Teksti suurus:

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2013
Avaldamismärge:RT I, 29.06.2012, 4

Välja kuulutanud
Vabariigi President
20.06.2012 otsus nr 124

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 06.06.2012

§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ravikindlustusega hõlmatud”;

2) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ja Terviseameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel määratud isikutest.”;

3) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 41–48 järgmises sõnastuses:

„(41) Perearsti nimistu piirsuurus on:
1) 1200–2000 isikut;
2) 2001–2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab üldarstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja.

(42) Terviseamet võib Eesti Haigekassa nõusolekul kinnitada nimistu piirsuuruse alammäärast väiksema nimistu, kui perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuses elab alaliselt vähem kui 1200 isikut.

(43) Terviseamet määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku nimistusse, võrdleb nimistuid ja kinnitab muudetud nimistud ning teeb muudatuse isikule, perearstile ja Eesti Haigekassale teatavaks vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui iga kvartali viimasele kuule järgneva kalendrikuu kahekümnendaks kuupäevaks. Nimistute võrdlemiseks on Terviseametil õigus saada andmeid ravikindlustuse seaduse § 15 lõike 1 alusel asutatud Ravikindlustuse andmekogust. Isiku määramist perearsti nimistusse arvestatakse määramisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast.

(44) Terviseamet arvab isiku perearsti nimistust välja, kui nimistusse kantud isik ei ole Eesti rahvastikuregistri objektiks.

(45) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust, määrab Terviseamet nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel isiku teise perearsti nimistusse. Perearsti avalduse alusel on Terviseametil õigus määrata ravikindlustamata isik teise perearsti nimistusse juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 41 punktis 1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut.

(46) Sotsiaalminister kehtestab määrusega perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja korra ning perearsti nimistute piirarvu.

(47) Nimistute piirarvu kehtestamisel lähtub sotsiaalminister Eesti rahvastikuregistri objektiks olevate isikute arvust ning üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest.

(48) Terviseamet avaldab oma veebilehel perearsti nimistute andmed, märkides perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate nimed, perearsti teeninduspiirkonna ja tegevuskoha, nimistu piirsuuruse, andmed perearsti asendamise kohta ning äriühingu nime, mille kaudu perearst osutab üldarstiabi.”;

4) paragrahvi 8 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 8 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

6) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

§ 81. Nimistuga perearsti asendamine

(1) Perearsti asendamine on olukord, kus perearst töölt ajutise eemalviibimise tõttu ei osuta isiklikult ja vahetult üldarstiabi tema nimistusse kuuluvatele isikutele, eelkõige ei teosta isiklikult nimistusse kantud isikute ambulatoorset vastuvõttu.

(2) Perearsti asendaja leidmise kuni kolmekuulise töölt eemalviibimise korral (edaspidi lühiajaline asendamine) tagab perearst.

(3) Perearsti asendaja leidmise üle kolmekuulise töölt eemalviibimise korral (edaspidi pikaajaline asendamine) tagab perearst, esitades hiljemalt kümme kalendripäeva enne asendamise algust Terviseametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise, milles märgitakse töölt ajutise eemalviibimise põhjus, asendamise kestus, asendaja nimi ja kvalifikatsioon, üldarstiabi osutamise koht ja korraldus ning enda kontaktandmed asendamise ajal.

(4) Lühiajalisest ja pikaajalisest asendamisest teavitab perearst oma teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust ning perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, asendaja nime ja kvalifikatsiooni ning üldarstiabi osutamise koha ja korralduse asendamise ajal. Nimistusse kantud isikutele avaldab perearst asendamise korraldust käsitleva informatsiooni perearsti tegevuskohas.

(5) Lühiajalise asendamise korral asendab perearsti tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon.

(6) Pikaajalise asendamise korral asendab perearsti tervishoiutöötaja, kellel on perearsti kvalifikatsioon, või peremeditsiini residentuuris õppiv arst-resident.

