol olevaid väärtpabereid. Esindajakonto puhul kantakse registrisse üksnes andmed esindajakonto omaja kohta ja muud käesoleva seadusega nõutud andmed.
(9) Esindajakonto omaja on kohustatud pidama esindajakontol hoitavate väärtpaberite üle arvestust, mis võimaldab tal iga kliendi isikusamasuse tuvastamist ning iga kliendi jaoks hoitavate väärtpaberite ja nende arvu kindlaksmääramist. Arvestuses näidatakse muu hulgas ära käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1–4 ja 7–10 toodud andmed kõikide isikute ja asutuste kohta, kelle käsundi kohaselt esindajakonto omaja väärtpabereid on omandanud. Nimetatud andmetega võivad tutvuda ja neist väljavõtteid saada käesoleva seaduse § 7 lõike 3 punktides 2–9 nimetatud isikud seadustest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil ja õigustatud huvi korral. Kui esindajakontol hoitakse väärtpabereid mitme kliendi jaoks ja arvel, kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut.
(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 teises lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui esindajakonto omaja on lepinguriigi krediidiasutus, investeerimisühing või fondivalitseja, kellel on õigus hoida enda nimel kliendi väärtpabereid, või eelnimetatud isiku poolt otseselt või kaudselt kontrollitav klientide varade hoidmisega tegelev ühing tingimusel, et sellel ühingul on õigus vastavalt temale kohalduvale õigusele hoida väärtpabereid oma nimel ja teise isiku arvel. Esimeses lauses nimetatud juhul kohaldatakse esindajakontol hoitavate väärtpaberite üle arvestuse pidamisele, sealhulgas nõuetele, mis puudutavad arvestuses näidatavaid andmeid, selle lepinguriigi õigust, kus vastavat arvestust peetakse, tingimusel, et arvestuse pidamise kohta kehtivad Euroopa Liidu õiguses sätestatuga samaväärsed nõuded.
(11) Esindajakontol hoitavate väärtpaberite pantimisel asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppe alusel on esindajakonto omaja kohustatud väärtpaberite üle arvestust pidama selliselt, et finantstagatisega koormatud väärtpaberid on eraldatud teistest pantija arvel hoitavatest väärtpaberitest. Finantstagatisega koormatud väärtpaberite osas peab esindajakonto omaja:
1) alates kuupäevast, mil jõustub pantija poolt esindajakonto omajale teatavaks tehtud pandipidajale antud tagasivõtmatu õigus finantstagatisega koormatud väärtpabereid käsutada, täitma üksnes pandipidaja korraldusi;
2) kuni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuupäevani täitma pantija ja pandipidaja ühiseid korraldusi.
(12) Avalike osaluspiirangute või muude sarnaste nõuete hindamisel, samuti väärtpaberituru seadusest tuleneva kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemise eelduste arvestamisel ei loeta esindajakontol olevaid väärtpabereid kuuluvaks esindajakonto omajale, vaid isikule, kelle arvel väärtpabereid hoitakse. Esindajakontol hoitavate aktsiatega esindatud häälte kuuluvuse kindlaksmääramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse § 10 lõike 3 punktis 10 sätestatust, kui puuduvad viidatud punktis nimetatud juhtnöörid.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
§ 7. Registri avalikkus
(1) Käesoleva seaduse § 4 punktides 1 ja 2 nimetatud andmetega on õigus tutvuda ning saada väljavõtteid registrist ja ärakirju dokumentidest kõigil isikutel.
(2) Käesoleva seaduse § 4 punktis 3 nimetatud andmetega, välja arvatud väärtpaberi omaja aadress, on õigus tutvuda ja saada väljavõtteid:
1) reguleeritud turul kaubeldavate aktsiate omajate, üle 10 protsendi aktsiatega määratud hääli omavate aktsiate omajate ja registris registreeritud osaühingute osade omajate kohta – kõigil isikutel;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata väärtpaberite omajate kohta – emitendil ja isikutel, kellel on selleks õigustatud huvi.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud emitendil on õigus teada saada väärtpaberi omaja aadressi.
(3) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 ja § 51 lõikes 4 sätestatud andmetega võib tutvuda, neist väljavõtteid saada või nende kohta registripidajaga kokkulepitud andmeturvameetmetel ning arvutivõrgul põhineva andmevahetussüsteemi abil päringuid teha:
1) väärpaberikonto omaja või tema poolt selleks volitatud isik;
2) asutus, kes seaduse alusel teostab riiklikku järelevalvet;
3) kohus asja menetlemisel;
4) kohtutäitur kohtuotsuse täitmise või hagi tagamise eesmärgil;
5) kriminaalasjas eeluurimist teostav asutus;
6) Maksu- ja Tolliamet seoses konkreetse maksuasja menetlemise, kogumispensionide seadusega temale pandud ülesannete täitmise või hasartmängu tegevusloa taotleja või olulise osaluse omandaja kontrollimisega;
[RT I 2008, 47, 261 - jõust. 01.01.2009]
7) notar seoses notariaaltoimingute tegemisega;
8) pankrotihaldur seadusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil;
9) oma pädevuse piires järelevalvet teostav reguleeritud turu korraldaja.
10) Tagatisfond, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.
(31) Pensionikontole kantud ja sellega seotud andmete kohta võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele saada registripidajalt teavet vastava pensionifondi pensionifondivalitseja, depositoorium ja kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos kehtestatud pensionilepinguid sõlmiv kindlustusandja (edaspidi kindlustusandja).
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud andmete ulatuse ja edastamise korra kehtestab rahandusminister.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2, lõike 3 punktides 1 ja 8 ning lõikes 31 sätestatud andmete või väljavõtete väljastamine, samuti päringutele vastamine toimub tasu eest vastavalt käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud hinnakirjale. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–7, 9 ja 10 ning lõigetes 61, 62, 7 ja 8 nimetatud juhtudel toimub andmete või väljavõtete väljastamine ning päringutele vastamine tasuta.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(5) Registripidaja võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmete väljastamiseks täpsema korra.
(6) Registri andmetega tutvumine muude kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikute või asutuste poolt ja muul kui seal sätestatud viisil on lubatud üksnes seadusega sätestatud ulatuses ja korras.
(61) Registripidajal peab olema veebileht (edaspidi registripidaja veebileht), mille kaudu on võimalik teostada päringuid isikute kohta, kellele on avatud pensionikonto, avalikustades aasta, kui isikul tekkis või tekib makse tasumise kohustus ja kui nimetatud kohustus lõppes või lõpeb. Päringu aluseks on isikukood.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(62) Registripidaja veebilehe kaudu peab olema võimalik teostada päringuid selle kohta, kas ning millise väärtpaberikonto numbriga on isiku nimel registris avatud väärtpaberikonto. Päringu aluseks on isiku- või registrikood.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(63) Registripidaja peab oma veebilehel tegema kättesaadavaks kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos kehtestatud pensionilepingute pensionimaksete kalkulaatori, mille koostamiseks ja uuendamiseks vajalikud andmed on kohustatud registripidajale vastava lepingu alusel kättesaadavaks tegema kindlustusandjad. Kalkulaatori tulemus peab olema esitatud iga kindlustusandja kohta ning märkega, et tegemist ei ole siduva pakkumusega kogumispensionide seaduse § 49 lõike 2 tähenduses.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(7) Registripidaja koostab registrisse kantud andmete kohta regulaarseid koondaruandeid ning teeb need arvutivõrgul põhineva andmevahetussüsteemi kaudu kättesaadavaks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ja Rahandusministeeriumile.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud aruannete vormid, nende koostamise ja kättesaadavaks tegemise tähtajad ning korra võib kehtestada rahandusminister määrusega.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(8) Registripidaja esitab äriregistri keskandmebaasi haldavale asutusele andmed Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud üle 10 protsendi aktsiatega määratud hääli omavate aktsiate omajate ja osaühingute osanike kohta.
[RT I 2008, 52, 288 - jõust. 22.12.2008]
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud andmete loetelu, esitamise viisi ja tähtaja kehtestab justiitsminister määrusega.
[RT I 2008, 52, 288 - jõust. 22.12.2008]
3. peatükk REGISTRITOIMINGUD
§ 8. Registreerimise kord
(1) Kannete tegemine registrisse, registripidamine ja registriandmete säilitamine toimub vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud registripidamise korrale (edaspidi registripidamise kord), kui seadusega ei sätestata teisiti.
(2) Registripidamise korras ettenähtud ulatuses ei pea emitent käesolevas seaduses sätestatud andmeid esitama, kui need on registripidajale arvutivõrgu vahendusel kättesaadavad äriregistrist.
(3) Registriandmete töötlemine toimub automatiseeritud andmetöötluse teel vastavalt registripidaja poolt kehtestatud andmetöötluse reeglitele (edaspidi andmetöötlusreeglid). Andmetöötlusreeglite kehtestamise ja muutmise kord sätestatakse registripidamise korras.
§ 9. Registreerimise õiguslikud tagajärjed
(1) Õigus registrisse kantud väärtpaberitele loetakse kolmandate isikute suhtes kehtivaks üksnes juhul, kui õigus on kantud registrisse.
(2) Kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks.
§ 10. Väärtpaberite registreerimine
(1) Registripidaja registreerib väärtpaberid emitendi kirjaliku või kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldava taotluse alusel. Taotluse vormi kehtestab registripidaja.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
1) registreeritavate väärtpaberite omajate nimekiri (aktsiaraamat, osanike nimekiri vms);
2) asutatud äriühingu aktsiate või osade registreerimisel äriregistri registrikaardi ärakiri või registreerimistunnistuse notariaalselt kinnitatud ärakiri; asutamisel oleva äriühingu aktsiate või osade registreerimisel asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri. Eelnimetatud dokumentidele lisab taotluse esitaja oma volitusi tõendavad dokumendid;
3) väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti (edaspidi prospekt) registreerimisel Finantsinspektsiooni poolt antud registreerimisnumbri olemasolu tõendav dokument ja prospekt;
4) makseagendiks oleva emitendi esindaja andmed, kes on volitatud emitendi nimel tegema väärtpaberite omajatele makseid emitendi poolt emiteeritud väärtpaberitelt;
5) osade esmakordsel registreerimisel osanike otsus osade registreerimise kohta registris;
6) muud registripidamise korras ettenähtud andmed ja dokumendid.
