Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistusavalik halduse-valitsus

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistushaldusõigusavalik majandusõigus

12 ÕIGUS1206 õigusallikad ja õigusharudõigusallikasseadustik

16 MAJANDUS1611 majanduskasvmajandustingimusedmajandustegevus

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3236 infotehnoloogia ja andmetöötlusandmetöötlusandmebaas

HALDUSÕIGUSMajandustegevuse üldregulatsioon

Teksti suurus:

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (lühend - MsüS)

Sisukord

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.03.2015
Avaldamismärge:RT I, 29.06.2014, 8

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus1

Vastu võetud 23.02.2011
RT I, 25.03.2011, 1
jõustumine 01.07.2014

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
23.11.2011RT I, 12.12.2011, 201.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
06.06.2012RT I, 28.06.2012, 108.07.2012, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
06.06.2012RT I, 29.06.2012, 209.07.2012, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
06.06.2012RT I, 29.06.2012, 401.01.2013, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
14.06.2012RT I, 04.07.2012, 415.07.2012
15.05.2013RT I, 01.06.2013, 101.07.2013, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
22.05.2013RT I, 11.06.2013, 101.07.2013, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
22.05.2013RT I, 11.06.2013, 221.06.2013, osaliselt 01.09.2013 ja 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
12.06.2013RT I, 02.07.2013, 101.09.2013, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
19.06.2013RT I, 10.07.2013, 115.07.2013, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
20.06.2013RT I, 11.07.2013, 101.09.2013, osaliselt 01.01.2014 ja 01.09.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
05.12.2013RT I, 22.12.2013, 101.01.2014
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
05.06.2014RT I, 29.06.2014, 101.07.2014

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Seaduse ülesanne

  Käesoleva seaduse ülesanne on sätestada majandustegevuse vabaduse kasutamise üldised tingimused ja kord, sealhulgas reguleerida majandustegevuse alustamist, teostamist, lõppemist ja jätkamist, registri pidamist, riiklikku järelevalvet ja vastutust.

§ 2. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse igale ettevõtjale ning tema majandustegevusele kõigil tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

 (2) Käesolevat seadust ei kohaldata:
 1) notari ametitegevusele;
 2) kohtutäituri ametitegevusele.

 (3) Käesolevat seadust, välja arvatud §-d 9 ja 10, § 11 lõiked 5 ja 6, §-d 12 ja 13, § 22 lõiked 5 ja 6, § 31 ning 6. peatüki 2. jagu, ei kohaldata majandustegevusele, mille sisuks on:
 1) advokaadi kutsetegevus;
 2) pankrotihalduri kutsetegevus;
 3) patendivoliniku kutsetegevus;
 4) vandetõlgi kutsetegevus;
 5) audiitori kutsetegevus.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (4) Käesolevat seadust ei kohaldata järgmistele tegevusaladele:
 1) krediidiasutuste seaduse tähenduses avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmine ja muude tagasimaksmisele kuuluvate rahaliste vahendite muul viisil kaasamine;
 2) kindlustustegevuse seaduse tähenduses kindlustustegevus ja kindlustusvahendus;
 3) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses makseasutusena ja e-raha asutusena tegutsemine;
 4) investeerimisfondide seaduse tähenduses fondivalitsejana tegutsemine;
 5) väärtpaberituru seaduse tähenduses investeerimisühinguna, investeerimisagendina ja reguleeritud turu korraldajana tegutsemine;
 6) Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse tähenduses Eesti väärtpaberite keskregistri kontohaldurina tegutsemine;
 7) strateegilise kauba seaduse tähenduses strateegilise kauba kontrolli süsteemile.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (5) Käesolevat seadust ei kohaldata järgmistele tegevustele:
 1) käibemaksuseaduse tähenduses maksulao pidaja tegevus;
 2) maksukorralduse seaduse tähenduses mitteresidendi maksuesindaja tegevus;
 3) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses aktsiisilao pidaja, registreeritud kaubasaaja ja registreeritud kaubasaatja tegevus;
 4) tolliseaduse tähenduses hoiukoha, tolliterminali ja tollilao pidaja, vabatsooni omaniku või valdaja ning tolliagentuuri tegevus.

 (6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

 (7) Käesolevas seaduses ettenähtud riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 3. Majandustegevus

 (1) Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud.

 (2) Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine.

§ 4. Majandustegevuse vabadus ja selle piiramine

 (1) Igaühel on õigus igal ajal mis tahes tegevusalal vabalt alustada, teostada ning lõpetada majandustegevust.

 (2) Tegevusalal majandustegevuse täielik keelamine või selle lubamine üksnes tegevusloa alusel sätestatakse seadusega olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel. Majandustegevuse vabadust piiratakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud majandustegevuse nõuetega, sealhulgas käesolevas seaduses sätestatud teatamiskohustusega avalikust huvist tuleneval põhjusel.

 (3) Majandustegevuse vabadus on Eesti ettevõtjal ja teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi teine lepinguriik) ettevõtjal. Kui rahvusvaheline leping või seadus ei sätesta teisiti, on majandustegevuse vabadus samaväärselt Eesti ja teise lepinguriigi ettevõtjaga ka kolmanda riigi ettevõtjal.

 (4) Ettevõtjal ei ole majandustegevuse vabadust tegevusalal, mille suhtes kehtib talle kohtuotsusega kohaldatud, seadusest tulenev või käesoleva seaduse alusel kohaldatud asjaomane majandustegevuse keeld.

 (5) Majandustegevuse vabadust ei ole riigil, kohalikul omavalitsusel, avalik-õiguslikul juriidilisel isikul või riigi või kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ülesannet täitval muul isikul nimetatud ülesande täitmise ulatuses.

§ 5. Ettevõtja, temaga seotud isik ja teenuseosutaja

 (1) Ettevõtja on majandustegevust alustav või seda teostav füüsiline või juriidiline isik.

 (2) Ettevõtjaga seotud isik on ettevõtja osanik, aktsionär, juhtorgani liige, prokurist või muu isik, kes omab valitsevat mõju ettevõtja juhtimise üle.

 (3) Elutähtsat teenust osutav ettevõtja, seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust, on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja (edaspidi üldhuviteenuse osutaja).

 (4) Teenuseosutaja käesoleva seaduse § 6 lõike 7, § 10 lõike 2, § 12, § 14 lõike 3 punkti 2, § 22 lõigete 1, 5 ja 6, § 31 ja 6. peatüki 2. jao tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36–68) (edaspidi teenuste direktiiv) artikli 4 punktis 2 nimetatud ettevõtja, kes alustab teenuste direktiivi kohaldamisalasse kuuluva teenuse osutamist või osutab sellist teenust.

§ 6. Majandustegevuse nõuded

 (1) Seadusest tulenevalt võib kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (edaspidi majandustegevuse nõuded). Majandustegevuse nõuded võivad tuleneda ka ratifitseeritud rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktist.

 (2) Majandustegevuse põhinõuded on nõuded, mis kehtestatakse üksnes kindlale tegevusalale ja mis ei ole tegevusalast sõltumata kehtivad üldised nõuded.

 (3) Isikulised on majandustegevuse nõuded, mis kehtestatakse füüsilisele isikule, näiteks nõuded isikuomadustele oskuste, hariduse, kvalifikatsiooni, asjatundlikkuse või terviseseisundi kohta (edaspidi isikulised majandustegevuse nõuded).

 (4) Informatsioonilised on majandustegevuse nõuded, mis kohustavad ettevõtjat esitama teda või tema tegevust puudutavat informatsiooni (edaspidi informatsioonilised majandustegevuse nõuded).

 (5) Esemelised on majandustegevuse nõuded, mis ei ole isikulised ega informatsioonilised, vaid on sisulised, eelkõige nõuded tegevuskohale, ehitisele või selle osale, masinale, tootele, teenusele, tegevusele, finantsseisundile või ettevõtja majandustegevusest tingitud keskkonnamõjule (edaspidi esemelised majandustegevuse nõuded).

 (6) Isikulise majandustegevuse nõude täitmiseks ettevõtja poolt piisab, kui nõudele vastab ettevõtja heaks lepingu alusel tegutsev füüsiline isik. Olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel võib seadusega ette näha juhud, kui:
 1) isikulisele majandustegevuse nõudele peab vastama füüsilisest isikust ettevõtja ise või juriidilisest isikust ettevõtja juhatuse liige või kõik juhatuse liikmed;
 2) leping, mille alusel ettevõtja heaks tegutseb isikulisele majandustegevuse nõudele vastav isik, peab vastama teatud sisu- või vorminõuetele.

 (7) Teenuseosutajale ja isikule, kes ostab või soovib osta teenuseosutaja poolt pakutavaid teenuseid (edaspidi klient), ei või kehtestada nõudeid, mis on vastuolus teenuste direktiiviga.

 (8) Teenuste direktiivi kohaselt teavitamisele kuuluvat teenuse osutamise nõuet sisaldava õigusakti eelnõust teavitamise korra ja teabevahetust koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (9) Euroopa Komisjoni tuleb ettevalmistatavast õigusaktist teavitada juhul, kui sellega kehtestatakse teenuse osutamisele alljärgnevaid nõudeid:
 1) kvantitatiivsed või territoriaalsed piirangud, eelkõige rahvaarvust või teenuseosutajate vahelisest minimaalsest geograafilisest vahemaast tulenevate piirmäärade kujul;
 2) teenuseosutaja kohustus valida teatud õiguslik vorm;
 3) äriühingus osaluse omamisega seonduvad nõuded;
 4) nõuded, millega juurdepääs teenuse osutamisele on teenuse olemuse tõttu reserveeritud teatud teenuseosutajatele, välja arvatud nõuded, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) hõlmatud sätteid või mis on sätestatud muus Euroopa Liidu õigusaktis;
 5) keeld omada sama riigi territooriumil rohkem kui ühte asutamis- või tegevuskohta;
 6) töötajate minimaalset arvu sätestavad nõuded;
 7) kehtestatud miinimum- või maksimumhinnad, mida teenuseosutaja peab järgima;
 8) teenuseosutaja kohustus osutada koos enda osutatud teenusega ka teisi teenuseid.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 7. Majandushaldusasutus

  Majandushaldusasutus on haldusorgan, kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid vähemalt ühel alljärgneval viisil:
 1) tegevusloa taotluse lahendamine;
 2) majandustegevuse peatamine või keelamine;
 3) tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine;
 4) ettevõtja majandustegevuse üle riikliku järelevalve teostamine.

§ 8. Register

 (1) Register käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevuse register ning seaduses sätestatud juhul muu samalaadne register.

 (2) Majandustegevuse register on andmekogu, mille ülesanne on võimaldada ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist.

 (3) Registripidaja käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevuse registri vastutav töötleja ning seaduses sätestatud juhul muu andmekogu vastutav töötleja.

 (4) Majandustegevuse registri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 (5) Registri volitatud töötleja on majandushaldusasutus, kes kannab registrisse andmeid, muudab neid ja tunnistab kehtetuks.

§ 9. Teate ja taotluse esitamine ühtse kontaktpunkti kaudu

 (1) Ettevõtjal on õigus esitada majandushaldusasutusele kõiki käesolevas seaduses sätestatud teateid ja taotlusi ühtse kontaktpunkti põhimõttel Eesti teabevärava või notari kaudu.

 (2) Teadete ja taotluste esitamine Eesti teabevärava või notari kaudu ei mõjuta käesolevas seaduses sätestatud teadete ja taotluste kohta kehtivaid tähtaegu, majandushaldusasutuse pädevust ega ettevõtja õigust esitada kõnealuseid teateid ja taotlusi otse registripidajale või majandushaldusasutusele.

 (3) Kui ettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teate või taotluse notari kaudu, edastab notar teate või taotluse majandushaldusasutusele Eesti teabevärava kaudu hiljemalt selle esitamisele järgneval tööpäeval.

 (4) Majandushaldusasutus edastab ettevõtjale dokumendid või muu teabe notari kaudu, kui ettevõtja on käesolevas seaduses sätestatud majandushaldusasutusele adresseeritud teate või taotluse esitamisel notari kaudu avaldanud sellekohast soovi.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (5) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada käesolevas seaduses sätestatud teadete ja taotluste vormid.

 (6) Kui ettevõtja esitab käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud teate muul viisil kui ühtse kontaktpunkti kaudu, tasub ta teates sisalduvate andmete registrisse kandmise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 10. Õigus saada majandustegevusega seotud teavet

 (1) Eesti teabevärava kaudu tehakse kättesaadavaks järgmine teave:
 1) teatamiskohustused ja loakohustused tegevusalade kaupa koos viidetega õigusnormidele, mis sätestavad teatamis- või loakohustused, ning muud majandustegevuse põhinõuded, sealhulgas tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad majandustegevuse nõuded;
 2) tegevusalade kaupa majandushaldusasutuste kontaktandmed, samuti nende haldusorganite või isikute kontaktandmed, kes ei ole majandushaldusasutused, ent kellelt on ettevõtjal võimalik saada praktilist abi, sealhulgas Euroopa Liidu tarbijate nõustamiskeskuste võrgustiku kontaktpunktide kontaktandmed;
 3) ettevõtja ja tema majandustegevusega seotud andmekogude kasutamise võimalused ja tingimused;
 4) viited üldkasutatavatele õiguskaitsevahenditele ettevõtja ja majandushaldusasutuse või ettevõtja ja tema klientide vahelisi vaidlusi puudutavates küsimustes.

 (2) Ettevõtjal ja tema kliendil on õigus esitada selgitustaotlus majandushaldusasutusele otse või Eesti teabevärava kaudu selle kohta, kuidas ettevõtja poolt nimetatud tegevusalal kehtivaid teatamiskohustusi ja loakohustusi ning muid majandustegevuse nõudeid, sealhulgas tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid üldiselt tõlgendatakse või kohaldatakse, ning saada vajaduse korral nõuandeid ja lihtsaid käitumisjuhiseid, kuidas teatamiskohustusi ja loakohustusi ning majandustegevuse põhinõudeid, sealhulgas tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid täita. Kui nimetatud selgitustaotluse esitab teenuseosutaja teises lepinguriigis kehtivate nõuete kohta, võtab majandushaldusasutus selgituste andmiseks vajaduse korral teenuste direktiivi artikli 28 lõike 2 kohase koostööpunkti abil ühendust asjaomase pädeva asutusega.

 (3) Ettevõtjal on õigus pöörduda õigusalaste selgituste saamiseks notari poole, kes kokkuleppe korral nõustab ettevõtjat kokkulepitud tasu eest. Kokkuleppe puudumise korral on notar kohustatud selgitustaotluse esitama viie tööpäeva jooksul selgitustaotluse registreerimisest arvates Eesti teabevärava kaudu vastamiseks majandushaldusasutusele, kes vastab selgitustaotlusele hiljemalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul, edastades vastuse ettevõtjale otse.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (4) Majandushaldusasutus edastab temale tema pädevusest tulenevalt teada oleva, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe Eesti teabevärava haldajale ja vastutab nimetatud teabe ajakohastamise eest.

§ 11. Elektroonilise menetluse põhimõtte rakendamine

 (1) Eesti teabevärava haldaja täidab käesolevas seaduses sätestatud menetluste elektroonilises vormis läbiviimiseks järgmisi ülesandeid:
 1) tagab ettevõtjale võimaluse esitada Eesti teabevärava kaudu käesolevas seaduses sätestatud teateid ja taotlusi ning selgitustaotlusi;
 2) teeb registriandmed Eesti teabevärava kaudu avalikkusele kättesaadavaks;
 3) teeb isikule kättesaadavaks käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud teabe.

 (2) Registripidaja täidab käesolevas seaduses sätestatud menetluste elektroonilises vormis läbiviimiseks järgmisi ülesandeid:
 1) tagab majandushaldusasutusele võimaluse kanda käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud majandustegevuse üldandmeid ning tegevusloa, ettekirjutuse ja majandustegevuse keelu andmeid registrisse;
 2) tagab majandushaldusasutusele võimaluse kanda vajaduse korral registrisse haldusakti põhjenduse;
 3) tagab majandushaldusasutusele võimaluse kanda registrisse haldusakti resolutiivosa ulatuses, mis ei nähtu registriandmetest.

 (3) Majandushaldusasutus täidab käesolevas seaduses sätestatud menetluste elektroonilises vormis läbiviimiseks järgmisi ülesandeid:
 1) kannab registrisse andmeid, muudab neid ja tunnistab need kehtetuks;
 2) kui andmete registrisse kandmise või kehtetuks tunnistamise aluseks oleva haldusaktiga jäetakse osaliselt või täielikult rahuldamata ettevõtja taotlus või piiratakse ettevõtja või kolmanda isiku õigusi, kannab registrisse sellise haldusakti põhjenduse;
 3) kannab registrisse andmete registrisse kandmise või kehtetuks tunnistamise aluseks oleva haldusakti resolutiivosa ulatuses, mis ei nähtu registriandmetest;
 4) kui ta on seaduses sätestatud juhul muu registri vastutav töötleja, siis teeb registri ja registriandmed Eesti teabevärava haldajale kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikul viisil.

 (4) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 nimetatud teabe esitamise, andmete Eesti teabevärava haldajale kättesaadavaks tegemise ning registriandmete Eesti teabevärava kaudu avalikkusele kättesaadavaks tegemise korra võib Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega.

 (5) Ettevõtja esitab elektroonilises vormis teated ja taotlused digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab ettevõtjat tuvastada.

 (6) Kui ettevõtja märgib käesoleva seaduse alusel esitatavas teates või taotluses oma elektronposti aadressi, loetakse sellega antuks nõusolek toimetada haldusakt elektrooniliselt kätte. Elektronposti aadressi märkimata jätmine ei mõjuta käesolevas seaduses sätestatud teadete või taotluste esitamist.

§ 12. Dokumendi originaaleksemplaris küsimise keeld

  Majandushaldusasutus ei või nõuda ettevõtjalt Eesti Vabariigi poolt ega teenuseosutajalt teise lepinguriigi poolt väljastatud dokumendi esitamist originaaleksemplaris, kinnitatud ärakirja või kinnitatud tõlke vormis, välja arvatud, kui see on vajalik olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel.

§ 13. Andmete topeltküsimise keeld

 (1) Majandushaldusasutus ei või ettevõtjalt nõuda ning ettevõtja ei pea esitama andmeid, mis on kantud seaduse alusel asutatud andmekogusse, välja arvatud ettevõtjat identifitseerida võimaldavad andmed ja ettevõtja kontaktandmed.

 (2) Topeltküsimise keeld kehtib ka andmete suhtes, mida on võimalik tasuta saada teise lepinguriigi asjaomasest registrist või tasu eest, kui ettevõtja kinnitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et kannab nimetatud andmete hankimise kulud. Topeltküsimise keeld ei kehti kolmanda riigi registri andmete suhtes.

2. peatükk Majandustegevuse alustamine 

1. jagu Teatamiskohustusega majandustegevuse alustamine 

§ 14. Teatamiskohustus

 (1) Seaduses sätestatud juhul on ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade).

 (2) Kui ettevõtja alustab majandustegevust samal ajal mitmel teatamiskohustusega tegevusalal ning esitatud teadete vastuvõtmiseks on pädev sama registripidaja, võib ettevõtja esitada kõikides majandustegevusteadetes esitamisele kuuluvad andmed ühes majandustegevusteates.

 (3) Teatamiskohustust ei ole:
 1) ettevõtjal, kelle suhtes kehtib samal tegevusalal loakohustus;
 2) teises lepinguriigis asutatud teenuseosutajal, kes soovib alustada Eestis Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELT C 83, 30.03.2010, lk 47–199) artikli 57 mõistes ajutiselt teenuste osutamist, välja arvatud teenuste direktiivi artikliks 17 nimetatud teenuseid osutaval teenuseosutajal.

 (4) Asutamisel oleval juriidilisest isikust ettevõtjal tekib teatamiskohustus, kui ettevõtja omandab õigusvõime.

§ 15. Majandustegevusteates esitatavad andmed

 (1) Majandustegevusteade sisaldab järgmisi ettevõtja majandustegevust puudutavaid üldiseid andmeid (edaspidi majandustegevuse üldandmed):
 1) juriidilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon), füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral isikukood või sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number;
 2) ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress);
 3) teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul asukoha aadress, kui see erineb postiaadressist;
 4) tegevusala seadusest tulenev nimetus ning äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori kohane nimetus ja kood;
 5) asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kuupäev, kui see erineb majandustegevusteate esitamise kuupäevast;
 6) majandustegevuse lõpetamise kuupäev, kui majandustegevus on kavandatud teatud tähtajaks;
 7) teatele allakirjutanud isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress), juriidilise isiku puhul ka esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või volitus);
 8) muud seaduses sätestatud andmed.

 (2) Isikulise majandustegevuse nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse üldandmeid:
 1) nõuetele vastava isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
 2) nõuetele vastava isiku kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress);
 3) erialase töökogemuse nõude korral andmed töökogemuse kohta;
 4) andmed hariduse kohta, eelkõige kutsetunnistuse nõude korral sellele kantud kutse ja kutsetase, kutse andja, kutsetunnistuse või mõne teise standardile vastavust kinnitava tunnistuse, pädevustunnistuse või sertifikaadi number, andmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg.

 (3) Tegevuskoha suhtes kehtiva majandustegevuse nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse üldandmeid:
 1) tegevuskoha aadress, sealhulgas veebilehe aadress, või tegevuskohaks oleva liiklusvahendi identifitseerimise tunnus või piiritletud territooriumil tegutsemise korral tegevuspiirkond või tegevuskoha puudumise korral vastavasisuline teave;
 2) tegevuskoha kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress), juhul kui need erinevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kontaktandmetest.

 (4) Toote, teenuse, süsteemi või protseduuri tehnilisele kirjeldusele vastavust tõendava sertifikaadi, akrediteerimistunnistuse või muu samalaadse dokumendi olemasolu nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka sertifikaadi, akrediteerimistunnistuse või muu samalaadse dokumendi järgmisi majandustegevuse üldandmeid:
 1) dokumendi nimetus ja number;
 2) kehtivuse algus- ja lõppkuupäev;
 3) andja;
 4) ulatus.

 (5) Vastutuskindlustuse või muu samalaadse tagatise nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse üldandmeid:
 1) vastutuskindlustuse kindlustussumma või muu tagatise summa, rahaühik ja kehtivuse piirkond;
 2) vastutuskindlustuse kindlustussumma või muu tagatise kehtivuse algus- ja lõppkuupäev;
 3) kindlustusandja või muu tagatise andja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed, asjaomase registri nimi.

2. jagu Loakohustusega majandustegevuse alustamine 

§ 16. Loakohustus

 (1) Seaduses sätestatud juhul peab ettevõtjal enne tegevusalal majandustegevuse alustamist olema tegevusluba (edaspidi loakohustus).

 (2) Tegevusluba on mis tahes nimetusega ettevõtjale adresseeritud haldusakt või ettevõtjaga sõlmitud haldusleping, milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused.

 (3) Tegevusluba ei ole muu hulgas:
 1) haldusakt, mis annab füüsilisele isikule õiguse kutsetegevuseks;
 2) keskkonnaluba ja keskkonnakompleksluba.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (4) Ettevõtja võib loakohustusega majandustegevust alustada arvates tegevusloa andmisest, tegevusloal märgitud tingimuse saabumisest või tegevusloal märgitud ajast, kui viimane on hilisem.

§ 17. Tegevusloa regulatsiooniese ning selle põhiregulatsioon ja kõrvaltingimused

 (1) Tegevusloa regulatsioonieseme moodustavad põhiregulatsioon ja kõrvaltingimused.

 (2) Tegevusloa põhiregulatsioon on loakohustusega tegevusalal ettevõtja majandustegevuse alustamise ja teostamise lubamine. Kui tegevusluba antakse seaduses sätestatud juhul tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või -kohas, kuulub tegevusloa põhiregulatsiooni ka tegevuspiirkond või -koht.

 (3) Tegevusloa kõrvaltingimus on mis tahes tingimus või kohustus, mis ei ole põhiregulatsioon, sealhulgas tingimused, mis täiendavad tegevusloa põhiregulatsioonist tuleneva majandustegevuse alustamise või teostamise tingimusi, nähes näiteks ette tegevusloa tähtaja. Kõrvaltingimusteks käesoleva seaduse tähenduses ei ole majandustegevuse nõuded ega kohustus majandustegevuse nõudeid täita.

 (4) Tegevusloale lisatakse selle andmisel või selle kehtimise ajal kõrvaltingimusi üksnes seaduses sätestatud juhul ja ulatuses.

 (5) Kõrvaltingimused hakkavad kehtima samaaegselt tegevusloaga või arvates kõrvaltingimuses märgitud ajast, kui viimane on hilisem.

 (6) Kõrvaltingimuste kehtivus lõpeb tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kehtetuks muutumisega või arvates kõrvaltingimuses märgitud ajast, kui viimane on varasem.

§ 18. Tegevusloa kontrolliese

 (1) Tegevusloa kontrolliese on majandustegevuse nõuete kogum, mille täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eelduseks.

 (2) Kui taotletava tegevusloa kontrolliesemesse kuuluv majandustegevuse nõue kuulub ka ettevõtjale varem muul tegevusalal Eesti majandushaldusasutuse antud kehtiva tegevusloa kontrolliesemesse, tõendab varem antud tegevusluba ka nimetatud nõude täitmist.

 (3) Kui tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude täitmist tõendab mõne muu menetluse raames majandushaldusasutuse antud kehtiv haldusakt, siis tõendab see haldusakt nimetatud nõude täitmist ka taotletava tegevusloa jaoks.

§ 19. Tegevusloa taotlus

 (1) Tegevusloa saamiseks esitab ettevõtja taotluse (edaspidi tegevusloa taotlus) majandushaldusasutusele, kelle pädevusse on seadusega antud tegevusloa taotluse lahendamine.

 (2) Tegevusloa taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed:
 1) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–4 ja punktis 7 nimetatud andmed;
 2) käesoleva seaduse § 15 lõigetes 2–5 nimetatud andmed asjaomaste tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete olemasolu korral;
 3) kui ettevõtja soovib, et talle antava tegevusloa kehtivusaega piirataks võrreldes seaduses ettenähtuga, siis tegevusloa soovitud kehtivusaeg;
 4) ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava, kui ettevõtja on selle esitamiseks käesoleva seaduse alusel kohustatud;
 5) kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses, siis selle tütarettevõtja ärinimi, registrikood ja asukoha aadress;
 6) muud seaduses sätestatud andmed.

 (3) Ettevõtja võib tegevusloa taotluses jätta esitamata andmed, mis sisalduvad varem tema poolt samaks tegevuseks esitatud tegevusloa taotluses, kui ta kinnitab varem esitatud andmete õigsust.

 (4) Asutamisel olev juriidilisest isikust ettevõtja esitab tegevusloa taotluses registrikoodi asemel juriidilise isiku asutamist tõendava dokumendi, eelkõige asutamislepingu või asutamisotsuse, või vähemalt neist ühe notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirja. Asutamisel olevale ettevõtjale antav tegevusluba hakkab kehtima kõige varem tema poolt õigusvõime omandamisel.

 (5) Majandushaldusasutus esitab taotluse esitajale hiljemalt taotluse esitamisele järgneval kolmandal tööpäeval esmase vastuse, mis sisaldab järgmist teavet:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
 1) taotluse menetluse alustamise päev;
 2) taotluse lahendamise tähtaeg;
 3) tegevusloa kehtivusaeg või maksimaalne kehtivusaeg, kui see on seadusega sätestatud;
 4) viited tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatele majandustegevuse nõuetele ning ettevõtja poolt majandushaldusasutuse tegevuse vaidlustamiseks kasutatavaid õiguskaitsevahendeid sisaldavatele õigusnormidele;
 5) teave tegevusloa vaikimisi andmise kohta, välja arvatud juhul, kui see on seadusega välistatud.

 (6) Taotlust lahendaval majandushaldusasutusel on õigus nõuda ettevõtjalt täiendavaid andmeid, kui seda on vaja tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete täitmise kontrollimiseks. Majandushaldusasutus põhjendab täiendavate andmete vajalikkust ja määrab nende esitamiseks mõistliku tähtaja.

 (7) Ettevõtja tasub tegevusloa taotluse esitamisel selle lahendamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

 (8) Majandushaldusasutus annab ettevõtjale tegevusloa kohe, kui on tuvastatud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmine.

§ 20. Tegevusloa taotluse lahendamine

 (1) Majandushaldusasutus lahendab tegevusloa taotluse tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates kõigi nõutavate andmete esitamisest. Kui ettevõtja jätab tegevusloa taotluses esitamisele kuuluvad andmed esitamata, teavitab majandushaldusasutus sellest ettevõtjat hiljemalt nimetatud puuduse tuvastamise päevale järgneval tööpäeval, märkides ära esitamata jäetud andmed ja määrates mõistliku tähtaja nende esitamiseks ning selgitades, et nõutud andmete esitamata jätmise korral võib majandushaldusasutus jätta taotluse läbi vaatamata. Kui ettevõtja ei esita nõutud andmeid tähtaegselt, võib majandushaldusasutus jätta tegevusloa taotluse lahendamata.

 (2) Kui taotluse läbivaatamisel selgub, et ei ole täidetud tegevusloa kontrollieseme isikulised või esemelised nõuded või ei saa tegevusluba anda põhjusel, et käesoleva seaduse alusel ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava esitamiseks kohustatud ettevõtja ei ole sellist kava esitanud, võib majandushaldusasutus taotluse lahendamise tähtaja kulgemise peatada kuni puuduse kõrvaldamiseni, ent mitte kauemaks kui 30 päevaks, teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat.

 (3) Majandushaldusasutus võib taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu, teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat. Majandushaldusasutus peab tähtaja pikendamise vajadust ja selle kestust taotluse esitanud ettevõtjale edastatud teates põhjendama.

 (4) Kui majandushaldusasutus ei lahenda taotlust seadusega kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, loetakse tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks ning majandushaldusasutus kannab tegevusloa andmed registrisse tähtaja möödumisele järgneval tööpäeval. Olulisest avalikust huvist tulenevatel põhjustel, samuti kolmanda isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel kõnealusest põhimõttest kõrvale kalduda. Tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamise põhimõte ei kohaldu juhul, kui tegevusloa peab andma kõrvaltingimustega.

§ 21. Tegevusloa regulatsioonieseme territoriaalne ja isikuline ulatus

 (1) Tegevusluba kehtib kogu Eesti territooriumil, välja arvatud juhul, kui tegevusluba on piiratud tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või kohas. Väljaspool Eesti territooriumi on tegevusloa regulatsioonieseme ulatus määratud rahvusvahelise lepinguga.

 (2) Tegevusluba kehtib ka ettevõtja tütarettevõtja suhtes.

§ 22. Lepinguriigi ja kolmanda riigi tegevusluba

 (1) Majandushaldusasutus vabastab Eestis loakohustusega majandustegevust alustada sooviva teise lepinguriigi teenuseosutaja ning seaduses sätestatud juhul teise lepinguriigi ettevõtja, sealhulgas tema tütarettevõtja, Eestis loakohustusest, kui nimetatud teenuseosutajale või ettevõtjale on teises lepinguriigis antud asjaomasel tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba (edaspidi lepinguriigi tegevusluba), mis kontrollieseme poolest valdavas osas vastab Eesti tegevusloale ja mille kehtivust ei ole piiratud väljaspool Eestit asuva territooriumi või tegevuskohaga.

 (2) Loakohustusest vabastamiseks tuleb teise lepinguriigi ettevõtjal esitada majandushaldusasutusele taotlus (edaspidi loakohustusest vabastamise taotlus), mis sisaldab järgmisi andmeid:
 1) füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, ja olemasolu korral ärinimi, juriidilisest isikust ettevõtja puhul ärinimi ja registrikood;
 2) ettevõtja asukoha aadress;
 3) ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber, postiaadress ja elektronposti aadress);
 4) tegevusloa andnud asutuse nimi ja loa andmise kuupäev.

 (3) Loakohustusest vabastamise taotluse lahendamisel kontrollib majandushaldusasutus üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluse olemasolu. Majandushaldusasutus lahendab loakohustusest vabastamise taotluse ning vastab teise lepinguriigi ettevõtjale käesolevas seaduses tegevusloa taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Majandushaldusasutus võib loakohustusest vabastamisest keelduda, kui vabastamise aluse olemasolu kontroll ei ole ettenähtud tähtaja jooksul mõistliku pingutusega võimalik.

 (4) Kui loakohustusest vabastamise taotluse esitab teise lepinguriigi teenuse osutaja, tuvastab majandushaldusasutus loakohustuse puudumise või olemasolu vajaduse korral teenuste direktiivi artikli 28 lõike 2 kohase lepinguriigi koostööpunkti abil. Muude teise lepinguriigi ettevõtjate puhul võib majandushaldusasutus nõuda ettevõtjalt loakohustusest vabastamise tõendamiseks vajalikke andmeid § 19 lõike 6 kohaselt.

 (5) Loakohustust ei ole teenuseosutajal, kes soovib alustada Eesti Vabariigis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 57 mõistes ajutiselt teenuste osutamist, välja arvatud teenuste direktiivi artiklis 17 nimetatud teenuseid osutaval teenuseosutajal.

 (6) Majandushaldusasutus võib tunnistada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loakohustusest vabastamise otsuse kehtetuks või nõuda lõikes 5 nimetatud isikult tegevusloa taotlemist juhul, kui teise lepinguriigi ettevõtja teostab majandustegevust või teenuse osutaja osutab teenust täielikult või valdavas osas Eestis, kasutades seejuures Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 49 ja 56 sätestatud õigust eesmärgiga jätta täitmata Eestis kehtestatud loakohustus, eelkõige juhul, kui on ilmne, et ettevõtja ei ole teises lepinguriigis alustanud majandustegevust tegevusalal, mille suhtes loakohustusest vabastamist taotletakse. Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel vabastatud teenuseosutajalt võib tegevusloa taotlemist nõuda üksnes juhul, kui see on õigustatud avaliku korra kaitsega, avaliku julgeolekuga, rahvatervise või keskkonna kaitsega ning see on kooskõlas teenuste direktiivi artikli 16 lõikega 1.

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse kolmanda riigi ettevõtja suhtes, kui see on ette nähtud rahvusvahelise lepinguga.

 (8) Ettevõtja tasub loakohustusest vabastamise taotluse lahendamise eest riigilõivu määras, mis moodustab pool tegevusloa taotluse lahendamise riigilõivu määrast. Tasumisele kuuluv riigilõivusumma ümardatakse sendi täpsusega.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 23. Tegevuslubade arvu piiramine

 (1) Seaduses sätestatud juhul võib majandushaldusasutus piirata ettevõtjate arvu, kellele ta tegevusloa väljastab, kui seda õigustab:
 1) tehniliste või looduslike ressursside piiratus;
 2) olulisest avalikust huvist tulenev põhjus.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiratud arvuga tegevuslubade andmiseks viib majandushaldusasutus läbi valikumenetluse, kus tagatakse majandushaldusasutuse erapooletus, taotlejate võrdsed võimalused ja valikumenetluse läbipaistvus, eelkõige piisav teave valikumenetluse alustamise, selle kestuse ja lõpetamise kohta. Selleks teeb majandushaldusasutus avalikult teatavaks vähemalt käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 sätestatud teabe.

 (3) Majandushaldusasutus teeb tegevuslubade arvu piiramise põhjuse äralangemise esimesel võimalusel avalikult teatavaks.

 (4) Majandushaldusasutus ei või piiratud arvuga tegevuslubade andmisel eelistada teiste ettevõtjate ees ettevõtjat või temaga seotud isikut üksnes põhjusel, et ettevõtja on varem samal tegevusalal tegutsenud.

§ 24. Tegevusloa tähtaeg

 (1) Majandushaldusasutus annab tegevusloa tähtajatult, välja arvatud juhul, kui kehtivusaja piirang on olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel ette nähtud seadusega või seda taotleb ettevõtja ise.

 (2) Kui tegevuslubade arv on tehniliste või looduslike ressursside piiratuse tõttu või olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel piiratud, antakse tegevusluba seaduses sätestatud tähtajaga, mis ei piira konkurentsi rohkem, kui on vajalik selleks, et võimaldada teenuse osutajal korvata investeeringuga seotud vajalikud kulud ja teenida investeeritud kapitalilt põhjendatud tulu. Tähtaeg ei või olla automaatselt pikendatav ilma majandustegevuse nõudeid kontrollimata ja teiste ettevõtjate tegevusloa taotlusi arvestamata ega anda muid eeliseid teiste taotlejate ees ettevõtjale, kelle tegevusloa tähtaeg on lõppemas või just lõppenud, ega nimetatud ettevõtjaga seotud isikule.

§ 25. Tegevusloa andmisest keeldumine

 (1) Majandushaldusasutus keeldub tegevusloa andmisest järgmistel juhtudel:
 1) ettevõtja suhtes kehtib asjaomasel tegevusalal kohtuotsusega kohaldatud või seadusest tulenev majandustegevuse keeld;
 2) ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele;
 3) käesoleva seaduse alusel ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava esitamiseks kohustatud ettevõtja ei ole sellist kava esitanud või ei ole tema esitatud kava majandushaldusasutuse hinnangul piisav selleks, et rikkumisi vältida;
 4) ettevõtja on tegevusloa taotluses esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tegevusloa andmisest keelduda muudel käesolevas paragrahvis nimetatud alustel.

 (2) Kui majandushaldusasutus piirab tegevuslubade arvu ning annab tegevusloa valikumenetluse alusel kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 23, keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmistel juhtudel:
 1) valikumenetluses osalenud ettevõtja ei osutunud valituks;
 2) uue tegevusloa andmiseks ei ole valikumenetluse läbiviimine võimalik põhjusel, et ettevõtjate arvu piiramise põhjus välistab täiendavate tegevuslubade andmise.