(7) Pikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ja lapsehoolduspuhkuse korral lapsehoolduspuhkuse lõppemiseni.

(8) Perearsti asendaja on kohustatud viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama perearsti ja Terviseametit perearsti asendamise ennetähtaegsest või erakorralisest lõppemisest.”;

7) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 9. Perearsti teeninduspiirkond

(1) Perearsti teeninduspiirkond on Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral koduvisiite. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst vältimatut abi.

(2) Kui perearsti teeninduspiirkond hõlmab mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse ala, peab teeninduspiirkonnas elavatele isikutele olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Terviseamet arvestab teeninduspiirkonna määramisel piirkonna eripärast tingitud üldarstiabi nõuetekohast osutamist ja kättesaadavust mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral elanike arvu ja ühistranspordi korraldust teeninduspiirkonnas.”;

8) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

§ 91. Perearsti tegevuskoht

(1) Perearsti tegevuskoht on koht, kus asuvad perearsti ruumid ning kus perearst osutab üldarstiabi.

(2) Kui perearsti tegevuskoht ei asu perearsti teeninduspiirkonnas, peab perearsti nimistusse kantud isikutele olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vaheline vahemaa ei tohi olla ebamõistlikult pikk. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vahel peab olema mõistlik ühistranspordiühendus.”;

9) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 10. Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele ja sisseseadele”;

10) paragrahvis 12 asendatakse sõnad „asutada üldarstiabi osutava äriühingu” sõnadega „üldarstiabi osutava äriühingu kaudu”;

11) paragrahvi 15 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „kolme kuu jooksul” sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksusele või”;

12) paragrahvi 15 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „aktsia” sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksusele või”;

13) paragrahvi 17 lõige 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(45) Konkurss kuulutatakse välja 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 44 nimetatud asjaolu ilmnemisest arvates. Kuni konkursi võitjaga lepingu sõlmimiseni korraldab Terviseamet vajaduse korral teenuse osutamise ajutise asendamise kaudu.”;

14) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse sõna „maavanem” sõnaga „Terviseamet”;

15) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Konkurss viiakse läbi uue nimistu moodustamise õiguse andmiseks või vabanenud nimistule üldarstiabi osutamise korraldamiseks.”;

16) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse sõna „maavanemale” sõnaga „Terviseametile”;

17) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 3–7 järgmises sõnastuses:

„(3) Avaliku konkursi alusel kinnitamata jäänud nimistu olemasolul on nimistuga perearstil õigus ühe aasta jooksul avaliku konkursi lõppemisest arvates konkursiväliselt taotleda Terviseametilt perearsti nimistusse kantud isikute osalist üleandmist uue nimistuna perearsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajale, kes on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul osutanud nimistusse kantud isikutele koos perearstiga üldarstiabi (edaspidi nimistu osa üleandmine).

(4) Nimistu osa üleandmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:
1) nimistu osa üleandmisel uue nimistu kinnitamine avaliku konkursi korras kinnitamata jäänud nimistu teeninduspiirkonnaga on lubatud tingimusel, et nimistu osa üleandmist taotleva perearsti ja uue nimistu teeninduspiirkond ühtivad;
2) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud isikute arv ei tohi üleandmise tulemusel väheneda alla nimistu piirsuuruse miinimummäära;
3) nimistu osa üleandmisel peab kinnitatavasse uude nimistusse kantavate isikute arv olema vähemalt 1200 isikut;
4) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistus registreeritud isikud on andnud kirjaliku nõusoleku enda kandmiseks uude nimistusse;
5) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud ja uude nimistusse kantavatele isikutele on tagatud katkematu ja nõuetekohane üldarstiabi osutamine.