(3) Registripidajal on õigus kehtestada täiendavaid nõudeid esitatavatele dokumentidele ja nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatutele täiendavate dokumentide esitamist.
(4) Väärtpaberid registreeritakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi väärtpaberite registreerimiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist registripidajale.
§ 11. Väärtpaberikonto avamine
(1) Väärtpaberikonto avab registripidaja kontohalduri poolt temale edastatud väärtpaberikontot omada sooviva isiku kirjaliku või kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldava taotluse alusel.
(2) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud aktsiaseltsi aktsiate registreerimisel puudub aktsiaseltsi aktsionäri nimel registris avatud väärtpaberikonto, võib registripidaja emitendi taotluse alusel ja emitendi kulul avada aktsionärile registris ajutise väärtpaberikonto. Emitendil on õigus nõuda aktsionärilt seoses ajutise väärtpaberikonto avamise ja pidamisega registripidajale makstud teenustasude hüvitamist.
(3) Väärtpaberikonto omaja teavitab kontohaldurit viivitamata igast muudatusest tema poolt väärtpaberikonto avamisel esitatud andmetes.
[RT I 2002, 23, 131 - jõust. 01.03.2002]
(4) Registripidajal on õigus korraldada väärtpaberikontode avamist ja osutada registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri vahenduseta. Kui registripidaja kasutab käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud õigust, võib väärtpaberikonto registris avada otse registripidajale esitatud taotluse alusel:
1) registripidajaga sellekohase lepingu (käesolevas paragrahvis edaspidi kontoleping) sõlminud füüsilisele isikule, kelle isikusamasus on tuvastatud ja kontrollitud isiku või tema esindajaga samas kohas viibides;
2) registripidajaga kontolepingu sõlminud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle isikusamasus on tuvastatud registripidajale esitatud dokumentide ja registripidajale kättesaadavate andmete alusel ning kelle esindaja isikusamasust ja esindusõigust on registripidaja kontrollinud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud viisil;
3) registripidajaga kontolepingu sõlminud Eestis asutatud avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või Eesti Vabariigi valitsusasutusele.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
(5) Korraldused registritoimingute tegemiseks ning väärtpaberikontot puudutavad päringud esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras avatud väärtpaberikonto omaja või viimase esindaja otse registripidajale kontolepingus ja andmetöötlusreeglites sätestatud korras. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras avatud väärtpaberikonto suhtes võimaldab registripidaja vähemalt alljärgnevate registritoimingute ja päringute tegemist:
1) väärtpaberite debiteerimine ja krediteerimine makseta väärtpaberiülekande korras;
2) väärtpaberite debiteerimine ja krediteerimine väärtpaberiülekande korras makse vastu;
3) käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud pandi registreerimine väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite suhtes;
4) käesoleva seaduse § 20 lõikes 7 sätestatud teabe saamiseks vajalikud päringud.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
§ 12. Kannete tegemine ja parandamine
(1) Kande aluseks võib olla emitendi taotlus, kontohalduri korraldus, kogumispensionide seaduses sätestatud juhul kindlustusandja avaldus, kohtulahend või registripidamise korra või muu õigusaktiga ettenähtud alus.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(2) Kannete tegemine toimub vastavalt registripidamise korras sätestatule, kui seadusega ei sätestata teisiti.
(3) Registripidaja peab kande parandama jõustunud kohtulahendi alusel.
(4) Registripidaja võib parandada kande ka enda algatusel, kui ta avastab kandes vea või kande puudumise ja kui kande parandamisega ei kahjustata kellegi õigusi.
(5) Registripidaja peab säilitama andmeid kõigist avastatud kannete vigadest ja kannete puudumisest ning samuti tema tehtud parandustest.
(6) Kande parandamisel teatab registripidaja sellest kõikidele isikutele, keda kande muutmine puudutab.
§ 13. Aktsia- või osakapitali suurendamine
(1) Kui emitendi aktsiad või osad on registris registreeritud, peab emitent aktsia- või osakapitali suurendamisel täiendavalt emiteeritud aktsiad või aktsiate või osade nimiväärtuse suurendamise või nimiväärtuseta aktsia kasutamise korral aktsiakapitali suurendamise ulatuse registris registreerima.
[RT I 2010, 20, 103 - jõust. 01.07.2010]
(2) Emitent peab aktsia- või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks esitatavale avaldusele lisama registripidaja teatise selle kohta, et emitent on teda nõuetekohase taotluse esitamisega teavitanud aktsiate või osade väljalaskmisest või nende nimiväärtuse suurendamisest aktsia- või osakapitali suurendamise ulatuses. Nimiväärtuseta aktsia kasutamise korral tuleb lisada teatis aktsiakapitali suurendamise ulatusest teavitamise kohta. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral.
[RT I 2010, 20, 103 - jõust. 01.07.2010]
(21) Registripidaja registreerib täiendavalt emiteeritud aktsiad või osad või osade nimiväärtuse suurenemise, nimiväärtuseta aktsia kasutamise korral aktsiakapitali suurendamise ulatuse registris pärast aktsia- või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmist. Kuni aktsia- või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseni tähistab registripidaja täiendavalt emiteeritavad aktsiad või osad või osade nimiväärtuse suurenemise registris ajutise registrikoodiga.
[RT I 2010, 20, 103 - jõust. 01.07.2010]
(22) Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral äriseadustiku § 3512 lõikes 1 sätestatud juhul esitab emitent pärast täiendavalt emiteeritud aktsiate eest tasumist registripidajale krediidiasutuse teatise aktsiate väljalaskehinna tasumise kohta.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
(23) Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral äriseadustiku § 3512 lõikes 1 sätestatud juhul registreerib registripidaja täiendavalt emiteeritud aktsiad registris pärast seda, kui aktsiakapitali tingimuslik suurendamine on kantud äriregistrisse ja emitent on esitanud registripidajale käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud teatise ning registripidaja on kontrollinud, et aktsiad lastakse välja kahe kuu jooksul äriseadustiku § 3512 lõikes 1 sätestatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. Kuni käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tingimuste täitmiseni tähistab registripidaja täiendavalt emiteeritavad aktsiad registris ajutise registrikoodiga.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
(3) [Kehtetu - RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
(4) [Kehtetu - RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
§ 14. Aktsia- või osakapitali vähendamine
(1) Kui emitendi aktsiad või osad on registris registreeritud, peab emitent aktsia- või osakapitali vähendamisel aktsiate või osade tühistamise või aktsiate või osade nimiväärtuse vähendamise, nimiväärtuseta aktsia kasutamise korral aktsiakapitali vähendamise ulatuse registris registreerima.
[RT I 2010, 20, 103 - jõust. 01.07.2010]
(2) Emitent peab aktsia- või osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmiseks esitatavale avaldusele lisama registripidaja teatise selle kohta, et emitent on teda nõuetekohase taotluse esitamisega teavitanud aktsiate või osade tühistamisest või nende nimiväärtuse vähendamisest aktsia- või osakapitali vähendamise ulatuses. Nimiväärtuseta aktsia kasutamise korral tuleb lisada teatis aktsiakapitali vähendamise ulatusest teavitamise kohta.
[RT I 2010, 20, 103 - jõust. 01.07.2010]
(3) Aktsiate tühistamisel vähendatakse aktsionäri väärtpaberikontol olevate aktsiate, sealhulgas koormatud aktsiate arvu proportsionaalselt.
(4) Aktsia- või osakapitali vähendamise korral võib tühistamisele või nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse vähendamisele kuuluvatest aktsiatest või osadest tulenevaid õigusi teostada seni, kuni aktsia- või osakapitali vähendamine on kantud äriregistrisse. Registripidaja teeb tühistamisele kuuluvate aktsiate või osade kohta registrisse märke.
[RT I 2010, 20, 103 - jõust. 01.07.2010]
(5) Kui aktsia või osa omaja võõrandab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud aktsiad või osad, mille kohta on registrisse kantud märge, enne aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist, tuleb vastav märge kanda ka aktsia või osa omandaja väärtpaberikontole.
§ 141. Nimiväärtuseta ja nimiväärtusega aktsia kasutuselevõtmine
(1) Kui emitent otsustab registris registreeritud nimiväärtusega aktsia asemel võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsia, tuleb nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtmine registris registreerida. Sama kohaldatakse ka nimiväärtusega aktsia kasutuselevõtmisele nimiväärtuseta aktsia asemel.
(2) Emitent peab põhikirja muutmise otsuse äriregistrisse kandmiseks esitatavale avaldusele lisama registripidaja teatise selle kohta, et emitent on teda nõuetekohase taotluse esitamisega teavitanud nimiväärtuseta või nimiväärtusega aktsia kasutuselevõtmisest.
[RT I 2010, 20, 103 - jõust. 01.07.2010]
§ 15. Väärtpaberiülekanne
(1) Väärtpaberiülekanne on registrisse kantud väärtpaberite kirjendamine ühelt väärtpaberikontolt teisele registripidaja poolt esimese väärtpaberikonto debiteerimise ning teise väärtpaberikonto krediteerimise teel vastava arvu väärtpaberite võrra. Väärtpaberiülekande võib teha kontohalduri korraldusel või muul registripidamise korras sätestatud alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
(2) Väärtpaberiülekanded, millega kaasnevad rahalised arveldused (väärtpaberiülekanne makse vastu), teeb registripidaja määratud väärtuspäeval kas rahaliste kohustuste arveldamisega samaaegselt või pärast rahaliste kohustuste arveldamist vastavalt registripidamise korrale.
(3) Kontohalduri poolt väärtpaberiülekande tegemiseks registripidajale antavas korralduses edastamisele kuuluvad andmed ning korralduse edastamise viisi kehtestab registripidaja.
