Teksti suurus:

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ning korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2014
Avaldamismärge:RT I, 29.06.2014, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
17.06.2014 otsus nr 455

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ning korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 05.06.2014

§ 1. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesolevat seadust, välja arvatud §-d 9 ja 10, § 11 lõiked 5 ja 6, §-d 12 ja 13, § 22 lõiked 5 ja 6, § 31 ning 6. peatüki 2. jagu, ei kohaldata majandustegevusele, mille sisuks on:
1) advokaadi kutsetegevus;
2) pankrotihalduri kutsetegevus;
3) patendivoliniku kutsetegevus;
4) vandetõlgi kutsetegevus;
5) audiitori kutsetegevus.”;

2) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) strateegilise kauba seaduse tähenduses strateegilise kauba kontrolli süsteemile.”;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesolevas seaduses ettenähtud riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.”;

4) paragrahvi 6 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Teenuste direktiivi kohaselt teavitamisele kuuluvat teenuse osutamise nõuet sisaldava õigusakti eelnõust teavitamise korra ja teabevahetust koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Euroopa Komisjoni tuleb ettevalmistatavast õigusaktist teavitada juhul, kui sellega kehtestatakse teenuse osutamisele alljärgnevaid nõudeid:
1) kvantitatiivsed või territoriaalsed piirangud, eelkõige rahvaarvust või teenuseosutajate vahelisest minimaalsest geograafilisest vahemaast tulenevate piirmäärade kujul;
2) teenuseosutaja kohustus valida teatud õiguslik vorm;
3) äriühingus osaluse omamisega seonduvad nõuded;
4) nõuded, millega juurdepääs teenuse osutamisele on teenuse olemuse tõttu reserveeritud teatud teenuseosutajatele, välja arvatud nõuded, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) hõlmatud sätteid või mis on sätestatud muus Euroopa Liidu õigusaktis;
5) keeld omada sama riigi territooriumil rohkem kui ühte asutamis- või tegevuskohta;
6) töötajate minimaalset arvu sätestavad nõuded;
7) kehtestatud miinimum- või maksimumhinnad, mida teenuseosutaja peab järgima;
8) teenuseosutaja kohustus osutada koos enda osutatud teenusega ka teisi teenuseid.”;

6) paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „teate või taotluse esitamisel” sõnadega „notari kaudu”;

7) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui ettevõtja esitab käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud teate muul viisil kui ühtse kontaktpunkti kaudu, tasub ta teates sisalduvate andmete registrisse kandmise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”;

8) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ettevõtjal on õigus pöörduda õigusalaste selgituste saamiseks notari poole, kes kokkuleppe korral nõustab ettevõtjat kokkulepitud tasu eest. Kokkuleppe puudumise korral on notar kohustatud selgitustaotluse esitama viie tööpäeva jooksul selgitustaotluse registreerimisest arvates Eesti teabevärava kaudu vastamiseks majandushaldusasutusele, kes vastab selgitustaotlusele hiljemalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul, edastades vastuse ettevõtjale otse.”;

9) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tegevusluba ei ole muu hulgas:
1) haldusakt, mis annab füüsilisele isikule õiguse kutsetegevuseks;
2) keskkonnaluba ja keskkonnakompleksluba.”;

10) paragrahvi 19 lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Majandushaldusasutus esitab taotluse esitajale hiljemalt taotluse esitamisele järgneval kolmandal tööpäeval esmase vastuse, mis sisaldab järgmist teavet:”;

11) paragrahvi 22 lõiget 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Tasumisele kuuluv riigilõivusumma ümardatakse sendi täpsusega.”;

12) paragrahvi 30 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Ettevõtja esitab koos majandusaasta aruandega kinnituse selle kohta, et ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad.

(7) Füüsilisest isikust ettevõtja esitab koos tuludeklaratsiooniga kinnituse selle kohta, et ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad.”;

13) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Ettevõtja, kes ei ole kohustatud esitama käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud kinnitust koos majandusaasta aruandega või tuludeklaratsiooniga, esitab igal aastal 30. juuniks ühtse kontaktpunkti kaudu kinnituse selle kohta, et ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad.”;

14) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Majandustegevusest täielikult loobunuks loetakse ka ettevõtja, kes ei ole täitnud käesoleva seaduse § 30 lõikes 8 sätestatud kohustust ning kelle kohustuse täitmise tähtpäevast on möödunud kuus kuud.”;

15) paragrahvi 35 lõikes 5 asendatakse sõna „osutamise” sõnaga „osutamisest”;

16) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Majandustegevuse või tegevusloa peatamise ulatus märgitakse peatamise otsuses.”;

17) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui majandustegevuse jätkamise teade esitatakse tegevusala kohta, millel jätkamise õigus isikul puudub, käsitatakse nimetatud teadet majandustegevusteatena.”;

18) paragrahvi 51 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu, tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu andmed ettevõtja ja ettevõtjaga seotud isiku kohta, kes teostab majandustegevust teatamiskohustusega või loakohustusega tegevusalal.”;

19) paragrahvi 51 muudetakse ja asendatakse lõige 5 lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui ettevõtja ei tegutse teatamis- või loakohustusega tegevusalal, kantakse koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 nimetatud andmetega registrisse ka käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud majandustegevuse üldandmed.

(6) Registripidaja tähistab registriandmed eraldi majandustegevuse registreerimise numbriga.”;

20) paragrahvi 60 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „teatise” sõnaga „teate”;

21) paragrahvi 60 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Majandushaldusasutus toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete registrisse kandmise, parandamise või kehtetuks tunnistamise aluseks oleva haldusakti andmist kajastava registriandmete väljatrüki ja viite haldusakti vaidlustatavusele ning vajaduse korral haldusakti põhjenduse ja resolutiivosa ettevõtjale kätte notari kaudu, kui ettevõtja on käesoleva seaduse alusel majandushaldusasutusele esitatud teate või taotluse esitamisel avaldanud sellekohast soovi. Notar teavitab ettevõtjat haldusakti andmisest ja haldusakti kättesaamise võimalusest hiljemalt haldusakti andmise päevale järgneval tööpäeval. Haldusakt väljastatakse ettevõtjale notaribüroos allkirja vastu. Notar vormistab kättetoimetamise kohta ettevõtja poolt allkirjastatava akti. Juhul, kui ettevõtjale ei õnnestu notari kaudu haldusakti isiklikult kätte toimetada, loetakse selline haldusakt ettevõtjale kättetoimetatuks viie ja välisriigis asuva ettevõtja puhul kolmekümne päeva möödudes haldusakti andmisest arvates.”;

22) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Registris taasesitatavat haldusakti ei allkirjastata digitaalselt.”;

23) paragrahvi 62 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Registriandmete parandamine on ebaõigete registriandmete õigeks muutmine registripidaja, majandushaldusasutuse või maakohtu poolt.”;

24) paragrahvi 62 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või registripidaja”;

25) paragrahvi 65 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Riiklikku järelevalvet teostav majandushaldusasutus on korrakaitseorgan korrakaitseseaduse tähenduses.”;

26) paragrahvi 68 lõige 2 jäetakse välja;

27) paragrahvi 69 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Teenuste direktiivi artikli 28 lõike 2 kohase koostööpunkti (edaspidi koostööpunkt) ja käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud määruse artikli 6 lõike 1 kohase siseturu infosüsteemi riikliku koordinaatori ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.”;

28) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Lepinguriikide koostöö toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11).”;

29) paragrahvi 76 lõigetes 3 ja 4 asendatakse arv „30” arvuga „120”;

30) seaduse 8 peatüki 2. jagu täiendatakse §-dega 771 ja 772 järgmises sõnastuses:

§ 771. Muu seaduse alusel esitatud teated ja antud load

(1) Kui ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldu käesoleva seaduse § 76 lõige 2, on enne käesoleva seaduse jõustumist esitanud majandushaldusasutusele käesoleva seaduse 8. peatüki 2. jaos nimetatud seaduse alusel nõutava teate mingil tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta, loetakse teatamiskohustus käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks.

(2) Kui ettevõtjale, kelle suhtes ei kohaldu käesoleva seaduse § 76 lõige 2, on enne käesoleva seaduse jõustumist antud käesoleva seaduse 8. peatüki 2. jaos nimetatud seaduse alusel mis tahes nimetusega luba majandustegevuse alustamiseks ning see tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused, loetakse loakohustus käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatamiskohustuse või lõikes 2 nimetatud loakohustuse täitmiseks peab esitama täiendavaid andmeid, tuleb ettevõtjal need andmed esitada 120 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kui andmeid tähtaja jooksul ei esitata, ei ole teatamis- ega loakohustus täidetud.

§ 772. Seadusest ja kohtulahendist tuleneva keelu andmete kandmine registrisse elektrooniliselt

Maakohtule § 57 punktist 5 tuleneva pädevuse teostamiseks piisab, kui andmed tehakse arvutivõrgu kaudu kättesaadavaks samas korras, mis kehtib elektrooniliselt peetava äriregistri andmete kasutamise kohta.”;

31) paragrahvi 78 punktiga 11 muudetava alkoholiseaduse § 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Alkoholi müügiga tegelemiseks peab majandustegevusteate esitama järgmistel tegevusaladel:
1) jaekaubandus;
2) hulgikaubandus;
3) toitlustamine.

(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) tegevuskoht või tegevuskohad (tegevuskoha määrang, nimi, e-kaubanduse korral veebilehe aadress);
2) käideldava alkoholi määratlus vastavalt käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 4–7 sätestatule, kusjuures vastavasisuline teave märgitakse iga tegevuskoha osas;
3) kui hulgikaubanduse tegevusalal tegutsev ettevõtja soovib tegeleda alkoholi impordi või ekspordiga, siis sellekohane teave;
4) kui jaekaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja soovib tegeleda alkohoolse joogi impordi või ekspordiga, siis sellekohane teave.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.

(4) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata Eesti teabevärava kaudu, siis esitatakse see ettevõtja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele, kes kannab teates sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse.”;

32) paragrahvi 78 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

13) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 29. Territoriaalsed piirangud alkoholi hulgimüügil

Alkoholi hulgimüük on lubatud vaid majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha kaudu, välja arvatud alkoholi ekspordil või juhul, kui alkoholi realiseeritakse selle edasisele käitlejale viimase tegevuskohas.”;”;

33) paragrahvi 78 punkt 21 jäetakse välja;

34) paragrahvi 78 täiendatakse punktiga 23 järgmises sõnastuses:

23) paragrahvi 76 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse § 23 lõiget 4 kohaldatakse 2016. aasta 30. juunini.

(7) Käesoleva seaduse § 23 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.

(8) Majutusettevõtja, kelle majutusettevõtte registreeringus majandustegevuse registris sisaldub majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumisel märge alkohoolse joogi jaemüügi kohta majutusettevõtte majutus- või vastuvõturuumis, peab vastava majandustegevuse jätkamisel esitama käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusalal majandustegevusteate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 76 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.”.”;

35) paragrahv 79 tunnistatakse kehtetuks;

36) seadust täiendatakse §-ga 791 järgmises sõnastuses:

§ 791. Autoveoseaduse muutmine

Autoveoseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 1071/2009 ja (EÜ) nr 1072/2009 ning käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

2) paragrahvi 32 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud ühenduse tegevusloa andja kannab vedaja ja tema veokorraldaja andmed, mille miinimumnõuded on sätestatud komisjoni otsuse 2009/992/EL riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse kantavate andmete miinimumnõuete kohta (ELT L 339, 22.12.2009, lk 36–39) lisas, välja arvatud raskete rikkumiste andmed ja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistatud veokorraldaja andmed, majandustegevuse registrisse.”;”;

37) paragrahvi 82 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitise omanik peab tagama ehitamise üle omanikujärelevalve tegemise.”;

3) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Omanikujärelevalvet võib teha isik, kes vastab käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõuetele ja kes ei ole sama ehitist projekteerinud või seda ehitav isik.”;

4) paragrahvi 30 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitise omanik võib omanikujärelevalvet teha ilma käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud nõuetele vastamata, kui ehitatakse:”;

5) paragrahvid 41 ja 42 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 41. Ettevõtja tegutsemine ehitusalal

(1) Ettevõtjal on lubatud tegutseda ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, energiaauditite, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemise ning energiamärgiste väljastamise tegevusalal, kui tal on vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või kui füüsilisest isikust ettevõtja on ise vastutav spetsialist.

(2) Ettevõtja võib teha töid üksnes vastutava spetsialisti pädevuse ulatuses.

(3) Kui ettevõtja tegutseb ehitamise tegevusalal, mis ei hõlma teiste töö juhtimist ja korraldamist, võib ta tegutseda ilma vastutava spetsialistita, kuid tööd tegeval töötajal peab olema asjaomane kutse. Ettevõtja võib tegutseda tema töötajale antud kutse ulatuses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusalade alaliikide loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

§ 42. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevusteate peab majandustegevuse registrisse esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) ehitamine, välja arvatud käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud ettevõtjad;
2) projekteerimine;
3) omanikujärelevalve tegemine;
4) ehitusuuringute tegemine;
5) ehitusprojektide ekspertiiside tegemine;
6) ehitiste ekspertiiside tegemine.

(2) Majandustegevusteates märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele käesoleva seaduse § 41 lõike 4 alusel sätestatud tegevusala alaliik ning ettevõtjaga õigussuhtes oleva vastutava spetsialisti kohta majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud andmed.

(3) Majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas vastutava spetsialisti kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.

(4) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata Eesti teabevärava kaudu, siis esitatakse see koos vastutava spetsialisti kinnitusega Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab teates ja vastutava spetsialisti kinnituses sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse.

(5) Kui vastutav spetsialist ei esita kinnitust Eesti teabevärava kaudu, siis esitab ta selle Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab kinnituse majandustegevuse registrisse.

(6) Vastutava spetsialisti ja ettevõtja vahelise õigussuhte katkemise korral on vastutaval spetsialistil õigus kinnitusest loobuda.

(7) Kui vastutav spetsialist ei esita kinnitusest loobumist Eesti teabevärava kaudu, siis esitab ta selle Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab kinnitusest loobumise majandustegevuse registrisse.

(8) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.”;

6) paragrahvid 43 ja 44 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Vastutav spetsialist

(1) Vastutav spetsialist on isik, kes:
1) on pädev kas ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, energiaauditite, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või energiamärgiste väljastamise tegevusalal tegutsema ja loetletud tegevusi kontrollima ning
2) teostab, kontrollib või juhib käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tegevusala töid, esitab ettevõtja nimel tehnilisi seisukohti, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd, vastutab selle töö eest ning tagab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise.

(2) Vastutaval spetsialistil peab olema ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, energiaauditite, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või energiamärgiste väljastamise tegevusalal iseseisvaks tegutsemiseks töökogemus, oskused ja teadmised, mida tõendavad talle antud kutse kutseseaduse tähenduses ja kutsetunnistus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kutse omamise nõue jaguneb tegevusalade kaupa järgmiselt:
1) ehitamise ja energiamärgise väljastamise tegevusalal tegutsemiseks peab vastutaval spetsialistil olema kutse vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku viiendal kutsetasemel ja vastav kutsetunnistus;
2) omanikujärelevalve, ehitusuuringute ja energiaauditite tegemise tegevusalal tegutsemiseks peab vastutaval spetsialistil olema kutse vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku kuuendal kutsetasemel ja vastav kutsetunnistus;
3) projekteerimise ning ehitusprojektide ekspertiiside tegemise tegevusalal tegutsemiseks peab vastutaval spetsialistil olema kutse vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku seitsmendal kutsetasemel ja vastav kutsetunnistus;
4) ehitiste ekspertiiside tegemise tegevusalal tegutsemiseks peab vastutaval spetsialistil olema kutse Eesti kvalifikatsiooniraamistiku kaheksandal kutsetasemel ja vastav kutsetunnistus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kutsenimetuste ja kutsetasemete nõude täpse jagunemise tegevusalade alaliikide kaupa kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega, lähtudes kutsestandardis esitatud pädevusnõuetest.”;

8) paragrahv 54 tunnistatakse kehtetuks;

9) seadust täiendatakse §-dega 723 ja 724 järgmises sõnastuses:

§ 723. Vastutava spetsialisti pädevuse tõendamise erisused

Vastutav spetsialist võib oma pädevust tõendada erialase kõrghariduse ja erialase kolmeaastase töökogemusega, mida arvestatakse alates erialast kõrgharidust tõendava dokumendi väljastamise kuupäevast alljärgnevalt:
1) ehitamise tegevusalal kuni 30. juunini 2018. aastal;
2) projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemise tegevusalal kuni 30. juunini 2016. aastal.

§ 724. Vastutava spetsialisti pädevuse kutsega tõendamise erisused

(1) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV kutse üldehituse erialal, loetakse, et tal on sellele vastav ehitusinseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

(2) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV kutse hüdrotehnilise ehitamise erialal, loetakse, et tal on sellele vastav hüdrotehnikainseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hüdrotehnika alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

(3) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV kutse veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

(4) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV kutse kütte- ja ventilatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala kütte, ventilatsiooni ja jahutuse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

(5) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V kutse üldehituse erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

(6) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V kutse hüdrotehnilise ehitamise erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud hüdrotehnikainseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hüdrotehnika alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

(7) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V kutse veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

(8) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V kutse kütte- ja ventilatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala kütte, ventilatsiooni ja jahutuse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

(9) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil ehitusjuhi III taseme kutse, loetakse, et tal on ehitusinseneri 6. taseme või veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 6. taseme või kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 6. taseme kutse omanikujärelevalve ametialal ehitusjuhi III taseme kutsestandardis ja kutsetunnistusel näidatud pädevuse ulatuses, kehtivusega kuni kutsetunnistusel märgitud tähtaja lõpuni.