(5) Avaliku konkursi korras täitmata nimistu olemasolul võib nimistuga perearst Terviseametilt motiveeritult taotleda nimistu osa üleandmist ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhul, kui nimistu osa üleandmise taotlemisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 sätestatud põhimõtteid ning nimistu osa üleandmine soodustab taotletavas teeninduspiirkonnas üldarstiabi osutamise üldist kättesaadavust ja korraldust. Taotluse esitamine ei ole lubatud, kui taotluse esitamise ajal toimub avalik konkurss taotluses nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas nimistu moodustamise õiguse andmiseks.

(6) Nimistu osa üleandmist taotlev perearst esitab Terviseametile järgmised dokumendid ja andmed:
1) taotlus, milles märgitakse taotleja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht, sidevahendite numbrid, perearsti tegevuskoha asukoht ja aadress, perearsti teeninduspiirkond;
2) uue nimistu kinnitamisel taotletav perearsti teeninduspiirkond;
3) meetmete kirjeldus, millega tagatakse nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud ja uude nimistusse kantavatele isikutele katkematu ja nõuetekohane üldarstiabi osutamine;
4) perearstiga pärast nimistu osa üleandmist tööle asuvate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid;
5) isiku, kellele soovitakse nimistu osa üle anda, kirjalik avaldus nimistu osa vastuvõtmiseks, milles on märgitud avaldaja nimi, isikukood, elukoht, sidevahendite numbrid, kavandatava tegevuskoha asukoht ja aadress, samuti avaldajaga koos tööle asuvate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid;
6) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistus registreeritud isikute kirjalik nõusolek enda registreerimiseks uues nimistus.

(7) Terviseametil on nimistu osa üleandmise taotluse menetluses õigus nõuda täiendavate andmete või selgituste esitamist nimistu osa üleandmise vastavuse kohta käesolevas seaduses sätestatud põhimõtetele.”;

18) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 35. Perearstina tegutsemise õigus

(1) Nimistuga perearst võib tegutseda üldarstiabi osutamise tegevusluba omava füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutamise tegevusluba omava äriühingu kaudu.

(2) Perearsti nimistu kinnitab ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määrab või muudab Terviseamet.

(3) Terviseamet otsustab nimistu osa üleandmise taotluse rahuldamata jätmise, kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–6 sätestatud nõuded nimistu osa üleandmiseks.

(4) Terviseamet otsustab jätta nimistu osa üleandmise taotlus rahuldamata, kui:
1) täiendava nimistu kinnitamine avaliku konkursi korras täitmata nimistu teeninduspiirkonnale ei ole üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud;
2) nimistu kinnitamine nimistu osa üleandmise taotluses taotletud perearsti teeninduspiirkonnaga ei ole piirkonna üldarstiabi korralduse ja kättesaadavuse kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud;
3) nimistu osa üleandmise taotlus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning taotleja ei ole Terviseameti määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;
4) nimistu osa üleandmise taotleja keeldub käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud Terviseameti nõude täitmisest;
5) nimistu osa üleandmise taotluses on teadvalt esitatud ebaõigeid andmeid või valeandmeid;
6) muu olulise avaliku huvi esinemisel.

(5) Üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt võib Terviseamet määrata perearsti nõusolekul perearstile täiendava teeninduspiirkonna.

(6) Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud otsuse perearstile, perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele ja Eesti Haigekassale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(7) Perearst on kohustatud alustama üldarstiabi osutamist kuuekümne kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse jõustumisest arvates.”;

19) paragrahvi 36 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 36 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) digitaalselt allkirjastatud teate perearstina tegutsemise ning üldarstiabi osutamise õigusliku vormi või selle muutmise kohta.”;

21) paragrahvi 36 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 37 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Terviseamet teeb otsuse perearstina tegutsemise õiguse ning perearstilt nimistu äravõtmiseks, kui:”;

23) paragrahvi 37 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) perearst ei ole nimistu kinnitamisest ja teeninduspiirkonna määramisest arvates kuuekümne kalendripäeva jooksul alustanud üldarstiabi osutamist või on rohkem kui kuuekümneks kalendripäevaks katkestanud üldarstiabi osutamise;”;