 (3) Kui tegevusloa regulatsiooniese võimaldab anda tegevusloa majandustegevuse alustamiseks mitmel tegevusalal, keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest üksnes tegevusalal, mille suhtes esinevad käesolevas paragrahvis sätestatud keeldumise alused.

§ 26. Loamenetluste ühendamine

 (1) Kui ettevõtja esitab samal ajal taotluse mitmel tegevusalal tegevusloa saamiseks ning esitatud tegevusloa taotluste lahendamisel on pädev sama majandushaldusasutus, otsustab majandushaldusasutus ettevõtja nõusolekul, et ettevõtjale antav tegevusluba sisaldab selles märgitud ulatuses kõiki majandustegevuse alustamiseks nõutud tegevuslube, ühendades selleks ettevõtja taotletavate tegevuslubade kontrolliesemed ja tegevusloa taotluste menetlused. Kui eri tegevuslubade taotluste lahendamiseks kehtivad erinevad tähtajad, kohaldub ühendatud tegevusloa andmisele neist kõige pikem tähtaeg.

 (2) Kui eri tegevuslubade taotluste lahendamiseks on ette nähtud erinevad riigilõivu määrad, kohaldub neist kõige suurem määr.

§ 27. Esialgne tegevusluba

 (1) Tegevusloa taotluse lahendamisel võib majandushaldusasutus lubada ettevõtjal enne tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete lõplikku kontrollimist majandustegevust alustada (edaspidi esialgne tegevusluba), kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) esialgse tegevusloa vastu on avalik huvi või ettevõtja õigustatud huvi, mis kaalub üles tegevusloa esialgsest andmisest avalikule korrale tekkida võiva ohu;
 2) esialgse hinnangu kohaselt on põhjust eeldada, et puuduvad käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumise alused.

 (2) Kui tegevusloa regulatsiooniese võimaldab anda tegevusloa majandustegevuse alustamiseks mitmel tegevusalal, võib majandushaldusasutus esialgse tegevusloa anda majandustegevuse alustamiseks tegevusalal, mille suhtes on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused.

 (3) Ettevõtja kannab esialgse tegevusloa alusel tegutsemisest tulenevaid riske, sealhulgas riski, et tegevusloa andmisest keeldutakse, ning ta on põhjendatud vajaduse korral kohustatud majandushaldusasutuse ettekirjutusel taastama esialgse tegevusloa andmisele eelnenud olukorra.

 (4) Esialgne tegevusluba muutub kehtetuks tegevusloa andmisega või andmisest keeldumisega.

§ 28. Tegevusloa eelotsus ja nõuete täitmise leping

 (1) Ettevõtja õigustatud huvi olemasolu korral tuvastab majandushaldusasutus ettevõtja taotlusel üksikute tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete täitmise eelhaldusaktiga (edaspidi eelotsus).

 (2) Majandushaldusasutus sõlmib ettevõtja taotlusel temaga eelotsuse asemel halduslepingu, milles lepitakse lisaks majandustegevuse nõuete täitmisele muu hulgas vajaduse korral kokku tingimused, mida loetakse kontrollieseme nõude täitmiseks või millisel viisil on nõude täitmine lubatav (edaspidi nõuete täitmise leping).

 (3) Majandushaldusasutus tuvastab majandustegevuse nõude täitmise või teatud viisil täitmise lubatavuse eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga enne nende tegelikku täitmist, kui ettevõtja esitab selleks taotluses asjaomase kava.

 (4) Majandushaldusasutus teeb eelotsuse, sõlmib nõuete täitmise lepingu või keeldub sellest 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates ning eelnevalt esitatud tegevusloa taotluse korral mõistliku aja jooksul enne selle lahendamist.

 (5) Pärast eelotsuse andmist või nõuete täitmise lepingu sõlmimist piirdub majandushaldusasutus tegevusloa taotluse lahendamisel majandustegevuse nõuete kontrolliga, mille täitmine ei ole tegevusloa eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga tuvastatud, ega kaldu tegevusloa taotluse edasisel lahendamisel eelotsusest või nõuete täitmise lepingust kõrvale. Majandushaldusasutus kontrollib tegevusloa taotluse lahendamisel eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga tuvastatud majandustegevuse nõuet uuesti ning võib kalduda eelotsusest või nõuete täitmise lepingust kõrvale, kui majandustegevuse nõude täitmine tuvastati käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kava alusel ning ettevõtja ei ole seda kava järginud.

 (6) Pärast eelotsuse andmist või nõuete täitmise lepingu sõlmimist tekib ettevõtjal õigus tegevusloa saamiseks kohe, kui on tuvastatud kõikide tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete täitmine, sealhulgas nende täitmine eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga lubatud viisil.

 (7) Tegevusloa eelotsuse või halduslepingu kehtivuse tähtaeg on kaks aastat alates eelotsuse andmisest või nõuete täitmise lepingu sõlmimisest, kui eelotsuses või nõuete täitmise lepingus ei ole märgitud teistsugust tähtaega.

3. peatükk Majandustegevuse teostamine 

1. jagu Ettevõtja kohustused majandustegevuse teostamisel 

§ 29. Ettevõtja hoolsuskohustus

  Ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus).

§ 30. Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustus

 (1) Loakohustusega tegevusala puhul teatab ettevõtja tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutmise kavatsusest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist ning üldhuviteenuse osutaja vähemalt kolm kuud enne kavandatavat muutmist (edaspidi majandustegevuse muutmise kavatsuse teade). Majandustegevuse muutmise kavatsuse teade esitatakse ka juhul, kui ettevõtja asutab tütarettevõtja, kes alustab majandustegevust tegevusloa regulatsioonieseme raames.

 (2) Ettevõtjast sõltumata aset leidnud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatab ettevõtja tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul (edaspidi majandustegevuse muutumise teade).

 (3) Majandustegevuse muutmise kavatsuse teates ning majandustegevuse muutumise teates kirjeldab ettevõtja, millised tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad või tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolud on muutunud või milliseid kavatsetakse muuta, või esitatakse tütarettevõtja kohta, kes alustab majandustegevust tegevusloa regulatsioonieseme raames, käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–3 ning 5 ja 6 sätestatud andmed.

 (4) Kui teatest nähtub, et muudatused toovad kaasa mittevastavuse tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatele majandustegevuse nõuetele või tegevusloa kõrvaltingimusele, vajaduse kontrollida majandustegevuse nõudeid, muuta tegevusluba või taotleda uut tegevusluba, teavitab majandushaldusasutus sellest viivitamata ettevõtjat. Tegevusloa muutmise või uue tegevusloa taotlemise vajaduse ilmnemisel käsitletakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teateid tegevusloa muutmise taotlusena, välja arvatud juhul, kui ettevõtja on esitanud teates märke, et ta seda ei soovi.

 (5) Selliste majandustegevuse üldandmete muutumise korral, millest ei tule teatada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, teatab ettevõtja viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul registripidajale, märkides teates muutunud andmed (edaspidi majandustegevuse üldandmete muutumise teade).

 (6) Ettevõtja esitab koos majandusaasta aruandega kinnituse selle kohta, et ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (7) Füüsilisest isikust ettevõtja esitab koos tuludeklaratsiooniga kinnituse selle kohta, et ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (8) Ettevõtja, kes ei ole kohustatud esitama käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud kinnitust koos majandusaasta aruandega või tuludeklaratsiooniga, esitab igal aastal 30. juuniks ühtse kontaktpunkti kaudu kinnituse selle kohta, et ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 31. Teenuseosutaja kohustused

 (1) Teenuseosutaja ei või diskrimineerida klienti tema kodakondsuse või elu- või asukoha tõttu, eelkõige ei tohi olla diskrimineerivad teenuseosutaja poolt avalikustatud kaupade või teenuste müügitingimused, välja arvatud juhul, kui erisused on otseselt põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega.

 (2) Teenuseosutaja teeb selgelt ja üheselt mõistetavalt ning aegsasti enne kliendiga lepingu sõlmimist, või kui kirjalikku lepingut ei sõlmita, siis enne teenuse osutamist, kättesaadavaks järgmise teabe:
 1) füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi, isiku- või registrikood, selle puudumise korral sünniaeg, ja olemasolu korral ärinimi, juriidilisest isikust ettevõtja puhul ärinimi ja registrikood;
 2) teise lepinguriigi ettevõtjast teenuseosutaja puhul sünniaeg, riik, asukoha aadress ja postiaadress, kui see erineb asukoha aadressist;
 3) teenuseosutaja kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress);
 4) loakohustusega tegevusala puhul tegevusloa andnud majandushaldusasutuse andmed;
 5) käibemaksukohustuslase puhul maksukohustuslasena registreerimise number;
 6) reguleeritud kutseala puhul iga erialaliit või sellesarnane asutus või isik, millesse teenuseosutaja kuulub, kutsenimetus ja liikmesriik, kus kõnealune nimetus on antud;
 7) teenuse hind, kui hinna määrab ette kindlaks teenuseosutaja;
 8) teenuse peamised omadused;
 9) vastutuskindlustuse või muu tagatise olemasolu nõude korral vastutuskindlustuse või muu tagatise suurus, rahaühik ja kehtivuse piirkond, kehtivuse algus- ja lõppkuupäev ning kindlustusandja või muu tagatise andja nimi ja kontaktandmed;
 10) ettevõtja kasutatavad üldtingimused ja -sätted sellise müügijärgse garantii kohta, mida ei ole ette nähtud seadusega, ning lepingu suhtes kohaldatava õiguse ja kohtualluvust puudutavate lepingusätete olemasolu ja kasutamise kohta.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave tuleb teenuseosutajal teha hõlpsasti kättesaadavaks kas lepingu sõlmimise kohas, mis tahes teabekandjal või teenuseosutaja antud veebilehe aadressil.

 (4) Teenuseosutaja esitab kliendi taotlusel:
 1) teenuse hinna, kui teenuseosutaja ei ole teenuseliigi hinda ette kindlaks määranud, või juhul, kui täpset hinda ei saa teatada, hinna arvutamise metoodika, et klient saaks hinda kontrollida, või piisavalt üksikasjaliku hinnaprognoosi koos arvutusmetoodikaga;
 2) reguleeritud kutsealade puhul viite asutamiskoha liikmesriigis kohaldatavale kutse-eeskirjale ja sellega tutvumise võimalusele;
 3) teabe oma tegevusalade ja koostööpartnerite kohta, mis on asjaomase teenusega otseselt seotud, ning huvide konflikti vältimiseks võetud meetmete kohta;
 4) mis tahes tegevusjuhendid, mida teenuseosutaja peab järgima, ning veebilehe aadressi, kus selliste tegevusjuhenditega saab elektroonilisel teel tutvuda, täpsustades, millises keeles on nimetatud teave kättesaadav;
 5) teabe vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikkuse kohta, täpsustades, kuidas on võimalik saada üksikasjalikku teavet kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi ja selle kasutamise tingimuste kohta.

2. jagu Tegevusloa muutmine 

§ 32. Tegevusloa muutmise alused

 (1) Tegevusloa muutmine on tegevusloa mis tahes kõrvaltingimuse muutmine.

 (2) Majandushaldusasutus võib tegevusluba muuta järgmistel alustel:
 1) ettevõtja taotlus;
 2) tegevusloaga lubatud tegevusega avalikule korrale tekkiv oluline kahju või oht, mis ei eksisteerinud või ei olnud teada tegevusloa andmise ajal ning mis kaalub üles ettevõtja huvi senistel tingimustel tegevust jätkata ja mida on võimalik kõrvaldada tegevusloa muutmisega.

§ 33. Tegevusloa muutmise menetlus

 (1) Ettevõtja esitatud tegevusloa muutmise taotluse lahendab majandushaldusasutus tegevusloa andmiseks sätestatud korras.

 (2) Kui tegevusloa muutmise algatab majandushaldusasutus, edastab ta tegevusloa omajale muutmise kavatsuse kohta kirjaliku teate, milles põhjendab muutmist ning millele lisab selgituse kavandatava muutmise sisu kohta. Tegevusluba omaval ettevõtjal on õigus esitada kavandatava muutmise kohta seisukoht 30 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Majandushaldusasutus otsustab muutmise või muutmata jätmise tegevusloa andmiseks sätestatud korras 30 päeva jooksul ettevõtja seisukoha saamisest arvates, ning kui ettevõtja seisukohta ei esita, siis 30 päeva jooksul seisukoha esitamise tähtaja möödumisest arvates.

 (3) Majandushaldusasutus võib muuta tegevusluba ilma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaegu järgimata, teavitades sellest viivitamata ettevõtjat, kui tegevusloa muutmisega viivitamine suurendab käesoleva seaduse § 32 lõike 2 punktis 2 nimetatud kahju või ohu realiseerumise tõenäosust. Tegevusluba muudetakse alates muutmise otsuse ettevõtjale teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud korras või alates otsuses märgitud hilisemast tähtpäevast.

4. peatükk Majandustegevuse lõppemine ja jätkamine 

1. jagu Majandustegevuse lõppemine 

§ 34. Majandustegevusest loobumine

 (1) Ettevõtja teatab majandustegevusest loobumisest registripidajale, märkides teates majandustegevuse lõpetamise aja (edaspidi majandustegevusest loobumise teade).

 (2) Majandustegevusest loobumine on ettevõtja poolt majandustegevuse vabatahtlik lõpetamine ühel või enamal loa- või teatamiskohustusega tegevusalal. Kui majandustegevusest loobutakse teatud tähtajani, võib ettevõtja teatada majandustegevusest loobumise ja selle taasalustamise kuupäeva (edaspidi majandustegevusest ajutiselt loobumise teade).

 (3) Majandustegevusest täielikult loobunuks loetakse ka ettevõtja, kes ei ole täitnud seaduses sätestatud majandusaasta aruande esitamise kohustust kuue kuu möödumisel selle kohustuse täitmise tähtaja lõppemisest arvates.

 (4) Majandustegevusest täielikult loobunuks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole täitnud seaduses sätestatud tuludeklaratsiooni esitamise kohustust kuue kuu möödumisel selle kohustuse täitmise tähtaja lõppemisest arvates.

 (5) Majandustegevusest loobumise õigus ei välista ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks.

 (6) Majandustegevusest täielikult loobunuks loetakse ka ettevõtja, kes ei ole täitnud käesoleva seaduse § 30 lõikes 8 sätestatud kohustust ning kelle kohustuse täitmise tähtpäevast on möödunud kuus kuud.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 35. Üldhuviteenuse toimepidevuse tagamine

 (1) Üldhuviteenuse osutaja, kes soovib vähemalt osaliselt või ajutiselt loobuda üldhuviteenuse osutamisest, sealhulgas loobuda üldhuviteenuse osutamisest seda takistavate asjaolude olemasolu tõttu, teatab majandushaldusasutusele sellest vähemalt kolm kuud ette (edaspidi üldhuviteenuse osutamisest loobumise teade).

 (2) Üldhuviteenuse osutamisest loobumisel tagab majandushaldusasutus üldhuviteenuse osutaja klientidele teenuse toimepidevuse. Kui üldhuviteenuse osutaja loobumise ajaks mujalt teenuse saamine on võimatu või ebamõistlikult kulukas, võib majandushaldusasutus teha üldhuviteenuse osutajale ettekirjutuse üldhuviteenuse osutamise jätkamiseks (edaspidi jätkamise ettekirjutus).

 (3) Jätkamise ettekirjutusega võib üldhuviteenuse osutajat kohustada jätkama üldhuviteenuse osutamist pärast kavandatud loobumise tähtaega senistel tingimustel või võimaluse korral ettekirjutuses märgitud tingimustel, mis on ettevõtjale senistest vähem koormavad. Ettekirjutusega määratud jätkamise kohustuse tähtaeg võib olla kuni üheksa kuud, arvates ettevõtja poolt üldhuviteenuse osutamise loobumise kavatsusest teatamisest või sellise kavatsuse muul viisil majandushaldusasutusele teatavaks saamisest.

 (4) Majandushaldusasutus võib taotleda üldhuviteenuse osutamiseks kasutatava kinnisvara sundvõõrandamist, kui see on vajalik üldhuviteenuse toimepidevuse tagamiseks. Sundvõõrandamine toimub kinnisasja sundvõõrandamise seaduse kohaselt. Sundvõõrandamismenetluse algatamisel või menetluse jooksul võib majandushaldusasutus teha üldhuviteenuse osutajale jätkamise ettekirjutuse kuni menetluse lõpuni.

 (5) Üldhuviteenuse osutajal on õigus nõuda käesoleva paragrahvi kohaselt tehtud jätkamise ettekirjutuse täitmisest tingitud kahju hüvitamist juhul, kui tema poolt üldhuviteenuse osutamisest loobumine ei olnud vastuolus temale seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevate kohustustega. Üldhuviteenuse osutamisest loobumisega seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust rikkunud ettevõtja on kohustatud hüvitama selle rikkumisega põhjustatud kahju.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (6) Asjaomaseks majandushaldusasutuseks käesoleva paragrahvi tähenduses on loakohustusega tegevusalal majandushaldusasutus, kes on pädev tegevusloa andmiseks, muul tegevusalal aga majandushaldusasutus, kes on pädev määrama ettevõtja tegevuspiirkonna või lõpetama ettevõtjaga üldhuviteenuse osutamiseks sõlmitud lepingu.

§ 36. Majandustegevuse keelamine

 (1) Majandushaldusasutus võib ettevõtjal või ettevõtjaga seotud isikul majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu keelata majandustegevuse (edaspidi majandustegevuse keeld).

 (2) Majandustegevuse keelu korral kaotab isik õiguse tegutseda keelamise otsuses märgitud tegevusalal ettevõtjana ning olla sellel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija või prokurist või osaleda muul viisil sellise juriidilise isiku juhtimises.

 (3) Loakohustusega tegevusalal võib keelamise aluseks olla üksnes tegevusloa kontrolliesemesse mittekuuluvate majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustest mittetulenevate kohustuste rikkumine.

 (4) Majandustegevuse võib keelata üksnes tegevusalal, milles rikkumine aset leidis, ning põhjendatud vajaduse korral ka sellega seotud või iseloomult lähedasel tegevusalal. Keelamise ulatus märgitakse keelamise otsuses.

 (5) Majandustegevuse võib keelata majandushaldusasutus, kelle ülesanne on teostada järelevalvet nende majandustegevuse nõuete täitmise üle, mille rikkumine on keelamise aluseks. Kui selline pädevus on nii riigi majandushaldusasutusel kui ka kohaliku omavalitsuse üksuse majandushaldusasutusel, otsustab keelamise riigi majandushaldusasutus. Kui selline pädevus on mitmel riigi majandushaldusasutusel, on keelamise õigus igaühel neist ning keelamismenetluse algatanud majandushaldusasutus kaasab teise pädeva asutuse arvamuse andmiseks.

 (6) Majandustegevuse keeld kehtib üks aasta keelamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Keelu kehtivuse ajal võib isik, kelle majandustegevus on keelatud, igal ajal taotleda keelu kehtetuks tunnistamist. Majandustegevuse keelu kehtetuks tunnistamise taotlus esitatakse keeldu kohaldanud majandushaldusasutusele koos ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kavaga, milles sisaldub teave selle kohta, kuidas ettevõtja kavatseb tagada edaspidi nende majandustegevuse nõuete täitmise, mille rikkumine oli keelu kohaldamise aluseks. Majandushaldusasutus lahendab taotluse 30 päeva jooksul selle saamisest arvates ning tunnistab keelu kehtetuks juhul, kui hindab esitatud hoolsuskohustuse täitmise kava piisavaks majandustegevuse nõuete edaspidise täitmise tagamiseks.

 (7) Kui majandustegevuse keeldu kohaldatakse tegevusalal, millel majandustegevuse teostamiseks on ettevõtjale antud tegevusluba, peatub tegevusluba keelu ulatuses kuni keelu kehtivuse lõppemiseni või keelu kehtetuks tunnistamiseni. Tähtajalise tegevusloa tähtaeg ei pikene aja võrra, mille jooksul tegevusluba oli käesoleva lõike alusel peatunud.

§ 37. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Majandushaldusasutus tunnistab tegevusloa kehtetuks järgmistel alustel:
 1) ettevõtja poolt tegevusloa taotlemisel tahtlikult valeandmete esitamine, mis mõjutas loa andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud tegevusloa andmisest keelduma;
 2) ettevõtja majandustegevusest loobumine;
 3) ettevõtja suhtes asjaomasel tegevusalal kohtuotsusega kohaldatud või seadusest tuleneva asjaomase majandustegevuse keelu, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keelu kehtimine.

 (2) Majandushaldusasutus võib tunnistada tegevusloa kehtetuks järgmistel alustel:
 1) majandustegevuse mittealustamine kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamine kahe aasta jooksul, üldhuviteenuse osutamise korral majandustegevuse mittealustamine 12 kuu jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamine 12 kuu jooksul või mittealustamine tegevusloa kõrvaltingimusega ettenähtud tähtaja jooksul;
 2) tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse oluline rikkumine;
 3) tegevusloaga lubatud tegevusega avalikule korrale tekkiv oluline kahju või oht, mis ei eksisteerinud või ei olnud teada tegevusloa andmise ajal ja mis kaalub üles ettevõtja huvi tegevust jätkata ning mida ei ole võimalik kõrvaldada tegevusloa muutmisega;
 4) tegevusloa kõrvaltingimuseks seatud ning asjaomasel tegevusalal tegevusloa kehtivuse eelduseks oleva äramuutva tingimuse tekkimine;
 5) üldhuviteenuse osutamisest loobumise teade.

 (3) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks alates kehtetuks tunnistamise otsuse ettevõtjale teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud korras või alates otsuses märgitud hilisemast tähtpäevast. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul tunnistatakse tegevusluba kehtetuks tagasiulatuvalt selle andmisest alates.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel tunnistatakse tegevusluba kehtetuks üksnes tegevusalal, millel ettevõtja on majandustegevusest loobunud, ning lõike 2 punktis 5 sätestatud alusel üksnes tegevusalal, millel ettevõtja esitas üldhuviteenuse osutamisest loobumise teate. Lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel võib tegevusloa kehtetuks tunnistada üksnes tegevusalal, milles rikkumine aset leidis, ning põhjendatud vajaduse korral ka sellega seotud või iseloomult lähedasel tegevusalal. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisena käsitletakse ka tegevusloa põhiregulatsiooni muutmist.

 (5) Ettevõtja, kelle tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, võib igal ajal samaks tegevuseks taotleda uut tegevusluba. Kui ettevõtja tegevusluba on eelneva aasta jooksul kehtetuks tunnistatud seetõttu, et ettevõtja on rikkunud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid või tegevusloa kõrvaltingimusi, tuleb tal samaks tegevuseks esitatavale uue tegevusloa taotlusele lisada ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava, milles sisaldub teave selle kohta, kuidas ta kavatseb tagada edaspidi tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nende majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimuste täitmise, mille rikkumine oli eelmise tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks.

 (6) Kui majandustegevuse keelu saanud ettevõtjal on tegevusluba ning ta jätkab vaatamata keelule majandustegevust või keelu kohaldamise aluseks olnud majandustegevuse nõuete rikkumist, võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks ulatuses, millele kehtib käesoleva seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld.

§ 38. Majandustegevuse keelamise ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olev majandustegevuse nõude ja tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine

 (1) Majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise tõttu võib tegevusloa kehtetuks tunnistada või ettevõtja või temaga seotud isiku majandustegevuse keelata üksnes juhul, kui rikkumine on oluline käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses.

 (2) Majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine on oluline, kui rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ettevõtja või temaga seotud isik ei suuda ka edaspidi tagada selle nõude või tingimuse täitmist, ning on vaja vältida rikkumisest ettevõtja töötajatele, klientidele, kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile põhjustatud ohtu või kahju ning tekkida võivat ohtu või kahju. Sellisteks rikkumisteks on eelkõige majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse vältav rikkumine, korduvad samalaadsed rikkumised või avalikule korrale kõrgendatud või olulist ohtu põhjustanud rikkumine.

 (3) Kui majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse vältava rikkumise põhjustas ettenägematu sündmus, ei loeta vältavat rikkumist 30 päeva jooksul arvates rikkumise algusest oluliseks ega tehta rikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutusi, kui ettevõtja on täitnud käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud teatamiskohustusi ning kui majandustegevuse jätkamine on vajalik, et vältida katkemisest avalikule korrale või ettevõtjale tekkida võivat ohtu või kahju, mis kaalub üles jätkamisest avalikule korrale või ettevõtjale tekkida võiva ohu või kahju.

§ 39. Ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kontroll

 (1) Majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise korral eeldatakse ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist.

 (2) Ettevõtjale, kelle majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise üle otsustatakse, annab majandushaldusasutus enne otsuse tegemist võimaluse esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelduse ümberlükkamiseks kirjaliku selgituse vähemalt selle kohta, kuidas ta on täitnud ettevõtja hoolsuskohustust. Ettevõtja majandustegevust ei või keelata ega talle antud tegevusluba kehtetuks tunnistada, kui ettevõtja tõendab, et majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise põhjuseks ei olnud tema hoolsuskohustuse rikkumine.

 (3) Ettevõtjaga seotud isikule, kelle majandustegevuse keelamise üle otsustatakse, annab majandushaldusasutus enne otsuse tegemist võimaluse esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelduse ümberlükkamiseks kirjaliku seletuse vähemalt selle kohta, kuidas ettevõtja on täitnud hoolsuskohustust ning milline on ettevõtjaga seotud isiku panus ettevõtja hoolsuskohustuse täitmisesse. Ettevõtjaga seotud isiku majandustegevuse võib keelata, kui haldusorgan tuvastab, et ettevõtjaga seotud isik on põhjustanud ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumise. Ettevõtjaga seotud isiku majandustegevust ei või keelata, kui ettevõtjaga seotud isik tõendab, et majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise põhjuseks ei olnud ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumine.

 (4) Ettevõtja hoolsuskohustus ei ole täidetud, kui ettevõtja ei kõrvalda vältavat majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumist talle selleks ettekirjutusega antud mõistliku tähtaja jooksul.

§ 40. Tegevusloa kehtetuks muutumine

  Tegevusluba muutub kehtetuks järgmistel juhtudel:
 1) tegevusloa tähtaja möödumisel, kui tegevusluba oli antud tähtaegsena;
 2) füüsilisest isikust ettevõtja surma ning juriidilisest isikust ettevõtjate likvideerimise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral, kui tegevusluba ei anta üle käesoleva seaduse § 46 kohaselt.

§ 41. Paralleelsed menetlused

 (1) Kui sama majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine võib tingida nii ettevõtja kui ka ettevõtjaga seotud isiku majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise, otsustatakse mõlemad küsimused ühes menetluses.

 (2) Kui majandustegevuse nõuet või tegevusloa kõrvaltingimust rikkunud isik loobub majandustegevusest või taotleb tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ei mõjuta see tema majandustegevuse keelamist ega tegevusloa kehtetuks tunnistamist majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise tõttu.

 (3) Pankrotimenetluse ajal ei saa ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamise või majandustegevuse keelamise aluseks olla sellise majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine, mille peamine eesmärk on ettevõtja võlausaldajate huvide kaitse, välja arvatud juhul, kui tegevusloa kehtetuks tunnistamine või majandustegevuse keelamine on vajalik, et vältida jätkamisest avalikule korrale tekkida võivat ohtu või kahju, mis kaalub üles jätkamisest võlausaldajate huvidele tekkida võiva ohu või kahju. Muus osas ei mõjuta pankrotimenetlus majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust.

§ 42. Ettekirjutus majandustegevuse nõude ja tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise lõpetamiseks

  Majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise korral teeb majandushaldusasutus enne majandustegevuse keelamist või tegevusloa kehtetuks tunnistamist ettevõtjale käesoleva seaduse §-s 68 nimetatud ettekirjutuse tegevus majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viia. Ettekirjutust ei tehta, kui lähtuvalt asjaoludest on ilmne, et ettevõtja seda ei täida.

§ 43. Majandustegevuse ja tegevusloa peatamine

 (1) Majandushaldusasutus võib ettevõtja majandustegevuse või tegevusloa osaliselt või täielikult peatada:
 1) majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni;
 2) riikliku järelevalve teostamise takistamisel kuni järelevalve teostamise võimaldamiseni, kui ettevõtja ei ole täitnud talle eelnevalt takistamise lõpetamise kohta käesoleva seaduse § 68 alusel tehtud kirjalikku ettekirjutust, milles teda on peatamise eest hoiatatud.

 (2) Tähtajalise tegevusloa tähtaeg ei pikene aja võrra, mille jooksul tegevusluba oli käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud.

 (3) Majandustegevuse või tegevusloa peatamise ulatus märgitakse peatamise otsuses.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2. jagu Majandustegevuse jätkamine 

§ 44. Majandustegevuse jätkamise õigus

 (1) Majandustegevuse jätkamise õigus on järgmistel isikutel:
 1) füüsilisest isikust ettevõtja surma korral tema pärijal, testamenditäitjal või pärandi hooldajal käesoleva seaduse § 47 kohaselt;
 2) ettevõtja pankroti korral pankrotihalduril;
 3) ettevõtja majandustegevusega seotud kinnisasja suhtes toimuva sundtäitmise korral kinnisasja sundvalitsejal;
 4) juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise korral ühendaval, uuel, omandaval või ümberkujundatud äriühingul käesoleva seaduse § 49 kohaselt;
 5) ettevõtte omandajal käesoleva seaduse § 50 kohaselt.

 (2) Teatamiskohustusega tegevusalal võib jätkamiseks õigustatud isik jätkata majandustegevust ettevõtjana, esitades käesoleva seaduse § 45 kohase teate. Sellisel juhul ei kehti tema suhtes käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud teatamiskohustus.

 (3) Loakohustusega tegevusalal võib jätkamiseks õigustatud isik jätkata majandustegevust ettevõtjana talle käesoleva seaduse § 46 kohaselt majandushaldusasutuse poolt tegevusloa üleandmise korral. Sellisel juhul ei kehti tema suhtes käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud loakohustus.

§ 45. Majandustegevuse jätkamisest teatamise kohustus

 (1) Jätkamiseks õigustatud isik, kes jätkab majandustegevust teatamiskohustusega tegevusalal, on kohustatud jätkamisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul teatama registripidajale (edaspidi majandustegevuse jätkamise teade). Nimetatud teade peab sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7 nimetatud andmeid koos viitega isikule, kelle majandustegevust jätkatakse. Füüsilisest isikust ettevõtja surma korral ei pea jätkamiseks õigustatud isik, kes esitas teate pärimismenetluse ajal, esitama uut teadet pärast pärimismenetluse lõppemist.

 (2) Kui majandustegevuse jätkamise teade esitatakse tegevusala kohta, millel jätkamise õigus isikul puudub, käsitatakse nimetatud teadet majandustegevusteatena.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 46. Tegevusloa üleandmine

 (1) Jätkamiseks õigustatud isik, kes jätkab majandustegevust loakohustusega tegevusalal, on kohustatud taotlema majandushaldusasutuselt tegevusloa üleandmist 30 päeva jooksul majandustegevuse jätkamise õiguse tekkimisest arvates (edaspidi tegevusloa üleandmise taotlus). Pärimismenetluse, pankrotimenetluse või ettevõtja kinnisasja sundvalitsemise ajal võib majandustegevust jätkata tegevusloa üleandmist taotlemata, esitades käesoleva seaduse § 45 kohase teate.

 (2) Tegevusloa üleandmine on tegevusloa adressaadi muutmine.

 (3) Majandushaldusasutus annab tegevusloa üle, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) tegevusloa üleandmist taotlev ettevõtja tõendab kas üldõigusjärgluse olemasolu või sellise ettevõtte omandamist, millesse kuuluva varaga seoses on tegevusloa andmisel kõiki kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid kontrollitud;
 2) täidetud on tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad ettevõtja või ettevõtjaga seotud isiku suhtes kehtivad isikulised majandustegevuse nõuded, mida ei ole seoses üleantava varaga kontrollitud.

 (4) Ettevõtja esitatud tegevusloa üleandmise taotluse lahendab majandushaldusasutus tegevusloa andmiseks sätestatud korras.

 (5) Kui tegevusloa üleandmise taotlus esitatakse sellise tegevusala või tegevusloa kõrvaltingimusega seatud asjaolu kohta, mille suhtes jätkamise õigus isikul puudub, või kui tegevusloa üleandmise taotlus esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega ületades, jäetakse taotlus rahuldamata ja seda käsitletakse tegevusloa taotlusena.

§ 47. Majandustegevuse jätkamise õigus ettevõtja surma korral

 (1) Füüsilisest isikust ettevõtja surma korral on õigus tema majandustegevust jätkata järgmistel isikutel:
 1) pärijal;
 2) pärandaja ettevõtet valdaval isikul, kuni selgub pärija või testamenditäitja olemasolu või pärandile määratud hooldaja;
 3) testamendis täitja nimetamise korral kuni pärimismenetluse lõpuni testamenditäitjal;
 4) pärandi hooldaja määramise korral kuni pärimismenetluse lõpuni pärandi hooldajal.

 (2) Pärast pärimismenetluse lõppemist on majandustegevuse jätkamise õigus pärijal, kes sai pärandisse kuulunud ettevõtte omanikuks. Kui tegemist on kaaspärijatega, tuleb neil jätkamise teade või tegevusloa üleandmise taotlus esitada ühiselt.

§ 48. Majandustegevuse jätkamine ettevõtja pankroti ja ettevõtja kinnisasja sundvalitsemise korral

 (1) Ettevõtja pankroti korral on majandustegevuse jätkamise õigus pankrotihalduril alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni või pankrotivõlgniku majandustegevuse lõpetamise otsustamiseni võlausaldajate üldkoosoleku poolt.

 (2) Ettevõtja kinnisasja sundvalitsemise korral on kinnisasjal asuva ettevõtte suhtes majandustegevuse jätkamise õigus sundvalitsejal alates tema määramisest kuni sundvalitsemise lõppemiseni.

 (3) Kui kohtutäituri otsusega lõpetatakse ettevõtja kinnisasja sundvalitsemine ning sellega lõpeb ettevõtja majandustegevus, esitab majandustegevusest loobumise teate sundvalitseja.

 (4) Kui võlausaldajate üldkoosolekul otsustatakse pankrotivõlgniku majandustegevuse lõpetamine, esitab majandustegevusest loobumise teate pankrotihaldur.

§ 49. Majandustegevuse jätkamine juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral

 (1) Juriidiliste isikute ühinemise korral on majandustegevuse jätkamise õigus ühendaval juriidilisel isikul, mis ühines ühendatava juriidilise isikuga, või uuel juriidilisel isikul, mis asutatakse ühinevate juriidiliste isikute poolt.

 (2) Juriidilise isiku jagunemise korral on majandustegevuse jätkamise õigus kõigil omandavatel juriidilistel isikutel, kes omandavad jagunevalt juriidiliselt isikult ettevõtte.

 (3) Juriidilise isiku ümberkujundamise korral on majandustegevuse jätkamise õigus ümberkujundatud juriidilisel isikul.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud majandustegevuse jätkamise õigus tekib ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise jõustumisega.

§ 50. Majandustegevuse jätkamine ettevõtte omandamise korral

  Majandustegevuses kasutatud ettevõtte omandamisega tekib isikul õigus jätkata selle ettevõttega seotud majandustegevust omandatud ettevõtte senise omanikuga samadel tingimustel, sealhulgas peab ettevõtte omandaja vastama kõikidele omaniku suhtes kehtinud majandustegevuse nõuetele.

5. peatükk Registri sisu ja kande tegemine 

1. jagu Registri sisu 

§ 51. Registriandmed

 (1) Registriandmed on registrisse iga ettevõtja kohta eraldi kantud järgmised andmed:
 1) majandustegevuse üldandmed;
 2) tegevusloa andmed ja loakohustusest vabastamise andmed;
 3) ettevõtjale ja temaga seotud isikule tehtud ettekirjutuse andmed;
 4) käesoleva seaduse alusel ettevõtjale või temaga seotud isikutele kohaldatud majandustegevuse keelu andmed;
 5) seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu, tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu andmed ettevõtja ja ettevõtjaga seotud isiku kohta, kes teostab majandustegevust teatamiskohustusega või loakohustusega tegevusalal.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Registripidaja tagab, et registriandmed on igaühele asjaomase veebilehe kaudu tasuta kättesaadavad.

 (3) Isik võib tugineda registriandmete õigsusele, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et registriandmed ei ole õiged.

 (4) Registrisse kantud andmetest teeb isiku taotlusel kinnitatud väljatrükke registripidaja, notar või majandushaldusasutus.

 (5) Kui ettevõtja ei tegutse teatamis- või loakohustusega tegevusalal, kantakse koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 nimetatud andmetega registrisse ka käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud majandustegevuse üldandmed.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (6) Registripidaja tähistab registriandmed eraldi majandustegevuse registreerimise numbriga.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 52. Majandustegevuse üldandmed

 (1) Registrisse kantakse majandustegevuse üldandmetena käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud andmed.

 (2) Majandustegevusest ajutise loobumise korral kantakse registri üldandmetesse majandustegevusest ajutise loobumise ja selle taasalustamise kuupäevad.