(4) Registripidaja keeldub ülekandekorralduse täitmisest, kui:
1) korraldus või selles sisalduvad andmed ei vasta seaduse või registripidamise korraga kehtestatud nõuetele;
2) korraldus ei ole tehtud pädeva isiku poolt;
3) väärtpaberikontol puuduvad tehingu realiseerimiseks vajalikud väärtpaberid;
4) makse vastu väärtpaberiülekande korral puudub rahaliste kohustuste arveldamiseks vajalik raha;
5) väärtpaberiülekande tegemiseks edastatud korraldused tehingu mõlema poole kontohalduritelt erinevad teineteisest.
§ 16. Väärtpaberite pantimine
(1) Väärtpaberite pantimine registreeritakse registris pantija ja pandipidaja kontohalduri poolt registripidajale edastatud üksteisele vastavate pandi registreerimise korralduste alusel. Kui pandipidajal ei ole väärtpaberikontot, edastab pandipidaja juhisel põhineva pandi registreerimise korralduse kontohaldur, kes andis registripidajale pandi registreerimiseks vajalikud andmed pandipidaja kohta.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
(2) Väärtpaberi pant tekib pandi registreerimisest registris. Registripidaja teeb panditud väärtpaberite ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 31 ja 32 sätestatu kohta registrisse märke.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
(3) Pandi registreerimise korralduses peavad sisalduma järgmised andmed ja dokumendid:
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
1) pantija ja pandipidaja nimi ja aadress;
2) pantija ja pandipidaja isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või võimaluse korral registrikood;
3) panditud väärtpaberi liik, kogus ning emitendi nimi ja asukoht;
31) avaldus pandipidaja käsutusõiguse registrisse kandmiseks, kui pantija ja pandipidaja on kokku leppinud panditud väärtpaberite realiseerimiseks vajaliku tagasivõtmatu käsutusõiguse andmises pandipidajale;
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
32) avaldus käsutuspiirangu registrisse kandmiseks, kui pantija ja pandipidaja on kokku leppinud, et panditud väärtpaberite võõrandamiseks või käsutamiseks on nõutav pandipidaja kirjalik nõusolek;
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
4) muud registripidamise korras sätestatud andmed.
(4) Panditud väärtpaberi käsutamisel kehtib pant väärtpaberi omandaja suhtes edasi. Registripidaja kannab pandi üle panditud väärtpaberi omandaja väärtpaberikontole.
(41) Pandi üleminekul uuele pandipidajale muudab kontohaldur pandipidaja andmed varasema pandipidaja avalduse alusel. Pandipidaja õiguste üleminekul pärimise või juriidilise isiku ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise teel, muudab kontohaldur pandipidaja andmed uue pandipidaja avalduse alusel.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
(5) Korralduse pandi kustutamise kohta annab kontohaldurile pandipidaja.
(6) Väärtpaberi pandiga tagatud nõude täitmata jätmise korral võib panditud väärtpaberi nõude katteks üle kanda pandipidaja kontohaldurile või pandipidaja andmed registripidajale edastanud kontohaldurile antud korralduse alusel, kui korralduse on andnud kohtutäitur või pandipidaja, kellele antud käsutusõiguse kohta on registrisse tehtud käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 31 kohane märge. Pantija ja pandipidaja kokkuleppe alusel võib panditud väärtpaberite realiseerimisest etteteatamise tähtaeg olla lühem asjaõigusseaduse §-s 293 sätestatust. Kontohaldur ega registripidaja ei kontrolli pandi realiseerimiseks õigusliku aluse olemasolu ega vastuta sellest tuleneva võimaliku kahju eest.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
(7) Väärtpaberite pantimisele kohaldatakse asjaõigusseaduses õiguste pantimise kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
[RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]
(8) Aktsiate nimiväärtuse suurendamisel või vähendamisel, kui sellega ei muudeta aktsiakapitali suurust, vähendab või suurendab registripidaja vastavalt panditud aktsiate arvu proportsionaalselt.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
§ 161. Väärtpaberite pantimine finantstagatise seadmise korral
(1) Väärtpaberite pantimisele asjaõigusseaduse §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppe alusel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut niivõrd, kuivõrd käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.
(2) Finantstagatise kokkuleppe alusel panditud väärtpaberid kannab registripidaja pantija eri liiki väärtpaberikontole (edaspidi pandikonto) pantija kontohalduri korraldusel.
(3) Kolmandate isikute suhtes loetakse väärtpaberid finantstagatise kokkuleppe alusel pandituks väärtpaberite pandikontole kandmisest. Kolmandate isikute suhtes lõpeb finantstagatise kokkuleppe alusel väärtpaberitele seatud pant väärtpaberite pandikontolt ärakandmisega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
(4) Registripidaja teeb registrisse märke pandipidaja isiku, tema kasuks panditud väärtpaberite liigi ja koguse kohta ning pantija poolt pandipidajale antud käsutusõiguse kohta panditud väärtpaberite suhtes.
(5) Alates kuupäevast, mil jõustub pantija poolt pandipidajale antud tagasivõtmatu õigus panditud väärtpabereid käsutada, võib pandikontole kantud väärtpaberite suhtes kontohaldurile korraldusi anda üksnes pandipidaja.
(6) Pantija võib kuni käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kuupäevani pandikontole kantud väärtpaberite suhtes kontohaldurile korraldusi anda üksnes pandipidaja nõusolekul.
(7) Pandiga tagatud nõude lõppemisel, samuti muudel õigusaktides sätestatud alustel, võib pantija nõuda pandipidajalt väärtpaberite ülekandmist pandikontolt pantija väärtpaberikontole.
(8) Finantstagatise kokkuleppe alusel panditud väärtpaberite käsutamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 16 lõigetes 4 ja 6 sätestatut.
[RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]
§ 17. Väärtpaberite blokeerimine
(1) Väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimine on väärtpaberite või väärtpaberikonto käsutamist ajutiselt piirava kirje kandmine registrisse. Väärtpaberid või väärtpaberikonto võib blokeerida registritoimingu tegemise tagamiseks, õigusaktidega ettenähtud juhtudel ja korras ka sissenõude pööramiseks ning hagi tagamiseks.
(2) Registripidaja blokeerib väärtpaberid või väärtpaberikonto järgmistel alustel:
1) kohtuotsus;
2) kohtu või uurimisorgani määrus;
3) kohtutäituri korraldus;
4) muu õigusaktidega ettenähtud alus.
(3) Väärtpaberid või väärtpaberikonto jäävad blokeerituks kuni vastava registritoimingu tegemiseni, blokeerimise aluseks oleva korralduse tühistamiseni, uue korralduse tegemiseni või muu õigusaktides ettenähtud ajani.
§ 18. Väärtpaberite kustutamine registrist
(1) Emitendi lõppemise korral kustutatakse registrist kõik emitendi poolt emiteeritud väärtpaberid.
(2) Registris registreeritud Eesti äriühingu osad või aktsiad kustutatakse registrist vastava äriühingu lõppemisel likvideerimis- või pankrotimenetluse lõpetamisega või äriühingu lõppemisel ühinemise või jagunemise korral. Aktsiaseltsi ümberkujundamisel osaühinguks kustutatakse emitendi taotlusel registrist osaühingu osad.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
(3) Võlakohustused kustutatakse registrist pärast nende lunastamist.
(4) Kui registris registreeritud väärtpaberikonto sisaldab väärtpabereid, mis on eeldatavalt kaotanud oma kehtivuse või mille registreerimisest on möödunud üle 20 aasta ja mis on suure tõenäosusega lõppenud või millel suure tõenäosusega puudub omaja, avaldab registripidaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes üleskutse sellele väärtpaberile pretendeerivatele isikutele oma õigustest teatada kolme kuu jooksul, arvates üleskutse avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Registrisse omajatena kantud isikuid tuleb teavitada eraldi tähtkirjaga. Kui tähtaja möödumisel ei ole keegi registripidajale endast teatanud, kustutab registripidaja sellise väärtpaberi.
§ 19. Emitendi teavitamine
(1) Registripidaja edastab emitendi nõudel väljavõtte registrist emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite kohta kolme tööpäeva jooksul vastavalt registripidamise korras sätestatule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljavõttes peavad sisalduma:
1) väärtpaberite omajate nimed;
2) väärtpaberite omajate isiku- või registrikoodid (isikukoodi puudumisel sünniaeg) ja aadressid;
3) teave väärtpaberite omajate väärtpaberikontodel olevate emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite arvu ja olemasolul nimiväärtuse kohta;
[RT I 2010, 20, 103 - jõust. 01.07.2010]
4) teave väärtpaberite pantimise ning väärtpaberite omajate pangakontode kohta.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
§ 20. Väärtpaberikonto omaja teavitamine
(1) Registripidaja väljastab väärtpaberikonto omajale tema taotluse alusel teatise väärtpaberikonto avamise kohta kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Registripidaja peab tagama registritoiminguid iseloomustavate andmete avaldamise vastavalt registripidamise korras sätestatule. Andmed loetakse avaldatuks hetkest, mil on toimunud nende salvestamine üldsusele avatud arvutisüsteemi.
(3) Registripidaja peab võimaldama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetega tutvuda hiljemalt viiendaks tööpäevaks emitendilt vastava teabe saamisest arvates.
(31) Registripidaja on kohustatud tagama väärtpaberikonto omajale isiku ühest tuvastamist võimaldava kanali kaudu juurdepääsu andmetele tema väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite ning väärtpaberikontol tehtud registritoimingute kohta.
(4) Registripidaja on kohustatud üks kord kalendriaastas tasuta väljastama väärtpaberikonto omajale tema igakordse taotluse alusel kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise, milles on näidatud väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite jääk.
(41) Registripidaja on kohustatud kogumispensionide seaduse § 52 lõikes 5 ja § 525 lõikes 6 sätestatud tingimustel ja korras väljastama pensionikonto omajale üks kord kalendriaastas tasuta teatise.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(5) Registripidaja edastab väärtpaberikonto omajale viimase poolt määratud tingimustel väärtpaberikonto väljavõtte väärtpaberikontol tehtud registritoimingute kohta.
(6) Täpsustavad nõuded käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 31, 4 ja 5 nimetatud andmete ja dokumentide väljastamisele võidakse kehtestada registripidamise korras.