(10) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV kutse üldehituse, hüdrotehnilise või veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamise erialal ning ta on registreeritud majandustegevuse registris sellel erialal vastutavaks spetsialistiks projekteerimise tegevusalal, loetakse, et isik on pädev tegutsema üldehituse, hüdrotehnilise või veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamise eriala vastutava spetsialistina kuni 30. juunini 2019 aastal projekteerimise ametialal ehitusinseneri IV kutse pädevuse ulatuses.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 1011 järgmises sõnastuses:

§ 1011. Üleminekusäte

Käesoleva seaduse § 42 lõiget 8 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.”;”;

38) paragrahvi 83 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Elektriohutusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 18 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Elektripaigaldise projekti ekspertiisi teeb samasuguse elektripaigaldise projekti koostamiseks pädev ja projekti koostajast sõltumatu isik.”;

3) paragrahvi 18 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud mõõtmisi võib teha akrediteeritud või mõõteseaduse kohaselt erialaselt pädevaks hinnatud labor.”;

5) paragrahvi 24 lõiked 1, 11 ja 3 ning § 31 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
ETTEVÕTJA TEATAMISKOHUSTUS JA VASTUTUSKINDLUSTUS
”;

7) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Majandustegevusteade

Ettevõtja, kes soovib tegutseda elektritöö ettevõtjana, tehnilise kontrolli teostajana, mõõte- ja teimilaborina või personali sertifitseerimise asutusena (edaspidi ettevõtja), esitab majandustegevusteate.”;

8) paragrahvid 33 kuni 35 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks.”;

39) paragrahvi 84 punkt 1 loetakse punktiks 11 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 1 järgmises sõnastuses:

1) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 2–7” tekstiosaga „lõikes 1”;”;

40) paragrahvi 84 punktiga 3 muudetava elektrituruseaduse § 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet 60 päeva jooksul, välja arvatud tegevusloa taotlus võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu, mis lahendatakse kümne kuu jooksul.”;

41) paragrahvi 84 punktiga 5 muudetava elektrituruseaduse § 26 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „§-s 15” tekstiosaga „§-s 15 ja § 18 lõigetes 1–7”;

42) paragrahvi 84 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

51) paragrahvi 261 lõigetes 2, 31 ja 5 asendatakse tekstiosa „punktis 4” tekstiosaga „punktis 3”;”;

43) paragrahvi 84 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

10) paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 33. Tegevusloa muutmise või uue kõrvaltingimuse kehtestamise erisused

(1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele võib Konkurentsiamet pärast tegevusloa väljaandmist omal algatusel tegevusluba muuta või uue kõrvaltingimuse kehtestada, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks või käesolevast seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks, järgides majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, käesolevat seadust ning võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.

(2) Tegevusloa muutmisest või uue kõrvaltingimuse kehtestamisest teatab Konkurentsiamet tegevusloa omajale kirjalikult vähemalt 90 päeva ette.

(3) Konkurentsiamet ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõiget 2 ega majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korda, kui tegevusloa muutmisega või uue kõrvaltingimuse kehtestamisega viivitamine võib seada ohtu varustuskindluse.”;”;

44) paragrahvi 84 punkt 11 jäetakse välja;

45) paragrahvi 84 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

12) paragrahvid 34–37 tunnistatakse kehtetuks;”;

46) paragrahvi 84 punktid 13 ja 14 jäetakse välja;

47) paragrahvi 84 täiendatakse punktidega 15–19 järgmises sõnastuses:

15) paragrahvi 61 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „punktis 4” tekstiosaga „punktis 3”;

16) paragrahvi 941 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktis 4” tekstiosaga „punktis 3”;

17) paragrahvi 95 lõiked 1–3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 100 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tegevusloas sätestatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa alusel tegutsev isik ei täida jätkamise ettekirjutust;”;

19) paragrahvi 107 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtima jäänud turuluba ja riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2 ja 6 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana. Põhivõrgu kaudu edastamisteenuse osutamiseks antud turuluba ning sellega seoses riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana.”.”;

48) paragrahvi 85 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Igal isikul on majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut arvestades õigus alustada sideteenuse osutamist vastavalt käesoleva seaduse paragrahvis 4 sätestatule.”;

3) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 4. Teatamiskohustus

(1) Sideteenuste osutamiseks peab esitama majandustegevusteate.

(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule osutatava sideteenuse kirjeldus ja tegevuse geograafiline piirkond.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.”;

5) paragrahvid 5 ja 153 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 188 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv „153” arvuga „154”;

7) seadust täiendatakse §-ga 1961 järgmises sõnastuses:

§ 1961. Elektroonilisele teatamiskohustusele üleminek

Käesoleva seaduse § 4 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.”.”;

49) paragrahvi 86 punktis 2 muudetava erakooliseaduse § 5 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) õppetöö läbiviimine käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–13 nimetatud erakoolis;”;

50) paragrahvi 86 punktis 2 muudetavat erakooliseaduse § 5 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õigus on ettevõtjal, kellele vastavalt käesoleva seaduse §-le 51 on antud tegevusluba.

(6) Põhikooli ja gümnaasiumi tegevusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline tegevusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise tegevusloa kehtimise ajal viiakse läbi riiklik järelevalve erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või ettekirjutused on tähtajaks täidetud, ei pea uue tegevusloa taotlusele lisama käesoleva seaduse § 54 lõikes 2 nimetatud andmeid ja dokumente ning uus tegevusluba antakse tähtajatult, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul.

(7) Kui tähtajalise tegevusloa alusel tegutsev ja uut tegevusluba taotlev erakool on esitanud andmed ja dokumendid, mis tõendavad, et riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutused on täidetud, kuid ettekirjutuste tegeliku täitmise kontrollimiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul vaja läbi viia uus riiklik järelevalve, antakse tähtajaline tegevusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat.”;

51) paragrahvi 86 punktis 3 muudetava erakooliseaduse § 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) erakooli põhikiri;
2) õppekava, mille alusel õpetamiseks tegevusluba taotletakse ning mis vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
3) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õigusaktides kehtestatud nõuetele vastav asjaomasesse õppekavarühma kuuluv õppekava;
4) erakooli arengukava, välja arvatud tegevusloa taotlemisel huvikoolile ja täiskasvanute koolitusasutusele;
5) kinnitus, et erakooli juht ja erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetele;
6) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate direktori, õppealajuhataja ja õpetajate ning kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õppe-kasvatusala töötajate olemasolu kohta;
7) andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara olemasolu kohta või kasutuse kohta liisingu- või rendilepingu alusel ning nende vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele;
8) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ning andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses;
9) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel andmed käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 või 3 sätestatud kapitalinõuete täitmise kohta;
10) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta;
11) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused.

(3) Tegevusloa õppekava rakendamiseks, mille alusel viiakse läbi laevapere liikmete taseme- ja täiendusõpet, võib anda isikule, kellel on meresõiduohutuse seaduse § 7 punktis 11 nimetatud tegevusluba.

(4) Tegevusloa taotlemisel Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava, Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava või rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud kooli õppekava alusel õppe läbiviimiseks esitatakse tegevusloa taotluses käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4 ja 6 nimetatud andmed ja dokumendid. Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni luba õppekava rakendada. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab, et erakool on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded selle õppekava alusel õpetamiseks.

(5) Tegevusloa taotlus esitatakse hiljemalt viis kuud enne õppekava rakendamise algust, kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust.

(6) Haridus- ja Teadusministeerium lahendab tegevusloa taotluse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumisega kahe kuu jooksul ning kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel nelja kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

(7) Haridus- ja Teadusministeerium teatab tegevusloa andmisest ka valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb.”;

52) paragrahvi 86 punktis 3 muudetav erakooliseaduse § 55 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) erakooli direktor vastab Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §-s 511 sätestatud nõuetele;”;

53) paragrahvi 86 punkt 5 jäetakse välja;

54) paragrahvi 88 punktides 2 ja 4 asendatakse sõna „politseile” sõnadega „Politsei- ja Piirivalveametile”;

55) paragrahvi 88 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6) paragrahvid 49–51 ja § 70 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;”;

56) paragrahvi 89 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

11) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vastutava spetsialisti pädevus peab olema tõendatud käesoleva seaduse § 17 kohaselt või peab vastutav spetsialist omama kutsetunnistust kutseseaduse tähenduses, mis võimaldab tal juhendada teiste tööd ja vastutada selle eest.”;”;

57) paragrahvi 89 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2) paragrahvid 18 kuni 23 tunnistatakse kehtetuks;”;

58) paragrahvi 89 punktid 3–9 jäetakse välja;

59) seadust täiendatakse §-ga 891 järgmises sõnastuses:

§ 891. Kalapüügiseaduse muutmine

Kalapüügiseaduse § 171 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kala esmakokkuostuga tohib tegeleda äriregistris registreeritud ettevõtja, kellele on antud toidu või sööda käitlemise tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käitlemise kohta.”;”;

60) paragrahvi 91 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

11) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve.”;”;

61) paragrahvi 91 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. peatükk
TEGEVUSKOHT KAUBA VÕI TEENUSE MÜÜGIL
”;”;

62) paragrahvi 91 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3) paragrahvid 12, 13 ja 16 tunnistatakse kehtetuks;”;

63) paragrahvi 91 punkt 7 jäetakse välja;

64) paragrahvi 91 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8) paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks;”;

65) paragrahvi 92 punkt 6 jäetakse välja;

66) paragrahvi 93 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Küttegaasi ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõiked 1 ja 11 ning § 15 lõiked 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 18 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Nõuded tehnilise kontrolli teostajale”;

3) paragrahvi 18 lõiked 1 ja 11 ning lõike 2 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 21 lõige 1 ja lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) seaduse 8. peatüki pealkiri ning §-d 22 ja 23 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
TEATAMISKOHUSTUS JA VASTUTUSKINDLUSTUS

§ 22. Teatamiskohustus

Ettevõtja esitab majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) gaasitööd;
2) gaasipaigaldise ehitamine;
3) tehnilise kontrolli teostamine;
4) isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine.

§ 23. Dokumentatsiooni üleandmise kohustus

Tegevuse lõpetamise korral peab isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja kogu oma isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise alase dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Ametile ühe kuu jooksul tegevuse lõpetamise päevast arvates.”;

6) paragrahvid 24 ja 25 ning § 29 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.”;

67) seadust täiendatakse §-ga 931 järgmises sõnastuses:

§ 931. Lennundusseaduse muutmine

Paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.”.”;

68) paragrahvi 94 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lifti ja köistee ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 16 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tõsteseadmetööde tegemine on lubatud käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud tõsteseadmetöid juhtiva isiku olemasolu korral ning tema pädevuse ulatuses.”;

3) paragrahvi 16 lõige 61 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 19 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 19. Nõuded tehnilise kontrolli teostajale”;

5) paragrahvi 19 lõiked 1 ja 11 ning lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 21 lõige 1 ja lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) seaduse 8. peatüki pealkiri ning §-d 22 ja 23 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
TEATAMISKOHUSTUS JA VASTUTUSKINDLUSTUS

§ 22. Teatamiskohustus

Ettevõtja esitab majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) tõsteseadmetööde tegemine;
2) tehnilise kontrolli teostamine;
3) isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine.

§ 23. Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja dokumentatsiooni üleandmise kohustus

Tegevuse lõpetamise korral peab isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja kogu oma isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise alase dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Ametile ühe kuu jooksul tegevuse lõpetamise päevast arvates.”;

8) paragrahvid 24 ja 25 tunnistatakse kehtetuks.”.”;

69) paragrahvi 95 punktiga 2 muudetava liiklusseaduse § 113 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise tuvastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–7 nimetatud dokumentide alusel Maanteeamet eelhaldusaktiga.”;

70) paragrahvi 95 punktiga 2 muudetava liiklusseaduse § 113 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tegevusloa andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi.”;

71) paragrahvi 95 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

21) paragrahv 114 tunnistatakse kehtetuks;”;

72) seadust täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses:

§ 951. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 57 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Ettevõtjal peab olema tegevusluba mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks (edaspidi farmi tegevusluba).”;

2) seadust täiendatakse §-dega 571 ja 572 järgmises sõnastuses:

§ 571. Farmi tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse farmi tegevusluba, kui on tagatud järgmiste nõuete täitmine:
1) farmi ehituskonstruktsioonid ning pidamise korraldus välistavad mingi või kähriku loodusesse sattumise omal jõul või kõrvalise abiga;
2) farmis on tagatud pidev ööpäevane valve, mis võimaldab pidada arvestust farmi territooriumil viibiva personali ja farmi külastajate üle ning avastada kohe eelnimetatud isikute hulka mittekuuluvate isikute viibimine farmis;
3) farm asub Mandri-Eestis.

§ 572. Mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele esitatavad nõuded ja farmi tegevusloa andmise kord

(1) Farm käesoleva paragrahvi tähenduses on ehitis või ehitiste kogum koos territooriumiga, kus peetakse tehistingimustes minke või kährikuid.

(2) Keskkonnaamet annab farmi tegevusloa 40 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse saamise kuupäevast. Kui Keskkonnaamet ei lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, ei loeta farmi tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.

(3) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 sätestatule esitab farmi tegevusloa taotleja Keskkonnaametile järgmised andmed:
1) põhikarja loomade arv, sugu, vanus ja päritolu;
2) loomade soetamise või uuendamise plaan, milles esitatakse andmed põhikarja moodustamiseks või uuendamiseks toodavate loomade arvu, soo ja päritolu kohta;
3) õnnetusjuhtumi, nt loomade põgenemise korral rakendatav tegevusplaan.

(4) Keskkonnaamet määrab farmi tegevusloas põhikarja maksimaalse suuruse ja põhikarja uuendamiseks toodavate loomade maksimaalse arvu.

(5) Farmi tegevusluba antakse viieks aastaks.

(6) Mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele esitatavad täpsustatud nõuded ja farmi tegevusloa sisu täpsustatud nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega.”;

3) paragrahv 591 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 591. Kaaviari käitlemine

(1) Kaaviari käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on kaaviari (taas)pakendamine või töötlemine ekspordi, reekspordi või ühendusesisese kaubavahetuse eesmärgil.

(2) Kaaviari käitleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) isik on tunnustatud toidukäitlemise ettevõtjana;
2) isik säilitab piisavad dokumendid imporditud, eksporditud, reeksporditud, kohapeal töödeldud, säilitatud või turustatud kaaviari kohta ning esitab vastavalt kehtestatud vormile sellekohase iga-aastase aruande, mis sisaldab imporditud, eksporditud, reeksporditud, kohapeal töödeldud, säilitatud või turustatud kaaviari kogust, päritolu ja märgistust;
3) isik märgistab pakendatud, sealhulgas taaspakendatud ja töödeldud kaaviari pakendid kehtestatud korras;
4) juriidiline isik on määranud isiku, kes ettevõttes vastutab kaaviari töötlemise, pakendamise ja turustamise eest;
5) isik ei ole viimase kolme aasta jooksul rikkunud ohustatud liikidega kauplemise nõudeid.

(3) Kaaviari käitlemiseks peab isik esitama majandustegevusteate.

(4) Kaaviari pakendite märgistamise korra ja kaaviari käitleja esitatava aruande vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega.”;

4) paragrahv 742 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 742. Kaaviari käitlemise nõuete rikkumine”;

5) paragrahvi 742 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 121 järgmises sõnastuses:

„(121) Enne 2014. aasta 1. juulit välja antud mingi ja kähriku tehistingimustes pidamise load kehtivad kuni 2019. aasta 30. juunini.”.”;

73) paragrahvi 96 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Loomakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 29. Loomaaiapidaja loakohustus

Loomaaia pidamiseks peab olema tegevusluba.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 291 ja 292 järgmises sõnastuses:

§ 291. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Keskkonnaamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) loomaaia nime olemasolu korral loomaaia nimi;
2) taotleja senise tegevuse ja loomaaiaga seonduva kavandatava tegevuse kirjeldus;
3) loomaaia tegevuseks vajaliku maa-ala kuulumist taotlejale või selle kasutusõigust tõendavad dokumendid;
4) loomaaia loomaliikide loetelu, milles on märgitud ka loomaliigi ladinakeelne nimetus ja loomaaeda kavandatav isendite hulk;
5) loomaaia juhtkonna ametikohtade loetelu koos ametijuhenditega ja loa taotlemise ajal täitmata ametikohtade loetelu;
6) ülevaade loomaaia ehitistest või loomaaia ehitusprojekt koos ehitiste valmidusastme kirjeldusega;
7) järgmise majandusaasta vältel ehituseks ja loomaaia pidamiseks vajalike vahendite kalkulatsioon koos rahaliste vahendite kavandatava allika kirjeldusega.

§ 292. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse isikule, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) loomaaia projekt vastab loomaaia planeeringule esitatavatele nõuetele;
2) isikul on loomaaias töötamiseks sobiva erialase ettevalmistusega töötajad ning piisavad rahalised vahendid loomaaia ehitamiseks ja käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmiseks.”;

3) paragrahvid 30 ja 31 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL I lisas nimetatud katseloom peab olema kasvatatud katseloomade kasvatamiseks tegevusloa saanud ettevõtja ettevõttes.

(2) Loomkatses võib kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud katselooma, kes ei ole kasvatatud katseloomade kasvatamiseks tegevusloa saanud ettevõtja ettevõttes, kui on teaduslikult põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa nimetatud ettevõttes kasvatatud looma kasutamisest.”;

5) paragrahvid 39 ja 40 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 39. Loakohustus katseloomadega varustamisel ja kasvatamisel ning katseloomade kasutamisel

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba tegutsemiseks ettevõttes, kus tegeletakse:
1) katseloomadega varustamisega;
2) katseloomade kasvatamisega;
3) katseloomade kasutamisega.

(2) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas. Tegevusluba kehtib kuni viis aastat.

(3) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõttele esitatavad nõuded kehtestab põllumajandusminister määrusega.

(4) Teaduslikult põhjendatud eesmärgil võib loomkatse läbi viia loomakasvatushoones, -rajatises, looma pidamiseks piiritletud alal või loomaaias, millele ei ole antud tegevusluba katseloomade kasutamiseks.