§ 53. Tegevusloa ja loakohustusest vabastamise andmed

 (1) Registrisse kantakse iga tegevusloa kohta eraldi järgmised andmed:
 1) tegevusloa andnud majandushaldusasutuse nimetus ning selle juhi või volitatud isiku nimi;
 2) tegevusloa andmise kuupäev ja number;
 3) tegevusloa õiguslik alus ja põhiregulatsioon;
 4) tegevusloa kehtima hakkamise aeg, kui see on hilisem tegevusloa andmise ajast;
 5) olemasolu korral tegevusloa tähtaeg ja muud kõrvaltingimused, nende kehtima hakkamise aeg ja kehtestamise õiguslik alus;
 6) tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse olemasolu korral kehtetuks tunnistamise aeg ja ulatus;
 7) tegevusloa peatamise otsuse või seadusest tuleneva tegevusloa peatumise olemasolu korral majandustegevuse peatamise kehtima hakkamise ja lõppemise kuupäev.

 (2) Registrisse kantakse iga loakohustusest vabastamise kohta eraldi järgmised andmed:
 1) loakohustusest vabastanud majandushaldusasutuse nimetus ning selle juhi või volitatud isiku nimi;
 2) loakohustusest vabastamise otsuse kuupäev ja number;
 3) loakohustuse ning sellest vabastamise õiguslik alus;
 4) loakohustusest vabastamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse olemasolu korral kehtetuks tunnistamise kuupäev ja ulatus.

§ 54. Ettekirjutuse andmed

  Registrisse kantakse iga ettekirjutuse kohta eraldi järgmised andmed:
 1) ettekirjutuse teinud majandushaldusasutuse nimetus ning selle juhi või volitatud isiku nimi;
 2) ettekirjutuse kuupäev ja number;
 3) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus;
 4) ettekirjutuse põhjendus;
 5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 6) ettekirjutuse täitmise või mittetäitmise andmed;
 7) ettekirjutuse vaidlustamise korral kuni vaide või kaebuse suhtes tehtud otsuse jõustumiseni märge vaidlustamise kohta;
 8) ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise otsuse olemasolu korral kehtetuks tunnistamise aeg ja ulatus;
 9) ettekirjutuse saaja andmed, kui selleks on ettevõtjaga seotud isik.

§ 55. Majandustegevuse keelu andmed

  Ettevõtja või ettevõtjaga seotud isiku majandustegevuse keelu kohta kantakse registrisse iga keelu kohta eraldi järgmised andmed:
 1) keeldu kohaldanud majandushaldusasutuse nimetus ning selle juhi või volitatud isiku nimi;
 2) keeluotsuse tegemise kuupäev ja number;
 3) keelu ulatus ja õiguslik alus;
 4) keelu põhjendus;
 5) keelu kehtima hakkamise aeg;
 6) keelu kehtivuse lõppemise aeg;
 7) majandustegevuse peatamise otsuse olemasolu korral majandustegevuse peatamise kehtima hakkamise ja lõppemise aeg;
 8) keelu kehtetuks tunnistamise aeg ja ulatus, kui keeld tunnistatakse kehtetuks enne keelu kehtivuse lõppemise aja saabumist;
 9) keelu saaja andmed, kui selleks on ettevõtjaga seotud isik.

§ 56. Seadusest ja kohtulahendist tuleneva keelu andmed

  Seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu või kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega määratud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu kohta kantakse registrisse iga keelu kohta eraldi järgmised andmed:
 1) keeldu kohaldava või vastavalt seadusele keeldu kaasa toova kohtulahendi kuupäev, number ja lahendi teinud kohtu nimetus;
 2) keelu kehtima hakkamise aeg;
 3) keelu kehtivuse lõppemise aeg;
 4) keelu ulatus.

2. jagu Kande tegemine registrisse 

§ 57. Andmete registrisse kandjad

  Registrisse kannavad andmeid:
 1) registripidaja;
 2) majandushaldusasutus;
 3) ettevõtja;
 4) notar;
 5) maakohus.

§ 58. Andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid

 (1) Registripidaja kannab andmed registrisse järgmiste temale esitatud teadete alusel:
 1) majandustegevusteade;
 2) majandustegevuse üldandmete muutumise teade;
 3) majandustegevusest loobumise teade;
 4) majandustegevusest ajutiselt loobumise teade;
 5) majandustegevuse jätkamise teade.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teadete esitamisel Eesti teabevärava kaudu kannab registrisse andmed ettevõtja ise või tema soovil notar.

 (3) Majandushaldusasutus kannab andmed registrisse järgmiste temale esitatud teadete alusel:
 1) majandustegevuse muutmise kavatsuse teade;
 2) majandustegevuse muutumise teade;
 3) üldhuviteenuse osutamisest loobumise teade.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule kannab majandushaldusasutus andmed registrisse järgmiste haldusaktide alusel:
 1) tegevusloa andmise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise otsus;
 2) majandustegevuse peatamise otsus, peatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus, keelamise otsus ja keelamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus;
 3) ettekirjutus.

 (5) Kohtuasja lahendanud maakohus kannab registrisse andmed järgmiste dokumentide alusel:
 1) kriminaalasjas jõustunud kohtuotsus, millega ettevõtjale on määratud tegutsemiskeeld või ettevõtluskeeld;
 2) kohtulahend, millega ettevõtjale on määratud või millega seaduse kohaselt kaasneb ärikeeld.

§ 59. Andmete registrisse kandmise tähtaeg

 (1) Majandushaldusasutus kannab temale esitatud teadetes sisalduvad andmed ning tegevusloa, ettekirjutuse ja majandustegevuse keelu andmed registrisse hiljemalt andmete aluseks oleva otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

 (2) Registripidaja kannab temale esitatud teadetes sisalduvad andmed registrisse hiljemalt teate esitamisele järgneval tööpäeval.

 (3) Maakohus kannab andmed registrisse viie tööpäeva jooksul kohtulahendi täitmisele kuulumisest arvates.

§ 60. Andmete registrisse kandmisest, parandamisest ja kehtetuks tunnistamisest teatamine

 (1) Andmete registrisse kandmise, parandamise või kehtetuks tunnistamise kohta saadab registripidaja ettevõtja elektronposti aadressile automatiseeritud korras teate, mis sisaldab viidet registrisse kantud, parandatud või kehtetuks tunnistatud andmetele, ja kui selle aluseks on haldusakt, siis viidet selle vaidlustatavusele.

 (2) Kui andmete registrisse kandmise või kehtetuks tunnistamise aluseks on haldusakt, millega jäetakse osaliselt või täielikult rahuldamata ettevõtja taotlus või piiratakse ettevõtja või kolmanda isiku õigusi, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade sisaldama ka viidet haldusakti registrisse kantud põhjendusele ja resolutiivosale, kui see ei nähtu registriandmetest. Selline haldusakt loetakse ettevõtjale kätte toimetatuks kõnealuse teate saatmisega.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Kui ettevõtjat ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt teavitada haldusakti andmisest põhjusel, et ta ei ole majandushaldusasutusele teatanud oma elektronposti aadressi, toimetab majandushaldusasutus asjaomase haldusakti andmist kajastava registriandmete väljatrüki ja viite haldusakti vaidlustatavusele ning vajaduse korral haldusakti põhjenduse ja resolutiivosa ettevõtjale kätte tähtkirjaga või haldusorgani poolt haldusakti andmise päevale järgneval tööpäeval allkirja vastu ettevõtja poolt majandushaldusasutusele teatatud postiaadressil, selle puudumise korral aga ettevõtja asukoha aadressil. Teade loetakse tähtkirjaga saatmise korral kättetoimetatuks viie ja välisriiki saatmise korral 30 päeva möödudes postitamisest arvates.

 (4) Majandushaldusasutus toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete registrisse kandmise, parandamise või kehtetuks tunnistamise aluseks oleva haldusakti andmist kajastava registriandmete väljatrüki ja viite haldusakti vaidlustatavusele ning vajaduse korral haldusakti põhjenduse ja resolutiivosa ettevõtjale kätte notari kaudu, kui ettevõtja on käesoleva seaduse alusel majandushaldusasutusele esitatud teate või taotluse esitamisel avaldanud sellekohast soovi. Notar teavitab ettevõtjat haldusakti andmisest ja haldusakti kättesaamise võimalusest hiljemalt haldusakti andmise päevale järgneval tööpäeval. Haldusakt väljastatakse ettevõtjale notaribüroos allkirja vastu. Notar vormistab kättetoimetamise kohta ettevõtja poolt allkirjastatava akti. Juhul, kui ettevõtjale ei õnnestu notari kaudu haldusakti isiklikult kätte toimetada, loetakse selline haldusakt ettevõtjale kättetoimetatuks viie ja välisriigis asuva ettevõtja puhul kolmekümne päeva möödudes haldusakti andmisest arvates.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (5) Kui registrisse andmete kandmise aluseks on haldusakt, millega rahuldatakse täielikult ettevõtja taotlus ning millega ei piirata ettevõtja või kolmanda isiku õigusi, loetakse haldusakt ettevõtjale kätte toimetatuks haldusakti kohta andmete kandmisega registrisse.

 (6) Registris taasesitatavat haldusakti ei allkirjastata digitaalselt.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 61. Registriandmete kehtetuks tunnistamine

 (1) Majandushaldusasutus tunnistab ettevõtja kohta käivad registriandmed kehtetuks loakohustusega majandustegevuse puhul järgmistel juhtudel:
 1) majandustegevusest täieliku loobumise korral, arvestades olemasolu korral tähtaega, mille jooksul ettevõtjat on kohustatud majandustegevust jätkama;
 2) füüsilisest isikust ettevõtja surma või juriidilisest isikust ettevõtja likvideerimise korral, kui jätkamiseks õigustatud isik ei ole jätkamise õiguse kasutamiseks ettenähtud tähtaja jooksul taotlenud tegevusloa üleandmist;
 3) tegevusloa kehtetuks muutumise või kehtetuks tunnistamise korral, kui ettevõtja ei teosta loakohustuse või teatamiskohustusega majandustegevust tegevusalal väljaspool tegevusloa põhiregulatsiooni ega ole esitanud taotlust uue tegevusloa saamiseks või loakohustusest vabastamiseks;
 4) loakohustusest vabastamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral, kui ettevõtja ei teosta loakohustuse või teatamiskohustusega majandustegevust väljaspool tegevusala, mida loakohustusest vabastamise otsus puudutas, ega ole esitanud taotlust tegevusloa saamiseks või uut taotlust loakohustusest vabastamiseks.

 (2) Registripidaja tunnistab registriandmed kehtetuks teatamiskohustusega majandustegevuse puhul järgmistel juhtudel:
 1) majandustegevusest täieliku loobumise korral, arvestades olemasolu korral tähtaega, mille jooksul ettevõtjat on kohustatud majandustegevust jätkama;
 2) ettevõtja surma või likvideerimise korral, kui jätkamiseks õigustatud isik ei ole jätkamise õiguse kasutamiseks ettenähtud tähtaja jooksul teatanud majandustegevuse jätkamisest;
 3) kindlaks ajaks kavandatud majandustegevuse korral registrisse kantud tähtaja möödumisel, kui ettevõtja ei teosta loakohustuse või teatamiskohustusega majandustegevust muul tegevusalal ega ole esitanud taotlust tegevusloa saamiseks või loakohustusest vabastamiseks.

§ 62. Ebaõigete registriandmete parandamine

 (1) Majandushaldusasutus või registripidaja kontrollivad registriandmete õigsust, kui esineb põhjendatud kahtlus, et registriandmed ei ole õiged. Nende õigsust kontrolliv majandushaldusasutus või registripidaja kannab registriandmete ebaõigsuse kahtluse kohta registrisse teabe, mis jääb sinna kuni andmete õigsuse tuvastamiseni või nende parandamiseni.

 (2) Registriandmete parandamine on ebaõigete registriandmete õigeks muutmine registripidaja, majandushaldusasutuse või maakohtu poolt. Registriandmed on ebaõiged, kui nad ei vasta kande aluseks olnud dokumentides esitatud andmetele, kui muudes seaduse alusel asutatud andmekogudes on samu andmeid uuendatud või kui registriandmetes on keele- või trükiviga või muu vormilist laadi viga.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Ebaõiged registriandmed parandab need registrisse kandnud majandushaldusasutus või registripidaja hiljemalt ebaõigsusest teada saamise päevale järgneval tööpäeval.

 (4) Ebaõiged registriandmed parandab need registrisse kandnud maakohus hiljemalt ebaõigsusest teada saamise päevale järgneval tööpäeval.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 63. Ebaõigete andmete avastamisest teatamine

 (1) Kui majandushaldusasutus või registripidaja avastab, et muu seaduse alusel asutatud andmekogu andmed ei ole õiged registriandmete suhtes, teatab ta sellest vastava andmekogu volitatud töötlejale hiljemalt avastamisele järgneval tööpäeval.

 (2) Kui haldusorgan või isik avastab, et registriandmed ei ole õiged, teatab ta sellest majandushaldusasutusele või registripidajale hiljemalt avastamisele järgneval tööpäeval.

§ 64. Registripäevik, registritoimik ja arhiiv

 (1) Registripidaja kannab registripäevikusse järgmised andmed:
 1) andmete registrisse kandmise aluseks olevate dokumentide registripidajani või majandushaldusasutuseni jõudmise aeg;
 2) andmete registrisse kandmise aeg ja kandja;
 3) andmete registrisse kandmise aluseks oleva dokumendi nimetus käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1 ja 3 sätestatud loetelude kohaselt;
 4) ebaõigete registriandmete parandamise kohta muutmisakti number ja kuupäev.

 (2) Andmete registrisse kandja säilitab andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid iga ettevõtja kohta eraldi peetavas registritoimikus, välja arvatud teadete ja taotluste esitamisel Eesti teabevärava kaudu.

 (3) Registriandmete kehtetuks tunnistamisel kantakse registriandmete aluseks olnud dokumendid arhiivi, kus neid säilitatakse kümme aastat registriandmete kehtetuks tunnistamisest arvates. Arhiivi kantud registriandmetele tagab registripidaja juurdepääsu õigustatud huvi korral. Kehtetuks tunnistatud registriandmetele tagab registripidaja juurdepääsu registri veebilehelt ühe aasta jooksul nende kehtetuks tunnistamisest arvates.

6. peatükk Järelevalve 

1. jagu Riiklik järelevalve 

§ 65. Riikliku järelevalve teostamine

 (1) Riiklikku järelevalvet ettevõtja majandustegevuse üle teostab korrakaitseorgan, kelle pädevusse see on seadusega asjaomasel tegevusalal antud.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Riiklikku järelevalvet teostav majandushaldusasutus on korrakaitseorgan korrakaitseseaduse tähenduses.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 66. Riikliku järelevalve kulud
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Riikliku järelevalve kulude hüvitamine toimub korrakaitseseaduse §-s 83 sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 67. Majandustegevuse takistamine

  Riikliku järelevalve meetmeid, mis muudavad majandustegevuse edasise teostamise võimatuks, võib majandushaldusasutus võtta juhul, kui esineb kõrgendatud või oluline oht avalikule korrale. Kõrgendatud või olulise ohu olemasolu võib majandushaldusasutus eeldada järgmistel juhtudel:
 1) loakohustusega majandustegevust alustatakse tegevusluba taotlemata;
 2) loakohustusega majandustegevust alustatakse hoolimata tegevusloa andmisest keeldumisest;
 3) majandustegevust jätkatakse pärast majandustegevuse peatamist või keelamist;
 4) majandustegevust jätkatakse pärast tegevusloa peatamist või kehtetuks tunnistamist;
 5) majandustegevust jätkatakse loakohustusega tegevusalal ilma tegevusloa üleandmiseta.

§ 68. Ettekirjutus

 (1) Majandushaldusasutus teeb ettevõtjale ning ettevõtjaga seotud isikule ettekirjutusi majandustegevuse nõuete ja tegevusloa kõrvaltingimuste rikkumise vältimiseks, tegevuse majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viimiseks, teatamiskohustuse ja loakohustuse täitmiseks, riikliku järelevalve teostamise takistamise lõpetamiseks ning muudel käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, määrates ettekirjutuse täitmiseks mõistliku tähtaja.

 (2) [Välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2. jagu Koostöö järelevalve teostamisel lepinguriikidega 

§ 69. Vastastikune abi lepinguriigis asutatud teenuseosutaja üle järelevalve teostamisel

 (1) Riiklikku järelevalvet teostav majandushaldusasutus kohaldab kõiki meetmeid lepinguriikide vaheliseks tõhusaks koostööks, et teostada riiklikku järelevalvet teenuseosutajate ja nende osutatavate teenuste üle.

 (2) Majandushaldusasutus teostab talle riiklikuks järelevalveks antud pädevuse piires teenuseosutaja asutamiskoha lepinguriigi taotlusel järelevalvet Eestis teenust osutava teenuseosutaja üle, tuginedes teenuseosutaja asutamiskoha lepinguriigi põhjendatud taotlusele kontrollida asutamiskoha lepinguriigi nõuete täitmist (edaspidi järelevalve taotlus) ning teavitab nimetatud lepinguriiki järelevalve tulemustest ja võetud meetmetest. Majandushaldusasutus otsustab, millised vastaval tegevusalal kohaldatavad järelevalvemeetmed on igal üksikul juhul kõige asjakohasemad, et täita asutamiskoha lepinguriigi tingimusi.

 (3) Kui lepinguriigilt järelevalve taotluse saanud majandushaldusasutus ei ole pädev sellel tegevusalal riiklikku järelevalvet teostama, edastab ta taotluse võimalikult kiiresti pädevale majandushaldusasutusele.

 (4) Majandushaldusasutus võib ka omal algatusel oma pädevuse piires teostada Eestis teenust osutava teises lepinguriigis asutatud teenuseosutaja üle riiklikku järelevalvet, eelkõige kontrollida teenuste direktiivi artiklite 16 või 17 kohaste nõuete täitmist.

 (5) Teenuste direktiivi artikli 28 lõike 2 kohase koostööpunkti (edaspidi koostööpunkt) ja käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud määruse artikli 6 lõike 1 kohase siseturu infosüsteemi riikliku koordinaatori ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Koostööpunkt aitab lepinguriikide pädevatel asutusel vajaduse korral määrata järelevalvet teostavat majandushaldusasutust ning edastab lepinguriikidelt saabunud järelevalve taotlused ja käesoleva seaduse § 73 lõike 5 kohased taotlused majandushaldusasutusele.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (6) Majandushaldusasutus võib esitada lepinguriigi pädevale asutusele või koostööpunktile taotluse järelevalve toestamiseks selles lepinguriigis asutatud teenuseosutaja üle, kui tal on kahtlus, et teenuseosutaja ei täida asutamiskoha lepinguriigi nõudeid.

 (7) Majandushaldusasutus vastab lepinguriikide ja Euroopa Komisjoni esitatud teabenõuetele elektrooniliste sidevahendite abil ja võimalikult lühikese aja jooksul. Teabenõudele vastamisel või järelevalve teostamisel esinevate raskuste korral teavitab majandushaldusasutus viivitamata teavet taotlenud lepinguriigi pädevat asutust.

 (8) Teenuseosutaja üle järelevalvet teostav majandushaldusasutus edastab Euroopa Komisjonile teabe selle kohta, kui lepinguriigid ei täida oma järelevalvega seotud kohustusi.

 (9) Lepinguriikide koostöö toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11).
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 70. Vastastikune abi Eestis asutatud teenuseosutaja üle järelevalve teostamisel

 (1) Majandushaldusasutus ei või keelduda Eestis asutatud teenuseosutajate üle järelevalve teostamisest ja vajalike järelevalvemeetmete võtmisest põhjendusel, et teenust osutati või teenus põhjustas kahju teises lepinguriigis.

 (2) Majandushaldusasutus võib esitada lepinguriigi pädevale asutusele või koostööpunktile põhjendatud taotluse järelevalve teostamiseks Eestis asutatud ja selles lepinguriigis teenust osutava teenuseosutaja üle, kui tal on kahtlus, et teenuseosutaja ei täida majandustegevuse nõudeid.

§ 71. Hoiatamiskohustus

  Kui majandushaldusasutus on saanud teada piiriülese teenuse osutamisega seotud asjaoludest, mis võivad põhjustada olulist kahju inimese tervisele, ohutusele või keskkonnale Eestis või teises lepinguriigis, teavitab ta sellest viivitamata kõiki lepinguriikide koostööpunkte ja Euroopa Komisjoni.

§ 72. Teave teenuseosutaja hea maine kohta

 (1) Majandushaldusasutus edastab lepinguriigi pädevale asutusele tema taotlusel teabe teenuseosutaja suhtes kohaldatud haldusmeetme ja määratud karistuse kohta ning pettusega seotud maksejõuetuse või pankrotiga seoses tehtud otsuse kohta, mis on otseselt seotud teenuseosutaja pädevuse või usaldusväärsusega, eelkõige selle kohta, kas teenuseosutaja suhtes kehtib asjaomasel tegevusalal kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega või seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud haldusmeetmest või karistusest teatatakse, kui otsus on lõplik. Muu lõikes 1 osutatud otsuse kohta teatab majandushaldusasutus, kas otsus on lõplik või edasi kaevatud, ning viimasel juhul võimaliku kuupäeva, millal on oodata lõplikku otsust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teavet esitav majandushaldusasutus viitab õigusnormidele, mille alusel tehti teenuseosutaja suhtes süüdimõistev otsus või määrati karistus.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teavet esitav majandushaldusasutus teavitab lõike 1 kohase teabe edastamisest ka teenuseosutajat.

 (5) Majandushaldusasutus võib põhjendatud taotlusega küsida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet teises lepinguriigis asutatud teenuseosutaja kohta selle lepinguriigi pädevalt asutuselt või koostööpunktilt.

§ 73. Vastastikune abi üksikjuhtumipõhiste erandite korral

 (1) Kui majandushaldusasutus kavatseb kohaldada meetmeid teenuste direktiivi artikli 18 kohaselt, edastab ta teenuseosutaja asutamiskoha lepinguriigi koostööpunktile taotluse, et nimetatud lepinguriik kohaldaks teenuseosutaja suhtes vajalikke meetmeid, ning edastab kogu asjakohase teabe kõnealuse teenuseosutaja, teenuse ja juhtumi asjaolude kohta.

 (2) Pärast asutamiskoha lepinguriigilt teate saamist kohaldatud või kavandatud meetmete kohta või põhjuste kohta, miks ei ole ühtegi meedet kohaldatud, teavitab majandushaldusasutus Euroopa Komisjoni ja asutamiskoha lepinguriiki oma kavatsusest kohaldada meetmeid, märkides põhjused, miks ta arvab, et:
 1) asutamiskoha lepinguriigi kohaldatud või kavandatud meetmed on ebapiisavad;
 2) tema kavandatavad meetmed on kooskõlas teenuste direktiivi artiklis 18 sätestatud tingimustega.

 (3) Meetmeid ei või kohaldada enne 15 tööpäeva möödumist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teate saamise kuupäevast arvates.

 (4) Kiireloomulistel juhtudel võib majandushaldusasutus, kes kavatseb meedet kohaldada, teha käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetest erandi. Sellisel juhul teavitatakse kohaldatavast meetmest viivitamata Euroopa Komisjoni ja asutamiskoha lepinguriiki, esitades põhjendused selle kohta, miks olukord nõuab kiireloomulist tegutsemist.

 (5) Kui majandushaldusasutus saab lepinguriigilt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse kohaldada Eestis asutatud teenuseosutaja suhtes meetmeid, kontrollib majandushaldusasutus viivitamata, kas teenuseosutaja rikub majandustegevuse nõudeid, ja teeb kindlaks lepinguriigi taotluse aluseks olevad asjaolud. Majandushaldusasutus teavitab taotluse esitanud lepinguriiki viivitamata kohaldatud või kavandatud meetmetest või vajaduse korral põhjustest, miks ta ei ole ühtegi meedet kohaldanud.

7. peatükk Vastutus 

§ 74. Kohtuväline menetleja

  Käesolevas seaduses sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on majandushaldusasutus, kelle pädevusse on asjaomasel tegevusalal seadusega antud riikliku järelevalve teostamine.

§ 75. Valeandmete esitamine

 (1) Majandushaldusasutusele või registripidajale tahtlikult valeandmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3000 eurot.

8. peatükk Ülemineku- ja rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 76. Majandustegevuse registri seaduse kehtetuks tunnistamine

 (1) Majandustegevuse registri seadus (RT I 2004, 12, 79; 2010, 22, 108) tunnistatakse käesoleva seaduse jõustumisel kehtetuks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majandustegevuse registri seaduse alusel registreeritud ettevõtjad muutuvad käesoleva seaduse jõustumisel teatamis- või loakohustusega tegevusalal tegutsevateks ettevõtjateks vastavalt käesoleva peatüki sätetele ning nende teatamis- või loakohustus loetakse käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud erisusi.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustuse täitmiseks peab esitama täiendavaid andmeid võrreldes selle jõustumise hetkeni kehtinud majandustegevuse registri registreeringus sisalduvate andmetega, tuleb ettevõtjal need andmed esitada 120 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Andmete tähtaegselt esitamata jätmise korral ei ole teatamiskohustus täidetud.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loakohustuse täitmiseks peab esitama täiendavaid andmeid või läbima täiendava eelkontrolli võrreldes selle jõustumise hetkeni kehtinud majandustegevuse registri registreeringus sisalduvate andmetega, tuleb ettevõtjal 120 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitada taotlus tegevusloa saamiseks. Ettevõtja senine tegevusluba kaotab kehtivuse, kui ta taotlust tähtaegselt ei esita või taotlus jäetakse rahuldamata.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 77. Enne käesoleva seaduse jõustumist antud tegevusluba

  Kehtiv tähtajaline tegevusluba, mis alates käesoleva seaduse ja selle rakendussätete jõustumisest tuleks anda tähtajatult, muutub käesoleva seaduse jõustumisel tähtajatuks.

§ 771. Muu seaduse alusel esitatud teated ja antud load

 (1) Kui ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldu käesoleva seaduse § 76 lõige 2, on enne käesoleva seaduse jõustumist esitanud majandushaldusasutusele käesoleva seaduse 8. peatüki 2. jaos nimetatud seaduse alusel nõutava teate mingil tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta, loetakse teatamiskohustus käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks.

 (2) Kui ettevõtjale, kelle suhtes ei kohaldu käesoleva seaduse § 76 lõige 2, on enne käesoleva seaduse jõustumist antud käesoleva seaduse 8. peatüki 2. jaos nimetatud seaduse alusel mis tahes nimetusega luba majandustegevuse alustamiseks ning see tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused, loetakse loakohustus käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatamiskohustuse või lõikes 2 nimetatud loakohustuse täitmiseks peab esitama täiendavaid andmeid, tuleb ettevõtjal need andmed esitada 120 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kui andmeid tähtaja jooksul ei esitata, ei ole teatamis- ega loakohustus täidetud.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 772. Seadusest ja kohtulahendist tuleneva keelu andmete kandmine registrisse elektrooniliselt

  Maakohtule § 57 punktist 5 tuleneva pädevuse teostamiseks piisab, kui andmed tehakse arvutivõrgu kaudu kättesaadavaks samas korras, mis kehtib elektrooniliselt peetava äriregistri andmete kasutamise kohta.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2. jagu Rakendussätted 

§ 78. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduses (RT I 2002, 3, 7; 2010, 44, 262) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Hulgikaubanduse, jaekaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutseva ettevõtja või asutuse müügikohas ja selle juurde kuuluvas laos või muus kauba hoiuruumis on keelatud hoida või ladustada alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest ja hoidmise või ladustamise eesmärgist, kui majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha osas puudub käideldava alkoholi määratlus vastavalt käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 4–7 sätestatule.”;

2) paragrahvi 6 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja, kelle kohta majandustegevuse registri andmetes on vastava alkoholi määratlus, võib importida või teisest liikmesriigist Eestisse toimetada riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkoholi, kui tegemist on:”;

3) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja, kelle majandustegevuse registri andmetes on vastava alkoholi määratlus, võib välisriigi ettevõtjalt saada ja talle üle anda riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkohoolset jooki sellega tutvumiseks ning vajaduse korral selle tutvustamiseks kolmandale isikule, kusjuures kaubakoguse ja selle veopakendi kogukaal ei tohi ületada 20 kg.”;

4) paragrahvi 6 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 18 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 19 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) seaduse 2. peatüki 5. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. jagu
Alkoholi import, jae- ja hulgimüük ning eksport
”;

11) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 23. Teatamiskohustus

(1) Alkoholi müügiga tegelemiseks peab majandustegevusteate esitama järgmistel tegevusaladel:
1) jaekaubandus;
2) hulgikaubandus;
3) toitlustamine.

(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) tegevuskoht või tegevuskohad (tegevuskoha määrang, nimi, e-kaubanduse korral veebilehe aadress);
2) käideldava alkoholi määratlus vastavalt käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 4–7 sätestatule, kusjuures vastavasisuline teave märgitakse iga tegevuskoha osas;
3) kui hulgikaubanduse tegevusalal tegutsev ettevõtja soovib tegeleda alkoholi impordi või ekspordiga, siis sellekohane teave;
4) kui jaekaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja soovib tegeleda alkohoolse joogi impordi või ekspordiga, siis sellekohane teave.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.

(4) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata Eesti teabevärava kaudu, siis esitatakse see ettevõtja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele, kes kannab teates sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

12) paragrahvid 24 ja 25 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 29. Territoriaalsed piirangud alkoholi hulgimüügil

Alkoholi hulgimüük on lubatud vaid majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha kaudu, välja arvatud alkoholi ekspordil või juhul, kui alkoholi realiseeritakse selle edasisele käitlejale viimase tegevuskohas.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

14) seaduse 2. peatüki 6. jao ning selle 1. jaotise pealkirjad muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6. jagu
Alkoholi jaemüük

1. jaotis
Piirituse jaemüügi keeld ja alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine
”;

15) paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 30. Piirituse jaemüügi keeld

Piirituse jaemüük on keelatud.”;

16) paragrahvid 31 ja 32 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) etendusasutuse, rahvamaja või muuseumi ruumides või territooriumil, kui seda tehakse selle asutuse ruumides või territooriumil kohapeal tarbimiseks või kui alkohoolset jooki müüakse kaasa muuseumi ekspositsiooniga seonduvalt valmistatud meenena;”;
[RT I, 10.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

18) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) e-kaubanduse korras majandustegevuse registri andmetes märgitud ettevõtja kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu.”;

19) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Ettevõtjal on lubatud jaemüügi korras müüa üksnes majandustegevusteates määratletud alkohoolseid jooke üksnes majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha kaudu.”;

20) paragrahvi 42 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

21) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

22) paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute või keeldude rikkumise eest, kui puuduvad mõne teise käesolevas peatükis nimetatud väärteo tunnused, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

23) paragrahvi 76 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse § 23 lõiget 4 kohaldatakse 2016. aasta 30. juunini.

(7) Käesoleva seaduse § 23 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.

(8) Majutusettevõtja, kelle majutusettevõtte registreeringus majandustegevuse registris sisaldub majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumisel märge alkohoolse joogi jaemüügi kohta majutusettevõtte majutus- või vastuvõturuumis, peab vastava majandustegevuse jätkamisel esitama käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusalal majandustegevusteate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 76 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 79. Arhiiviseaduse muutmine
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 791. Autoveoseaduse muutmine

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Autoveoseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 1071/2009 ja (EÜ) nr 1072/2009 ning käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

2) paragrahvi 32 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud ühenduse tegevusloa andja kannab vedaja ja tema veokorraldaja andmed, mille miinimumnõuded on sätestatud komisjoni otsuse 2009/992/EL riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse kantavate andmete miinimumnõuete kohta (ELT L 339, 22.12.2009, lk 36–39) lisas, välja arvatud raskete rikkumiste andmed ja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistatud veokorraldaja andmed, majandustegevuse registrisse.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 80. Biotsiidiseaduse muutmine

Biotsiidiseaduses (RT I 2009, 29, 174; 2010, 37, 224) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 40. Teatamiskohustus

Kahjuritõrjega tegelemiseks peab esitama majandustegevusteate.”

§ 81. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine

Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; 2010, 41, 240) § 366 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Eesti Hariduse Infosüsteemi alamregistriks olevale õppekavade ja koolituslubade alamregistrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”

§ 82. Ehitusseaduse muutmine

Ehitusseaduses tehakse järgmised muudatused:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

1) paragrahvi 29 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitise omanik peab tagama ehitamise üle omanikujärelevalve tegemise.”;

3) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Omanikujärelevalvet võib teha isik, kes vastab käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõuetele ja kes ei ole sama ehitist projekteerinud või seda ehitav isik.”;

4) paragrahvi 30 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitise omanik võib omanikujärelevalvet teha ilma käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud nõuetele vastamata, kui ehitatakse:”;

5) paragrahvid 41 ja 42 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 41. Ettevõtja tegutsemine ehitusalal

(1) Ettevõtjal on lubatud tegutseda ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, energiaauditite, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemise ning energiamärgiste väljastamise tegevusalal, kui tal on vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või kui füüsilisest isikust ettevõtja on ise vastutav spetsialist.

(2) Ettevõtja võib teha töid üksnes vastutava spetsialisti pädevuse ulatuses.

(3) Kui ettevõtja tegutseb ehitamise tegevusalal, mis ei hõlma teiste töö juhtimist ja korraldamist, võib ta tegutseda ilma vastutava spetsialistita, kuid tööd tegeval töötajal peab olema asjaomane kutse. Ettevõtja võib tegutseda tema töötajale antud kutse ulatuses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusalade alaliikide loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

§ 42. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevusteate peab majandustegevuse registrisse esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) ehitamine, välja arvatud käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud ettevõtjad;
2) projekteerimine;
3) omanikujärelevalve tegemine;
4) ehitusuuringute tegemine;
5) ehitusprojektide ekspertiiside tegemine;
6) ehitiste ekspertiiside tegemine.

(2) Majandustegevusteates märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele käesoleva seaduse § 41 lõike 4 alusel sätestatud tegevusala alaliik ning ettevõtjaga õigussuhtes oleva vastutava spetsialisti kohta majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud andmed.

(3) Majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas vastutava spetsialisti kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.

(4) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata Eesti teabevärava kaudu, siis esitatakse see koos vastutava spetsialisti kinnitusega Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab teates ja vastutava spetsialisti kinnituses sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse.

(5) Kui vastutav spetsialist ei esita kinnitust Eesti teabevärava kaudu, siis esitab ta selle Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab kinnituse majandustegevuse registrisse.

(6) Vastutava spetsialisti ja ettevõtja vahelise õigussuhte katkemise korral on vastutaval spetsialistil õigus kinnitusest loobuda.

(7) Kui vastutav spetsialist ei esita kinnitusest loobumist Eesti teabevärava kaudu, siis esitab ta selle Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab kinnitusest loobumise majandustegevuse registrisse.

(8) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.”;

6) paragrahvid 43 ja 44 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Vastutav spetsialist

(1) Vastutav spetsialist on isik, kes:
1) on pädev kas ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, energiaauditite, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või energiamärgiste väljastamise tegevusalal tegutsema ja loetletud tegevusi kontrollima ning
2) teostab, kontrollib või juhib käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tegevusala töid, esitab ettevõtja nimel tehnilisi seisukohti, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd, vastutab selle töö eest ning tagab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise.

(2) Vastutaval spetsialistil peab olema ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, energiaauditite, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või energiamärgiste väljastamise tegevusalal iseseisvaks tegutsemiseks töökogemus, oskused ja teadmised, mida tõendavad talle antud kutse kutseseaduse tähenduses ja kutsetunnistus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kutse omamise nõue jaguneb tegevusalade kaupa järgmiselt:
1) ehitamise ja energiamärgise väljastamise tegevusalal tegutsemiseks peab vastutaval spetsialistil olema kutse vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku viiendal kutsetasemel ja vastav kutsetunnistus;
2) omanikujärelevalve, ehitusuuringute ja energiaauditite tegemise tegevusalal tegutsemiseks peab vastutaval spetsialistil olema kutse vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku kuuendal kutsetasemel ja vastav kutsetunnistus;
3) projekteerimise ning ehitusprojektide ekspertiiside tegemise tegevusalal tegutsemiseks peab vastutaval spetsialistil olema kutse vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku seitsmendal kutsetasemel ja vastav kutsetunnistus;
4) ehitiste ekspertiiside tegemise tegevusalal tegutsemiseks peab vastutaval spetsialistil olema kutse Eesti kvalifikatsiooniraamistiku kaheksandal kutsetasemel ja vastav kutsetunnistus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kutsenimetuste ja kutsetasemete nõude täpse jagunemise tegevusalade alaliikide kaupa kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega, lähtudes kutsestandardis esitatud pädevusnõuetest.”;

8) paragrahv 54 tunnistatakse kehtetuks;

9) seadust täiendatakse §-dega 723 ja 724 järgmises sõnastuses:

§ 723. Vastutava spetsialisti pädevuse tõendamise erisused

Vastutav spetsialist võib oma pädevust tõendada erialase kõrghariduse ja erialase kolmeaastase töökogemusega, mida arvestatakse alates erialast kõrgharidust tõendava dokumendi väljastamise kuupäevast alljärgnevalt:
1) ehitamise tegevusalal kuni 30. juunini 2018. aastal;
2) projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemise tegevusalal kuni 30. juunini 2016. aastal.