(7) Väärtpaberikonto omajal on õigus nõuda kontohaldurilt igal pangapäeval teavet tema väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite ning väärtpaberikontol tehtud registritoimingute kohta.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]
§ 21. Andmete esitamine registripidajale
(1) Registripidajal on õigus tasuta saada registritoimingute tegemiseks teavet ja vajalikke andmeid väärtpaberite omajatelt, emitentidelt, väärtpaberituru kutselistelt osalistelt, fondivalitsejatelt, kindlustusandjatelt, äriregistri pidajalt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude vastutavatelt ja volitatud töötlejatelt.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(2) Emitent on kohustatud teavitama registripidajat viivitamata:
1) kõigist muudatustest registris registreeritud väärtpaberite omajate õigustes ja kohustustes, sealhulgas kõigist muudatustest võlakohustuste intressimääras või tingimustes ning nende aktsiatega kaasnevates õigustes, mille vastu vahetusvõlakirjad on vahetatavad;
2) dividendi maksmise kohta otsuse tegemisest;
3) ühinemis-, jagunemis- või ümberkujundamisotsuse tegemisest, likvideerimisotsuse vastuvõtmisest või pankrotimenetluse algatamisest emitendi suhtes;
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
31) võlakohustuselt intressi maksmisest ja võlakohustuse lunastusmakse tegemisest;
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
32) aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisest, kui emitendi aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis. Registripidaja võib teavituse nõudmisest loobuda, kui teave üldkoosoleku kokkukutsumise kohta on registripidajale kättesaadav reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja kaudu. Registripidaja teeb käesoleva punkti teises lauses nimetatud info emitendile kättesaadavaks oma veebilehel või teavitab sellest emitenti esimesel võimalusel kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
4) kõigist muudatustest emitenti registripidaja suhtes esindama õigustatud isikute seas;
5) muudest registripidamise korras sätestatud asjaoludest.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(3) Kui registripidamise korras ei ole ette nähtud teisiti, peab emitent otsuses, mis on aluseks väärtpaberitest tulenevate õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele, määrama päeva (fikseerimispäev), mis võetakse aluseks nende isikute kindlaksmääramisel, kelle õigusi nimetatud otsus puudutab.
(4) Kui emitent määrab käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt kindlaks fikseerimispäeva, tuleb kannete tegemise taotlus ja kannete tegemiseks vajalikud andmed, mille alusel registripidaja teeb emitendi otsuse täitmiseks vajalikud registritoimingud, esitada registripidajale hiljemalt viis tööpäeva enne emitendi poolt määratud fikseerimispäeva.
(5) Registripidamise korras võib ette näha nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest teatamisel esitatavatele andmetele ja dokumentidele, samuti loetelu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest, mida registripidaja on kohustatud edastama kontohalduritele. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest teatamisel esitatavatele andmetele ja dokumentidele kehtestatud nõuete täitmata jätmist võib käsitada teavituse esitamata jätmisena. Registripidaja teeb käesoleva lõike teises lauses nimetatud info kättesaadavaks oma veebilehel.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
§ 22. Registripidaja töökeel
(1) Registripidajale esitatavad ja kannete aluseks olevad dokumendid ja registrist väljastatavad dokumendid, välja arvatud emissioonitingimused ja avaliku pakkumise prospekt, peavad olema eesti keeles. Kande aluseks võib olla dokument, mis ei ole eestikeelne, kui registripidaja ja dokumendi esitaja on selles eelnevalt kokku leppinud. Kui registripidaja ja dokumendi esitaja ei ole eelnevalt teisiti kokku leppinud, esitatakse võõrkeelne dokument koos tõestatud eestikeelse tõlkega.
(2) Registripidajal on õigus väljastada dokumente ja muid andmeid muus keeles kokkuleppel isikuga, kellele dokumendid või andmed väljastatakse.
§ 23. Registritoimingute finantseerimine
(1) Registripidaja katab oma teenuste osutamise kulud vastavalt registripidaja kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(11) Käesoleva seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud väärtpaberite registris hoidmise ja nende väärtpaberitega seotud kõigi käesolevas peatükis sätestatud toimingute, kogumispensionide seaduses sätestatud registripidaja vahendatavate teenuste ning käesoleva seaduse § 32 lõigete 3 ja 5 alusel kontohalduri staatuse andmise ja registripidaja infosüsteemiga liitumise (edaspidi registriteenused) eest võetavate tasude hinnakiri (edaspidi registriteenuste hinnakiri) peab olema kooskõlastatud rahandusministriga. Registriteenuste hinnakirjas määratakse kindlaks kõigi käesolevas lõikes nimetatud tasude piirhinnad. Piirhinnast madalama hinna rakendamisel tuleb seda kohaldada kõigi vastava teenuse kasutajate suhtes samadel asjaoludel võrdselt.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(12) Registriteenuste eest võetavad tasud peavad põhinema teenuse efektiivsel osutamisel ning olema arvestatud põhjendatud kulude alusel. Registripidaja on kohustatud tagama oma raamatupidamise läbipaistvuse vastavalt raamatupidamise seaduse § 45 lõigetele 1 ja 2, sealhulgas kasutama arvestussüsteemi, mille abil on võimalik eristada teenuste lõikes registriteenuste ja muude vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõikele 2 osutatavate teenuste eest laekunud tulusid ja nende osutamiseks kantud kulusid. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas registriteenuse eest võetav tasu on mõistlikus vahekorras teenuse enda väärtusega.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud registriteenuste piirhinnad ja registripidaja rakendatav hinnakiri peavad olema avalikustatud registripidaja veebilehel.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(2) Registripidaja ei võta tasu kohtulahendi või uurimisorgani määruse alusel tehtud kannete või väljavõtete eest.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
(3) Registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Kui tasu maksmisega viivitatakse üle kuue kuu, võib registripidaja taotleda kohtus emitendi sundlõpetamist.
§ 231. Hinnakirja kooskõlastamine
(1) Registripidaja esitab registriteenuste hinnakirja või selles tehtavate muudatuste projekti (edaspidi hinnakirja taotlus) koos registripidamise korras sätestatud andmete ja dokumentidega rahandusministrile kooskõlastamiseks hiljemalt kolm kuud enne hinnakirja taotluses nimetatud hinnakirja või selle muudatuste kavandatavat jõustumist või hiljemalt kolm kuud enne kehtivale registriteenuste hinnakirjale antud kooskõlastuse tähtaja möödumist, kui rahandusministriga ei ole eelnevalt kokku lepitud lühemas hinnakirja taotluse esitamise ajas.
(2) Hinnakirja taotluse läbivaatamisel on rahandusministril õigus:
1) nõuda registripidajalt tema raamatupidamise sise-eeskirju ning muid täiendavaid andmeid ja dokumente;
2) küsida Finantsinspektsioonilt arvamust käesoleva seaduse § 232 lõikes 1 nimetatud asjaolude kohta;
3) kaasata eksperte eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks;
4) taotleda Finantsinspektsioonilt kohapealset kontrolli hinnakirja taotlusega seonduvate asjaolude selgitamiseks;
5) esitada hinnakirja taotlus arvamuse avaldamiseks registriteenuste tarbijatele ja neid esindavatele organisatsioonidele.
(3) Rahandusminister otsustab hinnakirja taotluse kooskõlastamise või kooskõlastamisest keeldumise kahe kuu jooksul pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 või lõike 2 punktis 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamist, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul pärast hinnakirja kooskõlastamise taotluse saamist.
(4) Hinnakirja taotlus kooskõlastatakse tähtajatult või tähtajaliselt. Kooskõlastuse tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Hinnakirja taotluse kooskõlastamisel võib rahandusminister kehtestada registripidajale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva seaduse § 232 lõikes 1 nimetatud asjaoludest.
(5) Registriteenuste hinnakiri või selle muudatused jõustuvad hinnakirja taotluses nimetatud ajal, kuid mitte enne ühe kuu möödumist kooskõlastuse andmisest. Rahandusminister võib hinnakirjale või selle osale määrata taotluses nimetatud jõustumistähtajast erineva tähtaja.
(6) Kui registripidaja ei ole esitanud kooskõlastuse lõppemise tähtpäevaks hinnakirja taotlust või rahandusminister on hinnakirja taotluse kooskõlastamisest keeldunud, rakendatakse kuni uue hinnakirja jõustumiseni seni kehtinud registriteenuste hinnakirja.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
§ 232. Hinnakirja kooskõlastamisest keeldumine
(1) Rahandusminister võib hinnakirja taotluse kooskõlastamisest keelduda, kui:
1) registripidaja ei täida käesoleva seaduse § 23 lõikes 11 sätestatud või raamatupidamise seaduse §-s 45 eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale kehtestatud nõudeid;
2) hinnakirja rakendamise tagajärjed võivad kahjustada väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist;
3) hinnakirja taotluses sisalduvad tasud on registriteenuste tarbijatele ebaõiglaselt koormavad või seavad registriteenuste tarbijad oluliselt halvemasse olukorda, võrreldes vaba konkurentsi tingimustega;
4) hinnakirja taotluses sisalduvad tasud ei ole kujundatud lähtuvalt ressursside efektiivse kasutamise põhimõttest või on ebamõistlikult kõrgemad registripidaja järjepideva tegevuse ja arengu ning mõistliku kasumi tagamiseks vajalikest tasudest;
5) hinnakirja taotluses sisalduvad tasud ei ole piisavad õigusaktides registripidajale sätestatud nõuete ja kohustuste täitmiseks ning registripidaja järjepideva tegevuse ja arengu tagamiseks;
6) registripidaja on hinnakirja taotluse kooskõlastamiseks esitamisel andnud teadlikult ebaõigeid, eksitavaid või mittetäielikke andmeid või dokumente või jätnud põhjendamatult tähtaegselt esitamata käesoleva seaduse § 231 lõikes 1 või lõike 2 punktis 1 nimetatud andmeid või dokumente.
(2) Hinnakirja taotluse kooskõlastamisest keeldumine peab olema põhjendatud.