§ 40. Katseloomade kasvatamiseks, katseloomadega varustamiseks ja katseloomade kasutamiseks tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab tegevusloa andmisega või andmisest keeldumisega Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
2) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
3) andmed kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;
4) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid veovahendite, seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
5) kahjuritõrjeplaan koos andmetega kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
6) andmed kütte- ja ventilatsioonisüsteemide kohta;
7) hädaolukorras tegutsemise plaan, mis sisaldab tegutsemise juhiseid katseloomade tervise ja heaolu tagamiseks;
8) andmed jäätmekäitluse korraldamise kohta.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed kantakse loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud põllumajandusloomade registrisse.

(4) Katseloomade kasvatamiseks, katseloomadega varustamiseks ja katseloomade kasutamiseks tegevusluba taotlev ettevõtja on kohustatud enne taotluse esitamist tasuma taotluse lahendamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”;

6) seadust täiendatakse §-dega 401 ja 402 järgmises sõnastuses:

§ 401. Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise või katseloomade kasutamise ettevõte vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

§ 402. Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) isik, kes vastutab ettevõtte tegevuse nõuetekohasuse eest;
2) isik, kes vastutab katseloomade heaolu ja hooldamise eest;
3) veterinaararst või asjakohase kvalifikatsiooniga isik, kelle ülesanne on anda nõu katseloomade hoolduse ja ravi küsimustes;
4) tegevusloa tähtaeg.”;

7) paragrahvid 41–413 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Loa saamiseks esitab loomkatseprojekti eest vastutav isik või isik, kes on saanud tegevusloa tegutsemiseks katseloomade kasutamise ettevõttes, loaandjale vormikohase kirjaliku taotluse (edaspidi loataotlus) koos selles märgitud andmeid tõendavate dokumentidega.”.”;

74) paragrahvi 97 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

41) paragrahvi 11 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Põllumajandusloomade registrisse kantakse loomapidaja esitatud andmed registreerimisele kuuluvate põllumajandusloomade ning selliste loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud alade kohta, kus tegeletakse käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud loomade pidamisega.”;

75) paragrahvi 97 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5) paragrahvi 11 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet keeldub põllumajandusloomade registrisse põllumajanduslooma kohta kande tegemisest, kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist liiki põllumajanduslooma pidamise õigus loomakaitseseaduse § 65 kohaselt ära võetud.”;”;

76) paragrahvi 97 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8) paragrahvi 111 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;”;

77) paragrahvi 97 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

11) paragrahvi 181 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;”;

78) paragrahvi 97 punktiga 12 muudetava loomatauditõrje seaduse § 191 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõte, kus tegutsetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõikes 1 nimetatud tegevusvaldkonnas.”;

79) paragrahvi 97 punktiga 12 muudetava loomatauditõrje seaduse § 192 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõtte kohta esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) veovahendi andmed;
2) asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
3) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
4) andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;
5) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos kasutatavate seadmete tehnilise kirjeldusega;
6) andmed projekteeritud ning planeeritava või tegeliku tootmis- või töötlemisvõimsuse kohta;
7) andmed ettevõtte ladude mahutavuse ja eeldatava toodangumahu kohta;
8) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamise ja desinfitseerimise meetmete ning kasutatavate ainete kohta;
9) kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
10) tekkinud heitvee töötlemise kirjeldus;
11) toorme ja saaduste veo vahendite puhastamise kirjeldus.”;

80) paragrahvi 97 punktiga 12 muudetava loomatauditõrje seaduse § 192 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 nimetatud andmed kantakse põllumajandusloomade registrisse.”;

81) paragrahvi 97 punktiga 12 muudetava loomatauditõrje seaduse § 194 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 194. Tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused

(1) Majandushaldusasutus võib tegevusloa osaliselt või täielikult peatada või kehtetuks tunnistada, kui on rikutud käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusaktide või Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid, mis ei ole tegevusloa kontrolliesemeks.

(2) Käesoleva seaduse § 191 lõike 2 punktis 5 ja lõikes 4 nimetatud ettevõtte tegevusluba peatatakse osaliselt või täielikult, tunnistatakse kehtetuks või selle kehtivus taastatakse EÜ nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72) lisa C punktis 6 sätestatud alustel ja korras.”;

82) paragrahvi 97 punktiga 12 muudetava loomatauditõrje seaduse § 196 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile peab esitama majandustegevusteate loomapidamisel loomakasvatushoonetes ja -rajatistes ning loomade pidamiseks piiritletud aladel (edaspidi ettevõte), kus tegeletakse:”;

83) paragrahvi 97 punktiga 12 muudetavat loomatauditõrje seaduse § 196 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Isik, kes tegeleb loomakasvatushoonetes ja -rajatistes ning loomade pidamiseks piiritletud alal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusega muul eesmärgil kui majandustegevus, peab esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed. Käesolevas lõikes sätestatud andmete esitamise kohustus ei ole teatamiskohustus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.

(4) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile peab esitama majandustegevusteate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtte kohta, kus tegutsetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud tegevusvaldkonnas.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud andmed kantakse põllumajandusloomade registrisse. Andmete registrisse kandmise eest ei pea tasuma riigilõivu.”;

84) paragrahvi 98 punktiga 10 muudetavat lõhkematerjaliseaduse § 531 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui tegevusloa taotlust tähtaja jooksul läbi ei vaadata, ei loeta tegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.”;

85) paragrahvi 98 punkt 11 jäetakse välja;

86) paragrahvi 99 punktis 3 muudetava maagaasiseaduse § 27 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) veeldatud gaasi terminali haldamine;
6) gaasi hoiustamise teenuse osutamine.”;

87) paragrahvi 99 punktiga 3 muudetava maagaasiseaduse § 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Loakohustust ei ole isikul, kes müüb gaasi ainult oma liikmetele, rentnikele või üürnikele, kui selline müük ei ole tema põhitegevus ning toimub ühe kinnistu või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires.”;

88) paragrahvi 99 punktiga 3 muudetava maagaasiseaduse § 28 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tegevuspiirkonnas asuvate võrkude asendiplaan ja kirjeldus, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevusaladel.”;

89) paragrahvi 99 punktiga 3 muudetava maagaasiseaduse § 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
1) tal on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal nõuetekohaseks tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal;
2) tal on majanduslikud ning organisatsioonilised eeldused ja tingimused tegevuseks, milleks ta tegevusluba taotleb;
3) jaotusvõrguettevõtjaks oleva ettevõtja aktsia- või osakapital on vähemalt 31 950 eurot;
4) gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja aktsia- või osakapital on vähemalt 128 000 eurot;
5) veeldatud gaasi terminali opereerimisteenust osutava ettevõtja aktsia- või osakapital on vähemalt 128 000 eurot;
6) gaasi hoiustamise teenust osutava ettevõtja aktsia- või osakapital on vähemalt 128 000 eurot.”;

90) paragrahvi 99 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6) paragrahvid 33–36 ja § 39 lõiked 3, 4, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;”;

91) paragrahvi 99 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

61) paragrahvi 39 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja rakendatava sunniraha ülemmäär”;”;

92) paragrahvi 99 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

10) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Enne 2012. aasta 8. juulit antud gaasi ülekande teenuse osutamise tegevusluba kehtib kuni käesoleva seaduse § 301 lõikes 1 nimetatud tegevusloa andmiseni või 2015. aasta 1. jaanuarini.”.”;

93) paragrahvi 100 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1) paragrahvi 6 lõiked 3 ja 4, § 9 lõiked 4 ja 5, § 10 lõige 3, § 11 lõige 3, § 20 lõiked 2 ja 3 ning § 24 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;”;

94) paragrahvi 100 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3) paragrahvi 15 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) ehitusprojekti on koostanud isik, kes ei ole esitanud majandustegevusteadet käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks;”;”;

95) paragrahvi 100 punktiga 4 muudetava maaparandusseaduse § 27 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Põllumajandusametile peab esitama majandustegevusteate järgmistel maaparandusaladel tegutsemiseks:”;

96) paragrahvi 100 punktid 8–12 jäetakse välja;

97) seadust täiendatakse §-ga 1001 järgmises sõnastuses:

§ 1001. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 42 järgmises sõnastuses:

„42) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile majandustegevuse registri vastutava töötlejana ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud muu samalaadse registri vastutavale töötlejale majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõikes 7 sätestatud kohustuse täitmise kontrollimiseks.”;”;

98) paragrahvi 101 punktid 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3) paragrahvi 21 lõiked 1 ja 11 ning lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 23 lõike 1 punktid 4 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

5) seaduse 7. peatüki pealkiri ning §-d 25 ja 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7. peatükk
TEATAMISKOHUSTUS

§ 25. Teatamiskohustus

Ettevõtja peab esitama majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) masinatööde tegemine registreeritavale masinale;
2) tehnilise kontrolli teostamine;
3) personali sertifitseerimine.

§ 26. Personali sertifitseerimise alase dokumentatsiooni üleandmine

Tegevuse lõpetamise korral peab personali sertifitseerimisega tegelev ettevõtja kogu oma personali sertifitseerimise alase dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Ametile ühe kuu jooksul tegevuse lõpetamise päevast arvates.”.”;

99) paragrahvi 101 täiendatakse punktidega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

51) paragrahvid 27 ja 28 tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 29. Vastutuskindlustus

(1) Ettevõtjal, kes tegutseb tehnilise kontrolli teostajana või personali sertifitseerimise asutusena, peab olema vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses, mis:
1) tagab tema tegevuses tehnilise kontrolli teostajana või personali sertifitseerijana kolmandale isikule tekkida võiva kahju hüvitamise;
2) on tehnilise kontrolli teostaja puhul vähemalt 63 900 eurot ja personali sertifitseerijana tegutsemise puhul vähemalt 6390 eurot.

(2) Kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.”;”;

100) paragrahvi 102 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1) paragrahvi 3 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Veeteede Amet tunnustab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning isiku tegevusluba, kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud tegevusvaldkonnas.

(5) Veeteede Amet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning isiku tegevusluba, kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse § 7 punktides 1–5 ja 13 nimetatud tegevusvaldkonnas, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.”;”;

101) paragrahvi 102 punkti 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „paragrahvid 7–9” tekstiosaga „paragrahv 7”;

102) paragrahvi 102 punktist 3 jäetakse välja meresõiduohutuse seaduse §-d 8 ja 9;

103) paragrahvi 102 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

31) paragrahvid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 9. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Veeteede Amet tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumisega 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kasutatavate tehnikavahendite loetelu, ülevaade taotleja tegevusest, milleks tegevusluba taotletakse, ning ettevõtja spetsialistide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide (diplomid, tunnistused ja muu selline) koopiad.

(3) Kui valmistajatehas on isikule väljastanud toote hoolduse, kontrolli või remondi teostamiseks loa või tunnistuse, lisatakse selle koopia tegevusloa taotlusele.

(4) Tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ja täiskasvanute tööalase koolituse korraldamiseks laevapere liikmetele ning väikelaevajuhtide ja jetijuhtide väljaõppe korraldamiseks tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlusele õppekavad, tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekiri.

§ 10. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab käesolevas seaduses ning rahvusvahelistes meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides sätestatud nõuetele.”;”;

104) paragrahvi § 102 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4) paragrahvid 101–103 tunnistatakse kehtetuks;”;

105) paragrahvi 102 punktiga 7 muudetava meresõiduohutuse seaduse § 76 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Veeteede Ameti pädevuses on riiklik järelevalve laevade tehnilise seisukorra, ohutuse ja turvalisuse üle, deklareeritud sügavuste, navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste navigatsiooniteabele vastavuse üle ning Veeteede Ametilt tegevusloa saanud ettevõtja tegevuse üle kõigil loakohustusega tegevusaladel.”;

106) paragrahvi 102 punktiga 11 muudetava meresõiduohutuse seaduse § 9416 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 7 lõikes 2” tekstiosaga „§-s 7”;

107) seadust täiendatakse §-ga 1021 järgmises sõnastuses:

§ 1021. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 12. Metsakorraldustööde tegija loakohustus

Isikul või riigitulundusasutusel peab olema tegevusluba metsakorraldustööde tegemiseks (edaspidi tegevusluba).”;

2) seadust täiendatakse §-dega 121–124 järgmises sõnastuses:

§ 121. Tegevusloa kontrolliese

(1) Tegevusluba antakse juriidilisele isikule või riigitulundusasutusele:
1) kellel on piisavalt tehnilisi vahendeid metsakorraldustööde tegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud täpsustatud nõuetele;
2) kes teeb metsakorraldustöid metsakorraldajaga;
3) kes suudab täita käesoleva seaduse § 11 lõike 3 alusel sätestatud puistuelementide takseertunnuste määramise täpsusele esitatavaid nõudeid;
4) kes suudab täita metsamajanduslike tööde kavandamisel käesoleva seaduse § 11 lõike 3 alusel sätestatud nõudeid.

(2) Metsakorraldustööde tehniliste vahendite täpsustatud nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega.

§ 122. Metsakorraldaja katsetööd, eksam ja tunnistus

(1) Metsakorraldaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes on sooritanud eksami ja katsetöö metsakorraldustööde teoorias ja praktikas käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras ning kellel on selle kohta kehtiv metsakorraldaja tunnistus.

(2) Metsakorraldaja katsetööd ja eksami korraldab Keskkonnaagentuur (edaspidi agentuur), kelle direktor moodustab selleks komisjoni ja määrab komisjoni esimehe.

(3) Metsakorraldaja eksami ja katsetöö sooritamise taotlemiseks peab taotleja:
1) omama metsandusalast kõrg- või kutsekeskharidust või sellele vastavat kvalifikatsiooni;
2) esitama agentuurile avalduse.

(4) Agentuur annab eksami ja katsetöö edukalt sooritanud isikule tema vajalikke tööoskusi ja teadmisi kinnitava tunnistuse või keeldub tunnistust andmast eksami ja katsetöö ebaõnnestunud soorituse tõttu.

(5) Metsakorraldaja katsetöödele ja eksamitele esitatavad nõuded, katsetööde ja eksamite korraldamise ning tulemuste hindamise, samuti metsakorraldaja tunnistuse andmise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

§ 123. Tegevusloa taotluse lahendamine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab agentuur.

(2) Kui agentuur taotlust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul ei lahenda, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.

§ 124. Tegevusloa taotlemisel esitatavad andmed

Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 sätestatule esitab metsakorraldustööde tegevusloa taotleja agentuurile järgmised andmed:
1) taotleja juures metsakorraldustöid tegevate isikute nimekiri, kus on märgitud isiku nimi, isikukood, metsakorraldaja tunnistuse number ja väljastamise aeg, töölepingu sõlmimise või ametisse nimetamise käskkirja kuupäev;
2) metsakorraldustööde tegemiseks kasutatavate ja nõuetele vastavate tehniliste vahendite nimekiri.”;

3) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 13. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

Agentuur võib tegevusloa kehtetuks tunnistada muu hulgas, kui loa omaja:
1) on rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kolme kuu jooksul 15 protsendil katastriüksustel, mille metsade inventeerimisandmed on loa omaja esitanud metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse kandmiseks;
2) moonutab ühel katastriüksusel puistu kõrguse, rinnasdiameetri, vanuse, rinnaspindala või koosseisu andmeid nii, et see võib kaasa tuua keskkonnakahju vähemalt 6400 eurot;
3) määrab katastriüksusel kasvava metsa tagavara suurema veaga kui 25 protsenti.”;

4) paragrahvi 45 lõikes 6 asendatakse sõnad „Keskkonnateabe Keskusega” sõnaga „Keskkonnaagentuuriga”.”;

108) paragrahvi 103 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Muinsuskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 36–38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 36. Loakohustus

(1) Ettevõtjal, mittetulundusühingul või sihtasutusel, samuti töid juhtival vastutaval spetsialistil peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimise projekti koostamine;
2) uuringu, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine;
3) uuring, mis toob kaasa mälestise muutmise, ning allveearheoloogiline uuring;
4) mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise konserveerimine ja restaureerimine;
5) mälestisel ja muinsuskaitsealal muinsuskaitselise järelevalve teostamine;
6) veealusele mälestisele sukeldumise korraldamise teenuse osutamine.

(2) Tegevusluba ei ole vaja järgmisteks mälestiste või muinsuskaitsealal paiknevate ehitistega seotud tegevusteks:
1) hooldamine;
2) remontimine;
3) eelarvete ja kalkulatsioonide koostamine;
4) fotografeerimine;
5) arhiivi- ja bibliograafiliste uuringute tegemine, ajalooliste ülevaadete ja õiendite koostamine;
6) mälestiste, ehitiste, nende elementide ja detailide inventeerimine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud tegevusluba ei vaja riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus ning avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb nimetatud töid seaduse või põhimääruse alusel, samuti füüsiline isik, kellele on antud töö liigile vastav asjaomane kutse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusaladel võib tegutseda ainult juhul, kui tegevusluba omav ettevõtja, mittetulundusühing või sihtasutus on sõlminud tööde juhtimise lepingu tegevusluba omava vastutava spetsialistiga.

§ 37. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Muinsuskaitseamet.

(2) Ettevõtja, mittetulundusühing või sihtasutus, samuti töid juhtiv vastutav spetsialist esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule töid juhtiva isiku tehtud tööde loetelu ja aruande või tunnistuse soovitud tegevusalale vastaval erialal täienduskoolituse läbimise kohta.

(3) Kui tegevusluba taotleb veealusele mälestisele sukeldumise vastutav spetsialist, lisatakse taotlusele:
1) taotleja kinnitus, et tal on rahvusvaheliselt tunnustatud sukeldumisinstruktori litsents;
2) taotleja kinnitus, et ta on läbinud koolituse, mille käigus omandatakse oskus sukelduda mälestisele seda kahjustamata.

§ 38. Tegevusloa kontrolliese

(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema töid juhtiv isik vastab järgmistele nõuetele:
1) tal on vastavalt töö liigile ajaloo-, arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, restaureerimis- või tehnikaalane kõrgharidus;
2) ta on asjaomasel tegevusalal vähemalt neli viimast aastat pidevalt tegutsenud või läbinud soovitud tegevusalale vastaval erialal täienduskoolituse.