§ 724. Vastutava spetsialisti pädevuse kutsega tõendamise erisused

(1) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV kutse üldehituse erialal, loetakse, et tal on sellele vastav ehitusinseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

(2) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV kutse hüdrotehnilise ehitamise erialal, loetakse, et tal on sellele vastav hüdrotehnikainseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hüdrotehnika alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

(3) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV kutse veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

(4) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV kutse kütte- ja ventilatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala kütte, ventilatsiooni ja jahutuse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

(5) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V kutse üldehituse erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

(6) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V kutse hüdrotehnilise ehitamise erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud hüdrotehnikainseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hüdrotehnika alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

(7) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V kutse veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

(8) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V kutse kütte- ja ventilatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala kütte, ventilatsiooni ja jahutuse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

(9) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil ehitusjuhi III taseme kutse, loetakse, et tal on ehitusinseneri 6. taseme või veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 6. taseme või kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 6. taseme kutse omanikujärelevalve ametialal ehitusjuhi III taseme kutsestandardis ja kutsetunnistusel näidatud pädevuse ulatuses, kehtivusega kuni kutsetunnistusel märgitud tähtaja lõpuni.

(10) Kui isikul on 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV kutse üldehituse, hüdrotehnilise või veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamise erialal ning ta on registreeritud majandustegevuse registris sellel erialal vastutavaks spetsialistiks projekteerimise tegevusalal, loetakse, et isik on pädev tegutsema üldehituse, hüdrotehnilise või veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamise eriala vastutava spetsialistina kuni 30. juunini 2019 aastal projekteerimise ametialal ehitusinseneri IV kutse pädevuse ulatuses.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 1011 järgmises sõnastuses:

§ 1011. Üleminekusäte

Käesoleva seaduse § 42 lõiget 8 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 83. Elektriohutusseaduse muutmine

Elektriohutusseaduses tehakse järgmised muudatused:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

1) paragrahvi 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 18 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Elektripaigaldise projekti ekspertiisi teeb samasuguse elektripaigaldise projekti koostamiseks pädev ja projekti koostajast sõltumatu isik.”;

3) paragrahvi 18 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud mõõtmisi võib teha akrediteeritud või mõõteseaduse kohaselt erialaselt pädevaks hinnatud labor.”;

5) paragrahvi 24 lõiked 1, 11 ja 3 ning § 31 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
ETTEVÕTJA TEATAMISKOHUSTUS JA VASTUTUSKINDLUSTUS
”;

7) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Majandustegevusteade

Ettevõtja, kes soovib tegutseda elektritöö ettevõtjana, tehnilise kontrolli teostajana, mõõte- ja teimilaborina või personali sertifitseerimise asutusena (edaspidi ettevõtja), esitab majandustegevusteate.”;

8) paragrahvid 33 kuni 35 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 84. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses (RT I 2003, 25, 153; 2010, 56, 363) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 2–7” tekstiosaga „lõikes 1”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

11) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 213 järgmises sõnastuses:

§ 213. Üldhuviteenuse osutaja

Loakohustusega tegevusalal tegutsev võrguettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.”;
[RT I, 12.12.2011, 2 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

3) paragrahvid 22–24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 22. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) elektrienergia tootmine, välja arvatud juhul, kui tootja toodab kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil ja kui põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
2) võrguteenuse osutamine jaotusvõrgu kaudu;
3) võrguteenuse osutamine põhivõrgu kaudu;
4) elektrienergia müük;
5) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamine;
6) otseliini kaudu elektrienergia edastamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loakohustus puudub järgmistel juhtudel:
1) elektrienergia tootmisel ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil;
2) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamisel, kui võrguteenust osutatakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt;
3) elektrienergia müügil, kui elektrienergiat müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt;
4) elektrienergia müügil selle tootja poolt, kui elektrienergia on toodetud kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil;
5) elektrienergia müügil tootja poolt teisele elektriettevõtjale või tootjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale või elektribörsil.

(3) Tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil võib elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel.

(4) Võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse tegevusluba ainult ühele ettevõtjale.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusalal tegutseval ettevõtjal on õigus seaduses sätestatud tingimustel ehitada tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas vastavalt kas jaotus- või põhivõrk ja kasutada seda selles teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamiseks.

§ 23. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet 60 päeva jooksul, välja arvatud tegevusloa taotlus võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu, mis lahendatakse kümne kuu jooksul.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise korral käesoleva seaduse §-le 62 vastava teeninduspiirkonna määratlus ja skemaatiline plaan;
2) riigipiiri ületava alalisvooluliini või otseliini kaudu elektrienergia edastamise korral liini suurim lubatud talitluspinge, liini pikkus, liini paiknemise plaan ja liini geograafilised koordinaadid;
3) otseliini kaudu elektrienergia edastamise korral dokument, mis tõendab käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud tingimuse täitmist.

§ 24. Tootmisseadme kasutamisest loobumisest teatamise kohustus

Kui ettevõtja loobub suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamisest, teatab ta sellest Konkurentsiametile, märkides teates järgmised andmed:
1) tootmisseadme tehnilised näitajad;
2) tootmisseadme ning asjaomaste hoonete ja rajatiste edaspidist saatust käsitlevad andmed;
3) tootmisseadme käitamise lõpetamise aeg.”;

4) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 26. Tegevusloa kontrolliese

(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele.

(2) Jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antakse tegevusluba ettevõtjale, kui ta lisaks käesoleva seaduse §-s 15 ja § 18 lõigetes 1–7 sätestatule vastab järgmistele nõuetele:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
1) ettevõtja organisatsioon on taotletava tegevuse ulatuse ja laadiga kooskõlas;
2) ettevõtjal on piisav arv vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid;
3) ettevõtja töötajate hulgas on elektriohutusseaduses nimetatud elektritööde juhtimiseks pädevustunnistuse saanud isik ja käidukorraldaja;
4) ettevõtjal on sellel tegevusalal tegutsemiseks majanduslikud eeldused;
5) ettevõtjal on muud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega;
6) ettevõtja tegevus ei ohusta varustuskindlust.

(3) Jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui see ei ole lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastuolus käesoleva seaduse §-ga 60 ning taotluses nimetatud piirkond sobib elektrienergia jaotamiseks.

(4) Tegevusluba võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse isikule, kes omab põhivõrku, vastab käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele ning täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusi.

(5) Tegevusluba võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse ainult ühele võrguettevõtjale.

(6) Riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks ja otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse ettevõtjale tegevusluba juhul, kui ettevõtja vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule ja tegevusloa andmine ei ole vastuolus käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatuga.”;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

51) paragrahvi 261 lõigetes 2, 31 ja 5 asendatakse tekstiosa „punktis 4” tekstiosaga „punktis 3”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

6) paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 29. Tegevusloa andmisest keeldumise erisused

Kui Konkurentsiamet keeldub käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks tegevusluba andmast, edastab ta selle kohta teate Euroopa Komisjonile. Teates märgitakse tegevusloa andmisest keeldumise põhjused.”;

8) paragrahvid 30 ja 31 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Tegevusloa kõrvaltingimused

(1) Elektrienergia tootmiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) tootmisseadme maksimaalne lubatud netovõimsus;
2) tootmisseadme asukoha andmed;
3) tootmisseadme käitamiseks kasutatava energiaallika andmed;
4) andmed selle kohta, kas tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
5) nende nõuete loetelu, mida kohaldatakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise suhtes ja niisuguseks tootmiseks kasutatavate seadmete suhtes, kui tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
6) selliste seadmete kirjeldus, mida võib kasutada elektrienergia tootmiseks ja müügiks käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades.

(2) Jaotusvõrgu või põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) võrgu suurim lubatud talitluspinge;
2) tehnilised, majanduslikud ja organisatsioonilised tingimused, mida võrguettevõtja peab täitma;
3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamisel andmed käesoleva seaduse § 62 kohaselt määratletud teeninduspiirkonna kohta.

(3) Riigipiiri ületava alalisvooluliini ja otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) liini suurim lubatud talitluspinge;
2) liini geograafiliste koordinaatide andmed ja liini pikkus.

(4) Tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi:
1) nõue anda võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste ümberpaigutamise kulude katmiseks või võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste taastamise abinõude rakendamiseks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud tagatis;
2) arenduskohustus kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 66.”;

10) paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 33. Tegevusloa muutmise või uue kõrvaltingimuse kehtestamise erisused

(1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele võib Konkurentsiamet pärast tegevusloa väljaandmist omal algatusel tegevusluba muuta või uue kõrvaltingimuse kehtestada, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks või käesolevast seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks, järgides majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, käesolevat seadust ning võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.

(2) Tegevusloa muutmisest või uue kõrvaltingimuse kehtestamisest teatab Konkurentsiamet tegevusloa omajale kirjalikult vähemalt 90 päeva ette.

(3) Konkurentsiamet ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõiget 2 ega majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korda, kui tegevusloa muutmisega või uue kõrvaltingimuse kehtestamisega viivitamine võib seada ohtu varustuskindluse.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

11) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

12) paragrahvid 34–37 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

13) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

14) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

15) paragrahvi 61 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „punktis 4” tekstiosaga „punktis 3”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

16) paragrahvi 941 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktis 4” tekstiosaga „punktis 3”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

17) paragrahvi 95 lõiked 1–3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

18) paragrahvi 100 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tegevusloas sätestatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa alusel tegutsev isik ei täida jätkamise ettekirjutust;”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

19) paragrahvi 107 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtima jäänud turuluba ja riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2 ja 6 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana. Põhivõrgu kaudu edastamisteenuse osutamiseks antud turuluba ning sellega seoses riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 85. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

1) paragrahvi 1 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Igal isikul on majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut arvestades õigus alustada sideteenuse osutamist vastavalt käesoleva seaduse paragrahvis 4 sätestatule.”;

3) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 4. Teatamiskohustus

(1) Sideteenuste osutamiseks peab esitama majandustegevusteate.

(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule osutatava sideteenuse kirjeldus ja tegevuse geograafiline piirkond.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.”;

5) paragrahvid 5 ja 153 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 188 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv „153” arvuga „154”;

7) seadust täiendatakse §-ga 1961 järgmises sõnastuses:

§ 1961. Elektroonilisele teatamiskohustusele üleminek

Käesoleva seaduse § 4 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 86. Erakooliseaduse muutmine

Erakooliseaduses (RT I, 23.12.2010, 37) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikest 2 jäetakse välja teine lause;

2) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 5. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) õppetöö läbiviimine käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–13 nimetatud erakoolis;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
2) õppe läbiviimiseks Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava, Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava või rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud kooli õppekava aluse.
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

(2) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse õppetöö läbiviimiseks tegevusloal märgitud õppekava alusel, haridustaseme piires ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust korraldaval täiskasvanute koolitusasutusel ei piirata tegevusloa kehtivust omavalitsusüksuse haldusterritooriumiga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õppetöö läbiviimisel huvikoolis.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

(4) Kutseõppe läbiviimise õigus on ettevõtjale kolmeks aastaks antud tegevusluba, mille alusel võib läbi viia kutseõpet asjaomases õppekavarühmas.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

(5) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õigus on ettevõtjal, kellele vastavalt käesoleva seaduse §-le 51 on antud tegevusluba.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(6) Põhikooli ja gümnaasiumi tegevusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline tegevusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise tegevusloa kehtimise ajal viiakse läbi riiklik järelevalve erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või ettekirjutused on tähtajaks täidetud, ei pea uue tegevusloa taotlusele lisama käesoleva seaduse § 54 lõikes 2 nimetatud andmeid ja dokumente ning uus tegevusluba antakse tähtajatult, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(7) Kui tähtajalise tegevusloa alusel tegutsev ja uut tegevusluba taotlev erakool on esitanud andmed ja dokumendid, mis tõendavad, et riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutused on täidetud, kuid ettekirjutuste tegeliku täitmise kontrollimiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul vaja läbi viia uus riiklik järelevalve, antakse tähtajaline tegevusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

21) paragrahvi 53 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Õppekavarühmas, milles õppe läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 2, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 2 alusel, milles kool ei ole tähtaegselt taotlenud õppe läbiviimise õiguse pikendamist või milles on õppe läbiviimise õiguse pikendamisest keeldutud, ei saa kool uuesti õppe läbiviimise õigust taotleda kolme aasta jooksul alates kehtetuks tunnistamise või pikendamisest keeldumise otsuse jõustumisest.”;
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

3) seadust täiendatakse §-dega 54–56 järgmises sõnastuses:

§ 54. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) erakooli põhikiri;
2) õppekava, mille alusel õpetamiseks tegevusluba taotletakse ning mis vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
3) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õigusaktides kehtestatud nõuetele vastav asjaomasesse õppekavarühma kuuluv õppekava;
4) erakooli arengukava, välja arvatud tegevusloa taotlemisel huvikoolile ja täiskasvanute koolitusasutusele;
5) kinnitus, et erakooli juht ja erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetele;
6) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate direktori, õppealajuhataja ja õpetajate ning kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õppe-kasvatusala töötajate olemasolu kohta;
7) andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara olemasolu kohta või kasutuse kohta liisingu- või rendilepingu alusel ning nende vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele;
8) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ning andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses;
9) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel andmed käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 või 3 sätestatud kapitalinõuete täitmise kohta;
10) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta;
11) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused.

(3) Tegevusloa õppekava rakendamiseks, mille alusel viiakse läbi laevapere liikmete taseme- ja täiendusõpet, võib anda isikule, kellel on meresõiduohutuse seaduse § 7 punktis 11 nimetatud tegevusluba.

(4) Tegevusloa taotlemisel Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava, Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava või rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud kooli õppekava alusel õppe läbiviimiseks esitatakse tegevusloa taotluses käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4 ja 6 nimetatud andmed ja dokumendid. Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni luba õppekava rakendada. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab, et erakool on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded selle õppekava alusel õpetamiseks.

(5) Tegevusloa taotlus esitatakse hiljemalt viis kuud enne õppekava rakendamise algust, kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust.

(6) Haridus- ja Teadusministeerium lahendab tegevusloa taotluse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumisega kahe kuu jooksul ning kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel nelja kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

(7) Haridus- ja Teadusministeerium teatab tegevusloa andmisest ka valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 55. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse isikule, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
1) õppekavas õppe eesmärgiks seatud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad;
2) õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia asjaomase taseme õpet ning vastab õppekava vajadustele;
3) arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus;
4) erakooli direktor vastab Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §-s 511 sätestatud nõuetele;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
5) erakool on täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevad delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuded;
6) erakooli pidaja ja erakool vastavad käesoleva seadusega erakooli pidamisele kehtestatud nõuetele.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 56. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

(1) Haridus- ja Teadusministeerium võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa kehtetuks tunnistada ka järgmistel juhtudel;
1) 12 kuu jooksul tegevusloa väljastamisest arvates ei ole õppetööd alustatud või õppetöö on olnud peatatud 12 kuud järjest;
2) kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamise taotlemisel või akrediteerimisel on esitatud valeandmeid.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium teatab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ka valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb.”;
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

31) paragrahvid 52 ja 91 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

32) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kutseõppe läbiviimise õiguse andmisel tehakse taotluse hindamiseks ekspertiis kutseõppeasutuse seaduse §-s 11 kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.”;
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

4) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;

5) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

6) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) erakoolil puudub kuue kuu jooksul tegevusluba, kutseõppe läbiviimise õigus või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada;”;
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

7) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks.

§ 87. Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse kehtetuks tunnistamine

  Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus (RT I 2009, 63, 408; 2010, 31, 158) tunnistatakse kehtetuks.

§ 88. Hasartmänguseaduse muutmine

Hasartmänguseaduses (RT I, 06.01.2011, 11) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maksu- ja Tolliamet teatab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest Politsei- ja Piirivalveametile.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

3) paragrahvi 28 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maksu- ja Tolliamet teatab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest Politsei- ja Piirivalveametile.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

5) paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 48. Teatamiskohustus

(1) Kaubandusliku loterii korraldamiseks peab esitama majandustegevusteate.

(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule esitatakse teates järgmised andmed:
1) kaubanduslikus loteriis osalemise algus- ja lõpukuupäev, tulemuse selgitamise ja avalikustamise koht, viis ja kuupäev ning võitude väljaandmise koht, viis ja ajavahemik;
2) kaubandusliku loterii võidufondi väärtus.

(3) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kantakse registrisse järgmised andmed:
1) kaubandusliku loterii mängureeglid;
2) kaubanduslikus loteriis osalemise algus- ja lõpukuupäev ning tulemuse selgitamise ja avalikustamise koht, viis ja kuupäev;
3) kaubandusliku loterii võidufondi väärtus.

(4) Teatamiskohustust ei ole krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud teenuseid osutavatel ettevõtjatel.”;

6) paragrahvid 49–51 ja § 70 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

7) paragrahvi 96 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaubandusliku loterii korraldamise eest muul eesmärgil kui kauba või teenuse müügi edendamiseks või kauba, teenuse või nende pakkuja reklaamimiseks –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”

§ 89. Kaevandamisseaduse muutmine

Kaevandamisseaduses (RT I 2003, 20, 118; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vastutava spetsialisti pädevus peab olema tõendatud käesoleva seaduse § 17 kohaselt või peab vastutav spetsialist omama kutsetunnistust kutseseaduse tähenduses, mis võimaldab tal juhendada teiste tööd ja vastutada selle eest.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) paragrahvid 18 kuni 23 tunnistatakse kehtetuks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

3) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

5) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

6) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

7) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

8) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

9) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 891. Kalapüügiseaduse muutmine

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Kalapüügiseaduse § 171 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kala esmakokkuostuga tohib tegeleda äriregistris registreeritud ettevõtja, kellele on antud toidu või sööda käitlemise tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käitlemise kohta.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 90. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku (RT I, 06.01.2011, 10) § 372 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld, samuti tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.”

§ 91. Kaubandustegevuse seaduse muutmine

Kaubandustegevuse seaduses (RT I 2004, 12, 78; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4. peatükk
TEGEVUSKOHT KAUBA VÕI TEENUSE MÜÜGIL
”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

3) paragrahvid 12, 13 ja 16 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kaubanduse korraldaja nimi ja asukoht;”;

5) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kaupa või teenust, mille müügiga seoses esitatavas majandustegevusteates tuleb märkida seaduses sätestatud müüdava kauba või teenuse määratlus või mille müügiks on vajalik tegevusluba;”;

6) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei vabasta kauplejat asjaomase kauba või teenuse müügile kehtiva loa- või teatamiskohustuse täitmisest.”;

7) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

8) paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

9) paragrahvi 33 lõikes 4 asendatakse number „27” numbriga „28”.

§ 92. Kaugkütteseaduse muutmine

Kaugkütteseaduses (RT I 2003, 25, 154; 2010, 56, 363) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 senine tekst muudetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Võrguettevõtjast soojusettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.”;

2) paragrahvid 18–20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Loakohustus

(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) soojuse tootmine;
2) soojuse jaotamine;
3) soojuse müük.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loakohustus puudub:
1) soojuse tootmisel, kui tootmise prognoositav maht aastas ei ületa 50 000 MWh ettevõtja kohta või ettevõtja ei tooda soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis;
2) soojuse jaotamisel, kui jaotamise prognoositav maht aastas ei ületa 50 000 MWh ettevõtja kohta;
3) soojuse müügil, kui müügi prognoositav maht aastas ei ületa 50 000 MWh ettevõtja kohta;
4) soojuse müügil, kui soojusettevõtja kuulub kontserni ja kontserni summaarne soojuse müük Eestis isikutele, kes ei kuulu kontserni, ei ületa 50 000 MWh aastas;
5) soojuse müügil, kui soojusettevõtja ei tooda soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis;
6) kui isik müüb soojust ainult oma liikmetele, rentnikele või üürnikele ning selline müük ei ole tema põhitegevus ja toimub ühe kinnistu või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires.

§ 19. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet.

(2) Tegevusloa taotluses märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele taotletav tegevuspiirkond ning esitatakse selles asuvate võrkude asendiplaan ja kirjeldus.

§ 20. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
1) ta on äriregistrisse kantud või asutamisel olev aktsiaselts või osaühing, kellel on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal;
2) aastas üle 50 000 MWh soojust müüva soojusettevõtja aktsia- või osakapital on vähemalt 31 950 eurot.”;

3) paragrahvid 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 23. Tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi:
1) arenduskohustus käesoleva seaduse § 14 lõike 3 kohaselt;
2) muud tingimused, kui need on vajalikud varustuskindluse või käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise või eesmärkide saavutamise tagamiseks või konkreetse tegevuse eripära arvestamiseks.”;

5) paragrahvid 24–27 tunnistatakse kehtetuks;

6) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

7) paragrahvid 30, 31 ja 33 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 34. Tegevusloa kõrvaltingimuste täitmata jätmine

Juriidilise isiku poolt tegevusloa kõrvaltingimuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

9) paragrahvi 37 lõigetes 1 ja 2 ning § 38 lõikes 1 asendatakse number „33” numbriga „34”.

§ 93. Küttegaasi ohutuse seaduse muutmine

Küttegaasi ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

1) paragrahvi 14 lõiked 1 ja 11 ning § 15 lõiked 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 18 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Nõuded tehnilise kontrolli teostajale”;

3) paragrahvi 18 lõiked 1 ja 11 ning lõike 2 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 21 lõige 1 ja lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) seaduse 8. peatüki pealkiri ning §-d 22 ja 23 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
TEATAMISKOHUSTUS JA VASTUTUSKINDLUSTUS

§ 22. Teatamiskohustus

Ettevõtja esitab majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) gaasitööd;
2) gaasipaigaldise ehitamine;
3) tehnilise kontrolli teostamine;
4) isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine.

§ 23. Dokumentatsiooni üleandmise kohustus

Tegevuse lõpetamise korral peab isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja kogu oma isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise alase dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Ametile ühe kuu jooksul tegevuse lõpetamise päevast arvates.”;

6) paragrahvid 24 ja 25 ning § 29 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 931. Lennundusseaduse muutmine

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 94. Lifti ja köistee ohutuse seaduse muutmine

Lifti ja köistee ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

1) paragrahvi 5 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 16 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tõsteseadmetööde tegemine on lubatud käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud tõsteseadmetöid juhtiva isiku olemasolu korral ning tema pädevuse ulatuses.”;

3) paragrahvi 16 lõige 61 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 19 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 19. Nõuded tehnilise kontrolli teostajale”;

5) paragrahvi 19 lõiked 1 ja 11 ning lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 21 lõige 1 ja lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) seaduse 8. peatüki pealkiri ning §-d 22 ja 23 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
TEATAMISKOHUSTUS JA VASTUTUSKINDLUSTUS

§ 22. Teatamiskohustus

Ettevõtja esitab majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) tõsteseadmetööde tegemine;
2) tehnilise kontrolli teostamine;
3) isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine.

§ 23. Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja dokumentatsiooni üleandmise kohustus

Tegevuse lõpetamise korral peab isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja kogu oma isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise alase dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Ametile ühe kuu jooksul tegevuse lõpetamise päevast arvates.”;

8) paragrahvid 24 ja 25 tunnistatakse kehtetuks.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 95. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses (RT I, 31.12.2010, 5) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 111 ja 112 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 111. Loakohustus

Mootorsõidukijuhi koolituseks peab olema tegevusluba.

§ 112. Tegevusloa kontrolliese

(1) Tegevusluba antakse, kui taotlejal on:
1) õpperuumid (hooned, sisustus ja muu vara) või nende kasutamise võimalus;
2) õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus;
3) õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad õppesõidukid või õppesõidukite kasutamise võimalus;
4) käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi õpetajad ja §-s 119 sätestatud nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajad;
5) käesoleva seaduse § 100 lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõuetele vastavad õpetatava kategooria õppekavad ja õppedokumentatsioon;
6) õppekavades ettenähtud metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud;
7) õppekavades ettenähtud esmaabikoolituse õppevahendid.

(2) Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

2) paragrahv 113 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 113. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise tuvastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–7 nimetatud dokumentide alusel Maanteeamet eelhaldusaktiga.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) koolitusloa taotlus;
2) käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud õpperuumide, õppesõiduväljaku ja õppesõidukite olemasolu või kasutamisõigust tõendavad dokumendid;
3) käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 5 nimetatud õppekava ja õppedokumentatsioon;
4) käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 6 nimetatud audiovisuaalsete õppevahendite loetelu;
5) käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 7 nimetatud õppevahendite loetelu;
6) mootorsõidukijuhi õpetajate andmed nende vastavuse kohta käesoleva seaduse §-s 118 esitatud nõuetele ja kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks;
7) mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajate andmed nende vastavuse kohta käesoleva seaduse §-s 119 esitatud nõuetele ja kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks.

(3) Tegevusloa andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

21) paragrahv 114 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

3) paragrahv 115 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 115. Mootorsõidukijuhi ettevalmistamine üksikkorras

Üksikkorras võib mootorsõidukijuhti ette valmistada käesoleva seaduse §-s 111 nimetatud tegevusluba omava mootorsõidukijuhi koolitaja juhendamisel § 100 lõike 6 alusel kehtestatud korra järgi.”;

4) paragrahv 116 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 116. Järelevalve mootorsõidukijuhi koolituse üle

(1) Järelevalvet mootorsõidukijuhi koolituse üle teostavad:
1) Haridus- ja Teadusministeerium;
2) Maanteeamet käesoleva seaduse § 100 lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõuete täitmise üle, õigusega kaasata mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse üle järelevalve teostamisel vajaduse korral Terviseameti ametnikke.

(2) Järelevalve teostamisel on seda läbiviival ametnikul õigus nõuda koolituseks õigustatud isikult ja seda vahetult läbiviivalt isikult asjakohaste dokumentide, andmete ja selgituste esitamist, tutvuda koolituse korraldusega ning viibida koolituse läbiviimise juures.”

§ 951. Looduskaitseseaduse muutmine

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 57 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Ettevõtjal peab olema tegevusluba mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks (edaspidi farmi tegevusluba).”;

2) seadust täiendatakse §-dega 571 ja 572 järgmises sõnastuses:

§ 571. Farmi tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse farmi tegevusluba, kui on tagatud järgmiste nõuete täitmine:
1) farmi ehituskonstruktsioonid ning pidamise korraldus välistavad mingi või kähriku loodusesse sattumise omal jõul või kõrvalise abiga;
2) farmis on tagatud pidev ööpäevane valve, mis võimaldab pidada arvestust farmi territooriumil viibiva personali ja farmi külastajate üle ning avastada kohe eelnimetatud isikute hulka mittekuuluvate isikute viibimine farmis;
3) farm asub Mandri-Eestis.

§ 572. Mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele esitatavad nõuded ja farmi tegevusloa andmise kord

(1) Farm käesoleva paragrahvi tähenduses on ehitis või ehitiste kogum koos territooriumiga, kus peetakse tehistingimustes minke või kährikuid.

(2) Keskkonnaamet annab farmi tegevusloa 40 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse saamise kuupäevast. Kui Keskkonnaamet ei lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, ei loeta farmi tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.

(3) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 sätestatule esitab farmi tegevusloa taotleja Keskkonnaametile järgmised andmed:
1) põhikarja loomade arv, sugu, vanus ja päritolu;
2) loomade soetamise või uuendamise plaan, milles esitatakse andmed põhikarja moodustamiseks või uuendamiseks toodavate loomade arvu, soo ja päritolu kohta;
3) õnnetusjuhtumi, nt loomade põgenemise korral rakendatav tegevusplaan.

(4) Keskkonnaamet määrab farmi tegevusloas põhikarja maksimaalse suuruse ja põhikarja uuendamiseks toodavate loomade maksimaalse arvu.

(5) Farmi tegevusluba antakse viieks aastaks.

(6) Mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele esitatavad täpsustatud nõuded ja farmi tegevusloa sisu täpsustatud nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega.”;

3) paragrahv 591 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 591. Kaaviari käitlemine

(1) Kaaviari käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on kaaviari (taas)pakendamine või töötlemine ekspordi, reekspordi või ühendusesisese kaubavahetuse eesmärgil.

(2) Kaaviari käitleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) isik on tunnustatud toidukäitlemise ettevõtjana;
2) isik säilitab piisavad dokumendid imporditud, eksporditud, reeksporditud, kohapeal töödeldud, säilitatud või turustatud kaaviari kohta ning esitab vastavalt kehtestatud vormile sellekohase iga-aastase aruande, mis sisaldab imporditud, eksporditud, reeksporditud, kohapeal töödeldud, säilitatud või turustatud kaaviari kogust, päritolu ja märgistust;
3) isik märgistab pakendatud, sealhulgas taaspakendatud ja töödeldud kaaviari pakendid kehtestatud korras;
4) juriidiline isik on määranud isiku, kes ettevõttes vastutab kaaviari töötlemise, pakendamise ja turustamise eest;
5) isik ei ole viimase kolme aasta jooksul rikkunud ohustatud liikidega kauplemise nõudeid.

(3) Kaaviari käitlemiseks peab isik esitama majandustegevusteate.

(4) Kaaviari pakendite märgistamise korra ja kaaviari käitleja esitatava aruande vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega.”;

4) paragrahv 742 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 742. Kaaviari käitlemise nõuete rikkumine”;

5) paragrahvi 742 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 121 järgmises sõnastuses:

„(121) Enne 2014. aasta 1. juulit välja antud mingi ja kähriku tehistingimustes pidamise load kehtivad kuni 2019. aasta 30. juunini.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 96. Loomakaitseseaduse muutmine

Loomakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

1) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 29. Loomaaiapidaja loakohustus

Loomaaia pidamiseks peab olema tegevusluba.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 291 ja 292 järgmises sõnastuses:

§ 291. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Keskkonnaamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) loomaaia nime olemasolu korral loomaaia nimi;
2) taotleja senise tegevuse ja loomaaiaga seonduva kavandatava tegevuse kirjeldus;
3) loomaaia tegevuseks vajaliku maa-ala kuulumist taotlejale või selle kasutusõigust tõendavad dokumendid;
4) loomaaia loomaliikide loetelu, milles on märgitud ka loomaliigi ladinakeelne nimetus ja loomaaeda kavandatav isendite hulk;
5) loomaaia juhtkonna ametikohtade loetelu koos ametijuhenditega ja loa taotlemise ajal täitmata ametikohtade loetelu;
6) ülevaade loomaaia ehitistest või loomaaia ehitusprojekt koos ehitiste valmidusastme kirjeldusega;
7) järgmise majandusaasta vältel ehituseks ja loomaaia pidamiseks vajalike vahendite kalkulatsioon koos rahaliste vahendite kavandatava allika kirjeldusega.

§ 292. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse isikule, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) loomaaia projekt vastab loomaaia planeeringule esitatavatele nõuetele;
2) isikul on loomaaias töötamiseks sobiva erialase ettevalmistusega töötajad ning piisavad rahalised vahendid loomaaia ehitamiseks ja käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmiseks.”;

3) paragrahvid 30 ja 31 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL I lisas nimetatud katseloom peab olema kasvatatud katseloomade kasvatamiseks tegevusloa saanud ettevõtja ettevõttes.

(2) Loomkatses võib kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud katselooma, kes ei ole kasvatatud katseloomade kasvatamiseks tegevusloa saanud ettevõtja ettevõttes, kui on teaduslikult põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa nimetatud ettevõttes kasvatatud looma kasutamisest.”;

5) paragrahvid 39 ja 40 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 39. Loakohustus katseloomadega varustamisel ja kasvatamisel ning katseloomade kasutamisel

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba tegutsemiseks ettevõttes, kus tegeletakse:
1) katseloomadega varustamisega;
2) katseloomade kasvatamisega;
3) katseloomade kasutamisega.

(2) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas. Tegevusluba kehtib kuni viis aastat.

(3) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõttele esitatavad nõuded kehtestab põllumajandusminister määrusega.

(4) Teaduslikult põhjendatud eesmärgil võib loomkatse läbi viia loomakasvatushoones, -rajatises, looma pidamiseks piiritletud alal või loomaaias, millele ei ole antud tegevusluba katseloomade kasutamiseks.

§ 40. Katseloomade kasvatamiseks, katseloomadega varustamiseks ja katseloomade kasutamiseks tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab tegevusloa andmisega või andmisest keeldumisega Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
2) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
3) andmed kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;
4) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid veovahendite, seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
5) kahjuritõrjeplaan koos andmetega kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
6) andmed kütte- ja ventilatsioonisüsteemide kohta;
7) hädaolukorras tegutsemise plaan, mis sisaldab tegutsemise juhiseid katseloomade tervise ja heaolu tagamiseks;
8) andmed jäätmekäitluse korraldamise kohta.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed kantakse loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud põllumajandusloomade registrisse.

(4) Katseloomade kasvatamiseks, katseloomadega varustamiseks ja katseloomade kasutamiseks tegevusluba taotlev ettevõtja on kohustatud enne taotluse esitamist tasuma taotluse lahendamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”;

6) seadust täiendatakse §-dega 401 ja 402 järgmises sõnastuses:

§ 401. Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise või katseloomade kasutamise ettevõte vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

§ 402. Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) isik, kes vastutab ettevõtte tegevuse nõuetekohasuse eest;
2) isik, kes vastutab katseloomade heaolu ja hooldamise eest;
3) veterinaararst või asjakohase kvalifikatsiooniga isik, kelle ülesanne on anda nõu katseloomade hoolduse ja ravi küsimustes;
4) tegevusloa tähtaeg.”;

7) paragrahvid 41–413 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Loa saamiseks esitab loomkatseprojekti eest vastutav isik või isik, kes on saanud tegevusloa tegutsemiseks katseloomade kasutamise ettevõttes, loaandjale vormikohase kirjaliku taotluse (edaspidi loataotlus) koos selles märgitud andmeid tõendavate dokumentidega.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 97. Loomatauditõrje seaduse muutmine

Loomatauditõrje seaduses (RT I 1999, 57, 598; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;

2) paragrahvi 7 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud alade ning seal loomade pidamise veterinaarnõuded kehtestab põllumajandusminister.”;

3) paragrahvi 7 lõike 21 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Embrüote kogumise, töötlemise ja säilitamisega ning munarakkude in vitro viljastamisega (edaspidi embrüote käitlemine) võib tegeleda isik, kellel on pädev personal (edaspidi embrüokogumisrühm), kelle kasutuses on laboratoorium, kus on võimalik nõuetekohaselt embrüoid käidelda, ja muu vajalik varustus.”;

4) paragrahvi 7 lõike 22 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Embrüote käitlemise üle peetavale arvestusele, embrüote käitlemisega tegelevale isikule ja embrüokogumisrühmale esitatavad nõuded kehtestab põllumajandusminister.”;

41) paragrahvi 11 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Põllumajandusloomade registrisse kantakse loomapidaja esitatud andmed registreerimisele kuuluvate põllumajandusloomade ning selliste loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud alade kohta, kus tegeletakse käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud loomade pidamisega.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

5) paragrahvi 11 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

„(51) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet keeldub põllumajandusloomade registrisse põllumajanduslooma kohta kande tegemisest, kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist liiki põllumajanduslooma pidamise õigus loomakaitseseaduse § 65 kohaselt ära võetud.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

6) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Põllumajandusloomade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

7) paragrahvi 111 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Põllumajandusloomade registrisse kantakse lisaks käesoleva seaduse § 11 lõikes 5 nimetatud andmetele ka andmed tegevusloa saanud ettevõtja tapamaja ning tegevusloa saanud või majandustegevuse teatise esitanud ettevõtja loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtte kohta.”;

8) paragrahvi 111 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

9) paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja esimene ja teine lause;

10) paragrahvi 171 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõtte veterinaarnõuded kehtestab põllumajandusminister.”;

11) paragrahvi 181 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

12) seaduse 2. peatüki 61. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

61. jagu
Loomapidaja loakohustus ja teatamiskohustus

§ 191. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmiste ettevõtete kasutamiseks:
1) embrüokogumisrühma või põllumajandusloomi vahendava ettevõtja ettevõte;
2) tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõte;
3) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõte, kus tegutsetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõikes 1 nimetatud tegevusvaldkonnas.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2) Tegevusluba peab olema loomapidamiseks ettevõttes, kus tegeletakse:
1) hobuste, sigade või veiste sperma kogumise ja säilitamisega turustamise eesmärgil;
2) põllumajanduslindude aretuse ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmisega turustamise eesmärgil;
3) erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade ajutise pidamisega enne edasitoimetamist;
4) põllumajandusloomade, välja arvatud ööpäevaste tibude, profülaktilise karantiini läbiviimisega;
5) ahvide (simiae ja prosimiae) pidamise või aretamisega ärilisel või mitteärilisel eemärgil nende avalikuks näitamiseks ja rahvahariduseks, liigi säilitamiseks ning teaduslikeks alus- või rakendusuuringuteks, sealhulgas ahvide aretamiseks selliste uuringute tarvis.

(3) Tegevusluba peab olema ülemklassi Agnatha ning klassidesse Chondrichthyes ja Osteichthyes, hõimkonda Mollusca või alamhõimkonda Crustacea kuuluva veelooma (edaspidi veeloom) pidamisel ettevõttes, kus veelooma peetakse turuleviimise eesmärgil, välja arvatud ettevõttes, kus:
1) veelooma peetakse püügitiigis ja mis taasasustatakse registreeritud ehitisest pärit veeloomadega;
2) peetav veeloom viiakse turule üksnes toiduks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 3c kohaselt.

(4) Ettevõtjale võib tegevusloa väljastada ka loomapidamiseks ettevõttes, kus peetakse muid loomi kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud ahvid, EÜ nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72) artikli 2 lõike 1 punktis b toodud tähenduses.

(5) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas.

§ 192. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Veterinaar- ja Toiduamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) peetav loomaliik;
2) ettevõtte tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja tema kontaktandmed;
3) asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
4) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
5) andmed kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;
6) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid veovahendite, seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
7) kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
8) embrüokogumisrühma korral tegevusvaldkond (embrüote kogumine või in vitro tootmine või mõlemad), millega embrüokogumisrühm võib tegeleda;
9) embrüokogumisrühma korral andmed kasutatava laboratooriumi kohta, mis kirjeldavad selle vastavust käesoleva seaduse § 7 lõike 22 alusel kehtestatud määruse nõuetele.