24) paragrahvi 37 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) perearst ei täida käesoleva seaduse § 8 lõike 61 alusel kehtestatud tööjuhendis ettenähtud nõudeid perearsti nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamisel;”;

26) paragrahvi 37 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) perearsti pikaajaline asendamine on kestnud kauem kui käesoleva seaduse § 81 lõikes 7 kehtestatud aeg;”;

27) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

„101) perearsti asendamine on perearsti töötamise ja asendamise kestust, sagedust, regulaarsust, episoodilisust ja pidevust koosmõjus arvestades kaotanud ajutise iseloomu ning üldarstiabi järjepidev osutamine kinnitatud nimistuga perearsti poolt ei ole tagatud;”;

28) paragrahvi 37 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „maavanem” sõnaga „Terviseamet”;

29) paragrahvi 37 lõikes 5 asendatakse läbivalt sõna „korraldus” sõnaga „otsus” vastavas käändes;

30) paragrahvis 38 asendatakse läbivalt sõna „maavanem” sõnaga „Terviseamet” vastavas käändes;

31) paragrahvi 40 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamiseks;”;

32) paragrahvi 41 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „asumiseks” tekstiosaga „, välja arvatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise loa taotlemise korral;”;

33) paragrahvi 42 lõike 11 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „eriala” tekstiosaga „, välja arvatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise loa korral”;

34) paragrahvi 47 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „maavanemale” sõnadega „Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutusele”;

35) paragrahvi 48 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „eriarstiabi” tekstiosaga „, perearsti nimistu alusel üldarstiabi”;

36) paragrahvi 501 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust üldarstiabi, kiirabi, eriarstiabi, iseseisva õendusabi ja iseseisva ämmaemandusabi osutamise õiguse saanud füüsilisest ja juriidilisest isikust ettevõtjate üle ning tagada ministeeriumidele, Eesti Haigekassale ja Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutusele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning tervisestatistika korraldamiseks vajalikud andmed.”;

37) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise korra;”;

38) paragrahvi 56 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutus avaldab eelmise kalendriaasta tervishoiu statistilised andmed iga aasta kolmandas kvartalis veebipõhiselt.”;

39) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse 2. ja 3. peatükis sätestatud ülesandeid täidab Terviseamet.”;

40) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Terviseamet korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist, sealhulgas tagab käesoleva seaduse § 81 lõigetes 2 ja 3 reguleerimata juhtudel või ettenägematu ja vältimatu vajaduse ilmnemisel perearsti ajutise asendaja leidmise.”;

41) seadust täiendatakse §-ga 571 järgmises sõnastuses:

§ 571. Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruanded

(1) Tervishoiuteenuse osutajatelt tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete kogumine ning koondandmete avaldamine on Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutuse ülesanne.

(2) Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutusel on õigus anda käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmine halduslepinguga üle kohaliku omavalitsuse üksusele.”;

42) paragrahv 58 tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 60 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „maavanem ja”;

44) paragrahvi 60 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahvi 62 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) otsustada perearstina tegutsemise õiguse äravõtmine;”;

46) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Perearst, kelle nimistu osas on maavanem enne 2013. aasta 1. jaanuari kooskõlastatult Eesti Haigekassaga lubanud kõrvalekaldeid kehtestatud nimistu piirsuurusest, peab viima oma nimistu vastavusse käesoleva seaduse § 8 lõigetes 41 ja 42 sätestatud nõuetega hiljemalt 2014. aasta 1. jaanuariks.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nimistusse kantud isikute arv ületab käesoleva seaduse § 8 lõike 41 punktis 1 sätestatud maksimaalse piirmäära, peab perearst hiljemalt 2015. aasta 1. jaanuariks tagama nimistusse kuuluvatele isikutele üldarstiabi osutamise selliselt, et koos perearstiga osutaks üldarstiabi vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja.”;

47) seadust täiendatakse §-ga 665 järgmises sõnastuses:

§ 665. Üldarstiabi ning tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandluse korraldamise ülesannete üleminek Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutusele

(1) Üldarstiabi korralduse üleminekul Terviseameti pädevusse annavad maavanemad Terviseametile üle üldarstiabi korraldamisega seotud asjaajamise ja dokumentatsiooni.