(2) Muinsuskaitseamet võib otsustada, et konserveerimiseks või restaureerimiseks taotletava tegevusloa saamine ei eelda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud kõrgharidust.”;

2) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks.”;

109) paragrahvi 104 punktis 1 sisalduv noorsootöö seaduse § 10 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Noorte- ja projektlaagri korraldamiseks peab olema tegevusluba. Projektlaagri tegevusluba on tähtajaline ja kehtib kuni 60 päeva.”;

110) seaduse § 104 punktis 2 muudetava noorsootöö seaduse § 103 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) noorte- ja projektlaagri juhataja ning kasvatajad vastavad kvalifikatsiooni- ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §-s 511 sätestatud nõuetele;”;

111) seadust täiendatakse §-ga 1041 järgmises sõnastuses:

§ 1041. Notariaadiseaduse muutmine

Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõiget 3 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) ettevõtja taotlusel teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 9 lõike 3 alusel, majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe vastuvõtmine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 9 lõike 4 alusel ning haldusakti ettevõtjale kättetoimetamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 60 lõike 4 alusel;
12) ettevõtja taotlusel andmete registrisse kandmine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõike 2 alusel.”;

2) paragrahvi 32 lõiget 3 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) ettevõtja esitatud selgitustaotlustele vastamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.”;”;

112) seadust täiendatakse §-ga 1042 järgmises sõnastuses:

§ 1042. Notari tasu seaduse muutmine

Notari tasu seaduse § 31 täiendatakse punktidega 40–42 järgmises sõnastuses:

„40) teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele, majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe vastuvõtmine ja ettevõtjale edastamine – 15 eurot;
41) haldusakti kättetoimetamise tõestamine – 35 eurot;
42) andmete kandmine majandustegevuse registrisse – 25 eurot.”;”;

113) seadust täiendatakse §-ga 1043 järgmises sõnastuses:

§ 1043. Pakendiseaduse muutmine

Pakendiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 101 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad.”;

2) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 17. Taaskasutusorganisatsiooni tegevusluba

Taaskasutusorganisatsioonil peab olema tegevusluba.”;

3) seadust täiendatakse §-dega 172–175 järgmises sõnastuses:

§ 172. Tegevusloa kontrolliese

(1) Tegevusloa saamiseks peab isik:
1) suutma üleriigiliselt täita käesoleva seaduse § 16 lõikes 1, § 20 lõikes 2 ja §-s 36 sätestatud kohustusi;
2) omama tegevuskava käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 ja §-s 24 sätestatud pakendiettevõtjate kohustuste täitmise kohta;
3) suutma täita käesoleva seaduse § 171 lõikes 1 ja §-s 174 sätestatud kohustusi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuskava osad on:
1) kava, kuidas üleriigiliselt kaasatakse eri piirkonnad pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi;
2) finantsplaan, kus on märgitud finantseerimise allikad, investeeringud pakendijäätmete kogumise infrastruktuuri ning võimsuse ja võimekuse suurendamisse, tulevikuinvesteeringuteks hoitav raha ning pakendijäätmete kogumisse kaasatud muudele isikutele makstav teenustasu;
3) pakendi ja pakendijäätmete käitlemisega seotud teenuste ostmisel esitatavad tingimused;
4) strateegia, kuidas kaasatakse teisi pakendiettevõtjaid taaskasutusorganisatsiooni;
5) taaskasutusorganisatsiooni ja pakendiettevõtja vahel sõlmitava lepingu näidis, kusjuures leping peab sisaldama pakendiettevõtja käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud kohustuste taaskasutusorganisatsioonile üleandmise tagamist, kohustuste täitmise tagamist taaskasutusorganisatsiooni poolt ja kulude hüvitamist, sealhulgas märget, kuidas arvutatakse pakendiettevõtja makstavat tasu;
6) meediaplaan lõppkasutaja ja tarbija teavitamiseks pakendi ja pakendijäätmete tagastamise võimalustest ning kogumis- ja taaskasutussüsteemist.

(3) Taaskasutusorganisatsioonis ei tohi selle liige, osanik või aktsionär omada üle 25 protsendi liikmelisusega, osadega või aktsiatega määratud häältest, samuti ei tohi omada valitsevat mõju konkurentsiseaduse tähenduses isik, kelle põhitegevusalaks on jäätmekäitlus jäätmeseaduse § 13 tähenduses.

§ 173. Tegevusloa taotlus

Tegevusloa saamiseks peab taotleja lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud andmetele esitama Keskkonnaministeeriumile järgmised andmed ja dokumendid:
1) põhikirja koopia;
2) liikmete, osanike või aktsionäride nimekiri;
3) panga kontojäägi väljavõte;
4) käesoleva seaduse § 172 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuskava koopia;
5) pakendi kogujate, vedajate ja töötlejatega sõlmitud lepingute koopiad.

§ 174. Taaskasutusorganisatsiooni kohustused

(1) Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on tagada:
1) üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumine;
2) kogutud korduskasutuspakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus;
3) kõigile pakendiettevõtjatele juurdepääs taaskasutusorganisatsiooni teenustele;
4) vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 2 oma kohustused üle andnud pakendiettevõtjatelt võrdsetel tingimustel tasu kogumine ning neile teenuste pakkumine, lähtudes pakendiettevõtjate poolt turule lastud pakendatud kauba pakendijäätmete massist ja taaskasutusorganisatsiooni avalikustatud teenustasu määradest;
5) pakendi ja pakendijäätmete käitlemisega seotud teenuse ostmine konkurentsi alusel, lähtudes vahendite säästliku kasutamise, hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning teenuse pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest, ja taaskasutamise tõendamine konkurentsi alusel valitud teenuse osutaja kaudu;
6) juhul kui taaskasutusorganisatsioon tegeleb pakendimaterjali kokkuostuga, selle hinnakirja avalikustamine tema veebilehel;
7) vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 2 üle antud kohustuste teenustasu hinna esitamine turule lastud pakendimassi kilogrammi kohta;
8) vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 2 oma kohustused üle andnud pakendiettevõtjate ning pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamisega seotud andmete kättesaadavus Keskkonnaministeeriumile ja järelevalve õigust omavale isikule;
9) taaskasutusorganisatsiooni kasumi reinvesteerimine taaskasutusorganisatsiooni tegevusse ning kasumi mittejaotamine liikmetele, osanikele või aktsionäridele;
10) taaskasutusorganisatsiooni ning tema liikmete, osanike või aktsionäride vaheliste finantssuhete läbipaistvus;
11) avalikkuse ja tarbijate teavitamine pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest;
12) keskkonnaministrile iga aasta 31. juuliks oma eelmise kalendriaasta tegevuse kohta kirjaliku ülevaate esitamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 nimetatud ülevaade peab sisaldama muu hulgas teavet:
1) tekkekohal kogutud ning avaliku konteinerivõrgustiku kaudu kogutud ja taaskasutatud pakendijäätmete kohta jäätmekäitlejate kaupa;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kokkulepete kohta;
3) käesoleva seaduse §-s 171 sätestatu kohta;
4) pakendi taaskasutuse teenustasude ja eelmise kalendriaasta aasta jooksul toimunud pakendimaterjali kokkuostuhinna muutuste kohta;
5) tagatisrahaga pakendite tagastamise ning teavitustegevuse ja selle maksumuse kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 nimetatud ülevaade ja taaskasutusorganisatsiooni majandusaasta aruanne peavad olema kättesaadavad taaskasutusorganisatsiooni veebilehel.

(4) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud esitama keskkonnaministrile viimase nõudmisel andmed liikmete, osanike või aktsionäride tehtud tehingute kohta, mis on olnud vajalikud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 nimetatud teavitusele tehtavad kulutused peavad moodustama vähemalt ühe protsendi taaskasutusorganisatsiooni kalendriaasta käibest, kusjuures käibe suuruse arvutamisel ei arvestata tagatisraha.

§ 175. Tegevusloa andmine

Keskkonnaminister annab tegevusloa 63 päeva jooksul, arvates nõuetekohase taotluse saamisest. Kui keskkonnaminister taotlust eelnimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul ei lahenda, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.”.”;

114) paragrahvi 105 punkt 4 jäetakse välja;

115) paragrahvi 106 punkt 1 loetakse punktiks 11 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 1 järgmises sõnastuses:

1) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;”;

116) paragrahvi 106 punktiga 18 muudetava postiseaduse § 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmiste postiteenuste osutamise korral:
1) kullerpost;
2) otsepost;
3) perioodilise väljaande edastamine;
4) muud postiteenused.”;

117) paragrahvi 106 punktiga 18 muudetavat postiseaduse § 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.”;

118) paragrahvi 106 punkt 21 jäetakse välja;

119) paragrahvi 106 punkt 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

22) paragrahvi 45 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;”;

120) paragrahvi 106 täiendatakse punktiga 24 järgmises sõnastuses:

24) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Käesoleva seaduse § 21 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.”;”;

121) paragrahvi 107, millega muudetakse põllumajandusloomade aretuse seadust, täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

71) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„(9) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed kantakse loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud põllumajandusloomade registrisse.

(10) Käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud tegevusloa taotluse lahendamise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu.”;”;

122) paragrahvi 107 punktiga 8 muudetava põllumajandusloomade aretuse seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „aretuseks” sõnaga „aretuseduks”;

123) paragrahvi 107 punktiga 8 muudetava põllumajandusloomade aretuse seaduse § 10 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) soovi korral hakata pidama hobuslaste tõuraamatut või selle osa tõu kohta, mille originaaltõuraamatut juba peetakse, peab ta tagama, et järgitakse originaaltõuraamatut pidava organisatsiooni või ühingu sätestatud põhimõtteid;”;

124) paragrahvi 107 punktiga 8 muudetavat põllumajandusloomade aretuse seaduse § 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) ta peab omama nõuetekohast aretusprogrammi.”;

125) paragrahvi 107 punktiga 8 muudetava põllumajandusloomade aretuse seaduse § 10 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimiseks või geneetilise väärtuse hindamiseks tegevusloa saamiseks peab ettevõtja olema võimeline osutama aretusteenust valitud aretusvaldkonnas ja tal peavad olema käesoleva seaduse § 9 lõikes 6 sätestatud nõuetekohased korrad.

(4) Ohustatud tõu säilitamiseks tegevusloa saamiseks peab ettevõtja lisaks nõuetekohasele aretusprogrammile omama ka nõuetekohast ohustatud tõu säilitusprogrammi ja ta peab olema võimeline seda läbi viima.”;

126) paragrahvi 107 punktiga 9 muudetava põllumajandusloomade aretuse seaduse § 101 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „Järelevalveasutus” sõnadega „Veterinaar- ja Toiduamet”;

127) paragrahvi 107 punktiga 9 muudetava põllumajandusloomade aretuse seaduse § 101 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) selle tõu tõuraamatut või aretusregistrit, mida isik soovib pidama hakata, juba peab tegevusloa saanud aretusühing ja tegevusloa andmine võib ohustada olemasoleva tõu säilimist või kahjustada tegevusloa saanud aretusühingu aretusprogrammi elluviimist;”;

128) paragrahvi 107 punktid 12–14 jäetakse välja;

129) paragrahv 108 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) tegevuslubade taotluste lahendamine, majandustegevuse peatamine või keelamine või tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”;

2) seaduse 6. peatüki pealkiri ja § 52 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

6. peatükk
TEGEVUSLUBA

§ 52. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) finantseerimisasutusena tegutsemine;
2) usaldusfondide ja äriühingute teenuse osutamine;
3) valuutavahetusteenuse osutamine;
4) alternatiivsete maksevahendite teenuse osutamine;
5) pandimajateenuse osutamine;
6) väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuost või hulgimüük.

(2) Loakohustust ei ole finantseerimisasutusel, kelle üle teostab järelevalvet vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse §-le 2 Finantsinspektsioon.

(3) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) teenuse pakkumise koha aadress, sealhulgas veebilehe aadress;
2) teenuse pakkumise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed kõigi käesoleva lõike punktis 1 nimetatud teenuse pakkumise kohtade kohta;
3) juriidilisest isikust ettevõtja tegeliku kasusaaja nimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), sünnikoht ja elukoha aadress;
4) kui juriidilisest isikust ettevõtja ei ole registreeritud Eesti äriregistris, siis juriidilisest isikust ettevõtja omaniku nimi, registri- või isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), sünnikoht ja elukoha aadress;
5) juriidilisest isikust teenusepakkuja juhtorgani liikme ja prokuristi nimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, sünnikoht ning elukoha aadress, kui teenusepakkuja ei ole Eesti äriregistris registreeritud ettevõtja;
6) käesoleva seaduse § 29 ja § 30 kohaselt koostatud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-s 6 loetletud erikohustustega isikute puhul rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 13 lõike 6 kohaselt koostatud protseduurireeglid ja nende täitmise kontrollimise kord;
7) käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 või § 29 lõikes 4 nimetatud kontaktisiku nimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), sünnikoht, kodakondsus, elukoha aadress, ametikoht ja kontaktandmed;
8) vastavalt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 13 lõikele 6 ettevõtja määratud rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise eest vastutava isiku nimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), sünnikoht, kodakondsus, elukoha aadress, ametikoht ja kontaktandmed;
9) kui ettevõtja, tema juhatuse liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi kodanik või kui ettevõtja on välisriigi teenusepakkuja, siis tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis tõendab karistuse puudumist riigivõimuvastase, rahapesualase või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud ning mis on notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ja legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostille’iga), kui välislepingust ei tulene teisiti.

(4) Kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses, esitab ta tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule ka kõik käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 nimetatud andmed selle tütarettevõtja kohta.”;

3) seadust täiendatakse §-dega 521–524 järgmises sõnastuses:

§ 521. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluse lahendab Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus rahapesu andmebüroo tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

§ 522. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
1) temal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegeliku kasusaajal ja omanikul puudub kehtiv karistus riigivõimuvastase, rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toime pandud kuriteo eest;
2) ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 29 lõike 3 alusel määratud kontaktisik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
3) ettevõtja tütarettevõtja, kelle tegevuseks soovitakse kasutada ettevõtja nimele taotletavat tegevusluba, vastab käesoleva seaduse § 522 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele.

§ 523. Majandustegevuse muutmise kavatsuse teatele dokumentide lisamise kohustus

Kui ettevõtja esitab majandustegevuse muutmise kavatsuse teate enda, tema juhtorgani liikme, prokuristi, tegeliku kasusaaja või omaniku muutumise kohta, siis tuleb teatele lisada käesoleva seaduse § 52 lõike 3 punktis 9 nimetatud dokument, kui ettevõtja on välisriigi teenusepakkuja või tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi kodanik.

§ 524. Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustus

Majandustegevuse muutmise kavatsuse teates ning majandustegevuse muutumise teates kirjeldab ettevõtja, millised tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad või tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolud on muutunud või milliseid kavatsetakse muuta, või esitatakse tütarettevõtja kohta, kes alustab majandustegevust tegevusloa regulatsioonieseme raames, kõik käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 nimetatud andmed vastava tütarettevõtja kohta ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–3 ning 5 ja 6 sätestatud andmed.”;

4) paragrahvid 53–56 ja 64 tunnistatakse kehtetuks;

5) seadust täiendatakse §-ga 641 järgmises sõnastuses:

§ 641. Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustuse rikkumine

Finantseerimisasutusele, kelle üle Finantsinspektsioon ei teosta järelevalvet, usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujale, valuutavahetusteenuse pakkujale, alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujale, pandimajapidajale, väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetalli ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelevale isikule kehtestatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumise kavatsusest mitteteatamisel või teenuse pakkuja tegevuse lõpetamisest teatamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

6) paragrahvi 65 lõigetes 1 ja 2 asendatakse number „64” numbriga „641”.”;

130) paragrahvi 109 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7) paragrahv 411 ning § 412 lõiked 4 ja 7 tunnistatakse kehtetuks.”;

131) paragrahvi 110 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

1) paragrahvi 10 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamine;
2) raudtee reisijatevedu;
3) raudtee kaubavedu;
4) avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoole ja remont;
5) raudteeveeremi ehitus.

(2) Raudtee reisijateveo või raudtee kaubaveo tegevusluba ei ole vajalik, kui raudteeveoga tegelemine ei ole raudtee-ettevõtja peamine tegevusala. Raudteevedu ei ole raudtee-ettevõtja peamine tegevusala siis, kui tegu on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, kes tegeleb raudteeveoga ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise eesmärgil.”;

2) paragrahvi 10 lõiked 3–10 tunnistatakse kehtetuks;”;

132) paragrahvi 110 punktiga 3 muudetava raudteeseaduse §-d 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 11. Raudtee-ettevõtja tegevusloa kontrolliese

(1) Raudtee-ettevõtjale antakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusluba, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
1) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, majandus- ega ametialase kuriteo, töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonna kuriteo ega rohkem kui kahe käesolevas seaduses sätestatud raudteeliikluse ohutusega seotud väärteo kohta ega väärteo kohta sotsiaal- ja tööõiguse ning tollikorralduse valdkonnas, mille eest on kohaldatud sellele väärteole kehtestatud karistuse maksimummäära;
2) kolmanda riigi ettevõtja on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riigi äriregistris;
3) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu juhatuse liikmed või teised juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad vastavalt kas raudteeinfrastruktuuri majandamise, reisijateveo või kaubaveo eest, omavad erialaseid teadmisi või kogemusi, et tagada ettevõtja ohutu tegevus, selle usaldusväärne korraldus ja kontroll;
4) ettevõtja on finantsmajanduslikult võimeline täitma oma tegelikke ja võimalikke kohustusi vähemalt järgneva 12 kuu jooksul;
5) ettevõtjal on vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelistele kokkulepetele;
6) ettevõtja raudteeliikluse ohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutaval isikul on kutsetunnistus.