(3) Veelooma pidamise ettevõtte puhul võib taotluses jätta esitamata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6 ja 7 nimetatud andmed ning esitatakse lisaks lõikes 2 nimetatule ka järgmised andmed:
1) tootmise eesmärk;
2) vesiviljelussüsteemi või sisseseade tüüp;
3) maksimaalne tootmismaht;
4) kasvatatavate veeloomade liigid.

(4) Käesoleva seaduse § 191 lõike 2 punktis 5 ja lõikes 4 nimetatud ettevõtte puhul tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule lisada taotlusele ka sellised andmed, mis kirjeldavad ettevõtte vastavust EÜ nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ lisas C sätestatud veterinaarnõuetele.

(5) Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõtte kohta esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) veovahendi andmed;
2) asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
3) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
4) andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;
5) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos kasutatavate seadmete tehnilise kirjeldusega;
6) andmed projekteeritud ning planeeritava või tegeliku tootmis- või töötlemisvõimsuse kohta;
7) andmed ettevõtte ladude mahutavuse ja eeldatava toodangumahu kohta;
8) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamise ja desinfitseerimise meetmete ning kasutatavate ainete kohta;
9) kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
10) tekkinud heitvee töötlemise kirjeldus;
11) toorme ja saaduste veo vahendite puhastamise kirjeldus.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(6) Tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõtte tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) andmed ettevõtte heitveekäitluse süsteemi kohta;
2) tauditõrje eesmärgil tapetavate veeloomade liikide nimetused.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 nimetatud andmed kantakse põllumajandusloomade registrisse.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 193. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema loomakasvatushoone või -rajatis, loomade pidamiseks piiritletud ala, embrüokogumisrühm, põllumajandusloomi vahendava isiku või tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise või loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete käitlemise ettevõte vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele.

§ 194. Tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(1) Majandushaldusasutus võib tegevusloa osaliselt või täielikult peatada või kehtetuks tunnistada, kui on rikutud käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusaktide või Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid, mis ei ole tegevusloa kontrolliesemeks.

(2) Käesoleva seaduse § 191 lõike 2 punktis 5 ja lõikes 4 nimetatud ettevõtte tegevusluba peatatakse osaliselt või täielikult, tunnistatakse kehtetuks või selle kehtivus taastatakse EÜ nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72) lisa C punktis 6 sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 195. Arvestuse andmete Euroopa Komisjonile edastamise kohustus

Arvestuse andmete alusel esitab Veterinaar- ja Toiduamet tegevusloa saanud ettevõtjate ettevõtete andmed Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.

§ 196. Teatamiskohustus

(1) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile peab esitama majandustegevusteate loomapidamisel loomakasvatushoonetes ja -rajatistes ning loomade pidamiseks piiritletud aladel (edaspidi ettevõte), kus tegeletakse:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
1) põllumajandusloomade, sealhulgas farmiulukite pidamisega;
2) põllumajandusloomade sperma kogumise ja säilitamisega;
3) põllumajanduslindude turustamise eesmärgil pidamise ja aretuse ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmisega;
4) erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade ajutise pidamisega enne edasitoimetamist;
5) põllumajandusloomade profülaktilise karantiini läbiviimisega;
6) veeloomade kasvatamisega kasvanduses või molluskikasvatusalal ja kasutatakse tehnoloogiat, mis on välja töötatud nimetatud veeloomade toodangu suurendamiseks üle keskkonna loomuliku tootmisvõimsuse (edaspidi vesiviljelus), välja arvatud ettevõttes, kus peetakse veeloomi dekoratiivsel eesmärgil ning kus puudub vahetu kontakt loodusliku veekoguga või mis on varustatud heitveekäitlussüsteemiga, mis tõkestab haigusetekitaja leviku looduslikku veekogusse;
7) mesindusega;
8) karusloomade kasvatamisega turustamise eesmärgil;
9) põllumajandusloomade, sealhulgas farmiulukite pidamisega alaliselt avalikuks näitamiseks, loomaliigi säilitamise või teadustöö tegemisega, sealhulgas teadustöö tegemisega seotud loomade aretuse eesmärgil.

(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja tema kontaktandmed;
2) tegevusvaldkond, millega ettevõttes tegeletakse, näidates sealhulgas ära loomaliigi ja mesinduse puhul mesilasperede arvu;
3) ettevõtte geograafilise asukoha koordinaadid.

(3) Isik, kes tegeleb loomakasvatushoonetes ja -rajatistes ning loomade pidamiseks piiritletud alal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusega muul eesmärgil kui majandustegevus, peab esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed. Käesolevas lõikes sätestatud andmete esitamise kohustus ei ole teatamiskohustus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(4) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile peab esitama majandustegevusteate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtte kohta, kus tegutsetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud tegevusvaldkonnas.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud andmed kantakse põllumajandusloomade registrisse. Andmete registrisse kandmise eest ei pea tasuma riigilõivu.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 98. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses (RT I 2004, 25, 170; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas seaduses sätestatud tegevuslubade andmisele ja kehtetuks tunnistamisele, samuti majandustegevusteadete esitamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut ka juhul, kui loa- või teatamiskohustusega tegevust ei teostata majandustegevusena.”;

2) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse sõnad „lõhkematerjali käitlemise luba” sõnadega „lõhkematerjalisektori ettevõtja tegevusluba”;

3) paragrahvi 13 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvid 14–16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 14. Lõhkematerjalisektori ettevõtja loakohustus

(1) Isikul peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamine;
2) lõhkematerjali hoidmine;
3) lõhkematerjali kasutamine.

(2) Tegevusluba annab õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. Tegevusluba lõhkematerjali valmistamiseks või kasutamiseks annab ühtlasi õiguse lõhkematerjali hävitamiseks.

(3) Tegevusluba peab olema ka isikul, kellel on mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud tegevusluba käesoleva paragrahvi lõikega 1 hõlmatud tegevuseks.

(4) Ajutiselt võib Eestis lõhkematerjali tegevusloata kasutada isik, kellel on mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud vastavasisuline tegevusluba. Nimetatud isik peab vähemalt kümme tööpäeva enne Eestis lõhkematerjali kasutamise alustamist teavitama sellest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgima Eestis tegutsedes lõhkematerjali kasutamisele kehtestatud nõudeid.

(5) Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajaks, kui selleks kulub vähem kui üks aasta.

§ 15. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud Tehnilise Järelevalve Ameti juurde valitsusasutuste esindajatest moodustatud komisjon.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele:
1) andmed isikute kohta, kellel on lähtuvalt varalisest osalusest või ametipositsioonist õigus mõjutada ettevõtte tegevust (näiteks äriühingu nende osanike või aktsionäride nimekiri, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist, ning äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, ja elukoht ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja äriregistrikood);
2) ülevaade käesoleva seaduse täitmiseks vajalikest tehnilistest lahendustest.

(3) Kui tegevusloa taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

§ 16. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse, kui:
1) taotlejal on sellel tegevusalal tegutsemiseks piisavalt tehnilisi võimalusi;
2) taotleja või isiku kohta, keda on nimetatud käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 1 või §-des 61–63, ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo kohta, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades;
3) taotleja lõhkematerjali käitlemise korraldajad vastavad käesoleva seaduse §-s 62 sätestatud nõuetele;
4) tegevusloa andmine ei kahjusta riigi julgeolekut.”;

5) paragrahvid 17–19 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 20 pealkirjas ja tekstis, § 21 lõikes 1 ning §-s 42 asendatakse sõna „käitlemisluba” sõnaga „tegevusluba” vastavas käändes;

7) paragrahvi 20 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 53 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 53. Pürotehnilise toote käitleja loakohustus ja nõuded pürotehnilise toote käitlejale

(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) pürotehnilise toote hoidmine;
2) pürotehnilise toote võõrandamine;
3) pürotehnilise toote kasutamine.

(2) Loakohustus puudub järgmistel juhtudel:
1) kategooriate I, T1, P1 ja P2 pürotehniliste toodete hoidmisel, võõrandamisel ja kasutamisel koguses, mis jääb alla kemikaali ohtlikkuse alammäära kemikaaliseaduse tähenduses;
2) kategooriate II ja III pürotehniliste toodete kasutamisel;
3) oma tarbeks omandatud kategooriate II ja III pürotehniliste toodete hoidmisel ja tasuta võõrandamisel.”;

9) paragrahvi 53 lõiked 21 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahv 531 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 531. Tegevusloa taotlemine ja kontrolliese

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
1) tal on asjakohased tehnilised vahendid ja nõuetele vastav personal pürotehnilise toote nõuetekohaseks käitlemiseks;
2) temal, tema esindajal ega pürotehnilise toote käitlemise korraldajal ei ole karistusregistri andmetel karistatust esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades, ning ta ei ole tagaotsitav, kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav.

(3) Kui tegevusloa taotlust tähtaja jooksul läbi ei vaadata, ei loeta tegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

11) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

12) seaduse 10. peatükk ning §-d 82 ja 83 tunnistatakse kehtetuks.

§ 99. Maagaasiseaduse muutmine

Maagaasiseaduses (RT I 2003, 21, 128; 2010, 41, 241) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõikes 1, § 22 lõikes 1 ning § 42 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „tingimused” sõnaga „kõrvaltingimused” vastavas käändes;

2) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:

„(16) Võrguettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.”;

3) paragrahvid 27–29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 27. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) gaasi müük;
2) gaasi ülekande teenuse osutamine;
3) gaasi jaotamise teenuse osutamine;
4) gaasi import;
5) veeldatud gaasi terminali haldamine;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
6) gaasi hoiustamise teenuse osutamine.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2) Loakohustust ei ole isikul, kes müüb gaasi ainult oma liikmetele, rentnikele või üürnikele, kui selline müük ei ole tema põhitegevus ning toimub ühe kinnistu või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 28. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
1) taotletav tegevuspiirkond, välja arvatud gaasi müügi ja impordi tegevusaladel;
2) süsteemihalduri kinnitus selle kohta, et gaasi ülekanne ja jaotamine on gaasisüsteemi tehniliste võimaluste seisukohalt lubatav ega ohusta varustuskindlust, kui taotletakse luba gaasi impordiks võrgu kaudu;
3) tegevuspiirkonnas asuvate võrkude asendiplaan ja kirjeldus, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevusaladel.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 29. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
1) tal on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal nõuetekohaseks tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal;
2) tal on majanduslikud ning organisatsioonilised eeldused ja tingimused tegevuseks, milleks ta tegevusluba taotleb;
3) jaotusvõrguettevõtjaks oleva ettevõtja aktsia- või osakapital on vähemalt 31 950 eurot;
4) gaasi ülekande teenust osutava ettevõtja aktsia- või osakapital on vähemalt 128 000 eurot;
5) veeldatud gaasi terminali opereerimisteenust osutava ettevõtja aktsia- või osakapital on vähemalt 128 000 eurot;
6) gaasi hoiustamise teenust osutava ettevõtja aktsia- või osakapital on vähemalt 128 000 eurot.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4) paragrahvid 30 ja 31 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) süsteemihalduri poolt esitatavad gaasisüsteemi tehnilisi võimalusi ja varustuskindlust arvestavad gaasi impordile kohaldatavad nõuded käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 2 sätestatu kohaselt;
2) käesoleva seaduse § 22 kohane arenduskohustus;
3) muud kõrvaltingimused, kui see on vajalik varustuskindluse või käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise või eesmärkide saavutamise tagamiseks või arvestades konkreetse tegevuse eripära.”;

6) paragrahvid 33–36 ja § 39 lõiked 3, 4, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

61) paragrahvi 39 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja rakendatava sunniraha ülemmäär”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

7) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tegevusloas sätestatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa alusel tegutsev isik ei täida jätkamise kohustust;”;

8) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 45 lõigetes 1 ja 2 asendatakse number „41” numbriga „42”;

10) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Enne 2012. aasta 8. juulit antud gaasi ülekande teenuse osutamise tegevusluba kehtib kuni käesoleva seaduse § 301 lõikes 1 nimetatud tegevusloa andmiseni või 2015. aasta 1. jaanuarini.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 100. Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduses (RT I 2003, 15, 84; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiked 3 ja 4, § 9 lõiked 4 ja 5, § 10 lõige 3, § 11 lõige 3, § 20 lõiked 2 ja 3 ning § 24 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal tegutsev ettevõtja peab esitama uurimistöö tulemused nii projekteerimistingimuste taotlejale kui ka PMA-le 30 tööpäeva jooksul uurimistöö lõpetamisest arvates.”;

3) paragrahvi 15 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

„4) ehitusprojekti on koostanud isik, kes ei ole esitanud majandustegevusteadet käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks;”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 27. Teatamiskohustus

(1) Põllumajandusametile peab esitama majandustegevusteate järgmistel maaparandusaladel tegutsemiseks:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
1) maaparanduse uurimistöö;
2) maaparandussüsteemi projekteerimine;
3) maaparanduse omanikujärelevalve;
4) maaparanduse ekspertiis;
5) maaparandusehitus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teatamiskohustus ei kehti maaparanduse väikesüsteemi ehitamisel.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

§ 271. Maaparandusalal tegutsemise nõuded

(1) Omanikujärelevalvet võib teha ka maaparanduse projekteerimise või maaparandusekspertiisi alal tegutsev ettevõtja või maaparandusühistu oma tegevuspiirkonnas, kui tema vastutav spetsialist vastab käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 esitatud nõuetele.

(2) Maaparanduse väikesüsteemi omanikujärelevalvet võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik või maaparandussüsteemi omanik.

(3) Maaparandusalal tegutseva ettevõtja vastutav spetsialist peab vastama käesoleva seaduse §-s 28 esitatud nõuetele.”;

6) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

7) paragrahvid 36–39 tunnistatakse kehtetuks.

8) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

9) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

10) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

11) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

12) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 1001. Maksukorralduse seaduse muutmine

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 42 järgmises sõnastuses:

„42) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile majandustegevuse registri vastutava töötlejana ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud muu samalaadse registri vastutavale töötlejale majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõikes 7 sätestatud kohustuse täitmise kontrollimiseks.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 101. Masina ohutuse seaduse muutmine

Masina ohutuse seaduses (RT I 2009, 3, 13; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 21 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 21. Nõuded tehnilise kontrolli teostajale”;

3) paragrahvi 21 lõiked 1 ja 11 ning lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4) paragrahvi 23 lõike 1 punktid 4 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

5) seaduse 7. peatüki pealkiri ning §-d 25 ja 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

7. peatükk
TEATAMISKOHUSTUS

§ 25. Teatamiskohustus

Ettevõtja peab esitama majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) masinatööde tegemine registreeritavale masinale;
2) tehnilise kontrolli teostamine;
3) personali sertifitseerimine.

§ 26. Personali sertifitseerimise alase dokumentatsiooni üleandmine

Tegevuse lõpetamise korral peab personali sertifitseerimisega tegelev ettevõtja kogu oma personali sertifitseerimise alase dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Ametile ühe kuu jooksul tegevuse lõpetamise päevast arvates.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

51) paragrahvid 27 ja 28 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

52) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 29. Vastutuskindlustus

(1) Ettevõtjal, kes tegutseb tehnilise kontrolli teostajana või personali sertifitseerimise asutusena, peab olema vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses, mis:
1) tagab tema tegevuses tehnilise kontrolli teostajana või personali sertifitseerijana kolmandale isikule tekkida võiva kahju hüvitamise;
2) on tehnilise kontrolli teostaja puhul vähemalt 63 900 eurot ja personali sertifitseerijana tegutsemise puhul vähemalt 6390 eurot.

(2) Kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

6) paragrahvi 34 lõike 2 punkt 2 ja lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 102. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses (RT I 2002, 1, 1; 22.12.2010, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Veeteede Amet tunnustab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning isiku tegevusluba, kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud tegevusvaldkonnas.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(5) Veeteede Amet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning isiku tegevusluba, kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse § 7 punktides 1–5 ja 13 nimetatud tegevusvaldkonnas, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2. peatükk
MERESÕIDUOHUTUST TÕENDAVAD TUNNISTUSED.
REEDERI MERESÕIDUOHUTUSALANE AUDITEERIMINE. TEGEVUSLUBA
”;

3) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 7. Loakohustus

Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) laevaehitus ja -remont ning laevade ümberehitus;
2) laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamine, kontrollimine, remontimine ning katsetamine;
3) laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine;
4) laeva raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, remontimine, kontrollimine ja katsetamine ning raadiosideseadmete kaldahooldus;
5) laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine;
6) kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus;
7) hüdrograafiline mõõdistamine;
8) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine;
9) väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus;
10) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine;
11) tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täiskasvanute tööalase koolituse korraldamine laevapere liikmetele;
12) jetijuhtide väljaõppe korraldamine;
13) laevade turvavarustuse paigaldamine ja hooldus;
14) reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine;
15) laevade agenteerimine.”;

§ 8. Tegevusloa taotlemine
[Välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 9. Tegevusloa kontrolliese
[Välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

31) paragrahvid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 9. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Veeteede Amet tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumisega 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kasutatavate tehnikavahendite loetelu, ülevaade taotleja tegevusest, milleks tegevusluba taotletakse, ning ettevõtja spetsialistide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide (diplomid, tunnistused ja muu selline) koopiad.

(3) Kui valmistajatehas on isikule väljastanud toote hoolduse, kontrolli või remondi teostamiseks loa või tunnistuse, lisatakse selle koopia tegevusloa taotlusele.

(4) Tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ja täiskasvanute tööalase koolituse korraldamiseks laevapere liikmetele ning väikelaevajuhtide ja jetijuhtide väljaõppe korraldamiseks tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlusele õppekavad, tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekiri.

§ 10. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab käesolevas seaduses ning rahvusvahelistes meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides sätestatud nõuetele.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4) paragrahvid 101–103 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

5) paragrahvi 20 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Mereõppeasutus esitab Veeteede Ametile käesoleva seaduse § 7 punktis 8 nimetatud tegevuseks tegevusloa saanud isiku läbiviidud kvaliteedisüsteemi välisauditi aruande ühe kuu jooksul välisauditi läbiviimisest arvates, kui auditeerijaks ei ole Veeteede Amet. Kvaliteedisüsteemi esmane sõltumatu välisaudit peab olema läbi viidud kolme kuu jooksul koolitustegevuse algusest või teadmiste ja oskuste hindamisest arvates.”;

18.08.2014 09:46
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus viidatud sätte numbris Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

6) paragrahvi 20 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Veeteede Amet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse isikule, kes on läbinud koolituse käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 11 nimetatud tegevuseks tegevusloa saanud mereõppeasutuses või sellise välisriigi mereõppeasutuses, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO poolt tunnustatud, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 53 sätestatut.”;

7) paragrahvi 76 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Veeteede Ameti pädevuses on riiklik järelevalve laevade tehnilise seisukorra, ohutuse ja turvalisuse üle, deklareeritud sügavuste, navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste navigatsiooniteabele vastavuse üle ning Veeteede Ametilt tegevusloa saanud ettevõtja tegevuse üle kõigil loakohustusega tegevusaladel.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

8) paragrahvi 76 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 7 lõikes 2” tekstiosaga „§-s 7”;

9) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) tagada tegevusloa saanud ettevõtja tootmistegevuse või selle osa või tema valmistatavate toodete või osutatavate teenuste nõuetekohasus;”;

10) paragrahvi 77 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) isiku tegevus loakohustusega tegevusaladel;”;

11) paragrahvi 9416 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 9416. Tegevusloa nõude rikkumine

(1) Toodete valmistamise või teenuste osutamise eest käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud tegevusvaldkonnas ilma Veeteede Ameti tegevusloata –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 1021. Metsaseaduse muutmine

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 12. Metsakorraldustööde tegija loakohustus

Isikul või riigitulundusasutusel peab olema tegevusluba metsakorraldustööde tegemiseks (edaspidi tegevusluba).”;

2) seadust täiendatakse §-dega 121–124 järgmises sõnastuses:

§ 121. Tegevusloa kontrolliese

(1) Tegevusluba antakse juriidilisele isikule või riigitulundusasutusele:
1) kellel on piisavalt tehnilisi vahendeid metsakorraldustööde tegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud täpsustatud nõuetele;
2) kes teeb metsakorraldustöid metsakorraldajaga;
3) kes suudab täita käesoleva seaduse § 11 lõike 3 alusel sätestatud puistuelementide takseertunnuste määramise täpsusele esitatavaid nõudeid;
4) kes suudab täita metsamajanduslike tööde kavandamisel käesoleva seaduse § 11 lõike 3 alusel sätestatud nõudeid.

(2) Metsakorraldustööde tehniliste vahendite täpsustatud nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega.

§ 122. Metsakorraldaja katsetööd, eksam ja tunnistus

(1) Metsakorraldaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes on sooritanud eksami ja katsetöö metsakorraldustööde teoorias ja praktikas käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras ning kellel on selle kohta kehtiv metsakorraldaja tunnistus.

(2) Metsakorraldaja katsetööd ja eksami korraldab Keskkonnaagentuur (edaspidi agentuur), kelle direktor moodustab selleks komisjoni ja määrab komisjoni esimehe.

(3) Metsakorraldaja eksami ja katsetöö sooritamise taotlemiseks peab taotleja:
1) omama metsandusalast kõrg- või kutsekeskharidust või sellele vastavat kvalifikatsiooni;
2) esitama agentuurile avalduse.

(4) Agentuur annab eksami ja katsetöö edukalt sooritanud isikule tema vajalikke tööoskusi ja teadmisi kinnitava tunnistuse või keeldub tunnistust andmast eksami ja katsetöö ebaõnnestunud soorituse tõttu.

(5) Metsakorraldaja katsetöödele ja eksamitele esitatavad nõuded, katsetööde ja eksamite korraldamise ning tulemuste hindamise, samuti metsakorraldaja tunnistuse andmise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

§ 123. Tegevusloa taotluse lahendamine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab agentuur.

(2) Kui agentuur taotlust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul ei lahenda, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.

§ 124. Tegevusloa taotlemisel esitatavad andmed

Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 sätestatule esitab metsakorraldustööde tegevusloa taotleja agentuurile järgmised andmed:
1) taotleja juures metsakorraldustöid tegevate isikute nimekiri, kus on märgitud isiku nimi, isikukood, metsakorraldaja tunnistuse number ja väljastamise aeg, töölepingu sõlmimise või ametisse nimetamise käskkirja kuupäev;
2) metsakorraldustööde tegemiseks kasutatavate ja nõuetele vastavate tehniliste vahendite nimekiri.”;

3) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 13. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

Agentuur võib tegevusloa kehtetuks tunnistada muu hulgas, kui loa omaja:
1) on rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kolme kuu jooksul 15 protsendil katastriüksustel, mille metsade inventeerimisandmed on loa omaja esitanud metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse kandmiseks;
2) moonutab ühel katastriüksusel puistu kõrguse, rinnasdiameetri, vanuse, rinnaspindala või koosseisu andmeid nii, et see võib kaasa tuua keskkonnakahju vähemalt 6400 eurot;
3) määrab katastriüksusel kasvava metsa tagavara suurema veaga kui 25 protsenti.”;

4) paragrahvi 45 lõikes 6 asendatakse sõnad „Keskkonnateabe Keskusega” sõnaga „Keskkonnaagentuuriga”.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 103. Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

1) paragrahvid 36–38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 36. Loakohustus

(1) Ettevõtjal, mittetulundusühingul või sihtasutusel, samuti töid juhtival vastutaval spetsialistil peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimise projekti koostamine;
2) uuringu, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine;
3) uuring, mis toob kaasa mälestise muutmise, ning allveearheoloogiline uuring;
4) mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise konserveerimine ja restaureerimine;
5) mälestisel ja muinsuskaitsealal muinsuskaitselise järelevalve teostamine;
6) veealusele mälestisele sukeldumise korraldamise teenuse osutamine.

(2) Tegevusluba ei ole vaja järgmisteks mälestiste või muinsuskaitsealal paiknevate ehitistega seotud tegevusteks:
1) hooldamine;
2) remontimine;
3) eelarvete ja kalkulatsioonide koostamine;
4) fotografeerimine;
5) arhiivi- ja bibliograafiliste uuringute tegemine, ajalooliste ülevaadete ja õiendite koostamine;
6) mälestiste, ehitiste, nende elementide ja detailide inventeerimine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud tegevusluba ei vaja riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus ning avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb nimetatud töid seaduse või põhimääruse alusel, samuti füüsiline isik, kellele on antud töö liigile vastav asjaomane kutse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusaladel võib tegutseda ainult juhul, kui tegevusluba omav ettevõtja, mittetulundusühing või sihtasutus on sõlminud tööde juhtimise lepingu tegevusluba omava vastutava spetsialistiga.

§ 37. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Muinsuskaitseamet.

(2) Ettevõtja, mittetulundusühing või sihtasutus, samuti töid juhtiv vastutav spetsialist esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule töid juhtiva isiku tehtud tööde loetelu ja aruande või tunnistuse soovitud tegevusalale vastaval erialal täienduskoolituse läbimise kohta.

(3) Kui tegevusluba taotleb veealusele mälestisele sukeldumise vastutav spetsialist, lisatakse taotlusele:
1) taotleja kinnitus, et tal on rahvusvaheliselt tunnustatud sukeldumisinstruktori litsents;
2) taotleja kinnitus, et ta on läbinud koolituse, mille käigus omandatakse oskus sukelduda mälestisele seda kahjustamata.

§ 38. Tegevusloa kontrolliese

(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema töid juhtiv isik vastab järgmistele nõuetele:
1) tal on vastavalt töö liigile ajaloo-, arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, restaureerimis- või tehnikaalane kõrgharidus;
2) ta on asjaomasel tegevusalal vähemalt neli viimast aastat pidevalt tegutsenud või läbinud soovitud tegevusalale vastaval erialal täienduskoolituse.

(2) Muinsuskaitseamet võib otsustada, et konserveerimiseks või restaureerimiseks taotletava tegevusloa saamine ei eelda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud kõrgharidust.”;

2) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 104. Noorsootöö seaduse muutmine

Noorsootöö seaduses (RT I 2010, 44, 262) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 10. Loakohustus

(1) Noorte- ja projektlaagri korraldamiseks peab olema tegevusluba.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2) Noorte- ja projektlaagri korraldamiseks peab olema tegevusluba. Projektlaagri tegevusluba on tähtajaline ja kehtib kuni 60 päeva.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) seadust täiendatakse §-dega 101–103 järgmises sõnastuses:

§ 101. Nõuded noorte- ja projektlaagri pidajale

(1) Noortelaagri pidaja osutab noortele järjepidevalt mitmekesist tervistava ja arendava puhkuse teenust.

(2) Projektlaagri pidaja osutab noortele peamiselt ühes noorsootöö valdkonnas tervistava ja arendava puhkuse teenust.

(3) Noortelaager peab vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Noortelaagrisse ei lubata noort, kui noore terviseseisund, arvestades laagri suunitlust, võib kahjustada noore enda või teiste tervist.

§ 102. Tegevusloa taotlemine

(1) Noortelaagri tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri volitatud asutus. Tegevusloa taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne noortelaagri tegevuse alustamist.

(2) Projektlaagri tegevusloa taotluse lahendab valla- või linnavalitsus, mille haldusterritooriumil soovitakse projektlaagrit pidada.

(3) Noorte- ja projektlaagri tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) noortelaagri korral selle põhimäärus;
2) kvalifikatsiooninõuetele vastavate noorte- ja projektlaagri juhataja ja kasvatajate kirjalikud nõusolekud ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata;
3) andmed noorte- ja projektlaagri tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala kohta ning nende vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele;
4) noortelaagri korral laagrivahetuste tegevuskava, mis sisaldab noori arendavate tegevuste loetelu;
5) projektlaagri korral selle pidamise eest vastutava isiku nimi, isikukood ja elukoht ning projektlaagri pidamise täpne asukoht;
6) projektlaagri korral selle eesmärk ja päevakava.

(4) Noortelaagri põhimääruse kinnitab noortelaagri pidaja ning selles märgitakse:
1) noortelaagri nimi;
2) noortelaagri asukoht;
3) noortelaagri tegevuse eesmärk ja ülesanded;
4) noortelaagri struktuur;
5) noortelaagri juhataja ja kasvatajate pädevus ning ülesanded;
6) noortelaagris osalevate noorte õigused ja kohustused;
7) noore noortelaagrisse vastuvõtmise tingimused;
8) noortelaagri suhtluskeel;
9) noortelaagris osalemise tasu määra arvutamise alused;
10) noortelaagri finantseerimise alused;
11) noortelaagri tegevuse lõpetamise kord.

(5) Haridus- ja teadusminister kehtestab noorte- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise korra.

§ 103. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse, kui:
1) noorte- ja projektlaagri juhataja ning kasvatajad vastavad kvalifikatsiooni- ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §-s 511 sätestatud nõuetele;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
2) noortelaagri põhimäärus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
3) noorte- ja projektlaagril on olemas tegevuseks vajalikud ruumid (hooned), sisustus ja maa-ala, mis vastavad tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele;
4) noorte- ja projektlaager vastab käesolevas seaduses noorte- ja projektlaagri pidamisele kehtestatud nõuetele;
5) noorte- ja projektlaager on täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevad delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuded.”;

3) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks.

§ 1041. Notariaadiseaduse muutmine

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõiget 3 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) ettevõtja taotlusel teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 9 lõike 3 alusel, majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe vastuvõtmine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 9 lõike 4 alusel ning haldusakti ettevõtjale kättetoimetamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 60 lõike 4 alusel;
12) ettevõtja taotlusel andmete registrisse kandmine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõike 2 alusel.”;

2) paragrahvi 32 lõiget 3 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) ettevõtja esitatud selgitustaotlustele vastamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 1042. Notari tasu seaduse muutmine

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Notari tasu seaduse § 31 täiendatakse punktidega 40–42 järgmises sõnastuses:

„40) teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele, majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe vastuvõtmine ja ettevõtjale edastamine – 15 eurot;
41) haldusakti kättetoimetamise tõestamine – 35 eurot;
42) andmete kandmine majandustegevuse registrisse – 25 eurot.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 1043. Pakendiseaduse muutmine

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Pakendiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 101 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad.”;

2) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 17. Taaskasutusorganisatsiooni tegevusluba

Taaskasutusorganisatsioonil peab olema tegevusluba.”;

3) seadust täiendatakse §-dega 172–175 järgmises sõnastuses:

§ 172. Tegevusloa kontrolliese

(1) Tegevusloa saamiseks peab isik:
1) suutma üleriigiliselt täita käesoleva seaduse § 16 lõikes 1, § 20 lõikes 2 ja §-s 36 sätestatud kohustusi;
2) omama tegevuskava käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 ja §-s 24 sätestatud pakendiettevõtjate kohustuste täitmise kohta;
3) suutma täita käesoleva seaduse § 171 lõikes 1 ja §-s 174 sätestatud kohustusi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuskava osad on:
1) kava, kuidas üleriigiliselt kaasatakse eri piirkonnad pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi;
2) finantsplaan, kus on märgitud finantseerimise allikad, investeeringud pakendijäätmete kogumise infrastruktuuri ning võimsuse ja võimekuse suurendamisse, tulevikuinvesteeringuteks hoitav raha ning pakendijäätmete kogumisse kaasatud muudele isikutele makstav teenustasu;
3) pakendi ja pakendijäätmete käitlemisega seotud teenuste ostmisel esitatavad tingimused;
4) strateegia, kuidas kaasatakse teisi pakendiettevõtjaid taaskasutusorganisatsiooni;
5) taaskasutusorganisatsiooni ja pakendiettevõtja vahel sõlmitava lepingu näidis, kusjuures leping peab sisaldama pakendiettevõtja käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud kohustuste taaskasutusorganisatsioonile üleandmise tagamist, kohustuste täitmise tagamist taaskasutusorganisatsiooni poolt ja kulude hüvitamist, sealhulgas märget, kuidas arvutatakse pakendiettevõtja makstavat tasu;
6) meediaplaan lõppkasutaja ja tarbija teavitamiseks pakendi ja pakendijäätmete tagastamise võimalustest ning kogumis- ja taaskasutussüsteemist.

(3) Taaskasutusorganisatsioonis ei tohi selle liige, osanik või aktsionär omada üle 25 protsendi liikmelisusega, osadega või aktsiatega määratud häältest, samuti ei tohi omada valitsevat mõju konkurentsiseaduse tähenduses isik, kelle põhitegevusalaks on jäätmekäitlus jäätmeseaduse § 13 tähenduses.

§ 173. Tegevusloa taotlus

Tegevusloa saamiseks peab taotleja lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud andmetele esitama Keskkonnaministeeriumile järgmised andmed ja dokumendid:
1) põhikirja koopia;
2) liikmete, osanike või aktsionäride nimekiri;
3) panga kontojäägi väljavõte;
4) käesoleva seaduse § 172 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuskava koopia;
5) pakendi kogujate, vedajate ja töötlejatega sõlmitud lepingute koopiad.

§ 174. Taaskasutusorganisatsiooni kohustused

(1) Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on tagada:
1) üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumine;
2) kogutud korduskasutuspakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus;
3) kõigile pakendiettevõtjatele juurdepääs taaskasutusorganisatsiooni teenustele;
4) vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 2 oma kohustused üle andnud pakendiettevõtjatelt võrdsetel tingimustel tasu kogumine ning neile teenuste pakkumine, lähtudes pakendiettevõtjate poolt turule lastud pakendatud kauba pakendijäätmete massist ja taaskasutusorganisatsiooni avalikustatud teenustasu määradest;
5) pakendi ja pakendijäätmete käitlemisega seotud teenuse ostmine konkurentsi alusel, lähtudes vahendite säästliku kasutamise, hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning teenuse pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest, ja taaskasutamise tõendamine konkurentsi alusel valitud teenuse osutaja kaudu;
6) juhul kui taaskasutusorganisatsioon tegeleb pakendimaterjali kokkuostuga, selle hinnakirja avalikustamine tema veebilehel;
7) vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 2 üle antud kohustuste teenustasu hinna esitamine turule lastud pakendimassi kilogrammi kohta;
8) vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 2 oma kohustused üle andnud pakendiettevõtjate ning pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamisega seotud andmete kättesaadavus Keskkonnaministeeriumile ja järelevalve õigust omavale isikule;
9) taaskasutusorganisatsiooni kasumi reinvesteerimine taaskasutusorganisatsiooni tegevusse ning kasumi mittejaotamine liikmetele, osanikele või aktsionäridele;
10) taaskasutusorganisatsiooni ning tema liikmete, osanike või aktsionäride vaheliste finantssuhete läbipaistvus;
11) avalikkuse ja tarbijate teavitamine pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest;
12) keskkonnaministrile iga aasta 31. juuliks oma eelmise kalendriaasta tegevuse kohta kirjaliku ülevaate esitamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 nimetatud ülevaade peab sisaldama muu hulgas teavet:
1) tekkekohal kogutud ning avaliku konteinerivõrgustiku kaudu kogutud ja taaskasutatud pakendijäätmete kohta jäätmekäitlejate kaupa;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kokkulepete kohta;
3) käesoleva seaduse §-s 171 sätestatu kohta;
4) pakendi taaskasutuse teenustasude ja eelmise kalendriaasta aasta jooksul toimunud pakendimaterjali kokkuostuhinna muutuste kohta;
5) tagatisrahaga pakendite tagastamise ning teavitustegevuse ja selle maksumuse kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 nimetatud ülevaade ja taaskasutusorganisatsiooni majandusaasta aruanne peavad olema kättesaadavad taaskasutusorganisatsiooni veebilehel.

(4) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud esitama keskkonnaministrile viimase nõudmisel andmed liikmete, osanike või aktsionäride tehtud tehingute kohta, mis on olnud vajalikud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 nimetatud teavitusele tehtavad kulutused peavad moodustama vähemalt ühe protsendi taaskasutusorganisatsiooni kalendriaasta käibest, kusjuures käibe suuruse arvutamisel ei arvestata tagatisraha.

§ 175. Tegevusloa andmine

Keskkonnaminister annab tegevusloa 63 päeva jooksul, arvates nõuetekohase taotluse saamisest. Kui keskkonnaminister taotlust eelnimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul ei lahenda, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 105. Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse muutmine

Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduses (RT I 1998, 2, 42; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste levitamiseks või demonstreerimiseks töötava kaupluse, kino, videosaali või muu tegevuskoha (edaspidi spetsialiseeritud tegevuskoht) ruumides ei või viibida alaealine.”;

2) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 5. Nõuded spetsialiseeritud tegevuskohale

Spetsialiseeritud tegevuskoht ei või asuda koolide ja lasteasutuste läheduses.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

§ 51. Teatamiskohustus

Ettevõtja peab esitama pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste demonstreerimiseks majandustegevusteate.”

4) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 106. Postiseaduse muutmine

Postiseaduses (RT I 2006, 18, 142; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

11) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 10. Loakohustus”;

2) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tegevusluba käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud postiteenuse osutamiseks lubab asjaomast postiteenust osutada nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, välja arvatud juhul, kui ettevõtja on taotlenud luba üksnes riigisisese postiteenuse osutamiseks.”;

3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tegevusluba antakse viieks aastaks.”;

4) paragrahvid 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 11. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
1) kui ettevõtja soovib käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud postiteenust osutada üksnes riigisiseselt, siis vastavasisuline märge;
2) dokumendid, mis tõendavad teenuse osutamiseks vajaliku postivõrgu olemasolu või selle kasutusõigust tegevusloa kehtivusaja ulatuses;
3) ettepanek käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud tegevusloa kõrvaltingimuste kohta;
4) postiteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused).