(3) Rahandusminister võib nõuda registriteenuste hinnakirja muutmist või kehtestada registripidajale kohustuslikke kõrvaltingimusi, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2, 4, 5 või 6 nimetatud asjaolud ilmnesid pärast hinnakirja taotluse kooskõlastamist.
(4) Kui rahandusminister on kooskõlastuse lõppemise tähtpäeva seisuga keeldunud hinnakirja taotluse kooskõlastamisest, on registripidaja kohustatud esitama kooskõlastamiseks uue hinnakirja taotluse hiljemalt ühe kuu jooksul rahandusministri keeldumisest arvates.
(5) Rahandusministril on õigus algatada registripidamiseks sõlmitud lepingu ennetähtaegne lõpetamine, kui:
1) registripidaja ei ole täitnud käesoleva seaduse § 231 lõike 4 ega käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kõrvaltingimusi,
2) registripidaja ei ole esitanud kooskõlastuse lõppemise tähtpäevaks hinnakirja taotlust või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajal uut hinnakirja taotlust või
3) rahandusminister on kolmel järjestikusel korral käesoleva paragrahvilõikes 4 nimetatud uue hinnakirja taotluse kooskõlastamisest keeldunud.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
4. peatükk REGISTRIPIDAJA
§ 24. Registripidaja
(1) Registripidajaks on aktsiaselts, kellele on see õigus antud käesoleva seaduse alusel.
(2) Registripidaja võib lisaks registripidamisele tegutseda üksnes Finantsinspektsiooni lubatud tegevusaladel. Loa taotlemise ja läbivaatamise korra kehtestab rahandusminister. Finantsinspektsioon keeldub loa andmisest, kui vastav tegevus võib kahjustada registripidamist või väärtpaberituru korrapärast ja usaldusväärset toimimist.
(3) Registripidaja jagunemine ja ümberkujundamine on keelatud.
(4) Registripidaja ühinemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni eelnev luba. Loa taotlemise ja läbivaatamise korra kehtestab rahandusminister. Finantsinspektsioon keeldub loa andmisest, kui:
1) registripidaja või selle aktsionärid ei vasta ühinemisel käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud nõuetele;
2) registrisse kantud andmete säilimine, registritoimingute tegemine või registripidamine ei ole ühinemisel vajalikul tasemel tagatud;
3) ühinemine kahjustab registripidaja või väärtpaberituru korrapärast ja usaldusväärset toimimist.
§ 25. Registripidaja määramine
(1) Registripidaja määramise otsustab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Rahandusminister sõlmib lepingu registripidamiseks Vabariigi Valitsuse määratud registripidajaga. Registripidaja valimise täpsema korra ja registripidamiseks sõlmitava lepingu tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus.
(2) Registripidajaga sõlmitav leping registripidamiseks ei või olla pikema tähtajaga kui 20 aastat. Eesti Vabariigil on õigus registripidamiseks sõlmitud leping ennetähtaegselt lõpetada mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige registripidajapoolne kohustuste oluline rikkumine või tema maksejõulisuse oluline vähenemine.
(3) Lepingu lõppemise või ennetähtaegse lõpetamise korral otsustab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul lepingu pikendamise, uue registripidaja määramise või registripidamise üleandmise vastavale asutusele.
§ 26. Nõuded registripidaja kapitalile
(1) Registripidaja aktsiakapital ja omakapital peavad olema vähemalt 730 000 eurot.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(2) Registripidaja reservkapital peab olema vähemalt 1/5 registripidaja aktsiakapitalist, kuid mitte väiksem kui registripidaja kuue kuu tegevuskulud. Tegevuskulude arvestamise alused kehtestab rahandusminister.
(3) Registripidaja aktsiakapitali vähendamiseks, põhikirja muutmiseks ja registripidaja lõpetamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni nõusolek.
§ 27. Nõuded registripidaja aktsiatele
(1) Registripidajal võivad olla üksnes nimelised aktsiad.
(2) Registripidaja ei või otseselt ega kaudselt omada või omandada oma aktsiaid.
(3) Registripidaja aktsiate koormamine ei ole lubatud.
§ 28. Osalus registripidajas ning olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded
(1) Olulise osaluse määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-des 9, 10 ja 721 sätestatust.
(2) Registripidajas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning registripidaja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks (edaspidi käesolevas peatükis isik):
1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab registripidaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab registripidaja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud nõuetele;
3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada registripidaja korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;
4) kes on võimeline tagama, et registripidaja on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks registripidaja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;
5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll registripidaja üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
§ 281. Osaluse omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed
(1) Isik, kes kavatseb omandada registripidajas olulise osaluse või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti registripidaja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks registripidaja tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud andmed ja dokumendid.
(2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel registripidajas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi registripidaja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui registripidaja muutub selle sündmuse tõttu või tehingu tulemusel tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast registripidaja üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurendamisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.
(3) Olulise osaluse omandamisest teavitamise kohta sätestatut kohaldatakse ka registripidaja valimise konkursil kandideerivas isikus olulise osaluse omandamisel.
(4) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate või lõikes 8 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning käesoleva seaduse §-s 282 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.
(5) Finantsinspektsioonile teatatakse selle registripidaja nimi, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles registripidajas omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;
3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;
4) juriidilisest isikust omandaja omajate või liikmete nimekiri ning andmed igale omajale või liikmele kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta;
5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid;
6) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel registripidaja juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. Välisriigi kodaniku puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;
7) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla registripidaja juht;
9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud;
11) konsolideerimisgrupi koosseisu kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;
13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721;
15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721;
16) registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud;
17) ülevaade registripidajas rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.
(6) Rahandusminister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmeid ja dokumente.
(7) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.
(8) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada.
(9) Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.
(10) Kui olulise osaluse soovib omandada kolmanda riigi kindlustusandja, krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentidele esitada Finantsinspektsioonile selle kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud riigi isikul on kehtiv tegevusluba ja ta täidab kehtivaid nõudeid.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
§ 282. Menetlus ja menetlustähtajad
(1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 281 lõikes 4 sätestatud teate esitamisest arvates.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 281 lõikes 8 sätestatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.
(3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.
(4) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.
(5) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:
1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või
3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.
(7) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
§ 283. Osaluse omandamise tingimused, keelamise alused ja otsus omandamise kohta
(1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus oluline osalus omandada või seda suurendada või muuta registripidaja kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise või suurendamise või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.
(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 282 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust.
(3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:
1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud nõuetele;
2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
4) registripidaja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd.
(4) Finantsinspektsioon esitab omandajale või käesoleva seaduse § 281 lõikes 3 sätestatud juhul registripidaja konkursi korraldajaks olevale rahandusministrile otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.
(6) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega iga kord keelata omandajal või isikul, kellel on registripidajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks registripidaja on, registripidajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine või piirata seda, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.
(7) Kui omandaja või isik, kellel on registripidajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks registripidaja on, on teises lepinguriigis registreeritud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka registripidajale, tema aktsiaraamatu pidajale ja muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
§ 284. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed
(1) Olulise osaluse omandamise või selle suurendamise tehinguga ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;
2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 283 lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse;
3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni teavitatud vastavalt käesoleva seaduse §-le 281;
4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 283 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.
(2) Niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid registripidaja tema kontrollitavaks äriühinguks.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hääled siiski arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja see mõjutas üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.
(4) Kui teostati tehingust, millega registripidaja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamisest.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
§ 285. Olulise osaluse muutumisest teavitamine
(1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse registripidajas, või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 281 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist registripidaja üle, peab ta sellest Finantsinspektsiooni ette teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tagajärjel või tehingu tulemusel kontrolli registripidaja üle või olulise osaluse registripidajas või tema oluline osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 281 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul teavitab isik pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.
(3) Registripidaja on käesoleva seaduse §-s 281 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.
(4) Registripidaja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli registripidajas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
§ 29. Registripidaja nõukogu ja juhatus
(1) Registripidaja juhatuses on vähemalt kaks liiget.
(2) Registripidaja põhikirjas peab olema ette nähtud nõukogu ja juhatuse täpsem töökorraldus.
(3) Registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmeks võib olla isik, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon.
(4) Registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmete valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos nõusolekuga esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise, karistatuse ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et talle ei ole teada asjaolud, mis välistaksid tema õiguse olla registripidaja nõukogu või juhatuse liige.
(5) Registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmed ning registripidaja töötajad peavad hoidma registris sisalduvat teavet, mis pole avalikult kättesaadav, saladuses nii ametikohustuste täitmise ajal kui ka pärast ametikohustuste täitmise lõppemist.
(6) Registripidaja on kohustatud kindlustama registripidaja nõukogu ja juhatuse liikmete ning töötajate ameti- ja tööalastest tegudest tuleneva tsiviilvastutuse.
(7) Registripidaja on kohustatud Finantsinspektsiooni teavitama nõukogu ja juhatuse liikmete valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist ning esitama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid Finantsinspektsioonile 10 päeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(8) Kui registripidaja nõukogu või juhatuse liige ei vasta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele, on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda vastava juhatuse või nõukogu liikme tema ametikohalt tagasikutsumist.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(9) Kui registripidaja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda juhatuse või nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu kaudu.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
§ 30. Registripidaja kohustused registriandmete kaitsmisel ja säilitamisel
(1) Registripidaja peab tagama, et registriandmed oleksid halduslike, füüsiliste ning tark- ja riistvaraliste meetmetega asjakohaselt kaitstud loata töötluse, sealhulgas kasutamise, hävitamise ning muutmise eest.
(2) Registripidaja on kohustatud säilitama temale kande tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente vähemalt kümne aasta vältel vastava kande tegemisest arvates. Käesolevas lõikes nimetatud andmeid ja dokumente säilitatakse dokumentaalselt või dokumentaalset taasesitamist võimaldaval viisil.
(3) Registriandmete arhiveerimine toimub vastavalt registripidamise korras sätestatule.