(2) Ettevõtjale antakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusluba, kui ettevõtja vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, majandus- ega ametialase kuriteo, töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonna kuriteo ega rohkem kui kahe käesolevas seaduses sätestatud raudteeliikluse ohutusega seotud väärteo kohta ega väärteo kohta sotsiaal- ja tööõiguse ning tollikorralduse valdkonnas, mille eest on kohaldatud sellele väärteole kehtestatud karistuse maksimummäära;
2) kolmanda riigi ettevõtja on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riigi äriregistris;
3) füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu juhatuse liikmed või teised juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad vastavalt kas raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehitamise eest, omavad erialaseid teadmisi või kogemusi, et tagada ettevõtja ohutu tegevus, selle usaldusväärne korraldus ja kontroll;
4) ettevõtjal on vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele;
5) ettevõtja juhatus on kinnitanud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste protsesside kirjeldused;
6) ettevõtjal on olemas tootmispinnad ja seadmed tehnoloogiliste protsesside kirjeldustes ettenähtud tööde tegemiseks.

§ 12. Tegevusloa taotlemine

(1) Avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveo ja raudtee kaubaveo tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet. Avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa taotluse lahendab Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse Konkurentsiametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele järgmised dokumendid:
1) majandusaasta aruande puudumise korral või juhul, kui esitatav majandusaasta aruanne on koostatud ja kinnitatud varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist, raamatupidamise vahearuande koopia tegevusloa taotlemisele eelnenud kuu lõpu seisuga;
2) äriühingu juhatuse liikmete ja teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles märgitakse isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), elukoht, andmed hariduse või töökogemuse ja viimaste töö- või teenistuskohtade kohta ning dokumendid nimetatud isikute vastavuse kohta kehtestatud nõuetele.

(3) Tegevusloa taotluses esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele järgmised dokumendid:
1) äriühingu juhatuse liikmete ning teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles märgitakse isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), elukoht, andmed hariduse või töökogemuse ja viimaste töö- või teenistuskohtade kohta ning dokumendid nimetatud isikute vastavuse kohta kehtestatud nõuetele;
2) ettevõtja juhatuse kinnitatud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste protsesside kirjeldused.

(4) Konkurentsiamet teavitab Euroopa Komisjoni viivitamata ettevõtjast, kes taotleb raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveo või kaubaveo tegevusluba, ja ettevõtjast, kellele on väljastatud raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveo või kaubaveo tegevusluba.”;

133) paragrahvi 110 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4) paragrahvi 14 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ettevõtja, kes soovib taotleda käesolevas seaduses sätestatud tegevusluba või tegutsemise ohutustunnistust, mille saamise eeltingimus on kindlustuslepingu olemasolu, sõlmib tema tegevuse tõttu tekkida võiva kahju hüvitamiseks vastutuskindlustuslepingu järgmistel tingimustel:”;”;

134) paragrahvi 110 punktiga 7 muudetava raudteeseaduse § 17 lõike 1 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „ohutustunnistus” sõnadega „ohutusluba, ohutustunnistus või tegutsemise ohutustunnistus” vastavas käändes;

135) paragrahvi 110 punktiga 7 muudetava raudteeseaduse § 17 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) ettevõtja, kellele on antud käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusluba, ei ole ühe aasta jooksul ohutustunnistuse väljaandmisest arvates tegutsenud tegevusloas ja ohutustunnistuses nimetatud tegevusalal;”;

136) paragrahvi 110 punktiga 7 muudetava raudteeseaduse § 17 lõikes 3 asendatakse sõna „Konkurentsiamet” sõnadega „Konkurentsiamet või Tehnilise Järelevalve Amet”;

137) paragrahvi 110 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

81) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudtee-ettevõtja esitab Konkurentsiametile taotluse tegevusloa kehtivuse lõpetamiseks vähemalt kuus kuud enne tegevusloa kehtivuse lõpetamise taotletavat tähtpäeva. Raudteeveeremi tehnohoolde ja remondiga tegelev ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse tegevusloa kehtivuse lõpetamiseks vähemalt 30 päeva enne tegevusloa kehtivuse lõpetamise taotletavat tähtpäeva.”;”;

138) paragrahvi 110 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

91) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) on pädev raudteerajatise ehitamise, projekteerimise, omanikujärelevalve, ehitusprojekti ekspertiisi või raudteerajatise ekspertiisi tegemise alal;”;”;

139) paragrahvi 110 punktiga 10 muudetava raudteeseaduse § 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusloa taotluse lahendab Tehnilise Järelevalve Amet.”;

140) paragrahvi 110 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

12) paragrahvi 32 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ehitusseaduse §-s 47” tekstiosaga „käesoleva seaduse §-s 25”.”;

141) paragrahvi 111 punktiga 1 muudetavat ravimiseaduse § 38 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) ravimite vahendamine.”;

142) paragrahvi 111 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4) paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 39. Ravimiameti tegevuslubade register

(1) Ravimiameti tegevuslubade register (edaspidi tegevuslubade register) on Vabariigi Valitsuse poolt sotsiaalministri ettepanekul asutatud riiklik register. Tegevuslubade registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Tegevuslubade registri eesmärk on pidada arvestust ravimite käitlemise, ravimite vahendamise ning rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevuslubade omajate ja nende erialase tegevuse üle, samuti ravimite käitlemise ja vahendamise ning rakkude, kudede ja elundite käitlemisega seotud järelevalve tegemise üle, eesmärgiga saada andmeid ravimipoliitika ning rakkude, kudede ja elundite käitlemise poliitika juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning apteegiteenuse osutamise statistika tegemiseks.

(3) Tegevuslubade registris töödeldakse:
1) ravimite käitlemise ja ravimite vahendamise tegevuslubade taotluste ning tegevuslubade andmeid;
2) rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa taotluste ning tegevusloa andmeid;
3) ravimite käitlejate ja ravimite vahendajate üle riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmeid;
4) rakkude, kudede ja elundite käitlejate üle riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmeid;
5) apteegi tegevusloa omajate esitatud statistiliste aruannete andmeid;
6) defektsete ravimite üle riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmeid.

(4) Registrile andmete esitamise kohustus on ravimite käitlemise, ravimite vahendamise ning rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa taotlejal, tegevusloa omajal ning Ravimiametil.

(5) Vastutaval töötlejal on õigus teha registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ja saada andmeid teistest riiklikest registritest.

(6) Tegevuslubade registri vastutav töötleja on Ravimiamet.

(7) Tegevuslubade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;”;

143) paragrahvi 111 punkt 5 jäetakse välja;

144) paragrahvi 111 punktiga 7 muudetava ravimiseaduse § 46 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusloa taotluse lahendab Ravimiamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised dokumendid ja andmed:
1) ruumide kasutusõigust tõendav dokument;
2) tegutsemiskoha ruumide plaan ja kirjeldus;
3) tehnilise varustuse kirjeldus;
4) ravimite säilitamise kirjeldus;
5) ravimite kvaliteedi kontrolli korraldus;
6) majandustegevuse seadustiku § 19 lõikes 2 loetletud andmetele täiendavalt ettevõtte nimi.

(21) Taotlus esitatakse Ravimiameti veebilehel avaldatud vormil sõltuvalt taotletavast tegevusloast.

(3) Ravimite tootmise tegevusloa taotlemiseks tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule esitada järgmised dokumendid ja andmed:
1) toodetavate ravimirühmade, ravimvormide või ravimite nimekiri, nimetades eraldi ohtlikud ja sensibiliseerivad ained, inimtervishoius kasutatavate ravimite tootmiseks ettenähtud toimeained, mida kavatsetakse importida, toota või turustada ning veterinaarravimite tootmiseks ettenähtud toimeainete rühmad, mida kavatsetakse toota;
2) ravimirühmad, ravimvormid või ravimid, mida vabastatakse Euroopa Majanduspiirkonna välistest riikidest impordil;
3) tootmisprotsesside skeem ja lühikirjeldus;
4) steriliseerimismeetodite ja -etappide kirjeldus;
5) tootmisel ja kontrollimisel kasutatavate seadmete nimekiri, kus on märgitud iga seadme otstarve;
6) ruumide ja seadmete hoolduse korralduse kirjeldus;
7) valideerimise ja kalibreerimise korralduse kirjeldus;
8) tellimustöid tegevate tootmis- ja kontrolliettevõtete nimekiri ning tellimustööde sisu;
9) ravimite transpordi korralduse kirjeldus;
10) kvaliteedi tagamise süsteemi kirjeldus;
11) toodangu vabastamise korralduse kirjeldus;
12) tootmisruumide klassifikatsioon, konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjalide tüübid;
13) personali ja materjalide liikumise skeemid;
14) märge toksiliste, ohtlike ja sensibiliseerivate ainete käitlemiseks eraldi ruumide olemasolu kohta;
15) ventilatsioonisüsteemi lihtsustatud skeem ja kirjeldus, filtrite tüübid;
16) veesüsteemi lihtsustatud skeem ja kirjeldus ning vee kvaliteedi klassid, kui vett kasutatakse tootmises;
17) tootmisettevõtte struktuuri kajastav organisatsioonikaart.

(4) Ravimite hulgimüügi tegevusloa taotlemiseks tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule esitada järgmised dokumendid ja andmed:
1) hulgimüügi ettevõtte struktuuri kajastav organisatsioonikaart;
2) ravimirühmad, ravimvormid või ravimid, mida kavatsetakse käidelda;
21) nimekiri inimtervishoius kasutatavate ravimite tootmiseks ettenähtud toimeainetest, mida kavatsetakse importida või turustada;
3) ravimite transpordi korralduse kirjeldus;
4) planeeritav töötajate üldarv ja erialatöötajate (proviisorid, farmatseudid, veterinaararstid) arv erialade kaupa;
5) hulgimüügi tegevusloa omajaga ravimite säilitamiseks ja väljastamiseks sõlmitud lepingu koopia, kui tegevusluba taotleval isikul puuduvad ravimite säilitamise tingimused.

(5) Apteegiteenuse osutamise tegevusloa taotlemiseks tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule esitada järgmised dokumendid ja andmed:
1) erialatöötajate (proviisorid, farmatseudid, veterinaararstid) planeeritud arv ja olemasolevate eriharidusega töötajate arv;
2) olemasolu korral teiste samale isikule kuuluvate apteekide loetelu;
3) ravimite kaugmüügi korralduse kirjeldus, kui taotletakse ravimite kaugmüügi õigust.

(6) Riigiasutuse apteegi tegevusloa taotlemiseks tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule esitada riigiasutuse ravimitega varustamise süsteemi kirjeldus ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nõutud dokumendid ja andmed.

(7) Ravimiamet keeldub ravimite vahendamise tegevusloa andmisest, kui tegevusloa taotleja esitatud andmed on ebaõiged või puudulikud, taotleja alaline asukoht ei ole Eestis, taotleja ei esita lisaselgitusi või taotletavaks tegevuseks on vajalik ravimite käitlemise tegevusluba.”;

145) paragrahvi 111 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

12) paragrahv 52 ja seaduse 2. peatüki 6. jao 6. jaotis tunnistatakse kehtetuks;”;

146) paragrahvi 111 punktid 13–15 jäetakse välja;

147) paragrahvi 112 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Relva ja laskemoona sissevedu võib teostada käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.”;”;

148) paragrahvi 112 punktiga 4 muudetava relvaseaduse § 66 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 66. Loakohustus”;

149) paragrahvi 112 punktis 4 sisalduvaid relvaseaduse §-e 66–69 täiendatakse §-ga 671 järgmises sõnastuses:

§ 671. Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päringu tegemine sideettevõtjale

(1) Politsei võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada tegevusloa andmine.

(2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning kui ta soovib, tutvustatakse talle toiminguga kogutud andmeid.”;

150) paragrahvi 112 punktis 4 muudetava relvaseaduse § 68 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusloa taotluse lahendab Politsei- ja Piirivalveamet.”;

151) paragrahvi 112 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5) paragrahv 70 ning § 71 lõiked 1, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.”;

152) paragrahvi 1121 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 51 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 51. Erakooliseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse alusel koolitusloa või tegevusloa taotluse, erakooliseaduse alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse saamise taotluse ning erakooliseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse alusel kutseõppe läbiviimise õiguse saamise taotluse läbivaatamine”;

2) paragrahv 104 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse 3. osa 6. peatüki 5. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. jagu
Keskkonnaagentuuri toimingud
”;

4) seaduse 3. osa 6. peatüki 5. jagu täiendatakse 2. jaotisega järgmises sõnastuses:

2. jaotis
Metsaseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 1091. Metsakorraldustööde tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

Metsakorraldustööde tegevusloa andmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.”;

5) paragrahv 147 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 147. Teehoiutööde tegevusloa taotluse lahendamine

Teehoiutööde tegevusloa taotluse lahendamise eest tasutakse riigilõivu 255,64 eurot.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 1471 järgmises sõnastuses:

§ 1471. Pädevustunnistuse taotluse läbivaatamine

Pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 255,64 eurot.”;

7) paragrahvi 227 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvis 235 asendatakse sõna „Söödaregistri” sõnadega „Riigi toidu ja sööda käitlejate registri”;

9) paragrahv 240 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 240. Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa taotluse lahendamine

Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa taotluse lahendamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.”;

10) seaduse 3. osa 11. peatüki 2. jagu täiendatakse 6. jaotisega järgmises sõnastuses:

6. jaotis
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 2561. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluse läbivaatamine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 343,20 eurot.”;

11) seaduse 12. peatüki 3. jao 3. jaotis tunnistatakse kehtetuks;

12) seaduse 18. peatüki 4. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. jagu
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 3321. Tegevusloa taotluse läbivaatamine tegevusloa registrisse kandmiseks

Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tegevusloa registrisse kandmiseks, kui eriseaduses ei ole sätestatud riigilõivu tegevusloa taotluse läbivaatamise eest või kui ei ole kehtestatud riigilõivuvabastust tegevusloa taotluse läbivaatamise eest, tasutakse riigilõivu 19,17 eurot.

§ 333. Teate esitamine muul viisil kui ühtse kontaktpunkti kaudu

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud teate muul viisil kui ühtse kontaktpunkti kaudu esitamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.”.”;

153) paragrahvi 113 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete kohaldamisel võib teha televisiooniteenuse osutamise tegevusloa tingimustes erandi valdavalt muusika-, spordi-, filmi- või muu teemaprogrammi edastamiseks luba omava televisiooniteenuse osutaja põhjendatud taotluse alusel.”;”;

154) paragrahvi 113 punktiga 7 muudetavat meediateenuste seaduse § 47 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.”;

155) paragrahvi 113 punktid 9 ja 10 jäetakse välja;

156) paragrahvi 113 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

11) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:

§ 651. Elektroonilisele teatamiskohustusele üleminek

Käesoleva seaduse § 47 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.”.”;

157) paragrahvi 114 punktiga 2 muudetava sadamaseaduse § 16 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „tegevusluba omav turvaettevõtja” sõnaga „turvaettevõtja”;

158) paragrahvi 115 punktis 6 muudetava sotsiaalhoolekandeseaduse § 213 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) käesoleva seaduse § 211 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud teenuse puhul on täidetud Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §-s 511 sätestatud nõuded.”;

159) paragrahvi 115 punktist 10 jäetakse välja tekstiosa „ning § 371 lõikest 3 jäetakse välja teine lause”;

160) paragrahvist 115 jäetakse välja punktid 11 ja 12;

161) paragrahvi 116 punkt 1 jäetakse välja;

162) paragrahvi 116 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

11) paragrahvi 5 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) II liik – seeriaviisiliselt valmistatavad lihtsad surveanumad, millele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/105/EL lihtsate surveanumate kohta (ELT L 264, 8.10.2009, lk 12–29);
3) III liik – transporditavad surveseadmed, millele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.06.2010, lk 1–18);”;

12) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tunnustatud asutus käesoleva seaduse tähenduses on vastavushindamisasutus, kellel on õigus teha surveseadme nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure.”;”;

163) paragrahvi 116 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Surveseadmetööde tegemine on isikul lubatud käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud surveseadmetöid juhtiva isiku olemasolu korral ning tema pädevuse ulatuses.”;”;

164) paragrahvi 116 täiendatakse punktidega 21–24 järgmises sõnastuses:

21) paragrahvi 23 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 31 lõige 1 ja lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;”;

165) paragrahvi 116 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3) seaduse 8. peatüki pealkiri ning §-d 32 ja 33 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
TEATAMISKOHUSTUS JA VASTUTUSKINDLUSTUS

§ 32. Teatamiskohustus

Ettevõtja esitab majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel tegutsemise korral:
1) surveseadmetööde tegemine;
2) tehnilise kontrolli teostamine;
3) isiku nõuetele vastavuse hindajana ja tõendajana tegutsemine.

§ 33. Dokumentatsiooni üleandmise kohustus

Tegevuse lõpetamise korral peab isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja kogu isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Ametile ühe kuu jooksul tegevuse lõpetamise päevast arvates.”;”;

166) paragrahvi 116 punkt 4 jäetakse välja;

167) paragrahvi 116 täiendatakse punktidega 5–7 järgmises sõnastuses:

5) paragrahvid 34 ja 35 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 37. Vastutuskindlustus

Ettevõtjal, kes tegutseb tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana, peab olema vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses, mis:
1) tagab tema tegevuses tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana kolmandale isikule tekkida võiva kogu kahju hüvitamise;
2) on vähemalt 31 950 eurot.”;

7) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 181, 9.07.1997, lk 1–55), muudetud määrusega nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/105/EL lihtsate surveanumate kohta (ELT L 264, 8.10.2009, lk 12–29);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.06.2010, lk 1–18);
nõukogu direktiiv 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 9.06.1975, lk 40–47), muudetud direktiiviga 94/1/EÜ (EÜT L 23, 28.01.1994, lk 28–29), määrusega nr 807/2003 (ELT L 122, 16.05.2003, lk 36–62), direktiiviga 2008/47/EÜ (ELT L 96, 9.04.2008, lk 15–28) ja määrusega nr 219/2009 (ELT L 87, 31.03.2009, lk 109–154).”;”;

168) paragrahvi 117 punktiga 4 muudetava söödaseaduse § 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 9 lõike 2 punktis a nimetatud tegevusalal tegutsemiseks peab esitama majandustegevusteate Veterinaar- ja Toiduametile.”;

169) paragrahvi 117 punktiga 4 muudetava söödaseaduse § 18 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majandustegevusteates sisalduvate andmete riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse kandmise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu.”;

170) paragrahvi 117 punktiga 4 muudetava söödaseaduse § 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sööda käitlejal peab olema tegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 10 nimetatud juhul või tegevusluba ravimsööda tootmiseks.”;

171) paragrahvi 117 punkt 12 jäetakse välja;

172) paragrahvi 118 senine punkt 1 loetakse punktiks 11 ja seadust täiendatakse punktiga 1 järgmises sõnastuses:

1) paragrahvi 63 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Paljundus- ja kultiveerimismaterjali tarnija käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes tegeleb paljundus- või kultiveerimismaterjali paljundamise, tootmise, säilitamise, töötlemise, turustamise või importimisega.