§ 12. Tegevusloa kontrolliese

(1) Tegevusluba antakse ettevõtjale (edaspidi taotleja), kui ta vastab järgmistele nõuetele:
1) taotleja ja taotluses nimetatud tegevus vastab käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele;
2) taotleja ja teda juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid ameti- või majandusalase kuriteo kohta;
3) taotleja esitatud tüüptingimused on kooskõlas õigusaktidega ja vastavad käesoleva seaduse eesmärkidele;
4) taotlejal on teenuse osutamiseks vajalik postivõrk või selle kasutusõigus.

(2) Kui taotlejal on käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud postiteenuse osutamiseks üksnes riigisisene tegevusluba, ei kohaldata tema suhtes nõudeid, mis on seotud asjaomase postiteenuse rahvusvahelise osutamisega.”;

5) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 14 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 14. Tegevusloa kõrvaltingimused

(1) Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) tegevuse alustamise kuupäev;
2) geograafiline piirkond, kus tegevusloa omaja osutab ise teenust, ja vajaduse korral geograafiline piirkond, kus tema nimel osutab teenust teine postiteenuse osutaja;
3) juurdepääsupunktide arv, nende asukoha andmed ja postkontorite minimaalsed lahtiolekuajad;
4) muud tingimused, mis tulenevad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud õigustest või kohustustest.”;

7) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riigisisese postiteenuse osutamisel võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud geograafiliseks piirkonnaks olla:
1) Eesti Vabariik;
2) regioon A, mis hõlmab järgmised seitse maakonda: Harju maakond, Hiiu maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Pärnu maakond, Rapla maakond ja Saare maakond, või
3) regioon B, mis hõlmab järgmised kaheksa maakonda: Ida-Viru maakond, Jõgeva maakond, Lääne-Viru maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond.”;

9) paragrahvi 14 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 14 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamisel arvestatakse:”;

11) paragrahvi 14 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 15 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 15. Tüüptingimuste ja tegevusloa kõrvaltingimuste muutmine

(1) Konkurentsiamet võib muuta kehtiva tegevusloa kõrvaltingimusi ja kehtestada uusi kõrvaltingimusi õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks ja tegevusloa omaja põhjendatud taotluse alusel.

(2) Tegevusloa kõrvaltingimuste muutmise otsustab Konkurentsiamet 30 päeva jooksul tegevusloa omaja vastava taotluse saamisest või õigusaktide muudatuste jõustumisest arvates.”;

13) paragrahvi 15 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Konkurentsiamet keeldub tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamisest või tegevusloa kõrvaltingimuste muutmisest, kui soovitud tüüptingimused või kõrvaltingimused on vastuolus õigusaktide nõuetega või käesoleva seaduse eesmärkidega.

(5) Konkurentsiamet toimetab tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise otsuse ning tegevusloa kõrvaltingimuste muutmise või muutmisest keeldumise otsuse tegevusloa omajale kätte viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(6) Konkurentsiamet toimetab tema algatusel tegevusloa kõrvaltingimuste muutmise või uute kõrvaltingimuste kehtestamise otsuse tegevusloa omajale kätte vähemalt 60 päeva enne tegevusloa kõrvaltingimuste muudatuste või uute kõrvaltingimuste jõustumist.”;

14) paragrahvi 15 lõige 8 ning §-d 16 ja 17 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Avaliku konkursi korraldamise aeg

Universaalse postiteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemisel korraldab Konkurentsiamet käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud avaliku konkursi vähemalt 180 päeva enne nimetatud tegevusloa kehtivusaja lõppu.”;

16) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse sõnad „tegevusloa tingimusi” sõnadega „tegevusloa kõrvaltingimusi”;

17) paragrahvi 19 lõiked 2–6 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvid 20 ja 21 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 20. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

(1) Konkurentsiamet võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa kehtetuks tunnistada ka järgmistel juhtudel:
1) tegevusloa omaja ei ole tegevusloas nimetatud tegevust alustanud tegevusloas ettenähtud kuupäevaks või lõpetab nimetatud tegevuse tegevusloa kehtivusajal;
2) tegevusloa omaja suhtes on välja kuulutatud pankrot.

(2) Uue tegevusloa saamiseks esitatakse taotlus Konkurentsiametile vähemalt 60 päeva enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist.

§ 21. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmiste postiteenuste osutamise korral:
1) kullerpost;
2) otsepost;
3) perioodilise väljaande edastamine;
4) muud postiteenused.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele märgitakse teates ka postiteenuse osutamise geograafiline piirkond.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

19) paragrahvi 24 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Postivõrgu kasutamise lepingu koos taotlusega tegevusloa kõrvaltingimuste muutmiseks edastab teise postiteenuse osutaja postivõrku kasutav postiteenuse osutaja Konkurentsiametile kolme tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates.”;

20) paragrahvi 413 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul tegevusloa kehtetuks tunnistamisest või kehtetuks muutumisest.”;

21) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

22) paragrahvi 45 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

23) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Postiteenuse osutaja tegevuse peale, mis on vastuolus õigusaktidega või tema tegevusloa kõrvaltingimustega, võib iga isik esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile.”;

24) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Käesoleva seaduse § 21 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 107. Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmine

Põllumajandusloomade aretuse seaduses (RT I 2002, 96, 566; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2. peatükk
ARETUSE TEGEVUSLUBA
”;

2) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 8. Loakohustus

Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) tõuraamatu või aretusregistri pidamine;
2) põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimine või tema geneetilise väärtuse hindamine;
3) ohustatud tõu säilitamine.”;

3) paragrahvi 9 pealkiri ja lõiked 1–3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 9. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Ettevõtja märgib tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule ka tegevuspiirkonna ja aretusvaldkonna, mille kohta ta tegevusluba taotleb.

(3) Aretusühing esitab koos taotlusega ärakirja aretusprogrammist.”;

4) paragrahvi 9 lõike 42 esimeses lauses asendatakse sõna „Tunnustamist” sõnaga „Tegevusluba”;

5) paragrahvi 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 9 lõikes 6 asendatakse sõnad „Jõudluskontrolli läbiviija” tekstiosaga „Põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamisega tegeleda sooviv isik (edaspidi jõudluskontrolli läbiviija)”;

7) paragrahvi 9 lõike 7 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

71) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„(9) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed kantakse loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud põllumajandusloomade registrisse.

(10) Käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud tegevusloa taotluse lahendamise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

8) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 10. Tegevusloa kontrolliese

(1) Tegevusloa saamiseks peab ettevõtja ja tema kavandatav aretustegevus vastama käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele.

(2) Tõuraamatu või aretusregistri pidamiseks tegevusloa saamiseks peab ettevõtja vastama järgmistele nõuetele:
1) ta peab olema aretusühing;
2) ta peab olema võimeline osutama aretusteenust valitud aretusvaldkonnas;
3) temal või tema liikmetel peab olema aretuseduks piisav arv tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmiseks sobivaid loomi;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
4) soovi korral hakata pidama hobuslaste tõuraamatut või selle osa tõu kohta, mille originaaltõuraamatut juba peetakse, peab ta tagama, et järgitakse originaaltõuraamatut pidava organisatsiooni või ühingu sätestatud põhimõtteid;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
5) ta peab omama nõuetekohast aretusprogrammi.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(3) Põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimiseks või geneetilise väärtuse hindamiseks tegevusloa saamiseks peab ettevõtja olema võimeline osutama aretusteenust valitud aretusvaldkonnas ja tal peavad olema käesoleva seaduse § 9 lõikes 6 sätestatud nõuetekohased korrad.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(4) Ohustatud tõu säilitamiseks tegevusloa saamiseks peab ettevõtja lisaks nõuetekohasele aretusprogrammile omama ka nõuetekohast ohustatud tõu säilitusprogrammi ja ta peab olema võimeline seda läbi viima.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

9) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

§ 101. Tegevusloa andmisest keeldumise erisused

Veterinaar- ja Toiduamet võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule tegevusloa andmisest keelduda ka järgmistel juhtudel:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
1) selle tõu tõuraamatut või aretusregistrit, mida isik soovib pidama hakata, juba peab tegevusloa saanud aretusühing ja tegevusloa andmine võib ohustada olemasoleva tõu säilimist või kahjustada tegevusloa saanud aretusühingu aretusprogrammi elluviimist;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
2) põllumajanduslooma liigi suhtes, mille jõudluskontrolli isik soovib läbi viia või mille geneetilist väärtust hinnata, juba teeb nimetatud toiminguid tegevusloa saanud jõudluskontrolli läbiviija või
3) ohustatud tõugu, mida ettevõtja soovib säilitama hakata, juba säilitab tegevusloa saanud ohustatud tõu säilitaja.”;

10) paragrahvid 11, 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Aretusmaterjali varumine, säilitamine ja töötlemine ning nendeks toiminguteks kasutatav loomakasvatushoone või -rajatis ja nimetatud toiminguid tegevale isikule kuuluv personal peab vastama loomatauditõrje seaduse, käesoleva seaduse ja nende seaduste alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.”;

12) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

13) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

14) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

15) paragrahvi 35 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „Tunnustamata isikuna” sõnaga „Tegevusloata”.

§ 108. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

1) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) tegevuslubade taotluste lahendamine, majandustegevuse peatamine või keelamine või tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”;

2) seaduse 6. peatüki pealkiri ja § 52 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

6. peatükk
TEGEVUSLUBA

§ 52. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) finantseerimisasutusena tegutsemine;
2) usaldusfondide ja äriühingute teenuse osutamine;
3) valuutavahetusteenuse osutamine;
4) alternatiivsete maksevahendite teenuse osutamine;
5) pandimajateenuse osutamine;
6) väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuost või hulgimüük.

(2) Loakohustust ei ole finantseerimisasutusel, kelle üle teostab järelevalvet vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse §-le 2 Finantsinspektsioon.

(3) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) teenuse pakkumise koha aadress, sealhulgas veebilehe aadress;
2) teenuse pakkumise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed kõigi käesoleva lõike punktis 1 nimetatud teenuse pakkumise kohtade kohta;
3) juriidilisest isikust ettevõtja tegeliku kasusaaja nimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), sünnikoht ja elukoha aadress;
4) kui juriidilisest isikust ettevõtja ei ole registreeritud Eesti äriregistris, siis juriidilisest isikust ettevõtja omaniku nimi, registri- või isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), sünnikoht ja elukoha aadress;
5) juriidilisest isikust teenusepakkuja juhtorgani liikme ja prokuristi nimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, sünnikoht ning elukoha aadress, kui teenusepakkuja ei ole Eesti äriregistris registreeritud ettevõtja;
6) käesoleva seaduse § 29 ja § 30 kohaselt koostatud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-s 6 loetletud erikohustustega isikute puhul rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 13 lõike 6 kohaselt koostatud protseduurireeglid ja nende täitmise kontrollimise kord;
7) käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 või § 29 lõikes 4 nimetatud kontaktisiku nimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), sünnikoht, kodakondsus, elukoha aadress, ametikoht ja kontaktandmed;
8) vastavalt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 13 lõikele 6 ettevõtja määratud rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise eest vastutava isiku nimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), sünnikoht, kodakondsus, elukoha aadress, ametikoht ja kontaktandmed;
9) kui ettevõtja, tema juhatuse liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi kodanik või kui ettevõtja on välisriigi teenusepakkuja, siis tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis tõendab karistuse puudumist riigivõimuvastase, rahapesualase või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud ning mis on notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ja legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostille’iga), kui välislepingust ei tulene teisiti.

(4) Kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses, esitab ta tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule ka kõik käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 nimetatud andmed selle tütarettevõtja kohta.”;

3) seadust täiendatakse §-dega 521–524 järgmises sõnastuses:

§ 521. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluse lahendab Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus rahapesu andmebüroo tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

§ 522. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
1) temal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegeliku kasusaajal ja omanikul puudub kehtiv karistus riigivõimuvastase, rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toime pandud kuriteo eest;
2) ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 29 lõike 3 alusel määratud kontaktisik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
3) ettevõtja tütarettevõtja, kelle tegevuseks soovitakse kasutada ettevõtja nimele taotletavat tegevusluba, vastab käesoleva seaduse § 522 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele.

§ 523. Majandustegevuse muutmise kavatsuse teatele dokumentide lisamise kohustus

Kui ettevõtja esitab majandustegevuse muutmise kavatsuse teate enda, tema juhtorgani liikme, prokuristi, tegeliku kasusaaja või omaniku muutumise kohta, siis tuleb teatele lisada käesoleva seaduse § 52 lõike 3 punktis 9 nimetatud dokument, kui ettevõtja on välisriigi teenusepakkuja või tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi kodanik.

§ 524. Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustus

Majandustegevuse muutmise kavatsuse teates ning majandustegevuse muutumise teates kirjeldab ettevõtja, millised tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad või tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolud on muutunud või milliseid kavatsetakse muuta, või esitatakse tütarettevõtja kohta, kes alustab majandustegevust tegevusloa regulatsioonieseme raames, kõik käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 nimetatud andmed vastava tütarettevõtja kohta ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–3 ning 5 ja 6 sätestatud andmed.”;

4) paragrahvid 53–56 ja 64 tunnistatakse kehtetuks;

5) seadust täiendatakse §-ga 641 järgmises sõnastuses:

§ 641. Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustuse rikkumine

Finantseerimisasutusele, kelle üle Finantsinspektsioon ei teosta järelevalvet, usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujale, valuutavahetusteenuse pakkujale, alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujale, pandimajapidajale, väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetalli ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelevale isikule kehtestatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumise kavatsusest mitteteatamisel või teenuse pakkuja tegevuse lõpetamisest teatamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

6) paragrahvi 65 lõigetes 1 ja 2 asendatakse number „64” numbriga „641”.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 109. Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seaduse muutmine

Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seaduses (RT I 2002, 21, 118; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 4. Loakohustus

(1) Rakkude, kudede ja elundite käitlemiseks peab eriarstiabi osutajal (edaspidi ka käitleja) olema tegevusluba.”;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tegevusluba annab käitlejale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks tegevusloas märgitud tegevuskohas.”;

3) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvid 43–45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 43. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Ravimiamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele iga käitlemisobjekti kohta eraldi järgmised andmed ja dokumendid:
1) käitlemisruumide kasutusõigust tõendavad dokumendid;
2) käitleja kvaliteedisüsteemi kirjeldus;
3) käitleja dokumendihaldussüsteemi kirjeldus koos käitlemisel kasutatavate tööjuhendite ning tõendusdokumentatsiooni nimekirja ja vormidega;
4) käitlemisega seotud koosseisu ja struktuuri kajastav organisatsioonikaart ning töötajate ametijuhendite loetelu;
5) käitlemisega tegelevale personalile esitatavate kvalifikatsiooninõuete kirjeldus ja personali koolitamise kord;
6) pädeva isiku ja tema asendaja nimi, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia, isikut tõendava dokumendi koopia ja vajaduse korral nimemuutust tõendava dokumendi koopia, andmed erialase töökogemuse ja koolituse kohta ning vastutusalad ja asendamise kord;
7) käesoleva lõike punktis 6 nimetatud andmed kvaliteedijuhi kohta, kui see on määratud;
8) käitlemise tegevuskoha ruumide plaan ja kirjeldus koos käitlemisruumide klassifikatsiooniga ning konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjalide tüüpidega;
9) käitlemisega seotud personali ja materjalide liikumise skeemid;
10) käitlemisruumide ventilatsioonisüsteemi lihtsustatud skeem ja kirjeldus, filtrite tüübid ning õhulukkude paigutus;
11) käitlemisruumide veesüsteemi lihtsustatud skeem ja kirjeldus ning vee kvaliteediklassid;
12) käitlemisprotsessis ja kvaliteedikontrollis kasutatavate seadmete nimekiri ning iga seadme otstarve;
13) kiirgustegevusloa koopia, kui käitlemisega kaasneb kiirgustegevus;
14) käitlemisprotseduuri skeem ja lühike kirjeldus koos viidetega kasutatud kirjandusele;
15) käitlemisega seotud lepingulisi tellimustöid tegevate kolmandate osapoolte nimekiri ja tellimustööde sisu kirjeldus;
16) käitlemisel kasutatavate kriitiliste materjalide nimekiri koos spetsifikatsiooniga;
17) käitlemisruumide ja -seadmete puhastamise, hooldamise ja steriliseerimise kord;
18) rakkude, kudede ja elundite hankimise protseduuri kirjeldus;
19) rakkude, kudede ja elundite vabastamise protseduuri kirjeldus;
20) kvaliteedinõuded hangitavatele ja käideldud rakkudele, kudedele ja elunditele;
21) käitleja riskianalüüsi, valideerimise, kvalifitseerimise ja kalibreerimise protseduuri ja korra kirjeldus;
22) rakkude, kudede ja elundite tagasikutsumise ning pretensioonide lahendamise protseduuri kirjeldus;
23) jäätmete käitlemise korra kirjeldus.

§ 44. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse, kui taotleja vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes rakkude, kudede ja elundite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.

§ 45. Tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi:
1) käitlemisel lubatud teatavat tüüpi rakk, kude või elund;
2) käitlemisel lubatud teatavat tüüpi käitlustoiming;
3) lisanõuded käitlemisel rakendatavate meetmete kohta;
4) lisanõuded tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervisekaitsemeetmete kohta.”;

5) paragrahvid 46–49 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 410 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 410. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

Tegevusloa osalisel või täielikul kehtetuks tunnistamisel või majandustegevuse keelamisel võib Ravimiamet määrata tegevusloa omajale tähtaja ja tingimused käideldavate materjalide müümiseks või hävitamiseks ning aruandluse esitamiseks.”;

7) paragrahv 411 ning § 412 lõiked 4 ja 7 tunnistatakse kehtetuks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 110. Raudteeseaduse muutmine

Raudteeseaduses (RT I, 31.12.2010, 21) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

„(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamine;
2) raudtee reisijatevedu;
3) raudtee kaubavedu;
4) avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoole ja remont;
5) raudteeveeremi ehitus.

(2) Raudtee reisijateveo või raudtee kaubaveo tegevusluba ei ole vajalik, kui raudteeveoga tegelemine ei ole raudtee-ettevõtja peamine tegevusala. Raudteevedu ei ole raudtee-ettevõtja peamine tegevusala siis, kui tegu on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, kes tegeleb raudteeveoga ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise eesmärgil.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) paragrahvi 10 lõiked 3–10 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

3) paragrahvid 11–13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 11. Raudtee-ettevõtja tegevusloa kontrolliese

(1) Raudtee-ettevõtjale antakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusluba, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
1) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, majandus- ega ametialase kuriteo, töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonna kuriteo ega rohkem kui kahe käesolevas seaduses sätestatud raudteeliikluse ohutusega seotud väärteo kohta ega väärteo kohta sotsiaal- ja tööõiguse ning tollikorralduse valdkonnas, mille eest on kohaldatud sellele väärteole kehtestatud karistuse maksimummäära;
2) kolmanda riigi ettevõtja on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riigi äriregistris;
3) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu juhatuse liikmed või teised juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad vastavalt kas raudteeinfrastruktuuri majandamise, reisijateveo või kaubaveo eest, omavad erialaseid teadmisi või kogemusi, et tagada ettevõtja ohutu tegevus, selle usaldusväärne korraldus ja kontroll;
4) ettevõtja on finantsmajanduslikult võimeline täitma oma tegelikke ja võimalikke kohustusi vähemalt järgneva 12 kuu jooksul;
5) ettevõtjal on vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelistele kokkulepetele;
6) ettevõtja raudteeliikluse ohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutaval isikul on kutsetunnistus.

(2) Ettevõtjale antakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusluba, kui ettevõtja vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, majandus- ega ametialase kuriteo, töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonna kuriteo ega rohkem kui kahe käesolevas seaduses sätestatud raudteeliikluse ohutusega seotud väärteo kohta ega väärteo kohta sotsiaal- ja tööõiguse ning tollikorralduse valdkonnas, mille eest on kohaldatud sellele väärteole kehtestatud karistuse maksimummäära;
2) kolmanda riigi ettevõtja on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riigi äriregistris;
3) füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu juhatuse liikmed või teised juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad vastavalt kas raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehitamise eest, omavad erialaseid teadmisi või kogemusi, et tagada ettevõtja ohutu tegevus, selle usaldusväärne korraldus ja kontroll;
4) ettevõtjal on vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele;
5) ettevõtja juhatus on kinnitanud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste protsesside kirjeldused;
6) ettevõtjal on olemas tootmispinnad ja seadmed tehnoloogiliste protsesside kirjeldustes ettenähtud tööde tegemiseks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 12. Tegevusloa taotlemine
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(1) Avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveo ja raudtee kaubaveo tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet. Avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa taotluse lahendab Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse Konkurentsiametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele järgmised dokumendid:
1) majandusaasta aruande puudumise korral või juhul, kui esitatav majandusaasta aruanne on koostatud ja kinnitatud varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist, raamatupidamise vahearuande koopia tegevusloa taotlemisele eelnenud kuu lõpu seisuga;
2) äriühingu juhatuse liikmete ja teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles märgitakse isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), elukoht, andmed hariduse või töökogemuse ja viimaste töö- või teenistuskohtade kohta ning dokumendid nimetatud isikute vastavuse kohta kehtestatud nõuetele.

(3) Tegevusloa taotluses esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele järgmised dokumendid:
1) äriühingu juhatuse liikmete ning teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles märgitakse isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), elukoht, andmed hariduse või töökogemuse ja viimaste töö- või teenistuskohtade kohta ning dokumendid nimetatud isikute vastavuse kohta kehtestatud nõuetele;
2) ettevõtja juhatuse kinnitatud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste protsesside kirjeldused.

(4) Konkurentsiamet teavitab Euroopa Komisjoni viivitamata ettevõtjast, kes taotleb raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveo või kaubaveo tegevusluba, ja ettevõtjast, kellele on väljastatud raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveo või kaubaveo tegevusluba.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 13. Raudtee-ettevõtja tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) raudteeveeremi hooldamise ja remondi korral lubatud tehnohoolde või remondi liik (kauba- või reisivagunite, automaatpiduriseadmete, automaatsiduriseadmete, rattapaaride, rattapaaride veerelaagrite või muu sellise tehnohoole või remont);
2) raudteeveeremi ehituse korral lubatud raudteeveeremi liik.”;

4) paragrahvi 14 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ettevõtja, kes soovib taotleda käesolevas seaduses sätestatud tegevusluba või tegutsemise ohutustunnistust, mille saamise eeltingimus on kindlustuslepingu olemasolu, sõlmib tema tegevuse tõttu tekkida võiva kahju hüvitamiseks vastutuskindlustuslepingu järgmistel tingimustel:”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

5) paragrahvi 14 lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „või käesoleva seaduse § 24 punktis 1 nimetatud registreeringu”;

6) paragrahvi 14 lõige 7 ning §-d 15 ja 16 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 17. Raudtee-ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

(1) Tegevusloa võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui:
1) Tehnilise Järelevalve Amet on tunnistanud ohutusloa, ohutustunnistuse või tegutsemise ohutustunnistuse kehtetuks või keeldunud ohutusloa, ohutustunnistuse või tegutsemise ohutustunnistuse andmisest või selle kehtivuse pikendamisest;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
2) tegevusloaga ettevõtjal ei ole vähemalt kuue kuu jooksul olnud kehtivat ohutusluba, ohutustunnistust või tegutsemise ohutustunnistust;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
3) ettevõtja, kellele on antud käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusluba, ei ole ühe aasta jooksul ohutustunnistuse väljaandmisest arvates tegutsenud tegevusloas ja ohutustunnistuses nimetatud tegevusalal;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
4) ettevõtja ei ole tegutsenud tegevusloas ja ohutustunnistuses nimetatud tegevusalal rohkem kui kuuel järjestikusel kuul;
5) ettevõtja, kellele on antud käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 4–6 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, ei ole sellel tegevusalal tegutsenud ühe aasta jooksul tegevusloa väljaandmisest arvates;
6) ettevõtja rikub rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi ja seetõttu võib tekkida oht inimesele, varale või keskkonnale või see toob kaasa rahvusvahelise raudteeveoteenuse osutamise katkemise.

(2) Avaliku reisijateveoteenuse osutamise tagamiseks võib Konkurentsiamet anda ajutise tegevusloa raudtee-ettevõtjale, kelle tegevusluba tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu. Ajutine tegevusluba antakse kuni kuueks kuuks tegevusloa kehtetuks tunnistamisest arvates. Selle aja jooksul on raudtee-ettevõtja kohustatud jätkama tegevust ajutises tegevusloas märgitud tingimustel ja ulatuses.

(3) Tegevusloa kehtivuse peatamise teadaande esitab Konkurentsiamet või Tehnilise Järelevalve Amet Ametlikes Teadaannetes avaldamiseks viivitamata.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

8) paragrahvi 18 lõige 1 ja § 19 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

81) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudtee-ettevõtja esitab Konkurentsiametile taotluse tegevusloa kehtivuse lõpetamiseks vähemalt kuus kuud enne tegevusloa kehtivuse lõpetamise taotletavat tähtpäeva. Raudteeveeremi tehnohoolde ja remondiga tegelev ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse tegevusloa kehtivuse lõpetamiseks vähemalt 30 päeva enne tegevusloa kehtivuse lõpetamise taotletavat tähtpäeva.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

9) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 24. Raudtee-ehituse loakohustus

Ettevõtjal peab olema raudtee-ehituseks tegevusluba.”;

91) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) on pädev raudteerajatise ehitamise, projekteerimise, omanikujärelevalve, ehitusprojekti ekspertiisi või raudteerajatise ekspertiisi tegemise alal;”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

10) paragrahvid 26 ja 27 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 26. Raudtee-ehituse tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2) Taotluses tuleb esitada lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule ka raudteerajatise liik, mille ehitamisega soovitakse tegeleda.

§ 27. Raudtee-ehituse tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse raudtee-ehituseks tegevusluba, kui:
1) tema vastutav spetsialist vastab käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud nõuetele;
2) tal on sõlmitud käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud vastutuskindlustusleping.”;

11) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

§ 271. Raudtee-ehituse tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale lisatakse kõrvaltingimusena raudteerajatise liik, mille ehitamisega ettevõtjal on õigus tegeleda.”;

12) paragrahvi 32 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ehitusseaduse §-s 47” tekstiosaga „käesoleva seaduse §-s 25”.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 111. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses (RT I, 08.11.2010, 7) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 38. Loakohustus

(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) ravimite tootmine;
2) ravimite hulgimüük;
3) apteegiteenuse, sealhulgas üldapteegiteenuse, haiglaapteegiteenuse ja veterinaarapteegiteenuse osutamine;
4) ravimite vahendamine.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) paragrahvi 38 lõikest 3 jäetakse välja teine lause;

3) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Ravimiamet võib anda kehtiva üldapteegi tegevusloa omajale tema sellekohase taotluse alusel erandkorras kuni üheks nädalaks loa müüa massiüritustel ja muudel erakorralistel juhtudel väljaspool tegevusloale märgitud tegutsemiskohta ravimpreparaate, mille väljastamiseks apteegis ei ole nõutav retsept (edaspidi käsimüügiravim).”;

4) paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 39. Ravimiameti tegevuslubade register

(1) Ravimiameti tegevuslubade register (edaspidi tegevuslubade register) on Vabariigi Valitsuse poolt sotsiaalministri ettepanekul asutatud riiklik register. Tegevuslubade registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Tegevuslubade registri eesmärk on pidada arvestust ravimite käitlemise, ravimite vahendamise ning rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevuslubade omajate ja nende erialase tegevuse üle, samuti ravimite käitlemise ja vahendamise ning rakkude, kudede ja elundite käitlemisega seotud järelevalve tegemise üle, eesmärgiga saada andmeid ravimipoliitika ning rakkude, kudede ja elundite käitlemise poliitika juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning apteegiteenuse osutamise statistika tegemiseks.

(3) Tegevuslubade registris töödeldakse:
1) ravimite käitlemise ja ravimite vahendamise tegevuslubade taotluste ning tegevuslubade andmeid;
2) rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa taotluste ning tegevusloa andmeid;
3) ravimite käitlejate ja ravimite vahendajate üle riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmeid;
4) rakkude, kudede ja elundite käitlejate üle riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmeid;
5) apteegi tegevusloa omajate esitatud statistiliste aruannete andmeid;
6) defektsete ravimite üle riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmeid.

(4) Registrile andmete esitamise kohustus on ravimite käitlemise, ravimite vahendamise ning rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa taotlejal, tegevusloa omajal ning Ravimiametil.

(5) Vastutaval töötlejal on õigus teha registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ja saada andmeid teistest riiklikest registritest.

(6) Tegevuslubade registri vastutav töötleja on Ravimiamet.

(7) Tegevuslubade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

5) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

6) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba tegutsemiseks vaid ühel käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 nimetatud tegevusalal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.”;

7) paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 46. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Ravimiamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised dokumendid ja andmed:
1) ruumide kasutusõigust tõendav dokument;
2) tegutsemiskoha ruumide plaan ja kirjeldus;
3) tehnilise varustuse kirjeldus;
4) ravimite säilitamise kirjeldus;
5) ravimite kvaliteedi kontrolli korraldus;
6) majandustegevuse seadustiku § 19 lõikes 2 loetletud andmetele täiendavalt ettevõtte nimi.

(21) Taotlus esitatakse Ravimiameti veebilehel avaldatud vormil sõltuvalt taotletavast tegevusloast.

(3) Ravimite tootmise tegevusloa taotlemiseks tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule esitada järgmised dokumendid ja andmed:
1) toodetavate ravimirühmade, ravimvormide või ravimite nimekiri, nimetades eraldi ohtlikud ja sensibiliseerivad ained, inimtervishoius kasutatavate ravimite tootmiseks ettenähtud toimeained, mida kavatsetakse importida, toota või turustada ning veterinaarravimite tootmiseks ettenähtud toimeainete rühmad, mida kavatsetakse toota;
2) ravimirühmad, ravimvormid või ravimid, mida vabastatakse Euroopa Majanduspiirkonna välistest riikidest impordil;
3) tootmisprotsesside skeem ja lühikirjeldus;
4) steriliseerimismeetodite ja -etappide kirjeldus;
5) tootmisel ja kontrollimisel kasutatavate seadmete nimekiri, kus on märgitud iga seadme otstarve;
6) ruumide ja seadmete hoolduse korralduse kirjeldus;
7) valideerimise ja kalibreerimise korralduse kirjeldus;
8) tellimustöid tegevate tootmis- ja kontrolliettevõtete nimekiri ning tellimustööde sisu;
9) ravimite transpordi korralduse kirjeldus;
10) kvaliteedi tagamise süsteemi kirjeldus;
11) toodangu vabastamise korralduse kirjeldus;
12) tootmisruumide klassifikatsioon, konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjalide tüübid;
13) personali ja materjalide liikumise skeemid;
14) märge toksiliste, ohtlike ja sensibiliseerivate ainete käitlemiseks eraldi ruumide olemasolu kohta;
15) ventilatsioonisüsteemi lihtsustatud skeem ja kirjeldus, filtrite tüübid;
16) veesüsteemi lihtsustatud skeem ja kirjeldus ning vee kvaliteedi klassid, kui vett kasutatakse tootmises;
17) tootmisettevõtte struktuuri kajastav organisatsioonikaart.

(4) Ravimite hulgimüügi tegevusloa taotlemiseks tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule esitada järgmised dokumendid ja andmed:
1) hulgimüügi ettevõtte struktuuri kajastav organisatsioonikaart;
2) ravimirühmad, ravimvormid või ravimid, mida kavatsetakse käidelda;
21) nimekiri inimtervishoius kasutatavate ravimite tootmiseks ettenähtud toimeainetest, mida kavatsetakse importida või turustada;
3) ravimite transpordi korralduse kirjeldus;
4) planeeritav töötajate üldarv ja erialatöötajate (proviisorid, farmatseudid, veterinaararstid) arv erialade kaupa;
5) hulgimüügi tegevusloa omajaga ravimite säilitamiseks ja väljastamiseks sõlmitud lepingu koopia, kui tegevusluba taotleval isikul puuduvad ravimite säilitamise tingimused.

(5) Apteegiteenuse osutamise tegevusloa taotlemiseks tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule esitada järgmised dokumendid ja andmed:
1) erialatöötajate (proviisorid, farmatseudid, veterinaararstid) planeeritud arv ja olemasolevate eriharidusega töötajate arv;
2) olemasolu korral teiste samale isikule kuuluvate apteekide loetelu;
3) ravimite kaugmüügi korralduse kirjeldus, kui taotletakse ravimite kaugmüügi õigust.

(6) Riigiasutuse apteegi tegevusloa taotlemiseks tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule esitada riigiasutuse ravimitega varustamise süsteemi kirjeldus ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nõutud dokumendid ja andmed.

(7) Ravimiamet keeldub ravimite vahendamise tegevusloa andmisest, kui tegevusloa taotleja esitatud andmed on ebaõiged või puudulikud, taotleja alaline asukoht ei ole Eestis, taotleja ei esita lisaselgitusi või taotletavaks tegevuseks on vajalik ravimite käitlemise tegevusluba.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

8) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse, kui taotleja vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.”;

9) paragrahvid 48 ja 49 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 50. Tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) tootmistegevused, milleks on välja antud ravimite tootmise tegevusluba, ravimvormid või ravimirühmad, sealhulgas kliiniliste uuringute ravimid, mille tootmiseks on välja antud ravimite tootmise tegevusluba, ning ohtlikud ained, mille käitlemiseks on välja antud sama nimetusega tegevusluba;
2) hulgimüügialased tegevused ja ravimirühmad, mille käitlemiseks on välja antud ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusluba;
3) ravimirühmad, millesse kuuluvate ravimite valmistamise õigus ja kohustus on üldapteegil või haiglaapteegil;
4) ravimite tootmise tegevusloa ja ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja õigus käidelda narkootilisi ja psühhotroopseid aineid;
5) ravimite tootmisel tellimustöid tegevate tootmis- ja kontrolliettevõtete nimekiri.”;

11) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 51. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

(1) Tegevusloa osalisel või täielikul kehtetuks tunnistamisel võib Ravimiamet määrata tegevusloa omajale tähtaja ja tingimused ravimivarude müümiseks ja aruandluse esitamiseks.

(2) Tegevusloa osalise kehtetuks tunnistamise korral antakse välja uus tegevusluba muudetud andmetega.”;

12) paragrahv 52 ja seaduse 2. peatüki 6. jao 6. jaotis tunnistatakse kehtetuks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

13) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

14) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

15) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 112. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses (RT I, 27.12.2010, 9) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele, välja arvatud juhul, kui relv soetatakse relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.

(3) Piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.”;

2) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba.”;

3) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Relva ja laskemoona sissevedu võib teostada käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4) paragrahvid 66–69 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 66. Loakohustus
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) relvade, tulirelva oluliste osade, tulirelva lisaseadiste või laskemoona valmistamine ja müük;
2) relvade ümbertegemine ja parandamine teenusena;
3) lasketiiru või laskepaiga kasutamine tasulise teenuse osutamiseks;
4) relvade laenutamine lasketiirus teenusena;
5) relvade või laskemoona hoidmine teenusena;
6) gaasipihusti ja pneumorelva valmistamine ja ümbertegemine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusluba on nõutav ka isikul, kes omab mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud tegevusluba.

(3) Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajaks, kui selleks kulub vähem kui üks aasta.

§ 67. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
1) ta on teovõimeline Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud juriidiline isik;
2) tema vastutav isik vastab käesoleva seaduse §-des 38 ja 39 sätestatud nõuetele;
3) relvade ja laskemoona valmistamiseks või müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks tegevusluba taotlev ettevõtja ei tegele turvateenuste osutamise ega eradetektiivindusega;
4) lasketiiru või laskepaiga pidamiseks tegevusloa taotlemisel vastab lasketiir või laskepaik tervisekaitse-, keskkonnakaitse- ja tuleohutusnõuetele.

§ 671. Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päringu tegemine sideettevõtjale

(1) Politsei võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada tegevusloa andmine.

(2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning kui ta soovib, tutvustatakse talle toiminguga kogutud andmeid.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 68. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
1) tegevusluba taotleva äriühingu nende osanike ja aktsionäride nimekiri, kellel on üle 5% aktsia- või osakapitalist, ning äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg ja elukoht, ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja äriregistrikood;
2) andmed vastutava isiku ja tema asendaja kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, elukoht, kontakttelefoni number), samuti õiend vastava eksami sooritamise kohta;
3) relvade ja laskemoona käitlemisega seotud töötajate nimekiri, kus on märgitud nende ees- ja perekonnanimi, elukoht ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
4) relvahoidla aadress, kontakttelefoni number ning vahendid, millega tagatakse valve ja kaitse, või tegevusloa kehtivusajaks relvahoidla rentimise lepingu koopia.

(3) Lasketiiru või laskepaiga pidamiseks tegevusloa taotlemise korral esitatakse tegevusloa taotluses lisaks järgmised dokumendid:
1) müra mõõtmise akt;
2) asendiplaan ja üldvaated.