§ 301. Registripidaja aruandlus
(1) Registripidaja on kohustatud esitama rahandusministrile oma tegevuse kohta aruandeid, mis on vajalikud käesoleva seaduse §-de 231 ja 232 rakendamisel.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannete koostamise alused ja esitamise korra kehtestab rahandusminister.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
5. peatükk KONTOHALDUR
§ 31. Kontohaldur
(1) Registri kontohaldur on isik, kes edastab registripidajale väärtpaberikonto omajate korraldusi registritoimingute tegemiseks ning vahendab registripidaja poolt osutatavaid teenuseid käesoleva seaduse, sellest tulenevate õigusaktide ning registripidaja ja kontohalduri vahelise lepingu alusel.
(2) Kontohaldur peab tagama registritoimingute tegemiseks vajalike andmete õigeaegse edastamise registripidajale ja väärtpaberikontodega seotud toimingute tegemise oma pädevuse piires kooskõlas käesoleva seadusega ja registripidamise korras kehtestatud nõuetega.
(3) Kontohaldur tagab, et tema poolt käesoleva seaduse alusel registripidajale edastatavad andmed ja seoses väärtpaberikontoga salvestatavad andmed oleksid halduslike, füüsiliste, tark- ja riistvaraliste meetmetega kaitstud loata töötluse, sealhulgas kasutamise, hävitamise ning muutmise eest.
(4) Kontohaldur peab vahendama väärtpaberikonto omajatele kõiki käesoleva seaduse § 23 lõikes 11 sätestatud registriteenuseid, kui kontohalduri ja registripidaja vahelise lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui mõne teenuse osutamine on tehnilistel põhjustel raskendatud või võimatu, peab kontohaldur registripidajat sellest viivitamata teavitama.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(5) Kontohalduril on õigus seoses väärtpaberikontoga registrisse kantud andmeid töödelda, sealhulgas selliste andmetega tutvuda, üksnes ulatuses, mis on vajalik vastava väärtpaberikonto omajaga sõlmitud lepingu või kontohaldurile õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks. Kontohalduril on õigus väljastada registrisse kantud andmeid üksnes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras. Kontohalduri töötajad ja juhtorganite liikmed on nii kontohalduri teenistuses olles kui ka pärast seda kohustatud hoidma tähtajatult saladuses kõiki registriesemeks olevaid andmeid, mis on neile teatavaks saanud kontohalduri teenistuses olles.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
§ 32. Kontohalduri staatuse andmine
(1) Kontohalduriks võivad olla Eesti väärtpaberituru kutselised osalised ja Eesti Pank.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võivad kontohalduriks olla:
1) lepinguriigis registreeritud ja lepinguriigi õigusaktide alusel investeerimisühinguna, krediidiasutusena, reguleeritud turu korraldajana või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajanategutsemise õigust omav äriühing;
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
2) riigis, mis ei ole lepinguriik (edaspidi kolmas riik), registreeritud ja selle riigi õigusaktide alusel investeerimisühinguna, krediidiasutusena, reguleeritud turu korraldajana või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajana tegutsemise õigust omav äriühing juhul, kui kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus tagab piisava järelevalve kontohalduri üle ja kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel on piisav õiguslik alus või võimalus koostööks Finantsinspektsiooniga.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(3) Kontohalduri staatuse andmise käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele otsustab registripidaja nõukogu. Registripidajal on õigus nõuda kontohaldurilt või kontohalduri staatuse taotlejalt teavet registripidamise korras kehtestatud ulatuses eesmärgiga hinnata nende vastavust kontohaldurile seadusega ja registripidamise korraga esitatavatele nõuetele. Nõukogu võib keelduda kontohalduri staatuse andmisest üksnes põhjusel, et kontohaldur ei vasta talle kehtestatud nõuetele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikud peavad kogu kontohalduriks olemise aja vältel vastama kõigile alljärgnevatele nõuetele:
1) nende suhtes peab kehtima registripidajaga sõlmitud leping, mille alusel nimetatud isikud on kohustunud tegutsema kooskõlas käesoleva seaduse ning teiste Eesti Vabariigis kontohaldurite tegevust reguleerivate õigusaktidega, samuti registripidaja kehtestatud nõuetega;
2) täidetud peavad olema kõik registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud tagatiste seadmise ja kindlustuse kohustused;
3) registripidajaga sõlmitud leping ning kõik sellest tuleneda võivad vaidlused peavad olema allutatud Eesti Vabariigi õigusele ning Eesti Vabariigi kohtutele või vahekohtutele;
4) registripidajaga sõlmitud leping peab andma huvitatud isikutele iseseisva hagemise õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikute suhtes seoses nende tegevusega kontohaldurina.
(5) Kogumispensionide seaduse § 17 lõikes 5 sätestatud teenuste osutamiseks peab kontohaldur liituma registripidaja hallatava vastavate teenuste osutamist võimaldava infosüsteemiga.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
§ 33. Korralduste edastaja
Kontohaldur on kohustatud tagama, et registripidajale annaks korraldusi, edastaks andmeid ning teeks päringuid tema selleks pädev esindaja. Kontohaldur vastutab selle kohustuse rikkumisest tekkinud kahju eest.
§ 34. Korralduste andmine registritoimingute tegemiseks, andmete edastamine ja päringute tegemine
(1) Kontohalduril on õigus täita ainult nendelt isikutelt saadud korraldusi ja päringuid, kes on õigustatud käsutama vastaval väärtpaberikontol registreeritud väärtpabereid. Kontohaldur on kohustatud tuvastama ja kontrollima temale registritoimingu tegemiseks korralduse andnud või registriandmete kohta teavet küsiva isiku (korralduse andja) isikusamasust ja selle isiku õigusi vastaval väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite käsutamisel. Kui registritoimingu tegemiseks ei anna korraldust füüsilisest isikust väärtpaberikonto omaja või juriidilisest isikust väärtpaberikonto omaja seadustest tulenev esindaja isiklikult, peab korralduse tegemiseks antav volitus olema notariaalselt kinnitatud või antud muus vormis ja viisil, mida kontohaldur aktsepteerib.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
(2) Kontohaldur on kohustatud täitma väärtpaberikonto omaja, kohtutäituri, pankrotihalduri ning käesoleva seaduse §-des 16 ja 161 sätestatud juhtudel pandipidaja seaduslikke korraldusi registritoimingute tegemiseks.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
(3) Kontohalduril on keelatud edastada registripidajale korraldusi registritoimingu tegemiseks ilma väärtpaberikonto omaja või tema poolt nõuetekohaselt volitatud isiku vastavasisulise korralduseta, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
(4) Kontohaldur peab kontrollima tema poolt registripidajale edastatavate andmete õigsust. Kontohaldur vastutab tema poolt registripidajale registritoimingu tegemiseks edastatud korralduste õigsuse ning korralduse andja tahtele vastavuse eest nii väärtpaberikonto omaja, tema poolt volitatud isiku kui ka registripidaja ees.
(5) Registripidaja võib võtta täitmiseks registritoimingute tegemiseks antud korraldusi ja päringuid, mis on registripidajale nõuetekohaselt edastatud kontohalduri poolt kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(6) Kontohaldur on kohustatud säilitama kõigi temale registritoimingute ja päringute tegemiseks antud korralduste aluseks olevaid dokumente vähemalt kümne aasta jooksul, arvates korralduse andmisest temale.
[RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]
§ 35. Kontohalduri staatuse peatamine
(1) Õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuete rikkumise korral kontohalduri staatuses tegutseva isiku poolt, samuti tema mittevastavuse korral õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuetele, on registripidaja nõukogul õigus otsustada kontohalduri staatuses tegutsemise täielik või osaline peatamine, kui see on vajalik, et kaitsta väärtpaberikonto omajate õigusi.
(2) Kontohalduri staatuse täielikust või osalisest peatamisest tulenevad piirangud tühistab registripidaja nõukogu pärast kontohalduri staatuse peatamise tinginud asjaolude kõrvaldamist.
(3) Kontohalduri staatuse peatamise täpsem kord määratakse registripidamise korras.
§ 36. Kontohalduri staatuse tühistamine
(1) Õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuete olulise rikkumise korral kontohalduri staatuses tegutseva isiku poolt, samuti tema mittevastavuse korral õigusaktides või registripidajaga sõlmitud lepingus sätestatud nõuetele, on registripidaja nõukogul õigus tühistada kontohalduri staatus, kui nõudeid rikkunud või nõuetele mittevastava isiku tegutsemine kontohaldurina on võimatu või kui see kujutaks otsest ohtu väärtpaberikonto omajate õigustele.
(2) Kontohalduri staatuse tühistamisel korraldab registripidaja väärtpaberikontode haldamisõiguse üleandmise kontohalduri staatuses tegutsemise õigust omavatele isikutele.
(3) Haldamisõigus antakse üle registripidaja nõukogu otsusega, milles märgitakse:
1) haldamisõiguse ülemineku aeg;
2) muud tingimused ja asjaolud, mis on vajalikud haldamisõiguse üleandmise korraldamiseks viisil, millega tagatakse väärtpaberikontode omajatele võimalus sõlmida kokkuleppeid väärtpaberikontode kasutamiseks uue kontohalduri vahendusel.
(4) Kontohalduri staatuse tühistamise korral on kontohaldur kohustatud hüvitama kõigile tema vahendusel väärtpaberikonto avanud väärtpaberikonto omajatele kõik selliste väärtpaberikontode sulgemise, uute väärtpaberikontode avamise ning väärtpaberite suletavatelt väärtpaberikontodelt uutele väärtpaberikontodele ülekandmisega seotud otsesed kulutused.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja viie tööpäeva jooksul üldsusele avatud arvutisüsteemis.
(6) Kontohalduri staatuse tühistamise täpsem kord määratakse registripidamise korras.
§ 37. Kontohalduri staatusest loobumine
(1) Kontohalduril on õigus loobuda kontohalduri staatusest, lõpetades selleks registripidajaga sõlmitud lepingu, kui ta teatab sellest kirjalikult registripidajale vähemalt kaks kuud ette. Kuni kontohalduri staatuse lõppemise päevani kehtivad kontohalduri suhtes kõik kontohalduri staatusest tulenevad õigused ja kohustused.