(2) Paljundusmaterjali tarnija esitab enne tegevuse alustamist majandustegevusteate Põllumajandusametile. Kultiveerimismaterjali tarnija esitab enne tegevuse alustamist majandustegevuseteate Keskkonnaametile.

(3) Paljundusmaterjali tarnija ei pea esitama majandustegevusteadet:
1) käesoleva seaduse §-s 651 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks;
2) taimekaitseseaduse § 31 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud tegevuste tegemiseks.

(4) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele taimekaitseseaduse § 31 lõikes 4 sätestatud andmed.”;”;

173) paragrahvi 118 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:

§ 651. Taimeliigi mikropaljundamise loakohustus

Ettevõtjal peab olema tegevusluba taimeliigi mikropaljundamiseks.”;”;

174) paragrahvi 118 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3) paragrahv 66 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 66. Tegevusloa taotlemine

(1) Taimeliigi mikropaljundamise tegevusloa taotluse lahendab paljundusmaterjali puhul Põllumajandusamet ja metsapuude taimede puhul Keskkonnaamet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) taimeliik, mida soovitakse paljundada;
2) tootmiseks kasutatava kinnisasja asukoht ja pindala, olemasolevate seadmete nimetus ja markeering, kvalifitseeritud töötajate arv, märge tootmisterritooriumi tarastatuse ja taimekasvatuseks vajaliku kastmisvõimaluse olemasolu kohta.”;”;

175) paragrahvi 118 punktiga 5 muudetava taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 71. Tegevusloa kõrvaltingimused

Taimeliigi mikropaljundamiseks antud tegevusloale lisatakse kõrvaltingimusena paljundamiseks lubatud taimeliik.”;

176) paragrahvi 118 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6) paragrahvi 72 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Söödakultuuride seemnesegu tootmiseks peab isikul olema ühtlase kvaliteediga seemnepartii tootmiseks sobiv seade, seemnesegu tootmise tehnoloogiline skeem ja määratud nõuetekohase seemnesegu tootmise eest vastutav isik ja ta peab pidama seemnesegude tootmise üle arvestust.

(2) Söödakultuuride seemnesegu tootmisega tegelev isik peab teavitama Põllumajandusametit hiljemalt seitse päeva enne seemnesegu tootmise alustamist selle segu osaks olevate seemnete massiprotsendist taimeliikide ja -sortide kaupa ning seemnesegu nimetusest.”;”;

177) paragrahvi 118 punkt 7 jäetakse välja;

178) paragrahvi 118 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8) paragrahv 95 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 95. Seemnete pakendaja loa- ja teatamiskohustus

(1) Metsapuude seemnete pakendamiseks peab olema tegevusluba.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata seemne pakendamiseks esitatakse enne tegevuse alustamist majandustegevusteade Põllumajandusametile.

(3) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) kas tegeleda soovitakse teraviljaseemne, söödakultuuride seemne, õli- või kiukultuuride seemne, peediseemne või köögiviljakultuuride seemne pakendamise, söödakultuuride seemne, peediseemne või köögiviljakultuuride seemne väikepakendisse pakendamise või teravilja-, söödakultuuride, õli- või kiukultuuride või köögiviljakultuuride seemnesegu pakendamisega;
2) andmed eri liikide ja sortide, põlvkondade, partiide või põldude saagi seemnete segunemise vältimiseks rakendatavate meetmete ja seemnete ladustamise viisi kohta;
3) pakendamisprotsessi tehnoloogia lühikirjeldus;
4) andmed selle kohta, kas ettevõttes toodetakse ja pakendatakse lisaks sertifitseerimiseks ette nähtud seemnetele söödakultuuride, õli- või kiukultuuride tarbeseemet, köögiviljakultuuride standardseemet või geneetiliste ressursside seemet;
5) andmed ruumide, seadmete, vahendite ja muu vajaliku varustuse puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
6) andmed kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
7) seemnete pakendamise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, söödakultuuride seemnete segu pakendamise korral nõuetekohase seemnete segu tootmise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
8) andmed projekteeritud ning kavandatava või tegeliku käitlemisvõimsuse, sealhulgas hoiuruumide mahutavuse kohta;
9) andmed jäätmete ning mittenõuetekohase seemne kogumiseks, äravedamiseks ja kahjutustamiseks rakendatavate meetmete kohta.

(4) Majandustegevusteate andmed kantakse taimekaitseseaduse § 30 lõike 1 alusel asutatud taimetervise registrisse.”;”;

179) paragrahvi 118 täiendatakse punktidega 81ja 82 järgmises sõnastuses:

81) paragrahvi 96 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Seemne pakendamiseks peab isikul olema nõuetekohane hoone või ruum (edaspidi pakendamiskoht), seemne nõuetekohaseks müügipakendisse pakendamiseks sobivad seadmed, vahendid ja muu vajalik varustus, pakendamisprotsessi tehnoloogiline skeem, millel on näha seemnepartiide segunemise vältimise seisukohalt olulised parameetrid, samuti ruumide plaan koos seadmete ja sisseseade paigutuse plaaniga, kus on näidatud seemne, mittenõuetekohase seemne ning jäätmete liikumisteed, ning määratud pakendamise eest vastutav isik.”;

82) paragrahvi 96 täiendatakse lõigetega 11–16 järgmises sõnastuses:

„(11) Seemne pakendamiseks kasutatav hoone või ruum peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) olema seemne ladustamiseks sobiva mikrokliimaga;
2) võimaldama pakendatava seemne ladustamist viisil, mis välistab eri liikide, sortide, põlvkondade, partiide või põldude saagi seemnete segunemise;
3) võimaldama seemnete pakendamist seemnete ladustamise ruumist eraldi ruumis või eraldatud ruumiosas, kus on seemnete müügikonditsiooni viimiseks ja müügipakendisse pakendamiseks sobivad seadmed ja vahendid, sealhulgas taadeldud kaal.

(12) Kui isik soovib kasutada automaatset proovivõtmisseadet, peab tal olema ISTA akrediteeritud laboratooriumi nõuetekohaseks tunnistatud automaatne proovivõtmisseade ja seda tõendav dokument, samuti automaatse proovivõtmise tehnoloogiline skeem ning määratud seadme nõuetekohasuse ja selle kasutamise eest vastutav isik. Isik peab automaatse proovivõtmisseadme kasutamise ja hooldamise üle arvestust pidama.

(13) Automaatse proovivõtmisseadme kasutamiseks peab isik hiljemalt seitse päeva enne kasutamise alustamist esitama teate koos käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud dokumentide ja andmetega Põllumajandusametile, näidates ära taimeliigi või -liikide grupi, mille puhul automaatset proovivõtmisseadet kasutatakse.

(14) Kui isik soovib etikette trükkida, peavad tal olema nõuetekohase etiketi trükkimiseks vajalik seade ja vahendid ning määratud etiketi trükkimise eest vastutav isik. Isik peab etikettide trükkimise üle arvestust pidama.

(15) Etikettide trükkimiseks peab isik hiljemalt seitse päeva enne trükkimise alustamist esitama teate koos käesoleva paragrahvi lõikes 14 nimetatud andmetega Põllumajandusametile, näidates ära taimeliigi või -liikide grupi ning kategooria, mille seemne pakendamiseks etikette trükkima hakatakse.

(16) Köögiviljakultuuride standardseemne, säilitussordi seemne, säilitussordi standardseemne ja eritingimustes kasvatamiseks aretatud sordi seemne pakendamise eest vastutav isik:
1) teavitab hiljemalt seitse päeva enne seemnete müügipakendisse pakendamise alustamist või lõpetamist Põllumajandusametit pakendamise alustamise ja lõpetamise kuupäevadest;
2) võtab seemneproovi igast müügipakendisse pakendatud standardseemne, säilitussordi seemne, säilitussordi standardseemne ja eritingimustes kasvatamiseks aretatud sordi seemne partiist ning säilitab neid proove vähemalt kaks aastat.”;”;

180) paragrahvi 118 punktiga 9 muudetav taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 97 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 97. Metsapuude seemnete pakendamise tegevusloa taotlemine

(1) Taotluse metsapuude seemnete pakendamise loa saamiseks lahendab Keskkonnaamet.

(2) Metsapuude seemnete pakendamise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) puuliigi nimetus, mille seemneid soovitakse pakendada;
2) pakendamiseks olemasoleva baasi kirjeldamiseks hooned ja nende asukoht, olemasolevate seadmete nimetus ja markeering ning töötajate arv.”;

181) paragrahvi 118 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

10) seadust täiendatakse §-dega 971 ja 972 järgmises sõnastuses:

§ 971. Metsapuude seemnete pakendamise tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse metsapuude seemnete pakendamise tegevusluba, kui tal on kasutada:
1) eraldi ruum seemnete kaalumiseks ja pakendamiseks;
2) külmutusagregaadiga varustatud külmkamber või laiatarbekülmik seemnete ladustamiseks ja säilitamiseks;
3) taadeldud kaal kuni 10-kilogrammise massi määramiseks täpsusega 0,1 grammi;
4) seemnepartii esmaformeerija puhul käbide töötlemise tehnoloogia, mis välistab partiide segunemise.

§ 972. Metsapuude seemnete pakendamise tegevusloa kõrvaltingimused

Metsapuude seemnete pakendamise tegevusloale lisatakse kõrvaltingimustena pakendatavate seemnete loetelu puuliikide kaupa ja kehtivusaeg.”;”;

182) paragrahvi 118 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

12) paragrahvi 102 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.”;

183) paragrahvi 119 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

11) paragrahvi 17 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „on kantud taimetervise registrisse ja”;

12) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Fütosanitaarsertifikaadi väljastaja kinnitamata muudatuste või parandustega fütosanitaarsertifikaat on kehtetu.”;”;

184) paragrahvi 119 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5) paragrahvid 31 ja 32 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 31. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevusteate peab enne tegevuse alustamist esitama järgmiste taimede, taimsete saaduste või muude objektide tootmisel, ladustamisel, pakendamisel või turustamisel:
1) lillesibulad, mugulsibulad ja muud varreteisendid;
2) viljapuude, köögiviljade, marja- ja dekoratiivkultuuride istutus- ning paljundusmaterjal;
3) seemnekartul;
4) tarbekartul;
5) söödapeedi ja suhkrupeedi istutamiseks ettenähtud taimed;
6) tsitrusviljad lehtede ja viljavartega;
7) kastani ja plaatani toorpuit ja puukoor.

(2) Teatamiskohustus enne tegevuse alustamist on ka ettevõtjal, kes soovib:
1) toota taimi, taimseid saadusi ja muid objekte ning toimetada neid Eestist väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvatesse riikidesse ja territooriumidele (edaspidi ühenduseväline riik);
2) toimetada taimi, taimseid saadusi ja muid objekte Eestist ühendusevälisesse riiki;
3) tegeleda käesoleva seaduse § 41 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus nimetatud taimede, taimsete saaduste või muude objektide ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisega või
4) tegeleda okaspuu ja kastani toorpuidu toimetamisega Euroopa Liidu liikmesriigi kaitstavasse piirkonda.

(3) Teatamiskohustust käesoleva seaduse alusel ei ole ettevõtjal, kes:
1) turustab omatoodetud taimi, taimseid saadusi või muid objekte, välja arvatud kartul ning käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel taimepassiga varustatavad taimed, taimsed saadused ja muud objektid, üksnes taimetervise registrisse kantud isikule;
2) turustab omatoodetud taimi, taimseid saadusi või muid objekte, välja arvatud kartul ning käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel taimepassiga varustatavad taimed, taimsed saadused ja muud objektid, üksnes jaemüügi korras Eesti Vabariigi territooriumil otse lõpptarbijale;
3) kasutab omatoodetud taimi, taimseid saadusi või muid objekte ise;
4) kasvatab kartulit kuni ühel hektaril muul eesmärgil kui turustamine;
5) turustab taimetervise registrisse kantud isikult saadud taimi ja taimseid saadusi, välja arvatud kartul ning käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel taimepassiga varustatavad taimed ja taimsed saadused, jaemüügi korras Eesti Vabariigi territooriumil otse lõpptarbijale või
6) tegeleb seemne, paljundus- või kultiveerimismaterjali paljundamise, tootmise, säilitamise, töötlemise, turustamise või importimisega ning kellel on teatamiskohustus taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel.

(4) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) selle taime, taimse saaduse või muu objekti nimetus, mille tootmise, ladustamise, pakendamise, turustamise või ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki või Euroopa Liidu liikmesriigi kaitstavasse piirkonda toimetamisega isik tegeleb;
2) tootmisüksuse pindala;
3) taimetervise eest vastutava isiku andmed.

(5) Majandustegevusteade esitatakse Põllumajandusametile. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed kantakse käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel asutatud taimetervise registrisse.

§ 32. Taimetervise registrisse kantavad andmed

(1) Põllumajandusamet kannab taimetervise registrisse lisaks käesoleva seaduse alusel majandustegevusteates esitatud andmetele:
1) märkuse taimepassi väljastamise õiguse kohta;
2) märkuse vastavusmärgi kasutamise õiguse kohta;
3) ettevõtja andmed, kes tegeleb käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud loetellu kuuluva taime, taimse saaduse või muu objekti ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisega;
4) ettevõtja andmed, kes tegeleb okaspuu ja kastani toorpuidu toimetamisega Euroopa Liidu liikmesriigi kaitstavasse piirkonda;
5) ettevõtja andmed, kes taotleb puidukuivati või käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 nimetatud ettevõtte nõuetele vastavaks tunnistamist;
6) taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel esitatud andmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed kultiveerimismaterjali tarnija kohta esitab Põllumajandusametile Keskkonnaamet.”;”;

185) paragrahvi 119 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

7) paragrahvi 411 lõikes 2 asendatakse sõna „kehtestab” sõnadega „võib kehtestada”;”;

186) paragrahvi 119 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

8) paragrahvi 442 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „järelevalveametnik” sõnadega „taimetervise järelevalvetoimingut teinud ametnik” vastavas käändes;

9) paragrahvi 442 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tunnitasu arvutamisel võetakse aluseks taimetervise järelevalvetoimingut teinud ametniku keskmine töötasu, mille arvutamisel lähtutakse taimetervise järelevalvega tegelevate taimetervise järelevalvetoiminguid tegevate ametnike keskmisest palgast ning sellelt makstavast sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksest taimetervise järelevalvetoimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal.

(4) Kohustatud isik kannab taimetervise järelevalvetoimingut teinud ametniku taimetervise kontrolli tegemise kohta kohalesõidu ja sealt tagasisõidu kulud. Kui taimetervise järelevalvetoimingut tegev ametnik kasutab taimetervise kontrolli tegemise kohta kohalesõiduks ja sealt tagasisõiduks Põllumajandusameti ametisõidukit, arvutatakse transpordikulu täiskilomeetrite kohta.”.”;

187) paragrahvi 120 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2) paragrahv 251 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 251. Loakohustus

(1) Avalikult kasutatavate teede teehoiutööde tegemiseks peab ettevõtjal olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) teede ehitamine, remontimine ja hooldamine, välja arvatud tunnelite, sildade ja viaduktide (edaspidi sillad) ehitamine ja remontimine (edaspidi teede ehitamine);
2) sildade ehitamine ja remontimine (edaspidi sildade ehitamine);
3) teede projekteerimine, teetööde kirjelduste tegemine ja teeprojektide ekspertiis, välja arvatud sildade projekteerimine, teetööde kirjelduste tegemine sildade remondiks ja sillaprojektide ekspertiis (edaspidi teede projekteerimine);
4) sildade projekteerimine, teetööde kirjelduste tegemine sildade remondiks ja sillaprojektide ekspertiis (edaspidi sildade projekteerimine);
5) liikluskorralduse projektide tegemine ja nende projektide ekspertiis (edaspidi liikluskorralduse projekteerimine);
6) liikluskorraldusvahendite paigaldamine;
7) tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve.

(2) Tegevusluba ei ole nõutav järgmisteks tee omaniku tellitud teetöödeks:
1) lumetõrje- ja lumekoristustööd;
2) libedusetõrje kõnni- ja jalgrattateedel;
3) teemaa ja teekraavide hooldetööd;
4) ühissõiduki ootekodade ja tee teenindusrajatiste hooldamine;
5) teede puhastus- ja korrastustööd;
6) liiklusmärkide paigaldamine ja hooldamine.

(3) Teede projekteerimise tegevusluba omavalt ettevõtjalt ei nõuta tegevusluba liikluskorralduse projekteerimise tegevusalal tegutsemiseks.

(4) Teede ehitamise tegevusluba omavalt ettevõtjalt ei nõuta tegevusluba liikluskorraldusvahendite paigaldamise tegevusalal tegutsemiseks.