§ 69. Tegevusloa taotlemise erisused

Tegevusloa taotluse lahendamisel ei kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamist.”;

5) paragrahv 70 ning § 71 lõiked 1, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 1121. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

1) paragrahvi 51 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 51. Erakooliseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse alusel koolitusloa või tegevusloa taotluse, erakooliseaduse alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse saamise taotluse ning erakooliseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse alusel kutseõppe läbiviimise õiguse saamise taotluse läbivaatamine”;

2) paragrahv 104 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse 3. osa 6. peatüki 5. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. jagu
Keskkonnaagentuuri toimingud
”;

4) seaduse 3. osa 6. peatüki 5. jagu täiendatakse 2. jaotisega järgmises sõnastuses:

2. jaotis
Metsaseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 1091. Metsakorraldustööde tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

Metsakorraldustööde tegevusloa andmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.”;

5) paragrahv 147 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 147. Teehoiutööde tegevusloa taotluse lahendamine

Teehoiutööde tegevusloa taotluse lahendamise eest tasutakse riigilõivu 255,64 eurot.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 1471 järgmises sõnastuses:

§ 1471. Pädevustunnistuse taotluse läbivaatamine

Pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 255,64 eurot.”;

7) paragrahvi 227 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvis 235 asendatakse sõna „Söödaregistri” sõnadega „Riigi toidu ja sööda käitlejate registri”;

9) paragrahv 240 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 240. Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa taotluse lahendamine

Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa taotluse lahendamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.”;

10) seaduse 3. osa 11. peatüki 2. jagu täiendatakse 6. jaotisega järgmises sõnastuses:

6. jaotis
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 2561. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluse läbivaatamine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 343,20 eurot.”;

11) seaduse 12. peatüki 3. jao 3. jaotis tunnistatakse kehtetuks;

12) seaduse 18. peatüki 4. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. jagu
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 3321. Tegevusloa taotluse läbivaatamine tegevusloa registrisse kandmiseks

Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tegevusloa registrisse kandmiseks, kui eriseaduses ei ole sätestatud riigilõivu tegevusloa taotluse läbivaatamise eest või kui ei ole kehtestatud riigilõivuvabastust tegevusloa taotluse läbivaatamise eest, tasutakse riigilõivu 19,17 eurot.

§ 333. Teate esitamine muul viisil kui ühtse kontaktpunkti kaudu

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud teate muul viisil kui ühtse kontaktpunkti kaudu esitamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 113. Meediateenuste seaduse muutmine

Meediateenuste seaduses (RT I, 06.01.2011, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete kohaldamisel võib teha televisiooniteenuse osutamise tegevusloa tingimustes erandi valdavalt muusika-, spordi-, filmi- või muu teemaprogrammi edastamiseks luba omava televisiooniteenuse osutaja põhjendatud taotluse alusel.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

11) 4. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „registreerimiskohustus” sõnaga „teatamiskohustus”;
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

2) [kehtetu - RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

3) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tegevusloa taotluses märgitakse taotletava loa liik, programmi iseloomustus, andmed edastatava programmi levipiirkonna kohta ja muud andmed, mis on vajalikud, et kinnitada programmi pakkuja tegevuse vastavust tegevusloa tingimustele ja kõrvaltingimustele.”;
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

4) paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 44 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 44. Tegevusloa andmisest keeldumise erisused”;

6) paragrahv 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 45. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui tegevusloal märgitud isik ei ole edastanud tegevusloa tingimustele või kõrvaltingimustele vastavat programmi enam kui ühe kuu jooksul.”;
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

7) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teatamiskohustus

(1) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks tuleb esitada majandustegevusteade.

(2) Teates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) teenuse osutaja veebilehe aadress;
2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse nimi ja liik ning teenust iseloomustav teave;
3) pakutava teenuse kättesaadavuse vormid ja levipiirkonnad;
4) programmikataloogi vastutava toimetaja nimi ja tema kontaktandmed;
5) viide Tehnilise Järelevalve Ametile kui riikliku järelevalve tegijale.
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

8) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks;

9) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

10) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

11) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:

§ 651. Elektroonilisele teatamiskohustusele üleminek

Käesoleva seaduse § 47 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 114. Sadamaseaduse muutmine

Sadamaseaduses (RT I, 23.12.2010, 35) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) turvaettevõtja – ettevõtja, kes võib täita käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid, kellel on turvateenuse osutamiseks tegevusluba turvaseaduse tähenduses ning käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tegevusluba;”;

2) paragrahvi 16 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sadama turvaplaani koostab sadama pidaja või turvaettevõtja.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(4) Sadamarajatise turvaplaani koostab sadamarajatise turvaülem või turvaettevõtja.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

3) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Loakohustus

(1) Turvaettevõtjal peab olema tegevusluba käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

(2) Tegevusluba kehtib viis aastat.”;

4) seadust täiendatakse §-dega 181 ja 182 järgmises sõnastuses:

§ 181. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse, kui:
1) ettevõtja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 III lisa punktis 4.5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/65/EÜ IV lisas sätestatud nõuetele;
2) ettevõtjal on turvaseaduse alusel väljastatud turvateenuste osutamise tegevusluba;
3) ettevõtjal on kvalifikatsiooninõuetele vastavad töötajad.

§ 182. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluse lahendab Veeteede Amet.”

§ 115. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses (RT I 1995, 21, 323; 2010, 41, 240) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 113 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rehabilitatsiooniteenust osutavad käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud isikutele ka need valitsusasutuste hallatavad asutused, kellel rehabilitatsiooniteenuse osutamine on põhimäärusejärgne ülesanne ning kes on rehabilitatsiooniteenuse osutajana kantud majandustegevuse registrisse.”;

2) paragrahvi 114 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sotsiaalkindlustusamet võib rehabilitatsiooniteenuse osutamise halduslepinguga volitada täitmiseks ühele või mitmele rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks tegevusloa saanud füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse asutusele.”;

3) paragrahvid 118–1110 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 118. Rehabilitatsiooniteenuse osutaja loakohustus

(1) Rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks peab olema tegevusluba.

(2) Loakohustust ei ole Sotsiaalkindlustusametil.

§ 119. Rehabilitatsiooniteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendamine

(1) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendab Sotsiaalkindlustusamet.

(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele esitatakse rehabilitatsiooniteenuse osutaja tegevusloa taotluses need Vabariigi Valitsuse kehtestatud loetelus nimetatud teenused, mida rehabilitatsiooniteenuse osutaja rehabilitatsiooniteenuse raames osutab.

§ 1110. Tegevusloa kontrolliese

Rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui rehabilitatsiooniteenuse meeskond vastab käesoleva seaduse § 1111 lõikes 2 sätestatud nõuetele.”;

4) paragrahvi 211 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 211. Sotsiaalteenuse osutaja loakohustus”;

5) paragrahvi 211 lõiked 2–3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvid 212 ja 213 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 212. Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotlemine

(1) Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendab:
1) käesoleva seaduse § 211 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud teenuste osutamiseks maavanem;
2) käesoleva seaduse § 211 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud teenuste osutamiseks Sotsiaalkindlustusamet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud taotlus esitatakse:
1) füüsilise isiku puhul tema rahvastikuregistrijärgse elukoha maavanemale ja juriidilise isiku puhul tema asukohajärgsele maavanemale, kui lapsehoiuteenust soovitakse osutada lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumis;
2) kõigil muudel juhtudel tegevuskohajärgsele maavanemale.

(3) Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) isikute arv, kellele taotleja soovib tegevuskohas teenust osutada;
2) esmase tegevusloa taotlemise korral tegevusjuhendajate, lapsehoidjate, kasvatusala töötajate või perevanemate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva teenuse osutaja juurde tööle asumiseks.

(4) Lapsehoiu- või asenduskoduteenuse osutamise tegevusloa taotlemise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule lapsehoidja, perevanema või kasvatusala töötaja tervisetõendi nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

(5) Kui lapsehoiu- või asenduskoduteenust soovitakse osutada lapsehoidja või perevanema eluruumides, tuleb esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentidele:
1) eluruumi omaniku nõusolek lapsehoiu- või asenduskoduteenuse osutamiseks lapsehoidja või perevanema eluruumides;
2) lapsehoidja või perevanemaga ühist eluruumi kasutava täisealise isiku tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

(6) Kui igapäevaelu toetamise teenust või toetatud elamise teenust osutatakse isikule, kes jagab ühist eluruumi selle omanikuga, tuleb tegevusloa taotluses esitada eluruumi omaniku nõusolek tema eluruumides igapäevaelu toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse osutamise kohta.

(7) Igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise tegevusloa taotlemise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele tegevusjuhendaja tervisetõendi nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

§ 213. Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kontrolliese

Sotsiaalteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui:
1) tegevusloa taotleja, teenus, mida kavatsetakse osutama hakata, ning lapsehoidja, kasvatusala töötaja, perevanem ja tegevusjuhendaja (edaspidi vahetult teenust osutav isik) vastavad käesolevas seaduses teenusele, teenuse osutajale ja vahetult teenust osutavale isikule sätestatud nõuetele;
2) vahetult teenust osutavat isikut või lapsehoidjaga või perevanemaga ühist eluruumi kasutavat täieliku teovõimega isikut ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
3) teenuse osutamise koht vastab rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele;
4) teenuse osutamise koht vastab tuleohutusnõuetele;
5) käesoleva seaduse § 211 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud teenuse puhul on täidetud Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §-s 511 sätestatud nõuded.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

7) paragrahv 214 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahv 215 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 215. Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendamise tähtaeg

Tegevusloa taotlus lahendatakse 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.”;

9) paragrahv 216 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 216. Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kõrvaltingimused

Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada;
2) ööpäevaringse erihooldusteenuse korral täpsustus, kas ettevõtjal on õigus osutada seda teenust lisaks käesoleva seaduse § 1150 lõikes 1 nimetatud isikule ka sügava liitpuudega isikule, ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule või kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule;
3) tegutsemiseks lubatud tegevuskoht.”;

10) paragrahvi 217 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks, § 218 lõikest 3 jäetakse välja kolmas lause, § 219 ja § 2110 lõiked 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

11) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

12) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 116. Surveseadme ohutuse seaduse muutmine

Surveseadme ohutuse seaduses (RT I 2002, 49, 309; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

11) paragrahvi 5 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) II liik – seeriaviisiliselt valmistatavad lihtsad surveanumad, millele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/105/EL lihtsate surveanumate kohta (ELT L 264, 8.10.2009, lk 12–29);
3) III liik – transporditavad surveseadmed, millele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.06.2010, lk 1–18);”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

12) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tunnustatud asutus käesoleva seaduse tähenduses on vastavushindamisasutus, kellel on õigus teha surveseadme nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

„(1) Surveseadmetööde tegemine on isikul lubatud käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud surveseadmetöid juhtiva isiku olemasolu korral ning tema pädevuse ulatuses.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

21) paragrahvi 23 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

22) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

23) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

24) paragrahvi 31 lõige 1 ja lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

3) seaduse 8. peatüki pealkiri ning §-d 32 ja 33 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

8. peatükk
TEATAMISKOHUSTUS JA VASTUTUSKINDLUSTUS

§ 32. Teatamiskohustus

Ettevõtja esitab majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel tegutsemise korral:
1) surveseadmetööde tegemine;
2) tehnilise kontrolli teostamine;
3) isiku nõuetele vastavuse hindajana ja tõendajana tegutsemine.

§ 33. Dokumentatsiooni üleandmise kohustus

Tegevuse lõpetamise korral peab isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja kogu isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Ametile ühe kuu jooksul tegevuse lõpetamise päevast arvates.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

5) paragrahvid 34 ja 35 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

6) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 37. Vastutuskindlustus

Ettevõtjal, kes tegutseb tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana, peab olema vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses, mis:
1) tagab tema tegevuses tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana kolmandale isikule tekkida võiva kogu kahju hüvitamise;
2) on vähemalt 31 950 eurot.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

7) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 181, 9.07.1997, lk 1–55), muudetud määrusega nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/105/EL lihtsate surveanumate kohta (ELT L 264, 8.10.2009, lk 12–29);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.06.2010, lk 1–18);
nõukogu direktiiv 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 9.06.1975, lk 40–47), muudetud direktiiviga 94/1/EÜ (EÜT L 23, 28.01.1994, lk 28–29), määrusega nr 807/2003 (ELT L 122, 16.05.2003, lk 36–62), direktiiviga 2008/47/EÜ (ELT L 96, 9.04.2008, lk 15–28) ja määrusega nr 219/2009 (ELT L 87, 31.03.2009, lk 109–154).”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 117. Söödaseaduse muutmine

Söödaseaduses (RT I 2007, 6, 32; 2010, 72, 542) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Eelsegu ja söödalisandit on lubatud võõrandada või muul eesmärgil üle anda üksnes sööda käitlejale, kellel on selle eelsegu või söödalisandi käitlemiseks tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate nende käitlemise kohta.”;

2) paragrahvi 16 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Seestöötlemise ja tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri on lubatud kohaldada üksnes juhul, kui sööta töötleb käesoleva seaduse alusel teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja.”;

3) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. peatükk
TEATAMIS- ja LOAKOHUSTUS
”;

4) paragrahvid 18–20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Teatamiskohustus

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 9 lõike 2 punktis a nimetatud tegevusalal tegutsemiseks peab esitama majandustegevusteate Veterinaar- ja Toiduametile.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2) Põllumajandusminister kehtestab nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majandustegevusteates sisalduvate andmete riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse kandmise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 19. Loakohustus

(1) Sööda käitlejal peab olema tegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 10 nimetatud juhul või tegevusluba ravimsööda tootmiseks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2) Tegevusluba annab sööda käitlejale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas.

(3) Põllumajandusminister kehtestab nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba.

§ 20. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Veterinaar- ja Toiduamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul tegevusloa taotluse esitamisest arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud enesekontrolliplaan ja olenevalt tegevuse laadist selles sisalduvad järgmised dokumendid:
1) dokumendid, mis tõendavad ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (Hazard Analysis and Critical Control Point System, edaspidi HACCP) põhimõtete järgimist;
2) dokumendid, mis tõendavad ehitiste ja vahendite sobivust kasutusotstarbeks;
3) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
4) kahjuritõrjeplaan, mis sisaldab andmeid kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
5) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos söödaohutuse seisukohalt oluliste parameetritega ja tehnoloogia lühikirjeldus.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet edastab tegevusloa saanud ettevõtjate nimekirja ja andmed tegevuslubade muutmise kohta Euroopa Komisjonile.

(4) Ettevõtja ei pea tegevusloa taotluse lahendamisel tasuma riigilõivu.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

§ 201. Tegevusloa kontrolliese

Sööda käitlejale antakse tegevusluba, kui tema ettevõte vastab Euroopa Liidu õigusaktide ja käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele.”;

6) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 21. Majandustegevuse peatamise ja keelamise ning tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused

(1) Veterinaar- ja Toiduamet peatab sööda käitleja majandustegevuse või tunnistab tegevusloa osaliselt või täielikult kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 14 sätestatud juhtudel.

(2) Veterinaar- ja Toiduamet keelab ettevõtja majandustegevuse või tunnistab tegevusloa osaliselt või täielikult kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 15 sätestatud juhtudel.”;

7) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;

8) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

§ 221. Sööda käitlemise kohta andmete esitamise kohustus

Sööda käitlemise tegevusalal tegutsev sööda käitleja esitab iga kvartali esimese kuu kümnendaks kuupäevaks Veterinaar- ja Toiduametile eelmise kvartali jooksul tema ettevõttes, kus tegeletakse sööda sellise tootmise või töötlemisega, mille puhul peab järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid, järgmised andmed:
1) toodetud ja turustatud sööda liik ja kogus;
2) töödeldud ja turustatud söödamaterjali kogus;
3) toodetud ja turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks kasutatud segasööda kogus.”;

9) seaduse 5. peatüki pealkiri ning § 23 peakiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. peatükk
RIIGI TOIDU JA SÖÖDA KÄITLEJATE REGISTER

§ 23. Riigi toidu ja sööda käitlejate register

(1) Riigi toidu ja sööda käitlejate register (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt põllumajandusministri ettepanekul asutatud riiklik register, kus töödeldakse andmeid toidu ja sööda käitlejate kohta, kellel on tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käitlemiseks, eesmärgiga pidada nende üle arvestust ning tagada tõhus järelevalve.”;

10) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

11) paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks;

12) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

13) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:

§ 361. Teatamiskohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud teatamiskohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 640 eurot.”

§ 118. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses (RT I 2005, 70, 540; 2010, 35, 193) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 63 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Paljundus- ja kultiveerimismaterjali tarnija käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes tegeleb paljundus- või kultiveerimismaterjali paljundamise, tootmise, säilitamise, töötlemise, turustamise või importimisega.

(2) Paljundusmaterjali tarnija esitab enne tegevuse alustamist majandustegevusteate Põllumajandusametile. Kultiveerimismaterjali tarnija esitab enne tegevuse alustamist majandustegevuseteate Keskkonnaametile.

(3) Paljundusmaterjali tarnija ei pea esitama majandustegevusteadet:
1) käesoleva seaduse §-s 651 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks;
2) taimekaitseseaduse § 31 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud tegevuste tegemiseks.

(4) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele taimekaitseseaduse § 31 lõikes 4 sätestatud andmed.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

11) paragrahvi 64 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:

§ 651. Taimeliigi mikropaljundamise loakohustus
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Ettevõtjal peab olema tegevusluba taimeliigi mikropaljundamiseks.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

3) paragrahv 66 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 66. Tegevusloa taotlemine

(1) Taimeliigi mikropaljundamise tegevusloa taotluse lahendab paljundusmaterjali puhul Põllumajandusamet ja metsapuude taimede puhul Keskkonnaamet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) taimeliik, mida soovitakse paljundada;
2) tootmiseks kasutatava kinnisasja asukoht ja pindala, olemasolevate seadmete nimetus ja markeering, kvalifitseeritud töötajate arv, märge tootmisterritooriumi tarastatuse ja taimekasvatuseks vajaliku kastmisvõimaluse olemasolu kohta.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4) paragrahvid 67–69 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvid 70 ja 71 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 70. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema ning tema ettevõte vastab käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele.

§ 71. Tegevusloa kõrvaltingimused

Taimeliigi mikropaljundamiseks antud tegevusloale lisatakse kõrvaltingimusena paljundamiseks lubatud taimeliik.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

6) paragrahvi 72 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

„(1) Söödakultuuride seemnesegu tootmiseks peab isikul olema ühtlase kvaliteediga seemnepartii tootmiseks sobiv seade, seemnesegu tootmise tehnoloogiline skeem ja määratud nõuetekohase seemnesegu tootmise eest vastutav isik ja ta peab pidama seemnesegude tootmise üle arvestust.

(2) Söödakultuuride seemnesegu tootmisega tegelev isik peab teavitama Põllumajandusametit hiljemalt seitse päeva enne seemnesegu tootmise alustamist selle segu osaks olevate seemnete massiprotsendist taimeliikide ja -sortide kaupa ning seemnesegu nimetusest.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

7) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

8) paragrahv 95 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 95. Seemnete pakendaja loa- ja teatamiskohustus
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(1) Metsapuude seemnete pakendamiseks peab olema tegevusluba.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata seemne pakendamiseks esitatakse enne tegevuse alustamist majandustegevusteade Põllumajandusametile.

(3) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) kas tegeleda soovitakse teraviljaseemne, söödakultuuride seemne, õli- või kiukultuuride seemne, peediseemne või köögiviljakultuuride seemne pakendamise, söödakultuuride seemne, peediseemne või köögiviljakultuuride seemne väikepakendisse pakendamise või teravilja-, söödakultuuride, õli- või kiukultuuride või köögiviljakultuuride seemnesegu pakendamisega;
2) andmed eri liikide ja sortide, põlvkondade, partiide või põldude saagi seemnete segunemise vältimiseks rakendatavate meetmete ja seemnete ladustamise viisi kohta;
3) pakendamisprotsessi tehnoloogia lühikirjeldus;
4) andmed selle kohta, kas ettevõttes toodetakse ja pakendatakse lisaks sertifitseerimiseks ette nähtud seemnetele söödakultuuride, õli- või kiukultuuride tarbeseemet, köögiviljakultuuride standardseemet või geneetiliste ressursside seemet;
5) andmed ruumide, seadmete, vahendite ja muu vajaliku varustuse puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
6) andmed kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
7) seemnete pakendamise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, söödakultuuride seemnete segu pakendamise korral nõuetekohase seemnete segu tootmise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
8) andmed projekteeritud ning kavandatava või tegeliku käitlemisvõimsuse, sealhulgas hoiuruumide mahutavuse kohta;
9) andmed jäätmete ning mittenõuetekohase seemne kogumiseks, äravedamiseks ja kahjutustamiseks rakendatavate meetmete kohta.

(4) Majandustegevusteate andmed kantakse taimekaitseseaduse § 30 lõike 1 alusel asutatud taimetervise registrisse.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

81) paragrahvi 96 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Seemne pakendamiseks peab isikul olema nõuetekohane hoone või ruum (edaspidi pakendamiskoht), seemne nõuetekohaseks müügipakendisse pakendamiseks sobivad seadmed, vahendid ja muu vajalik varustus, pakendamisprotsessi tehnoloogiline skeem, millel on näha seemnepartiide segunemise vältimise seisukohalt olulised parameetrid, samuti ruumide plaan koos seadmete ja sisseseade paigutuse plaaniga, kus on näidatud seemne, mittenõuetekohase seemne ning jäätmete liikumisteed, ning määratud pakendamise eest vastutav isik.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

82) paragrahvi 96 täiendatakse lõigetega 11–16 järgmises sõnastuses:

„(11) Seemne pakendamiseks kasutatav hoone või ruum peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) olema seemne ladustamiseks sobiva mikrokliimaga;
2) võimaldama pakendatava seemne ladustamist viisil, mis välistab eri liikide, sortide, põlvkondade, partiide või põldude saagi seemnete segunemise;
3) võimaldama seemnete pakendamist seemnete ladustamise ruumist eraldi ruumis või eraldatud ruumiosas, kus on seemnete müügikonditsiooni viimiseks ja müügipakendisse pakendamiseks sobivad seadmed ja vahendid, sealhulgas taadeldud kaal.

(12) Kui isik soovib kasutada automaatset proovivõtmisseadet, peab tal olema ISTA akrediteeritud laboratooriumi nõuetekohaseks tunnistatud automaatne proovivõtmisseade ja seda tõendav dokument, samuti automaatse proovivõtmise tehnoloogiline skeem ning määratud seadme nõuetekohasuse ja selle kasutamise eest vastutav isik. Isik peab automaatse proovivõtmisseadme kasutamise ja hooldamise üle arvestust pidama.

(13) Automaatse proovivõtmisseadme kasutamiseks peab isik hiljemalt seitse päeva enne kasutamise alustamist esitama teate koos käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud dokumentide ja andmetega Põllumajandusametile, näidates ära taimeliigi või -liikide grupi, mille puhul automaatset proovivõtmisseadet kasutatakse.

(14) Kui isik soovib etikette trükkida, peavad tal olema nõuetekohase etiketi trükkimiseks vajalik seade ja vahendid ning määratud etiketi trükkimise eest vastutav isik. Isik peab etikettide trükkimise üle arvestust pidama.

(15) Etikettide trükkimiseks peab isik hiljemalt seitse päeva enne trükkimise alustamist esitama teate koos käesoleva paragrahvi lõikes 14 nimetatud andmetega Põllumajandusametile, näidates ära taimeliigi või -liikide grupi ning kategooria, mille seemne pakendamiseks etikette trükkima hakatakse.

(16) Köögiviljakultuuride standardseemne, säilitussordi seemne, säilitussordi standardseemne ja eritingimustes kasvatamiseks aretatud sordi seemne pakendamise eest vastutav isik:
1) teavitab hiljemalt seitse päeva enne seemnete müügipakendisse pakendamise alustamist või lõpetamist Põllumajandusametit pakendamise alustamise ja lõpetamise kuupäevadest;
2) võtab seemneproovi igast müügipakendisse pakendatud standardseemne, säilitussordi seemne, säilitussordi standardseemne ja eritingimustes kasvatamiseks aretatud sordi seemne partiist ning säilitab neid proove vähemalt kaks aastat.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

9) paragrahv 97 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 97. Metsapuude seemnete pakendamise tegevusloa taotlemine
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(1) Taotluse metsapuude seemnete pakendamise loa saamiseks lahendab Keskkonnaamet.

(2) Metsapuude seemnete pakendamise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) puuliigi nimetus, mille seemneid soovitakse pakendada;
2) pakendamiseks olemasoleva baasi kirjeldamiseks hooned ja nende asukoht, olemasolevate seadmete nimetus ja markeering ning töötajate arv.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

10) seadust täiendatakse §-dega 971 ja 972 järgmises sõnastuses:

§ 971. Metsapuude seemnete pakendamise tegevusloa kontrolliese
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Ettevõtjale antakse metsapuude seemnete pakendamise tegevusluba, kui tal on kasutada:
1) eraldi ruum seemnete kaalumiseks ja pakendamiseks;
2) külmutusagregaadiga varustatud külmkamber või laiatarbekülmik seemnete ladustamiseks ja säilitamiseks;
3) taadeldud kaal kuni 10-kilogrammise massi määramiseks täpsusega 0,1 grammi;
4) seemnepartii esmaformeerija puhul käbide töötlemise tehnoloogia, mis välistab partiide segunemise.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 972. Metsapuude seemnete pakendamise tegevusloa kõrvaltingimused
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Metsapuude seemnete pakendamise tegevusloale lisatakse kõrvaltingimustena pakendatavate seemnete loetelu puuliikide kaupa ja kehtivusaeg.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

11) paragrahvid 98, 99, 121 ja 122 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 102 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 119. Taimekaitseseaduse muutmine

Taimekaitseseaduses (RT I 2004, 32, 226; 2010, 72, 542) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiked 2 ja 21 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 17 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „on kantud taimetervise registrisse ja”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

12) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Fütosanitaarsertifikaadi väljastaja kinnitamata muudatuste või parandustega fütosanitaarsertifikaat on kehtetu.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimepassi väljastab Põllumajandusamet või taimetervise registrisse kantud isik, kellel on taimepassi väljastamise õigus. Sertifitseeritud paljundusmaterjalile väljastab taimepassi Põllumajandusamet. Põllumajandusamet väljastab taimepassi üksnes isikule, kelle andmed on kantud taimetervise registrisse.”;

3) seaduse 2. peatüki 5. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. jagu
Taimetervise register ja teatamiskohustus
”;

4) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Taimetervise registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

5) paragrahvid 31 ja 32 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 31. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevusteate peab enne tegevuse alustamist esitama järgmiste taimede, taimsete saaduste või muude objektide tootmisel, ladustamisel, pakendamisel või turustamisel:
1) lillesibulad, mugulsibulad ja muud varreteisendid;
2) viljapuude, köögiviljade, marja- ja dekoratiivkultuuride istutus- ning paljundusmaterjal;
3) seemnekartul;
4) tarbekartul;
5) söödapeedi ja suhkrupeedi istutamiseks ettenähtud taimed;
6) tsitrusviljad lehtede ja viljavartega;
7) kastani ja plaatani toorpuit ja puukoor.

(2) Teatamiskohustus enne tegevuse alustamist on ka ettevõtjal, kes soovib:
1) toota taimi, taimseid saadusi ja muid objekte ning toimetada neid Eestist väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvatesse riikidesse ja territooriumidele (edaspidi ühenduseväline riik);
2) toimetada taimi, taimseid saadusi ja muid objekte Eestist ühendusevälisesse riiki;
3) tegeleda käesoleva seaduse § 41 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus nimetatud taimede, taimsete saaduste või muude objektide ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisega või
4) tegeleda okaspuu ja kastani toorpuidu toimetamisega Euroopa Liidu liikmesriigi kaitstavasse piirkonda.

(3) Teatamiskohustust käesoleva seaduse alusel ei ole ettevõtjal, kes:
1) turustab omatoodetud taimi, taimseid saadusi või muid objekte, välja arvatud kartul ning käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel taimepassiga varustatavad taimed, taimsed saadused ja muud objektid, üksnes taimetervise registrisse kantud isikule;
2) turustab omatoodetud taimi, taimseid saadusi või muid objekte, välja arvatud kartul ning käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel taimepassiga varustatavad taimed, taimsed saadused ja muud objektid, üksnes jaemüügi korras Eesti Vabariigi territooriumil otse lõpptarbijale;
3) kasutab omatoodetud taimi, taimseid saadusi või muid objekte ise;
4) kasvatab kartulit kuni ühel hektaril muul eesmärgil kui turustamine;
5) turustab taimetervise registrisse kantud isikult saadud taimi ja taimseid saadusi, välja arvatud kartul ning käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel taimepassiga varustatavad taimed ja taimsed saadused, jaemüügi korras Eesti Vabariigi territooriumil otse lõpptarbijale või
6) tegeleb seemne, paljundus- või kultiveerimismaterjali paljundamise, tootmise, säilitamise, töötlemise, turustamise või importimisega ning kellel on teatamiskohustus taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel.

(4) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) selle taime, taimse saaduse või muu objekti nimetus, mille tootmise, ladustamise, pakendamise, turustamise või ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki või Euroopa Liidu liikmesriigi kaitstavasse piirkonda toimetamisega isik tegeleb;
2) tootmisüksuse pindala;
3) taimetervise eest vastutava isiku andmed.

(5) Majandustegevusteade esitatakse Põllumajandusametile. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed kantakse käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel asutatud taimetervise registrisse.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 32. Taimetervise registrisse kantavad andmed

(1) Põllumajandusamet kannab taimetervise registrisse lisaks käesoleva seaduse alusel majandustegevusteates esitatud andmetele:
1) märkuse taimepassi väljastamise õiguse kohta;
2) märkuse vastavusmärgi kasutamise õiguse kohta;
3) ettevõtja andmed, kes tegeleb käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud loetellu kuuluva taime, taimse saaduse või muu objekti ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisega;
4) ettevõtja andmed, kes tegeleb okaspuu ja kastani toorpuidu toimetamisega Euroopa Liidu liikmesriigi kaitstavasse piirkonda;
5) ettevõtja andmed, kes taotleb puidukuivati või käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 nimetatud ettevõtte nõuetele vastavaks tunnistamist;
6) taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel esitatud andmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed kultiveerimismaterjali tarnija kohta esitab Põllumajandusametile Keskkonnaamet.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

6) paragrahvid 34–36 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 411 lõikes 2 asendatakse sõna „kehtestab” sõnadega „võib kehtestada”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

8) paragrahvi 442 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „järelevalveametnik” sõnadega „taimetervise järelevalvetoimingut teinud ametnik” vastavas käändes;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

9) paragrahvi 442 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tunnitasu arvutamisel võetakse aluseks taimetervise järelevalvetoimingut teinud ametniku keskmine töötasu, mille arvutamisel lähtutakse taimetervise järelevalvega tegelevate taimetervise järelevalvetoiminguid tegevate ametnike keskmisest palgast ning sellelt makstavast sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksest taimetervise järelevalvetoimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal.

(4) Kohustatud isik kannab taimetervise järelevalvetoimingut teinud ametniku taimetervise kontrolli tegemise kohta kohalesõidu ja sealt tagasisõidu kulud. Kui taimetervise järelevalvetoimingut tegev ametnik kasutab taimetervise kontrolli tegemise kohta kohalesõiduks ja sealt tagasisõiduks Põllumajandusameti ametisõidukit, arvutatakse transpordikulu täiskilomeetrite kohta.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 120. Teeseaduse muutmine

Teeseaduses (RT I 1999, 26, 377; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 191 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Omanikujärelevalvet võib teha tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegevusloaga isik.”;

2) paragrahv 251 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 251. Loakohustus

(1) Avalikult kasutatavate teede teehoiutööde tegemiseks peab ettevõtjal olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) teede ehitamine, remontimine ja hooldamine, välja arvatud tunnelite, sildade ja viaduktide (edaspidi sillad) ehitamine ja remontimine (edaspidi teede ehitamine);
2) sildade ehitamine ja remontimine (edaspidi sildade ehitamine);
3) teede projekteerimine, teetööde kirjelduste tegemine ja teeprojektide ekspertiis, välja arvatud sildade projekteerimine, teetööde kirjelduste tegemine sildade remondiks ja sillaprojektide ekspertiis (edaspidi teede projekteerimine);
4) sildade projekteerimine, teetööde kirjelduste tegemine sildade remondiks ja sillaprojektide ekspertiis (edaspidi sildade projekteerimine);
5) liikluskorralduse projektide tegemine ja nende projektide ekspertiis (edaspidi liikluskorralduse projekteerimine);
6) liikluskorraldusvahendite paigaldamine;
7) tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve.

(2) Tegevusluba ei ole nõutav järgmisteks tee omaniku tellitud teetöödeks:
1) lumetõrje- ja lumekoristustööd;
2) libedusetõrje kõnni- ja jalgrattateedel;
3) teemaa ja teekraavide hooldetööd;
4) ühissõiduki ootekodade ja tee teenindusrajatiste hooldamine;
5) teede puhastus- ja korrastustööd;
6) liiklusmärkide paigaldamine ja hooldamine.

(3) Teede projekteerimise tegevusluba omavalt ettevõtjalt ei nõuta tegevusluba liikluskorralduse projekteerimise tegevusalal tegutsemiseks.

(4) Teede ehitamise tegevusluba omavalt ettevõtjalt ei nõuta tegevusluba liikluskorraldusvahendite paigaldamise tegevusalal tegutsemiseks.

(5) Tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegevusluba omavalt ettevõtjalt ei nõuta tegevusluba teetööde kirjelduse tegemiseks.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

3) [kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4) paragrahvid 252 ja 253 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 252. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluse lahendab Maanteeamet.

§ 253. Tegevusloa kontrolliese

(1) Teede projekteerimise, sildade projekteerimise, liikluskorralduse projekteerimise, liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegevusluba taotleval ettevõtjal peab olema vähemalt üks teehoiutöö kvaliteedi eest vastutav töötaja (edaspidi vastutav töötaja), kellel on sellekohane pädevustunnistus.

(2) Teede ehitamiseks ja sildade ehitamiseks tegevusluba taotleval ettevõtjal peab olema vähemalt üks teehoiutöö kvaliteedi eest vastutav töötaja, kes vastab käesoleva seaduse § 254 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele.

(3) Isik võib olla vastutav töötaja ainult ühe ettevõtja juures ja ainult ühel § 251 lõikes 1 loetletud tegevusluba nõudval teehoiutööl, arvestades järgmiseid erandeid:
1) teede projekteerimise tegevusala vastutav töötaja võib sama ettevõtja juures olla vastutav töötaja ka liikluskorralduse projekteerimise tegevusalal;
2) teede ehitamise tegevusala vastutav töötaja võib sama ettevõtja juures olla vastutav töötaja ka liikluskorraldusvahendite paigaldamise tegevusalal;
3) tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve vastutav töötaja võib sama ettevõtja juures olla vastutav töötaja ka teetööde kirjelduse tegemisel.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

5) paragrahv 254 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 254. Pädevustunnistus

(1) Avalikult kasutatavate teede teehoiutööde tegemiseks peab füüsilisel isikul olema pädevustunnistus teede projekteerimise, sildade projekteerimise, liikluskorralduse projekteerimise, liikluskorraldusvahendite paigaldamise, tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve ning liiklusohutuse auditeerimise tegevusalal tegutsemiseks.

(2) Pädevustunnistuse väljastab Maanteeamet kolmeks aastaks.

(3) Pädevustunnistust taotleval isikul peab olema:
1) asjaomane erialane töökogemus;
2) asjaomane erialane akadeemiline või rakenduslik kõrgharidus või erandina teeehitusalane keskeriharidus, kui senine tööalane tegevus, täiendusõpe või tööandjate ja ameti- või erialaliitude soovitused tunnistavad tema pädevust asjaomasel tegevusalal tegutsemiseks.

(4) Erialaseks töökogemuseks loetakse töötamist pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud erialase hariduse omandamist järgmiselt:
1) käesoleva seaduse § 251 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 sätestatud tegevusalal vähemalt kolmeaastast töötamist vastavalt teede ehitamise, sildade ehitamise või liikluskorraldusvahendite paigaldamise juhina;
2) käesoleva seaduse § 251 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud tegevusalal vähemalt kolmeaastast töötamist vastavalt teede, sildade või liikluskorralduse projekteerijana;
3) käesoleva seaduse § 251 lõike 1 punktis 7 sätestatud tegevusalal vähemalt kolmeaastast töötamist teede või sildade projekteerijana, tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve inseneri või teehoiutöö juhina, välja arvatud teede, sildade ja liikluskorralduse projektide ekspertiisitööde juhina ning liikluskorralduse projekteerimistööde ja liikluskorraldusvahendite paigaldustööde juhina.

(5) Liiklusohutuse audiitori pädevustunnistuse saamiseks peab isikul olema erialane magistrikraad või sellega võrdsustatud erialane kvalifikatsioon, vähemalt viieaastane töökogemus teede projekteerijana ning läbitud majandus- ja kommunikatsiooniministri tunnustatud asutuses liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursus. Liiklusohutuse audiitor peab koolituskursuse läbima iga viie aasta tagant.

(6) Liiklusohutuse auditeerimise pädevustunnistust omavalt isikult ei nõuta pädevustunnistust teede projekteerimiseks.

(7) Liiklusohutuse audiitor ei või auditi tegemise ajal osaleda auditeeritava infrastruktuuriprojekti põhimõtete väljatöötamisel ega projekti elluviimisel.

(8) Tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve pädevustunnistust taotlev füüsiline isik peab olema läbinud majandus- ja kommunikatsiooniministri tunnustatud asutuses tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve koolituskursuse ning sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami. Koolituskursuse peab pädevustunnistuse omanik läbima iga kolme aasta tagant.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 nimetatud koolituskursuse õppekava kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

6) paragrahvid 255 ja 256 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

7) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse alusel välja antud füüsilise isiku teehoiutööde tegevusluba on samaväärne pädevustunnistusega ja kehtib kuni tegevusloale märgitud tähtaja lõpuni.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 121. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (RT I, 05.01.2011, 17) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 40. Loakohustus

(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamine;
2) kiirabi osutamine;
3) eriarstiabi osutamine;
4) iseseisvalt õendusabi osutamine;
5) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamine.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

(2) Haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla pidajale antakse tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks ainult temale haiglavõrgu arengukavaga kinnitatud haigla liigi osas.