(2) Kõik üldarstiabi korraldusega seonduvad õigused ja kohustused, mis isikutel olid kuni 2012. aasta 31. detsembrini maavanema ees, on neil alates 2013. aasta 1. jaanuarist Terviseameti ees. Käesolevas seaduses sätestatud ajavahemikud ja tähtajad seoses üldarstiabi korralduse üleminekuga Terviseameti pädevusse ei katke.

(3) 2012. aasta 31. detsembril füüsilisest isikust ettevõtjana üldarstiabi osutavad perearstid ja üldarstiabi osutavad äriühingud peavad hiljemalt 2013. aasta 31. detsembriks taotlema Terviseametilt üldarstiabi osutamise tegevusloa. Tegevusloa taotlemine on riigilõivuvaba.

(4) Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete kogumise üleminekul Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutuse pädevusse annavad maavanemad asutusele üle tervisestatistika korraldamisega seotud aruandluse ja dokumentatsiooni.

(5) Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruanded kogub ning koondandmed avaldab alates 2013. aasta 1. jaanuarist Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutus.

(6) Kõik tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandlusega seonduvad õigused ja kohustused, mis tervishoiuteenuse osutajatel olid kuni 2012. aasta 31. detsembrini maavanema ees, on neil alates 2013. aasta 1. jaanuarist Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutuse ees. Käesolevas seaduses sätestatud ajavahemikud ja tähtajad seoses tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandluse üleminekuga ei katke.”

§ 2. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (RT I, 12.12.2011, 12) §-s 121 tehakse järgmised muudatused:

1) punktiga 1 muudetava tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamine;
2) kiirabi osutamine;
3) eriarstiabi osutamine;
4) iseseisvalt õendusabi osutamine;
5) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamine.”;

2) punktiga 3 muudetava tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 41 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „asumiseks” tekstiosaga „, välja arvatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise loa taotlemise korral;”;

3) punktiga 3 muudetava tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tegevusluba antakse, kui:
1) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel perearsti tegevuskohale kehtestatud nõuetele;
2) kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
3) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise ruumid, sisseseade, aparatuur ja töövahendid vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
4) iseseisvalt õendusabi osutamise ruumid, sisseseade, aparatuur, töövahendid ja ravimid vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
5) taotleja vastab tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele.”;

4) punktiga 6 muudetava tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 47 asendatakse sõna „maavanemale” sõnadega „Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutusele”;

5) punktiga 7 tervishoiuteenuste korraldamise seadust täiendavas §-s 471 asendatakse sõna „maavanemale” sõnadega „Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutusele”.

§ 3. Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmine

Surma põhjuse tuvastamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tervishoiuteenuse osutajale käesoleva seadusega pandud kohustuste täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet, kontrollides:
1) perearstide poolt isiku surma fakti ja surma põhjuse tuvastamise nõuetest kinnipidamist ning arstliku surmateatise väljaandmise tingimustest kinnipidamise ning surnu omaste, tema seadusliku esindaja, kohaliku omavalitsuse, Välisministeeriumi, uurimisasutuse või prokuratuuri teavitamise kohustuse täitmist;
2) tervishoiuteenuse osutajate poolt arstliku surmateatise väljaandmise tingimustest kinnipidamist ning surnu omaste, tema seadusliku esindaja, kohaliku omavalitsuse, Välisministeeriumi, uurimisasutuse või prokuratuuri teavitamise suhtes kehtivate erinõuete järgimist vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele.”;

2) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 13 jõustub üldises korras.

 (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 37 jõustub 2012. aasta 1. septembril.

 (4) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json