(5) Tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegevusluba omavalt ettevõtjalt ei nõuta tegevusluba teetööde kirjelduse tegemiseks.”;”;

188) paragrahvi 120 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

189) paragrahvi 120 punktiga 4 muudetav teeseaduse § 253 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 253. Tegevusloa kontrolliese

(1) Teede projekteerimise, sildade projekteerimise, liikluskorralduse projekteerimise, liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegevusluba taotleval ettevõtjal peab olema vähemalt üks teehoiutöö kvaliteedi eest vastutav töötaja (edaspidi vastutav töötaja), kellel on sellekohane pädevustunnistus.

(2) Teede ehitamiseks ja sildade ehitamiseks tegevusluba taotleval ettevõtjal peab olema vähemalt üks teehoiutöö kvaliteedi eest vastutav töötaja, kes vastab käesoleva seaduse § 254 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele.

(3) Isik võib olla vastutav töötaja ainult ühe ettevõtja juures ja ainult ühel § 251 lõikes 1 loetletud tegevusluba nõudval teehoiutööl, arvestades järgmiseid erandeid:
1) teede projekteerimise tegevusala vastutav töötaja võib sama ettevõtja juures olla vastutav töötaja ka liikluskorralduse projekteerimise tegevusalal;
2) teede ehitamise tegevusala vastutav töötaja võib sama ettevõtja juures olla vastutav töötaja ka liikluskorraldusvahendite paigaldamise tegevusalal;
3) tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve vastutav töötaja võib sama ettevõtja juures olla vastutav töötaja ka teetööde kirjelduse tegemisel.”;

190) paragrahvi 120 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5) paragrahv 254 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 254. Pädevustunnistus

(1) Avalikult kasutatavate teede teehoiutööde tegemiseks peab füüsilisel isikul olema pädevustunnistus teede projekteerimise, sildade projekteerimise, liikluskorralduse projekteerimise, liikluskorraldusvahendite paigaldamise, tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve ning liiklusohutuse auditeerimise tegevusalal tegutsemiseks.

(2) Pädevustunnistuse väljastab Maanteeamet kolmeks aastaks.

(3) Pädevustunnistust taotleval isikul peab olema:
1) asjaomane erialane töökogemus;
2) asjaomane erialane akadeemiline või rakenduslik kõrgharidus või erandina teeehitusalane keskeriharidus, kui senine tööalane tegevus, täiendusõpe või tööandjate ja ameti- või erialaliitude soovitused tunnistavad tema pädevust asjaomasel tegevusalal tegutsemiseks.

(4) Erialaseks töökogemuseks loetakse töötamist pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud erialase hariduse omandamist järgmiselt:
1) käesoleva seaduse § 251 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 sätestatud tegevusalal vähemalt kolmeaastast töötamist vastavalt teede ehitamise, sildade ehitamise või liikluskorraldusvahendite paigaldamise juhina;
2) käesoleva seaduse § 251 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud tegevusalal vähemalt kolmeaastast töötamist vastavalt teede, sildade või liikluskorralduse projekteerijana;
3) käesoleva seaduse § 251 lõike 1 punktis 7 sätestatud tegevusalal vähemalt kolmeaastast töötamist teede või sildade projekteerijana, tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve inseneri või teehoiutöö juhina, välja arvatud teede, sildade ja liikluskorralduse projektide ekspertiisitööde juhina ning liikluskorralduse projekteerimistööde ja liikluskorraldusvahendite paigaldustööde juhina.

(5) Liiklusohutuse audiitori pädevustunnistuse saamiseks peab isikul olema erialane magistrikraad või sellega võrdsustatud erialane kvalifikatsioon, vähemalt viieaastane töökogemus teede projekteerijana ning läbitud majandus- ja kommunikatsiooniministri tunnustatud asutuses liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursus. Liiklusohutuse audiitor peab koolituskursuse läbima iga viie aasta tagant.

(6) Liiklusohutuse auditeerimise pädevustunnistust omavalt isikult ei nõuta pädevustunnistust teede projekteerimiseks.

(7) Liiklusohutuse audiitor ei või auditi tegemise ajal osaleda auditeeritava infrastruktuuriprojekti põhimõtete väljatöötamisel ega projekti elluviimisel.

(8) Tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve pädevustunnistust taotlev füüsiline isik peab olema läbinud majandus- ja kommunikatsiooniministri tunnustatud asutuses tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve koolituskursuse ning sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami. Koolituskursuse peab pädevustunnistuse omanik läbima iga kolme aasta tagant.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 nimetatud koolituskursuse õppekava kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;”;

191) paragrahvi 120 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

6) paragrahvid 255 ja 256 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse alusel välja antud füüsilise isiku teehoiutööde tegevusluba on samaväärne pädevustunnistusega ja kehtib kuni tegevusloale märgitud tähtaja lõpuni.”.”;

192) paragrahvi 121 punkt 11 jäetakse välja;

193) paragrahvi 122 punktis 1 muudetava toiduseaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2. peatükk
TEATAMIS- JA LOAKOHUSTUS
”;

194) paragrahvi 122 punktiga 1 muudetava toiduseaduse § 7 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Veterinaar- ja Toiduametile tuleb esitada majandustegevusteade:
1) toidu käitlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõikes 2 sätestatud ettevõttes;
2) toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valmistamiseks, töötlemiseks ja turustamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 2 lõike 2 punktis c sätestatud ettevõttes.

(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele märgitakse majandustegevusteates:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusala puhul andmed käitlemisvaldkonna ja toidugrupi kohta;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusala puhul andmed toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete rühma kohta.

(3) Põllumajandusminister kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal majandustegevuse alustamiseks ei pea esitama majandustegevusteadet, kui:
1) ettevõttes toidu käitlemiseks peab olema tegevusluba käesoleva seaduse § 8 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punkti b või c kohaselt;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 1 lõike 2 punkti c või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 3 punkti c kohaselt ei kohaldata ettevõtte suhtes nimetatud määrustes kehtestatud nõudeid;
3) ettevõtte loomakasvatushoone või -rajatis või loomade pidamiseks piiritletud ala on registreeritud põllumajandusloomade registris loomatauditõrje seaduse alusel;
4) ettevõtjal on ravimite käitlemise tegevusluba.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal majandustegevuse alustamiseks ei pea esitama majandustegevusteadet, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 2 lõike 2 alapunktis c nimetatud ettevõttest tuleb teatada käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt või kui nimetatud ettevõttes peab toidu käitlemiseks olema tegevusluba § 8 kohaselt.

(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed kantakse söödaseaduse § 23 alusel asutatud riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majandustegevusteates sisalduvate andmete riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse kandmise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu.”;

195) paragrahvi 122 punktiga 1 muudetavat toiduseaduse § 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Põllumajandusminister kehtestab määrusega nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba.”;

196) paragrahvi 122 punktiga 1 muudetava toiduseaduse § 9 lõikes 1 asendatakse sõnad „Toidu- ja Veterinaaramet” sõnadega „Veterinaar- ja Toiduamet”;

197) paragrahvi 122 punktiga 1 muudetavat toiduseaduse § 9 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed kantakse söödaseaduse § 23 alusel asutatud riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse.

(4) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud tegevusloa taotluse lahendamise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu.”;

198) paragrahvi 122 punktiga 1 muudetava toiduseaduse § 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tegevusluba antakse ettevõtjale, kui tema ning tema poolt toidu käitlemiseks kasutatav ettevõte vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele.”;

199) paragrahvi 122 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

11) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

§ 101. Tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) käitlemisvaldkond;
2) toidugrupp.”;”;

200) paragrahvi 122 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3) paragrahvi 31 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;”;

201) paragrahvi 122 punkt 4 jäetakse välja;

202) seadust täiendatakse §-ga 1221 järgmises sõnastuses:

§ 1221. Tolliseaduse muutmine

Tolliseaduse § 82 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kauba ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki toimetamise või tollikäitlusviisile deklareerimise eest isiku poolt, kellel ei ole selles valdkonnas tegutsemise õigust tõendavat kohustuslikku dokumenti, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”;”;

203) seadust täiendatakse §-ga 1222 järgmises sõnastuses:

§ 1222. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

2) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) tooted või toodete liigid, mille suhtes taotleja soovib saada vastavushindamiseks tegevusõigust, ning viited asjaomastele õigusaktidele;
2) vastavushindamise protseduurid, mida taotleja soovib täita vastavushindamisasutusena, ning viited asjaomastele õigusaktidele;
3) akrediteerimist tõendav tunnistus või selle koopia;
4) vastutuskindlustuspoliisi koopia.”;

3) paragrahvi 30 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 31 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 32 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 35 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.”;

204) paragrahvi 123 punktiga 1 muudetava tubakaseaduse § 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tubakatoodete müügiga tegelemiseks peab majandustegevusteate esitama järgmistel tegevusaladel:
1) jaekaubandus;
2) hulgikaubandus;
3) toitlustamine.

(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) kaup, mida soovitakse müüa (tubakatooted), ning andmed tubakatoodete impordi või ekspordi kohta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses;
2) tegevuskoht või tegevuskohad (tegevuskoha määrang, nimi, e-kaubanduse korral veebilehe aadress).

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse Eesti teabevärava või notari kaudu.

(4) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata Eesti teabevärava kaudu, siis esitatakse see ettevõtja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele, kes kannab teates sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse.”;

205) paragrahvi 123 punktid 2 ja 3 jäetakse välja;

206) paragrahvi 123 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

4) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse § 18 lõiget 4 kohaldatakse 2016. aasta 1. juulini.

(4) Käesoleva seaduse § 18 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.”;”;

207) paragrahvi 124 punktis 2 sisalduv tuleohutuse seaduse § 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) tulekustuti hooldamine;
2) tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimine ja hooldamine;
3) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine, ehitamine ja hooldamine;
4) automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimine, ehitamine ja hooldamine.”;

208) paragrahvi 124 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

209) paragrahvi 126 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse sõnad „registri registreeringu number” sõnadega „registreerimise number” vastavas käändes;”;

210) paragrahvi 126 punktiga 3 muudetava turismiseaduse § 8 lõike 2 punktides 2 ja 3 asendatakse sõnad „registri registreeringu number” sõnadega „majandustegevuse registreerimise number”;

211) paragrahvi 126 punktiga 3 muudetava turismiseaduse § 8 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) reisiettevõtja kasutatav kaubamärk selle olemasolu korral;
5) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid ja muud kontaktandmed, e-kaubanduse korral veebilehe aadress.”;

212) paragrahvi 126 punktiga 3 muudetavat turismiseaduse § 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse Eesti teabevärava või notari kaudu.”;

213) paragrahvi 126 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5) paragrahvi 19 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;”;

214) paragrahvi 126 punkt 6 jäetakse välja;

215) paragrahvi 126 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks;”;

216) paragrahvi 126 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

9) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majutusettevõtte hoonel või majutusettevõtte juurdepääsutee ääres peab paiknema majutusettevõtte tähistus majutusettevõtte nime ja liigiga või muu liiki iseloomustava määratlusega.

(2) Järgu olemasolu korral võib majutusettevõtte nimes ja tähistuses kasutada järgule vastavat järgutähist.”;”;

217) paragrahvi 126 punktiga 11 muudetava turismiseaduse § 27 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Isikul on kohustus esitada enne turismiinfokeskuses tegevuse alustamist EAS-le teade, milles peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:”;

218) paragrahvi 126 punktiga 11 muudetava turismiseaduse § 27 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed.”;

219) paragrahvi 126 punktid 12 ja 13 jäetakse välja;

220) paragrahvi 126 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

14) paragrahvi 311 lõikes 3 asendatakse sõnad „Registrile andmete esitamata jätmise” sõnadega „Teatamiskohustuse täitmata jätmise või registrile andmete muutumisest teatamata jätmise”;

15) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Käesoleva seaduse § 8 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.”.”;

221) paragrahvi 127 täiendatakse punktidega 11–13 järgmises sõnastuses:

11) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) tagab, et juhtimiskeskuses on ülesannete täitmiseks piisav arv töötajaid.”;

12) paragrahvi 21 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „või tehnikavahendite abil”;

13) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Turvatöötajana ei käsitata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud teenuseid osutava turvaettevõtja töötajat või käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud teenuseid osutava turvaettevõtja töötajat, kui ta valvab valveobjekti tehnikavahendite abil.”;”;

222) paragrahvi 127 punktiga 7 muudetava turvaseaduse § 43 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusluba nõutakse ka isikult, kes omab mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud tegevusluba.”;

223) paragrahvi 127 punktiga 7 muudetava turvaseaduse § 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 45. Turvaettevõtja tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
1) ta ei tegutse käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud valdkonnas;
2) tema turvajuht vastab käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja tema suhtes ei esine § 23 lõikes 1 nimetatud asjaolusid;
3) turvaettevõtjal või temaga seotud isikutel ei ole karistatust tahtliku riigi-, isiku- või varavastase kuriteo või karistusseadustiku §-des 372 ja 384 sätestatud süütegude eest;
4) ta juhtimiskeskuse pidamise korral vastab käesoleva seaduse § 10 lõike 2 või 3 nõuetele.”;

224) paragrahvi 128 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 19 ja 191 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 19. Töötervishoiuteenus ja selle osutaja

(1) Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi (edaspidi töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet.

(2) Juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja võib osutada järgmisi töötervishoiuteenuseid:
1) töökeskkonna riskianalüüsi tegemine, sealhulgas ohutegurite parameetrite mõõtmine;
2) töötajate tervisekontroll ja terviseseisundi hindamine;
3) töötajate taastusravi korraldamine;
4) tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja võimetele ja terviseseisundile;
5) tööandja nõustamine töövahendite ja isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel ning töötingimuste parandamisel;
6) tööandja ja töötaja psühholoogiline nõustamine.

(3) Töötervishoiuteenust osutav isik peab olema pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses, kui osutatav töötervishoiuteenus sisaldab töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmist.

(4) Töötervishoiuteenuse osutamisel peab töötervishoiuteenust osutava isiku heaks lepingu alusel tegutsema füüsiline isik, kellel on töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendav diplom, spetsialiseerumise või täiendusõppe tunnistus.

§ 191. Tegutsemine töötervishoiuteenuse osutajana

(1) Töötervishoiuarsti ja töötervishoiuõe tööülesannete täitmist hõlmava töötervishoiuteenuse osutamiseks kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatut.

(2) Juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja peab tegutsemiseks töötervishoiuteenuse osutajana esitama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud majandustegevusteate.

(3) Majandustegevusteade peab lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega sätestatud majandustegevusteates sisalduvatele andmetele sisaldama järgmisi andmeid:
1) osutatav töötervishoiuteenus;
2) töötervishoiuspetsialisti nimi;
3) töötervishoiuspetsialisti kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress);
4) andmed töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendava diplomi, spetsialiseerumise või täiendusõppe tunnistuse kohta, eelkõige eriala, tunnistuse number, väljaandmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg;
5) juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kirjalik kinnitus, et lepingu alusel tegutseb tema heaks töötervishoiuspetsialist;
6) juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kirjalik kinnitus, et isik vastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud nõudele.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 192 järgmises sõnastuses:

§ 192. Töötervishoiuspetsialisti kohustused

(1) Töötervishoiuspetsialist järgib oma töös järgmisi kutse-eetika põhimõtteid:
1) hoiab oma tegevuse tõttu teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladust, välja arvatud juhul, kui selle põhimõtte järgimisest tuleb loobuda töötajate tervise ja ohutuse kaitseks;
2) tagab töötajate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsuse;
3) teatab tervisekontrolli tulemustest ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu;
4) teavitab töötajaid kutsetöö ja töökeskkonnaga seotud ohtudest.

(2) Tööandja ja töötaja peavad andma töötervishoiuspetsialistile tema tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

(3) Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel kehtestab sotsiaalminister.”;

3) paragrahvi 201 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.”;

225) paragrahvi 130 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kütuste täpsustatud loetelu kehtestab KN-i kaubakoodide alusel majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;”;

226) paragrahvi 130 punktid 7–9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) müüja ärinimi, registrikood või selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus, asukoha aadress ja kontakttelefoni number, tegevusloa number või loakohustusest vabastamise otsuse kuupäev ja number;”;

8) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) kütuse müüja või kütuse hoiuteenuse osutaja tegevusloa number või loakohustusest vabastamise otsuse kuupäev ja number.”;”;

227) paragrahvi 130 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

91) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Vastavussertifikaat või vastavusdeklaratsioon ei ole nõutav:
1) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses määratletud aktsiisivaba kütuse tarbimisse lubamisel;
2) väljaspool Eestit kasutatavatel vee- ja õhusõidukitel tarbitava kütuse tarbimisse lubamisel ja eksportimisel.”;”;

228) paragrahvi 130 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

10) seaduse 4. peatüki pealkiri ja §-d 13–15 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

4. peatükk
LOAKOHUSTUS

§ 13. Loakohustus

(1) Tegutsemisel ühel või mitmel järgmistest tegevusaladest on nõutav tegevusluba:
1) kütuse import;
2) kütuse eksport;
3) kütuse müük;
4) kütuse hoiuteenuse osutamine.

(2) Tegevusluba ei ole nõutav:
1) kütuse müügil aktsiisilaos, välja arvatud tarbimisse lubatud kütuse müügil, maksulaos, tollilaos ja vabatsoonis;
2) kui mootorsõiduki kasutuslepingu sõlmimisega kaasneb kasutuslepingukohane kütuse müük;
3) kütuse impordil, kui kütus toimetatakse aktsiisi- või maksulattu;
4) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses määratletud aktsiisivaba kütuse tarbimisse lubamisel;
5) väljaspool Eestit kasutatavatel vee- ja õhusõidukitel tarbitava kütuse tarbimisse lubamisel ja eksportimisel;
6) kütuse müügil täitemenetluse käigus.

(3) Käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud kütuse müüja puhul peab majandustegevuse registris olema eraldi märge kütuse tarbimisse lubamiseks või maksuladustamise lõpetamiseks.