(2) Kontohalduri staatusest loobuda sooviv kontohaldur on kohustatud teavitama sellest kirjalikult kõiki isikuid, kellel on tema vahendusel avatud väärtpaberikontod. Vastav teade peab olema saadetud tähtkirjaga selliselt, et see oleks adressaadil käes vähemalt üks kuu enne kontohalduri ning registripidaja vahelise lepingu lõppemist. Lisaks teabele kontohalduri staatusest loobumise ja selle jõustumise kuupäeva kohta peab teade sisaldama kõigi teiste registripidaja kontohaldurite kontaktandmeid.
(3) Kontohalduri staatusest loobunud kontohaldur on kohustatud hüvitama kõigile tema vahendusel väärtpaberikonto avanud väärtpaberikonto omajatele kõik selliste väärtpaberikontode sulgemise, uute väärtpaberikontode avamise ning väärtpaberite suletavatelt väärtpaberikontodelt uutele väärtpaberikontodele ülekandmisega seotud otsesed kulutused. Kulutuste hüvitamise õigus tuleb ära näidata kontohalduri poolt väärtpaberikonto omajatele saadetavas teates kontohalduri staatusest loobumise kohta.
(4) Vähemalt üks kuu enne lepingu lõppemist on kontohaldur kohustatud avaldama sellekohase teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üldsusele avatud arvutisüsteemis.
(5) Kontohalduri staatusest loobumise täpsem kord määratakse registripidamise korras.
§ 371. Kontohalduri staatuse kohaldamine kindlustusandja suhtes
(1) Kindlustusandja edastab registripidajale pensionikonto omajate korraldusi registritoimingute tegemiseks ning vahendab registripidaja osutatavaid kogumispensionide seaduses sätestatud teenuseid käesoleva seaduse, kogumispensionide seaduse, muude õigusaktide ning registripidaja ja kindlustusandja vahelise lepingu alusel.
(2) Registripidaja ja kindlustusandja vaheline leping peab vastama järgmistele nõuetele:
1) leping ning kõik sellest tuleneda võivad vaidlused peavad olema allutatud Eesti Vabariigi õigusele ning Eesti Vabariigi kohtutele või vahekohtutele;
2) leping peab andma huvitatud isikutele iseseisva hagemise õiguse kindlustusandja suhtes seoses kogumispensionide seaduses sätestatud teenuste osutamisega.
(3) Kogumispensionide seaduses sätestatud registripidaja vahendatavate teenuste osutamiseks peab kindlustusandja liituma registripidaja hallatava vastavate teenuste osutamist võimaldava infosüsteemiga.
(4) Kindlustusandja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 2, 3 ja 5, §-des 33 ja 34 ning § 53 lõigetes 1 ja 3 kontohalduri kohta sätestatut.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
6. peatükk JÄRELEVALVE
§ 38. Järelevalve alused
(1) Järelevalvet registripidaja, kontohalduri, kindlustusandja ja esindajakonto omaja üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi järelevalve teostaja) käesolevas seaduses, väärtpaberituru seaduses, kogumispensionide seaduses, kindlustustegevuse seaduses ning krediidiasutuste seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Järelevalve teostajal on õigus teha järelevalve teostamiseks välisriigi kontohalduri või esindajakonto omaja puhul koostööd lepinguriigi ja vastava kokkuleppe korral ka kolmanda riigi kontohalduri või esindajakonto omaja üle järelevalvet teostava asutusega.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
(2) Järelevalvet krediidiasutustest kontohaldurite tegevuse üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi järelevalve teostaja) krediidiasutuste seaduses, käesolevas seaduses ja nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras.
(3) Vajaduse korral kaasatakse järelevalve teostamiseks sõltumatuid eksperte ning tehakse koostööd teiste Eesti ja välismaiste järelevalveorganitega.
§ 39. Järelevalve teostaja ülesanded
Järelevalve teostaja:
1) kontrollib registripidaja, kontohalduri, kindlustusandja ja esindajakonto omajategevuse vastavust käesolevale seadusele ja muudele nende tegevust reguleerivatele õigusaktidele;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
2) annab seadusega ettenähtud heakskiite ja kooskõlastusi;
3) teeb vajaduse korral käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise lõpetamiseks registripidajale, kontohaldurile, kindlustusandjale ja esindajakonto omajale täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
4) koostab protokollid käesoleva seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide rikkumise kohta;
5) täidab muid seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
§ 40. Ettekirjutuse täitmine
(1) Käesoleva seaduse § 39 punktis 3 nimetatud ettekirjutus jõustub selles märgitud ajal, kuid mitte enne adressaadile kättetoimetamist.
(2) Ettekirjutuse tegemisele ja selle täitmisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut.
(3) Järelevalve teostaja võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(4) Ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule ühel korral kuni 1200 eurot ning kokku kuni 6000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilisele isikule ühel korral kuni 3200 eurot ning kokku kuni 52 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
§ 41. Kohapealne kontroll
(1) Järelevalve teostajal on õigus käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks teha registripidaja, kindlustusandja ja kontohalduri asu- või tegevuskohas kohapealset kontrolli.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(2) Järelevalve teostaja teeb kohapealseks kontrolliks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui kontrollist etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teeb järelevalve teostaja volitatud töötaja, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(3) Kohapealsel kontrollimisel on kontrollijal õigus:
1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
2) saada tööks vajalikke tingimusi ja kasutada eraldi ruumi;
3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, koopiaid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse;
4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(4) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded kontrollitava aruannete kohta ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
(5) Lepinguriigi kontohalduri puhul võib järelevalve teostaja volitada kohapealset kontrolli tegema lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema nimetatud audiitorit või eksperti.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
§ 42. Järelevalve teostajale teabe esitamise kohustus
(1) Registripidaja, kindlustusandja ja kontohaldur peavad viivitamata teatama järelevalve teostajale kõigist oma tegevust ja finantsseisundit oluliselt mõjutavatest asjaoludest.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(2) Kui registripidaja, kindlustusandja või kontohalduri tegevus ei vasta õigusaktides või põhikirjas sätestatud nõuetele, on registripidaja, kindlustusandja ja kontohaldur kohustatud sellest ja tekkinud olukorra lahendamiseks kavandatud abinõudest viivitamata teatama järelevalve teostajale.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(3) Registripidaja, kindlustusandja ja kontohaldur peavad järelevalve teostaja nõudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abinõud viivitamata avalikustama.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(4) Esindajakonto omaja peab käesoleva seaduse § 6 lõikes 9 nimetatud andmed nõudmisel avaldama järelevalve teostajale, samuti Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale. Registripidamise korras võib andmete väljastamiseks kehtestada täpsema korra.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
(5)
[Kehtetu - RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
(6)
[Kehtetu - RT I 2001, 89, 532 - jõust. 01.01.2002]
(7) Registripidajal on õigus teavitada äriregistri pidajat käesoleva seaduse §-des 10, 13, 14 ja 21 ning muude käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides emitendi suhtes ette nähtud kohustuste rikkumisest. Registripidaja on kohustatud äriregistri pidajat teavitama nimetatud kohustuste olulisest rikkumisest, eelkõige juhul, kui sellise rikkumise tulemuseks on emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite omajate või kolmandate isikute õiguste kahjustamine.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(8) Audiitor on kohustatud viivitamata kirjalikult informeerima järelevalve teostajat registripidaja või kontohalduri auditeerimisel talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
1) auditeeritava tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
2) auditeeritava tegevuse katkemine;
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
3) audiitori eitav või märkustega vandeaudiitori aruanne auditeeritava raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
4) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus auditeeritav ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
5) auditeeritava juhatuse liikme, nõukogu liikme või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju auditeeritavale või tema kliendile.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
§ 43.
Järelevalve teostaja õigus saada teavet
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(1) Järelevalve teostajal on järelevalve teostamiseks õigus saada tasuta teavet, dokumente ja selgitusi registripidajalt, kontohaldurilt, kindlustusandjalt, esindajakonto omajalt, emitendilt, valitsusasutuselt ja järelevalveorganilt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogult. Kolmandalt isikult on järelevalveasutusel järelevalve teostamiseks õigus saada tasuta teavet üksnes siis, kui selleks on põhjendatud vajadus.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
(2) Välisriigi kontohaldurilt ja emitendilt võib järelevalve teostaja nõuda teavet, dokumente ja selgitusi käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 sätestatud korras.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
§ 44. Juhtimisorganite kokkukutsumine
(1) Järelevalve teostajal on õigus väärtpaberikonto omajate huvide kaitseks teha registripidajale ettekirjutus nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumiseks.
(2) Järelevalve teostajal on õigus saata registripidaja aktsionäride üldkoosolekule ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ka nõukogu koosolekule oma esindaja.
§ 46. Järelevalve kontohalduri ja kindlustusandja tegevuse üle
(1) Registripidaja teavitab järelevalve teostajat käesoleva seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega kontohaldurile ja kindlustusandjale pandud kohustuste rikkumisest.
(2) Kui kontohaldur või kindlustusandja rikub talle õigusaktidega pandud kohustusi või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, on järelevalve teostajal õigus ettekirjutusega nõuda vastavalt kontohalduri staatuse peatamist või lõpetamist või käesoleva seaduse §-s 371 nimetatud lepingu lõpetamist.
(3) Kui kindlustusandja rikub talle õigusaktidega pandud kohustusi või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, on järelevalve teostajal käesoleva seaduse või kogumispensionide seaduse alusel õigus teha kindlustusandjale täitmiseks ettekirjutusi.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
7. peatükk VASTUTUS
§ 461. Registripidaja vastutus
Registripidaja poolt seadusega ettenähtud registritoimingute tegemata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
§ 462. Kohustusliku aruande, dokumendi või teabe esitamata jätmine
Registripidaja, kindlustusandja, esindajakonto omaja või kontohalduri poolt kohustusliku aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe tähtpäevaks avalikustamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või vale või eksitava teabe avalikustamise või esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
§ 463. Ebaseaduslik kontohaldurina tegutsemine
Kontohaldurina ilma õigusliku aluseta tegutsemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
§ 464. Registripidajale andmete mitteesitamine
(1) Registripidajale kohustuslike andmete tähtpäevaks esitamata jätmise või vale või eksitava teabe esitamise eest, samuti väärtpaberite registris registreerimata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(2) Sama teo eest, kui selle paneb toime juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
§ 465. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 461–464 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 461–464 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
§ 47. – § 51. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]
§ 52. Registripidaja tsiviilvastutus
(1) Registripidaja peab hüvitama registripidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Kahju hüvitamise kohustust ei ole, kui kohustuse rikkumine toimus registripidajast sõltumatutel asjaoludel. Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest vastutab registripidaja, olenemata tema süüst.
(2) Registripidajale registripidamisest ja muust tegevusest tulenev vastutus peab olema kindlustatud viisil, mis piisavalt maandab nimetatud tegevustega kaasnevad riskid. Registripidaja esitab Finantsinspektsioonile ärakirja riskide maandamiseks sõlmitud kindlustuslepingu põhitingimustest 10 päeva jooksul kindlustuslepingu sõlmimisest arvates.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustusleping peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:
1) kindlustusjuhtum on registripidaja poolt talle seadusega pandud kohustuste rikkumisega põhjustatud varalise kahju tekitamine;
2) kindlustuskaitse kehtib vähemalt Eestis ning sellises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, kus registripidaja poolt registreeritud väärtpabereid pakutakse;
3) kindlustuskaitse kehtib kahjude kohta, mille tekkimise põhjuseks olnud sündmus või tegu leidis aset kindlustusperioodi jooksul;
4) registripidaja ei või kindlustuslepingu alusel välistada kahju, mis tekib otseselt või kaudselt arvutiprogrammi või tarkvara veast, muu hulgassuutmatuses ära tunda või töödelda kuupäevi.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(3) Kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest Eesti Vabariik, kellel on tagasinõude õigus registripidaja vastu.
§ 53. Kontohalduri tsiviilvastutus
(1) Kontohaldur vastutab konto haldamisega seotud kohustuste rikkumise eest üldistel alustel. Käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud kohustuse rikkumise eest vastutab kontohaldur, olenemata tema süüst.
(2) Kontohaldur peab kindlustama kontode haldamisest tuleneva vastutuse.
(3) Kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest Eesti Vabariik, kellel on tagasinõude õigus kontohalduri vastu.
8. peatükk RAKENDUSSÄTTED
1. jagu Seaduse rakendamine
§ 54. Seaduse kohaldamine tegutsevale registripidajale
(1) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse registripidajaks Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi AS ja kontohalduriteks seaduse jõustumisel olemas olnud kontohaldurid, kellel on kontode haldamiseks sõlmitud leping Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi AS-ga. Registripidamiseks sõlmitud leping muudetakse ja lõpetatakse käesolevas seaduses sätestatud korras.
(2) Registripidaja põhikiri ning juhatuse ja nõukogu koosseis tuleb viia vastavusse käesolevas seaduses sätestatuga ning sõlmida kindlustuslepingud registripidaja ja tema töötajate ning kontohaldurite vastutuse kindlustamiseks kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.
(3) Eesti Vabariik võõrandab talle kuuluvad registripidaja aktsiad käesolevas seaduses lubatud isikutele kuue kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.
§ 541. Kontohaldurite ja esindajakonto omajate tegevuse ning dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 9. juunil vastuvõetud redaktsiooniga
(1) Kontohaldurid on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 9. juunil vastuvõetud redaktsioonis (edaspidi käesolev redaktsioon) sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 31. augustiks. Kuni käesoleva redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad kontohaldurite tegevus ja dokumendid eelnimetatud nõuete osas vastama kuni käesoleva redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.
(2) Enne käesoleva redaktsiooni jõustumist tegutsenud esindajakonto omaja suhtes ei kohaldata käesoleva redaktsiooni § 6 lõike 1 teises lauses sätestatut.
[RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 09.07.2011]
§ 55. Hinnakirja ja registripidamise korra kooskõlastamine
Hinnakiri ning registripidamiseks ja väärtpaberite registreerimiseks kehtiv kord tuleb viia vastavusse käesolevas seaduses sätestatuga ja kooskõlastada seadusega ettenähtud korras kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.
§ 56. Erastamisväärtpaberid
Registris registreeritakse Eesti erastamisväärtpaberite keskregistris depooarvele laekunud erastamisväärtpaberi nimiväärtus.
§ 561. [Kehtetu - RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
§ 562. Aktsiate ja osade nimiväärtuse vääringu muutmine
Kui emitendi aktsiad või osad on registris registreeritud, peab emitent aktsia- ja osakapitali vääringu ja olemasolul aktsiate või osade nimiväärtuse vääringu muutmise registris registreerima. Käesoleva seaduse § 13 lõiget 2 kohaldatakse vastavalt.
[RT I 2010, 20, 103 - jõust. 01.07.2010]
2. jagu [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
3. jagu [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
4. jagu [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
5. jagu Seaduse jõustumine
§ 88. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasolevate ning käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud väärtpaberite registreerimiseks Eesti väärtpaberite keskregistris tuleb esitada avaldus hiljemalt 2001. aasta 1. septembriks. Käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasolevate ning käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud väärtpaberite registreerimiseks Eesti väärtpaberite keskregistris tuleb esitada avaldus hiljemalt 2005. aasta 1. jaanuariks.
(3) Käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasolevad aktsiaseltsid, samuti aktsiaseltsid, mida ei ole selleks ajaks veel äriregistrisse kantud, kuid mille asutamisotsus on vastu võetud või asutamisleping sõlmitud, peavad esitama taotluse oma aktsiate registreerimiseks Eesti väärtpaberite keskregistris hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja ei võta vastu taotlust aktsiaseltsilt, kelle põhikiri välistab nimeliste aktsiate olemasolu. Aktsiate registreerimisest Eesti väärtpaberite keskregistris on vabastatud aktsiaselts, kelle pankroti kohus välja kuulutas või kelle sundlõpetamise otsustas kohus muul alusel kui käesolev paragrahv või kes esitas kohtu registriosakonnale hiljemalt 2003. aasta 1. juuliks kandeavalduse:
1) täis-, usaldus- või osaühinguks ümberkujundamise kohta;
2) ühinemise kohta, kui ühendavaks ühinguks on aktsiaselts, kelle aktsiad on Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud või vastav taotlus on esitatud hiljemalt eelnimetatud kuupäeval;
3) ühinemise kohta, kui ühendavaks ühinguks on täis-, usaldus- või osaühing;
4) jagunemise kohta jaotumise teel, kui omandavateks äriühinguteks on täis-, usaldus- ja osaühingud;
5) vabatahtliku lõpetamise kohta.
(4) Aktsiaseltsid, kelle aktsiaid emiteeritakse või pakutakse avalikult, peavad oma aktsiad enne nende avalikku emiteerimist või pakkumist registreerima Eesti väärtpaberite keskregistris.
(5) Aktsiaselts, kes on välja lasknud esitajaaktsiaid, peab need vahetama nimelisteks aktsiateks hiljemalt 2001. aasta 31. detsembriks.
(51) Äriregistri pidajal on õigus nõuda aktsiaseltsilt, kelle aktsiad ei ole Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud, aktsiaraamatu kehtivaid andmeid sisaldava väljavõtte esitamist. Väljavõttele kirjutab selle õigsuse kinnitamiseks alla vähemalt üks juhatuse liige, või kui juhatuse liikmed on õigustatud esindama aktsiaseltsi ainult ühiselt, siis ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.
(6) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja esitab äriregistri pidajale 2002. aasta 1. veebruariks ja 2003. aasta 1. veebruariks andmed aktsiaseltside kohta, kelle aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.
(7) Aktsiaselts, kes ei ole tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustust, loetakse sundlõpetatuks.
(71) Kui aktsiaselts ei ole esitanud hiljemalt 2003. aasta 1. juuliks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlust või kandeavaldust, rakendab äriregistri pidaja aktsiaseltsi ning tema juhatuse liikmete suhtes äriseadustiku §-s 71 andmete esitamata jätmise kohta sätestatut. Taotlust või kandeavaldust ei loeta esitatuks, kui see on käesoleva paragrahvi lõike 3 või äriseadustiku § 50 lõike 2 alusel jäetud vastu võtmata.
(72) Aktsiaselts, kes ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nõutud taotlust või kandeavaldust hiljemalt 2003. aasta 16. septembriks või kelle taotlus või kandeavaldus jäetakse seaduse alusel vastu võtmata või rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 või lõike 72 alusel sundlõpetatuks loetud äriühingule kohaldatakse äriseadustiku §-s 513 sätestatut, kusjuures ettevõtteregistri asemel kasutatakse sätete kohaldamisel mõistet «äriregister» ning nende sätetega ettevõtteregistri pidajale pandud kohustusi täidab äriregistri pidaja.
(9) Kuni esitajaaktsiate ümbervahetamiseni või esitajaaktsiatega aktsiaseltsi lõppemiseni kohaldatakse esitajaaktsiatele äriseadustikus esitajaaktsiate kohta kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud sätteid.
(10) Kuni nimeliste aktsiate registreerimiseni Eesti väärtpaberite keskregistris või nimeliste aktsiatega aktsiaseltsi lõppemiseni ning aktsiaraamatu pidamise üleandmiseni kohaldatakse nimetatud aktsiaseltsidele äriseadustikus kuni käesoleva seaduse jõustumiseni aktsiatähtede ning aktsiaraamatu ja selle pidamise kohta sätestatut.
(11) Registripidaja peab viima oma tegevuse vastavusse käesoleva seaduse § 23 lõikes 12 sätestatuga hiljemalt 2007. aasta 1. juuliks.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(12) Registripidaja peab viima oma aktsiakapitali ja omakapitali vastavusse käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatuga hiljemalt 2007. aasta 1. juuliks.
[RT I 2006, 55, 407 - jõust. 01.01.2007]
(13) Kindlustusandjad ning registripidaja peavad tagama käesoleva seaduse § 7 lõikes 63 sätestatud kalkulaatori kättesaadavuse registripidaja veebilehel hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.07.2007, lk 17–24).
[RT I 2009, 51, 349 - jõust. 15.11.2009]
Facebook
Twitter