(3) Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas.”;

2) paragrahv 401 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvid 41 ja 42 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 41. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Terviseamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) tervishoiuteenuse osutamiseks Kaitseväes või Kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemisel Kaitseväe struktuuriüksuse asukoht ja põhimäärus ning kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus;
2) nende tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;
3) tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks, välja arvatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise loa taotlemise korral;
4) kiirabi osutamise loa taotlemisel riigi päästeasutuse poolt selle asutuse asukoht, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise number, põhimäärus ja kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus;
5) kiirabi osutamise loa taotlemisel kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus;
6) haiglas eriarstiabi osutamiseks loa taotlemisel taotletava haigla liik;
7) iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamiseks loa taotlemisel konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed;
8) ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekt, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta;
9) andmed andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohta;
10) andmed tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele vastamise kohta.
[RT I, 11.06.2013, 2 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 42. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse, kui:
1) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel perearsti tegevuskohale kehtestatud nõuetele;
2) eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
3) kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
4) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise ruumid, sisseseade, aparatuur ja töövahendid vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
5) iseseisvalt õendusabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade, aparatuur, töövahendid ja ravimid vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
6) taotleja infotehnoloogiline valmisolek vastab tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele.”;
[RT I, 11.06.2013, 2 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

4) seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:

§ 421. Tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale lisatakse kõrvaltingimusena tervishoiuteenused, mille osutamiseks on tegevusluba välja antud.”;

5) paragrahvid 43, 45 ja 46 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise kohustus

Tegevusloa saanud ettevõtja on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistikat ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutusele.”;
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

7) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

§ 471. Kaitseväe andmete esitamise erisus

Kaitsevägi esitab teabe tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate andmete muutmisest ja muutumisest ning käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud andmed Kaitseministeeriumile, kes edastab need Terviseametile või Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutusele.”;
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

8) paragrahvid 48–50 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 501 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 501 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Tervishoiuteenuste tegevuslubade riiklikule registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”

11) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 122. Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduses (RT I, 19.01.2011, 22) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 2. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2. peatükk
TEATAMIS- JA LOAKOHUSTUS

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 7. Teatamiskohustus

(1) Veterinaar- ja Toiduametile tuleb esitada majandustegevusteade:
1) toidu käitlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõikes 2 sätestatud ettevõttes;
2) toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valmistamiseks, töötlemiseks ja turustamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 2 lõike 2 punktis c sätestatud ettevõttes.

(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele märgitakse majandustegevusteates:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusala puhul andmed käitlemisvaldkonna ja toidugrupi kohta;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusala puhul andmed toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete rühma kohta.

(3) Põllumajandusminister kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal majandustegevuse alustamiseks ei pea esitama majandustegevusteadet, kui:
1) ettevõttes toidu käitlemiseks peab olema tegevusluba käesoleva seaduse § 8 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punkti b või c kohaselt;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 1 lõike 2 punkti c või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 3 punkti c kohaselt ei kohaldata ettevõtte suhtes nimetatud määrustes kehtestatud nõudeid;
3) ettevõtte loomakasvatushoone või -rajatis või loomade pidamiseks piiritletud ala on registreeritud põllumajandusloomade registris loomatauditõrje seaduse alusel;
4) ettevõtjal on ravimite käitlemise tegevusluba.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal majandustegevuse alustamiseks ei pea esitama majandustegevusteadet, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 2 lõike 2 alapunktis c nimetatud ettevõttest tuleb teatada käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt või kui nimetatud ettevõttes peab toidu käitlemiseks olema tegevusluba § 8 kohaselt.

(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed kantakse söödaseaduse § 23 alusel asutatud riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majandustegevusteates sisalduvate andmete riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse kandmise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 8. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba toidu käitlemiseks järgmistes ettevõtetes:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punktide b ja c kohane ettevõte;
2) ettevõte, kus loomsete esmatoodete käitlemise käigus ei muutu nende esialgne kuju ja esialgsed omadused, välja arvatud ettevõte, kus toimub nimetatud toodete esmatootmine ja tootja teeb sellega seotud toiminguid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 tähenduses või kus tegeletakse toidu vedamisega;
3) ettevõte, kus mitteloomsete esmatoodete käitlemise käigus muutuvad nende esialgne kuju ja esialgsed omadused, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II peatükis III nimetatud ettevõtted;
4) ettevõte, kus toimub toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine, välja arvatud mitteloomsete esmatoodete pakendamine ning välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II peatükis III nimetatud ettevõtted;
5) ettevõte, kus käideldakse loomset toitu ja seda turustatakse teisele käitlejale ning mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II peatükis III;
6) ettevõte, kus ladustatakse toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril;
7) ettevõte, kus tegeletakse jaekaubandusega ja käideldakse toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II peatükis III nimetatud ettevõtted.

(2) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas.

(3) Põllumajandusminister kehtestab määrusega nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 9. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Veterinaar- ja Toiduamet.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
1) nende toidugruppide loetelu, mille käitlemiseks tegevusluba taotletakse;
2) ettevõtte asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
3) ruumide plaan koos seadmete ja sisseseade paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga. Veevõrgu plaanil näidatakse nummerdatult kõik veevõtukohad. Ruumide plaanil näidatakse ära toidu, pakkematerjalide, jäätmete ning töötajate liikumisteed;
4) andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;
5) reguleeritava temperatuuri või õhu suhtelise niiskusega või reguleeritava temperatuuri ja õhu suhtelise niiskusega ruumide asjakohase reguleeritava parameetri arvväärtused;
6) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos toiduohutuse seisukohalt oluliste parameetritega ning tehnoloogia lühikirjeldus;
7) andmed projekteeritud ning kavandatava või tegeliku käitlemisvõimsuse, sealhulgas hoiuruumide mahutavuse kohta;
8) ettevõttes kasutatava vee analüüsi katseprotokollid veeseaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee tavakontrolli käigus uuritavate näitajate kohta. Katseprotokollid peab olema väljastanud joogivee analüüsimiseks akrediteeritud laboratoorium;
9) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
10) kahjuritõrjeplaan, mis sisaldab andmeid kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
11) toidujäätmete, toiduks mittekasutatavate kõrvalsaaduste ja muude jäätmete kogumise, äravedamise ja kahjutustamise plaan, mis sisaldab andmeid nende kogumiseks, äravedamiseks ja kahjutustamiseks rakendatavate meetmete kohta;
12) toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava;
13) andmed toidu veoks kasutatavate veokite kohta ning veokite ja ringlevate veopakendite puhastamise korraldamise kirjeldus.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed kantakse söödaseaduse § 23 alusel asutatud riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(4) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud tegevusloa taotluse lahendamise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 10. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse ettevõtjale, kui tema ning tema poolt toidu käitlemiseks kasutatav ettevõte vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

11) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

§ 101. Tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) käitlemisvaldkond;
2) toidugrupp.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 31 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

5) paragrahvi 531 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 531. Toidu käitlemine ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik teatamiskohustuse täitmine ning tegevusluba

(1) Ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik tegevusluba, samuti tegevusloa andmisel valitsenud tingimusi muutvate ehituslike, tehnoloogiliste, töökorralduslike või muude ümberkorralduste järel järelevalveametniku loata toidu käitlemise alustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

6) paragrahvi 531 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toidu käitlemise eest ettevõttes, mida ei ole esitatud majandustegevusteates, –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.”

§ 1221. Tolliseaduse muutmine

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Tolliseaduse § 82 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kauba ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki toimetamise või tollikäitlusviisile deklareerimise eest isiku poolt, kellel ei ole selles valdkonnas tegutsemise õigust tõendavat kohustuslikku dokumenti, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 1222. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

2) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) tooted või toodete liigid, mille suhtes taotleja soovib saada vastavushindamiseks tegevusõigust, ning viited asjaomastele õigusaktidele;
2) vastavushindamise protseduurid, mida taotleja soovib täita vastavushindamisasutusena, ning viited asjaomastele õigusaktidele;
3) akrediteerimist tõendav tunnistus või selle koopia;
4) vastutuskindlustuspoliisi koopia.”;

3) paragrahvi 30 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 31 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 32 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 35 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 123. Tubakaseaduse muutmine

Tubakaseaduses (RT I, 18.11.2010, 5) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Teatamiskohustus

(1) Tubakatoodete müügiga tegelemiseks peab majandustegevusteate esitama järgmistel tegevusaladel:
1) jaekaubandus;
2) hulgikaubandus;
3) toitlustamine.

(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) kaup, mida soovitakse müüa (tubakatooted), ning andmed tubakatoodete impordi või ekspordi kohta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses;
2) tegevuskoht või tegevuskohad (tegevuskoha määrang, nimi, e-kaubanduse korral veebilehe aadress).

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse Eesti teabevärava või notari kaudu.

(4) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata Eesti teabevärava kaudu, siis esitatakse see ettevõtja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele, kes kannab teates sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

3) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse § 18 lõiget 4 kohaldatakse 2016. aasta 1. juulini.

(4) Käesoleva seaduse § 18 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 124. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses (RT I, 30.12.2010, 13) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevas seaduses sätestatud tegevuslubade andmisele ja kehtetuks tunnistamisele, samuti majandustegevusteadete esitamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut ka juhul, kui loa- või teatamiskohustusega tegevust ei teostata majandustegevusena.”;

2) paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 33. Teatamiskohustus ja majandustegevuse nõuded

(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) tulekustuti hooldamine;
2) tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimine ja hooldamine;
3) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine, ehitamine ja hooldamine;
4) automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimine, ehitamine ja hooldamine.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusaladel tegutseva isiku vastutav spetsialist peab vastama käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuetele.”;

3) [kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4) paragrahv 35 tunnistatakse kehtetuks.

§ 125. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses (RT I, 19.11.2010, 7) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas tegevusluba, registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omavas erakoolis või eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Tulust ei arvata maha koolituskulusid, mida isik on teinud käesoleva seaduse § 19 lõike 3 punktide 3 ja 5 kohaselt tulumaksuga mittemaksustatava stipendiumi arvel.”;

2) paragrahvi 571 lõikes 2 asendatakse sõna „koolitusluba” sõnaga „tegevusluba”.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 126. Turismiseaduse muutmine

Turismiseaduses (RT I 2000, 95, 607; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse sõnad „registri registreeringu number” sõnadega „registreerimise number” vastavas käändes;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

3) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 8. Reisiettevõtja teatamiskohustus

(1) Reisiettevõtjal on kohustus esitada majandustegevusteade.

(2) Teates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) reisiettevõtja tegevusala või tegevusalad vastavalt käesoleva seaduse §-le 6;
2) kui reisiettevõtja on andnud enda koostatud pakettreiside müügiks pakkumise ja müügi õiguse ka teisele reisiettevõtjale või teistele reisiettevõtjatele, siis andmed vastava õiguse saanud reisiettevõtja või reisiettevõtjate kohta, sealhulgas nimi, majandustegevuse registreerimise number, aadress ja muud kontaktandmed;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
3) kui reisiettevõtja pakub müügiks ja müüb teise reisiettevõtja koostatud pakettreise, siis andmed selle pakettreisi koostanud reisiettevõtja kohta, sealhulgas nimi, majandustegevuse registreerimise number, aadress ja muud kontaktandmed. Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi või Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside müügiks pakkumisel ja müügil asendatakse majandustegevuse registreerimise number selle reisiettevõtja asukohariigi asjakohase identifitseerimistunnusega (registrikood ja vastava registri nimi);
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
4) reisiettevõtja kasutatav kaubamärk selle olemasolu korral;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
5) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid ja muud kontaktandmed, e-kaubanduse korral veebilehe aadress.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse Eesti teabevärava või notari kaudu.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4) paragrahvid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 19 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

6) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

7) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

8) paragrahv 201 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(1) Majutusettevõtte hoonel või majutusettevõtte juurdepääsutee ääres peab paiknema majutusettevõtte tähistus majutusettevõtte nime ja liigiga või muu liiki iseloomustava määratlusega.

(2) Järgu olemasolu korral võib majutusettevõtte nimes ja tähistuses kasutada järgule vastavat järgutähist.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

10) paragrahvi 26 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Turismiinfokeskus kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukohajärgse maakonna haldusterritooriumil ja edastab selle turismiinfost huvitatud isikutele ja teistele turismiinfokeskustele ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS).

(2) EAS avaldab oma veebilehel majutusettevõtete ja turismiinfokeskustega seonduvaid andmeid, samuti andmeid giidide ja giid-tõlkide kohta ning turismiinfokeskuste poolt edastatud turismiinfot.

(3) Turismiinfokeskus tähistatakse märgiga, kus rohelisel põhjal asetseb valget värvi täht «i» (edaspidi i-märk).

(4) Turismiinfokeskuse tähistamisel võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähistusele kasutada sõna „külastuskeskus” vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele.

(5) Turismiinfokeskus võib tasu eest osutada järgmisi teenuseid või müüa järgmisi kaupu:
1) majutuse broneerimine;
2) huviväärsustega tutvumise vahendamine;
3) huviväärsustega tutvumiseks vajalike vahendite laenutamine;
4) Eesti-sisese sõitjateveo teenuse vahendamine;
5) Interneti kasutamise ja faksi saatmise võimaldamine;
6) kirjatarvete, sealhulgas kirjapaberi, kirjutusvahendite, ümbrikute, postmarkide ja postkaartide müük;
7) perioodiliste väljaannete müük;
8) turismiteenuseid ja huviväärsusi tutvustavate trükiste müük;
9) suveniiride ja fototarvete müük;
10) ürituste piletite müük.”;

11) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 27. Turismiinfokeskusele esitatavad nõuded

(1) Turismiinfokeskusele, sealhulgas edastatavale turismiinfole ja selle kättesaadavusele, samuti turismiinfokeskuse tähistamisele esitatavad kohustuslikud nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(2) Turismiinfokeskuse vastavust kohustuslikele nõuetele kinnitab selle tähistus vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

(3) Isikul on kohustus esitada enne turismiinfokeskuses tegevuse alustamist EAS-le teade, milles peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
1) turismiinfokeskuse nimi, asukoha aadress ja muud kontaktandmed;
2) turismiinfokeskuses tegevuse alustamise kuupäev, kui see erineb teate esitamise kuupäevast;
3) turismiinfokeskuses tegevuse lõpetamise kuupäev, kui tegevus on kavandatud teatud ajaks;
4) osutatavad teenused ja müüdavad kaubad vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 sätestatule;
5) isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(4) Isikul on kohustus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete muutumisest või tegevuse lõpetamisest teatada EAS-le viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.”;

12) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

13) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

14) paragrahvi 311 lõikes 3 asendatakse sõnad „Registrile andmete esitamata jätmise” sõnadega „Teatamiskohustuse täitmata jätmise või registrile andmete muutumisest teatamata jätmise”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

15) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Käesoleva seaduse § 8 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 127. Turvaseaduse muutmine

Turvaseaduses (RT I 2003, 68, 461; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 2 ja § 13 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) tagab, et juhtimiskeskuses on ülesannete täitmiseks piisav arv töötajaid.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

12) paragrahvi 21 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „või tehnikavahendite abil”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

13) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Turvatöötajana ei käsitata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud teenuseid osutava turvaettevõtja töötajat või käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud teenuseid osutava turvaettevõtja töötajat, kui ta valvab valveobjekti tehnikavahendite abil.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 28. Turvatöötaja õppe korraldaja loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) turvatöötaja põhiõppe korraldamine;
2) turvajuhi õppe ja täiendusõppe korraldamine.

(2) Õpet korraldavale ettevõtjale on käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud tegevus keelatud.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:

§ 281. Piirangud esmaõppe ja turvatöötaja kehalise ettevalmistuse korraldajale

(1) Esmaõpet võib korraldada turvaettevõtja või turvatöötajate õppe korraldamiseks tegevusloa saanud ettevõtja. Esmaõppe õpetajal peab olema turvajuhi kvalifikatsioon.

(2) Turvatöötajate kehalist ettevalmistamist võib korraldada turvaettevõtja.”;

4) paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 30. Turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium, küsides taotluse kohta eelnevalt arvamuse Politsei- ja Piirivalveametilt.

(2) Ettevõtja esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele:
1) kooskõlastatud õppekava;
2) turvatöötajate õpet korraldavate isikute nimekirja.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

§ 301. Turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema aineline baas, õpetajad ja õppekava võimaldavad järgida turvatöötaja kvalifikatsiooninõudeid.”;
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

6) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvid 43–45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 43. Turvaettevõtja loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud turvateenuse osutamiseks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusluba nõutakse ka isikult, kes omab mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud tegevusluba.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 44. Turvaettevõtja tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Politsei- ja Piirivalveamet, küsides taotluse kohta eelnevalt arvamuse ettevõtja asukohajärgselt politseiasutuselt.

(2) Ettevõtja esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele relvaloa andmed relva olemasolul ning turvaäriühingu nende osanike ja aktsionäride nimekirja, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist, märkides iga juriidilise isiku täieliku nimetuse, asukoha ja registrikoodi.

§ 45. Turvaettevõtja tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
1) ta ei tegutse käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud valdkonnas;
2) tema turvajuht vastab käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja tema suhtes ei esine § 23 lõikes 1 nimetatud asjaolusid;
3) turvaettevõtjal või temaga seotud isikutel ei ole karistatust tahtliku riigi-, isiku- või varavastase kuriteo või karistusseadustiku §-des 372 ja 384 sätestatud süütegude eest;
4) ta juhtimiskeskuse pidamise korral vastab käesoleva seaduse § 10 lõike 2 või 3 nõuetele.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

8) paragrahvid 46 ja 47–55 tunnistatakse kehtetuks.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 128. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

1) paragrahvid 19 ja 191 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 19. Töötervishoiuteenus ja selle osutaja

(1) Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi (edaspidi töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet.

(2) Juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja võib osutada järgmisi töötervishoiuteenuseid:
1) töökeskkonna riskianalüüsi tegemine, sealhulgas ohutegurite parameetrite mõõtmine;
2) töötajate tervisekontroll ja terviseseisundi hindamine;
3) töötajate taastusravi korraldamine;
4) tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja võimetele ja terviseseisundile;
5) tööandja nõustamine töövahendite ja isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel ning töötingimuste parandamisel;
6) tööandja ja töötaja psühholoogiline nõustamine.

(3) Töötervishoiuteenust osutav isik peab olema pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses, kui osutatav töötervishoiuteenus sisaldab töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmist.

(4) Töötervishoiuteenuse osutamisel peab töötervishoiuteenust osutava isiku heaks lepingu alusel tegutsema füüsiline isik, kellel on töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendav diplom, spetsialiseerumise või täiendusõppe tunnistus.

§ 191. Tegutsemine töötervishoiuteenuse osutajana

(1) Töötervishoiuarsti ja töötervishoiuõe tööülesannete täitmist hõlmava töötervishoiuteenuse osutamiseks kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatut.

(2) Juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja peab tegutsemiseks töötervishoiuteenuse osutajana esitama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud majandustegevusteate.

(3) Majandustegevusteade peab lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega sätestatud majandustegevusteates sisalduvatele andmetele sisaldama järgmisi andmeid:
1) osutatav töötervishoiuteenus;
2) töötervishoiuspetsialisti nimi;
3) töötervishoiuspetsialisti kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress);
4) andmed töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendava diplomi, spetsialiseerumise või täiendusõppe tunnistuse kohta, eelkõige eriala, tunnistuse number, väljaandmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg;
5) juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kirjalik kinnitus, et lepingu alusel tegutseb tema heaks töötervishoiuspetsialist;
6) juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kirjalik kinnitus, et isik vastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud nõudele.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 192 järgmises sõnastuses:

§ 192. Töötervishoiuspetsialisti kohustused

(1) Töötervishoiuspetsialist järgib oma töös järgmisi kutse-eetika põhimõtteid:
1) hoiab oma tegevuse tõttu teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladust, välja arvatud juhul, kui selle põhimõtte järgimisest tuleb loobuda töötajate tervise ja ohutuse kaitseks;
2) tagab töötajate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsuse;
3) teatab tervisekontrolli tulemustest ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu;
4) teavitab töötajaid kutsetöö ja töökeskkonnaga seotud ohtudest.

(2) Tööandja ja töötaja peavad andma töötervishoiuspetsialistile tema tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

(3) Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel kehtestab sotsiaalminister.”;

3) paragrahvi 201 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 129. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (RT I, 21.12.2010, 16) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. peatükk
TÖÖTURUTEENUSE OSUTAMINE JA RENDITÖÖJÕU VAHENDAMINE ETTEVÕTJA POOLT
”;

3) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 38. Teatamiskohustus

Ettevõtja peab esitama majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) tööd otsivale isikule töö ja tööandjale vajaliku tööjõu pakkumine (töövahendus);
2) renditööjõu vahendajana tegutsemine.”;

4) paragrahvid 381 ja 39 tunnistatakse kehtetuks;

5) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

§ 391. Tasu saamise keeld

Ettevõtjal on keelatud nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu vaba töökoha ja tööandja andmete eest.”;

6) paragrahvi 421 tekst muudetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Ettevõtja ja tema majandustegevuse vastavuse üle käesolevas seaduses sätestatud nõuetele teostab riiklikku järelevalvet Sotsiaalministeerium.”;

7) paragrahvi 422 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tutvuda Eesti Töötukassa või ettevõtja käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha järelevalveorgani ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;”.

§ 130. Vedelkütuse seaduse muutmine

Vedelkütuse seaduses (RT I 2003, 21, 127; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kütuste täpsustatud loetelu kehtestab KN-i kaubakoodide alusel majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kütust, välja arvatud vedelgaasi, võib importida äriühing, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 639 115 eurot.”;

4) paragrahvi 3 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kütuse hoiuteenust võib osutada äriühing, kellel on olemas kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma ulatuses, mis tagab tema tegutsemisel kütuse hoidjana kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamise. Vastutuskindlustussumma alammääraks on 31 950 eurot.”;

5) paragrahvi 3 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(52) Üheaegselt kütuse hoiuteenuse osutamise ja kütuse impordiga võib tegeleda äriühing, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 639 115 eurot.”;

6) paragrahvi 3 lõiked 53 ja 54 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) müüja ärinimi, registrikood või selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus, asukoha aadress ja kontakttelefoni number, tegevusloa number või loakohustusest vabastamise otsuse kuupäev ja number;”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

8) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

9) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) kütuse müüja või kütuse hoiuteenuse osutaja tegevusloa number või loakohustusest vabastamise otsuse kuupäev ja number.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

91) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Vastavussertifikaat või vastavusdeklaratsioon ei ole nõutav:
1) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses määratletud aktsiisivaba kütuse tarbimisse lubamisel;
2) väljaspool Eestit kasutatavatel vee- ja õhusõidukitel tarbitava kütuse tarbimisse lubamisel ja eksportimisel.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

10) seaduse 4. peatüki pealkiri ja §-d 13–15 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

4. peatükk
LOAKOHUSTUS

§ 13. Loakohustus

(1) Tegutsemisel ühel või mitmel järgmistest tegevusaladest on nõutav tegevusluba:
1) kütuse import;
2) kütuse eksport;
3) kütuse müük;
4) kütuse hoiuteenuse osutamine.

(2) Tegevusluba ei ole nõutav:
1) kütuse müügil aktsiisilaos, välja arvatud tarbimisse lubatud kütuse müügil, maksulaos, tollilaos ja vabatsoonis;
2) kui mootorsõiduki kasutuslepingu sõlmimisega kaasneb kasutuslepingukohane kütuse müük;
3) kütuse impordil, kui kütus toimetatakse aktsiisi- või maksulattu;
4) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses määratletud aktsiisivaba kütuse tarbimisse lubamisel;
5) väljaspool Eestit kasutatavatel vee- ja õhusõidukitel tarbitava kütuse tarbimisse lubamisel ja eksportimisel;
6) kütuse müügil täitemenetluse käigus.

(3) Käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud kütuse müüja puhul peab majandustegevuse registris olema eraldi märge kütuse tarbimisse lubamiseks või maksuladustamise lõpetamiseks.

§ 14. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse ettevõtjale, kui:
1) ta vastab käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele;
2) tal on käesoleva seaduse §-des 41–44 sätestatud tingimustele vastav tagatis;
3) tegevusloa taotlejat ei ole karistatud tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on olnud nõutav, ja karistusregistri seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud tähtajad ei ole möödunud.

§ 15. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule:
1) täpsustatud andmed tegevusala kohta vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõike 1 loetelule;
2) kütuse müügi tegevusala puhul märgitakse, kas tegemist on käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 või 2 nimetatud kütuse müüjaga;
3) andmed kasutatavate mahutite mahutavuse kohta, kui taotletakse tegevusluba kütuse hoiuteenuse osutamiseks;
4) äri- või muu tegevusplaan, mis sisaldab ka isiku maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus, kui taotletakse tegevusluba kütuse müügiks;
5) tegevuskohaks olevate müügikohtade aadressid, kui taotletakse tegevusluba kütuse müügiks.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

11) seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 151. Teavitamine kütuse müügi maksimaalse käibe ületamise kavatsusest

Kütuse müüja peab Maksu- ja Tolliametit teavitama vähemalt viis tööpäeva ette kavatsusest ületada oma käesoleva seaduse § 15 punktis 4 nimetatud plaanis sisalduvat maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

12) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 19. Tegevusloa taotluse lahendamine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Maksu- ja Tolliamet.

(2) Maksu- ja Tolliamet määrab isikule tagatise kümne tööpäeva jooksul taotluse ning sellele lisatud dokumentide ja andmete saamisest arvates. Kui kütuse müüja on esitanud taotluse tagatise vähendamiseks, määrab Maksu- ja Tolliamet isikule tagatise käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

(3) Tegevusloa lahendamise tähtaeg peatub kütuse müüja poolt käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud taotluse lahendamise ajaks.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

121) paragrahvid 191 ja 192 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 191. Tegevusloata müüjalt kütuse soetamise keeld

(1) Kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud.

(2) Kütuse soetaja on kütuse soetamisel kohustatud majandustegevuse registrist kontrollima kütuse müüja asjaomase tegevusloa olemasolu. Kontroll ei ole nõutav kütuse soetamisel tanklast.

§ 192. Aktsiisilaopidaja ja maksulaopidaja kohustused tegevusloaga seoses

(1) Aktsiisilaopidaja on kütuse tarbimisse lubamisel ja maksulaopidaja kütuse maksuladustamise lõpetamisel kohustatud kontrollima majandustegevuse registrist, kas kütuse tarbimisse lubamist või kütuse maksuladustamise lõpetamist soovival isikul on tegevusluba kütuse müügiks, sealhulgas peab registris olema käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud märge. Kütuse tarbimisse lubamine ja kütuse maksuladustamise lõpetamine on keelatud, kui selle kütuse omanikul puudub käesolevas lõikes nimetatud märge. Sätet ei kohaldata maksuladustamise lõpetamisel käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punktides 2–6 nimetatud juhtudel.

(2) Maksu- ja Tolliamet võib peatada aktsiisilao tegevusloa ja maksulao pidamise loa kehtivuse kuni kuueks kuuks, kui:
1) aktsiisilaost tarbimisse lubatud kütuse omanikul puudus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märge või
2) maksuladustamise lõpetamisel puudus kütuse omanikul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märge.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatamisel ei kohaldata alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 43 lõike 1 punkte 1–2 ja 5.

(4) Maksu- ja Tolliamet võib keelduda aktsiisilao tegevusloa ja maksulao pidamise loa kehtetuks tunnistamisest tegevusloa omaniku taotlusel ajal, millal tegevusloa kehtivus on peatatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhjusel.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

13) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

14) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

15) [välja jäetud - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

16) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vedelkütuse käitlemise eest tegevusloas märkimata tegevuskoha kaudu –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 1301. Vedelkütusevaru seaduse muutmine

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Vedelkütusevaru seaduse § 71 lõikes 5 ja § 14 lõikes 6 asendatakse sõna „registreering” sõnaga „tegevusluba” vastavas käändes.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 131. Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

1) paragrahv 123 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 123. Hüdrogeoloogiliste tööde tegija loakohustus

Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmiste hüdrogeoloogiliste tööde tegemiseks:
1) hüdrogeoloogilised uuringud;
2) hüdrogeoloogiline kaardistamine;
3) puurkaevude ja -aukude projekteerimine;
4) soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimine;
5) puurkaevude ja -aukude puurimine, rekonstrueerimine ja likvideerimine;
6) soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude puurimine, rekonstrueerimine ja likvideerimine.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 124–128 järgmises sõnastuses:

§ 124. Hüdrogeoloogiliste tööde tegija tegevusloa kontrolliese

(1) Käesoleva seaduse §-s 123 nimetatud hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba (edaspidi tegevusluba) antakse ettevõtjale, kui tema heaks tegutseb lepingu alusel füüsiline isik:
1) kellel on vähemalt kaheaastane hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kogemus tööde alal, milleks luba taotletakse;
2) kelle viimasest praktilisest töökogemusest pole möödunud rohkem kui kaks kalendriaastat;
3) kellel on oskused ja teadmised, sealhulgas geoloogiaalased teadmised hüdrogeoloogiliste tööde alal, milleks luba taotletakse;
4) kes teab hüdrogeoloogiliste tööde alaste õigusaktide nõudeid valdkonna kohta, milles ta tegutseb;
5) kelle varasemad hüdrogeoloogilised tööd valdkonnas, milleks tegevusluba taotletakse, vastavad õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja töö eesmärgile.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule antakse tegevusluba:
1) hüdrogeoloogilisteks uuringuteks ja hüdrogeoloogiliseks kaardistamiseks ettevõtjale, kelle heaks tegutseb lepingu alusel füüsiline isik, kellel on geoloogiaalane kõrgharidus;
2) puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimiseks ettevõtjale, kelle heaks tegutseb lepingu alusel füüsiline isik, kellel on geoloogia- või keskkonnatehnoloogiaalane kõrgharidus;
3) puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude puurimiseks või rekonstrueerimiseks ettevõtjale, kellel on olemas puurmasin või garantii pangast puurmasina soetamise investeeringu finantseerimise kohta õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavate puurkaevude ja -aukude rajamiseks.

§ 125. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa kõrvaltingimused

Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi:
1) lubatud hüdrogeoloogiliste tööde nimetused, eesmärgiga tagada hüdrogeoloogiliste tööde asjatundlik tegemine sõltuvalt taotleja omandatud kõrghariduse valdkonnast ning hüdrogeoloogiliste tööde alastest kogemustest, oskustest ja teadmistest;
2) puurkaevude ja -aukude rajamisel või rekonstrueerimisel luba puurida ainult teatud põhjaveekihti, maapinnalt esimesse põhjaveekihti või ainult teatud piirtootlikkusega puurkaeve, eesmärgiga tagada põhjavee kaitse nõuete täitmine sõltuvalt tegevusloa taotleja kasutuses olevast puurmasinast ja puurimise tehnoloogiast.

§ 126. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa taotlus

Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud andmetele tuleb hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa saamiseks esitada järgmised andmed:
1) juriidilise isiku hüdrogeoloogilisi töid tegeva töötaja nimi, isikukood, ametinimetus, kontaktandmed ja hüdrogeoloogilise töö nimetus;
2) hüdrogeoloogiliste tööde nimetused, milleks tegevusluba taotletakse;
3) kirjalik tõend vähemalt kaheaastase hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kogemuse kohta ja vähemalt kolm näidet tehtud tööde kohta;
4) geoloogiaalast kõrgharidust tõendav diplom, kui tegevusluba taotletakse hüdrogeoloogilisteks uuringuteks või hüdrogeoloogiliseks kaardistamiseks;
5) geoloogia- või keskkonnatehnoloogiaalast kõrgharidust tõendav diplom, kui tegevusluba taotletakse puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimiseks;
6) kasutatava puurmasina tehnilise passi koopia ning kasutatavate puurimistehnoloogiate kirjeldus, kui tegevusluba taotletakse puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude puurimiseks või rekonstrueerimiseks.

§ 127. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa taotluse lahendamine

(1) Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa taotluse lahendab Keskkonnaministeerium.

(2) Kui Keskkonnaministeerium ei lahenda taotlust majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.

§ 128. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 37 sätestatule tunnistab tegevusloa andja loa kehtetuks, kui loa omaja on rikkunud põhjavee kaitse nõudeid, millega on kaasnenud põhjavee liigvähenemine või reostumine või selle oht, või põhjustanud oma tegevusega puurkaevu või puuraugu kahjustamise või selle ohu.”;

3) paragrahv 131 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 28 lõike 4 punktis 3 ja § 30 lõike 7 punktis 1 asendatakse sõna „litsentsi” sõnaga „tegevusluba”.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 132. Väetiseseaduse muutmine

Väetiseseaduses (RT I 2003, 51, 352; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 ja § 11 lõikes 3 asendatakse sõnad „registreeritud väetiseregistris” sõnadega „kantud väetiseregistrisse”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

11) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „väetiseregistris registreeritud” sõnadega „väetiseregistrisse kantud”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

12) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kantud väetiseregistrisse.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

13) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

„(4) Registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

2) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 21. Teatamiskohustus

(1) Väetise käitlemiseks peab esitama majandustegevusteate Põllumajandusametile.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele märgitakse teates:
1) väetise nimetus koos kauba kombineeritud nomenklatuuri koodiga (KN-kood);
2) väetise koostis ja valmistamise viis.

(3) Majandustegevusteadet ei pea esitama käitleja, kes ostab väetise või saab väetise muul viisil teiselt käitlejalt, kes on selle väetise kohta majandustegevusteate juba esitanud.”;

3) paragrahvid 22 ja 23 ning 25–28 tunnistatakse kehtetuks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 133. Välisõhu kaitse seaduse muutmine
[Välja jäetud - RT I, 04.07.2012, 4 - jõust. 15.07.2012]

§ 1331. Välisõhu kaitse seaduse muutmine

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Välisõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 12220 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 12220. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa kontrolliese

(1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise luba (edaspidi käitlemisluba) antakse isikule, kelle käsutuses on fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide käitlemiseks käesoleva seaduse §-s 12217 nimetatud töötaja sertifikaati või kutse- või osakutsetunnistust omavad isikud ning kes rakendab oma majandus- või kutsetegevuses fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete või süsteemide käitlemiseks vajalikke töövahendeid ja -meetodeid.

(2) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitleja peab vastama Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 303/2008 artikli 8 lõikes 1 ja Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 artikli 8 lõikes 1 sätestatud nõuetele.”;

2) paragrahvi 12222 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 sätestatule esitab käitlemisluba taotlev isik (edaspidi loa taotleja) loa andjale kirjaliku taotluse järgmiste andmete ja dokumentidega:
1) andmed käitlemistoimingute kohta, milleks käitlemisluba taotletakse;
2) andmed töömahu kohta, millest nähtub, et loa taotleja käsutuses on piisav arv käesoleva seaduse § 12217 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste kohaselt sertifitseeritud töötajaid, et teha käitlemisluba nõudvaid käitlemistoiminguid kirjeldatud töömahus või tegevust alustava ettevõtja hinnang oma eeldatavale töömahule;
3) loa taotleja käsutuses olevate töövahendite loetelu;
4) loa taotleja töömeetodite kirjeldused;
5) taotluse esitamise kuupäev.”;

3) paragrahvi 12222 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 12223 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) käesoleva seaduse §-s 12221 nimetatud tegevusvaldkond, käitlemiseks lubatud fluoritud kasvuhoonegaasi kogused seadmetes ja pumpades ning käitlemistoimingud;”;

5) paragrahvi 12224 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 12224 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käitlemisloa annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja).”;

7) paragrahvid 12226–12228, 12230 ja 12233 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 12231 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käitlemisloa taotlemise ja muutmise täpsustatud korra, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 1506 järgmises sõnastuses:

§ 1506. Käitlemisloa andmine kuni 2015. aasta 1. jaanuarini

Kuni 2015. aasta 1. jaanuarini antakse käitlemislubasid vastavalt 2014. aasta 30. juunini kehtinud § 12231 alusel kehtestatud korrale.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 134. Väärismetalltoodete seaduse muutmine

Väärismetalltoodete seaduses tehakse järgmised muudatused:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Väärismetalltoodete käitlemise reguleerimisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega kohaldatakse käesolevat seadust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate erisustega.”;

2) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Motiveeritud teade registriandmete kustutamise kohta edastatakse ettevõtjale, kelle nimemärgis oli registrisse kantud, posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registriandmete kustutamise päevale järgneval tööpäeval.”;

5) seaduse 2. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. jagu
Väärismetalltoodete sissevedu
”;

6) paragrahvid 21–23 ja 26–28 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 36 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Väärismetalltoodete sisseveo ja hulgimüügi korral, kui tehinguväärtus on suurem kui 500 eurot, arveldatakse väärismetalltoodete eest sularahata arvelduse korras.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 135. Äriseadustiku muutmine

Äriseadustiku (RT I, 31.12.2010, 19) § 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning käesolevas seaduses sätestatud äriühing.”

§ 1351. Ühistranspordiseaduse muutmine

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

2) paragrahvi 2 punkti 1 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu Eesti mandri ja suursaarte vahelistel parvlaevaliinidel, on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.”
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 136. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2010, 56, 363) § 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Vee-ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.”

§ 137. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. juulil.
[RT I, 22.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36–68).