§ 14. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse ettevõtjale, kui:
1) ta vastab käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele;
2) tal on käesoleva seaduse §-des 41–44 sätestatud tingimustele vastav tagatis;
3) tegevusloa taotlejat ei ole karistatud tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on olnud nõutav, ja karistusregistri seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud tähtajad ei ole möödunud.

§ 15. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule:
1) täpsustatud andmed tegevusala kohta vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõike 1 loetelule;
2) kütuse müügi tegevusala puhul märgitakse, kas tegemist on käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 või 2 nimetatud kütuse müüjaga;
3) andmed kasutatavate mahutite mahutavuse kohta, kui taotletakse tegevusluba kütuse hoiuteenuse osutamiseks;
4) äri- või muu tegevusplaan, mis sisaldab ka isiku maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus, kui taotletakse tegevusluba kütuse müügiks;
5) tegevuskohaks olevate müügikohtade aadressid, kui taotletakse tegevusluba kütuse müügiks.”;”;

229) paragrahvi 130 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

11) seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:

§ 151. Teavitamine kütuse müügi maksimaalse käibe ületamise kavatsusest

Kütuse müüja peab Maksu- ja Tolliametit teavitama vähemalt viis tööpäeva ette kavatsusest ületada oma käesoleva seaduse § 15 punktis 4 nimetatud plaanis sisalduvat maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus.”;”;

230) paragrahvi 130 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

12) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 19. Tegevusloa taotluse lahendamine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Maksu- ja Tolliamet.

(2) Maksu- ja Tolliamet määrab isikule tagatise kümne tööpäeva jooksul taotluse ning sellele lisatud dokumentide ja andmete saamisest arvates. Kui kütuse müüja on esitanud taotluse tagatise vähendamiseks, määrab Maksu- ja Tolliamet isikule tagatise käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

(3) Tegevusloa lahendamise tähtaeg peatub kütuse müüja poolt käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud taotluse lahendamise ajaks.”;”;

231) paragrahvi 130 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:

121) paragrahvid 191 ja 192 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 191. Tegevusloata müüjalt kütuse soetamise keeld

(1) Kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud.

(2) Kütuse soetaja on kütuse soetamisel kohustatud majandustegevuse registrist kontrollima kütuse müüja asjaomase tegevusloa olemasolu. Kontroll ei ole nõutav kütuse soetamisel tanklast.

§ 192. Aktsiisilaopidaja ja maksulaopidaja kohustused tegevusloaga seoses

(1) Aktsiisilaopidaja on kütuse tarbimisse lubamisel ja maksulaopidaja kütuse maksuladustamise lõpetamisel kohustatud kontrollima majandustegevuse registrist, kas kütuse tarbimisse lubamist või kütuse maksuladustamise lõpetamist soovival isikul on tegevusluba kütuse müügiks, sealhulgas peab registris olema käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud märge. Kütuse tarbimisse lubamine ja kütuse maksuladustamise lõpetamine on keelatud, kui selle kütuse omanikul puudub käesolevas lõikes nimetatud märge. Sätet ei kohaldata maksuladustamise lõpetamisel käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punktides 2–6 nimetatud juhtudel.

(2) Maksu- ja Tolliamet võib peatada aktsiisilao tegevusloa ja maksulao pidamise loa kehtivuse kuni kuueks kuuks, kui:
1) aktsiisilaost tarbimisse lubatud kütuse omanikul puudus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märge või
2) maksuladustamise lõpetamisel puudus kütuse omanikul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märge.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatamisel ei kohaldata alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 43 lõike 1 punkte 1–2 ja 5.

(4) Maksu- ja Tolliamet võib keelduda aktsiisilao tegevusloa ja maksulao pidamise loa kehtetuks tunnistamisest tegevusloa omaniku taotlusel ajal, millal tegevusloa kehtivus on peatatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhjusel.”;”;

232) paragrahvi 130 punktid 13–15 jäetakse välja;

233) paragrahvi 130 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

16) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vedelkütuse käitlemise eest tegevusloas märkimata tegevuskoha kaudu –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”.”;

234) seadust täiendatakse §-ga 1301 järgmises sõnastuses:

§ 1301. Vedelkütusevaru seaduse muutmine

Vedelkütusevaru seaduse § 71 lõikes 5 ja § 14 lõikes 6 asendatakse sõna „registreering” sõnaga „tegevusluba” vastavas käändes.”;

235) paragrahvi 131 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 123 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 123. Hüdrogeoloogiliste tööde tegija loakohustus

Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmiste hüdrogeoloogiliste tööde tegemiseks:
1) hüdrogeoloogilised uuringud;
2) hüdrogeoloogiline kaardistamine;
3) puurkaevude ja -aukude projekteerimine;
4) soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimine;
5) puurkaevude ja -aukude puurimine, rekonstrueerimine ja likvideerimine;
6) soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude puurimine, rekonstrueerimine ja likvideerimine.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 124–128 järgmises sõnastuses:

§ 124. Hüdrogeoloogiliste tööde tegija tegevusloa kontrolliese

(1) Käesoleva seaduse §-s 123 nimetatud hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba (edaspidi tegevusluba) antakse ettevõtjale, kui tema heaks tegutseb lepingu alusel füüsiline isik:
1) kellel on vähemalt kaheaastane hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kogemus tööde alal, milleks luba taotletakse;
2) kelle viimasest praktilisest töökogemusest pole möödunud rohkem kui kaks kalendriaastat;
3) kellel on oskused ja teadmised, sealhulgas geoloogiaalased teadmised hüdrogeoloogiliste tööde alal, milleks luba taotletakse;
4) kes teab hüdrogeoloogiliste tööde alaste õigusaktide nõudeid valdkonna kohta, milles ta tegutseb;
5) kelle varasemad hüdrogeoloogilised tööd valdkonnas, milleks tegevusluba taotletakse, vastavad õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja töö eesmärgile.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule antakse tegevusluba:
1) hüdrogeoloogilisteks uuringuteks ja hüdrogeoloogiliseks kaardistamiseks ettevõtjale, kelle heaks tegutseb lepingu alusel füüsiline isik, kellel on geoloogiaalane kõrgharidus;
2) puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimiseks ettevõtjale, kelle heaks tegutseb lepingu alusel füüsiline isik, kellel on geoloogia- või keskkonnatehnoloogiaalane kõrgharidus;
3) puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude puurimiseks või rekonstrueerimiseks ettevõtjale, kellel on olemas puurmasin või garantii pangast puurmasina soetamise investeeringu finantseerimise kohta õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavate puurkaevude ja -aukude rajamiseks.

§ 125. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa kõrvaltingimused

Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi:
1) lubatud hüdrogeoloogiliste tööde nimetused, eesmärgiga tagada hüdrogeoloogiliste tööde asjatundlik tegemine sõltuvalt taotleja omandatud kõrghariduse valdkonnast ning hüdrogeoloogiliste tööde alastest kogemustest, oskustest ja teadmistest;
2) puurkaevude ja -aukude rajamisel või rekonstrueerimisel luba puurida ainult teatud põhjaveekihti, maapinnalt esimesse põhjaveekihti või ainult teatud piirtootlikkusega puurkaeve, eesmärgiga tagada põhjavee kaitse nõuete täitmine sõltuvalt tegevusloa taotleja kasutuses olevast puurmasinast ja puurimise tehnoloogiast.

§ 126. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa taotlus

Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud andmetele tuleb hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa saamiseks esitada järgmised andmed:
1) juriidilise isiku hüdrogeoloogilisi töid tegeva töötaja nimi, isikukood, ametinimetus, kontaktandmed ja hüdrogeoloogilise töö nimetus;
2) hüdrogeoloogiliste tööde nimetused, milleks tegevusluba taotletakse;
3) kirjalik tõend vähemalt kaheaastase hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kogemuse kohta ja vähemalt kolm näidet tehtud tööde kohta;
4) geoloogiaalast kõrgharidust tõendav diplom, kui tegevusluba taotletakse hüdrogeoloogilisteks uuringuteks või hüdrogeoloogiliseks kaardistamiseks;
5) geoloogia- või keskkonnatehnoloogiaalast kõrgharidust tõendav diplom, kui tegevusluba taotletakse puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimiseks;
6) kasutatava puurmasina tehnilise passi koopia ning kasutatavate puurimistehnoloogiate kirjeldus, kui tegevusluba taotletakse puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude puurimiseks või rekonstrueerimiseks.

§ 127. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa taotluse lahendamine

(1) Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa taotluse lahendab Keskkonnaministeerium.

(2) Kui Keskkonnaministeerium ei lahenda taotlust majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.

§ 128. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 37 sätestatule tunnistab tegevusloa andja loa kehtetuks, kui loa omaja on rikkunud põhjavee kaitse nõudeid, millega on kaasnenud põhjavee liigvähenemine või reostumine või selle oht, või põhjustanud oma tegevusega puurkaevu või puuraugu kahjustamise või selle ohu.”;

3) paragrahv 131 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 28 lõike 4 punktis 3 ja § 30 lõike 7 punktis 1 asendatakse sõna „litsentsi” sõnaga „tegevusluba”.”;

236) paragrahvi 132 punkt 1 loetakse punktiks 13 ja paragrahvi täiendatakse punktidega 1–12 järgmises sõnastuses:

1) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 ja § 11 lõikes 3 asendatakse sõnad „registreeritud väetiseregistris” sõnadega „kantud väetiseregistrisse”;

11) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „väetiseregistris registreeritud” sõnadega „väetiseregistrisse kantud”;

12) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kantud väetiseregistrisse.”;”;

237) paragrahvi 132 punktis 1 asendatakse sõnad „kohta sätestatud” sõnadega „kohta sätestatut”;

238) paragrahvi 132 punktiga 2 muudetava väetiseseaduse § 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Väetise käitlemiseks peab esitama majandustegevusteate Põllumajandusametile.”;

239) paragrahvi 132 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3) paragrahvid 22 ja 23 ning 25–28 tunnistatakse kehtetuks.”;

240) seadust täiendatakse §-ga 1331 järgmises sõnastuses:

§ 1331. Välisõhu kaitse seaduse muutmine

Välisõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 12220 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 12220. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa kontrolliese

(1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise luba (edaspidi käitlemisluba) antakse isikule, kelle käsutuses on fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide käitlemiseks käesoleva seaduse §-s 12217 nimetatud töötaja sertifikaati või kutse- või osakutsetunnistust omavad isikud ning kes rakendab oma majandus- või kutsetegevuses fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete või süsteemide käitlemiseks vajalikke töövahendeid ja -meetodeid.

(2) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitleja peab vastama Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 303/2008 artikli 8 lõikes 1 ja Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 artikli 8 lõikes 1 sätestatud nõuetele.”;

2) paragrahvi 12222 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 sätestatule esitab käitlemisluba taotlev isik (edaspidi loa taotleja) loa andjale kirjaliku taotluse järgmiste andmete ja dokumentidega:
1) andmed käitlemistoimingute kohta, milleks käitlemisluba taotletakse;
2) andmed töömahu kohta, millest nähtub, et loa taotleja käsutuses on piisav arv käesoleva seaduse § 12217 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste kohaselt sertifitseeritud töötajaid, et teha käitlemisluba nõudvaid käitlemistoiminguid kirjeldatud töömahus või tegevust alustava ettevõtja hinnang oma eeldatavale töömahule;
3) loa taotleja käsutuses olevate töövahendite loetelu;
4) loa taotleja töömeetodite kirjeldused;
5) taotluse esitamise kuupäev.”;

3) paragrahvi 12222 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 12223 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) käesoleva seaduse §-s 12221 nimetatud tegevusvaldkond, käitlemiseks lubatud fluoritud kasvuhoonegaasi kogused seadmetes ja pumpades ning käitlemistoimingud;”;

5) paragrahvi 12224 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 12224 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käitlemisloa annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja).”;

7) paragrahvid 12226–12228, 12230 ja 12233 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 12231 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käitlemisloa taotlemise ja muutmise täpsustatud korra, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 1506 järgmises sõnastuses:

§ 1506. Käitlemisloa andmine kuni 2015. aasta 1. jaanuarini

Kuni 2015. aasta 1. jaanuarini antakse käitlemislubasid vastavalt 2014. aasta 30. juunini kehtinud § 12231 alusel kehtestatud korrale.”.”;

241) paragrahvi 134 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Väärismetalltoodete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Väärismetalltoodete käitlemise reguleerimisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega kohaldatakse käesolevat seadust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate erisustega.”;

2) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Motiveeritud teade registriandmete kustutamise kohta edastatakse ettevõtjale, kelle nimemärgis oli registrisse kantud, posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registriandmete kustutamise päevale järgneval tööpäeval.”;

5) seaduse 2. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. jagu
Väärismetalltoodete sissevedu
”;

6) paragrahvid 21–23 ja 26–28 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 36 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Väärismetalltoodete sisseveo ja hulgimüügi korral, kui tehinguväärtus on suurem kui 500 eurot, arveldatakse väärismetalltoodete eest sularahata arvelduse korras.”.”;

242) seadust täiendatakse §-ga 1351 järgmises sõnastuses:

§ 1351. Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

2) paragrahvi 2 punkti 1 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu Eesti mandri ja suursaarte vahelistel parvlaevaliinidel, on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.”.”.

§ 2. Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmine

Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punktis 6 sisalduv alkoholiseaduse § 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riiklikku järelevalvet alkoholi käitlemisega seonduvate nõuete, välja arvatud toiduohutuse ning alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele vastavus, täitmise üle teostab Maksu- ja Tolliamet.”;

2) paragrahvi 3 punktiga 7 lisatava alkoholiseaduse § 491 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove ja näidiseid ning vajaduse korral tellida ekspertiise. Kui vallasasja näidis või proov on eksperdi arvamuse kohaselt nõuetekohane, kannab korrakaitseorgan ekspertiisi tegemisega seotud kulud ja vallasasja näidise või proovi mittetagastamise korral hüvitab ettevõtjale selle maksumuse. Kui vallasasja näidis või proov ei ole eksperdi arvamuse kohaselt nõuetele vastav, kannab kontrollimisel tekkinud dokumentaalselt tõendatud kulud ettevõtja ning vallasasja näidise või proovi tagastamata jätmise korral selle maksumust ettevõtjale ei hüvitata.”;

3) paragrahvi 8 punktiga 2 muudetava biotsiidiseaduse § 432 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Korrakaitseorganil on õigus kehtiva turustusloa või registreerimistunnistuse puudumise korral keelata biotsiidi import ühenduse tolliterritooriumile ja müük.”;

4) paragrahvi 12 punktiga 4 muudetava ehitusseaduse § 62 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud ülesanded ehitise ohutuse kontrollimiseks;”;

5) paragrahvi 12 täiendatakse punktidega 7–8 järgmises sõnastuses:

7) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 57 lõike 1 punktis 6 asendatakse arv „14” arvuga „15”.”;

6) paragrahvi 14 punkt 3 jäetakse välja;

7) paragrahvi 36 punkt 1 loetakse punktiks 11 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 1 järgmises sõnastuses:

1) paragrahvi 191 lõikes 3 asendatakse sõnad „politsei ja piirivalve seaduses” sõnaga „korrakaitseseaduses”;”;

8) paragrahvi 55 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

11) paragrahvi 56 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse kirjaliku ja põhjendatud taotluse alusel ning huvides viib Konkurentsiamet Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 101 ja 102 sätestatu võimaliku rikkumise tuvastamiseks läbi käesolevas seaduses ja haldusmenetluse seaduses ettenähtud menetlustoimingud ning kohaldab korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid.”;”;

9) paragrahvi 55 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

7) paragrahvi 63 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Konkurentsiameti nõudmisel peab ettevõtja ärisaladuseks peetava teabe ära märkima ja põhjendama teabe määramist ärisaladuseks.”.”;

10) paragrahvi 64 punktiga 4 muudetava lennundusseaduse § 601 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lennuohutust, lennundusjulgestust, lennundustegevust ning õhuruumi kasutamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku ja haldusjärelevalvet Lennuamet ning teised seadusega nimetatud riiklikku järelevalvet teostavad asutused.”;

11) paragrahvi 64 punktiga 4 muudetavat lennundusseaduse § 601 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses on riiklik järelevalve lennuettevõtja lennutegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud nõuetele vastavuse üle.”;

12) paragrahvi 64 punktiga 4 muudetava lennundusseaduse § 602 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Korrakaitseorgan võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

13) paragrahvi 64 punktiga 4 muudetava lennundusseaduse § 603 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lennuametil on õigus teha lennuohutust, lennundusjulgestust, lennundustegevust ning õhuruumi kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutus.

(2) Tarbijakaitseametil on õigus reisijate lennureisist mahajätmise, lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral teha lennuettevõtjale ettekirjutus reisijatele hüvitise maksmise ja abi osutamise nõudega.

(3) Konkurentsiametil on õigus teha lennujaama haldajale ettekirjutus lennujaama haldaja rakendatavate tasumäärade või lennujaama haldaja muu tegevuse kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse 82. peatükis sätestatud nõuetega.

(4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on õigus teha lennuettevõtja lennutegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutus.

(5) Ettekirjutus tuleb viivitamata täita ning selle vaidlustamine ei peata ettekirjutuse täitmist.

(6) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 3500 eurot.”;

14) paragrahvi 66 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses:

141) paragrahvi 783 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;”;

15) paragrahvi 66 punkt 15 jäetakse välja;

16) paragrahvis 86 sisalduv muinsuskaitseseaduse § 441 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.”;

17) paragrahvis 154 sisalduv veeseaduse § 394 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Keskkonnainspektsioon, Terviseamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Keskkonnaamet ning Keskkonnaministeerium.”,

18) paragrahvi 162 punktiga 4 lisatava väärismetalltoodete seaduse § 431 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) keelata nõuetekohaselt märgistamata väärismetalltoodete müügiks pakkumine ja tasu eest võõrandamine;”;

19) paragrahvi 162 punktiga 4 lisatava väärismetalltoodete seaduse § 431 lõikes 3 asendatakse sõnad „järelevalve teostaja” sõnaga „korrakaitseorgan”.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. juulil.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees